Dendroloogia kordamisküsimuste lühikonspekt (0)

1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine)
Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav . Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia ). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võra tõttu väärtuslik ilupuu , kasvatatakse jõulupuudeks ja pärgade tegemiseks. Väga varjutaluv, mullastiku suhtes nõudlik , ei talu õhusaastet.
Perekond kuusk: Kuused on igihaljad suured ühekojalised tuultolmlejad puud. Okkad teritunud või tömpjad, kinnituvad 1 kaupa tugevalt puitunud näsakestele. Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad. Puit valkjas, kerge, vaigukäikudega. Perekonnas umbes 40 liiki (harilik, kanada , must, torkav, serbia). Eestisse on introdutseeritud u. 15 liiki, looduslikult kasvab h. kuusk. Levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Puitu kasutatakse kütteks, ehituses ja paberi valmistamiseks, kuusevaiku lakkide valmistamiseks. Põhja-Euroopa peamine jõulupuu. Kuuske kasutatakse ka haljastuses ning tuulekaitseribana. Eelistab toitainerikkaid muldi, ei talu keskkonnasaastet, liigniiskust ja liigkuivust. Talub varju ja madalaid temperatuure .
Erinevused: Okkad, käbid, puidu vaigusus, okaste
2. Siberi ja euroopa nulg (üldiseloomustus, eristamise tunnused, levik, nõudlused , kasutamine)
Siberi nulg: Abies sibirica Levinud peaaegu kogu Siberis , kohati Aasias. Eestisse sissetoodud, pargipuu, harva metsas. Kõrgus 30-40m. Väga varjutaluv, talub madalaid temperatuure, mullastiku ja õhusaaste suhtes tundlik. Okkad tihedalt katvalt ettepoole suunatud. Pungad munajad , pruunikashallid, väga vaigused. Käbid 5-9cm pikad, lagunevad. Vaigust toodetakse liimi, võrsetest ja okstest nuluõli. Kasutatakse ka haljastuses
Euroopa nulg: Abies alba Levinud Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Eestisse sissetoodud, kasvavad paremini Lääne-Eesti saartel. Kõrgus 30-60m. Väga varjutaluv, nõuab kõrget õhuniiskust, pehmet talve ja jahedat suve, nõudlik mullaviljakuse suhtes. Okkad kammitud kahele poole, sisselõikega, läikivad, tumerohelised. Pungad munajad, helepruunid, vaiguta. Käbid 10- 15cm pikad, lagunevad. Puit sae- ja paberitööstuses, vaiku kasutatakse tärpentiini valmistamiseks, jõulupuud, okstest pärjad.
Eristamise tunnused: Levik, pungade vaigusus, käbide suurus.
3. Palsamnulg ja hall nulg
Palsamnulg: Abies balsamea Levinud Põhja-Ameerikas. Eestisse sissetoodud, pargipuu. Kõrgus 20-25m. Talub madalaid temperatuure, mullastiku suhtes nõudlik. Okkad varjus kammitud, kergesti murduvad, tuhmid. Pungad piklikud, vaigused, punakaspruunid . Käbid 5- 10cm pikad, lagunevad. Puit sae-ja paberitööstuses, vaiku kasutatakse liimide tootmiseks optikatööstusse. Populaarne jõulupuu ja pargipuu.
Hall nulg: Abies concolor Levinud Põhja-Ameerika Lääneosas. Eestisse sissetoodud. 25-40m Eelistab viljakat mulda ja päikesepaistet, ei talu õhusaastet. Okkad kaarjalt ülespoole suunatud, hallikat värvi, ilma sisselõiketa. Pungad piklikud, vaigused. Käbid 7- 12cm , lagunevad. Puit pehme, kerge ja hästi töödeldav. Kasutatakse saematerjali tootmiseks. Jõulupuu ja ilupuu parkides ning aedades .
Eristamise tunnused: Levik, kõrgus, okkad.
