VIINAPUULISED VITACEAE 44 Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia KIKKAPUULISED CELASTRACEAE 45 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus KONTPUULISED CORNACEAE 46 Siberi kontpuu Cornus alba 47 Verev kontpuu Cornus sanguinea KUSLAPUULISED CAPRIFOLIACEAE 48 Harilik kuslapuu Lonicera xylosteum 49 Harilik lodjapuu Viburnum opulus 50 Villane lodjapuu Viburnum lantana 51 Punane leeder Sambucus racemosa 52 Must leeder Sambucus nigra 53 Harilik lumimari Symphoricarpos albus KASELISED BETULACEAE 54 Arukask Betula pendula 55 Sookask Betula pubescens 56 Madal kask Betula fruticosa 57 Vaevakask Betula nana 58 Sanglepp Alnus glutinosa 59 Hall lepp Alnus incana 60 Roheline lepp Alnus viridis
VIINAPUULISED VITACEAE 44 Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia KIKKAPUULISED CELASTRACEAE 45 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus KONTPUULISED CORNACEAE 46 Siberi kontpuu Cornus alba 47 Verev kontpuu Cornus sanguinea KUSLAPUULISED CAPRIFOLIACEAE 48 Harilik kuslapuu Lonicera xylosteum 49 Harilik lodjapuu Viburnum opulus 50 Villane lodjapuu Viburnum lantana 51 Punane leeder Sambucus racemosa 52 Must leeder Sambucus nigra 53 Harilik lumimari Symphoricarpos albus KASELISED BETULACEAE 54 Arukask Betula pendula 55 Sookask Betula pubescens 56 Madal kask Betula fruticosa 57 Vaevakask Betula nana 58 Sanglepp Alnus glutinosa 59 Hall lepp Alnus incana 60 Roheline lepp Alnus viridis
Exotic plant species A number of exotic plants species have been introduced to the savannas around the world. Amongst the woody plant species are serious environmental weeds such as Prickly Acacia (Acacia nilotica), Rubbervine (Cryptostegia grandiflora), Mesquite (Prosopis spp.), Lantana (Lantana camara and L. montevidensis) and Prickly Pear (Opuntia spp.) A range of herbaceous species have also been introduced to these woodlands, either deliberately or accidentally including Rhodes grass and other Chloris species, Buffel grass (Cenchrus ciliaris), Giant rats tail grass (Sporobolus pyramidalis)
45. Eunoymus europaeus Harilik kikkapuu 45 46. Cornus alba (Swida alba) Siberi kontp 46 47. Cornus sanguinea (swida sanguinea) Verev kontpuu 47 48. Lonicera xylosteum Harilik kuslapuu 48 49.Viburnum opulus Harilik lodjapuu 49 50. Vibrunum lantana Villane lodjapuu 50 51. Sambucus raccemosa Punane leeder 51 52. Sambucus nigra Must leeder 52 53. Symphoricarpos albus Harilik lumimari 53 54. Betula pendula Arukask 54 56. Betula Pubescens Sookask 55 56. Betula humilis schrank Madal kask
[9] Lodjapuuliigid on tähtsal kohal haljastuses tänu oma dekoratiivsele lehestikule, silmapaistvatele ning vara õitsevatele ja paljudel liikidel healõhnalistele õitele, vähem tähtsad pole ka dekoratiivsed viljad. Suur osa liikidest ja sortidest rüütab end sügiseti värvikirevasse lehestikku, rõõmustades vaatajaid kuni külmade saabumiseni. [9] Kõik suvehaljad liigid on varjutaluvad, kuid võivad kasvada ka täisvalguses. Mõned liigid (V. lantana) eelistavad kuiva päikesepaistelist kasvukohta. Enamik perekonna esindajaid on haigustele ja kahjuritele resistentsed, esineb vaid üksikud kahjustused. Lodjapuude võrad tuleb lõikamisega hoida õige hõredad suvehaljaid liike tuleks tagasi lõigata kohe pärast õitsemist ja igihaljaid liike hiliskevadel, vahetult enne uue vegetatsiooni algust. [9] 2.2.4. Perekond veigela (Weigela) Perekonda kuuluvad suvehaljad põõsad. Lehed on vastakud, harvem kolmeti männaseliselt,
