· Nooljas: Leht, mille alusel on sügav ja terav väljalõige · Kilpjas: leht, mille roots kinnitub lehelaba alumise pinna keskossa. Leheroodumine: · Sulgroodne: ühe tugeva pearooga ja sellest sulgjalt harunevate külgroodudega lehed. · Sõrmjas: Leht, mille laba aluset väljub mitu peaaegu ühetugevust roodu. · Kaarroodne: leht, mille alusest tippu kulgeb mitu enam-vähem ühetugevust kaarjat roodu. · Rööproodne: pikk, kitsas leht, milles kulgeb pikuti mitu Leheserv: · Terveservaline: Leheserv on sige nagu joon. · Saagjas : leheserv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega ja nende vaheliste osadega. Nt. nõges · Kahelisaagjas: saagjas leheserv, mille hammastel on omakorda väiksemad saagjad hambad. · Hambuline : legeserv on teravatipuliste hammaste ja tömpide või kaarjate hambavahedega. · Kaarhambuline : Lehe servas on allapoole suunatud hambad, mis omakorda võivad olla hambulised.
Luua 2018 Arukask ( ) Sookask ( ) Lehe iseloomustus Lehe iseloomustus Rootsulised lihtlehed Pikkvõrsetel lehed vahelduvalt, lühivõrsetel Pikkvõrsetel lehed vahelduvalt, lühivõrsetel kimbuna. 4-6 cm pikkused lihtlehed, munajad ja kimbuna. 4-7 cm pikkused lihtlehed, kolmnurksed lühikese tömpja tipuga. Leheserv saagjas, alus sirge või rombjad, pika terava tipuga. (Noortel puudel või südajas. Noorelt lehed karvased, hiljem ainult vahel munajad ja lühikese terava tipuga.) Leheserv alt roodude nurkades karvad. Leheroots karvane, kahelisaagjas, leheroots 2-3 cm pikk. Sulgroodne. kuni 2,5cm pikk. Sulgroodne. Võrse ja punga iseloomustus Võrse ja punga iseloomustus
veetaseme muutmised), veekogude eutrofeerumine Ohustatuse kategooria: haruldased Sammal Paludella squarrosa, soosammal Kirjeldus: Kõrgus oleneb alumise otsa lagunemise kiirusest, on 5...15 (20) cm. Värvus puhas- kuni kollakasroheline, alusel pruunikas. Väikesed varrest eemaldunud ja haakjalt tagasikäändunud lehed on teritunud tipuga ja munajassüstja kujuga. Leherood ei ulatu päris lehe tipuni. Leheserv on tipust keskpaigani ebakorrapäraselt peensaagjas, keskpaigast aluseni kokkurullunud. Lehe pikkus 2 mm ja laius kuni 1 mm. Lehed asetsevad varrel viierealiselt, laskuvalt kinnitunud. Vars on püstine mitteharunenud või harvem veidi harunenud. Enamasti on varred tihedalt üksteise kõrvel. Varred on väga saledad, kaetud rohkete lühikeste punakas- kuni tumepruunide risoididega. Alusel on varred tumepruunid kuni mustad. Elupaik: madalsood Ohutegurid: soode kuivendamine ja turbavõtmine
TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED ABILEHT Lihtleht koosneb lehelabast ja leherootsust 39. Lehelaba on kas terve või erineval määral lõhestunud Leheserv on terve või erinevat moodi sakiline Liitlehel kinnitub ühe leherootsu külge mitu lehekest 40. Liitleht koosneb erinevast arvust lehekestest Sulgja liitlehe lehekesed kinnituvad rootsule üksteise kõrval nagu linnusule osakesed Sõrmja liitlehe lehekesed kinnituvad leherootsu otsa nagu sõrmed pihupessa Abilehed Leherootsu alusel olevad lehesarnsed väljakasved, pärislehtedest enamasti palju väiksemad
hambulised. vitamiini. kuumutamisel lõhustub suur (Hiinlased kasutavad ka osa vitamiinidest. kuivatatul). Merikapsas Lehed on suured ja lihakad ning Tema lehed sisaldavad Merikapsas sobib hautatult, Nagu taime nimest arvata, täiesti sinakashallid. Leheserv on rikkalikult B1-vitamiini, kastmetesse,temast võib kasvab ta mererandadel, ebaühtlaselt hambuline. Maitselt on tema lihakates lehtedes on valmistada suppi ja vaid sellises kohas, kus ta merikapsas valgest peakapsast peidus mitmeid kasulikke toorsalatit. juurtega merevee kätte saab.
