Saku Gümnaasium MODIFIKATSIOONILINE MUUTLIKKUS ARUKASE NÄITEL Uurimistöö Autor: Sten Kangilaski 11 B Saku 2011 Sissejuhatus Tee ma ,, Modifikatsiooniline muutlikkus arukase lehtede näitel" e es märgiks on uurida, kuidas muutub arukase lehelaba pikkus. Uuri misobjektiks on ühe arukase lehed ning antud kase lehtede pikkused. Taustinfo Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud. Oma
Arukask Referaat 2010 Sisukord: 1. Arukase üldiseloomustus LK.3 2. Õied ja paljunemine LK.4 3. Lehed. LK.4 4. Tüvi ja juurestik LK.5 5. Arukase vili LK.5 6. Levik ja kasvukohad LK.6 7. Koht ökosüsteemis LK.6 8. Kasutamine LK.7-8 9. Vaenlased LK.9 10. Karjala kask LK.9-10 11. Huvitavat LK.10 10. Kasutatud kirjandus LK.11 2 Arukask Arukask (Betula pendula Roth.) on lehtpuuliik kase perekonnast. Metsa, kus arukask on arvukaim puuliik, nimetatakse kaasikuks. Kaski on Eestis neli liiki. Soo- ja arukask on puud, vaeva- ja madalkask aga põõsakujulised kased
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ11 Monika Kukk RAVIMTAIMEDE TÄHTSUS Referaat Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Antud referaadi eesmärgiks on tuua välja ravimtaimi puudutavat üldist informatsiooni- kogumise-, kuivatamise ja säilitamise meetodid. Ravitaimede detailsem koostisosade ja raviomaduste uurimine on toodud välja konkreetse arukase näitena. Viimasel ajal on jõutud järelduseni, et terve ja tugevama olemuse tagab meile eeskätt ümbritseva loodusega kooskõlas elamine. Üksnes apteegirohud (farmaatsia) ei taga piisavalt kvaliteetset ja kauaaegset toimet. Parima tulemuse saavutame, kui kasutame nii apteegi rohtu kui ka pröfülaktiliselt ravimtaimi. Seega on väga oluline et me oskaksime hinnata ravimtaimede olulisust, sealajuures nende toimeainetega ning kasutus ja säilitusviisidega.
Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Arukask on mitmeaastane ühekojaline heitlehine lehtpuu. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad. Võrsed on paljad, punakaspruunid ja on kaetud vahatäpikestega, mis eristavad teda sookasest. Arukasel on kolmnurksed või rombjad, harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Heleroheliste lehtede pikkus on 47 ja laius 2,54,5 cm. Pikkvõrsetele kinnituvad arukase lehed vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Lehed on nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad. Eestis kasvavad arukased tavaliselt 1525 m, soodsates tingimustes isegi kuni 3035 m kõrguseks. Arukase vanus on harilikult kuni 150 aastat. Arukase levinud rahvapärased nimetused on arukõiv, raudkask ja õmmik. Levik ja kasvukohad Arukask on levinud peaaegu kogu Euroopas (Euroopa lõunaosas ainult mägedes) ja Aasia edelaosas. Idas ulatub leviala Siberi lääneosani
kasutatakse murdeti neid sõnu sageli risti vastupidises tähenduses: kohanime - raba kannab tegelikult madalsoo, mingi raba nimes on aga - soo. Ja mis seal ikka arutada, on ju ammu teada, et madalsoodes kasvavad sookask ja madalkask, rabades enamasti vaevakask. Kui raba südames siiski asja hoolikamalt uurida, tuleb välja, et seal kasvavate üksikute igerike sookaskede hulgas leidub sageli ka mõni arukask. Ja need kaks liiki on siin aasta ringi väga hästi eristatavad: arukase viimaste aastate võrsed on tihedalt kaetud vahatäppidega ja katsumisel karedad; sookaskede võrsed seevastu on tavaliselt selgelt karvased. Metsas saab neid kahe kase parimaid eristamistunnuseid kasutada vaid noortel, kuni mõnemeetristel puudel või vesivõsudel. Suurte puude oksad hõõrduvad tuules üksteise vastu, kulutades maha karvad ja siludes laiali vahatäpid. Kuid rabas kasvab ka suuri arukaski. Neid tunneb juba kaugelt kuldse sügise
Metsakultuuride rajamise maksumuse arvutamine 2015. aastal 1 Istutusmaterjali hind eurodes (ostes 10 000…50 000 taime), lisandub käibemaks: Paljasjuursed taimed: Männiseemik 0,09 € Arukase seemik 0,14 € Kuuseistik 0,20 € Potitaimed: Kuuseseemik 0,15 € Männiseemik 0,12 € Kaseseemik 0,28 € 2 Metsaseemne hinnad eurodes 1 kg eest (lisandub käibemaks): Männi puistuseeme 250,00…340,00 € (idanevus 65…100%)
Arukask Arukask on meie tavaline lehtpuu. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Tänu tema ilusale välimusele on ta paljude eestlasete üks lemmikpuid. Arukask võib kasvada kuni 35 meetri kõrguseks ja kuni 150 aastaseks. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust tehakse vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Puidust võib toota ka sütt ja äädikat. Okstest tehakse luudasid ja saunavihtu. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest. Karjala kask on üks arukase vorm, mille puit on kirju punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest. Kasel on ka omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tem...
Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Arukask on mitmeaastane ühekojaline heitlehine lehtpuu. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad. Võrsed on paljad, punakaspruunid ja on kaetud vahatäpikestega, mis eristavad teda sookasest. Arukasel on kolmnurksed või rombjad, harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Heleroheliste lehtede pikkus on 47 ja laius 2,54,5 cm. Pikkvõrsetele kinnituvad arukase lehed vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Lehed on nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad. Eestis kasvavad arukased tavaliselt 1525 m, soodsates tingimustes isegi kuni 3035 m kõrguseks. Arukase vanus on harilikult kuni 150 aastat. Arukase levinud rahvapärased nimetused on arukõiv, raudkask ja õmmik. Arukase üks tuntum looduslik vormi on maarjakask ehk karjala kask. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad
· 7. Põhjaranniku leetunud ja leedemuldade valdkond · 8. Otepää-Haanja erosiooniohtlike ja erodeeritud muldade valdkond Kasutus- arvan et see põllumasiiv on sobilik põllumaaks teravilja ja õlikultuuridele. Lupjamis vajadus K ja Kr ei vaja lupjamist kuna keemine toimub kõrgemal kui 30cm Ko ja Kog võib vajada lupjamist sõltub Ph-st Kivisus. Kivisus astet polnud kaardil näidatud seega see ala ei vaja kivide koristust. Põllumaa metsastamine See massiiv on sobilik arukase kasvukohaks kuna enamik massiivist on Ko ja Kog mullad, mis on sobilikud lehtuudele. Viimasel kümnendil on Eestis arukasekultuure rohkem rajatud endistele põllumajandusmaadele. Arukasekultuurid rajatakse valdavalt istutuse teel kevadel (aprill-mai), kasutades selleks 12 aasta vanuseid paljasjuurseid taimi või potitaimi. Enne kultuuri rajamist on vajalik maapinna ettevalmistamine (ülepinnaline künd või vaod), soovitatav on istutada 20002500 taime hektari kohta
Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad. Võrsed on paljad, punakaspruunid ja on kaetud vahatäpikestega, mis eristavad teda sookasest. Arukasel on kolmnurksed, rombjad või munajad, harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Heleroheliste lehtede pikkus on Page 9 of 14 Tallinna Ehituskool 4–7 ja laius 2,5–4,5 cm. Pikkvõrsetele kinnituvad arukase lehed vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Lehed on nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad. Eestis kasvavad arukased tavaliselt 15–25 m, soodsates tingimustes isegi kuni 30–35 m kõrguseks. Arukase vanus on harilikult kuni 150 aastat. Paljunemine Arukase emas- ja isasõied on koondunud silinderjateks urbadeks. Emasurvad on püstised, 2–3 cm pikkused, moodustuvad kevadel enne lehtede puhkemist. Noored emasurvad on rohelised, suve lõpus muutuvad nad kollakaspruuniks
Minu uurimistöö teemaks oli arukask. Järgnevalt esitan väikese kokkuvõtte huvitavamatest faktidest, mida uurimistöö käigus kasutatud kirjandusest leidsin. Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus ja kasulikuks on teinud kasest eestlaste lemmikpuu, millest annavad tunnustust paljud muistendid ja laulud. Oma soojust lisab juurde õhukeste kaselehtede õrn kohin. Kask on valgusnõudlikumaid lehtpuuliike ja seetõttu ei suuda ta varjus kasvada. Puhtkaasikud saavutatakse hooldusraiega. Kaske võib nimetada ka linnapuuks. Taludes üsna hästi saastunud õhku, kasutatakse kaske haljastuses.. Eriti hinnatud on mitmed arukase teisendid, vormid ja sordid. Erilaadse puidu ja tüve järgi tuntakse maarja- ehk karjala kaske. Omapärase võra kujuga on pikkade ja rippuvate okstega arukask ehk leinakask, vihmavarju- kujulise võraga ning püramiidja võraga arukask. Huvitava välimusega on ka lõh...
Põhja- ja Lääne-Eesti. *Loometsad Kasvavad paepealsetel muldadel (suvel kuivavad tugevasti läbi) Puurinne, milles domineerib mänd, on hõre ning varjutab alustaimestikku vähe. Alustaimestikus kohtab selliseid liike nagu leesikas, lubikas, nõmm-liivatee. Eestis esineb loometsi Saaremaal ning Põhja-Eesti paealadel. *Laanemetsad Gleistunud või näivleetunud mullad (keskmine) Üldiselt on domineerivaks puuliigiks kuusk, kuid see võib asenduda männi, arukase ja haavaga. Mustikas, jänesekapsas, laanelill. Levinud enamasti Lõuna-Eestis *Salumetsad Salumetsad kasvavad Eesti kõige viljakamatel ning kogu aasta jooksul veega hästi varustatud muldadel. Puurindes leidub kuuske, arukaske, mändi, haaba. Salulehtmetsades domineerivad laialehised puuliigid: saar, pärn, vaher, jalakas. Salumetsade põõsa- ja rohurinne on liigirikas. Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas
Valgus- Väga valgusenõudlik, varjus Konkurents- puude väljalangevuse hukkub kiiresti, mistõttu viljakal mõjutaja on konkurents rohttaimede ja pinnasel vahetub sageli kuusega. istutatud puude lähedusse looduslikult Niiskus- kui on väga kuiv, siis tekkinud pajuvõsaga . kuivadel muldadel kiratseb põõsana. Parasiidid- vaksiku röövikuid söövad Õhuniiskus- Suurenenud tema lehti. Arukase tüve kahjustavad seened -tuletaela või must pässik, ka õhuniiskuse puhul võibki tekkida omapärased oksapuntrad puuladvas on lämmastiku puudus, mis mõjub seente töö. taime kasvu pärssivalt Toit- Eriti oluline on toitainete kiire ja Tuul- Suure tuulega võivad puud efektiivne omastamine kiirekasvulistel murduda või oksad. On katuullevija. puuliikidel, nagu arukask.
Nõmmemetsad... ...on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Puurindes domineerivad männid on madalakasvulised ja põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla vaid kadakat). Ka alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas. Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik. Rohurinne paikneb üksi...
Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Laanemetsa tüüpi kultuurpuistuid leidub ka endistel põllumaadel, nende hulgas umbes viiendik on männikud, kohati lehisepuistud. Laanemetsad moodustavad niiskus- ja toitetingimustelt keskse rühma, mille piiritlemine on küllalt tinglik. Üldiselt on domineerivaks puuliigiks kuusk, kuid see võib asenduda männi, arukase ja haavaga. Sagedased on ka segapuistud. Eesti geobotaanikud on laanemetsad jaganud kaheks: liigivaesed männi- ja kuusemetsad ning liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme- segametsadest.. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme. Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust, harilikust pihlakast, pajudest. Puhmarinna on lausaline
a. sügisel. Kiriku praegune arhitektuur on võrreldes 18. sajandi lõpul püstitatud ehitisega mõnevõrra muutunud. Tulekahju tagajärgede likvideerimiseks ehitati torn kõrgemaks ja barokne tornikiiver asendati terava gooti kiivriga. Uue kiriku rajamisest saadik on Paide keskväljak, mida kolmest küljest ümbritsevad ühekorruselised ehitised, üks omapärasemaid ja ilusamaid väljakuid Eesti linnades. Kirik on ainulaadne ka oma peasissekäigu ees kõrvuti asuvate kahe arukase leinavormiga. 1895.-1898. ehitati kiriku ümber raudaed. 1901. a. muretseti kirikule 8 vitraazakent. Vitraazid on valmistatud Riias. Praegu kuuluvad Paide kiriku vitraazaknad kunstimälestistena riikliku kaitse alla. 1909.-1910. a. tehti kirikule viimased ulatuslikud juurdeehitused: lääneossa sissekäik kirikusse, eeskoda, trepikäigud koorile, idaossa altariruum. Paide kirik on Järvamaa noorim. Sellest tingituna on ka siinsed kunstivarad suhteliselt uued.
