Ruumidest millest viimistluskalkulatsiooni tegin: TK Ruudu kujuline. S=a*a a=1,688m2 Sp~2,848m2 Ukse kõrgus=2,1m Ukse pindala=1,969m2 Sk=Pp*h-uksed, aknad. Sk=15,287m2 WC Ristküliku kujuline. Sp=a*b a=1,688m b= 1,188m Sp=2,004m2 Akna kõrgus=1,5m Sk=Pp*h-uksed, aknad. Sk=12,890m2 MT Ristküliku kujuline. A=2,625m B=2,75m Sp=a*b Sp=7,219m2 Sk=Pp*h-uksed, aknad. Sk=10,75*2,7=29,025-1,969=27,056-4,05~23,0m2 Sk=23,0m2 TK Põrand: 2,848m2 ehituspappi ~9.- 2,848m2 parketti ~320*2,848=911,40.- Seinad: Tapeet -- rulli pindala = 5,5m2 = 150.- 3 rulli = 450.- Lagi: Valge värv = 1L 75.- Liitrist piisab ! WC Põrand: 2,004m2 ehituspappi ~ 7.- 2,004m2 parketti ~ 640.- Seinad: 12,890m2 tapeeti = 3 rulli = 450.- Lagi: Valge värv = 1L 75.- MT Põrand: 7,219m2 ehituspappi ~25.- 7,219m2 parketti ~ 2310.20.- Sein: 23,0m2 5 rulli tapeeti = 750.- Lagi: 7,219m2 2L värvi = 150.- Kulu kokku ~ 5853.-
Männiga koos elavad metsas mitmed seened. Osa neist on männile kasulikud, aidates tema juurtel vett imeda, teised jälle kahjulikud, põhjustades puu mädanemist. Kasulikest seentest võib sügisel kohata männiriisikat või puravikke. Noored männikud on talvel meelistoidulauaks põtradele. See aga ei meeldi metsakasvatajatele, kuna põtrade näritud puud jäävad kiratsema või koguni hukkuvad. Männi puit on laialt kasutatav. Sellest saab head ehitusmaterjali ja ilusa mustriga mööblit, parketti või vineeri. Huvitavad on rabamännid, mis on tihti vaevalt käsivarrejämedused, kuid samas mitusada aastat vanad. Osa neist on huvitavalt paindunud tüvega ja neid saab kasutada iluesemete valmistamiseks. Mänd on tuntud ka ravimtaimena. Noored kasvud tõmmisena aitavad köha ja bronhiidi puhul, vannis aga peletavad väsimuse ja tagavad rahuliku une. Männimetsas on õhk väga puhas, sest okkad toodavad mikroobe hävitavaid aineid. Seetõttu
Peaaegu külmakindel, Puit kerge, pehme Puidust tehakse mööblit, vineeri, Vilju kasutatakse söödaks ja praetakse söögiks, Juurtel mügasbakterid, Eluiga kuni 300 aastat, Levinud ilupuu Tamm (Quercus robur) Rahvapärased nimed: hiiepuu, lesetamm, suvitamm, talitamm, Puude kuningas, Püsivuse, tugevuse sümbol, Tammeleht-looduskaitse sümbol, Esimene kaitse all olev puu, Tõrud sigade lemmikud, Tõrudest saab jahu ja kohvi aseainet, Puidust tehakse mööblit, parketti, õlle- ja veinivaate, Puit mahagoni ja tiikpuu kõrval enimhinnatuim puiduliik, Eriti kallis "must puit" Tammesid kasutati laevaehitusel, Nende all olid kogunemised ja rituaalid, Peamine levitaja pasknäär, 30-35m, Koor noorelt sile, oliivpruun, hiljem krobe ja hallikaspruun, Lehed kuni 12 cm, Õitseb mai lõpul, Eluiga kuni 1000 aastat, Valgusnõudlik, Eesti kõrgeim tamm Sagadi mõisa pargis
Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus. Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. Tavaliselt on tema vanuseks 300.....400 ( kuni 600 ) aastat. Ta on ühekojaline. Kasutusalad Männi puit on laialt kasutatav. Sellest saab head ehitusmaterjali ja ilusa mustriga mööblit, parketti või vineeri. Huvitavad on rabamännid, mis on tihti vaevalt käsivarrejämedused, kuid samas mitusada aastat vanad. Osa neist on huvitavalt paindunud tüvega ja neid saab kasutada iluesemete valmistamiseks. Merevaik, millest tehakse kauneid ehteid, on tegelikult eelkõige männipuudest pärit: nimelt on ta ammu elanud puude kivistunud vaik. Raviomadused Mänd on tuntud ka ravimtaimena. Noored kasvud tõmmisena aitavad köha ja