Pikalt lehe rootsule laskuv Õhuke Terve servaga Paljad Tömpterava tipuga · Harilik näsiniin · Daphne mezereum Lineaarsüstjas Kaetud hõbedaste soomuskarvadega Pealt helerohelised, alt helehallid (Valgetäpiline) · Harilik astelpaju · Hippophae rhamnoides Paaritusulgjate liitlehtedega Piklikmunajad, terava tipuga Peentäkilise servaga Ripsmeline leheserv Karvane roodude juurest · Amuuri korgipuu · Phellodendron amurense 5-7 lehte, viljuvatel 3 Munajad, teritunud tipuga, ühtlasedlt saagja servaga, Pealt ja alt karvased. Keskmine leheke on pika rootsuga Leheroots on väikeste ogadega · Kitsemurakas · Rubus nessensis Lehed 3-5 lehekesega, lehekesed piklikmunajad, kuni 8 cm pikad, terava tipuga, kahelisaagja servaga,
Munajas tupesisene kupar, õhukeseseinaline, kuid tugev, nahkjas. Kupra pikkus on kuni 1 cm ja läbimõõt kuni 6 mm, avanenult on tal Vili 10 teravat hammast. Seemned on ebakorrapäraselt mitmetahulised, kolmekandilised, kühmulised, mustjaspruunid. Piklikmunajad kuni süstjad tiivuliseks rootsuks ahenevad kurrulised lihtlehed. Leheserv täkiline, tipp harilikult ümardunud. Lehtede Leht alumine pind on valkjas, tihedalt karvane kuni viltjas. Kõik lehed on juurmise kodarikuna. Lehe pikkus on taime õitsemise ajal 6...18 (22) cm, laius 1,8...5 cm. Pärast õitsemist lehed suurenevad Vars Maapinnal on taimel üks kuni mitu püstist lehtedeta õisikuvarba. Risoom on viltune, arvukate nöörjate lisajuurtega. Lisajuurte eluiga Maa-alune osa
kähardunud ja sügavalt lõhised. välislehed liha-,kala- ja juustuvaagna kaunistamiseks, Eskariool Lehed laiad ja siledapinnalised, Roheline Kasutatakse üldiselt toorelt. leheserv terve, veidi hambuline Salatites, hautites ja supides. LEHTKÖÖGIVILJAD Fariza Imanova MK13-TE2 Lehtpeet e mangold Lehtpeet ehk mangold kasvatab Lehevärvus varieerub rohelisest Tihti kasutatakse lehtpeeti
AREAAL Euroopa ja Aasia põhjapoolne osa. SUURUS 20-22 m. VÕRA Munajas, püstiste tugevate okstega. KOOR, VÕRSED Tüve koor peaaegu maapinnani valge, ainult tüve alumises osas tekib krobeline must korp. Noored võrsed hallikarvased. Pungad hallikad, punakaspruunid, karvased. LEHED Pikkvõrsetel lehed vahelduvalt, lühivõrsetel kimbuna. 4-6 cm pikkused lihtlehed, munajad ja lühikese tömpja tipuga. Leheserv saagjas, alus sirge või südajas. Noorelt lehed karvased, hiljem ainult alt roodude nurkades karvad. Leheroots karvane, kuni 2,5cm pikk. ÕIED, VILJAD Õitseb mais peale lehtede puhkemist. Isasõied moodustuvad eelmisel suvel, paiknevad 5-8 cm pikkustes rippuvates silinderjates urbades mitme kaupa võrsete tipus. Emasurvad moodustuvad varakevadel ja asetsevad lehtede kaenlas, algul püstised, valminult 2-3 cm pikad, rippuvad.
