SISUKORD 1.Mis on algtihedus ja miks on vaja seda järgida? 2.Millest oleneb algtihedus?Milline on üldreegel algtiheduse määramisel? 3.Millised on eelised ja puudused a)raiesmiku kohesel kultiveerimisel b)oodates 2 aastat 4.Millised kasvukohatüübid kultiveeritakse varem ja millised hiljem?Miks? 5.Millised puuliigid kultiveeritakse kevadel varem ja millised hiljem?Miks? 6.Mis on koridorkultuurid,kuhu tehakse? 7.Kuidas tehakse koridorkultuure? 8.Metsakultuuride hooldamine. 9.Metsakultuuri sügisese inventuuri eesmärgid. 10.Kasvamamineku leidmine. 11.Mis on aluseks metsakultuuri ümberarvestamisel noorendikuks? 12.Kuidas leitakse ümberarvestamisel taimede arv,keskmine kõrgus ja noorendiku koosseis? 13.Millistele tingimustele peavad vastama okaspuu ja lehtpuu noorendikud, et neid võiks noorendikuks ümber hinnata? 14.Põllumuldade iseärasused võrreldes metsamuldadega,boniteet. 15.Juurepess, selle levik ja välti...
Heistrid - üle 1,5 m kõrged taimlas pikka aega kasvatatud, korduvalt ümberistutatud. 2.5 Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Metsakultuuride algtihedus Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus oleneb: 1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest, 2) kasvukohatingimustest, 3) maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist, 4) istutusmaterjali vanusest, 5) loodusliku uuenduse olemasolust. Puuliigi valik Metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist (puhtkultuurid) või mitmest puuliigist (segakultuurid). Segakultuurid on: 1) tootlikumad, erinevatel puuliikidel erinev vee-, valguse- ja toiduvajadus, 2) parandavad mulla omadusi, 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel. Valdavalt rajatakse tänapäeval Eestis puhtkultuure. Puuliigi valik sõltub: ▪ kasvukohatüübist,
Antropogeense tekkega kooslused Kus sellised kooslused tekivad ja millised on nendele iseloomulikud tunnused? Inimmõjuga paigad • Teeservad • Aiaääred • Kruusaaugud • Kaevanduste puistangud • Prahipaigad • Raudtee- ja sillamulded • Kompostihunnikud • Aiad ja põllud (nende söödid) • PÕLLUMAJANDUSLIKUS KASTUSES ALAD, metsakultuurid (puupõllud) Iseloomulikud elustikugrupid • Palju võõrliike – eelkõige kultuurtaimed (aiad, pargid) • Umbrohud (lühike elutsükkel) • Kahjurid • Parasiidid • Koduloomad • Haigusetekitajad (viirused, bakterid) Näiteid esimesena saabujatest • Korvõielised • Ristõielised Paljandunud kaljupind • Põhja-Eesti lahtine põlevkivi kaevandamine
kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustes, kasvukohatingimustets, maapinna ettevalmistamise viisidest ja kvaliteedist, istutusmaterjali vanusest, loodusliku uuenduse olemasolust. Väiksema algtiheduse korral loetakse metsa külvamine või istutamine looduslikule uuendamisele kaasaaitamiseks. Puuliigi valik Metsakultuurid võivad koosneda ühestpuuliigist või mitmest puuliigist. Segakultuurid on tootlikumad, kuna segus olevad puuliigidd on enamasti erineva juurestiku, toitainete vajaduse ja valgusnõudlikkusega; parandavad mulla omadusi; vastupidavad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eelistuseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel Kultiveeritava puuliigi valik sõltub kasvukohatüübist,
märgadel muldadel; erosiooniohtlikel muldadel. Istutatakse 3 liiki taimi seemikud, istikud, heistrid. 20. Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Algtihedus selle määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus oleneb: puuliigi bioloogilistest omadustest; kasvukohatingimustest; maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist; istutusmaterjalide vanusest. Puuliigi valik metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist nim puhtkultuur ja mitmest puuliigist nim segakultuur. Segakultuurid 1) on tootlikumad, kuna erinevatel puuliikidel on erinev juurestik, toitainete vajadus ja erinev valgusnõudlikkus, seega kasutatakse paremini ära mulla toitevarud ja päeikeseenergia 2) parandavad mulla omadusi 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eelis neid on lihtne rajada ja hiljem ka hooldada ja majandada.