isegi aastakümneid. Abahh kuulub haisupuuliste sugukonda, mistõttu pole toore puidu lõhn kuigi meeldiv. Kuivamisel kaotab puit õnneks oma aroomi. Saunasid tehakse ka haavapuidust. Mööblit tehakse veel ka jalakast: jalaka puhul toob peits esile väga huvitava puidumustri. Kasest: aja jooksul kase peaaegu valge värv küll muutub, kuid selle kaunis struktuur püsib. Kuusk Parkett - Bambus on ülimalt popularne materjal ka siseviimistluses — näiteks saab bambusest toota suurepärast parketti. Bambust peetakse õigusega üheks maailma enimkasutatavaks taimeks. Temast saab teha peaaegu kõike alates maitsvatest lõunasöökidest kuni sajameetriste sildadeni. Bambusparkett on värvuselt enamasti helebeež või kollakas, ent olenevalt töötlusviisist võib tulemus olla ka karamellikarva. Struktuurilt on ta õrnakoeline ning kaunistatud peenete, veidi tumedamate pikitriipudega. Parketi muster toob välja ka bambuspuidu jätkukohad ehk ümmargused sõlmed
Lihvimisel kasutatakse lihvpaberit karedusega 60...100. Pärast lihvimist tuleb põranda seisukorda veel kord kontrollida ja kui sinna on jäänud augukesi või pragusid, siis need pahteldada. Viimistluslihvimine Selle lihvimise eesmärk on kaotada põrandalt kõik eelmistest lihvimiskordadest sinna jäänud konarused ja lihvimisjäljed. Esmalt lihvitakse ruumi seinaäärsed ja nurgad. Põrandalihvmasinat liigutatakse piki põrandalaudu. Mosaiik- ja lipp- parketti lihvitakse ruumi peamise valgusallika suunas. Kasutatakse lihvpaberit karedusega 100...150. Sageli on põrandal kohti, kuhu masinaga ligi ei pääse. Need tuleb sel etapil käsitsi lihvida. Pärast lihvimist puhastatakse põrand hoolikalt tolmuimejaga. Enamlevinud liivapaberi kasutuse kombinatsioon. Esimesel lihvil kasutatakse liivapaberit karedusega 60, teisel lihvil kasutatakse liivapaberit karedusastmega 80 ja kolmandal lihvil karedusastmega 120. Parima
Mitmesuguste plekkide eemaldamine Eemalda plekid kohe värsketena. Puhastusvahendina võid kasutada järgmisi aineid: __ Puuviljad, marjad, mahl, piim, koor, karastusjoogid, õlu, vein, kohv, tee, uriin - sünteetiline puhastusvahend __ Sokolaad, rasv, õli, kingakreem, kingajäljed, tõrv, pigi mineraaltärpentin __ Värvilint, paljundustahm, korrektuurvärv, pastapliiats, tint, huulepulk - tehniline piiritus Remont Kui lakikord on paiguti kulunud või tuhmunud, võib parketti lihvida ja uuesti lakkida. Parandada saab vaid tervet põrandat korraga, kohtparanduse tegemine lakitud põrandal ei anna väga häid tulemusi. Põranda lihvimise ja lakkimise soovitame lasta teha asjatundjal, mis tagab õigete spetsiaalsete tööriistade ja töövõtete kasutamise. Kasuta mõlemal pool välisust uksematte, et vältida põrandale liiva või muu lahtise mustuse kogunemist. Eemalda põrandale sattunud liiv ja teised kriimustavad ained kohe.
