poolvarjuline, parasniiske, ● viljakas muld. ● Kasutamine: igal pool haljastuses. ● Märkus: omapärane keravorm, kaitsta raske lume eest. Harilik elupuu 'Aurescens' Thuja occidentalis Püramiidjas kollane vorm ● Kasvukuju: püramiidjas. ● Kõrgus: kuni 4-5m. ● Okkad: kollased. ● Kasvukoht: päikeseline kuni varjuline, parasniiske, viljakas muld. ● Kasutamine: hinnatud hekitaim. ● Märkus: talub saastet ja pügamist. Harilik elupuu 'Filiformis' Thuja occidentalis Eripäraste võrsetega vorm ● Kasvukuju: niitjate okstega laikoonusjas. ● Kõrgus: kuni 1,5-2 m. ● Laius: kuni 1,5m. ● Okkad: suvel rohelised, talvel pronksjad. ● Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline, parasniiske, viljakas aiamuld. ● Märkus: talub hästi saastunud õhku.
Näiteks on juurte ümber põimunud seeneniidid, kes aitavad kuusel vett mullast kätte saada. Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks. Ehitusmaterjalina on ta viletsam kui männipuit, sest selles on rohkesti oksakohti. Kuusk on levinud hekitaim. . 1 HARILIKU KUUSE ISELOOMUSTUS Harilik kuusk on püramiidja võraga igihaljas puu. Viimse aasta võrsed on paljad või pruunikalt hõrekarvased, roostepunased või kollakaspruunid, nõrgalt läikivad. Okaste varisemisel jääb võrse karedaks. Okkad on läikivad, normaalsetes kasvutingimustes tumerohelised, ristlõige rombjas, igal tahul õhulõhede rida. Okkad asetsevad võrdlemisi tihedalt ning on igas suunas harevil
Harilik kuusk (Picea abies) Sugukond: männilised (Pinaceae) Igihaljas okaspuu, mille kõrgus kuni 30m. Eluiga 400500 aastat. Üks levinumaid Eesti metsapuid. Oksad kasvavad noores eas horisontaalselt, vanemas eas rippuvalt. Tumerohelised 1,52,5cm pikkused okkad. Pruunid 812cm pikkused käbid. Valmivad oktoobri lõpuks. Pakasekindel. Eelistab parasniiskeid viljakaid muldasid. Varjutaluv. Võib esineda hiliskülma ja tormikahjustusi. Hea hekitaim talub hästi kärpimist. Haljastuses kasutatakse erinevaid võravorme. Kasvatatakse peamiselt puidu ja vaigu saamiseks, ka jõulupuudeks. Harilik jugapuu (Taxus baccata) Sugukond: jugapuulised (Taxaceae) Igihaljas kuni 15m kõrgune okaspuu. Peale seemnerüü on kõik puu osad Vahel kasvab ka põõsakujulisena. väga mürgised! Väga pikaaeline 20004000 aastat. Hävimisohus ja vähese leviku tõttu Looduslikult kasvab peamiselt Lääne kaitse all.
Harilik pärn 'Greenspire' ehk niinepuu Tilia cordata Kasvukuju Koonusjas Taimede kasutusalad Park Metsaaed Soolotaim Hekitaim Lehestik Roheline Mullastik Viljakas Parasniiske Õitsemise aeg Juuli Kasvukoht Poolvarjus Päikseline Õievärvid Kollane Liigitus Pärn Eestis laialdaselt levinud puu. kõrgekasvuline, aastane juurdekasv u 30 cm. Puud võivad osutuda väga pikaealiseks. Lehtede sügisvärvus on kollane.Õitseb rikkalikut juuli alguses. Õied omavad ravivat toimet, samuti annavad õied rikkalikult nekatarit mis meelitab kohale mesilasi
Tänapäevalgi on kuusepuit hinnatud muusikariistade valmistamisel, neist tehakse kannelde ja viiulite kõlalaudu. Kuusepuidust valmistatakse uksi ja aknaid, põrandaid ja lagesid, aga ka majade puitseinad tehakse peaaegu alati kuusest. Samuti valmistatakse kuusepuust paberit. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega vitamiin C allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla. Eestis tuntuimad loomad ja linnud. Eesti metsades ehk okasmetsades on levinud järgmised loomad ja linnud: karu, hunt, rebane, jänes, ilves, nugis, orav, põder, soobel, ondatra, saarmas, metssiga, metskits, kärp, karu, hirv, skunk, merilõvi, hüljes, merisaarmas; tihane, vint, laanepüü, käbilind, puukoristaja, kassikakk, metsis, teder, hani, part. Inimtegevuse ohud metsas.