kindlustatud. Küpsetest leedrimarjadest saab head mahla, siidrit ja moosi, kui suured luuseemned välja sõeluda. Ametlikult kasutatakse leedri õisi, kuivatatud vilju ja koort. Kuivatatud õitest teed kasutatakse külmetushaiguste ja kõha vastu, ning higileajava vahendina. Koort ja sellest valmistatud ekstrakti kasutatakse higileajava, lahtistava ning uriini eritust soodustava vahendina neeru ja põiehaiguste puhul. Viburnum lantana(villane lodjapuu), Viburnum opulus(harilik lodjapuu) Nii lodjapuu lehed, viljad kui ka koor sisaldavad mürgist ainet viburniini. Marjade külmutamine, kuivatamine ja kuumutamine muudab need ohutuks – kogu mürk laguneb. Ühtlasi kaob isesugune lõhn ja maitse, mis mõnda inimest häirib. Marjades leidub eriti rohkesti C-vitamiini ja invertsuhkrut (fruktoosi ja glükoosi segu), lisaks orgaanilisi happeid, parkaineid, pektiinaineid, karotiini, fütontsiide, eeterikku õli, viburniini,
All pikemad karvad. 46) Lonicera xylosteum harilik kuslapuu Lehed elliptilised/ovaalsed/laimunajad. Serv terve, ripsmeline. Pealt ja alt pehmekarvaline. Lehe kuju võib varieeriuda. 47) Viburnum opulus harilik lodjapuu Lehed laimunajad, 3 hõlmalised. Hõlmadel jämedad hambad. Alt kahvaturohkelised. Sügisel punased. Leherootsul esineb mitu paari suuri näärmeid. Alt viltjalt pehmekarvane. Alt nõrgalt südajas/ümardunud alusega. 48) Viburnum lantana villane lodjapuu Leht alt ja pealt kaetud villakate karvadega. Lehed ovaalsed kuni munajad. Alus ümberdunud/südajas. Korrapäraselt saagja servaga. Ka lehe roots kaetud villakate karvadega. 49) Sambucus racemosa punane leeder Lehed elliptilised, paaritusulgjad liitlehed (5-7). Peaaegu rootsuta. Ühtlaselt teritunud tipuga. Teravsaagja servaga. Altküljelt hõredalt karvane. Võrse punane. 50) Sambucus nigra must leeder Lehed piklikmunajad. Lühirootsulised
· Harilik kuslapuu · Lonicera xylosteum Kolme hõlmaline Terava tipuga servas suured hambad Lehelabaalus südajas ja ümardunud Alt tihekarvane Leherootsul mitu paari suuri näärmeid · Harilik lodjapuu · Viburnum opulus Ovaalselt munajad Ümara südaja alusega Peensaagja servaga Pealt tume, alt heleroheline Tihedalt karvane Kare · Villane lodjapuu · Viburnum lantana Lehed 5 või 7 lehekesega Peaaegu rootsutud, elliptilised Pika terava tipuga, Teravsaagjad Alt hallikasrohelised, hõrekarvased 4... cm pikad · Punane leeder · Sambucus racemosa Paaritusulgjad liitlehed 5-12 cm pikad Saagja servaga Hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga. Lehed laiemad kui punasel leedril Piklik munajad Lühirootsulised · Must leeder · Sambucus nigra Lehed ovaalsed kuni laimunajad,
- ovaalne või laimunajas - terve servaga - sageli ebakorrapärased sisselõiked või hõlmaline - lühike roots (väga kahtlased lehed, lombakad hõlmad, pealt tumeroheline, alht tuhm hele, nagu konn) * Viburnum opulus - harilik lodjapuu - leht kolme hõlmaline, tugev basaalroog - teravad tipud - teravad hambad - pealt tumeroheline, alt karvane tihedalt - roots rennijas (meenutab vahtra lehte, kolm hõlma, teravad piklikud saelehed, kollane lumepall, tuhmim beez rohekas) * Viburnum lantana - villane lodjapuu - lehed ovaalsed, peaaegu munajad - alus kas ümardunud või nõrgalt südajas - serv korrapäraselt peen saagjas - pealt tumeroheline, tähtkarvane (suht suur, tipust õrnalt teravnev, ümar, kergelt piklik, alt valged kaheks minevad rootsud) * Sambucus racemosa - punane leeder - paaritu sulgjad liitlehed - lehed lühirootsulised - elliptilise kuju ja terava tipuga - pealt tumerohelised * Betula pendula arukask - lehed ja võrsed paljad! (karvu pole)