lehtsigur ehk kähardunud ja sügavalt ümbritsevad rohelised eelistada tuleks sisemisi friseesalat lõhised. Taim moodustab laia välislehed. lehti. lehekodariku ja koheva peataolise moodustise. Eskariool ehk Sarnaneb endiiviaga, kuid ta sile endiiviasigur lehed on laiad ja siledapinnalised ning leheserv terve, veidi hambuline. Nimetus Kuju Värvus Kulinaarne kasutus Lehtpeet ehk Lehtpeet on vähem arenenud Lehtpeedi varred võivad olla Toiduks kasutatakse lehti mangold juure, kuid tugevama punased või valged. (nagu spinat) ja varsi (nagu lehekodarikoga. Lehed on spargel). Väga noori varsi ja
..12 cm pikad, 4...6 cm laiad. Varisevad tihti rohelistena. Syringa josikaea– ungari sirel Lehed elliptilised või äraspidilaikiiljad, terve, ripsmelise servaga, pealt tumerohelised, alt valkjas- või sinakasrohelised, pearood nõrgalt karvane, paksemad kui harilikul sirelil, 6...10 cm pikad, 2...4 cm laiad. Ulmus glabra – harilik jalakas Lehed ovaalsed, terava tipuga, tugevatel pikkvõrsetel lehed äraspidised, nõrgalt kolmehõlmased. Üks lehe pool teisest kuni 0,5 cm lühem, leheserv kahelisaagjas, lehed pealküljel väga karedate lühikeste karvadega, alt karekarvased, külgrood hargnevad sageli enne lehe serva jõudmist. Lehed on 8...16 cm pikad, 5...8 cm laiad. Ulmus laevis – künnapuu Lehed ovaalsed, terava tipuga, üks lehe pool teisest 1...2 cm lühem, leheserv kahelisaagjas, lehelaba alumine külg pehmekarvane, külgrood hargnevad väga harva. Lehed on 5...12 cm pikad ning 3...6 cm laiad. Populus tremula – harilik haab
ja maitseomadused ka tuhandete aastate jooksul. PIRN Pirnipuu kuulub heitleheliste lehtpuude ja -põõsaste perekonda ning roosõieliste sugukonda. Maailmas leidub umbes 5000 pirnisorti, millest umbes 30 liiki kasvab Euraasias ja Loode-Aafrikas. Võrsed on asteldega või ilma, lehed terved või hõlmised. Lehed on peaaegu ümmargused või ovaalsed, teritunud või ümardunud tipuga ja ümardunud alusega. Leheserv on terve või peensaagjas. Pealt on lehed läikivrohelised, alt heledamad ja kuivades muutuvad mustaks. Lumivalged õied paiknevad kännastena 6-9 kaupa kobaras. Õitseb mais ja on väga dekoratiivne. Pirnipuu viljaks on õunvili pirn, mis on 2,5-8 cm läbimõõduga. Harilikult kollakasroheline, harvemini kollane või isegi punane. Vili on kujult kerajas või piklik, harilikult tipust jämedam. Pirn sisaldab endas 80-85% vett, 6-14% suhkrut, 0,1-0,6% happeid ning vitamiine ja mineraalaineid
muundunud sibula kannaks. Sellele kinnituvad tihedalt lihakad lehed e. sibula soomused, milles talletuvad varuained. Lehed Lehtedes toimub taimedele vajaliku orgaanilise aine valmistamine. Leheseis vahelduv vastak männaseline lehekodarik Lehe välisehitus lehetipp leheserv lehelaba lehrood leheroots Lehtede roodumine rööproodne kaarroodne sulgroodne sõrmroodne Lehtede jaotus Lihtlehed: ühele leherootsule kinnitub üks lehelaba. Liitlehed: leherootsule kinnitub mitu lehelaba. Fotosüntees
ülemist kroonlehte osalt lillakad, teistel esinevad neelus tumedamad jooned, alumisel on sirge lillakas kannus. Õied asuvad kuni 10 (11) cm pikkustel kandilistel raagudel, mille ülaosas on 2 kandelehekest. Õitseb (aprillist) maist või juunist septembrini. Vili Piklikmunajas karvadeta kuni 1 cm pikkune kupar. Seemned valmivad alates juunist või juulist. Valminud viljad kuivavad ja seemned paisatakse laiali. Leht Hõredalt karvased lihtlehed. Leheserv täkiline kuni peaaegu terve. Lehe pikkus kuni 6 (7) cm, laius kuni 2 cm. Alumised lehed umbes laba pikkuse rootsuga, ülemised lühirootsulised. Esinevad täkilise servaga sulgjalt lõhestunud abilehed, millede pikkus on 3¼4 cm. Vars Varred on nõrgad, tõusvad kuni püstised, mõnikord lamavad, harunemata või juba alusel harunenud, lühikeste karvadega kaetud. Maa-alune osa Taimel on rohkesti haruneva peajuurega sammasjuurestik. Paljunemine Paljuneb seemnetega.