Tänapäevalgi on kuusepuit hinnatud muusikariistade valmistamisel, neist tehakse kannelde ja viiulite kõlalaudu. Kuusepuidust valmistatakse uksi ja aknaid, põrandaid ja lagesid, aga ka majade puitseinad tehakse peaaegu alati kuusest. Samuti valmistatakse kuusepuust paberit. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega vitamiin C allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla. Loomad Okasmetsades on levinud järgmised loomad ja linnud: karu, hunt, rebane, jänes, ilves, nugis, orav, põder, ahm, soobel, ondatra, saarmas, metssiga, metskits, kärp, grisli, kodiaki karu, hirv, skunk, merilõvi, hüljes, merisaarmas; tihane, vint, laanepüü, käbilind, puukoristaja, kassikakk, metsis, teder, hani, part; Rebane
kõlaga. Tänapäevalgi on kuusepuit hinnatud muusikariistade valmistamisel, neist tehakse kandleid ja viiuleid. Kuusepuidust tehakse nii uksi ja aknaid, kui põrandaid ja lagesid ning majade puitseinad tehakse peaaegu alati kuusest. Kuusepuust valmistatakse ka paberit. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega C- vitamiini allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim vihmavarjupuu. KOOREÜRASK Kooreüraskid on suurimad puidukahjurid meie metsades. Kooreüraskid on 4-9 cm pikkused, pruunid või mustad mardikad. Suurema osa elust veedavad nad puukoore all peidus või puidus. Munad paigutab emasürask koore alla rajatud emakäiku. Iga kooreürask muneb kuni 100 muna. Munadest arenevad vastsed, kes toituvad koore all. Vastsed nukkuvad ja juba 6 nädala pärast kooruvad
Tänapäevalgi on kuusepuit hinnatud muusikariistade valmistamisel, neist tehakse kandlete ja viiulite kõlalaudu. Kuusepuidust valmistatakse uksi ja aknaid, põrandaid ja lagesid, aga ka majade puitseinad tehakse peaaegu alati kuusest. Samuti valmistatakse kuusepuust paberit. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega vitamiin C allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla. 8 Pilt 5. Harilik Kuusk HARILIK KADAKAS (Juniperus communis) Rahvasuus kattai, kadajas, kadarik. Kadaka okkad on kolmekaupa männases ja nende eluiga on neli aastat. Kadakas on kahekojaline taim. Kadakas (pilt 6) on eeterlikke õlisid ja suhkruid. Puul on meeldiv aroom ja kasulik toime suitsusaunas
Tänapäevalgi on kuusepuit hinnatud muusikariistade valmistamisel, neist tehakse kandlete ja viiulite kõlalaudu. Kuusepuidust valmistatakse uksi ja aknaid, põrandaid ja lagesid, aga ka majade puitseinad tehakse peaaegu alati kuusest. Samuti valmistatakse kuusepuust paberit. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega vitamiin C allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla. Kasvab põhipuuliigina ülemises puurindes või alusmetsataimena. Harilik kuusk kasvab mitmesugustel värsketel ja niisketel muldadel, alates saviliivmuldadest kuni raskete liivsavimuldadeni, samuti hästi lagunenud turvasmullal. Ta ei talu kuiva mulda ega madalat õhuniiskust. Mullad on kuusikutes sageli leetunud. Mahalangenud okkad lagunevad keskmiselt kolme aasta jooksul
