Ühtlasi peab nägemispuudega kasutajale mõeldud isikukaitsevahend olema kasutatav koos prillide või kontaktläätsedega. Niiskuse kondenseerumise vältimiseks peab isikukaitsevahendit olema võimalik töödelda kemikaalidega. Kui see ei ole võimalik, peab isikukaitsevahend olema varustatud niiskuse kondenseerumist vältiva vahendiga. Kaitseprille, näokaitset või maski kasutatakse silmade ja näo kaitsmisel järgnevate tööde puhul: keevitamine; Sepistus-, lihvimis-, puurimis-, treimis- ja freesimistööd; Kivitöötlemine; Töö energia jõul töötava mutri/kruvikeerajaga; Töö naelpüstoliga; Abrasiivsete ainete ja vedelike pihustamine; Töö hapete, aluste ning desinfitseerimis- ja rooste-eemaldusvahendiga; Töö sula-ainega või töö selle läheduses; Töö, kus on otsene soojuskiirgus; Töö laseriga; Lõhketööd; Muud tööd, kus esineb silmade või näo vigastamise oht; Taimekaitsetöö
Kask on kütmiseks väga hea puu, sest kase kütteväärtus on enamuse teiste puude kütteväärtsest suurem. See tähendab, et samas koguses (ruumala poolest) annab kask enamus teiste puudega võrreldes rohekm sooja. Kuna kase puit on tugev, elastne ja hästi poleeritav, siis kasutatakse kaski paljudes erinevates tööstusharudes. Näiteks vineeri-, mööbli ja suusatööstuses. Kasepuidust toodetakse veel sütt, äädikahapet, tõrva ja atsetooni. Kaskede pahad on eriti väärtuslikud treimis ja nikerdustöödel. Tohust tehakse määrdeõlisid. Oksi kasutatakse luudade ja saunavihtade valmistamiseks. Kasemahl, mida kogutakse ja tarbitakse siian palju, on tervisele väga kasulik, sest see sisaldab palju vitamiine. Kase eri osi kasutatakse erinevate haiguste ravimiseks. Pungi kasutatakse sapi-, uriini- ja higierituse soodustamiseks. Samuti ka liigesevalude, krampide, maohäirete ja kopsutuberkuloosi vastu. Kasetõrva kasutatakse nahahaiguste ja sügeliste raviks
Puitu mädandavad seened: tuletael, ökosüsteemis tuletaelik, must pässik. Luudikseened tekitavad "nõialuudasid". Parandab pinnast. Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Puit on tugev, elastne, hästi poleeritav, kasutatakse vineeri-, mööbli- ja suusatööstuses. Ühe vormi, karjala kase puit on mitmevärviline, väga kõva, hinnatud mööbli ja iluesemete tegemisel. Treimis- ja nikerdustöödel on väärtuslikud pahad. Puidust toodetakse ka sütt, äädikhapet, tõrva, atsetooni. Koort kasutatakse naha parkimisel. Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas. Haljastuses kasutatakse lisaks harilikule mitmeid dekoratiivseid vorme. Kasutamine Okstest tehakse luudasid ja saunavihtu. Tohust tehakse määrdeõlisid. On ravimtaim: pungi on kasutatud sapi-, uriini- ja higierituse soodustamiseks, liigesevalude, krampide,
kuivanud (kivistunud) vormisegust ja kärnist ning jahutasime saadud valandi vees. 3 Lõiketöötlemine Lõiketöötluse käigus tutvusime metallide lõiketöötlusega. Põhiliste treimisfunktsioonide ja erinevate treiteradega. Mõningal määral ka freespingi funktsioonide ning freesimisega üldiselt. Treimis ülesandeks oli treida metalsilindrist lood, mille teravik pidi olema 30º ning polt mille abil kinnitada loodile nöör. Esimesel tunnil tutvustas meister meile detaili, mille pidime valmistama ning näitas üldiselt treipingi kasutamist. Tegemist oli kaasaegsete treipinkidega kus ettenihkeid on võimalik lugeda iga telje suunas digitaalse näiduna. Pöörete vahemik millega töötasime oli 80-800 p/min. Detaili valmistamiseks kasutasime astme-, 45 º faasi- ning soonetera, puuri,