hoopis laiemad, kuid need on Kukemari alati kokku rullunud. Nii oleksid lehed nagu seest (Empetrum nigrum) õõnsad. Hanevits esineb eelkõige rabades ja rabametsades, harvem siirdesoodes. Lehtedel on keskkoht kõige jämedam, otsad muutuvad sujuvalt ümarateks tippudeks, värvuselt läikivrohelised, leheserv on alla käändunud. Lehe teisel küljel võime näha tihedaid roostevärvi plekke, just nagu oleks mõni seenhaigus kallale tulnud. Hanevits Õied on valged ja omapärase kelluka või (Chamaedaphne kupu kujuga. Pohl on igihaljas taim ja tema lehed elavad kuni neli aastat. Pohl paljuneb
Tekkimisviisialusel · aretussordid · maasordid Taime vegetatiiv organid Võrse Areneb pungast on suvine juurdekasv koos lehtedega...(mai oktoober) puitunud võrset nim oksaks Puitumise astmed Rohtne võrse võrse murdub kergelt Poolpuitunud võrse võrsa on h2sti painduv ja ei murdu Puitunud võrse murdub kergelt ja annab kiulise murdepinna Leht Sordi m22ramiseks vaadeltakse võrse keskmisi lehti T2htsad tunnused on lehelaba, lehetipp, lehealus, leheserv. Liitlehtede korral lehekeste arv Pungad Kasvupungad millest arenevad ainult v6rsed Puht6iepungad millest arenevad ainult 6ied (esinevad luuviljalisetel) Segapungad millest arenevad 6itega v6rsed (esinevad 6unviljalistel) Oksad Erinevad oksad Kasvu oksad sirged, pikad 1a oksad Viljaoksad lühiealised, 6ipungi ei pea olema, aga enamasti ikka on Neosoksad on lühike oks mis esineb luuviljalistel, neil on v2iksed s6lmevahed ja palju viljapungi
Kasvab peaaegu kogu Euroopas ja Lääne-Siberis. 2. Suurus: 30-35 m, tüve läbimõõt kuni 1 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Tüvi azuurne, pikkade rippuvate okstega.Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: pikkvõrsetel lehed vahelduvalt, lühivõrsetel kimbuna. 4-7 cm pikkused lihtlehed, kolmnurksed või rombjad, pika terava tipuga. (Noortel puudel vahel munajad ja lühikese terava tipuga.) Leheserv kahelisaagjas, leheroots 2-3 cm pikk. Pungad munajad, terav tipuga, pruunid, nõrgalt kleepuvad. 5. Õied ja viljad: Õitseb mais peale lehtede puhkemist. Isasõied moodustuvad eelmisel suvel, paiknevad 5-8 cm pikkustes rippuvates silinderjates urbades mitme kaupa võrsete tipus. Emasurvad moodustuvad varakevadel ja asetsevad lehtede kaenlas, algul püstised, valminult 2-3 cm pikad, rippuvad. Vili piklikelliptiline pähklike kahe laia tiivaga, mis on seemnest 2-3 korda laiemad
baltica Rehd. kõige külmakindlam teisend , lehed ja õied põhiliigist väiksemad; Sordid: 'Arborescens', 'Buttercup', 'Erecta', 'Shamrock', 22. Perekond kukerpuu ja harilik kukerpuu Perekond kukerpuu (Berberis L.) Nimi tuletatud kukerpuude viljade araabiakeelsest tähendusest. Tavaliselt kolmeharuliste asteldega varustatud heitlehised või igihaljad põõsad, harva madalad puud. Lehed koondunud kimpudena lühivõrsetele, vahelduvad, paljudel liikidel leheserv ogajalt saagjas. Õitsevad maist kuni juulini, õied kollased, üksikult, kimpjates, pöörisjates või kobarjates õisikutes. Viljaks 1-3 seemnega mari. Marjad enamusel liikidel nõrgalt mürgised, harilikul kukerpuul mitte. Seemned varustatud tugeva kestaga, piklikud. Puit vastupidav, tihe, raske (erikaaluga kuni 0,9 gr/cm³), dekoratiivse tekstuuriga, lülipuit pruunikas, maltspuit kollakas. Koorest ja juurtest saadakse kollast värvi, eriti juurte koor on mürgine