7 tonni, -25 kg ja 0 kg hektari kohta aastas. Kui suur on globaalse soojenemise potentsiaal GWP (global warming potential) CO2 ühikutes. Metaani GWP on 25 CO2 ühikut ja naerugaasil 300. Vastus: Süsihappegaas = 7000kg ha-1 a-1 Metaan = -25 kg ha-1 a-1 Dilämmastikoksiid = 0 kg ha-1 a-1 GWP= 7000 -25*25= 7000-625= 6375 Ei kasutanud naerugaasi, sest dilämmastikoksiidi voog oli 0. 6. Makroelementide N ja P Ingestadi massisuhe (nt kg/kg) on optimaalsetes tingimustes kasvava arukase jaoks N:P 100: 13 Kui lehe N% on 3,10%, kui suur on P optimaalse N:P korral? 0,13 Kui N%= 2,06 ja P%=0,20, kas N:P on optimaalne? Ei ole, sest 0,097 on väiksem kui 0,13 Vastus: N% = 3,10 N=100 P%= ? 0,13*3,1= 0,403 P= 13/100 = 0,13 P optimaalne=0,20/2,06=0,097 7. Segamets Põhja-Ameerikas (80% lehtpuid, 20% okaspuid) langetati 50 a vanuses. Tüvedes (puit+koor) oli 135 kg N ha-1. Aastane N depositsioon oli 6,5 kg N ha-1 a-1 ja ärakanne jõkke 4,0 kg N ha-1 a-1.
Puukoolid Eestis Eestis on väga palju puukoole ja mõned neist on: Kanepi Aiand OÜ, Neeva Aed, Karukäpa Puukool OÜ, Riina Puukool, Luua Metsanduskool, Peter Kask Kalevi talu Kalevi Puukool, Aavo Laur FIE, Aedvara OÜ, Aivar Haak Arli Puukool, Aivar Saatmann Põhjatamme talu, Dendrohooldus OÜ Luigu puukool, Eesti Metsataim AS, Enno Loos FIE, Erra Aed Tulundusühistu, Estplant AS, Eve Metsalu Muru talu, Forestplanter OÜ, Gump OÜ, Haljassaare OÜ, Haljus Tulundusühistu, Harri Poom FIE, Ignase puukool, Jaak Rillo Palamuse Puukool, Juhani istikuäri Jõhvis, Juhani puukooli istikuäri Lohkvas, Nurga Puukool, Tartu Puukool, Seedri Puukool ja Päidre Puukool. Perefirma Kanepi Aiand OÜ tegutseb praegusel kujul alates aastast 1993. Kuni 2002. aastani olid nad registreeritud FIE nime all. Peale seda on nad registreeritud OÜ Kanepi Aiandina. Põhitegevuseks on alates 1994. aastast suvilille ja potilille kasvatus ning o...
directorie.eu/news-Seened_Eesti_Seened_S %C3%B6%C3%B6giseened.php *Kuuseriisikas (Lactarius deterrimus) http://et.wikipedia.org/wiki/Kuuseriisikas#/media/File:Fichten- Reizker_Lactarius_deterrimus.jpg *Kaseriisikas (Lactarius torminosus) * Roosakas kuni lihapruun takerkarvase kübaraga * Viljakehad kasvavad juuli lõpust hilissügiseni kaasikutes * Kasvab enamasti arukase all * Kübarad pealt tumedamate rõngasjate vöötidega * Jalg roosakas, enamasti tumedamate laikudega, torujas * Pärast kupatamist hea söögiseen * Toorena kibe ja mürgine * Lõikekohalt eraldub ohtralt valget piimmahla mis on põletavalt kibe * Säilitada soolatult, hapendatult ja marineeritult http://www.directorie.eu/news-Seened_Eesti_Seened_S %C3%B6%C3%B6giseened.php *Kaseriisikas (Lactarius torminosus) http://www
Kaseriisikas Lactarius torminosus Kibeda piimvalge mahlaga, ilma kupatamata mürgine. Click to edit Master text styles roosaka kuni roosakas-lihapruuni Second level takerkarvase kübaraga Third level Fourth level Kasvab arukase all Fifth level Kübar kuni 12 cm, pealt tumedate rõngasjate vöötidega Kasemükoriisaseen http://www.loodusmuuseum.ee/naitus ed-2/virtuaalnaitused/virtuaalne- seenenaitus/pildid/kaseriisikas/ 9 Kollariisikas ehk võiseen Lactarius scrobiculatus
Kuuse okkad on 1,3-2,5 cm pikkused ning tüvi kuni ühe meetrise läbimõõduga. Võra on kitsaskoonusjas ja oksad paiknevad peaaegu horisontaalselt (Harilik kuusk täiendav info, 2011). 2.2. Levik Harilik kuusk on levinud peaaegu terves Põhja-Euroopas ja suurel määral Aasias (Harilik kuusk, 2011). Eestis on väga sagedane puuliik. Kuuseenamusega puistud moodustavad Eesti metsadest 25% (Harilik kuusk täiendav info, 2011). Kasvab tavaliselt segapuistutena koos arukase, hariliku haava, hariliku männi jt liikidega. Puhtkuusikud on tekkinud kas hooldusraiete või kultiveerimise tulemusena (Laas, 1967). 7 2.3. Kasvutingimused Harilik kuusk on varjutaluv ja pakasekindel, kuid niiskemates kohtades võib esineda külmakahjustusi. Eelistab parasniiskeid viljakaid muldi. Kuuse juurestik on pindmine
Kasepuu mets on kaasik. Eesliitena kasutatakse sõna kask nt seente nimedes. Eestis kasvab neli pärismaist kaseliiki: ·arukask enamlevinud kaseliik eestis. ·sookask ·madal kask ·vaevakask Arukase loodusliku vormina kasvab Eestis ka Karjala kask. Arukask: Puit on tugev, elastne ja hästi poleeritav. Seetõttu kasutatakse seda vineeri-,mööbli- ja suusatööstuses. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest, mis on üks arukase vorm, mille puit võib esineda punastes, lillades, roosades, kollastes ja valgetes toonides. Puidust toodetakse ka sütt, äädikhapet, tõrva, atsetooni.Tökatit (kasetõrva) on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral.Koort kasutatakse naha parkimisel.Tohust mis on koore pindmine õhuke valge kiht, saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid valmistada ka määrdeõlisid.Mahl on suhkru ja vitamiinirikas.Haljastuses kasutatakse lisaks harilikule mitmeid dekoratiivseid vorme