Lehte vastu valgust vaadates märkamegi läbipaistvaid näärmetäppe. Avamaal saab Eestis sellest seltskonnast kasvatada moosesepõõsast, aedruuti, korgipuud ja humalapuud. Tsitruselised (Aurantioideae) pole mitte omaette taimesugukond, vaid ruudiliste alamsugukond. Lisaks tsitruse perekonnale kuuluvad siia veel kinkanipuu (Fortunella), kalamondiinipuu (x Citrofortunella), liitlehtedega heitlehine väheväärtuslike viljadega hekitaim Põhja ja Kesk Hiinast pontsirus (Poncirus) ja meile vähemtuntud perekondade esindajad nagu Clausena , keda kasvatatakse viljapuuna. Indiast pärit liigil C. dendata on viljad mustsõstra, LõunaHiinast pärit liigil C. lansium (wampi) aga laimimaitselised. Indias ja Birmas kasvava astlalise ja heitlehise hindude püha puu Aegle (beli, Bengali küdoonia, kuldõun) viljadest tehakse õli, jooke ja riidevärve. Indiast
Harilik lumimari (Symphoricaropos albus) (joonis 2) on madalam, 1-1,2 m kõrgune peenevõrseline püstine põõsas. Kasvab Põhja-Ameerikas Kanada lõunaosa ja USA põhjaosa metsade alusmetsarindes, moodustades tihedaid põõsastikke (Aiasõber). Lehed tumerohelised, alt hallikasrohelised, karvased (Hansaplant). Õied kobarjates, kuni 3 cm pikkustes väheõielistes õisikutes, roosakad, lõhnavad ja meerikkad (Aiasõber). Annab väga intensiivselt juurevõsu ja metsistub kergesti. Hea hekitaim, mis talub hästi kärpimist, linnatingimusi, saastet, kloriide ja on külmakindel (Aiasõber). On ka hea meetaim. Õitseb väga kaua, juunist septembrini, on praktiliselt haigusvaba (Calmia Istikuäri OÜ). Oktoobris saavad valmis viljad, umbes sentimeetrise läbimõõduga marjad. Need on botaanilises mõttes luuviljad nagu ploomid või kirsid, ainult igas "marjas" on kaks luuseemet. Vilju peetakse natuke mürgiseks (Sander, 2010). Joonis 2
Viljad- kitsad, silinderjad kaunad PÄRN Tilia Mullastik- viljakad Niiskus- Valgus- varjutaluvad Haljastusväärtus- kasutatakse laialdaselt pargipuudena ja ka alleepuudena Puu võra- Lehed- heitlehised, vahelduvad Õied- kahesuguline, väikesed, ebasarikas, rohekad Viljad- pähklike Hinnatud on puit ja õisi kasutatakse meditsiinis PUKSPUU Buxus Mullastik- lubjarikastel muldadel Niiskus- Valgus- varjutaluvad Haljastusväärtus- Euroopas enim kasutatud hekitaim Puu võra- Lehed- vastakud, teravaservalised Õied- ühesugulised, rohekad Viljad- kolmetaolised NÄSINIIN Daphne Mullastik- lubjarikast, võib kasvada ka soostunud kasvukohtades Niiskus- Valgus- päikesepaistelistel Haljastusväärtus- Ei ole eriti kasutatud Puu võra- Lehed- heitlehised, vahelduvad, teravaservalised Õied- kobarates või kimpudes, Viljad- marjataoline, üheseemneline Kõik taimeosad väga mürgised HÕBEPUU Elaeagnus Mullastik- talub igasuguseid muldasid
Taime kõrgus ja läbimõõt: 5 8 m kõrgus, 4 - 6 m laius Taime välislaadi kirjeldus: suur põõsas kuni väike puu Lehed: Kollakasrohelised, liduskarvadega, sügisvärv purpurne Õied või õisikud: Õied valged, koondunud õisikutesse, viljad oranzikaspunased Õitsemine: mai-juuni Liigi eritunnused: Lehed seovad hästi tolmu, viljad seisavad kaua puul, astlad Kasvukoha nõuded: Mullastiku suhtes vähenõudlik, päike kuni poolvari Kasutamine haljastuses: hekitaim Joonis 74. Karvane viirpuu (http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja--psad/karvane- viirpuu/?category=116&panel=1) 78 Joonis 75. Karvane viirpuu 79 Hortensia (Hydrangea) Konkreetne liik: suureleheline hortensia (Hydrangea macrophylla) Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,5 0,6 m kõrge Taime välislaadi kirjeldus: kerajas Lehed: Suured, rohelised lehed
