ALLAR KADAI Harilik pihlakas Sorbus aucuparia L. · Lehelaba kuju-paaritusulgjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-teritunud · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-liitleht Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum L. · Lehelaba kuju-viietine · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-liitleht Suur läätspuu Caragana arborescens · Lehelaba kuju-paarissulgjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ogatipp · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides · Lehelaba kuju-lineaalne · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ogatipp · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Harilik toomingas Padus avium Mill. · Lehelaba kuju-elliptiline · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav
sügava juurestikuga ja valgete õitega põõsas. Õitseb mais juunis. Astlad kuni 1,5cm. Lehed on pealt nõrgalt läikivad, alt pearoo nurkades nõrgalt karvased. Rasked, niiskust hoidvad mullad. Vanad taimed taluvad ümberistutamist halvasti. Noori taimi kahjustavad jänesed. Põõsasmaran (Potentilla) 1m kõrgune Kasvukoht päikeseline kuni poolvarjuline, parasniiske kuni kuiv. Erinõuded: niiske, lubjarikas muld, ka paekihtidel. Vajavad palju päikest. Suur läätspuu (Caragana) 5m kõrgune põõsas või puu. Kollased õied mai lõpus juuni alguses. Liitlehed 4...7 paarina. Päikseline kuni poolvarjuline (kasvab ka teiste lehtpuude all) Kuiv kuni parasniiske, ka toitainetevaene, lupja vajav. Annavad kännuvõsusid Taluvad kärpimist. Kiirekasvulised. Väike läätspuu (Caragana) 1,5-3m kõrgune püstiste okstega põõsas. Liitleht koosneb 4 lehekesest. Õied on erekollase üksikult või 3- kaupa. Õitseb juunis vahest ka teist korda sügisel.
21 Põõsasmaran Potentilla fruticosa 22 Harilik ploomipuu Prunus domestica 23 Haraline ploomipuu Prunus cerasifera var. divaricata 24 Harilik kirsipuu Prunus cerasus 25 Maguskirsipuu Prunus avinum 26 Harilik toomingas Prunus padus LIBLIKÕIELISED LEGUMINOSAE 27 Harilik robiinia Robinia pseudoacacia 28 Suur läätspuu Caragana arborescens 29 Väike läätspuu Caragana frutex PÄRNALISED TILIACEA 30 Harilik pärn Tilia cordata 31 Suurelehine pärn Tilia platyphylla 32 Läänepärn Tilia x vulgaris NÄSINIINELISED THYMELAEACEAE 33 Harilik näsiniin Daphne mezereum HÕBEPUULISED ELAEGNACEAE 34 Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides
21 Põõsasmaran Potentilla fruticosa 22 Harilik ploomipuu Prunus domestica 23 Haraline ploomipuu Prunus cerasifera var. divaricata 24 Harilik kirsipuu Prunus cerasus 25 Maguskirsipuu Prunus avinum 26 Harilik toomingas Prunus padus LIBLIKÕIELISED LEGUMINOSAE 27 Harilik robiinia Robinia pseudoacacia 28 Suur läätspuu Caragana arborescens 29 Väike läätspuu Caragana frutex PÄRNALISED TILIACEA 30 Harilik pärn Tilia cordata 31 Suurelehine pärn Tilia platyphylla 32 Läänepärn Tilia x vulgaris NÄSINIINELISED THYMELAEACEAE 33 Harilik näsiniin Daphne mezereum HÕBEPUULISED ELAEGNACEAE 34 Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides
Nuttidesse ja kobaratesse koondunud õitega liblikõielised perekond ristik Trifolium, lutsern Medicago, mesikas Melilotus, koldrohi Anthyllis, nõiahammas Lotus, jooksjarohi Ononis, liikidest niidu-asparhernes Tetragonolobus maritimus väga rikkalik perekondade ja liikidega taim, kasvab ka Eestis palju metsikult väiksemate kolmetiste lehtedega rohttaimed (ristikud, lutsern ja mesikas) kuid ka mõned sulglehtedega. tihedad liitõisikud Haljastuses kasutatavad liigid Caragana läätspuu Eestis haruldane, sobib hekitaimeks, Eestis levinud vaid suur läätspuu Caragana arborescens. Suur taim talub hästi pügamist. Väiksemasse aeda sobivad paremini suure läätspuu rippuvate okstega leinavormid. Haljastuses kasutatavad liigid Coronilla sarikhernes Hea pinnakattetaim. Kasvab hästi nii varjus kui täispäikeses, niiskel ja kuival pinnasel. Moodustab tiheda padjandi. Vähenõudlik! Haljastuses kasutatavad liigid Cytisus luudpõõsas
Gastric diseases Neuralgia Otitis media · Height: 70 cm · It have been widely used Tartu 2012 Agastache rugosa Wrinkled giant hyssop · Its herbs are used for treating: Acute gastritis Vomiting Diarrhea Height:1,5 m · Spikes Tartu 2012 Betula platyphylla var. Japonica Japanese white birch · Its bark is used for treating: Tonic Haematic Internal diseases Height: 20 m Tartu 2012 Caragana sinica Chinese pea shrub · Its roots are used for treating: Arthritis Neuralgia Diarrohea Bone weakness Height: 2 m Tartu 2012 Picrasma quassioides Picrasma · Its wood is used for treating: Chronic dyspepsia Height: 20 m · Anti-inflammatory Tartu 2012 References [http://www.wpro.who.int/publications/pub_9 290611200.htm] Medical plants in the Republic of Korea 1998 (10.03.2012) [http://en
23 24. Prunus cerasus Hapu e. Harilikkirsipuu 24 25. Prunus avium Maguskirsipuu e. Murel 25 26. Prunus padus (Padus avium) Harilik toomingas 26 27. Robinia pseudoacacia Harilik robiinia (valge akaatsia) 27 28. Caragana arborescens Suur läätspuu 28 29. Caracana frutex Väike läätspuu 29 30. Tilia platyphylla Harilik pärn 30 31. Tilia x vulgaris Suurelehine pärn 31 32. Tilia x vulgaris Läänepärn e. Hollandipän 32 33. Daphne mezereum Harilik näsiniin
Tipp teravnev. Serv täkilisaagjas. Lehed paksud, nahksed. Alumisel äärel näärmetäpid. 24) Prunus avium maguskirsipuu Lehed suured, munajad/elliptilised/äraspidised. Serv saagjas/kahelisaagjas (näärmeline). Hallikarvaline. Lühikesel leherootsul 1-2 nääret. Sügisel kahvatu-kollased. 25) Prunus padus harilik toomingas Lehed elliptilised. Serv teravsaagjas. Tipp teravnenud. Leheroots värvinud violetseks. All rootsu küljel näärmed. 26) Caragana arborescens suur läätspuu Lehed õrnad ja paarissulgjad (8-12). Alt nõrgalt karvane. Seemned kaunades. 27) Caragana frutex väike läätspuu Lehed äraspidimunajad, sõrmjad liitlehed (4). 28) Tilia cordata harilik pärn Lehed tumerohelised, valguse käes sinakashall/roheline. Allküljel karvatutid (roostepruunid) roodude nurkades. 29) Tilia platyphylla suureleheline pärn Kõik rood karvased. Mõnikord südaja alusega.