Kuslapuulised- Caprifoliaceae Lonicera xylosteum harlilik kuslapuu (terve leht on karvane, kodumaine liik, elliptilised, ovaalsed, laimunajad, terve servaga) Viburnum opulus harilik lodjapuu(leht on kolme hõlmaga, kujult laimunajas, hõlmadel on jämedad hambad, alus on südajas, nõrgaltsüdajas või ümardunud, leht altküljelt heledam ja sametjalt tihedalt karvane, lehe rootsul pealküljel esineb mitu paari näärmeid) Vuburnum lantana villane lodjapuu(lehelaba on ovaalse või munaja kujuga, ümardunud või nõrgalt südaja alusega , peensaagja servaga, pealt tumeroheline alt kollakas, leht nagu villane) Sambucus racemosa punane leeder( ei kasva looduslikult,paaritusuljad liitlehed, 5-7 lehte, leheke lõpeb pika terava tipuga, alt kergelt karvased) Symphoricarpus albus harilik lumimari(lehed on laimunajad, kas terve servaga või esinevad
tuhmrohelised, alt hallrohelised, rohkete pikkade karvadega, 5...10 cm pikad, 3...7 cm laiad. Lonicera xylosteum – harilik kuslapuu Lehed elliptilised, ovaalsed kuni laimunajad, terve ja ripsmelise servaga, tavaliselt paelt ja alt karvased, 3...6 cm pikad, 2...5 cm laiad. Viburnum opulus. – harilik lodjapuu Lehed laimunajad kuni ümmargused, 3-hõlmalised, sõrmroodsed (3 tugevat basaalroodu), hõlmad jämehambused, alt kahvaturohelised, tihedalt karvased. Leherootsul näärmed. Viburnum lantana – villane lodjapuu Lehed ovaalsed kuni munajad, ümardunud kuni nõrgalt südaja alusega, ühtlaselt peensaagja servaga, alt helerohelised, tihedalt tähtkarvased, 6...12 cm pikad ja 4...9 cm laiad. Sambucus racemosa – punane leeder Lehed 5 või 7 lehekesega, need on peaaegu rootsutud, elliptilised, pika terava tipuga, teravsaagjad, alt hallikasrohelised, hõrekarvased, 4... cm pikad. Symphoricarpos albus – harilik lumimari
Üksikutel puudel on näha põlemise jälgi, mis võivad olla tekkinud, kui lehtedekoristuse järel on neid pargis põletatud. Esineb vanale puistule tavapäraseid dendropatoloogilisi kahjustusi: mädanikku, kuivaladvalisust, seenhaiguste sekundaarseid tunnuseid jm. Lisaks pargis olevale kõrghaljastusele, on pargi territooriumil hulgaliselt erinevaid põõsaid. Suuremaarvuliselt on esindatud villane lodjapuu (Viburnum lantana) ja taraenelas (Spiraea chamaedryfolia), leidub ka suurt läätspuud (Caragana arborescens), kuslapuud, erinevaid kibuvitsasid, sarapuud ja selle punaselehine sort (Corylus avellana forma rubra), punast leedrit (Sambucus racemosa), ebajasmiine ja sõstraid. Põõsastikud moodustavad hea ülemineku alleelt ümbritsevatele põllumaadele. Kohati kipuvad nad aga alleesiseselt piirama vaateid ning nendest kohtadest tuleks põõsad eemaldada. Pargiplaanide alusel
Kasutamine haljastuses: soolopõõsana Joonis 86. Nipponi enelas ,,Snowmound" (http://www.flores.ee/files/p1/sxpavs4dfef585f2c48.jpg; http://classes.hortla.wsu.edu/hort231/List06/SpiraeaNipFlwrs.jpg) 90 Joonis 87. Nipponi enelas 91 Lodjapuu (Viburnum) Konkreetne liik: Villane lodjapuu (Viburnum lantana) Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 4 m kõrge Taime välislaadi kirjeldus: püstine tugevasti hargnev põõsas Lehed: Lehed paksud, munajad kuni piklikmunajad, lehetipp lühidalt teritunud, leheserv tihedalt peensaagjas, pealt tumerohelised, paljad, alt hallikasviltjad, tihekarvane, kuivadel sügistel värvuvad lehed punakaiks Õied või õisikud: Õied võrsete tipuosas kuni 10 cm läbimõõduga ebasarikjates õisikutes, valged kuni kollakasvalged Õitsemine: mai-juuni