kupatada enne toiduks kasutamist ja mahedamaitselised riisikad, mida võib tarvitada värskelt, kupatamata.Kaseriisikat (Lactarius torminosus) teab vist iga seeneline: see roosaka kuni roosakas- lihapruuni takerkarvase kübaraga iludus, mis kasvab enamasti arukase all, ei saa küll kahe silma vahele jääda. Kübarad (läbimõõt kuni 12 cm) on pealt tumedamate rõngasjate vöötidega. Vanemad viljakehad pole enam nii karvased ja võivad pleekida beezhikaks, roosat tooni jääb siiski jala tippu ja kübara serva. Eoslehekesed on
Gleistunud deluviaalmuld (Dg) ja parasniiske deluviaalmuld (D) on sobivad liigniiskuse tõttu rohumaadeks kui ka väikepõllunduseks. Gleistunud deluviaalmulla puhul sõltub kuivendusvajaduse maht täielikult sellest, mida antud maa-alal soovitakse kasvatada. Tegemist on keskmise põllutüübilise haritava maaga. Põllumassiivi metsastamine Gleistunud kahkjad mullad (LPg) on parimad kõvalehtpuude kultiveerimiseks. Näivleetunud (LP) mullad metsastuvad algul peamiselt arukase, raagremmelga ja halli lepaga, hiljem tekib kuusk, mis vanusega hakkab järjest enam domineerima. Sageli rajatakse neile muldadele kuusekultuure. Parasniisketel deluviaalmuldadel (D) ning gleistunud deluviaalmuldadel (Dg) kasvavad mänd, kuusk, soo- ning arukask. Agromelioratiivsete võtete kasutamine Näivleetunud muldade (LP) ja gleistunud kahkjate muldade (LPg) puhul tuleks põldu lubjata ja sügavkobestada, et mulla viljakus ja hea saak tagada. Gleistunud kahkjate muldade (LPg) puhul
kartuli ja põldheinte kasvatamine kui tehakse kuivendamist. Juhul kui tegemist oleks metsaga Leetja mulla korral tekivad algul lehtpuud, hiljem kuusk vähem mänd ja arukask, harvem haab ja hall lepp. Alusmets hõre kuni keskmise tihedusega, sagedamini esinevad pihlakas, sarapuu, metsmaasikas, sinilill, naistepuna, härghein jt. Samblarindes metsakährik, laanik ja palusammal. Kujunevad sinilille kasvukohatüübi puistud. Näivleetunud mullad metsastuvad algul peamiselt arukase, raagremmelga ja halli lepaga, hiljem tekib kuusk, mis vanusega hakkab järjest enam domineerima. Sellistele muldadel on sageli rajatud kuusekultuure. Põõsarindest on mage sõstar, vaarikas ja lodjapuu. Puhmarinne puudub või esineb harva mustikat. Üldiselt jänesekapsa kasvukohatüüp, leetunud liivmullad muutuvad aastatega sekundaarseks leedemullaks. 6 Enamlevinud mulla osatähtsus
liigikaaslastest mõne kasuliku tunnuse poolest. 24. Hübriidseid vorme esineb nendel liikidel, mis kergesti ristuvad. Nende järglaskond lahkneb tugevasti, esineb nii emasliigi, isasliigi kui ka vahepealsete tunnustega isendeid. Hübriidsete vormide tekkeks peavad olema teatud eeltingimused ilmastikutegurites, sest tavaliselt liigid ei ristu. Hübriidsed vormid saavad tekkida ainult ühte perekonda kuuluvatel, lähedastel liikidel. Hübriidsed vormid esinevad näiteks arukase ja sookase vahel. 25. Elav fossiil on taime- või loomaliik, mis esineb nii fossiilina kui ka elusorganismina tänapäeval. Geoloogilise aja jooksul on elavad fossiilid väga vähe muutunud. Elavad fossiilid on enamasti mõne kõrgema ja kunagi laialt levinud taksoni ainsad allesjäänud reliktsed liigid. Tuntud elavateks fossilideks on hõlmikpuu ning vihtuimne kala latimeeria. 26. Neandertaallased elasid umbes 30000-150000 aastat tagasi. Neil oli palju
Midagi hoopis erilisemat on uskumus. Uskumus on sisemine veendumus, et nii just ongi õige ning see võib olla personaalne kuid ka kogukondlikul tasandil. Kaugemasse minevikku vaadates leidub sarnaseid uskumusi juba suuremas ühenduses- kogu läänemeresoome rahvaste tasandil. Üheks selliseks näiteks tooksingi siinkohal metshaldjapärimuse. Oma essees tuginen peamiselt Kristi Salve artiklile ,,Vepsa metshaldjapärimus tänapäeval." Lisaks kasutan ka Aino Laaguse ning Madis Arukase artikleid. Eestlaste usundi kohta leidub kirjalikult fikseeritud teateid alates 13. sajandist, kuid haldja mõiste hakkab üha sagedamini esinema alles 19. sajandi keskpaigast alates. 1 On erinevaid teooriaid sellest, et miks on tekkinud läänemeresoome rahvaste pärimusse selline olend nagu metshaldjas. Siinkohal toon välja mõned, mis mulle Aino Laaguse artiklist tunduvad loogilisemad ning millega nõustun rohkem. M. A
Mulle meeldivad kõige rohkem puittaimede kooslused, mis on parkides domineerivateks, ning annavad toitu ja varju teistele elusolenditele. Puud annavad kindlustunnet ja jõudu ning muudavad pargid kodusemaks. Lehtpuudest kasvab meie parkides harilik tamm, mis on üheks levinumaks pargipuuks. Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu, mistõttu kasvab ka paljude eestlaste koduaias tammepuu. Teistest lehtpuudest võib nimetada veel ära hariliku saare, hariliku vahtra, arukase, halli lepa, hobukastani ning hariliku haava. Põõsastest leidub palju harilikku ebajasmiini, harilikku sirelit, taraenelast ja põisenelast. Minu arust on taraenelas üks ilusamaid pargipõõsaid. Okaspuudest kasutatakse parkides palju harilikku kuuske, harilikku mändi, harilikku kadakat ja jugapuud. Konstrastiks istutatase parki võõrpuuliike, milleks on tavaliselt euroopa ja siberi lehis, siberi ja palsaminulg, harilik elupuu, ebatsuuga jne. Tavaliselt