Viljad mais, sageli sügisel teistkordselt Õitsemisaeg Kasvukoht: varjutaluv valgus niiskus mullastiku suhtes vähenõudlik muld Üksikpõõsana, rühmiti ja kärpimata, vabavormilise kui ka kärbitud hekina Kasutamine ´Argenteo-marginata´-lehed kreemikasvalge servaga, ´Sibirica´- võrsed ere-korallpunased, ´Spaethii´- leheserv kollane Sordid väga levinud haljastuses, kuna talub saastunud õhku Märkused KARVANE VIIRPUU PõhjaAmeerika kirdeosa Päritolu 5-8 m Kõrgus tihe, munajas Kasvukuju võrsed rohekad, hallikarvased, hiljem punakaspruunid, heledate lõvedega, sageli siksakjad Võrsed pungad punased, ümarad Pungad
12cm pikad. Õied koondunud suurtesse pööristesse, lillad, sinised, valged, lõhnavad tugevasti, õitseb mai-juuni. Kupar pruunikas, sees 2 seemet. Puit väga kõva ja tihe. Kasutatakse haljastuses. 68. Harilik jalakas ja künnapuu Harilik jalakas: Ulmus glabra Levinud Euroopas, Väike-Aasias. Eestis kodumaine. Kõrgus 25-30m. Valguslembene aga kasvab ka poolvarjus. Lehed ovaalsed, terava tipuga, üks lehe pool teisest kuni 0,5cm lühem, leheserv kahelisaagjas, pealt ja alt karekarvane, külgrood harenevad enne leheserva, 8-16cm. Õied kahesugulised, kimbuna õisikus, tuultolmlejad. Vili tiibjas pähklike. Puit pruun, keskmiselt kõva ja tihe. Puitu kasutatakse mööblitöötsuses. Künnapuu: Ulmus laevis Levinud Euroopas. Eestis kodumaine aga hajusalt. Kõrgus 25-35m. Lehed ovaalsed, terava tipuga, üks lehe pool teisest 1-2cm lühem, leheserv kahelisaagjas, alt pehmekarvane, 5-12cm pikad. Puit kõva, sitke, väärtuslik, helehall
haljastuses kasutamist piirab külmahellus. Euroopas kasutatakse vertikaalhaljastuses väga sageli ja on aretatud ka palju sorte. 22. Perekond kukerpuu ja harilik kukerpuu Perekond kukerpuu (Berberis L.) [bérberis] Nimi tuletatud kukerpuude viljade araabiakeelsest tähendusest. Tavaliselt kolmeharuliste asteldega varustatud heitlehised või igihaljad põõsad, harva madalad puud. Lehed koondunud kimpudena lühivõrsetele, vahelduvad, paljudel liikidel leheserv ogajalt saagjas. Õitsevad maist kuni juulini, õied kollased, üksikult, kimpjates, pöörisjates või kobarjates õisikutes. Viljaks 1-3 seemnega mari. Marjad enamusel liikidel nõrgalt mürgised, harilikul kukerpuul mitte. Seemned varustatud tugeva kestaga, piklikud. Puit vastupidav, tihe, raske (erikaaluga kuni 0,9 gr/cm³), dekoratiivse tekstuuriga, lülipuit pruunikas, maltspuit kollakas. Koorest ja juurtest saadakse kollast värvi, eriti juurte koor on mürgine
lehelaba. Jaotatakse sõrmjateks ja sulgjateks. ·Roodumine: näitab leheroodude asetumist lehelabal Eristatakse: sõrmroodne (üleval vasakul), sulgroodne (üleval paremal), lehvikroodne (all vasakul), rööproodne (all paremal) ·Lehetipp, -alus ja serv Lehetipp: Teritunud Terav Ogatipuga Pügaldunud Ümar Lehealus: Kiiljas Südajas Leheserv: Eristatakse: saagjas (üleval vasakul), kahelisaagjas (üleval keskel), hambuline (üleval paremal), kähardunud (all vasakul), loogeline (all paremal) ·Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis Vahelduv lehed kinnituvad võrsele ükshaaval (üleval vasakul), vastak lehed kinnituvad paarikaupa võrse vastasküljele (all), männaseline lehed kinnituvad võrsele vähemalt 3-kaupa ühes punktis (üleval paremal) ·Idu-, esi-, järg-, päris-, ala- ja kõrglehed
Sug. Schisandraceae väändikulised Liik Schisandra chinensis hiina sidrunväändik Kuulus ravimtaim Hiina meditsiinis (köha, unetus) Tugev biostimulaator üldkurnatuse puhul Schisandraceae väändikulised Liik Illicium verum harilik tähtaniisipuu Igihaljas puu Koguvili on tähekujuline Köharavim, antimikroobne, seedimist soodustav Magnoliidid Leheserv terve, embrüonaalsed sarnasused Selts Piperales pipralaadsed Roht- või puittaimed, kerajate eeterlikke õlisid sisaldavate rakkudega, sageli alkaloididega. Õied sageli märkamatud. Viljalehti 1-6. Sugukond Piperaceae pipralased Liik Piper nigrum must pipar Roheline pipar on toores pipramari, pipardest kõige aromaatsema ja mahedama maitsega Must pipar on poolküps pipramari