Kaitseabinõud loomade vastu – tarastamine, repellentide kasutamine Tulekaitseabinõud – tulekaitseribade rajamine Maapinna ettevalmistamine Eesmärk seemnetele soodsamate idanemistingimuste ja taimedele paremate kasvutingimuste loomine o Künkaid o Ribadena o Künniviile o Vagudena o Lappidena Põllumaade metsastumine Pikk ajalugu o Esimesed metsakultuurid rajati põllumaadele perioodil 1782-1850 o Hinnangute vahemik hindamisel on suur - 100 tuh-300 tuh ha peale 1992.a kasutusest väljas Põllumajanduslike maade metsastamine (metsastumine) on õigustatud peamiselt kahel juhul: o Muld on väheviljakas o Tegemist on pindalaliselt väikese alaga, mis seetõttu on põllumaana väheperspektiivne Juhul kui looduslikku uuendust ei ole, tuleb kasutada metsakultiveerimist
männi külvil vähemalt 3500 külvikohta hektaril; 2) hariliku männi istutamisel vähemalt 3000 taime hektaril; 3) hariliku kuuse istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril; 4) aru- ja sookase külvil vähemalt 2500 külvikohta hektaril; 5) aru- ja sookase istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril. Väiksema algtiheduse korral loetakse metsa külvamine või istutamine looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks. Puuliigi valik Metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist (puhtkultuurid) või mitmest puuliigist (segakultuurid). Segakultuurid on: 1) tootlikumad, kuna segus olevad puuliigid on enamasti erineva juurestiku, toitainete vajaduse ja valgusnõudlikkusega, nii kasutatakse paremini ära mulla toitainetevarud ja päikeseenergia, 2) parandavad mulla omadusi (näit. kase- kuuse segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusiku mõju), 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele.
Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb: 1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest, 2) kasvukohatingimustest, 3) maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist 4) istutusmaterjali vanusest 5) loodusliku uuenduse olemasolust. Puuliigi valik Metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist või mitmest puuliigist Segakultuurid on: 1) tootlikumad, kuna segus olevad puuliigid on enamasti erineva juurestiku, toitainete vajaduse ja valgusnõudlikkusega, nii kasutatakse paremini ära mulla toitainetevarud ja päikeseenergia, 2) parandavad mulla omadusi (näit. kase- kuuse segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusiku mõju), 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele.
kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb: 1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest, 2) kasvukohatingimustest, 3) maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist 4) istutusmaterjali vanusest 5) loodusliku uuenduse olemasolust. * Männil keskmiselt 3500- 6000 tk/ha *Kuusel 4-aastaste istikute korral 1700-3000 tk/ha. *Lehist kui valgusnõudlikku puuliiki 1000-1500 tk/ha. *Kaske mitte vähem kui 2000-3000 tk/ha. Puuliigi valik Metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist (puhtkultuurid) või mitmest puuliigist (segakultuurid). 41 Segakultuurid on: 1) tootlikumad, kuna segus olevad puuliigid on enamasti erineva juurestiku, toitainete vajaduse ja valgusnõudlikkusega, nii kasutatakse paremini ära mulla toitainetevarud ja päikeseenergia, 2) parandavad mulla omadusi (näit. kase- kuuse segametsa mõju mullatekkeprotsessidele
anda fosforväetist (P2O5 toimeainet 100 kg/ha). Lämmastik- ja kaaliväetise kasutamisest ei ole olulist kasu olnud sel juhul kui ei ole antud fosforväetist. Sõltuvalt konkreetsetest tingimustest on mõnel pool nappus olnud ka kaaliumist ja lämmastikust. Katsete tulemustest nähtub, et kui koos fosforväetisega antakse ka lämmastik- ja kaaliumväetist, siis nende toimeaine annus ei tohiks olla suurem fosfori toimeaine annusest. Juhul kui mulda ei väetata, hukkuvad metsakultuurid toitainete vähesuse ja külmakohrutuse tõttu. Neid kahjustusi saab oluliselt vähendada väetamise abil. Väetatud jääksood kattuvad kiiresti taimkattega ja looduslikult uuenenud kase ning pajuga, mille tulemusena külmakohrutus on märksa väiksem kui väetamata maal, kus taimekamar puudub ja kuhu ilmub vähesel määral tugevasti kiratsevaid kaski ja pajusid. Seevastu jääksoodel ilmunud kase uuendus kasvab kiiresti moodustades tihniku