1. Mis on algtihedus ja miks on seda vaja järgida? Algtihedus on istutatud seemikute, istikute ja heistrike või külvikohtade arv hektaril. Algtihedust on vaja järgida uuenduse korralikuks kasvamaminekuks ja säilimiseks, samuti puistu edasiseks laasumiseks(näiteks mändi istutatakse 3000tk, aga kuuske 2000tk/ha). 2.Millest oleneb algtihedus? Milline on üldreegel algtiheduse määramisel? Algtihedus oleneb kultiveerimismeetodist- külvi algtihedus suurem kui istutusel. Tuleb mõelda milleks tulevikus metsa kasutama hakatakse, näiteks suurema algtihedusega metsast tuleb kvaliteetsem puit. Kas tahetakse segapuistut või puhtpuistut. 3.Millised on eelised ja puudused?a)raiesmiku kohesel kultiveerimisel b)oodates 2 aastat Raiesmiku kohesel kultiveerimisel on rohukasv väiksem ning hooldustööd väiksemad. Oodates 2 aastat kaob männil kärsakaoht. 4.Millistes kasvukohatüübid kultiveeritakse kevadel varem, millised...
meestel impotentsust. Arukask Betula pendula Arukask on laialt levinud Euroopa metsavööndis. Kasvab puis- ja aruniitudel, segametsades, teeäärtel ja kuivemal pinnasel saludena- kaasikutena. Parkides ja majaõuedes kasvatatakse teda paljude aedvormidena. Arukask on kas puu või põõsas. See kaseliste sugukonda kuuluv puu võib kasvada kuni 25 m kõrguseks. Noorte arukaskede koor on pruun. Täiskasvanud arukase valge koor on kaetud mustade täpikestega, vanemate puude tüve alumine osa on kaetud korbatanud koorega, mida läbivad ülalt alla sügavad rõmed. Oksad ripuvad pikkade peenikeste väätidena ja on kaetud väikeste vahatäpikestega. Lehed on kolmnurkselt rombjad, terava tipuga, paljad, nahkjad, tumerohelised, noored lehed on kleepuvad. Munajad või koonilised pungad on 3-5 mm pikad ja 2-5 mm jämedad, terava tipuga ning kaetud läikiva, vahase, tavaliselt kleepuva kattekihiga
Väga valgusnõudlik, mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab värskemaid kergemaid muldi. Juurestik on hästi arenenud, kuid sügavale ei ulatu. Kiirekasvuline, kuulub nn. pioneerliikide hulka. Nooremas eas annab ka kännuvõsu. Eluiga kuni 150 aastat. 7. Kasutus: Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust tehakse vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest. Karjala kask on üks arukase vorm, mille puit on kirju punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest. Kes ei tahaks sellest midagi meisterdada! Sellised kaunid puutükid on Soomes, Karjalas ja Lapimaal olnud kasutusel isegi raha asemel. Kuid kasepuidust tehakse ka suuski. Nikerdamiseks sobivad suurepäraselt kasepahad. Puidust võib toota ka sütt, äädikat, atsetooni, tõrva, millest igaühest saab omakorda palju kasulikke asju toota. Kasetõrva on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral
maitselt on see hapu või isegi kibe. Eestis looduskaitse all kolmanda kaitsekategooria liigina. Pärismaised puud-põõsad ravimiks Arukask Kaseravimeil on kust-, sappi- ja higileajav, krampilõpetav (spasmolüütiline), immuniteeti tugevdav ja hüpoksiavastane toime. Kaseravimeist on mõjusaim hüpoksiavastane toime mahlal. Kasemahlast saab teha kalja ka seda leivatükkidega (ka kuivanud leivaga) kääritades. Ravimitoormeks on ka arukase pungad ja lehed. Jugapuu Märgitud maailma vanimas dokumendis Papyrus Ebers'is on 1550 aastat e.Kr. kirja pandud 800 retsepti. Kasutati tablettide kujul või salvides, plaastrites ja lahustes, samuti suitsu ja lõhnaainetena. Taxotere. Eelnevatest sajanditest on teateid jugapuu väikeste koguste ettevaatliku pruukimise kohta astma, bronhiidi, luksumise, epilepsia, seedehäirete, veepeetuse, reuma,
vett kätte, siis võib tekkida füsioloogiline põud. TAKSONOOMILISED ÜHIKUD · sugukond- sarnaste tunnustega perekondade rühm- vahtralised Aceraceae · perekond-sarnaste tunnustega liikide rühm- vaher Acer · liiki- sarnased isendid moodustavad LIIGI (h.vaher; punane vaher) · hübriidliik- hübriidseid vorme esineb nendel liikidel, mis kergesti ristuvad. Need saavad tekkida ainult ühte perekonda kuuluvatel, lähedastel liikidel. NT arukase ja sookase vahel, enelatel, viirpuudel · aedvorm- · sort-on inimese poolt selektsiooni teel aretatud teisend, mida kasvatatakse kultuurtaimedena. Sordid võivad põhiliigist erineda välistunnuste poolest (täidisõielised, õite ja viljade suurus) või ökoloogiliste tunnuste poolest (külmakindlus, põuakindlus). Sordi erinevused põhiliigist säilivad enamasti ainult vegetatiivsel paljundamisel.
