Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Abiootilised tegurid Temperatuur- külmakindel Valgus- valgusnõudlik Muld- mullastiku suhtes nõudlik Tuul- aitab tolmelda Biootilised tegurid Parasitism- haavtaelik tekitab südamemädanikku Herbivooria- oksad ja haavakoor on toiduks kitsedele, jänestele, hiirtele Kommensialism- haavapuu õõnes pesitsevad mitmed linnud ja pisemad imetajad Konkurents Antropogeensed tegurid Ulatuslikud metsaraied. Haaba raiutakse maha ning kasutatakse tselluloositööstuses ja rohkesti kütteks, samuti tuletikutööstuses. Haaba kasutatakse ka ilupuuks. Muld Haab on mullastiku suhtes väga nõudlik. Haab kasvab viljakatel, huumusrikastel muldadel. Peamisteks kasvukohtadeks on värsked või niisked viljakad saviliiv-ja liivsavimullad. Soostunud muldadel haab ei kasva.
perekonna ainus Eestis looduslikult kasvav puu. Haab on kahekojaline puu, see tähendab, et ühel puul on ainult emasõied ja teisel ainult isasõied. Haab kasvab üksikult või väikeste saludena. Ühe salu puud on tavaliselt ühest soost,kuna on hakanud kasvama ühe ja sama algpuu juurevõrsetest. Haab on kiire kasvuga ja väga laia levilaga. Eriti kiiresti kasvavad roheka tüvega haavad,kuna nende tüvi võtab fotosünteesist osa nagu lehedki. Haavapuu lehed värisevad ka vaikse ilmaga, seda tänu pikale ja lapikule leherootsule. Lehe liikumine aitab puul paremini valgust püüda ja soodustab auramist lehtede kaudu. Kiirest kasvust hoolimata ei ole metsamehed haaba eriti hinnanud,kuna ta on põdur puu ja enamus haabadest hakkab juba keskeas südamikust mädanema.Haava südamemädaniku põhjustaja on haavataelik.
Tulevad kalatoidulised linnud ja röövlinnud. Varsti ilmub sinna ka naarits 5. Oluline võtmeliik- Männiriisikas Männiriisikas moodustab Männiga Mükoriisa ehk seeneniidistiku ja juurekoe vahelise põimiku. Seene vahendusel võtab taim mullast vett ja mineraalaineid. Seenele annab taim vastu orgaanilisi aineid. Samuti puu surres, on seen põhiline puidu lagundaja, hoides käigus aineringe. 6. Oluline võtmaliik- Haab Haavapuu on kobraste lemmiktoit, mistõttu haavikute läheduses võime kopraid ja nende tegevusjälgi sageli näha. Peale selle on oksad meelistoiduks ka kitsedele, põtradele ja jänestele, haavakoor meeldib ka hiirtele. (Kui leida kevadel lume alt välja sulanud haavaoks, siis on see peaaegu alati lumivalge: kogu maitsev koor on ära näritud.) Seega haab on paljude metsloomade lemmiktoit. Haab on elupaigaks mitmetele liikidele ! 7. Oluline võtmeliik- Põisadru
05.2000 mees 17.03.1973 36207110216 Peeter Kaselaan 17.05.1995 mees 11.07.1962 45208140312 Sirje Kaseväli 2.11.1978 naine 14.08.1952 35401220313 Sulev Kasepalu 24.05.1989 mees 22.01.1954 36709230217 Olev Ploom 4.11.1996 mees 23.09.1967 36808250314 Rein Haab 5.09.1994 mees 25.08.1968 37001240217 Heiki Haavapuu 11.02.1999 mees 24.01.1970 37102010218 Alar Sarapuu 7.08.2000 mees 1.02.1971 36608130219 Jüri Pihlakas 26.07.1998 mees 13.08.1966 Palk Tööaeg Min palk Kesk_palk Max_palk 10000 14 6000 8000 10000 10000 24 8000 6 10000 17 10000 18 8000 7 10000 18 10000 14 8000 9 10000 17
teha. Haab on selline puu nagu et kui ta maha raiuda, siis kasvab ühe asemele vähemalt kümme uut. Enamik suurtest haavikutest on otsast lõpuni mädad. See on ühe seene, haavataeliku, töö. · Haavapuu on kobraste lemmiktoit. Haava oksad on meelistoiduks ka kitsedele, põtradele ja jänestele, haavakoor meeldib ka hiirtele. Harilik kuusk (Picea abies) kuus, kuusepuu, nõglapuu · Kuusk ei suuda ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad
koht - Priit Puuorg (Rodnas OÜ) 3.koht - Indrek Mägi (Olustvere TMK) Vabaklass: PÖÖRDADRAD 1.koht - Mait Pajo (Dotnuvos Projektai) 2.koht - Elari Mäekivi (Voore Farm) 3.koht - Johannes Toom (Väike-Avi talu) 4.koht - Rauno Lend (Noortalunik) 5.koht - Bogdan Doroš (Türi) Noorkündjad: TAVAADRAD 1.koht - Pille - Riin Reinaus (MTÜ Kaspar Järvala Künniklubi, Rodnas OÜ) 2.koht - Keit Uusen (Olustvere TMK) 3.koht - Priit Haavapuu (Olustvere TMK) Hobustega künnivõistlus. 1.koht - 63 hindepunktiga Vello Tamm hobusega Sallina. 2. koht - 56 punktiga Heino Laiapea hobusega Undrek ja hobusejuhi Mati Säreviga. 3. koht - kuulus Peeter Nurmikule hobusega Ame. VIP künnivõistlus Künnivõistlused on küllaltki spetsiifilised ja pealtvaatajatele mitte kõige atraktiivsemad. Et propageerida künnikultuuri sai kolm aastat tagasi
pikitriipudega. Parketi muster toob välja ka bambuspuidu jätkukohad ehk ümmargused sõlmed. Traditsioonilised bambuskultuurid on Hiina, Jaapan ja India. Ka kasest saab head vineeri ja samuti on ta sobiv põrandakate nii parketi kui ka põrandalauana. Paber - Haab populaarne materjal paberitööstuses. Haaval on kerge, pehme ja ühtlase tekstuuriga hele ja hästi töödeldav puit, mille pind kipub lihvimisel karvaseks jääma. Haavapuu suurimaks miinuseks on tema omadus üsna kiirelt halliks minna. Seetõttu vajab puit korralikku viimistlust. Kuusk Pellet - Küttegraanuleid valmistatakse peamiselt kokkusurutud puidust (puidugraanulid) või muust orgaanilisest ainest. Puidugraanuleid valmistatakse enamasti kokkupressitud saepurust või muudest purustatud puidujääkidest. 7. Tead 2 -3 kohalikku metsa kasutavat ettevõtet, mida toodavad. Vikträ-aiamaju Greencube-elu/aiamaju, mille jaoks ei ole vaja ehitusluba
Peamiselt kasest olid valmistatud ka aisad, rangipuud, härjaikked, äkkepakud, adra rauapuud, koodid, vardad, kangaspuude pakud, lusikad, kulbid jpt tarbeesemed, mis kardavad kulumist. Treitoodetest oli vokk valmistud tavaliselt läbini kasest. Kasutamist on leidnud ka kasepahk, eriti kausside ja piipude tegemiseks. Haab on kerge, pehme, hästi lõhestatav, painduvam kui kask, kuid vähese kestvusega. Haavast lõhestatakse männi kõrval katusepilpaid. Haavapuu höövli laastu kasutatati korvipunumiseks. Pehme ja painduva puidu tõttu sobis haab eriti painutus- ja õõnestustööks. Tüüpilisemad haavast esemed olid painutatud vaka-, karbi-, sõela- ja sarjakered. Tamm oli tarbepuuna kõige enam hinnatud oma suure tugevuse kõvaduse ja kestvuse tõttu. Tammest tehti veski osad, vankriteljed , leiavakünad, rehapiid, äkkepulgad ja palju muud. Saar oli tamme kõrval teine hinnatud puu. Omadustelt oli ta tammele lähedane, sellest painduvam ja sitkem
Lendorav on taimetoiduline. Ta sööb seemneid, pungi, noori oksi, samuti sööb ka seeni ja marju. Talveks kogub endale pessa toiduvarusid külmade päevadeüleelamiseks. Paljunemine Sigib tavaliselt ühe, harva ka kaks korda aastas. Tiinus kestab 5-6 nädalat. Poegi on pesas neli või alla selle. Erakorras võib juhtuda, et kaks emast poegivad ühte pessa. Lendorava pesa on reeglina seest mädanenud haavapuu õõnsuses. Pesa on vooderdatud haava mädapuiduga ning sinna on tassitud veel samblaid, samblikke ja loomakarvu. Kui pojad sünnivad, siis kitkub ema ka enda küljest karvu, et poegade olemist paremaks teha. Pojad on paljad ja pimedad, kuid neil on juba olemas lennukurd. Nägema hakkavad pojad kahe nädala vanuselt. Imetamine kestab kuu aega. Pojad iseseisvuvad kahe kuu vanuselt. Sigima hakkavad järgmisel kevadel. Tavaliselt elavad 5-6 aasta vanuseks.
