VATHRALISED ACERACEAE 36 Mägivaher Acer pseudoplatanus 37 Harilik vaher Acer platanoides 38 Tatari vaher Acer tataricum 39 Ginnala vaher Acer ginnala 40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus 43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE 44 Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia KIKKAPUULISED CELASTRACEAE 45 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus KONTPUULISED CORNACEAE 46 Siberi kontpuu Cornus alba 47 Verev kontpuu Cornus sanguinea KUSLAPUULISED CAPRIFOLIACEAE 48 Harilik kuslapuu Lonicera xylosteum 49 Harilik lodjapuu Viburnum opulus 50 Villane lodjapuu Viburnum lantana
VATHRALISED ACERACEAE 36 Mägivaher Acer pseudoplatanus 37 Harilik vaher Acer platanoides 38 Tatari vaher Acer tataricum 39 Ginnala vaher Acer ginnala 40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus 43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE 44 Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia KIKKAPUULISED CELASTRACEAE 45 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus KONTPUULISED CORNACEAE 46 Siberi kontpuu Cornus alba 47 Verev kontpuu Cornus sanguinea KUSLAPUULISED CAPRIFOLIACEAE 48 Harilik kuslapuu Lonicera xylosteum 49 Harilik lodjapuu Viburnum opulus 50 Villane lodjapuu Viburnum lantana
37. Acer platanoides Harilik vaher 37 38. Acer tataricum Tatari vaher 38 39. Acer ginnala Ginnala vaher 39 40. Acer negundo Saarvaher 40 41. Aesculus hippocastanum Harilik hobukastan 41 42. Rhamnus catharticus Harilik türnpuu 42 43. Frangula alnus Harilik paakspuu 43 44. Parthenocissus quinquefolia Harilik metsviinapuu 44 45. Eunoymus europaeus Harilik kikkapuu 45 46. Cornus alba (Swida alba) Siberi kontp 46 47. Cornus sanguinea (swida sanguinea) Verev kontpuu 47 48
............................................................................................................14 LISA 3......................................................................................................................14 LISA 4......................................................................................................................15 1. Tutvumine organisatsiooni organisatsioonilise struktuuri ja tegevusvaldkondadega Praktikal viibisin Kehtnas osaühingus Alnus. Alnus OÜ loodi 1996 aastal. Kõige eesotsas on juhataja Ahto Kalev, kelle ülesandeks on klientidega suhtlemine, projektide kokkuleppimine, äripartneritega kohtumine, inimeste tööle võtmine jne. Edasi tuleb pearaamatupidaja, kes on firmas nii raamatupidaja, sekretär kui ka personalijuht. Tema ülesandeks on vormistada pabereid, teha raamatupidamist firmas, vastata telefonile, teha aruandeid jne. Edasi on tootmistöölised, kes töötavad ehitustel ja täidavad objektijuhtide käske.
Mets Metsast üldiselt Põnevaid fakte metsa kota. Mis on mets? Millised taimed kasvavad metsas? Kuidas kujunevad metsad? Abiootilised keskkonnategurid Mets ja valgus Mets ja soojus Mets ja sademed Mets ja tuul Erinevad metsa tüübid Harilik mänd(Pinus sylvestris) Harilik kuusk (Picea abies) Sanglepp (Alnus glutinosa) Pruunkaru Elavad suurtes metsades Ta on suur ja tumepruuni karvaga Ta kõnnib talla peal Söövad taimset ja loomset toitu Talve veedavad talveunes, novembristmärtsini REBANE Kohastunud igasuguste keskkonnatingimustega On kõigesööja: marjad, limused, hiired, linnud Suurema osa aastast veedab
Esinevad üksikud suured hambad. Võib esineda lisalehekesi. Roots võib olla sinaka kirmetisega kaetud. 39) Aesculus hippocastanum harilik hobukastan Lehed sõrmjad liitlehed (5-7), äraspidised. Serv saagjas/kahelisaagjas. Roodude nurkades pruunid karvatutid. 40) Rhamnus catharticus harilik türnpuu Lehed ovaalsed/munajad. Teravneva lühikese tipuga. Serv kärbitud saagjas. Külgrood suunduvad kaarjalt lehe tipu suunas. Võrsed lõppevad astlaga. 41) Frangula alnus harilik paakspuu Lehed äraspidimunajad kuni elliptilised. Teravaservalised. Külgrood pöördunuvad enne lehe serva tipu poole. Õhukesed paberjad lehed. 42) Parthenocissus quinquefolia harilik metsviinapuu Lahed elliptilised, paaritusõrmjad liitlehed (5). Lühilootsulised. Jämesaagja servaga. 43) Euonymus europaeus harilik kikkapuu Lehed elliptilised. Kiilja alusega. Tipp teritunud. Serv peensaagjas. 44) Cornus alba siberi kontpuu Lehed elliptilised
Mulla suhtes ei ole hall lepp kuigi nõudlik, pigem teeb ta seda ise pidevalt veel paremaks. Selleks on tal kaks teed. Kõigepealt elavad tema juurtel sarnaselt liblikõieliste juurtega bakterid, kiirikulised, kes seovad õhulämmastikku ja talletavad seda mullas. Teiseks sisaldavad ka halli lepa lehed rohkesti lämmastikku, need varisevad maha ja kõdunevad väga kiiresti ning hästi. Lämmastik on aga kõikidele taimedele kasvuks vajalik. Eestikeelne nimi hall lepp Ladinakeelne nimi Alnus incana (L.) Moench Rahvapärased nimed valge lepp, isalepp, emalepp, pasklepp Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda kaselised, perekonda lepp. Eluvorm Mitmeaastane heitlehine lehtpuu või kõrge põõsas. Ühekojaline. Kõrgus harilikult 15 m, harva kuni 25 m, jämedat tüve ei moodusta. Saab 50¼70 (harva 150) a. vanaks. Õis Lahksugulised õied. Isasurvad on rippuvad, punakaspruunid. Emasurvad on lehtede kaenlas ühisel rootsul, käbikesekujulised, punased
· Lehe tipp-ümar · Lehe serv-lainjas · Lehelaba-lihtleht Harilik pärn Tilia cordata · Lehelaba kuju-südajas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-teritunud · Lehe serv-hambuline · Lehelaba-lihtleht Harilik haab Populus tremula L. · Lehelaba kuju-ümar · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-lihtleht Must lepp Alnus glutinosa · Lehelaba kuju-äraspidimunajas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-tömp · Lehe serv-tipuosas kahelisaagjas, alusel terve · Lehelaba-lihtleht Arukask Betula pendula Roth. · Lehelaba kuju-rombjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-teritunud · Lehe serv-kahelisaagjas · Lehelaba-lihtleht Harilik näsiniin Daphne mezereum L. · Lehelaba kuju-mõlajas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-tömp