• Muidu on see väga vastupidav ja pika kestus ajaga. • Kulunud, kriimustatud ja vananenud nahk arendab isiksust ja võib olla ilus vaadata aastaid. • Nahast põrandakate on kallis. Kookospõrandad • Põrand valmistatakse küpsenud kookospuudest, mis enam vilju ei kanna. • Vanade kookospuude puit on kõige tihedam. • Kasvab 25 m kõrguseks ja tema diameeter on 300mm • Puutüvi on pehmem kui väliskest • Põhiliselt valmistatakse sellest parketti. • Värv võib varieeruda kuldsest tumepruunini. • Puit on täiesti sõlmedevaba Betoon • Lihvitud betoon on küll ebatõenäoline jätkusuutlik materjal. • Väga vastupidav, lihtne puhastada ja ei tule kunagi välja vahetada. Dekoratiivne betoonpõrand Aitäh kuulamast! Kasutatud kirjandus: • http://freshome.com/2012/10/15/10-most-popu lar-eco-friendly-floor-solutions / • http ://contentinjection.com/glass-floor-tile-desi gns-and-options /
Kui keskajal lubati alasti kujutada ainult paradiisistseene, siis renessansi kunstis hakati järjest rohkem inimesi kujutama alasti. Gooti kunst oli tinglik ja sümboliterohke, renessansis pidi pilt vastama tegelikkusele. Figuure modelleeriti varjude ja valguse abil. Pühakute pea ümbert kadus pühapaiste, kujutati keerulisi poose ja inimese psüühikat. Stseenid olid reaalsetes ruumides, milles oli enamasti palju treppe, silindervõlve või sammaskäike, aga ka ruudulist parketti. Kompositsioon oli sümmeetriline ja rahulik, uued teemad olid portree ja mütoloogiline maal. Tempera asemel võeti kasutusse õlivärv, millega sai paremini kujutada detaile ja teha sujuvamaid üleminekuid. Kuulsaimad kunstnikud on: 1. Leonardo da Vinci (1452-1519) kuulsaimad tööd on seinamaal ,,Püha õhtusöömaaeg" ja portree ,,Mona Lisa". Esimeses jätkab da Vinci maalil ruumile iseloomulikke jooni, kusjuures kõik jooned koonduvad Kristuse otsaette
Seda on kasutatud ka ravivahendina. Varem oli guajakivaik ergutusvahend ja lahtisti, keskajal ka süüfilise ravim. Tüse sorea annab väärtuslikku kõva ehituspuud, teda ka kultiveeritakse. Kasutatakse sildade ehitamisel, raudteeliipriteks jms. Pteroksüloni nimetatakse ka kapimaa mahagoniks. On tumepruuni värvusega, poleerimisel võtab kuldse helgi. Limba on kiirekasvuline puu, mis on kerge ja hästi töödeldav. Sellest tehakse vineeri ja parketti. Oluline ehituspuuna ja mööblitööstusel. Troopiliste metsade hävimine Troopilistest metsadest saavad Põhja rikkad riigid näiteks paberitööstuse, ehituse ja mööblitööstuste jaoks väärtuslikku puitu, mida parasvöötmes ei kasva. Nii hävib maailmas miljoneid hektareid troopilisi metsi. Troopiliste metsade raie põhjustab probleeme mitmel tasandil. Troopilised metsad on
ülikuum pind asub 60 km pilvekihist allpool. Veenus on pinnavormidelt üpris sarnane Maaga, madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade ehk mandritega. Mandrilaamade liikumise tüüpilised elemendid Veenusel siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse Veenuse koore väiksemat paksust ja suuremat painduvust. Veenusel on suhteliselt vähe meteoriidikraatreid ja tuhandeid vulkaane, mis võivad olla aktiivsed. Veenusel, kuid mitte ühelgi teisel taevakehal, on leitud parketti - paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate, lõikuvate rõngakujuliselt või kaootiliselt paiknevate harjade ja orgude süsteemiga. Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Veenuselt võetud Pinnaseproovid näitavad maise koostisega tardkivimite, nagu näiteks graniidi ja basaldi olemasolu. 9. Marss on Maast väiksem (diameeter vastavalt 6750 km ja 12 745 km). Marsil on vaid kõrbed,