Kiilja alusega lehed. Laskuva alusega lehel jätkub lehelaba leherootsu kinnitumiskohast allapoole ja kinnitub otse varrele. Varreümbrisel lehel roots puudub ja lehelaba alus ümbritseb taime vart. Varreümbrine leht võib olla tekkinud ka kahe vastaku rootsutu lehe labade liitumisel. Lehe serv-Terveservalise lehe serv on sirgjoone või kaare kujuline. Saagjas- lehe serv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega ja nende vaheliste teravate sälkudega. Kahelisaagjas- saagjas leheserv, mille hammastel on omakorda väiksemad saagjad hambad. Hambuline- lehe serv on teravatipuliste hammaste ja tömpide või kaarjate hambavahedega. Kaarhambuline- lehe servas on allapoole suunatud hambad, mis omakorda võivad olla hambulised. Täkiline- lehe serv on ümaratipuliste hammastega, kuid teravate hambavaheliste sälkudega. Sopiline- lehe serv on ümarate ebakorrapäraste väljalõigetega ja ümatatipuliste hammastega. Loogeline- lehe serva väljalõiked ja tipmed on laiad ja ümarad
flores.ee/files/p1/sxpavs4dfef585f2c48.jpg; http://classes.hortla.wsu.edu/hort231/List06/SpiraeaNipFlwrs.jpg) 90 Joonis 87. Nipponi enelas 91 Lodjapuu (Viburnum) Konkreetne liik: Villane lodjapuu (Viburnum lantana) Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 4 m kõrge Taime välislaadi kirjeldus: püstine tugevasti hargnev põõsas Lehed: Lehed paksud, munajad kuni piklikmunajad, lehetipp lühidalt teritunud, leheserv tihedalt peensaagjas, pealt tumerohelised, paljad, alt hallikasviltjad, tihekarvane, kuivadel sügistel värvuvad lehed punakaiks Õied või õisikud: Õied võrsete tipuosas kuni 10 cm läbimõõduga ebasarikjates õisikutes, valged kuni kollakasvalged Õitsemine: mai-juuni Liigi eritunnused: kiirekasvuline, saastekindel, põuakindel Kasvukoha nõuded: eelistab lubjarikast mulda ja avapäikest, kuid kasvab ka mujal (vähenõudlik)
Kiilja alusega lehed. Laskuva alusega lehel jätkub lehelaba leherootsu kinnitumiskohast allapoole ja kinnitub otse varrele. Varreümbrisel lehel roots puudub ja lehelaba alus ümbritseb taime vart. Varreümbrine leht võib olla tekkinud ka kahe vastaku rootsutu lehe labade liitumisel. Lehe serv-Terveservalise lehe serv on sirgjoone või kaare kujuline. Saagjas- lehe serv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega ja nende vaheliste teravate sälkudega. Kahelisaagjas- saagjas leheserv, mille hammastel on omakorda väiksemad saagjad hambad. Hambuline- lehe serv on teravatipuliste hammaste ja tömpide või kaarjate hambavahedega. Kaarhambuline- lehe servas on allapoole suunatud hambad, mis omakorda võivad olla hambulised. Täkiline- lehe serv on ümaratipuliste hammastega, kuid teravate hambavaheliste sälkudega. Sopiline- lehe serv on ümarate ebakorrapäraste väljalõigetega ja ümatatipuliste hammastega. Loogeline- lehe serva väljalõiked ja tipmed on laiad ja ümarad
Hea meetaim. Muu oluline informatsioon Rasedatel kasutada ettevaatlikult. 7 HARILIK ROSMARIIN Rosmarinus officinalis Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus igihaljas poolpõõsas VARS kuni 2 m kõrgune, alusel puitunud. LEHT lineaalne, kuni 0,5 cm , hallikarvane. Leheserv on allakäändunud. ÕIS violetjassinakas, roosa või valkjas, väike. SEEMNED idanevus säilib 2-3 aastat, tõusmed tärkavad 20°C juures kuni 28 päeva pärast Ajalugu Rosmariinioksi kasutati laialdaselt Kreekas mälu parandamiseks. Roomlased uskusid, et rosmariin teeb terveks kõikidest haigustest. Rosmariinioksi põletati halva lõhna ja pahade vaimude peletamiseks. Keskajal usuti, et rosmariinil on jõudu peletada katku. Taimest sai ka