Hübriidseid vorme esineb nendel liikidel, mis kergesti ristuvad. Nende järglaskond lahkneb tugevasti, esineb nii emasliigi, isasliigi kui ka vahepealsete tunnustega isendeid. Hübriidsete vormide tekkeks peavad olema teatud eeltingimused ilmastikutegurites , sest tavaliselt liigid ei ristu. Hübriidsed vormid saavad tekkida ainult ühte perekonda kuuluvatel, lähedastel liikidel. Hübriidsed vormid esinevad näiteks arukase ja sookase vahel, samuti erinevate pajuliikide vahel, enelatel, viirpuudel. Liigist suuremateks üksusteks on : · perekond · sugukond · selts · klass · hõimkond · riik Taimeriiki võib käsitleda püramiidi tipuna, mille alla mahuvad kõik teised üksused. Kõik Eestis kasvavad puittaimed kuuluvad kahte hõimkonda: paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. Puittaimede rühmitamine Puittaimi leidub maailmas väga erineva kuju ja suurusega
Metsa kehva seisundi tõttu - haigustest või pärilikest omadustest põhjustatud - tohib uuendusraieid teha ainult Metsaameti ekspertiisi alusel. Lehtpuumetsades - haavikutes ja lepikutes - võib uuendusraiet teha ala uuendamiseks väärtuslikuma puuliigiga. Samuti võib uuendamiseks raiuda koridore kuni 8 m kõrgusesse võssa. Lageraie on raie kus jäetakse kasvama ainult seemnepuud ja säilikpuud ning muu loodussõbralik materjal. Lageraielankidele jäetakse vähemalt 20 kuni 70 männi, arukase, saare või tamme seemnepuud hektarile. Lagedaks raiutava ala pind ei tohi ületada 7 ha lehtpuumetsas, 5 ha mujal tulundusmetsas ja 2 ha kaitsemetsas. Raielangi laius sealjuures ei tohi ületada 150 m lehtpuumetsas, 100 m mujal tulundusmetsas ja 30 m kaitsemetsas.Lagedaks võib raiuda vanemaid kui 100-aastaseid männikuid, 80-aastaseid kuusikuid ja 70-aastaseid kaasikuid või metsa, milline on piisavalt jäme või liiga hõre. Teise lageraie võib teha vähemalt 100 m kaugusele
rohttaimestiku varjus, ei talu ka hilisemat varjamist. Mullastiku suhtes vähenõudlik, suudab kasvada ka ekstreemsetes kasvutingimutes. Juurestik ja võra on väga plastilised. See tähendab seda, et mänd kujundab oma võra ja juurestiku vastavalt sellele, kuidas tal on ruumi ja valgust. Mänd ei sobi kasvama koos haavaga ja arukasega, sest haab on männi- pigirooste vaheperemees ja arukask piitsutab männi ladvavõrseid. Arukase võib jätta ainult grupiti ja tühjadesse kohtadesse. Eluiga kuni 300-400 aastat. 2) Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad Männi puit on kollakas- või punakaspruuni lülipuiduga. Puidu tihedus on 500...530kg/m³. Männi puit on vaigukäikude rohkuse tõttu väga vaigune. Puit on väga laia kasutusalaga: paberiks, ehitusmaterjaliks, vineeriks, mööbliks, kütteks. Temast valmistatakse veel tehissiidi, plastmasse, kunstnahka ja tsellofaani
Selle peale aga Saarepiiga lõi terava noaga teda ning jooksis nuttes koju. Regilaulus on lõppriim, mis on tollaste aegaderegilaulude üks suur tunnusmärk. Tütär lätt kuulu mehele on aga kirjutatud ligi kümme aastat varem (1896) ning on tunduvalt keerulisem mõista. Tegemist on regilauluga kuna igal real on 2-5 sõna mis viitab tüüpilistele laulude ülesehitusele. Laul räägib tüdrukust kellele üritatakse peigmeest leida. 25. Kuidas on võimalik (nt M. Arukase artiklile toetudes) mõtestada lugu iseäraliku taime leidmisest ja murdmisest setu mütoloogilises regilaulus? Taime on mõtestatud kui mingit deemonliku olevust, kes suunab tüdruku halvale teele (kui tüdruk soovib taime endalemurda palub taim vastutasuks tema vendi ja maja). Ehk pahatahtlik taim kasutab ära inimeste edevust ja materiaalset huvi. Teistes lugudes on taime elu alanud kurjadest tegudest (inimese verest kasvab taim ja järgneb venna kaotus).