Suureks miinuseks võib lugeda, aga seda et nahast põrandakate on kallis. 10. Kookospõrandad Kookospuu on lehtpuu. Kookospuu puitpõrandad on odavam kui tiikpuupõrand, kus puidu kõvadus on võrreldav mahagonipuuga. Põrand valmistatakse küpsenud (60 kuni 80 aastat) kookospuudest, mis enam vilju ei kanna. Vanade kookospuude puit on kõige tihedam. Kasvab 25 m kõrguseks ja tema diameeter on 300mm. Puutüvi on pehmem kui väliskest. Põhiliselt valmistatakse sellest parketti. Kookosekiud saadakse kookospähkli koorest pärast pikka leotamist külmas vees. Värv võib varieeruda kuldsest tumepruunini. Puit on täiesti sõlmedevaba. 11. Betoon Lihvitud betoon on küll ebatõenäoline jätkusuutlik materjal. Betoon on väga vastupidav, lihtne puhastada ja ei tule kunagi välja vahetada. Betoon on tavaliselt kasutatud plaadina ja kasutatakse aluspõrandakatena mõnedel elamispindadel. Kui see on lihvitud ja toonitud kodu omaja maitse
7) väljaspool käitist toimuva päästetöö abistamise võimalikkus. Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani koostamisse kaasatakse ettevõtte personal ja alltöövõtjad. 3. Kemikaalide käsitlemise nõuded 3.1 Mis on ohtlik kemikaal? Ohtlik on selline kemikaal, mis oma omaduste tõttu kahjustab keskkonda, tervist või vara. Rõhutagem, et olulised on aine omadused, mitte kogus. Nii ei saa parketile voolanud ja seda kahjustanud vett lugeda ohtlikuks kemikaaliks, sest parketti ei rikkunud mitte vee omadused, vaid selle kogus. Kemikaaliseaduse kohaselt on kemikaali käitlemine kemikaali valmistamine, tootmine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, kättesaadavaks tegemine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. Igasugune kemikaal, olgu see siis rohkem või vähem ohtlik, peab olema pakendatud originaaltaarasse või taarasse, mis on märgistatud nii, et teave pakendis oleva sisu kohta oleks üheselt arusaadav ja mõistetav. Kemikaale ei tohi
http://www.kraamer.ee/languages/est/aknapesu.php?id=126 + enesekontrollitest „Pinnakatted“ Moodle keskkonnas + erialaterminite sõnastik Moodle keskkonnas II. Koristustehnoloogia + foorum „Kasutuselevõtupuhastus“ Moodle keskkonnas 2.1 Põrandakatted 2.1.1 Puitpõrandad Puu on kuivade ruumide põrandakate. Kasutatakse massiivpuidust ja parketina, kodudes, võimlates, lasteaias, restoranis. Laudpõrandaid valmistatakse männist, kasest, kuusest või tammest. Parketti tammest, saarest, kasest, vahtrast. Joonis 1. Laudpõrand, mänd, osaliselt lihvitud. Foto L. Padu Joonis 2. Lippparkett. Foto L.Padu Pinnatöötlus: lakkimine, värvimine, õlitamine, vahatamine. Tänapäeval kasutatakse taimeõlide baasil põhinevaid tooteid- linaseemneõli, päevalilleõli, sooja. Parketti õlitatakse tavaliselt tehases. Õlitatud puitu puhastada “Linoliga”, Samett´ga”. Ära kaitse kunagi musta pinda! Peale õlitamist üks nädal ei tohi kasutada vett!