4. Kaukaasia nulg
Abies nordmanniana Levinud Lõuna-Euroopas. Eestisse sissetoodud, aga soojalembuse tõttu sobiks kasvatamiseks Lääne-Eesti saartel. Dendroloogilistes kollektsioonides. Kõrgus 50m. Talub hästi varju, ei talu seisvat vett ega külma alla 15-20C. Okkad nürid, otsas sisselõige. Käbid 12-17cm, lagunevad. Puit kergesti töödeldav, kasutatakse puidu- ja paberitööstuses. Jõulupuud. Dekoratiivselt pargis või hoovis.
5. Harilik kuusk
Picea abies Areaal väga lai, Põhja- ja Kesk-Euroopast Kaug-Idani. Eestis looduslikult ja laialt levinud. Kõrgus 30-50m. Kasvukoha suhtes küllalt nõudlik, eelistades viljakaid muldi. Ei kasva liigniisketel ega äärmiselt kuivadel toitainevaesetel muldadel. Varju ja külmakindel. Okkad rohelised, neljakandilised, teravad . Pungad vaiguta. Käbid pruunid , 8-13cm, rippuvad. Puit valkjas, kerge ning pehme. Vaigukäigud. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina, tselluloosi, mööbli ja muusikariistade valmistamiseks. Jõulupuu ja parkides ning aedades kasvatatav ilupuu. Kuuseokstest pärjad.
6. Kanada ja must kuusk
Kanada kuusk: Picea glauca Levinud Põhja-Ameerika põhjaosas. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 20-25m. Külma- ja varjukindel, ei talu seisvat vett. Okkad poolviltu ettepoole, neljakandilised, hallikasrohelised. Pungad helepruunid, vaiguta. Käbid väikesed 3-6cm. Puit pehme. Kasutatakse ehitusmaterjalina, tisleritöödes, paberitööstuses, muusikainstrumentide valmistamiseks ja jõulupuuna. Ilutaimena parkides ja aedades ning tuuletõkke hekkidena.
Must kuusk: Picea mariana Levinud Põhja-Ameerikas. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 10-20m. Kasvab märgadel ja happelistel turvasmuldadel. Külma- ja varjukindel. Ei talu kuiva. Okkad neljakandilised, sinakasrohelised. Pungade alused soomused teritunud tipuga mis ulatuvad üle punga. Käbid tumepruunid, munajad 2-3cm. Puit kerge, helekollane. Kasutatakse ehitusmaterjalina ja tselluloosi valmistamiseks. Jõulupuuna ja parkides ja aedades ilupuuna. Okastest valmistatakse eeterliku õli.
Eristamise tunnused: kõrgus, pungad, käbid
7. Torkav ja serbia kuusk
Torkav kuusk: Picea pungens Pärit USA lääneosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 20-30m. Külma ja varjukindel. Talub ka kuiva ja õhusaastet. Eelistab valgust, ei talu seisvat vett ja soostunud kasvukohti. Okkad neljakandilised, teravad, hallikad . Pungad suured. Käbid 5-10cm, rippuvad. Puit kerge, pehme, vaigukäikudega. Kasutatakse jõulupuuna ning mäenõlvade kaitseks. Rohkelt kasutatakse haljastuses, sest on dekoratiivne , pole eriti nõudlik pinnase suhtes ning talub hästi tahma ja heitgaase.
Serbia kuusk: Picea omorika Leviala väga väike, Balkani poolsaarel. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 30-35m. Pinnase suhtes vähenõudlik. Talub õhusaastet. Ei talu põuda. Okkad lamedad, paksud, tumerohelised. Pungad punkaspruunid, vaiguta. Käbid pruunid 4-6cm. Puit pehme, vaigukäikudega. Kasutatakse teravatipulise võra tõttu palju haljastuses, vähem jõulupuudeks, paberi ja puidu tootmiseks.
Eristamise tunnused: kõrgus, okkad, pungad, käbid, võra kuju.