Allküljel roodude juurest oranzid karvad · Harilik hobukastan · Aesculus hippocastanum Ovaalne või munajas Lühikese terava osaga Kärbitud saagja servaga Külgrood suunduvad kaarjalt lehe tipu poole · Harilik türnpuu · Rhamnus catharticus Elliptiline või äraspidi munajas Terve servaga Külgrood pöörduvad enne serva lehe tipu suunas · Harilik paakspuu · Frangula alnus 5 Lehekest Elliptilised Servast jämesaagjas alt küljelt sinakasrohelised · Harilik metsviinapuu · Parthenocissus quinquefolia Elliptiline Ühtlaselt teritunud tipuga Peensaagja servaga Heledad peenrood paistavad vastu valgust välja · Harilik kikkapuu · Euonymus europaeus Laielliptilised, äraspidised Järsult teravneva tipuga Pealt tumeroheline Alt heleroheline
- äraspidi munajad, lühikese järsult teravaneva tipuosaga - tumerohelised, alt heledad - tumepruunid karvatutid (massiivne, justkui valge hallitus kohati, suured äraspidised, sakid nagu kastanile!?) * Rhamnus catharticus - harilik türnpuu - ovaalsed või munaja kujuga - lühikese terava tipuga - kahelisaagja servaga - külgrood suunduvad kaarjalt lehe tipu suunas (piklikult ovaalne, võivad esineda oranzid täpikesed või all valged, tihedalt tömp saagjas.) * Frangula alnus - harilik paakspuu - äraspidise kujuga - leht terve servaline - külgrood enne lehe serva jõudmist suunduvad üles poole (otsast ühtlaselt teravnev, suht suur, ühtlaselt ovaalne) * Parthenocissus quinquefolia - harilik metsviinapuu - leht sõrmjas liitleht - kiilja alusega, elliptiline - servast jämesaagjas ( nagu viinapuu leht, punane või punakas, piklik, kiiljas, saagjas) * Euonymus europaeus - harilik kikkapuu - elliptiline, nagu kolmnurk tipus, teritunud tipp - laikiilja alusega
12. Active raised bogs 13. Degraded raised bogs still capable of natural regeneration 14. Transition mires and quaking bogs 15. Depressions on peat substrates of the Rhynchosporion 16. Alkaline fens 17. Western Taïga 18. Fennoscandian herb-rich forests with Picea abies 19. Coniferous forests on, or connected to, glaciofluvial eskers 20. Fennoscandian deciduous swamp woods 21. Bog woodland 22. Alluvial forests with Alnus glutinosa and Fraxinus excelsior (Alno-Padion, Alnion incanae, Salicion albae) 7.2 Choose one of the habitats listed in Karula National Park and find out its conservation status in Estonia according to the 2007-2012 assessment Choosed Cypripedium calceolus, its conservation status according to the 2007-2012 assessment is ,,unfavourable-indequate".
Populus tremula, eriti pärast http://www.elfond.ee/vep/150024g.jpg raiet taastuvates paludes Põõsarindes kasvavad – harilik pihlakas Sorbus aucuparia – harilik kadakas Juniperus communis harilik paakspuu – pajud Salix sp. http://www.boga.ruhr-uni- bochum.de/html/Frangula_alnus_Foto.html – harilik paakspuu Frangula alnus • puhmarinne rikkalik, koosneb peamiselt harilikust mustikast Vaccinium myrtillus ja harilikust pohlast Vaccinum vitis-idaea harilik mustikas harilik pohl http://www.flickr.com/photos/andrea- http://www.plant- enrico/5662204996/
Osad looduskaitsealad asuvad soos, teised on aga täielikult metsas. Seepärasr ei saagi nimetada kindlaid tegureid, sest need on liiga varieeruvad. Tüüpilised taimed Taimed, nagu ka eluta loodusetegurid on väga varieeruvad, vastavalt looduskaitseala asukohale. Levinud on kased, sanglepad, männid jms. Varem mainitud ja ka taustal asuval Alam-Pedja looduskaitsealal on säilinud ka lammimetsad. Sanglepp Sanglepp (Alnus glutinosa) on sitke niisketel aladel elav puu. Tal on must tugev koor. Tema käbisid kasutatakse ka rahvameditsiinis. Puu sees on ka palju huvitavaid värvaineid. Paju Pajud (Salix) eelistavad kasvada veekogude ääres. Pajusid kasutatakse väga palju ilupuudena. Paju on väga laialdaselt kasutuses rahvameditsiinis. Tüüpilised loomad Looduskaitsealal on palju erinevaid loomaliike, imetajatest-limusteni. Vesirott
1) Perekond kask Betula (Betulaceae) vettpidav väliskoor- toht; Pungad rootsud, väikesed, võrsed ruljad. Tavaline, hallist ja õhukesest kuni tumepruuni keskmise paksusega rõmeliseni ehk 2) Perekond lepp Alnus peenplaatjani koor. Pungad rootsulised, Võrsed kolmekandilised või ruljad. Keskmise kõrgusega ja madalad puud või põõsad. Kõrguse, tüve suuruse, puidu Perekond valgepöök Carpinus L
ebasümeetrilised, lehel üksikud suure hambad, lehtedel esineb rootsu peal lehe kinnituskoha juures halllikat- sinikat härmastik) Hobukastanilised- Hippocastanaceae Aesculus hippocastanum harilik hobukastan( lehekeste allküljel esinevad rootsu nurkades väikesed pruunid karvatutid, ) Türnpuulised- Rhamnaceae Rhamnus catharticus harilik türnpuu( lehed terava tipuga , saagja servaga) Frangula alnus harilik paakspuu( õhuke , nahkne, terve servaga, külgrood ei jõua lehe serva vaid pöörduvad lõpu tipu poole) Viinapuulised- Vitaceae Parthenocissus quinquefolia harilik metsviinapuu( lehed on sõrmjad, viietised, elliptilised, jämeda saagja servaga, värvuvad sügisel violettpunasteks, viljad söödavad) Kikkapuulised- Celastraceae Euonymus europaeus harilik kikkapuu ( vili on punane, peenjalt saagja servaga, terava tipuga)
PAIDE GÜMNAASIUM RAVIMTAIMED Referaat Edgar Grazer Kairit Wirth Paide 2010 Contents Contents............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 SANGLEPP (Alnus glutinosa)......................................................................................... 4 HARILIK VÕILILL (Taraxacum officinale)........................................................................ 5 HARILIK MUSTIKAS (Vaccinum myrtillus)...................................................................... 6 HUMAL (Humulus lupulus).............................................................................................. 7 HARILIK KUUSK (picea abies)..........