Lülipuit violettpruun, selgesti eristuv maltspuit kollakas- või punakasvalge. 68. Harilik jalakas (Ulmus glabra) ja künnapuu (Ulmus laevis) Ulmus glabra - Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Eesti hajusalt. Jalakas kasvab meil salumetsas kuni 2530 m kõrguse puuna. Võra on tihe ja lai. · Lehed ovaalsed, terava tipuga, tugevatel pikkvõrsetel lehed äraspidised, nõrgalt kolmehõlmased. Üks lehe pool teisest kuni 0,5 cm lühem, leheserv kahelisaagjas, lehed pealküljel väga karedate lühikeste karvadega, alt karekarvased, külgrood hargnevad sageli enne lehe serva jõudmist. Lehed on 8...16 cm pikad, 5...8 cm laiad. · Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. · Puit väga väärtuslik, keskmise kõvaduse ja tihedusega, keskmiselt lõhestatav, enam- vähem sirgekiuline
rohkem lehelaba. Jaotatakse sõrmjateks ja sulgjateks. · Roodumine: näitab leheroodude asetumist lehelabal Eristatakse: sõrmroodne (üleval vasakul), sulgroodne (üleval paremal), lehvikroodne (all vasakul), rööproodne (all paremal) · Lehetipp, -alus ja serv Lehetipp: Teritunud Terav Ogatipuga Pügaldunud Ümar Lehealus: Kiiljas Südajas Leheserv: Eristatakse: saagjas (üleval vasakul), kahelisaagjas (üleval keskel), hambuline (üleval paremal), kähardunud (all vasakul), loogeline (all paremal) · Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis Vahelduv lehed kinnituvad võrsele ükshaaval (üleval vasakul), vastak lehed kinnituvad paarikaupa võrse vastasküljele (all), männaseline lehed kinnituvad võrsele vähemalt 3-kaupa ühes punktis (üleval paremal)
rohkem lehelaba. Jaotatakse sõrmjateks ja sulgjateks. Roodumine: näitab leheroodude asetumist lehelabal Eristatakse: sõrmroodne (üleval vasakul), sulgroodne (üleval paremal), lehvikroodne (all vasakul), rööproodne (all paremal) Lehetipp, -alus ja –serv Lehetipp: Teritunud Terav Ogatipuga Pügaldunud Ümar Lehealus: Kiiljas Südajas Leheserv: Eristatakse: saagjas (üleval vasakul), kahelisaagjas (üleval keskel), hambuline (üleval paremal), kähardunud (all vasakul), loogeline (all paremal) Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis Vahelduv – lehed kinnituvad võrsele ükshaaval (üleval vasakul), vastak – lehed kinnituvad paarikaupa võrse vastasküljele (all), männaseline – lehed kinnituvad võrsele vähemalt 3-kaupa ühes punktis (üleval paremal)
Ebajasmiinid ristuvad omavahel hästi, umbes 100 ebajasmiini sorti on hübriidset päritolu (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad) 26.1 Iseloomustus Kasvab 1,5-3 meetri kõrguseks (A.Niine Haljastaja käsiraamat). Laius kuni 2 meetrit (Neeva aed). Kasvab korrapäraseks ja tihedaks puhmaks. Vanematel võrsetel on koor kestendav, võrsed soonelised, noorelt pehmekarvased. Lehed vastakud, munajaselliptilised, karedad, 4-8 cm pikad, 2-5 cm laiad, leheserv harvalt jämesaagjas, teritunud tipuga ja kiilja lehealusega, pealt tumerohelised ja paljad, alt heledamad ja roodude nurkades karvased (Aiasõber). Õied on valged või isegi pisut kreemikad, kuni 3 cm läbimõõdus. Õitseb juuni lõpus ja õied on väga tugevalt ning meeldivalt lõhnavad (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad). 26.2 Hooldus Ebajasmiinid ei vaja väga palju hoolt. Põhiline hooldus mida nad vajavad on tagasilõikamine või okste harvendus