8. Harilik ebatsuuga ja kanada tsuuga
Harilik ebatsuuga: Pseudotsuga menziesii Pärit Põhja-Ameerika lääneosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 50m. Ei sobi väga kuiv ega väga niiske muld , samuti ei talu täisvarju. Talub õhusaastet. Okkad püstiselt ettepoole suunatud, tömbid, tumerohelised. Pungad suured. Käbid rippuvad, kattesoomused seemnesoomuste vahelt väljas. Puit keskmise raskusega, roosakas ja kergesti töödeldav. Kasutatakse peamiselt saematerjaliks, mööblivalmistamiseks, vineerina, kütteks ning jõulupuudena. Õitseb mais. Igihaljas
Kanada tsuuga: Tsuga canadensis Pärit Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 18-20m. Suhteliselt külmakindel. Parasniisked või märjad vett läbi laskvad mullad . Okkad lamedad, tumeroheised, lühikesed . Pungad terava tipuga kuni 2cm. Käbid kuni 2cm, pruunid, rippuvad. Puit hele ja suhteliselt pehme. Ei hinnata kõrgelt, kasutatakse kergemates ehituskonstruktsioonides ja tselluloosiks. Hinnatud ilupuu aedades ja parkides.
Eristamise tunnused: kõrgus, okkad, käbid
9. Perekond lehis ja euroopa lehis
Perekond lehis: Lehised on suvehaljad ühekojalised kõrged puud. Okkad 1kaupa spiraalselt ümber võrse, hiljem mitmekümne kaupa. Okkad kitsad , pehmed ja kuni 5cm. Käbid suhteliselt väikesed, püstised, ovaalsed ja pruunid. Puit punakaspruun , kõva, tugev, väga vaigurohke. Perekonnas umbes 10 liiki (euroopa, siberi, kuriili ). Levinud Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestisse sissetoodud. Kasutatakse saematerjalina ehituses, välis- ja siseviimistluses. Vaigusisalduse tõttu seal, kus immutatud puitu kasutada ei saa: kasvuhoone , aiamööbel. Euroopa lehise vaigust saab tõrva ja tärpentiini. Lehiseid kasutatakse ka haljastuses.
Euroopa lehis: Larix decidua Pärit Kesk-Euroopa mägedest. Eestisse sissetoodud, paljudes parkides, ka metsakultuurides. Kõrgus 40m. Valgusküllane kasvukoht ning viljakas parasniiske muld . Suhteliselt külmakindel. Okkad 40-70 kaupa kimbus, 1-4cm pikad, pehmed. Okkad moodustuvad aprilli lõpus ja varisevad oktoobris -novembris. Käbid ovaalsed, 2-4cm pikad. Puit helepruun , tugev, vaigurohke. Puitu kasutatakse ehituses, disleritöös ja laevaehituses. Vaigust saab tõrva ja tärpentiini. Kasutatakse haljastuses pargi - ja aiapuuna.
10. Kuriili lehis ja siberi lehis
Kuuriili lehis: Larix gmelinii var. Japonica (L. kurilensis) Pärit Ida-Aasiast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 25-30m. Ei ole pinnase suhtes nõudlik, kasvab hästi vett läbilaskvatel viljakatel muldadel. Okkad 20-40 kaupa 1-3 cm pikad. Käbid munajad, 1-3cm pikad, kattesoomused väljaulatuvad. Puit tugev, vaigune. Kasutatakse palkidena, vesiehituses.
Siberi lehis: Larix sibirica Leviala Venemaa ja Ida-Euroopa. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 40m. Parasniisked vett läbi laskvad mullad. Valgusnõudlik . Okkad pehmed, 20-45 tk kimbus, 2-3cm pikad, rohelised. Käbid 2-4cm pikad, allosa karvane . Puit pruun, heade mehaaniliste omadustega, vaigune. Kasutatakse puidutööstuses ja vesiehituses. Vaigust saadakse tärpentiini. Õitseb aprilli lõpus või mai alguses.
Eristamise tunnused: Kõrgus, käbid.