Peensaagja servaga 2 nääret lehelaba rootsu küljel · Harilik toomingas · Prunus padus Paaritusulgjas liitleht Üsna pikad (30cm) Lehekesed ovaalsed Kaetud peenete madalate karvadega Võib esineda abilehekesi · Harilik robiina · Robinia pseudoacacia Paarissulgjas liitleht Lehekesed ovaalsed, elliptilised Altküljelt nõrgalt karvased 8-12 lehekest · Suur läätspuu · Caragana arborescens Sõrmjas Koosneb 4 lehest Äraspidi munajad · Väike läätspuu · Caragana frutex Saagja servaga Südaja alusega Sinakashall Roodude nurkades roostepruunid karvatutid Väiksemad lehed · Harilik pärn · Tilia cordata Rood kaetud hallide karvadega Roots karvane Südajas leht · Suurelehine pärn · Tilia platyphylla Õhem võrreldes hariliku ja suurelehise
- servast peensaagjad - lehe rootsul kaks nääret (siseroots pealt mitte midagi ütlev, tumeroheline, kiiljas, otsast teravnev) * Robinia pseudoacacia - harilik robiinia - lehed paaritu sulgjad - lehekesi 9-11 - pealt tumerohelised, alt heledamad - nõeljas abileheke rootsu juures (Suht ühtlaselt piklik, pealt tumeroheline, nagu väiksed abirootsukesed, roots tume) * Caragana arborescens - suur läätspuu - leht paarissulgjas liitleht - ovaalsed või elliptilised (tillukesed lehed, väiksemad kui väiksed, piklikud ühtlaselt lehekesed kaheli, väga kergelt äraspidine) * Caragana frutex - väike läätspuu - lehed sõrmjad liitlehed ja neid on neli! - äraspidise kujuga * Tilia cordata - harilik pärn - südaja kujuga - leht paljas - lehe roodude all nurkade karvatutid
servaga, lehe roots on tavaliselt violettne) Liblikõielised Leguminosae (Fabaceae) Kuni 500 liiki, valgusnõudlikud, kiire kasvulised, paljunevad kiirelt, viljaks kaun, kahepoolmega , erineva kujuga seemned. Robinia pseudoacacia harilik robiinia(paaritussulgjad, viljad on lamedad kaunad, sulgjad liitlehed, lehti kokku 9-19tk, väikesed abilehekesed lehtede kinnituskoha juures(nagu okkad)) Caragana arborescens suur läätspuu(paarissulgjad lehed, 8-12 lehte, ovaalselt või eliptilised) Caragana frutex väike läätspuu( liitleht, sõrmjas, neljatine väike leht, äraspidi munajad, paljad) Pärnalised Tiliaceae Viljaks pähkel Tilia cordata harilik pärn (südajas leht, lehe serv on kahelisaagjas, karvad asuvad allküljel roo juures punakaspruunide karvatuttidena, leht alt sinakas-hall)
Lehed elliptilised, ümardunud või nõrgalt südaja alusega, peensaagja servaga, 4...10 cm pikad ja 2...6 cm laiad. Leheroots on lilla, lehelaba lähedal on sellel 2 tumepruuni nääret. Robinia pseudoacacia – harilik robiinia Lehed on paaritusulgjad, kuni 30 cm pikad, lehekesi 9...19, need on ovaalsed, 2,5...4,5 cm pikad, nõelterava tipukesega, alt hallikasrohelised, pealt ja alt imepeene karvasusega, lehekese roots karvane. Abilehed on lehekese rootsu all. Caragana arborescens– suur läätspuu Lehed on paarissulgjad, kuni 13 cm pikad, lehekesi 8...12, need on ovaalsed või elliptilised, alt nõrgalt karvased. Caragana frutex – väike läätspuu Leht koosneb neljast sõrmjast lehekesest, mis on äraspidimunajad, paljad, 1,5...4 cm pikad. Tilia cordata – harilik pärn Lehed on alt sinakashallid (päikese käes) kuni kahvaturohelised (varjus), pruunid karvatutid lehe allkülje alumise osa roodude nurkades, mujalt paljad, 6...7 cm pkad.
...........................................................24 13.2.Hooldus ja paljundamine........................................................................................................24 13.4.Katmine..................................................................................................................................25 13.5.Lõikamine...............................................................................................................................25 14. Caragana arborescens - suur läätspuu...........................................................................................26 14.1 Iseloomustus...........................................................................................................................26 14.2 Kasvutingimused ja kasutamine.............................................................................................26 14.3 Hooldus..................................................................................
................................................................30 Hooldus ja paljundamine...................................................................................................... 31 Katmine.................................................................................................................................31 Lõikamine............................................................................................................................. 32 SUUR LÄÄTSPUU (Caragana arborescens)............................................................................33 Iseloomustus..........................................................................................................................33 Kasvutingimused ja kasutamine............................................................................................33 Hooldus................................................................................................................................