ka tema kaunist tumepunaste lehtedega vormi. Hea on seegi, et ta laseb enda kallal kääridega tööd teha. Nii võime sageli kohata kukerpuust tehtud kaunist pöetud hekki. Viljapõldude lähedalt tavatsetakse aga kõik kukerpuud ära hävitada, sest tema kevadiste lehtede all võime leida oranzikaid punktikesi: roosteseeni, kes hiljem hakkavad kahjustama meie söögivilja. Peale hariliku kukerpuu, kes kasvab meil looduses, võib pargis sageli kohata ka Thunbergi kukerpuud. Viimase leheserv on aga terve, harilikul on see saagjas. Ka on sel võõramaalasel õied välisküljelt punakad. Thunbergi kukerpuu marjad on ühekaupa või kuni viiekesi koos, hariliku kukerpuu viljad moodustavad aga pika kobara, milles on üle kümne marja. Ka on hariliku kukerpuu astlad tavaliselt kolmeharulised, sel teisel aga üheharulised. Muide, astlad 21 on neil tekkinud lehtedest. Selles veendumiseks püüdke üks astel ära tõmmata ja te näete, et
Lehti kogutakse pärast õitsemist, juuri septembris-oktoobris ja kuna marjad kasvavad kobaras on neid lihtne korjata (Pedaste et al 2005). 36 JAAPANI ENELAS Lühiiseloomustus Looduslikult leidub jaapani enelat (Spiraea japonica) (joonis 10 ja 11) Hiinas ja Jaapanis madala põõsana. Lehed on vahelduvad lihtlehed, kujult on nad elliptilised või piklikmunajad, 5-10 cm pikad ja kuni 4 cm laiad. On teravaga lehetipuga, leheserv on aga ebaühtlaselt kahelisaagijas. Suvel on lehed pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised. Sügisel värvuvad lehed hoopiski punaseks. Õitsemisperiood on juuni lõpust kuni augustini. Jaapani enela õied on väikesed valged, roosad või punased, paiknevad sama aasta võrsete tippudes lamedates kuni 12 cm laiustes kännasõisikutes. Viljaks on koguvili, mis koosneb 3-5 nahkjast, omavahel liitumata kukkurviljast. Joonis 10 ja 11. jaapani enelas (Spiraea japonica)
vaheliste seoste tähtsust ja illustratsiooni olemust üldse. Paljud kriitikud leidsid, et uued tehnoloogiad eelisarendavad illustratsioone ja kunstitehnikaid teksti arvelt ning teksti ja pildi vaheline integratsioon kaob. (Watkins 1995: 311). Nn pildiraamatus muutub illustratsioon lõpuks esmatähtsaks, ta hõlmab kogu leheruumi äärest ääreni. Põhiline informatsioon on esitatud visuaalselt, verbaalne osa vaid toetab ja suunab lugejat osaliselt. Leheserv lõikab illustratsiooni katki ja näib seda 12 vaid juhtumisi piiravat. Pilt mõjub nagu väljalõige avaramast, vastuvõtjat ümbritsevast maailmast. (Müürsepp 1996: 6). Nähtus, mis anglo-ameerika kultuuriruumis viis pildiraamatute üleproduktsioonini 1970ndatel ja 1980ndatel, jõudis Eestisse taasiseseisvumisajal: suurte rahvusvaheliste
JAAPANI ENELAS (Spiraea japonica) Joonis 28. Jaapani enelas. http://www.eol.org/pages/627220/overview Iseloomustus Jaapani enelate õitsemist on võimatu mitte tähele panna, sest kui see juuni lõpus − juuli alguses algab, hakkavad paljud haljasalad rõõmsalt roosatama-punetama ja aedadesse tekivad säravad värvilaigud. Lehed on vahelduvad lihtlehed, kujult on nad elliptilised või piklikmunajad, 5-10 cm pikad ja kuni 4 cm laiad. On teravaga lehetipuga, leheserv on aga ebaühtlaselt kahelisaagijas. Suvel on lehed pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised. Sügisel värvuvad lehed hoopiski punaseks. Õitsemisperiood on juuni lõpust kuni augustini. Jaapani enela õied on väikesed valged, roosad või punased, paiknevad sama aasta võrsete tippudes lamedates kuni 12 cm laiustes kännasõisikutes. Viljaks on koguvili, mis koosneb 3-5 nahkjast, omavahel liitumata kukkurviljast. Oma populaarsuse on jaapani enelad auga välja teeninud:
annaabi.ee 