produktideni (NO, N2O, N2) - Metaan tekib looduses: o vesinik + süsihappegaas o atsetaat Õhulämmastiku fikseerimine - õhulämmastikku esuudavad kasutada ainult prokarüoodid (nii bakterid kui ka arhed) - õhulämmastiku sidumine tähendab õhulämmastiku redutseerimist ammoniaagini - azot lämmastik - trifolii ristik - juuremügara teke (võib tulla eksamisse) - alnus lepp - gingko hõlmikpuu - hippophae astelpaju Aineringed Biogeokeemiline tsükkel - Biogeokeemiline tsükkel on biosfääris nii looduslike kui ka inimtekkeliste süsteemide vahel toimuv aine- ja energiaringe - Tselluloos moodustab peamise osa looduslikest polüsahhariididest
Leheroots vahel härmatisega. Aesculus hippocastanum – harilik hobukastan Lehed 5 või 7 lehekesega, need on äraspidised, munajad, järsult teravneva tipuga, saagja kuni kahelisaagja servaga, pealt tumerohelised, kortsus, all roodude nurkades karvatutid, 10..20 cm pikad, 3...10 cm laiad. Rhamnus catharticus – harilik türnpuu Lehed ovaalsed kuni munajad, lühikese terava tipuga, kärbitult saagja servaga, 4...5 külgroodude paariga, mis suunduvad kaarjalt lehe tipu suunas. Frangula alnus– harilik paakspuu paakspuu nahkjad, läikivad lehed sarnanevad musta lepa lehtedega. Lehed elliptilised kuni äraspidimunajad, terveservalised. Külgroodusid 6...12 paari, mis pöörduvad enne lehe serva jõudmist lehe tipu suunas. Sügisel allküljel rood pruunid. Parthenocissus quinquefoila– harilik metsviinapuu Lehed sõrmjad, 5 lehekesega, need on rootsuga, elliptilised, jämesaagjad, pealt tume-, alt sinakasrohelised, 4...10 cm pikad. Euonymus europaeus– harilik kikkapuu
Annab ka kännuvõsu. Eluiga kuni 100 aastat KASUTAMINE Puit on tugev, elastne, kasutatakse vineeri- ja mööblitööstuses. Metsamajanduses üks levinumaid liike. Kasvatamine Eestis: väga levinud lehtpuu. Sookask Betula pubescens Areaal Sookask Betula pubescens Võrsed karvane saagjas karvased munajad võrse leheserv lehed Sookask Betula pubescens Must lepp Alnus glutinosa AREAAL Kesk-ja Põhja-Euroopa, Lääne-Siber, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika. SUURUS 30-35 m, tüve läbimõõt kuni 80 cm. VÕRA Noorelt munajas, hiljem silinderjasovaalne. KOOR, VÕRSED Tüvi tumepruun, vanas eas moodustub paks rõmeline korp. Noored võrsed kolmekandilised, siledad, punakaspruunid, heledate lõvedega. Pungad äraspidimunajad, rootsulised, rohekaspruunid.
· Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Omamoodi kahjurid on kooreüraskid, kelle väikesed valged vastsed uuristavad koore alla huvitavaid labürinte, mille tagajärjl võib kogu puu kuivada. Paakspuu (Frangula alnus) pahaspuu, kitsepaats, ohupaats, mõruuibu ·Puidust on tehtud joonistussütt, teda on kasutatud nikerdamiseks. Kõige kasulikum asi on hoopis koor. Paakspuukoor on eestlastele juba ammust ajast tuntud ravivahend ja värvaine, nagu ka marjadki. Koort
.......................................................................15 5.4. Mets-kibuvits (Rosa majalis).......................................................................................16 5.5. Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris)...........................................................................17 5.6. Laukapuu (Prunus spinosa)..........................................................................................17 5.7. Hall lepp (Alnus incana)..............................................................................................18 5.8. Harilik lodjapuu (Viburnum opulus)............................................................................18 5.9. Paju (Salix)...................................................................................................................19 5.10. Harilik pihlakas (Sorbus acuparia)...............................................................................22 5.11
40. harilik hiirehernes (Vicia cracca) L. 41. mets-hiirehernes (Vicia sylvatica) L. 42. neljaseemneline hiirehernes (Vicia tetrasperma) (L.) Schreb. Sgk: kurerehalised (Geraniaceae) 43. haisev kurereha (Geranium robertianum) L. Sgk: vahtralised (Aceraceae) 44. saarvaher (Acer negundo) L. Sgk: lemmaltsalised (Balsaminaceae) 45. väikeseõieline lemmalts (Impatiens parviflora) DC. Sgk: türnpuulised (Rhamnaceae) 46. harilik paakspuu (Frangula alnus) Mill. Sgk: pärnalised (Tiliaceae) 47. harilik pärn (Tilia cordata) Mill. Sgk: pajulillelised (Onagraceae) 48. mets-pajulill (Epilobium adenocaulon) L. Sgk: sarikalised (Apiaceae) 49. aedtill (Anethum graveolens) L. Sgk: uibulehelised (Pyrolaceae) 50. harilik seenlill (Monotropa hypopitys) L. Sgk: kanarbikulised (Ericaceae) 51. harilik küüvits (Andromeda polifolia) L. 52. kanarbik (Calluna vulgaris) L. 53. sookail (Ledum palustre) L.