Kõigil ebatsuuga liikidel on (v.a Liikede arv on P.menzesii)on karüotüübiks 2n=24,see 7...10.Üldisemalt on kromosoomide arv ,mis on iseloomulik kogu tuntud 5 liiki. männiliste sugukonnale.Vaid harilikul ebatsuugal on karüotüübiks 2n=26 ; Harilik saar (Fraxinus Kasutusalad: tööriistade käepidemed, excelsior); Pensilvaania põllumajandustööriistad; spoon; parketti; saar (Fraxinus treppe; sisepaneele; sprodivahendeid pennsylvanica); (aerud jms). Harilik jalakas (Ulmis tõsist ohtu kujutab endast jalakatele hollandi glabra); Künnapuu haigus ehk jalakasurm, millesse võivad kõik (Ulmus laevis); vanuserühma puud haigestuda. Harilik vaher (Acer platanoides); Saarvaher (Acer negundo); Kasutatakse muusika- ja spordiriistade,
tuultolmlejad), sisaldavad meenäärmeid. Tupp- ja kroonlehti 5 (4 - 9), tolmukaid tavaliselt 8, sigimik kahepesaline, vili kaksiktiibvili, seeme (pähklike) tavaliselt lapik. Puud on liigiti erineva elueaga, saades kuni 400 aastat vanaks. Vahtrate puit on hajulisooneline, tugev, vastupidav mädanemisele ja hästi töödeldav, valkjas või veidi punakas, libe, kulumiskindel, paljud liigid on tähtsad puiduandjad, millest valmistatakse parketti, spooni, vineeri, mööblit, muusikariistu ja tarbeesemeid. Haljastuses kasutatakse meil umbes 10 liiki. Perekonda kuulub umbes 150 Noorena taluvad varju, vanemas eas valgusnõudlikkus suureneb. Enamus puukujulisi liike on noorelt kiirekasvulised. Meil looduslikult kasvamas üks liik. Harilik vaher (Acer platanoides L.) [platanoídes] Platanoides kreeka k. plaatanitaoline, h. vahtra lehed meenutavad kujult plaatanilehti.
Aastarõngad on kõigil lõikudel hästi eristuvad. Vaigukäike on arvukalt ja nad on koondunud aastarõngaste sügispuiduosasse. Männi puit on pehme ja seega hästi töödeldav, kuid seejuures võrdlemisi tugev. Kiud on sirged, mis teevad puidu hästi lõhestatavaks. Suur vaigusisaldus teeb puidu vastupidavaks mädanemisele ja hästi säilivaks. Männi puit on laialt kasutatav. Sellest saab head ehitusmaterjali ja ilusa mustriga mööblit, parketti või vineeri. Mänd on tuntud ka ravimtaimena. Temast valmistatakse ka tehissiidi, plastmasse, kunstnahka ja tsellofaani. Vaiku kasutatakse tärpentini tootmiseks, millest saab lakke, värve, ehteid. Peamiselt männimetsade vaigust on tekkinud merevaik (ammu elanud puude kivistunud vaik), mida kasutatakse nii kunstis kui ka meditsiinis ja ravimeid. Eesti suurimate mändide kõrgus on 42-43 m ja jämedaima läbimõõt u. 140 cm.