· Kujunevad liigid ja endeemid · Sattunud ohtu inimtegevuse tahajärjel (isendite kogumine, maakasutuse muutumine) maakasutus on kõige tähtsam. · On mingitel keskkonnatingimustest tulenevatel põhjustel kõikjal haruldased · Ülekasutamine ressursina Kõige lõunapoolsema väljanägemisega metsad kasvavad meil põhjas. Kooslused võib taastumispotentsiaali silmas pidades jagada looduslikeks ja poollooduslikeks nig inimtekkelisteks (põllud, metsakultuurid) Looduslikud Poollooduslikud Põlismetsad Looduslähedased metsad Saliinsed rannikukooslused ja esmased Rannaniidud klibuvallid Kõik sood Looniidud Looduslikud veekogud Lamminiidud Põlendikud Aru- ja puisniidud Põlendikud Kadastikud-sarapikud
süstemaatilisest botaanikast, kus taksonite kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu pööratud lehtedele, võrsetele ja pungadele, sest õite osatähtsus on siin märksa väiksem kui süstemaatilises botaanikas (paljud puuliigid hakkavad sageli õitsema alles 30 40-aastaselt või veelgi hiljem). Vormide, sortide määramisel on oluline tähtsus ka õitel ja viljadel. Dendroloogia kui teadus on väga tihedalt seotud paljude teiste distsipliinidega, nagu metsakasvatus, metsakultuurid, puuliikide selektsioon, metsatüpoloogia, metsatakseerimine, metsakorraldus, metsakasutus, metsaentomoloogia, metsakaitse jt., sest puude ja põõsaste hea tundmine on eelduseks nimetatud distsipliinide õpetamisel. Dendroloogia tugineb omakorda mitmetele distsipliinidele, nagu taimemorfoloogia ja - süstemaatika, -anatoomia, -füsioloogia, -geograafia, mullateadus jt. LIIGI MÕISTE, TAKSONOOMILISED ÜKSUSED Süstemaatiliseks ja bioloogiliseks põhiühikuks on liik
) või erosioon tk/ha. võimaldamiseks või loodusliku uuenduse tekkele (sambliku, kanarbiku kkt.); *Kaske mitte vähem kui 2000-3000 tk/ha. kaasaaitamiseks; Metsa raiumise järel intensiivistub Puuliigi valik 2) puuseemnete külvamine; soostumisprotsess, kuna puude transpiratsioonil on Metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist 3) puude istutamine; oluline osa metsa veebilansis. Nõmmemetsades (puhtkultuurid) või mitmest puuliigist 4) metsakultuuri hooldamine; aga peale raiet hävib alustaimestik, paljastub liiv ja (segakultuurid). 5) loodusliku uuenduse tekke ja arengu vallandub erosioon. Segakultuurid on: soodustamine muul viisil
puitunud tüvega (varrega) taime ja logos teadust, õpetust. Dendroloogia on seega teadus puu- ja põõsaliikidest. Dendroloogia on osa süstemaatilisest botaanikast, kus taksonite kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu pööratud lehtedele, võrsetele ja pungadele, sest õite osatähtsus on siin märksa väiksem kui süstemaatilises botaanikas. Dendroloogia kui teadus on väga tihedalt seotud paljude teiste distsipliinidega, nagu metsakasvatus, metsakultuurid, puuliikide selektsioon, metsatüpoloogia, metsatakseerimine, metsakorraldus, metsakasutus, metsaentomoloogia, metsakaitse jt., sest puude ja põõsaste hea tundmine on eelduseks nimetatud distsipliinide õpetamisel. Dendroloogia tugineb omakorda mitmetele distsipliinidele, nagu taimemorfoloogia ja -süstemaatika, -anatoomia, -füsioloogia, -geograafia, mullateadus jt. 74. Liigi mõiste. Taksonoomilised üksused. Süstemaatiliseks ja bioloogiliseks põhiühikuks on liik
Liigirikkas ökosüsteemis teevad kahjurid ja haigustekitajad vähem kahju. Looduslikul niidul, kus on palju eri liike, kahjuritel suurt hävitustööd teha ei õnnestu, sest kõik taimed seal neile söögiks ei kõlba. Küll aga võivad mingid kahjurid hävitada kogu põllu, sest seal kasvavad ainult üht liiki taimed, mis kõik sobivad neile toiduks ja võimaldavad kiiresti paljuneda. Joonis ja alltekst: Tavaliselt rajatakse ühest puuliigist koosnevad metsakultuurid, sest neid on kergem hooldada. Üht liiki puud kasvavad ühel ajal suureks ja need saab korraga maha raiuda, et seejärel uued istutada. Nii on majanduslikult tulusam. Teiselt poolt on liigivaene ja ühevanuste puudega mets vastuvõtlikum haigustele ja kahjurite rüüstele. Looduslikus metsas, kus on palju puuliike, on ka muu elustik rikkalikum ja toiduahelad mitmekesisemad. Seetõttu püsib seal looduslik tasakaal kindlamini. * Miks on liigirikkus ökoloogiliselt tähtis?
Kujunevad liigid ja endeemid Sattunud ohtu inimtegevuse tahajärjel (isendite kogumine, maakasutuse muutumine) – maakasutus on kõige tähtsam. On mingitel keskkonnatingimustest tulenevatel põhjustel kõikjal haruldased Ülekasutamine ressursina Kõige lõunapoolsema väljanägemisega metsad kasvavad meil põhjas. Kooslused võib taastumispotentsiaali silmas pidades jagada looduslikeks ja poollooduslikeks ning inimtekkelisteks (põllud, metsakultuurid) Looduslikud Poollooduslikud Põlismetsad Looduslähedased metsad Saliinsed rannikukooslused ja esmased Rannaniidud klibuvallid Kõik sood Looniidud Looduslikud veekogud Lamminiidud Põlendikud Aru- ja puisniidud Põlendikud Kadastikud-sarapikud
annaabi.ee 