harilik aeduba (Phaseolus vulgaris) SUGUKOND: kurerehalised (Geraniaceae) PEREKOND: kurereha (Geranium) haisev kurereha (Geranium robertianum) aas-kurereha (Geranium pratense) SUGUKOND:piimalillelised (Euphorbiaceae) harilik piimlill (Euphorbia helioscopia) SUGUKOND:vahulillelised (Polygalaceae) PEREKOND: vahulill (Polygala) mõru vahulill (Polygala amarella) SUGUKOND: türnpuulised (Rhamnaceae) PEREKOND: paakspuu (Frangula) paakspuu (Frangula alnus) SUGUKOND: naistepunalised (Hypericaceae) PEREKOND: naistepuna (Hypericum) kandiline naistepuna (Hypericum maculatum) SUGUKOND: pajulillelised (Onagraceae) PEREKOND: pajulill (Epilobium) ahtalehine põdrakanep (Epilobium angustifolium) PEREKOND:kuningakepp (Oenothera) punavarrene kuningakepp (Oenothera rubricaulis) SUGUKOND: sarikalised (Apiaceae) PEREKOND: naat (Aegopodium) naat (Aegopodium podagraria) PEREKOND:köömen (Carum)
Puitu kasutatakse saetööstuses (siseviimistlus), mööblitööstus. Sookask Betula pubescens Koor ka vanemas eas peaaegu juurekaelani valge, ilma korbata. Võrsed tihedalt hallkarvased, samuti pungad. Lehed munajad, serv lihtsaagjas. Noored lehed karvased, vanematel lehtedel karvad vaid lehe allküljel, külgroodude nurkades. Puitu kasutatakse samuti nagu arukasel, kuid kuna tüved on peenemad ja kõveramad, siis puit ebakvaliteetsem kui arukasel. Sanglepp ehke must lepp Alnus glutinosa Lehed äraspidimunajad-ümmargusedtömbi- või pisut pügaldunud tipuga. Noored lehed kleepuvad. Kiirekasvuline, kuid suhteliselt lühiealine. Külmakindel, kuid tundlik tugevate kevadiste hiliskülmade suhtes. Valguslembene. Puit kerge, pehme, habras, hästi töödeldav. Parkainete sisalduse tõttu puit muutub õhu käes punakaks. Kasutatakse saetööstuses. Kasutatakse liha ja kala suitsutamiseks. Hall lepp ehk valge lepp Alnus incana
Annab ka kännuvõsu. Eluiga kuni 100 aastat 7. Kasutus: Sookask on sageli jändrikum arukasest ja ka veidi aeglasema kasvuga, seepärast ei saa tema puitu nii laialt kasutada kui arukase oma, kuid sobib ta kõigeks sama hästi. Nii saab arukase puidust vineeri, suuski, kütet, tõrva, äädikat, atsetooni ja veel hulka kasulikku ning ilusat mööblit. See-eest aga valget tohtu, millest kauneid meeneid ja häid määrdeõlisid valmistada, on sookasel tunduvalt rohkem. Sanglepp (alnus glutinosa) LM 1. Leviala: Kesk-ja Põhja-Euroopa, Lääne-Siber, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika. 2. Suurus: 30-35 m, tüve läbimõõt kuni 80 cm 3. Tüvi, võrsed, oksad: võra noorelt munajas, hiljem silinderjasovaalne. tüvi tumepruun, vanas eas moodustub paks rõmeline korp. Noored võrsed kolmekandilised, siledad, punakaspruunid, heledate lõvedega. 4. Lehed ja pungad: Pungad äraspidimunajad, rootsulised, rohekaspruunid. Lehed
Isaõied moodustavad juba eelmise aasta suvel ja on nähtavad rippuvate urbadena.Emasõied pole enne õitsemist märgatavad,sest need on peidetud pungadesse,mis avanevad alles õitsemise ajal.Rohke sarapuude õitsemine ja paar korjeks sobivat ilma panevad kevadel pered hoogsalt arenema.Õitolmu annab sarapuu rikkalikult:üks 4-5m kõrgune sarapuupõõsas võib anda 40- 60g ookerkollast õietolmu.Peaaegu üheaegslet sarapuuga õitseb hall lepp Alnus incana,mis annab samuti rikkalikult õietolmu.Mõnevõrra hiljem (aprilli algul) õitseb ka must lepp.Leppadelt kogutav õietolm on hallikas-või määrdundkollane. Harilik pihlakas Roosõieliste sugukonda kuuluv harilik pihlakas kasvab tavaliselt kõrge põõsa või tugevasti hargnenud võraga madal puuna.Õitseb mai lõpus ja juuni algul 5-7 päeva.Valged õied on koondunud suurtesse 5-10 cm läbimõõduka kännasjatesse õiskikutesse.Meeproduktiivsus saavutab 30-40 kg/ha
energy must account for 5.1% of total energy consumption Current situation (2) • In Estonia we have abandoned arable land about 400 000 ha, part of it is overgrowing naturally, and another part has been afforested • For short-rotation forestry in Estonia, ecologically and economically the most suitable tree is probably grey alder, which is a highly productive and soil improving species Grey alder • The stock of grey alder (Alnus incana) in Estonia in 2005 was 35 millions m³. A majority of Estonian grey alder stands grow in private forests where they make up 13.7% of all stands; in state forests their share is 1.7%. Grey alder (2) • The annual mean increment of Estonian grey alder stands is 7.1 m³ per hectare • The mean average volume is 182 m³ per hectare Grey alder (3) • The yield example of experimental area, located in
Võrsed tihedalt hallkarvased, samuti pungad. Lehed munajad, serv lihtsaagjas. Noored lehed karvased, vanematel lehtedel karvad vaid lehe allküljel, külgroodude nurkades. Õitseb mais, arukasest hiljem. Seemned valmivas suve lõpul. Uueneb nii seemnetest kui kännuvõsust. Aeglasema kasvuga kui arukask. Levib soostuvatel ja soomuldadel. Arukasest varjutaluvam, külmakindel. Puit ebakvaliteetsem kui arukasel peenema ja kõverama tüve tõttu. Sanglepp e must lepp Alnus glutinosa Kuni 30m kõrge puu. Koor tumeruun, vanemas eas moodustub paks tume korp. Lehed äraspidimunajad- ümmargused, tömbi- või pisut pügaldunud tipuga. Noored lehed kleepuvad. Õitseb märtsis-aprillis, seeme valmib oktoobris. Vili üheseemneline läätsekujuline pähklike, ümbritsetud tiivaga. Paljuneb edukalt ka kännuvõsust (pärast raiet). Moodustab metsi viljakatel märgadel muldadel. Tüüpiliseks kasvukohaks lodud. Kiirekasvuline, kuid suht lühiealine (-130a)