Männiga koos elavad metsas mitmed seened. Osa neist on männile kasulikud, aidates tema juurtel vett imeda, teised jälle kahjulikud, põhjustades puu mädanemist. Kasulikest seentest võib sügisel kohata männiriisikat või puravikke. Noored männikud on talvel meelistoidulauaks põtradele. See aga ei meeldi metsakasvatajatele, kuna põtrade näritud puud jäävad kiratsema või koguni hukkuvad. Männi puit on laialt kasutatav. Sellest saab head ehitusmaterjali ja ilusa mustriga mööblit, parketti või vineeri. Huvitavad on rabamännid, mis on tihti vaevalt käsivarrejämedused, kuid samas mitusada aastat vanad. Osa neist on huvitavalt paindunud tüvega ja neid saab kasutada iluesemete valmistamiseks. Mänd on tuntud ka ravimtaimena. Noored kasvud tõmmisena aitavad köha ja bronhiidi puhul, vannis aga peletavad väsimuse ja tagavad rahuliku une. Männimetsas on õhk väga puhas, sest okkad toodavad mikroobe hävitavaid aineid. Seetõttu on männimets väga hea puhkamise ja
eas pruunikas ja plaatjalt kestendav, eluiga 100...150 aastat. Eestis võrdlemisi sage kultuuris. Meil võib tihti ohata vanades mõisaparkides ja haljasaladel, suuremad eksemplarid Hiiumaal, Vaemla pargis (h = 24,2 m dmax = 138 cm), Lääne-Virumaal, Varangu pargis jm. Puud on nõudlikud mulla suhtes ja meil veidi külmahellad. Kasvatavad väga ulatusliku juurestiku, on aga samas põuatundlikud. Mägivahtra puit on hinnaline (erikaaluga 0,63...0,65 gr/cm³), sellest valmistatakse mööblit, parketti, tulirelvade pärasid, tehakse nikerdusi jne. Haljastuses kasutatud pargipuuna, nii üksikult kui grupiti, samuti alleepuuna, laialdast kasutamist leidnud ka Ameerikas. Erinevate lehevärvustega sordid sobivad aktsentpuudeks. Abiootilistest teguritest olulisemad on kliimategurid (valgus; temperatuur; sademed; atmosfäär (õhk), sh. õhu liikumine õhuniiskus ning tuule mõju puittaimedele), lisaks mullastikulised ( e. edaafilised) tegurid (aluspõhi, mulla koostis, happesus, mulla tüsedus
kahepesaline, vili kaksiktiibvili, seeme (pähklike) tavaliselt lapik. Puud on liigiti erineva elueaga, saades kuni 400 aastat vanaks. Vahtrate puit on hajulisooneline, tugev, vastupidav mädanemisele ja hästi töödeldav, valkjas või veidi punakas, libe, kulumiskindel, tihedusega 0,60...0,80 gr/cm³. Mitmed liigid annavad magusat, 2...5 % suhkrusisaldusega mahla (A. saccharum, A. platanoides, A. rubrum, A. saccharinum jne.), paljud liigid on tähtsad puiduandjad, millest valmistatakse parketti, spooni, vineeri, mööblit, muusikariistu ja tarbeesemeid. Haljastuses kasutatakse meil umbes 10 liiki, üldse on proovitud kultiveerida umbes 30 liiki ja üsna arvukalt sorte. Vahtrad paljunevad kergelt seemnetega, need külvatakse kohe pärast kogumist sügisel, kuna nende puhkeperiood on lühike ja nad kaotavad kiiresti idanevuse. Haljaspistikud juurduvad halvasti, sorte paljundatakse ka pookimise teel.
oma keerulise ehituse ja huvitava ja omapärase tekstuuriga näitlikuse osa. · väga tähtis on tekstuuri juures ka lõikesuund. · Need puuliigid mis paistavad silma kevad ja sügispuidu kontrastusega,omavad ilusat tekstuuri tangelsiaal lõikes n:ka tamm,pähkel,lehis,saar. · Tangelsiaallõike tähiseks võib joonisel kasutada . · Silmatorkavate säsikiirtega puiduliigid omavad ilusat tekstuuri n:pöök,vaher,tamm. · Otslõiget kui niisugust kasutatakse väga harva n:pakk parketti juures . · Eriti ilus tekstuur on ots tangelsiaal lõikel sellel tähis puudub,seda kutstakse ka salmsalmiseks.saadakse N:pahkadest,seenhaigustega puudest,maarjakask. · Tekstuur täidab täidab nagu värvuski puidukasutamisel dekoratiivset eesmärki ,seejuures peab märkima et lakkimine ,õlitamine,vahatamine poleerimine toob puidutekstuuri paremini esile. Puidulõhn · Puidulõhn sõltub tema koostises olevaid eeterlikest,parkaines.kuna lülipuit sisaldab