Üldotstarbeliste puurpinkide hulka kuuluvad vertikaal- ja radiaalpuurpink. Radiaalpuurpinkidel töödeldakse suuremõõtmelisi ja suure massiga toorikute teineteisest kaugel paiknevaid avasid. Need pingid, erinevalt vertikaalpuurpinkidest, tagavad lõikeriista ja töödeldavate avade samateljelisuse töövõlli nihkumisega. Horisontaalpuurpingid ehk sisetreipingid kuuluvad samuti puurpinkide rühma, kuigi neil võib sooritada ka treimis- ja freesimisoperatsioone. Hööveldamine: Hööveldamisel töödeldakse tasaseid või sirgjoonelise moodustajaga kujupindu ning mitmesuguse profiiliga sooni. Lõikeprotsessi karakteristikud hööveldamisel: Hööveldamisel kasutatakse kahte lõikeliikumist: a) risthööveldamisel- höövellõikuru sirgjoonelist horisontaalset pealiikumist ja tooriku katkenduslikku, pealiikumisel ristsihis ettenihkeliikumist. b) pikihööveldamisel-
Tavaliste Töö terassillal, mastis, tornis, taldadega hüdraulilisel teraskonstruktsioonil, kaitsejalanõude katlamajas, jõujaamas, kraanal ning kasutamine suure mahuti ja torujuhtmega seotud töö Transpordi- ja laotööd Isoleertaldadega Töö kuumal või külmal pinnal kaitsejalanõude kasutamine Silmade ja näo kaitsmine Kaitseprillide, Keevitamine näokaitse või Sepistus-, lihvimis-, puurimis-, treimis- ja maski kasutamine freesimistööd Kivitöötlemine Töö energia jõul töötava mutri/kruvikeerajaga 9/18 Töö naelpüstoliga Abrasiivsete ainete ja vedelike pihustamine Töö hapete, aluste ning desinfitseerimis- ja rooste-eemaldusvahendiga Tööd, kus esineb silmade või näo vigastamise oht
mädanemiskindlus. Puitu kasutatakse vineeri-, mööbli- ja suusatööstuses, hästi poleeritav. Ühe vormi, karjala kase puit on mitmevärviline, väga kõva, hinnatud mööbli ja iluesemete tegemisel. Treimis- ja nikerdustöödel on väärtuslikud pahad. Puidust toodetakse ka sütt, äädikhapet, tõrva, atsetooni. Koort kasutatakse naha parkimisel. Leiab laialdast kasutust meditsiinis. Haab (Populus tremula) Haaba on Eestis umbes 2,5% metsade üldpindalast,
esemete välistreimisel. Telgsuunas treimisel asub lõikeriista lõikeserv pöördtelje kõrgusel ja lõikeriist liigub jällegi piki- või kaldettenihkega. Seda lõikamisviisi kasutatakse lühikeste ja jämedate esemete välis- ja sisetreimiseks. Radiaalsuunas treimisel asub lõikeriista lõikeserv pöördtelje kõrgusel, kuid lõikeriist liigub ristiettenihkega pöördkeha raadiuse suunas. Seda lõikamisviisi kasutatakse otstreimisel ja sisse- ning läbilõikamisel. Treimis instrumenti juhi alati mõlema käega ja ettevaatlikult! 18 Ohutusnõuded Puidutöötlemisseadmed võivad ebaõigel kasutamisel muutuda ohtlikuks. Seepärast tuleb nendel töötades järgida vastavaid üldisi ohutuseeskirju ning samuti ka järgmisi märkusi. Mitte ühegi tööpingiga ei tohi töötada narkootiliste ainete, alkoholi või mingi ravimi mõju all viibides
Noorelt aeglase kasvuga. Külma ja pakasekindel. Noores eas tundlik aga hiliskülmade suhtes. Ehitusmaterjalina, paberitööstuses, mööblitööstuses, haljastuses. Harilik kadakas Juniperus communis Oksad rõhtsad või püstised. Koor hallikaspruun, kestendav. Okkad lineaalsüstjkad, 3-kaupa männaseis. Pärast viljumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub marjataoline käbi, algul on roheline, hiljem kirmega sinakasmust, sisaldab 1-3 seemet. Puit tihe, sitke, aromaatne - kasutatakse treimis- ja nikerdustöödel. Kadakamarju kasutatakse alkoholitööstuses. Harilik jugapuu Taxus baccata Laikoonusja võraga puu või põõsas. Okkad pealt tumerohelised. Koor pruunikashall sile, vanemas eas kestendav. Viljub rikkalikult, vili punane, munajas, otsast avatud (käbimari, marikäbi). Seemned, võrsed, okkad ja koor mürgised. Väga aeglase kasvuga, eriti noores eas. Mullastiku suhtes on nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Hästi varju taluv,