Paju võsa veekogu ääres võtab endasse väetised, lämmastiku (biofilter). Kaitseb veekogu kasutamine: ehituses, keemiatööstuses, vineer, tselluloosi tootmine, kaunistusena haljastus Sugulased on remmelgad nt. Hõbe remmelgas lumetõkketena "Roheline" energia-taastub kiiresti. Energiavõsad on enamasti pajuvõsad kevadel esimesed nektari andjad urvad ehk paju uted maailmas ligi 400 liiki, Eestis üle 20 liigi 12)Hall lepp(Alnus) sugukond:kaselised koor hall ja sile lehed: võrestel ühekaupa, munajad, servast sakkidega ühekojaline Hiiumaal haruldane eelistab saviliiv-või liivsavimulda, varju taluv kasutamine: kütteks, suitsu-ja grillahjudes eriti hea Ravimtee: kõhutõved, silmapõletik (kompress), suupõletik (loputatakse) Eesti puu 2004 ei tahma korstnaid ja lõõre 50-70 aastat-lühiealisem puu Eestis Kiirikseened on nendega sümbioosis-seovad õhulämmastikku
viietised õied paiknevad pms. kobarais ja nuttides * Kroon on liblikjas koosneb ülemisest, kahest külgmisest ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest *vili kaunvili * juurtel sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastiku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega * Paljude liblikõieliste juurtel on arenenud endotroofne mükoriisa (hernes, põlduba, aeduba, lääts, ristik, vikk, lutsern, seradell) Kaselised: SUGUKOND: kaselised (Betulaceae) PEREKOND: lepp (Alnus) sanglepp (Alnus glutinosa) hall lepp (Alnus incana) PEREKOND: kask (Betula) vaevakask (Betula nana) madal kask (Betula humilis) arukask (Betula pendula) sookask (Betula pubescens) Pöögilised: SUGUKOND: pöögilised (Fagaceae) PEREKOND: tamm (Quercus) harilik tamm (Quercus robur) Mustikalised: Võhumõõgalised: SUGUKOND: võhumõõgalised (Iridaceae) PEREKOND: kuremõõk (Gladiolus)
paiknevad pms. kobarais ja nuttides * Kroon on liblikjas koosneb ülemisest, kahest külgmisest ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest *vili kaunvili * juurtel sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastiku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega * Paljude liblikõieliste juurtel on arenenud endotroofne mükoriisa (hernes, põlduba, aeduba, lääts, ristik, vikk, lutsern, seradell) (MINE LINGILE!) Kaselised: SUGUKOND: kaselised (Betulaceae) PEREKOND: lepp (Alnus) sanglepp (Alnus glutinosa) hall lepp (Alnus incana) PEREKOND: kask (Betula) vaevakask (Betula nana) madal kask (Betula humilis) arukask (Betula pendula) sookask (Betula pubescens) Pöögilised: SUGUKOND: pöögilised (Fagaceae) PEREKOND: tamm (Quercus) harilik tamm (Quercus robur) Mustikalised: Võhumõõgalised: SUGUKOND: võhumõõgalised (Iridaceae) PEREKOND: kuremõõk (Gladiolus) niidu kuremõõk (Gladiolus imbricatus)
11) Laukapuu (Prunus spinosa) Võib kutsuda ka metsploomiks. Võrsed teravatipulised ja torkivad. Peamised kasvupaigad on Saaremaal. Võrsed ja okkad on hallitoonilised, lehed piklikud, kuni 4cm pikad. Õitseb mais, viljav valmivad septembris. Vilja läbimõõt 1,5cm- maitseb mõrudalt. Kuivatatud õitest ja lehtedest on saadud tõhusat ravimteed kõhulahtisuse vastu ning tethud kompresse nahahaiguste puhul (eestis puu looduskaitse all)- sobib hästi hekkide jaoks. 12) Lepad (alnus) Eestis kasvab Hall lepp ja Must ehk Sanglepp. Halli lepa leht on tipust terav, mustal lepal aga tömp. (musta leppa on eestis vähem eelistab kasvamiseks niiskeid, märgi alasid. Must lepp elab vanemaks kui hall lepp. Kaasiku järgi lehtmetsadest kõige levinum on hall lepp. On pioneerpuu ehk metsa algataja, saab kõige kiiremini kasvama) Mõlemad lepad muudavad mulda viljakamaks (lepalehed ei koltu sügisel kui
· Sügisel oranzikaspunaseks värvuvad lehed on 0,51,5 cm pikad, ümarad või lehe laius pikkuses suurem, täkilise servaga, pealt tumerohelised ja läikivad, paljad ning noorelt kleepuvad. · Võrsed tihedalt karvased. · Lehtede dekoratiivse sügisvärvuse tõttu on leidnud kasutamist iluaianduses. Haljastuses olulist tähtsust ei oma, kuigi võiks kasutada kiviktaimlates jm. koos teiste kääbuskasvuliste liikide ja sortidega 29. Perekond lepp (Alnus) ja perekond valgepöök (Carpinus) Alnus - perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlevad heitlehisted puud ja põõsad. Perekonnas on u. 30 liiki, mis levinud põhjapoolkera arktikast troopikani, lõunapoolkeral Andides. Eestis esineb looduslikult 2 lepaliiki (Alnus glutinosa, Alnus incana) ning sisse on toodud 11 võõrliiki. · Peamiselt elliptilised või munajad kahelisaagja servaga või madalalt hõlmised