11. Perekond mänd ja harilik mänd
Perekond mänd: Männid on ühekojalised, igihaljad, tuultolmlejad ning peamiselt suured, kõrged puud. Okkad pikad, kitsad. Lameda ja kumera küljega kui 2- või 3-kaupa, kolmetahulised kui 5-kaupa. Käbid puitunud, paksenenud või on neil tipus paksenenud kilp – apofüüs. Puit kollakaspruun, vaigune. Perekonnas 100 liiki (harilik, mägi, keerd , makedoonia , valge, siberi seeder). Eestis looduslikult ainult harilik. Leviala peamiselt põhjapoolkera: Põhja-Ameerika, Euraasia , ka Fillipiinidel. Kasutatakse laialdaselt ehituses ( palgid , plangud, mööbel, uksed), tõrv , tärpentiin, süsi. Seedermänni seemned toiduks. Ulatuslikult kasutatakse ka ilupuudena.
Harilik mänd: Pinus sylvestris Kasvab suurel maa-alal Euroopas ja Aasias, pole Taanis . Kodumaine liik. Kõrgus oleneb kasvukohast, rabas paar meetrit, viljakal kasvukohal 30m. Mullaviljakuse ja niiskuse suhtes vähenõudlik, väga valgusenõudlik. Okkad 4-7cm, kahekaupa, teravatipulised, rohelised, nõrgalt keerdunud . Pungad piklikmunajad, oranžpruunid, vaigused. Käbid 3-7cm pikad, pruunid, puised. Puit helepruun, väga heade tehniliste omadustega. Pehme ja kerge. Kasutatakse ehitusmaterjali ja mööbli valmistamiseks. Õitseb mai lõpus või juuni alguses.
12. Mägimänd ja keerdmänd
Mägimänd: Pinus mugo subsp. mugo Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 0,5-3m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, talub ka varju. Okkad sirged , tumerohelised, 3-6cm. Pungad munajad, pruunikasoranžid, vaigused, 2cm. Käbid 2-4cm pikad. Koor mustjas. Puit tugev ja raskesti töödeldav. Puit kohalikult kasutusel küttepuuna. Populaarne ilupõõsas, kasutatakse ka mäenõlvade kindlustamiseks.
Keerdmänd: Pinus controrta Pärineb Põhja-Ameerika lääneosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 10-30m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, talub varju paremini kui h. mänd. Talub heitgaase ja tahma. Okkad 2-kaupa, 5-7cm pikad, keerdunud. Pungad 2-3cm pikad, tumepruunid. Käbid munajad, kõrverdunud, 3-5cm. Puit helepruun. Kasutatakse saematerjaliks, ka haljastuses.
Eristamise tunnused: Kõrgus, okkad, pungad, käbid, puit.
13. Makedoonia ja valge mänd
Makedoonia mänd: Pinus peuce Pärineb Balkani poolsaarelt, Põhja-Kreekast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 20-25m. Pinnase suhtes vähenõudlik, külmakindel, valgusnõudlik. Okkad 7-10 cm pikad, 5-kaupa koos, kolmetahulised, hallrohelised. Käbid 8-15cm pikad, sageli kõverdunud, ripuvad. Puit pole eriti tugev. Kasutatakse haljastuses.
Valge mänd: Pinus strobus Pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 40-50m. Ei talu põuda. Muidu vähenõudlik. Okkad 7-12cm, 5-kaupa koos, kolmetahulised. Pungad munajad, vaigused. Käbid 8-15cm, sageli vaigused, rippuvad. Puit hea kvaliteediga ja hästi töödeldav. Puit on tähtis tooraine ehituses, mööbli- ja paberitööstuses. Kasutatakse ka haljastuses.
Eristamise tunnused: Kõrgus, käbid
14. Siberi seedermänd
Pinus cembra subsp. sibirica Pärit Siberist . Eestisse sissetoodud. Kõrgus 20-25m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik. Külmakindel. Okkad karedad, kolmetahulised, 5-kaupa kimbus, 5-14 cm pikad. Käbid 5-10cm. Seemned tiivata, ligi 1cm. Puit h. männi puidust kergem ja pehmem. Roosakas, vastupidav ja hästi töödeldav. Puitu kasutatakse ehitusmaterjali ja mööbli valmistamiseks. Vaigust tehakse tärpentiini, kampolit, palsamit. Seemneid kasutatakse toiduks ja pardümeerias ning hambapastades. Kasutatakse ka haljastuses.