Okkad teravatipulised, 1-2 cm pikad, kolme kaupa männaseis. Okkad püsivad umbes 4 a. Õied moodustuvad sügisel, õitseb mais. Pärast viljumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub marjataoline käbi, algul on see roheline, hiljem sinakasmust, sisaldab 1- 3 seemet. On külmakindel, juured om maapinnalähedased, talub hästi kuivust ja kõrget temp. Kasvab liiv- ja loomuldadel. Kasutatakse haljastuses. Puit on tihe, sitke, aromaatne kasutatakse treimis- ja nikerdustöödel. Kadakamarju kasut alkoholitööstuses. Harilik jugapuu kuni 15 m kõrge, laikoonusja võraga puu või põõsas. Okkad pealt tumerohelised, 1.8-3.5 cm pikad, püsivad puul 4-8 a. Koor on pruunikashall ja sile, vaemas eas kestendav. Õitseb mais, seeme valmib sügisel. Vili on punane ja munajas. Seemned, võrsed, okkad ja koor on mürgised. Looduslikult kasvab Euroopas, Põhja- Aafrikast Rootsini, Eestis leidub peamiselt Saaremaal
Üksikult või kuni 4 kaupa kimbus lehtede hõlmas Õied vili on kitsas, silinderjas kaun, kuni 3,5 cm pikk, pruun, valmib augustis Viljad õitseb juunis Õitsemisaeg Kasvukoht: küllaltki varjutaluv valgus põuakindel niiskus vähenõudlik muld hekina Kasutamine ´Pendula´- leina-läätspuu, ´Lorbergii´ Sordid puitu kasutatakse treimis- ja nikerdamistöödel. Talub kärpimist ja kasvab ka saastunud õhus, seetõttu väga levinud linnahaljastuses. Hinnatud meetaim. Märkused JAAPANI ENELAS Jaapan, Hiina Päritolu 0,7-1,5 m Kõrgus püstine, tihe põõsas Kasvukuju punakaspruunid, ebaselgelt pikisoonelised, lühikarvased Võrsed Pungad vahelduvad lihtlehed
tegevuseks.Töötamisel suureneb energia kulu puhke olukorraga mitme kordseks.Kui kogu töö juures kulutatud eneria hulgast lahutada oma tarbeks kulutatud energia saame ligikaudselt tööks kulutatud energia hulga.Nii kulutatakse: 1.kirjutamisel laua taga 100-120 kilo kalorit tunnis . 2.joonestamisel joonestus laua taga 120-150 kilo kalorit tunnis. 3.väikeste detailide monteerimisel 150-180 kilo kalorit tunnis. 4.treimis,freesimis töödel 200-220 kilo kalorit tunnis. 5.sepa töödel 250-300 kilo kalorit tunnis. Sanitaar normide kohaselt kerged tööd energia kuluga 150 kilo kalorit tunnis,keskimse raskusega tööd 150-250 kilo kalorit tunnis ja raske raskusega tööd üle 250 kilo kalori tunnis.Tegelikult ei olene töö raskus mitte ainult üldise energia kulust vaid samuti lihaste pingutuse iselomust umber paigutatava koormuse massist ja ilma puhkuseta toimiva töö kestvusest.Inimesele on eriti väsitav
Need pingid, erinevalt vertikaalpuurpinkidest, tagavad lõikeriista ja töödeldavate avade samateljelisuse töövõlli nihutusega. Pingi töövõll puuriga saab pöörleva pealiikumise ja vertikaalse ettenihkeliikumise. Toorik kinnitatakse töölauale. Puur seatakse tööasendisse traaversi pööramisega sambal ja töövõllikasti nihutamisega piki traaversit. Horisontaalpuurpingid kuuluvad samuti puurpinkide rühma, kuigi neil võib sooritada ka treimis- ja freesimisoperatsioone. 15. Hambalõikamine. Hambalõikurid. Hambafreespink. Hambalõikamine. Hambalõikamisel kasutatakse kahte meetodit: kopeer- ja rullumismeetodit. Kopeermeetod põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, millel on hammastevaheline profiil. Üksiktootmisel lõigatakse hambad kopeermeetodil ketasmoodulfreesiga või sõrmmoodulfreesiga ühe hambavahe kaupa. Hambumismoodul on hambumissammu ja jagatis. Freesimisel antakse freesile