Page 7 of 14 Tallinna Ehituskool määrati radiosüsiniku meetodil 9550 aastat. Puu kasvab 910 m kõrgusel merepinnast, tema kõrgus on ligi 4 m ning selle maapealse osa vanuseks loetakse umbes 600 aastat. Juurestiku pikaealisuse tagab võime endale ikka ja jälle uus tüvi kasvatada Hall Lepp Foto 5 Hall lepp ehk valge lepp (Alnus incana) on kaseliste sugukonda lepa perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik Kirjeldus Puu lehed on hallikasrohelised ja läiketa, leheserva tipp on teritunud. Puu tüve koor on hallikat värvi ja sile. Hall lepp kasvab kuni 15 meetri kõrgusek. Eesti kõrgeim hall lepp (31m, diameeter 32 cm) kasvab Järvseljal Levila ja kasvukoht Page 8 of 14 Tallinna Ehituskool
Kasmofüüdid on üldiselt pika elueaga puised mitmeaastased taimed. 3 Kaldataimestik. Madalamatel kõrgustel on voolusängid on enamasti ääristatud puuliikidega nagu idaplaatan (Platanus orientalis), harilik oleander (Nerium oleander), mungapipar (Vitex agnus-castus) ning suurematel kõrgustel pajud (Salix sp.), sanglepp (Alnus glutinosa), ahtalehine saar (Fraxinus angustifolia), paplid (Populus sp.) jne. Põhiliste metsades esinevate liikide levikualade suurus ja osakaal on alltoodud tabelis. Liik Pindala 1000 ha Percent % A. Okaspuuliigid Nulg 543,3 16,17
alusmetsa peamiselt sarapuud koos halli lepa ja toomingaga, nende all mage sõstar, harilik kuslapuu. Varakevadel, kui puude all veel kohati lumelaike, lööb pargis õitsema mürgine näsiniin. Võõrpuuliikidest leidub siin veel siberi ja palsamnulgu, alpi seedermändi, mägimändi. Omapärased on pargis ka hariliku kuuse leinavorm ( Picea abies f. pendula ) ning keraja ladvaga vorm ( P. abies f. globosa ). Suurim haruldus on aga pargi lõunaosas kasvav Eesti ainus maksimovitsi lepp ( Alnus maximowiczii ). Sadu teisi haruldusi ei olegi vaja üles lugeda, sest puud ja põõsad on varustatud nimesiltidega ning täpsema ülevaate metsapargist ja selle jaotamisest osakondadeks annab tiigi juurde paigutatud skeem. Tiik kaevati seljandikule 19. sajandi lõpul ja selle ümbrus kujundati hubaseks puhkepaigaks. Metsapargi tiigi äärde püstitati 3. septembril 1972. a. mälestuskivi varalahkunud NSV teenelisele metsakasvatajale, Sangaste metsaülemale Herbert Raapile.
sambakujuline. Käbid on 5...10 cm pikad, läbimõõt 3...4 cm, helepruunid, elastsete õhukeste laineliste ja saagjaservaliste seemnesoomustega. Käbid valmivad sept.-okt. Seemned väikesed, mustad. H=20...30(45) m. Pärit USA edelaosast, kus kasvab Kaljumäestiku lõunaosas 2000-3000 m kõrgusel üle merepinna. Kasvab üksikpuudena ja rühmiti. Kasutatakse rohkesti linnahaljastuses, kuivõrd on õhusaastekindel. Alnus glutinosa (L.) Gaertn. sanglepp e. must lepp Valguslembene, kiirekasvuline ja sirgetüveline sanglepp e. must lepp (A. glutinosa) kasvab niiskel viljakal mullal, liikuva põhjaveega aladel lodudel, samuti liivastel rannikualadel, jõgede, järvede kallastel., iga hrl. 100 150, harva kuni 300 aastat. Sanglepikud moodustavad Eesti puistute pindalast riigimetsades 1,5% ja erametsades 2,2% (2005). Sanglepikuid esineb
papyrifera), omapärase hallikaspunakaspruuni ribadena kestendava tüvekoorega kollane kask (B.alleghaniensis) ning mustjashalli tüvekoorega suhkrukask (B. lenta). Kollase ja suhkrukase võrsekoor lõhnab hõõrudes. Ida-Aasiast pärit liikidest kohtab meil sagedamini omapärase tume-hallikaspruuni kestendava koorega dauuria kaske (B.davurica) ning väga tugeva puidu ning paberjalt kestendava kollakasvalge tüvegakivikaske (B. ermanii). 85. Perekond lepp Lepa (Alnus) perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlevad heitlehisted puud ja põõsad. Perekonnas on u. 30 liiki, mis levinud põhjapoolkera arktikast troopikani,lõunapoolkeral Andides. Peamiselt elliptilised või munajad kahelisaagja servaga või madalalt hõlmised lihtlehed asuvad vahelduvalt võrsel ning sügisel rohelistena (lehtedes klorofüll ei lagune) ja toitainerikastena varisedes ning kiiresti maapinnal kõdunedes tõstavad kasvukoha mullaviljakust. Õitsevad tavaliselt varakevadel
üheseemneline pähklike rippuvas kobaras. Puit hele, raske ja vastupidav. Perekonnas 35 liiki (harilik). Levinud Ees- ja Ida-Aasias, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja-Ameerikas. Puitu kasutatakse tarbeesemete, muusikainstrumentide valmistamiseks ning kütteks. On tähtsal kohal haljastuses, olles varjutaluvad, taludes hästi pügamist, olles haigustevabad ja dekoratiivsete viljade ning lehestikuga. Eristamise tunnused: Lehed, emasurvad, viljad, puit. 30. Hall lepp ja sanglepp Hall lepp: Alnus incana valge lepp. Kasvab Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis tavaline puuliik. Kõrgus 15-20m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, varjutaluv. Juurtel bakterid, kes seovad õhulämmastikku ja lehed sisaldavad varisedes palju lämmastikku. Lehed ovaalsed, teritunud tipuga, kahelisaagjad, pealt tumerohelised, alt lühikeste karvadega, 4-10cm pikad. Isasõied urvakujulised, punakaspruunid, emasõied noorelt punaka käbikesena, valmides tumepruun.