Puitu kasutatakse saetööstuses (siseviimistlus), mööblitööstus, vineeritööstus (kasevineer on üks levinuimaid), paberi- ja tselluloositööstuses, kütteks, söetööstuses. Mahl joogiks. Arukasel on palju teisendeid ja vorme, mis omavad dekoratiivset tähtsust: püramiidjas, põõsasjas, lõhislehine, punaselehine jne. Eriti hinnatud on karjala e. maarjakase (Betula pendula var. Carelica) i lusa mustriga puit. Arukase vorme eristatakse ka koore värvuse järgi. Sookask (Betula pubescens) Tavaliselt kuhi 20 m kõrge. Koor ka vanemas eas peaaegu juurekaelani valge, ilma korbata. Võrsed tihedalt hallkarvased, samuti pungad. Lehed munajad, serv lihtsaagjas, 4-6 cm pikad, 3-4 laiad. Noored lehed karvased, vanematel lehtedel karvad vaid lehe allküljel, külgroodude nurkades. Õitseb mais, arukasest hiljem
peavalu, neeru- ja põiehädade leevendamiseks. Kadakas sisaldab antiseptilisi aineid, mis tapab suitsutades pisikuid. Marjad ei külmu tavlel ära tänu suurele suhkrute ja vaigu sisaldusele. Kadakamarju on paras korjata septembris (kuivatatud marjad on tarbimiskõlblikud 3 aastat). Nõrkade neerude korral tuleb marjade söömisega ettevaatlik olla. 5. Kask ( Betula) Eestis kasvab 4 liik kaske. Puukujulised on arukask ja sookask. Põõsasjased kased on vaevakask ja madal kask. Arukase leht on rohkem rombjas, sookase oma ümar. Kogu metsade pindalast moodustavad kaasikud ca 30%. (männikute järel teisel kohal eestis). Arukased kasvavad sookasest kõrgemaks ja elavad kauem. Madalat kaske leidub vähem kui vaevakaske. Kasvab rohkemalt Ida-eesti soodes ning kasvab veidi kõrgemaks kui vaevakask ( lehed on ka 2 korda suuremad ja kujult piklikumad). Kase koor koosneb tosinast pealistikusest kihist tõhus kaitse kahjurseente ja putukate vastu + kaitseb puud
(luiteliivad, looalad), samuti liigniisketel aladel võrsed, okkad ja koor mürgised. Paljuneb (rabades), on väga laia ökoloogilise amplituudiga seemnest, kännuvõsust, pistokstest. liik. Harilik kuusk Picea abies Sirgetüveline, Looduslikult kasvab Euroopas Põhja-Aafrikast Vili on kahe laia tiivaga pähklike. Viljakandvus Eestis kasvab ka soo- ja arukase hübriide, need on Rootsini. Eestis leidub looduslikult vaid algab 10-15 a., kõige rikkalikum on 50 a. aga väheuuritud. saartel (peamiselt Saaremaal) aga vähesel vanuses. Seemneaastad korduvad peaaegu Perekond Lepp (Alnus) määral ka Lääne-Eestis. Kultuuris igal aastal või üle aasta ja seemneaastatel Heitlehised puud ja põõsad, perekonnas umbes 30
nõu ja panna see külmkappi. 4-5 päeva pärast on kali valmis. Seda mõnusat hapukat jooki võib säilitada kuni 4 kuud. Kasemahlast saab teha kalja ka seda leivatükkidega (ka kuivanud leivaga) kääritades. Kalja soovitatakse juua hüpovitaminoosi, bronhiidi, tuberkuloosi, podagra, reumatismi, neeru- ja põiekivide, angiini, kehvveresuse, furunkuloosi ja tursete korral. Kali soodustab ka oblikhappesoolade eritumist organismist. Ravimitoormeks on arukase pungad ja lehed. Pungi kogutakse varakevadel nende paisumise ajal, kuid tingimata enne puu lehistumist. Selleks võib kasutada ka talvel maharaiutud puu oksi. Need torgatakse lumme ja kevadel pungade paisumise ajal korjatakse need ära. Pungi kuivatatakse varjus või kuivatis (ahjus, praeahjus) temperatuuril kuni 30 °C, vältides nende puhkemist. Lehti kogutakse mais-juunis kuiva ilmaga pärast kastet. Kuivatatakse 3-5 cm paksuse kihina.
Areaal on lai, kasvades kogu Euroopas, v.a. Pürenee poolsaar, ja ulatudes idas kuni Altai kraini. Põhjas ulatub areaal kuni tundravööndini. Meie oludes sirgub arukask kuni 35 m kõrguseks ja võib saavutada diameetri üle 1 m. Puude vanus ulatub 200.....250 aastani. Tüvi sirge, vähese koondega, tüvekoor valkjas, kestendav, vanadel puudel moodustub tüve allosas mustjas ja paks sügavarõmeline korp. Tsoon II. Kultuuristamise aeg teadmata. Kohtades kus arukase kasvukohad kattuvad sookase omadega, annab viimasega hübriidi. Tunnused: Võrsed: noorelt punakaspruunid, kaetud heledate ja karedate vahatäpikestega. Pungad veidi kleepuvad, peened oksad nõtked, allarippuvad. Lehed: rombjad kuni munajad, 4.....7 x 2,5.....4 cm, pikalt teritunud tipuga, kahelisaagja servaga, nahkjad, pealt läikivad, paljad. Lehed on puhkedes kaetud kleepuva vahakihiga, jahedatel kevadetel puhkedes veidi punakad, kleepuvus kaob jaanipäevaks, lehtede
Emasurvad paikneva võrsetel moodustuvad kevadel ja on 1.5-2 cm pikad. Vili on kahe laia tiivaga pähklike. Paljunevad enamasti seemnetest. Kasvab pemiselt koos teiste lehtpuudega ja kuusega. On täiesti külmakindel aga valgusnõudlik. Eelistab kasvamiseks värskeid ja kergeid liivsavimuldi. Leidub enam parasniisketel muldadel. Juurestik on tugev ja on küllaltki tormikindel puuliik. Võib saada kuni 150 a vanuseks, raievanus 60- 70 a. Arukase keskmine boniteet on I-II. Aastane juurdekasv 4.8 tm/ha/a. Puit on tugev, elastne läikiv ja tihe. Puitu kasutatakse saetööstuses, mööblit, vineerit, paberit, kütteks ja söetööstuses. Mahla joogiks. Sookask kuni 20 m kõrge, koor on valge ilma korbata. Võrsed ja pungad on tihedald hallkarvased. Lehed on munajad, 4-6 cm pikad 3-4 cm laiad. Noored lehed on karvased, vanematel lehtedel on karvad vaid lehe allküljel. Õitseb mais. Emasurvad kuni 3 cm pikad. Seemned valmivad suve lõpul
võrsed. Emas- ja isasõied on koondunud urbadesse. Emasurvad on mõne sentimeetri pikkused, moodustuvad kevadel, isasurvad poole pikemad ja tekivad juba sügisel. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust tehakse vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest. Karjala kask on üks arukase vorm, mille puit on kirju punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest. Kes ei tahaks sellest midagi meisterdada! Sellised kaunid puutükid on Soomes, Karjalas ja Lapimaal olnud kasutusel isegi raha asemel. Kuid kasepuidust tehakse ka suuski. Nikerdamiseks sobivad suurepäraselt kasepahad. Puidust võib toota ka sütt, äädikat, atsetooni, tõrva, millest igaühest saab omakorda palju kasulikke asju toota. Kasetõrva on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral.