15. Küpressiliste sugukond ja hiibapuu
Küpressiliste sugukond: Küpressiliste sugukonda kuulub 20 perekonda 130 liigiga , nad on ühe- või kahekojalised igihaljad puud ja põõsad . Perekondadeks eraldatakse lehtede, käbide alusel vist (pk elupuu käbisoomused avanevad , pk kadakas käbisoomused lihakad ega avane). Lehed on soomused või okkad, käbid väikesed. Kasutatakse haljastuses, puitu ning kadaka marju.
Hiibapuu Thujopsis dolabrata Pärit Jaapani mägedest. Eestisse sissetoodud. 1-3,5 meetrine põõsas . Eelistab niiskemaid muldi ja suurt õhuniiskust, tahab poolvarju. Ei talu avapäikest. Võrsed laiad , okkad soomusjad, lamedad, läikivad rohelised. Käbid võrsetel püstised, pruunid, kerajad, 1,5 cm pikad. Kasutatakse haljastuses alusrinde põõsana.
16. Perekond elupuu
Lehed soomusjad, emas- ja isasõisikud võrsete tipus. Käbid väikesed, ovaalsed. Igihaljad, ühekojalised puud ja põõsad. 6 liiki (harilik, hiigelelupuu). Levinud Ida-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Kasutatakse ehituspuiduks, mööblivalmistamiseks, paadiehituses. Haljastuses, ka hekina.
17. Harilik elupuu ja hiigelelupuu
Harilik elupuu: Thuja occidentalis Pärit Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 15-20m. Eelistab niiskemat mulda. Talub varju, äärmustemperatuure, kärpimist ning gaase ja tahma. Okkad soomusekujulised, rohelised, keskel õlinääre. Emas- ja isasõisikud piklikud, rohekaskollased. Käbid ovaalsed, 1cm, soomustega. Puit helepruunikas, kerge, pehme, rabe , hästi töödeldav. Vaigukanalid puuduvad. Puitu kasutatakse postide, vaiade, paatide valmistamiseks. Levinud haljastuses, hekid .
Hiigelelupuu: Thuja plicata Pärit Põhja-Ameerika lääneosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 50-60m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik. Ei talu madalaid temperatuure. Okkad soomusjad, 2-3cm laiad, läikivad tumerohelised, alt valged. Okkad jäävad ka talveks roheliseks. Käbid väikesed, 1cm, munajad. Puit kerge, pehme, vastupidav, kergesti töödeldav ja lõhnav. Puitu kasutatakse ehituspuiduks, sisustuseks, usteks, postideks, paadiehituseks. Võib kasutada haljastuses Lääne-Eesti saartel.
Eristamise tunnused: Kõrgus, okkad (tuhm-läikiv, suurus, alt valge)
18. Perekond ebaküpress ja mägiebaküpress
Perekond ebaküpress: Igihaljad ühekojalised puud. Lehed soomusekujulised, teravatipulised, alt sinakasvalgete ribadega. Käbid kerajad, väiksed. Puit lõhnav, tugev, sitke , hästi töödeldav. Liike kuus (mägiebaküpress). Pärit Põhja- Ameerikast ja Ida-Aasiast. Puitu kasutatakse ehitusmaterjali ja ehitusdetailide ning mööbli valmistamiseks ja laevaehituses, samuti haljastuses.
Mägiebaküpress: Chamaecyparis pisifera Pärit jaapanist. Eestis kasvab kõrge põõsa või madala puuna. Kõrgus 20-30m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, ei talu väga madalaid temperatuure. Lehed soomusjad, pealt helerohelised valgete laikudega, mis moodustavad liblikatiibade kuju. Käbid ümarad, alla 1 cm. Kasutatakse haljastuses.