lehtedekoristuse järel on neid pargis põletatud. Esineb vanale puistule tavapäraseid dendropatoloogilisi kahjustusi: mädanikku, kuivaladvalisust, seenhaiguste sekundaarseid tunnuseid jm. Lisaks pargis olevale kõrghaljastusele, on pargi territooriumil hulgaliselt erinevaid põõsaid. Suuremaarvuliselt on esindatud villane lodjapuu (Viburnum lantana) ja taraenelas (Spiraea chamaedryfolia), leidub ka suurt läätspuud (Caragana arborescens), kuslapuud, erinevaid kibuvitsasid, sarapuud ja selle punaselehine sort (Corylus avellana forma rubra), punast leedrit (Sambucus racemosa), ebajasmiine ja sõstraid. Põõsastikud moodustavad hea ülemineku alleelt ümbritsevatele põllumaadele. Kohati kipuvad nad aga alleesiseselt piirama vaateid ning nendest kohtadest tuleks põõsad eemaldada. Pargiplaanide alusel tuleks järgida vanade vaatesihtide kulgemist. Kalmistu on lähisminevikus olnud küllalt hästi hooldatud
· Õied valged, 10.....15 cm pikkustes rippuvates kobarates, tugevalt lõhnavad, õitseb juunis · Luuvili hernetera suurune, must, viljaliha söödav, kootava (parkiva) toimega · Puit on kollakaspruun, võrdlemisi pehme, kuid sitke, kasutatakse tisleritöödes. Varemalt kasutati loogapuuna, kuid saadi ka nõude-anumate vitsu ja sarjapõhju. Lehed, koor ja õied eraldavad rohkesti lenduvaid fütontsiide, mis hävitavad mikroobe. 45. Perekond läätspuu (Caragana) ja suur läätspuu (Caragana arborescens) Caragana - Perekonda kuuluvad vahelduvad paarissulgjate terveservaliste liitlehtedega ja astlataoliste abilehtedega põõsad, harva puud. Perekonda kuulub umbes 70 külmakindlat, valgusnõudlikku ja kiirekasvulist liiki, pärit Himaalajast, Mandzuuriast kuni Lääne- Euroopani. Kasvavad nad steppides, tühermaadel, liivadüünidel, jõeorgudes, mäenõlvadel ja valgusküllaste metsade alusrindes ning metsalagendikel. Pinnase suhtes vähenõudlikud, ei
ROBIINIA Robinia Mullastik- Niiskus- talub põuda Valgus- valgusnõudlik Haljastusväärtus- kasutatakse kas üksikult, alleepuudena jne Puu võra- harilikul robiinial ümar Lehed- abilehtedega, paaritusulgjate liitlehtefega Õied- valged, roosad kuni purpjad, rippuvad või püstises Viljad- lame kaun, paljude seemnetega' 8 Hariliku robiinia kõik taimeosad on mürgised LÄÄTSPUU Caragana Mullastik- nõudlik Niiskus- põuakindlad Valgus- valgusnõudlik Haljastusväärtus- kasutatakse haljastuses Puu võra- Lehed- vahelduvad, paaritusulgjad liitlehed Õied- kollased üksikult või väikeste kogumikena lehtede kaenaldes, Viljad- kitsad, silinderjad kaunad PÄRN Tilia Mullastik- viljakad Niiskus- Valgus- varjutaluvad Haljastusväärtus- kasutatakse laialdaselt pargipuudena ja ka alleepuudena Puu võra- Lehed- heitlehised, vahelduvad
LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu Cotoneaster Prunus scandinavicus Ploomipuu Harilik tuhkpuu
astlaga, võrsetel samuti astlad. Heitlehised puud ja põõsad liblikõieliste Perekond robiinia Robinia sugukonnast. Põõsad või madalad puud. Võrsetel väikesed Perekond läätspuu Caragana abilehed lehearmi servades, mõnel liigil esineb ka astel. Heitlehiste, harvem higihaljaste 0,5-5m Perekond sõstar Ribes kõrguste põõsaste perekond. Võrsed ruljad, osadel ogad. Kõrgus 2-3m, püstine põõsas. Noored võrsed
..15 x 3...5 cm, tömbitipulised, ümardunud alusega, pealt tumerohelised, läikivad, alt rohekashallid, mõlemalt küljelt paljad, leheroots 1,5...3 cm pikk. Õied: kuni 20 kaupa tihedates õisikutes, õieraod 2,5...3 cm pikad, karvased ja näärmetega; laikellukjad, kuni 5 cm laiad, lillad kuni roosad, rohekate laikudega, V-VI. Viljad: piklikud pruunid kuprad, IX. 41. Jaapani ja kollane rododendron 42. Perekond läätspuu ja suur läätspuu Perekond läätspuu (Caragana Lam.) [karagána] Caragana on ladina keelde võetud läätspuude kirgiisikeelne nimetus. Perekonda kuuluvad vahelduvad paarissulgjate terveservaliste liitlehtedega ja astlataoliste abilehtedega põõsad, harva puud. Lehekesi 2-10 paari. Õied kollased, harvem valged kuni roosad, üksikult või väikeste kogumikena (2...5 kaupa) lehtede kaenlas. Viljad kitsad, silinderjad või veidi lapikud kaunad, siledakestalised seemned varisevad sügisel.