Tänapäevalgi on kuusepuit hinnatud muusikariistade valmistamisel, neist tehakse kandlete ja viiulite kõlalaudu. Kuusepuidust valmistatakse uksi ja aknaid, põrandaid ja lagesid, aga ka majade puitseinad tehakse peaaegu alati kuusest. Samuti valmistatakse kuusepuust paberit. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega vitamiin C allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla. Arukask (Betula pendula) arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud. Oma soojust lisab juurde õhukeste kaselehtede õrn kohin. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud
külmakindlamad. Puit kollakasvalge, raske, väga kõva ja tihe (tihedus 830 kg/m3), väga raskesti lõhestatav, vastupidav survele, tõmbele, löökidele ja kulumisele, kuid vähe vastupidav mädanikele. Kasut. msg. suurt kulumis- ja löögikindlust vajavate puittoodete valmistamiseks (löökpillide tarvikud, jalutuskepid, tööriistade varred). Puitu kasutatakse ka kütteks ning varem ka söepõletamiseks. Kärpimise järel annab rohkesti võrseid ning seetõttu sobiv hekitaim, kuid hinnatakse ka kui pargipuud. Fagus sylvatica L. harilik pöök Lehed elliptilised kuni munajad või ovaalsed, terveservased nõrgalt lainjad või harvalt hambulised, servas pikad karvad, pealt tumerohelised, läikivad, alt helerohelised, 5...10 cm pikad, 3...7 cm laiad. Õied: isasõied rippuvad, emasõied kerajad, püstised, tavaliselt kaheõielised, õitseb mais. Viljad: punakaspruunid kolmehõlmalised pähklid, kaetud läikivpruuni kestaga, tavaliselt üheseemneline
Mõnede liikide koorest saadakse värvaineid samuti pikki koorekiude punumistöödeks. Võrseid kasutatakse loomasöödana ja enamus liike on head meetaimed. Mitmete liikide seemnetest pressitakse õli. Caragana arborescens - Siber, Mongoolia, kasvades hõredamate puistute alusrindes, kivistel, kuivadel mäenõlvadel, moodustades tihti hõredamaid põõsastuid. Kõrgus alla 6 m. Külmakindel, kiirekasvuline ja põuakindel liik, talub linnatingimusi. Hea hekitaim, nii vabakujulise kui ka pügatava hekina, seda eriti tuulistel kasvukohtadel, samuti hea pinnasekinnistaja. Kasvuks sobib kergem lubjarikas muld ja päikeseline kasvukoht. · Lehed on paarissulgjad, kuni 13 cm pikad, lehekesi 8...12, need on ovaalsed või elliptilised, alt nõrgalt karvased. · On vääristamisel heaks aluseks sortidele, teistele läätspuuliikidele ja mitmetele teiste perekondade liikidele samast sugukonnast. 46
Taime välislaadi kirjeldus: jõulise kasvuga puhmik. Lehed: Lehestik püstine,rohelise- valge- roosatriibuline Õied või õisikud: sihvakad kollakad õisikud. Liigi eritunnused: vastupidavad ja pikaealised. Kasvukoha nõuded: vajavad päikesepaistelist kasvukohta, varjus kaotavad oma iseloomuliku tiheduse ja värvi. Kasvavad kõigil tavalistel parasniisketel muldadel, mis ei kuiva läbi ja ka rasketel savikatel maadel ning niiskemates paikades. Kasutamine haljastuses: Hekitaim, soolotaim, kiviktaimla, metsaaed, park Kasutatud kirjandus: http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/korrelised/teravaoiene-kastik-karl-foerster http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php?id=197 2.2 Tarn (Carex) Konkreetne liik: Harilik tarn(Carex nigra) Taime kõrgus ja läbimõõt: Kõrgus 15...60 cm Taime välislaadi kirjeldus: Kasvab hõreda muruna. Värvuselt hallikasroheline. Lehed: Enamik lehti on lameda pika labaga, mille serv on sageli ülespoole (sissepoole) rullunud. Lehe laius kuni 3 mm