· Lehed terveservalised või tugevatel pikkvõrsetel hõlmised ning erineva kujuga sisselõigetega, ümarad kuni munajad. · Õied kahesugulised, lehtede kaenaldes, vähemärgatavad, kellukjad, kobarjates (tähkjates) õisikutes, valged, roosad, punased, kõikidel liikidel meerikkad. · Vili valge, punane kuni tumesinakas mahlakas nõrgalt mürgine kaheseemneline luuvili. 36. Perekond lodjapuu (Viburnum) ja villane lodjapuu (Viburnum lantana) Viburnum - perekonda kuuluvad heitlehised ja igihaljad põõsad või madalad puud. Perekonnas on u. 200 liiki põhjaparasvöötmest troopikani. Eestis kasvab looduslikult niiskematel viljakamatel muldadel alusmetsapõõsana harilik lodjapuu (V. opulus). Introdutseeritud 8 liigist tuntuimad on Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Kaukaasiast ja Väike-Aasiast pärit, meil täiesi külmakindel, kollakasvalgete, algul punaste ning hiljem
põõsad või madalad puud. Lehed hõlmised või terved, hambulise, saagja või terve servaga lihtlehed. Valged või roosakad, väikesed õied asuvad õisikus. Marjataoline luuvili ühe lapiku luuseemnega, valminult punane, must või tumesinine ning vähestel liikidel söödav. Perekonnas 200 liiki (harilik, villane). Levinud Euroopas, Väike-Aasias ja Põhja-Aafrikas. Kasutatakse haljastuses ja mõningad on ravimtaimed. Mõningate liikide vilju kasutatakse toiduks. Villane lodjapuu: Viburnum lantana Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Põhja-Aafrikast kuni Väike-Aasia. Eestisse sissetoodud. Suvehaljas, kuni 4m kõrguseks kasvav põõsas. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, põua ja saastekindel. Valguslembene. Lehed ovaalsed, ümardunud kuni nõrgalt südaja alusega, ühtlaselt peensaagja servaga, alt tihedalt karvased, 6-12cm pikad. Õied õisikutes, valged kuni kollakasvalged, õitseb mais-juunis. Viljad 10mm pikad ovaalsed, punakasmustad marjad, valmivad oktoobris. Kasutatakse haljastuses. 37
Lodjapuuliigid on tähtsal kohal haljastuses tänu oma dekoratiivsele lehestikule, silmapaistvatele ning varaõitsevatele ja paljudel liikidel healõhnalistele õitele, vähemtähtsad pole ka dekoratiivsed viljad. Suur osa liikidest ja sortidest rüütab end dekoratiivsesse lehestikku sügisel, milline rõõmustab vaatajate silmi kuni külmade saabumiseni. Kõik suvehaljad liigid on varjutaluvad, kuid võivad kasvada ka täisvalguses. Mõned liigid (V. lantana) eelistavad kuiva päikesepaistelist kasvukohta. Üldjuhul on perekonna esindajad haigustele ja kahjuritele resistentsed, esinevad vaid üksikud kahjustused. Lodjapuude võrad tuleb lõikamisega hoida õige hõredad suvehaljastel liikidel teeme seda kohe pärast õitsemist ja igihaljastel hiliskevadel, vahetult enne uue vegetatsiooni algust. Villane lodjapuu (Viburnum lantana L.) Suvehaljas, kuni 4 m kõrguseks kasvav püstine
talipungad ilma pungasoomusteta. Õied koondunud sarikjatesse või kännasjatesse õisikutesse, neljatised-viietised, õisikute äärmised õied tihti steriilsed. Vili on lihakas üheseemneline luuvili, mitmetel liikidel söödav, mitmetel nõrgalt mürgine; Perekonda kuulub umbes 110 (200) liiki, millised kasvavad enamasti Aasias ja Põhja- Ameerikas, üldjuhul põhjapoolkera paras- ja lähistroopilises vöötmes . Villane lodjapuu (Viburnum lantana L.) [lantána] Suvehaljas, kuni 4 m kõrguseks kasvav püstine tugevasti hargnev tumehallide okstega põõsas on pärit Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Põhja-Aafrikast kuni Väike-Aasiani, kasvades valgusküllastel metsaservadel, võsastikes, kivistel nõlvadel, eelistades lubjarikkaid muldi. Võrsed: hallikad kuni pruunikad, kaetud noorelt tihedalt hallide tähtkarvadega, hiljem paljad. Lehed: paksud, munajad kuni piklikmunajad, 5...15 x 3..
annaabi.ee 