) jt. Juuremügarad esinevad kaunviljaliste ehk leguminooside seltsi (Fabales) kõikides sugukondades: liblikõielised (Fabaceae, peaaegu kõikidel liikidel), mimoosilised (Mimosaceae, enamikul liikidest) ja tsesalpiinialised (Caesalpiniaceae, vähem kui pooltel liikidel). Lisaks kaunviljalistele leidub juuremügaraid veel kaheksa sugukonna 140 liigil; näiteks porsal (Myrica gale), mõnel murakal (Rubus sp.), astelpajul (Hippophaë rhamnoides), hõbepuul (Elaeagnus sp.), leppadel (Alnus sp.), drüüasel (Dryas octopetala) ja kasuariinil (Casuarina sp.). Liblikõieliste juuremügaraid põhjustavad mullas vabaltelavad õhulämmastikku siduvad bakterid enamasti perekondadest Rhizobium ja Bradyrhizobium, ülejäänud taimeliikidel kiirikseened (Actinomycetes, perekond Frankia). Põhjalikumalt on uuritud liblikõieliste juuremügaraid. Bakterid, tunginud juurekarvade kaudu koore põhikoesse, poolduvad jõudsalt ning tungivad üha uutesse rakkudesse
1. Leedu metsandus 1.1. Ülevaade Leedu kogupindala on 6 268 000 ha ja 34,5% (u. 2 160 000 ha) Leedust on kaetud metsadega. 20 aastaga on metsade pindala suurenenud umbes 215 000 ha võrra. 1% metsadest (26 000 ha) on klassifitseeritud kui kõige mitmekesisemad ja suure biomassiga metsad, 24% (521 000 ha) metsi on istutatud ja ülejäänud (1 613 000 ha) metsad on looduslikult uuenenud. Peamised puuliigid on mänd (Pinus) 37%, kuusk (Picea) 24%, kask (Betula) 19% ja lepp (Alnus) 12%, ülejäänud 8% moodustavad haavad (Populus), saared (Fraxinus) ja tammed (Quercus) (vt. joonis 1.1.). Joonis 1.1. Leedu metsakaart Legend: Oranz Mänd; Lilla Kuusk; Sinine Kask; Hall Tamm; Roheline Saar; Tumehall Must lepp; Heleroheline Haab; Kollane Hall lepp Allikas: Lietuvos misku institutas 2009 4 Leedu metsad on enamjaolt segapuistud või lehtpuistud. Riigile kuulub 66% metsadest
Oluline faktor, mis ka mõjutab süsiniku sidumist mulda on puistu liigiline koosseis. Rootsis läbi viidud uurimuses (Akselsson et al., 2004) leiti, et kuusikutes akumuleerub aastas keskmiselt 200 kg C ha-1, männikutes 150 kg C ha-1 ja erinevates lehtpuupuistutes ca 400 kg C ha-1. Isegi alusmetsa mõju süsiniku akumulatsioonile võib olla oluline: rohelise lepa (Alnus crispa) alusmetsaga männikus (Pinus banksiana) oli süsiniku sisaldus mullas oluliselt suurem, kui alusmetsata männikus (Vogel & Gower, 1998). Aastane süsiniku emissioon võib olla sidumisest suurem ka mõnedes kuivendatud soometsades. Pärast kuivendamist pääseb hapnik ülemistesse turbahorisontidesse, orgaanilise aine lagunemine ja koos sellega CO2 emissioon intensiivistuvad
Puu võra- Lehed- vahelduvad, hõlmised, teravaservalised lihtlehed Õied- sarikjas õisikus, ühe või kahesugulised, viie kroonlehega, kollakasrohelised Viljad- marjataoline luuvili, tavaliselt viie seemnega KASK Betula Mullastik- VIST viljakat mulda Niiskus- Valgus- talub varju Haljastusväärtus- kasutatakse paljusid liike ja sorte Puu võra- Lehed- heitlehised, Õied- ühesugulised, urbadena, Viljad- kahe tiivakesega pähklike LEPP Alnus Mullastik- nõudlikud Niiskus- ei talu seisvat kõrget põhjavett Valgus- valguslembesed Haljastusväärtus- haljastuses eriti tähtsust ei oma, ainult üksikute puudena kasuatatkse Puu võra- Lehed- saagja servaga lihtlehed Õied- ühesugulised, Viljad- üheseemneline lapik pähklike, kahe külgmise kitsa pruuni puitunud tiivaga HUMALPÖÖK Ostrya Mullastik- sobib ka väheviljakatele Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- kasutatakse pargipuuna
liik. Harilik kuusk Picea abies Sirgetüveline, Looduslikult kasvab Euroopas Põhja-Aafrikast Vili on kahe laia tiivaga pähklike. Viljakandvus Eestis kasvab ka soo- ja arukase hübriide, need on Rootsini. Eestis leidub looduslikult vaid algab 10-15 a., kõige rikkalikum on 50 a. aga väheuuritud. saartel (peamiselt Saaremaal) aga vähesel vanuses. Seemneaastad korduvad peaaegu Perekond Lepp (Alnus) määral ka Lääne-Eestis. Kultuuris igal aastal või üle aasta ja seemneaastatel Heitlehised puud ja põõsad, perekonnas umbes 30 (haljastuses) aga kasvab kogu Eestis. on seemnete produktsioon rikkalik: liiki, neist Eestis looduslikult 2 liiki. Maailma suurimate jugapuude kõrgus keskmiselt 60 kg/ha (Eestis on saadud ka Ühekojalised, õied ühesugulised
nikerdustöödel. Koor sobib niine pikkade kiudude tõttu sidumismaterjaliks, varem valmistati temast viiske. Nektaririkastest õitest saab kvaliteetmett, õied on laialt levinud ka ravimtaimena. Must ehk sanglepp (Alnus gutinosa) Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude tavaline asukas hõlmates 3% puistute pindalast. Sanglepp on omapärane ja kahtlemata ilus puu. Hästi torkab silma tema tumepruun või hallikas, vahel peaaegu must ja väga paks koor. Selle järgi on ta oma teise nime saanud: must lepp. Erinevalt meie teisest lepast, hallist lepast, kasvab ta tõeliseks puuhiiglaseks.