karvased, hiljem paljad. Õied: umbes 2 cm pikad, üksikult või kuni 5 kaupa kimpudes, helekollased, õisikuraod karvased, VI. Viljad: valminult pruunid, kuni 6 cm pikad veidi karvased kaunad, sisaldavad 5....8 seemet. 1000 seemne kaal 25....45 gr. Seeme variseb valmides kiirelt, 36 Külmakindel, kiirekasvuline ja põuakindel liik, talub linnatingimusi. Hea hekitaim, nii vabakujulise kui ka pügatava hekina, seda eriti tuulistel kasvukohtadel, samuti hea pinnasekinnistaja. Kasvuks sobibkergem lubjarikas muld ja päikeseline kasvukoht. Suve II poolel kahjustuvad lehed tihti jahukaste tõttu ja kaotavad osa dekoratiivsusest. Paljundatakse seemnetega, pistikutega või võrsikutega, annab kännuvõsu. On vääristamisel heaks aluseks sortidele, teistele läätspuuliikidele ja mitmetele teiste perekondade liikidele samast sugukonnast. Rikkalik sordivalik.
Liike 50 (läikiv, must, harilik). Põhja-Ameerika, Euraasia. Kasutatakse haljastuses. Läikiv tuhkpuu: Cotoneaster lucidus Pärit Hiina ja Siberi ümbrusest. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 1-2m. Vähenõudlik, külma- ja saastekindel. Lehed elliptilis- munajad, terava tipuga, pealt läikivad, alt helerohelised, madalakarvalised. Õied roosakad, 3-12 kaupa kobaras õisikus, õitseb kevadel. Vili punakasmust mari, 3 luuseemnega. Kasutatakse haljastuses, hekitaim 51. Perekond pirnipuu ja perekond õunapuu Perekond pirnipuu: Perekonda kuuluvad heitlehised, ühekojalised lihtlehtedega puud, harva põõsad. Lehed terveservalised kuni saagjad, vahel ka hõlmised. Õied valged, suured kahesugulised, kobaras, putuktolmleja. Vili õunvili. Liike 30(harilik, mets). Pärit Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Aasiast ja Loode-Aafrikast. Puitu kasutatakse mööbli ja muusikariistade valmistamiseks. Vilju toiduainetööstuses.
Lehed: 8-14 (16) lehekesega, lehekesed kuni 2,5 cm pikad, ogaja tipuga, ererohelised, noorelt karvased, hiljem paljad. Õied: umbes 2 cm pikad, üksikult või kuni 5 kaupa kimpudes, helekollased, õisikuraod karvased, VI. Viljad: valminult pruunid, kuni 6 cm pikad veidi karvased kaunad, sisaldavad 5....8 seemet. 1000 seemne kaal 25....45 gr. Seeme variseb valmides kiirelt, VIII. Külmakindel, kiirekasvuline ja põuakindel liik, talub linnatingimusi. Hea hekitaim, nii vabakujulise kui ka pügatava hekina, seda eriti tuulistel kasvukohtadel, samuti hea pinnasekinnistaja. Kasvuks sobibkergem lubjarikas muld ja päikeseline kasvukoht. Suve II poolel kahjustuvad lehed tihti jahukaste tõttu ja kaotavad osa dekoratiivsusest. Paljundatakse seemnetega, pistikutega või võrsikutega, annab kännuvõsu. On vääristamisel heaks aluseks sortidele, teistele läätspuuliikidele ja mitmetele teiste perekondade liikidele samast sugukonnast. Rikkalik sordivalik.