5. Pojad ja pesitsemine Pojad sünnivad aprilli lõpus või mai esimesel poolel. Lendoravatel võib aastas kaks pesakonda olla, teine pesakond näeb siis ilmavalgust juuli alguses. Lendoravatel on kandeaja pikkus 5–6 nädalat. Pesas on tavaliselt 2-3 poega. Ühes pesakonnas võib olla isegi kuni kuus poega. Erakorras võib juhtuda, et kaks emast poegivad ühte pessa. Lendorava pesa on reeglina seest mädanenud haavapuu õõnsuses. Pesa on vooderdatud haava mädapuiduga ning sinna on tassitud veel samblaid, samblikke ja loomakarvu. Kui pojad sünnivad, siis kitkub ema ka enda küljest karvu, et poegade olemist õdusamaks teha. Pojad on paljad ja pimedad, kuid neil on juba olemas lennukurd. Nägema hakkavad pojad kahe nädala vanuselt. Imetamine kestab kuu aega. Pojad iseseisvuvad kahe kuu vanuselt. Sigima hakkavad järgmisel kevadel. Tavaliselt elavad lendoravad 5…6 aasta vanuseks. Foto 5
Pojad ja pesitsemine Pojad sünnivad aprilli lõpus või mai esimesel poolel. Lendoravatel võib aastas kaks pesakonda olla, teine pesakond näeb siis ilmavalgust juuli alguses. Lendoravatel on kandeaja pikkus 5–6 nädalat. Pesas on tavaliselt 2-3 poega. Ühes pesakonnas võib olla isegi kuni kuus poega. Erakorras võib juhtuda, et kaks emast poegivad ühte pessa. Lendorava pesa on reeglina seest mädanenud haavapuu õõnsuses. Pesa on vooderdatud haava mädapuiduga ning sinna on tassitud veel samblaid, samblikke ja loomakarvu. Kui pojad sünnivad, siis kitkub ema ka enda küljest karvu, et poegade olemist õdusamaks teha. Pojad on paljad ja pimedad, kuid neil on juba olemas lennukurd. Nägema hakkavad pojad kahe nädala vanuselt. Imetamine kestab kuu aega. Pojad iseseisvuvad kahe kuu vanuselt. Sigima hakkavad järgmisel kevadel. Tavaliselt elavad 5…6 aasta vanuseks.
Jannau 1879. aastal. A. Moora oma monograafias "Peipsimaa etnilisest ajaloost" märgib siinkandi väga varast talude päriseksostu, mis eeldas lisaks põllutööle muud sissetulekuallikat. Puutöö, peamiselt puidust tarbeesemete valmistamine ja turustamine, on siinkandi põhiline tegevusala tänaseni. Eestis võib ühe käe sõrmedel üles lugeda meistreid, kes tänapäeval veel valmistavad käsitsi haabjaid. Haabjas on seest õõnsaks tahutud jäme haavapuu, mida kasutatakse veesõidukina (ühepuupaat). Selle valmistamiseks kasutatakse vaid ühte käsitööriista. See on tahumiskirves. Tegu on ühe vanema paaditüübiga, mis on levinud peamiselt soome- ugri rahvaste juures. Eestis on haabjaehituse kultuur tänase päevani säilinud laialdaste üleujutuste poolest tuntud Soomaal. Üks tuntumaid haabja- ja puutöömeistreid tänapäeval on Jaan Keerdo. Veel mõningaid elavaid tuntuid puidust tarbeesemete valmistajaid:
kasutamisest. Terve öö kestnud lendorava jälgimise tulemusena on selgunud, et nad tulevad välja täielikus pimeduses ja selle varjus nad ka oma kuni kilomeetri pikkuse öise rännaku lõpetavad, pugedes teinekord esialgsest mitmesaja meetri kaugusel asuvasse teise pesapuusse. Kui sageli ja miks nad pesaõõnsusi vahetavad, pole veel teada. Lendoravatele raadiosaatja kaela panemise ja kinnipüüdmise puhul on kõige keerulisem leida üles asustatud pesaõõnsusega haavapuu. Praegu planeeritakse minu kodukohta, Maidla valda, Uus-Kiviõli kaevanduse rajamist. Kohalikud elanikud tunned muret, et lisaks nende elukvaliteedi muutustele, saab kahjustatud ka Sirtsi soo ökoloogiline keskkond. Teatavasti on aga Sirtsi soo üks lendoravate levikualasid. Kasutatud kirjandus: Loomade elu, 7.kd. lk. 151-152 EE, 5.kd. lk. 484 http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/index.php?option=loadarticle&task=view&contid=- 551892899 http://www.epl.ee/artikkel/385409 http://www.ut
Katoodluminestsent- on tingitud mingi aine pommitamisest elektronidega. Nii nt helenduvad telerite ekraanid tänu katoodluminestsile. Tavaliselt kasutatakse hõbedaga aktiveeritud tsinksulfiidi ja kaaliumsulfiidi segu, mis elektronidega pommitamise tõttu hakkab kiirgama helesinist valgust. Kemoluminestsents- keemiliste reaktsioonide tulemusena eralduv energia võib eralduda ka nähtava valguskiirgusena. Sel puhul jääb keha külmaks, kuivõrd kiirgusest puudub soojusenergia. Nt pehkivad haavapuu tükid või helendavad jaaniussid. Wieni nihkeseadus. Wieni seadus (kannab ka nimetust Wieni nihkeseadus) ütleb, et musta keha maksimaalse kiirguse lainepikkus on pöördvõrdeline selle temperatuuriga. Iseenesest on see ka loogiline: lühema lainepikkusega (suurema sagedusega) valgus vastab suurema energiaga footonitele, mille kiirgamist ju võibki oodata kõrgema temperatuuriga kehalt. Stefan-Boltzmanni seadus väidab, et absoluutselt musta keha soojuskiirguse intensiivsus
mingi nähtus tekkinud või miks on osad asjad just nii ja mitte teisiti. Et öeldut paremini mõista, esitan mõningad näited: ''Lestakala kõver suu'' - ...Sest ajast saadik on lesta suu viltu ja tema arsam asupaik on mere äeres liiva peal, kus teda alati lipitsemas näha võib. Muinasjutus oli ära selgitatud, miks on lestakala suu veel tänapäevalgi viltu. ''Reinuvaderi silmad'' - ...Kui haavapuu Rebase laulu kuulis, hakkas kelmi taga ajama. Ei saanud teda enam kätte. Sai ainult Rebase hänna otsa puutuda. Samast ajast olla Rebase hänna ots valge. Muinasjutust tuleb välja, et miks on rebase hänna ots veel tänapäevalgi valge. ''Kiisk ja purikas'' - ...Sest ajast on nimetud*4 jõed, iseäranis Halliste, väga kalarikkad. Purikat, angerjat ja vähki on seal palju. 4* nimetatud Loos selgitatakse, miks on Halliste, Riisa ja Navesti jõed nii kalarikkad.