TA tahtis et Aliide varuks joodi ja soovis et ta koos Martiniga tuppa jääks mõneks ajaks. Martinile ei tohtinud sellest rääkida kuid ta kuulis seda oma sõbralt, ent ikka ta pidas seda lääne propagandaks. Kolhoosi meestele hakati saatama sõjaväekutseid Tsernoboli. Mõni murdis meelega jala et pääseda. Ükss neist oli Priksi poiss. Turul oli Aliide tema emalt kuulnud et vaatepilt Tsernobolit oli kohutav ja nüüd pelgavad naised sealt tagasi saabunud mehi. Martin kukkus kokku uurides arukase lehti. Tema viimaseks ilmeks oli jahmunud nägu. 3.osa 30 mai 1950 Liide lahkus töölt. Aliide küsis Hansult kuidas metsas on ja kas kedagi tuttavat ka seal kohtas ja miks ei läinud ta koos sakslastega. Hans ei vastanud. Hans teadis et Aliide vajab teda ilma kommunistliku jurata rääkimiseks. Hans igatseb Inglit ja Lindat. 1992 Lääne-Eesti Aliide ei suutnud mõista kust Zara oli foto saanud, sest ta ei mäletanud et tema seda oli ära
Põhimõisted Taimestik e. floora taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum mingil alal või ajajärgul. Uuriv teadus floristika. Traditsiooniliselt kuuluvad floora mõistesse sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. Floorasse kuuluvad kõik aja jooksul looduslikult levinud liigid (spontaanne floora) ja inimese vahendusel loodusesse sattunud (adventiivfloora) või avamaal kultuuris kasvavad liigid (kultuurfloora). Taimkate e. mingi ala taimekoosluste ja muude taimerühmitiste kogum. Uuriv vegetatsioon teadus geobotaanika. Taimekooslus e. taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates fütotsönoos keskkonnatingimustes, vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskko...
kevadetel puhkedes veidi punakad, kleepuvus kaob jaanipäevaks, lehtede sügisvärvus erinevates kollastes toonides tavaliselt X algul. Õied: isasõied arenevad augustis ja asuvad võrsete tippudes. Emasurvad arenevad enne lehtede puhkemist lühivõrsetel, püstised, valminult 2-3 cm pikad ja rippuvad. Õitseb mais, vahetult pärast lehtimist. Viljad: seeme väike pähklike, kahe laia kileja tiivaga. Seeme variseb ja idaneb kiiresti kohe pärast valmimist, VII-VIII. Arukase puit on valge, veidi kollaka varjundiga, kõva, sitke, hästi poleeritav, erikaal 0,64 gr/cm³. Puitu kasutatakse vineeriks ja spooniks, tehakse mööblit, suuski, tulirelvade laade, koduses majapidamises vajaminevaid esemeid, tööriistade varsi, kasutatakse treimistöödel jne. Kasepuidust tehti varem ka enamus talu tööriistad: hobuserangid, regede ja vankrite puitosad, vankrirattad, jne. Kasehalud on väga head küttepuud. Kasepuust kisutud pirrud
· Võrsed on paljad või kaetud heledate, katsudes karedate vahatäppidega (noortel puudel). · Võra azuurne ja hõre, vabalt kasvaval puul ulatuvad oksad kuni maapinnani, puistus aga laasub hästi ning on kitsa ja lühikese võraga. Peenemad oksad on pikalt rippuvad. · Oma valgekoorelise sirge tüve, nõtkete rippuvate okste ja rohelise lehestikuga on põhjamaade kauneimaks puuks peetav arukask, Eestis väga levinud koduõue- ja pargipuu. · Arukase heakvaliteediline, kergesti töödeldav ja hinnaline puit leiab kasutamist laialdaselt erinevates tööstusharudes. Suveniiri- ja mööblitööstuses on aga väga nõutud, üliväärtusliku, eriliselt dekoratiivse kirimustrilise ning salmilise puiduga, looduses väheesinev, muhvitaoliste tüvemuhkudega, arukase kidurakasvulisem teisend maarjakask e karjala kask (B. pendula var. carelica). Omapärase tüvevormi ja
Arukask: Betula pendula Levinud Euroopas ja Lääne-, Kesk ja Ida-Siberis. Eestis kodumaine liik. Kõrgus harilikult 20-30m. Mullastiku suhtes vähenõudlik aga väga valgusnõudlik. Lehed paljad, rohelised ja nahksed, kolmnurksed, terava tipuga ja kahelisaagja servaga. Leht väike, 4-7cm. Ühesugulised õied urbades, õitseb mais, tuultolmleja. Puit heakvaliteediline, kergesti töödeldav, kõva ja raske. Puitu kasutatakse ehitus- ja mööblitööstuses. Eriti väärtuslik on arukase teisendi maarjakase puit. Kasutatakse ka haljastuses. 28. Sookask, madal ja vaevakask Sookask: Betula pubescensEuroopas arukasest põhjapoolsema ning Aasias mitte nii laialdase areaaliga. Eestis kasvab looduslikult. Kõrgus 15-25m. Mullastiku suhtes vähenõudlik, niiske muld, vähem valgusnõudlik. Leht roheline, karvane, munajas, lihtsaagja servaga, ümardunud alusega, teritunud või tömbi tipuga. Ühesugulised õied urbades, õitseb mais. Puit kiuline, halvasti lõhestatav ja kõver.
9. Kirjeldage palumetsade samblarinnet! 10. Millised metsatüübid esinevad palumetsades? 11. Mille poolest erinevad nõmmemetsad ja palumetsad? 26 4. LAANEMETSADE TÜÜBIRÜHM Laanemetsad moodustavad niiskus- ja toitetingimustelt keskse rühma. Viljakas muld on kujunenud savikatel moreenidel. Üldiselt on põhipuuliigiks kuusk, kuid see võib asenduda männi, arukase ja haavaga. Laanemetsades puhmarinne puudub, rohurinde sees võib leida üksikult pohla ja mustikat. Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest. Puhmarindega kallakutel või küngastel olev mets on sürjamets. E.Lõhmuse süsteemis kuulub sürjamets sinilille kasvukohatüübi alla. Laanemetsades eristatakse jänesekapsa ja sinilille kasvukohatüüpe. 4.1. JÄNESEKAPSA KASVUKOHATÜÜP (Jk) Reljeef: moreenikünkad ja lainjad moreenitasandikud. Mikroreljeef tasane või nõrgalt mätlik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