kuusepuit hinnatud muusikariistade valmistamisel, neist tehakse kandlete ja viiulite kõlalaudu. Kuusepuidust valmistatakse uksi ja aknaid, põrandaid ja lagesid, aga ka majade puitseinad tehakse peaaegu alati kuusest. Samuti valmistatakse kuusepuust paberit. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega vitamiin C allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla 80. Harilik mänd Pinus sylvestris Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades. Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus. Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd
põuakindel. Juurestik on hästi arenenud ning plastiline. Puitu kasutatakse erinevatel treimis- ja nikerdamistöödel. Talub kärpimist ja kasvab ka saastunud õhus, seetõttu on suur läätspuu väga levinud linnahaljastuses. Eestis on suur läätspuu väga levinud ilupõõsas ning kõrgelt hinnatud meetaim (hariduskeskus). 14.3 Hooldus Suur läätspuu on külmakindel, kiirekasvuline ja põuakindel liik, mis talub hästi linnatingimusi, samas on ka hea hekitaim, nii vabakujulise kui ka pügatava hekina, seda eriti tuulistel kasvukohtadel ning on ka hea pinnasekinnistaja. Kasvuks sobib kergem lubjarikas muld ja päikeseline kasvukoht. Suve teisel poolel kahjustuvad lehed tihti kaste tõttu ja kaotavad osa dekoratiivsusest. Paljundatakse seemnetega, pistikutega või võrsikutega, annab kännuvõsu. Ei vaja suurt hooldust, kuna talub hästi erinevaid tingimusi. Kipuvad metsistuma, kuna paljunevad kergesti isekülvi teel
Noored võrsed on kollakas- või punakaspruunid. Pungad on teritunud tipuga, pruunid ning vaiguta. Okkad kinnituvad võrsel olevale puidust näsale ja on 1,5-2,5 cm pikad, terava tipuga. Püsivad puul kuni 10 aastat. Isaskäbid on ovaalsed, paiknevad eelmise aasta okaste vahel, emaskäbid punakad või rohelised, õitsemise ajal püstised, hiljem rippuvad, paiknevad eelmise aasta võrsete tipul. Valminult käbid pruunid, 8-12 cm pikad. Talub hästi kärpimist, mistõttu iluaianduses on levinud hekitaim (Hariduskeskus). Joonis 5. Harilik kuusk Keila-Paldiski raudtee ääres. (http://et.m.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kuusk_Keila-Paldiski_rdt_ %C3%A4%C3%A4res.jpg#section_1 ) 3.2.2. Hooldus Okaspuudele meeldib kui neid kastetakse otse voolikust. Vahetult peale istutamist vajab kuusk igapäevast kastmist, vähemalt 3 nädalat (Haljastus). Pealtväetamine on vajalik, eriti kuivadel ja vaestel liivapinnastel. Pealtväetamist tehakse kevadel kasvu alguseni
Puitu kasutatakse erinevatel treimis- ja nikerdamistöödel. Talub kärpimist ja kasvab ka saastunud õhus, seetõttu on suur läätspuu väga levinud linnahaljastuses. Eestis on suur läätspuu väga levinud ilupõõsas ning kõrgelt hinnatud 33 meetaim. Hooldus Suur läätspuu on külmakindel, kiirekasvuline ja põuakindel liik, mis talub hästi linnatingimusi, samas on ka hea hekitaim, nii vabakujulise kui ka pügatava hekina, seda eriti tuulistel kasvukohtadel ning on ka hea pinnasekinnistaja. Kasvuks sobib kergem lubjarikas muld ja päikeseline kasvukoht. Suve teisel poolel kahjustuvad lehed tihti kaste tõttu ja kaotavad osa dekoratiivsusest. Paljundatakse seemnetega, pistikutega või võrsikutega, annab kännuvõsu. Ei vaja suurt hooldust, kuna talub hästi erinevaid tingimusi. Kipuvad metsistuma, kuna paljunevad kergesti isekülvi teel
annaabi.ee 