Kanuu otste poole kitseneb väljaraiutav ala kumeralt kuni 6 sentimeetrini, mis vastas künakirve tera laiusele. Nüüd algab kanuupaku tühjaksraiumine. Algul saab raiuda terava kirvega väljauuristavale alale risti pakku 30-40 cm vahedega sügavad sälgud ja siis puu halgude kaupa kirvega sälkude vahelt välja lõhestada. Seda saab teha 15-20 cm sügavuseni, siis hakkab kirvevars segama. Esialgu tuleb kanuu seina paksuseks jätta 5 sentimeetrit. Toores papli- või haavapuu on terava kirvega raiuda pehme ja mõne vääratusega võib lüüa ülearu sügavale või isegi augu läbi puu. Ainuke töökindel õõnestusriist on hea künakirves. 8 Kui künakirvega kanuupakku õõnestatatakse, jäätakse esialgu silma järgi seina paksuseks 3-4 cm. Siis hakkatakse kanuu keskelt raiuma ülemisest servast puupunnide rida välja. Punnid on seedripuu kollakasroosa värvi tõttu kergesti eristatavad, sest pappel on lumivalge
Poisil oli suvel kaks lõdvestuspäeva. Üks neist oli isa sünnipäev. Tolleaegse balti aadli traditsioonide järgi peeti seda pidusöögina, kuhu tulid külalised naabrusest ja sõpruskonnast. Teine vaba päev kulus looduses viibimisele. Mõisas oli kujunenud traditsiooniks mööda jõge 35 km kaugusel asuvasse mõisa metsa. See osa metsast oli nn alammetsniku kontrolli all ja sinna korraldati ikka igasuguseid väljasõite. Ka paat, millega sõideti, oli eriline, See oli voolitud ühest haavapuu tüvest (haabjas). Sõites see kõikus ja oli üldse kuidagi ebakindel. Enne õhtusööki käis Alfred meelsasti ratsutamas. Kuni pimedani võis ta neidudega tennisemängu harjutada. Suure-Kõpu mõisa hooned 1825. aastal põles maha vana härrastemaja, mille asemele ehitati esinduslik kahekorruseline klassitsistlikus stiilis mõisaloss. Hoone valmis 1847. aastal. Pärast 1876. aastal täiendati ehitust. Kesk- ja nurgarisaliitide vahelised ühekorruselised osad ehitati
Kas teate, et haavpuust sauna materjal oli vanadel rahvastel juba teada. Haavpuust tehti kaevu kaaned ja sauna lavad. Sellepärast, et haavapuu omab head omadust, desifintseerijana.Temas olevad puumahlad hävitavad baktereid ja muid mustuse jääke . Temas on looduslik antiseptilne toime Ta hoiab kevu vee puhtana, niiskuse bakteritest,hallituset ja erinevatest seente ollustest.jne.. Sauna ruumis aga hävitab need bakterid, mis inimese keha pealt higistades väljuvad. Meie keha puhastusel on selle puul ka energeetilise keha puhastaja roll
Kõrvalhoonete katuseid kaeti mõnikord kisklaudadega või puukoore ja mätastega. Põhja-Eestis ja saartel kaeti sepikodade ja suveköökide katuseid mõnikord paeplaatidega. Laastkatus hakkas levima 19. saj. II poolel. Pärast eterniitkatuste kuulutamist 2 tervist kahjustavaks on tänapäeva maaehituses hakatud jälle kasutama laastukatust ja mereäärsetel aladel rookatust. Soomes on levinud haavapuu laudadest katusekate loomapidamishoonetel, haavalauad paigaldatakse poola tüüpi laelaudise sarnaselt, laudadesse on freesitud 2 soont vihmavee juhtimiseks. TERMINID kaldkatus katus, mille kalle rõhtpinna suhtes on suurem või võrdne kui 1:10; kasutatav pööning - pööning, milles inimene saab püsti asendis liikuda ja millel on lisaks keskkonnatehnika paigutusele ka mingi muu kasutusotstarve ( pesu kuivatus, kasutus elamispinnana, hoiuruum)