puud. Lehed paarissulgjad, terveservalised liitlehed ja astlataolised abilehed. Lehekesi 2-10 paari. Õied kollased, harvem valged kuni roosad, üksikult või väikeste kogumikena. Viljad kitsad, veidi lapikud kaunad, siledakestalised seemned varisevad sügisel. Puit kollakasvalge. Liike 70 (suur, väike). Levinud Euroopast Aasiani. Puidust tehakse väiksemaid treitud detaile, tööristade käepidemed. Head meetaimed, seemnetest õli. Kasutatakse haljastuses. Suur läätspuu: Caragana arborescens Pärit Siberist ja Aasiast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 6m. Päiksepaisteline kasvukoht. Külma- ja põuakindel, talub linnatingimusi ja kärpimist. Lehed paarissulgjad, kuni 13cm pikad liitlehed. Lehekesi 8-12, ovaalsed või elliptilised, alt nõrgalt karvased, ogaja tipuga. Õied 2cm, üksikult või 5 kaupa kimpudes, helekollased, õitseb juunis. Viljad pruunid, kuni 6cm veidi karvased kaunad. Sisaldavad 5-8 seemet. Puit kollane ja pruun. Kasutatakse haljastuses. 46
Acer ginnala Picea abies Berberis vulgaris Ligustrum Ginnala vaher Harilik H. kukerpuu vulgare H. Li- kuusk guster Elaeagnus Buxus commutata Pinus mugo sempervirens Physocarpus Läikiv hõbepuu Mägimänd harilik pukspuu opulifolius Lodjap- Magnolia Taxus Caragana põisenelas Magnoolia Jugapuu arborescens suur läätspuu Potentilla Malus Thuja fruticosa Iluõunapuu Elupuu Cornus alba põõsasmaran Siberi kontpuu Prunus cerasus Rhus typhina Harilik kirsipuu Cotoneaster Äädikapuu
....................................................... 2 Põõsad .................................................................................................................................................. 4 Berberis vulgaris ........................................................................................................................ 4 Harilik kukerpuu ................................................................................................................4 Caragana arborencens ................................................................................................................ 4 Suur läätspuu .....................................................................................................................4 Cornus alba ................................................................................................................................. 5 Siberi kontpuu................................................................
Coninck Belgiast. Hilisemalt võttis kogu selleks ajaks aretatud materjali üle Koster & Zonen puukool Hollandist Boskoop'ist ja jätkas aretustööd. ,,Mollis" sordirühma kuuluvad sordid on üsna nõrgakasvulised ja 1,2...1,8 m kõrged põõsad, lailehterjate, tavaliselt enne lehtede puhkemist lahtilöövate, enamasti lõhnata õitega: 'Adriaan Koster'; 'Apple Blossom'; 'Directeur Moerlands'; 'Dr. M. Oosthoek'; 'Spek's Orange' 42. Perekond läätspuu ja suur läätspuu Perekond läätspuu (Caragana Lam.) Caragana on ladina keelde võetud läätspuude kirgiisikeelne nimetus. Perekonda kuuluvad vahelduvad paarissulgjate terveservaliste liitlehtedega ja astlataoliste abilehtedega põõsad, harva puud. Lehekesi 2-10 paari. Õied kollased, harvem valged kuni roosad, üksikult või väikeste kogumikena (2...5 kaupa) lehtede kaenlas. Viljad kitsad, silinderjad või veidi lapikud kaunad, siledakestalised seemned varisevad sügisel.
annaabi.ee 