(kas radiaalselt või kaherealiselt). Perekonda kuulub 6...10 (8) liiki, mis oma morfoloogiliste tunnuste poolest on üksteisele võrdlemisi lähedased. Puidus on maltspuidu osa väga kitsas ja valkjas, lülipuit on punakas-, oranz- või tumepruun. Aastarõngad on hästi eristatavad, kuid sama kasvuaasta aastarõngas on ebaühtlase laiusega, st lainetav. Kõva, sitke ja painduv puit (tihedusega 670 kg/m3) on hästi lõhestatav, peitsitav ja poleeritav, mistõttu seda kasutatakse treimis- ja tisleritöödel, sellest valmistatakse mööblit, pildiraame, puupuhkpille (oboe, flööt), viiuliosi jm. Tüve koor on punakaspruun ja plaatjas. Koores sisaldub taksooli, mis on vähihaiguste ravimi lähteaine. Jugapuid kasutatakse rohkesti haljastuses ning neid kasvatatakse nii põõsaste, põõsaspuude kui puudena. Lisaks põhiliikidele kasvatatakse iluaianduses väga mitmesuguse võra kuju ja okaste värvuse ning kujuga kultivare. Taxus baccata L
Üksikult või kuni 4 kaupa kimbus lehtede hõlmas. Vili on kitsas, silinderjas kaun, kuni 3,5 cm pikk, pruun, valmib augustis. Seemned pruunid. Joonis 27. Suur läätspuu (Caragana arborescens) (http://mesindus.ee/files/korjetaim/suur-laatspuu.JPG) 99 Kasvutingimused ja kasutamine Külmakindel, küllaltki varjutaluv. Mullastiku suhtes vähenõudlik, põuakindel. Juurestik hästi arenenud, plastiline. Puitu kasutatakse treimis- ja nikerdamistöödel. Talub kärpimist ja kasvab ka saastunud õhus, seetõttu väga levinud linnahaljastuses. Hinnatud meetaim. Kasvatamine Eestis: väga levinud ilupõõsas. Hooldusvõtted Külmakindel, kiirekasvuline ja põuakindel liik, talub linnatingimusi. Hea hekitaim, nii vabakujulise kui ka pügatava hekina, seda eriti tuulistel kasvukohtadel, samuti hea pinnasekinnistaja. Kasvuks sobib kergem lubjarikas muld ja päikeseline kasvukoht. Suve II
Õied on värvuselt kollased, kuni 2 cm pikad. Õied asetsevad üksikult või kuni 4 kaupa kimbus lehtede hõlmas. Viljad on kitsad, välimuselt on silinderjas kaun, mis on kuni 3,5 cm pikk, pruuni värvi ja valmivad augustis. Seemned on pruunid (seemnemaailm). 14.2 Kasvutingimused ja kasutamine Suur läätspuu on külmakindel ning küllaltki varjutaluv. Mullastiku suhtes on ta vähenõudlik ja põuakindel. Juurestik on hästi arenenud ning plastiline. Puitu kasutatakse erinevatel treimis- ja nikerdamistöödel. Talub kärpimist ja kasvab ka saastunud õhus, seetõttu on suur läätspuu väga levinud linnahaljastuses. Eestis on suur läätspuu väga levinud ilupõõsas ning kõrgelt hinnatud meetaim (hariduskeskus). 14.3 Hooldus Suur läätspuu on külmakindel, kiirekasvuline ja põuakindel liik, mis talub hästi linnatingimusi, samas on ka hea hekitaim, nii vabakujulise kui ka pügatava hekina, seda eriti tuulistel kasvukohtadel ning on ka hea pinnasekinnistaja
poolses otsas juhtpindadel ja teda saab pikisuunas nihutada. Tagapukis olevasse pinooli paigutatakse pikkade toorikute otsast toetamiseks spetsiaalne Sele 2.37. Universaaltreipingi skeem tsenter, mida saab tooriku telje 67 iseärasuseks on vertikaaltelje ümber koos detailiga saada piki-, risti- või vertikaalettenihke. Vertikaal- pöörlev töölaud. Automaattreipinkideks e. treimis- freespinkidel on vertikaalselt paiknev töövõll. automaatideks nimetatakse niisuguseid pinke, millel Universaalfreespink on horisontaal- ja vertikaal- pärast nende seadistamist ja häälestamist töödel- freespingi kombinatsioon. Lisaks sellele on tal ka dakse detaili inimese osavõtuta. Inimese ülesan- pööratav töölaud. deks on pingi perioodiline varustamine toorikmater- jaliga, töö jälgimine ja detailide mõõtmete kont- rollimine.