Amet: sovhoosi ohutustehnika insener Olemus: hea kujutlusvõimega; ta polnud niisama molutaja, vaid ka oma unistuste elluviija; Lugu: Talle tagastati isatalu. Ta mõtles kaua, mida teha kunagisel popsikohal. Poja kirjanduslugemikku lehitsedes tuli talle originaalse äriplaani idee. Ta soovis Haralasse tuua don Quijote koos oma Rosinante ja tuuleveskiga. Rikas välisturist paneb selga keskaegse turvise, istub ratsu selga, võtab pihku pika varrega piigi ja kappab läbi metsa seiklema. Suure haavapuu juures teekäänaku tagant avaneb ta pilgule ootamatult tohutute tiibadega tuuleveski. Kui tal on kujutlusvõimet, peab ta seda nõiutud hiiglaseks. Veski jahvatanuks soovijaile sepikujahu ja annaks turismitalule odavat elektrit. Ta lootis kunagi sinna luua Eesti Don Quijote Keskuse. Ta võttis raha võlgu, laskis teha projekti ja hakkas ümbrust korrastama. Heldur ehitas vanavanaisa vesiveski ümber tuuleveskiks. Reklaambukletti kirjutas ta: "Igale rüütlile oma tuuleveski
hoone viiluotstele toetuvad tugevad parred. Kõrvalhoonete katuseid kaeti mõnikord kisklaudadega või puukoore ja mätastega. Põhja-Eestis ja saartel kaeti sepikodade ja suveköökide katuseid mõnikord paeplaatidega. Laastkatus hakkas levima 19. saj. II poolel. Pärast eterniitkatuste kuulutamist tervist kahjustavaks on tänapäeva maaehituses hakatud jälle kasutama laastukatust ja mereäärsetel aladel rookatust. Soomes on levinud haavapuu laudadest katusekate loomapidamishoonetel, haavalauad paigaldatakse poola tüüpi laelaudise sarnaselt, laudadesse on freesitud 2 soont vihmavee juhtimiseks. Koostas: Meeli Kams 36 Hoone osad EPMÜ Koostas: Meeli Kams 37 Hoone osad EPMÜ Koostas: Meeli Kams 38 Hoone osad EPMÜ Koostas: Meeli Kams 39 Hoone osad EPMÜ
Eestis kasutusel veel 1974 aastal (Kassari j.2 paati) 2.Ruhist arenenud vene-tule ja vee abil laiali paenutatud ummispaat, mille kuju aitavad hoida kaared või sirged ristpuud, sõuti mõlaga,tõugati latiga.Kasutati rohkem sisevetel.Põhjaranniku ida osas nimetati veneks keskmise suurusega merepaati 3.Haabjas-väike terava põhjaga ja kiiluga L 3-4,5 m teravate otstega paat kalapüügiks rannavees Eesti põhjarannikul Algselt õõnestatud haavapuu tüvest, hiljem kandus nimetus ka laudpaadile 4.Viikingi laev-tekita ühemastiline alus(L-21-23m B-5m,H-1,0-2,0m)Laeva vöör ja ahtertäävid olid kõrgele tõstetud ning kaunistatud. Laeva täävil oli lohe või maopea kujutis. Mastis oli üks suur nelinurkne puri.Põhjamaades võeti puri kasutusele alles 500a.Liikumiseks kasutati ka kuni 16 paari aere. Laeva juhiti paremas pardas oleva roolia- eruga.Laevade reelinguile kinnitatud kilbid kaitsesid nii lainete kui vanlase noolte eest
· Pruunid läikivad pungad on haava pruunidel läikivatel noortel võrsetel piklikmunajad, terava tipuga, vaigused, ent ladvapung on koonusjas. · Puit on valge, kerge, pehme, kergesti lõhestatav, hästi töödeldav, peenetoimeline, kuivalt küllalt tugev, kõva ja vastupidav. Puitu kasutatakse tuletiku- ja tselluloosi- ning paberitööstustes, kastilaudadeks, katuselaastudeks, puunõudeks jne. Haavapuu höövlilaastu kasutati varemalt korvipunumiseks ning haavapalgist õõnestati paate haabjaid. Haavakoort kasutavad toiduks mitmed sõralised (põdrad, hirved) ja jänesed. Haavakooreteed on kasutatud tuberkuloosi raviks. Populus alba - Puu kasvab 25-30 m kõrguseks, areaal: Kesk- ja Lääne- Euroopa ning Lääne- ja KeskAasia, Põhja-Aafrika. Põhja-Euroopas kasvab üksanes kultiveerituna. Eestis kultuuris sage
1051 1232 Grigorovitsh Jaanus Tartu 03:58:41 M21 1612 2114 Grün Gert Harju 04:26:40 M21 1284 522 Gubaidulin Boriss Tallinn 04:09:28 M21 1710 1515 Guobys Donatas Leedu 04:32:00 M21 2039 2102 Gurkin Viktor Tallinn 04:55:14 M21 358 2419 Guschin Volodymyr Läti 03:21:24 M21 1314 942 Haabma Siim Rapla 04:11:09 M21 1643 1736 Haavapuu Veiko Tallinn 04:28:27 M21 1983 1572 Haldre Henri Tartu 04:51:51 M21 Oksana Perova 13.11.2009 2301 2430 Haldre Juhan Tartu 05:30:43 M21 2291 1923 Hallika Alfred Harju 05:28:32 M21 137 76 Hallop Gven Pärnu 03:05:38 M21 2207 2241 Hanni Kalju Tallinn 05:14:59 M21
annaabi.ee 