süvistatud pesast, mis hiljem kattekorgiga suletakse. 72 Parkettpõrandad. Olenevalt elemendi suurusest jagunevad: * tükkparkett,kilpparkett, laudparkett Tükkparkett. Parketilaukesed on valmistatud tamme, saare, kase, männi, pöögi või mõnest muust väärispuidust. Laukeste paksus on 12...19 mm ja pikkus 200...400 mm. Lauakeste profiili järgi liigita-takse parketti: * punnparkett ehksulundparkett * feederparkett Võib esineda ka teisi profiile, kuid praktikas kasutatakse neid harva. Aluseks võib olla: * laudalus * puitlaastplaatidest alus * Cyproc-plaatidest alus * tsementmördist aluskiht jm lahendused Auru läbilaskev pinnatöötlus 2. Sulundlaud 33 mm 3. Õhuvahe3 4. Laagid 40 x 1oo mm, s. 600 73 5. Puitklotsid 25x100x200, s. 600 6
Aasiast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 40m. Eelistavad toitaineterikast mulda, veidi külmahellad, valgusnõudlik. Lehed 3 või 5 ebaühtlaselt saagjaservase hõlmaga, südajas alus, pealt tumerohelised. Leht 9-16cm ja pikk peenike roots. Õied kollakasrohelised ja asuvad kobarates. Õitseb mai lõpus. Vili kaksiktiibvili. Seemne kohalt paksenenud, kerajas, koos tiivaga 6 cm pikk. Valminult roheline. Puit hinnaline, sellest valmistatakse mööblit, parketti, tehakse nikerdusi. Kasutatakse ka haljastuses. Eristamise tunnused: kõrgus, leht 25. Ginnala ja tatari vaher Ginnala vaher: Acer ginnala Pärit Kaug-Idast, Kirde-Hiinast. Eestisse sissetoodud, sage kultuuris. Kõrgus 6m. Niiskuslembeline, talub vähest varju, linnatingimusi, külma ja põuakindel. Lehed kolmehõlmalised, keskmine hõlm teistest pikem, saagjas või kahelisaagjas serv. Õied rohekasvalged, püstjates pööristes. Õitseb juunis
Männiga koos elavad metsas mitmed seened. Osa neist on männile kasulikud, aidates tema juurtel vett imeda, teised jälle kahjulikud, põhjustades puu mädanemist. Kasulikest seentest võib sügisel kohata männiriisikat või puravikke. Noored männikud on talvel meelistoidulauaks põtradele. See aga ei meeldi metsakasvatajatele, kuna põtrade näritud puud jäävad kiratsema või koguni hukkuvad. Männi puit on laialt kasutatav. Sellest saab head ehitusmaterjali ja ilusa mustriga mööblit, parketti või vineeri. Huvitavad on rabamännid, mis on tihti vaevalt käsivarrejämedused, kuid samas mitusada aastat vanad. Osa neist on huvitavalt paindunud tüvega ja neid saab kasutada iluesemete valmistamiseks. Mänd on tuntud ka ravimtaimena. Noored kasvud tõmmisena aitavad köha ja bronhiidi puhul, vannis aga peletavad väsimuse ja tagavad rahuliku une. Männimetsas on õhk väga puhas, sest okkad toodavad mikroobe hävitavaid aineid. Seetõttu
dmax = 138 cm), Lääne-Virumaal, Varangu pargis jm. Puud on nõudlikud mulla suhtes ja meil veidi külmahellad. Kasvatavad väga ulatusliku juurestiku, on aga samas põuatundlikud. · Lehed 3 või 5 munaja ebaühtlaselt saagjaservase hõlmaga, südaja alusega, pealt tume-, alt sinakas-kollakas-rohelised, paljad, 9...16 cm pikad, 10...20 cm laiad. · Mägivahtra puit on hinnaline, sellest valmistatakse mööblit, parketti, tulirelvade pärasid, tehakse nikerdusi jne. Haljastuses kasutatud pargipuuna, nii üksikult kui grupiti, samuti alleepuuna, laialdast kasutamist leidnud ka Ameerikas. Erinevate lehevärvustega sordid sobivad aktsentpuudeks. 25. Ginnala (Acer ginnala) ja tatari vaher (Acer tataricum) Acer ginnala - Kaug-Ida, Mongoolia, Mandzuuria. Eestis võrdlemisi sage kultuuris. Kõrgus alla 6 m. Talub vähest varju ja on külmakindel, eelistades siiski alati kasvada täisvalguses.
annaabi.ee 