Õitseb juunis. Õied on värvuselt kollased, kuni 2 cm pikad. Õied asetsevad üksikult või kuni 4 kaupa kimbus lehtede hõlmas. Viljad on kitsad, välimuselt on silinderjas kaun, mis on kuni 3,5 cm pikk, pruuni värvi ja valmivad augustis. Seemned on pruunid. Kasvutingimused ja kasutamine Suur läätspuu on külmakindel ning küllaltki varjutaluv. Mullastiku suhtes on ta vähenõudlik ja põuakindel. Juurestik on hästi arenenud ning plastiline. Puitu kasutatakse erinevatel treimis- ja nikerdamistöödel. Talub kärpimist ja kasvab ka saastunud õhus, seetõttu on suur läätspuu väga levinud linnahaljastuses. Eestis on suur läätspuu väga levinud ilupõõsas ning kõrgelt hinnatud 33 meetaim. Hooldus Suur läätspuu on külmakindel, kiirekasvuline ja põuakindel liik, mis talub hästi
Kadakad võivad silinderjas, vähese koondega, puistus kasvavad olla vaheperemeestaimed roosõielistel puud kõrgelt laasunud. Koor sile, keskm. 100 a. levivale roosteseenele. Puit tihe, sitke, vanuselt hakkab tekkima korp. Oksad aromaatne - kasutatakse treimis- ja korrapärastes männastes. Okkad kahe kaupa, 4-7 nikerdustöödel. Kadakamarju kasutatakse cm pikad, teravatipulised, nõrgalt keerdunud alkoholitööstuses. sinakasrohelised. Okkad püsivad võrsetel 3-4 a. Klass jugapuud - Taxopsida Õitseb mai lõpul juuni algul
kirmega. Seemneid käbides tavaliselt 1...2. 21. Perekond jugapuu (Taxus) ja harilik jugapuu (Taxus baccata) Taxus - Perekonda kuulub 6...10 (8) liiki, mis oma morfoloogiliste tunnuste poolest on üksteisele võrdlemisi lähedased. · Jugapuude okkad on lamedad, lineaalsed, kinnituvad võrsetele spiraalselt (kas radiaalselt või kaherealiselt). · Kõva, sitke ja painduv puit on hästi lõhestatav, peitsitav ja poleeritav, mistõttu seda kasutatakse treimis- ja tisleritöödel, sellest valmistatakse mööblit, pildiraame, puupuhkpille (oboe, flööt), viiuliosi jm. · Tüve koor on punakaspruun ja plaatjas. Koores sisaldub taksooli, mis on vähihaiguste ravimi lähteaine. · Jugapuid kasutatakse rohkesti haljastuses ning neid kasvatatakse nii põõsaste, põõsaspuude kui puudena. Lisaks põhiliikidele kasvatatakse iluaianduses väga mitmesuguse võra kuju ja okaste värvuse ning kujuga kultivare.
Mullastiku suhtes vähenõudlik, kasvab sageli liiv- ja loomuldadel. Aeglase kasvuga: 10 a . vanuselt ainult 40-50 cm kõrge. Harilikul kadakal on mitmeid vorme: iiri, rootsi, sammasjas, roomav jne. Talub kärpimist, kasutatakse haljastuses. Kadakad võivad olla vaheperemeestaimed roosõielistel levivale roosteseenele. Puit tihe, sitke, aromaatne - kasutatakse treimis- ja nikerdustöödel. Kadakamarju kasutatakse alkoholitööstuses ja maitseainena (liharoogade juures). Harilik jugapuu (Taxus baccata) Eestis kuni 15 m kõrge, laikoonusja võraga puu või põõsas. Eesti kõrgeim jugapuu kasvab Saaremaal, Tagamõisa poolsaarel ja on 12 m kõrge. Okkad pealt tumerohelised, 1,8-3,5 cm pikad, püsivad puul 4-8 aastat. Koor pruunikashall sile, vanemas eas kestendav.