Paarikaupa kasvades soodustas laigulisus nõrku ja surus maha tugevat liiki. Juhuslik jaotus annab eelise tugevatele. Klassikaline vastus liigisisene konkurents on tugevam, sest sama liigi isendite nõudlused kattuvad (seletus eelnevale segasele tekstile. Nullkoosluse katse!!! Nullkooslus- ühes potis üks taim, teises teine ja kolmandas kolmas. Kooslus- kõik taimed ühes potis. 2. näide, kus liikide ruumiline paiknemine mõjutab konkurentsi: Uuriti Alnus crispa ruumilist jaotust Alaska tundras. Leiti, et see on korrapärasem kui juhuslikult võiks eeldada. Püstitati hüpotees, et lepa isendite regulaarne jaotus on seotud nendevahelise (ruumi)konkurentsiga. Eemaldamiskatse ühe isendi ümbert eemaldati 5 lähimat naabrit. Naabrite eemaldamine parandas isendite kasvu maapealse osa mass kasvas aastaga 1.4x ja kõrgus 2x. Oluliselt kasvas ka taimekudede N ja P sisaldus. 8
eluvormilt puittaimed, sümbioosis bakteritega Frankia perekonnast Õied ühesugulised, silmapaistmatud nutjates või tähkjates, sageli rippuvates õisikutes Õiekate lihtne, koosneb 6 õiekattelehest Kroon puudub, Vili pähkel Enamik liike kuulub sugukonda pöögilised (Fagaceae), sellele lähedane on sugukond kaselised (Betulaceae), mis on levinud nii põhja- kui ka lõunapoolkera parasvöötmes, sinna kuuluvad perekond kask (Betula), lepp (Alnus) ja sarapuu (Corylus). Sug Fagaceae pöögilised o eluvormilt puittaimed, sümbioos lämmastikku siduvate bakteritega perekonnast Frankia o Lehed vahelduvad lihtlehed, abilehtedega Õied ühesugulised, silmapaistmatud, nutjates või tähkjates, sageli rippuvates õisikutes Õiekate lihtne, koosneb 6 õiekattelehest Kroon puudub
Pähkel areneb sünkarpsest kahe- või kolmepesalisest sigimikust, millest fertiilne on vaid üks sigimikupesa. Pähklis asub enamasti üks, harva kaks seemet. Pähkel on iseloomulik kaseliste (Betulaceae), jalakaliste (Ulmaceae), pöögiliste (Fagaceae) ja kirburohuliste (Polygonaceae) sugukondadele. Pähkli külge kasvanud viljalehed võivad moodustada tiivad. Selliseid tiivulisi pähkleid esineb perekondades kask (Betula), lepp (Alnus) jmt. Tõru (glans) moodustub kolmepesalisest sigimikust, milles kaks pesa jäävad viljatuks. Tõru üht otsa katab lüdi (cupula), mis areneb tsümoidse õisiku steriilsetest, viljale ligistunud harudest. Tõru esineb näiteks tammel (Quercus). Seemnise (achenium) vilja- ja seemnekestad on tihedasti kokku kasvanud. Seemnis on iseloomulik näiteks korvõieliste (Asteraceae), palderjaniliste (Valerianaceae), kanepiliste (Cannabaceae), uniohakaliste (Dipsacaceae), nõgeseliste
Õied: urvad püstised, -urvad raolised, -urvad raotud, IV-V. Viljad: emasurvad ovaalsed, helepruunid, kuni 8 mm pikad ja kuni 5 mm laiad, pähklike kuni 2 mm pikk, lennutiib seemnest mitu korda kitsam, IX-X. Haljastuses olulist tähtsust ei oma, kuigi võiks kasutada kiviktaimlates jm. koos teiste kääbuskasvuliste liikide ja sortidega (pajud, rododendronid, jm.). 26. Perekond lepp ja perekond valgepöök Perekond lepp (Alnus Mill.) [ánus] Perekonda kuuluvad ühekojalised, tuultolmlejad, heitlehised puud ja põõsad. Pungad vahelduvalt, rootsulised või rootsutud, lehed on saagja servaga lihtlehed, ovaalsed kuni lantsetjad abilehed varisevad varakult. Õied ühesugulised, isasurvad 3-9 kaupa võrsete tippudes, emasõied peajates õisikutes, 3-10 kaupa, kinnirudes kas õieraagudele või olles peaaegu istuvad, arenedes viljaurvad puituvad ja muutuvad mustjaspruuniks
metsadest. Sellest märkimisväärse osa moodustavad kõdusoometsad (5,1%), mis näitab küllaltki ulatuslikku inimtegevust loodusliku veereziimi muutmisel ja metsade majandamisel. Puuliikidest domineerib harilik mänd (Pinus sylvestris), mis katab 61,1% Lahemaa metsade pindalast (23 329 ha). Teisel kohal on harilik kuusk (Picea abies), mis katab 19,4% metsade pindalast (7 409 ha). Aru- ja sookaske (Betula pendula & B. pubescens) on 15,2% (5 794 ha). Märkimisväärne on ka musta lepa (Alnus glutinosa) osakaal, mis on 2,2% (837 ha). Viimane puuliikidest on indikaatoriks liigniisketele muldadele. Metsaökosüsteemid on Lahemaa rahvuspargi olulisemaid kaitseväärtusi, mis moodustavad suuri, vähese inimmõjuga metsamassiive. Need omakorda on kasvukohaks paljudele taime- ja seeneliikidele ning elupaigaks paljudele Eestis elavatele linnu- ja loomaliikidele. Eelkõige on ühtsed majandamisest vähem mõjutatud metsamassiivid olulised haruldastele I kaitsekategooria
annaabi.ee 