19. Perekond kadakas ja harilik kadakas
Perekond kadakas: Igihaljad ühe- või kahekojalised puud või põõsad. Lehed kas okka- või soomusekujulised. Viljad on lihakate soomustega marikäbid , mille valmimiseks kulub 1 või 2 aastat. Puit pruun, tugev ja sitke, aromaatne. Ei sisalda vaigukäike. Perekonnas 50 liiki (harilik, sabiina). Levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Puitu kasutatakse mööbli, muusikariistade ja suveniiride valmistamiseks, marju meditsiinis, viina - ja õlletööstuses, kulinaarias .
Harilik kadakas: Juniperus communis Areaal väga suur, Euraasia kesk- ja põhjaosas ning Põhja-Ameerikas. Kodumaine liik. 1-3m kõrgune põõsas või 8-10m kõrgune puu. Väga külmakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik, varju- ja äärmuslikke temperatuure taluv . Okkad 1-2cm, teravad. Käbi ümmargune marikäbi, algul rohekas hiljem sinakasmust. Puit pruun, tugev ja aromaatne. Puitu kasutatakse nikerduste ja suveniiride valmistamiseks. Kadakamarju kasutatakse meditsiinis, viina- ja õlletööstuses, kulinaarias.
20. Sabiina kadakas
Juniperus sabina Kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Venemaa lõunaosas. Eestisse sissetoodud. 1-2m kõrgune mägipõõsas. Mullastiku suhtes vähenõudlik, talub põuda ja külma. Väga valgusenõudlik. Okkad tumerohelised, lõhnavad, nõeljad 0,3-0,8cm pikad. Käbid rippuvad, ümarovaalsed 0,5cm, pruunikasmustad. Kasutatakse haljastuses.
21. Perekond jugapuu ja harilik jugapuu
Perekond jugapuu: Jugapuude okkad on rohelised, lamedad, lineaarsed. Puit on pruun, kõva, sitke ja painduv . On igihaljad, ühekojalised. Perekonda kuulub 8 liiki (harilik jugapuu). Pärit Ida-Aasiast ja Lõuna-Euroopast. Looduslikult kasvab Hiiu- ja Saaremaal. Puitu kasutatakse mööbli ja vibude valmistamiseks. Kasutatakse haljastuses.
Harilik jugapuu: Taxus baccata Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Lõuna-Venemaal. Looduslikult Lääne-Eestis ja saartel. 10-15m kõrgune puu. Mullastiku suhtes nõudlik, tahab viljakat mulda. Soojalembene, väga varjutaluv. Talub hästi linnaolusid. Okkad tumerohelised, läikivad 2-3cm pikad, terava tipuga. Vili punane, munajas. Söödav ja magusamaitseline. Seeme , okkad ja puit mürgine. Puit punakas, väärtuslik, läikiv, tihe, hästi töödeldav. Puitu kasutatakse mööbli ja vibude valmistamiseks. Kasutatakse haljastuses.
22. Perekond kukerpuu
Perekonnas heitlehised või igihaljad ühekojalised põõsad, harvem puud. Lehed saagja servaga või terveservalised vahelduvad lihtlehed , kimpudena lühivõrsel, millel ühe- või mitmeharulised astlad . Kollased , nektaririkkad õied kobarjates rippuvates õisikutes. Marjad piklikud, ühe või mitme seemnega, punased või mustad ning mõnel liigil ka söödavad. Kollakas puit on raske, kõva, tihe ja hästi poleeritav. 450 liiki (harilik, thunbergi). Levinud peamiselt põhjapoolkeral . Puitu kasutatakse tisleri - ja nikerdustöödel. Koort ja juuri meditsiinis. Viljadest jooke , keediseid ja kompvekke. Paljud liigid tähtsad ilupõõsad haljastuses.
23. Perekond sõstar ja harilik ebajasmiin
Perekond sõstar: Perekonnas heitlehised, ühekojalised põõsad. Lehed 3-5 hõlmalised. Vili lihakas paljuseemneline mari. Liike 200 (punane, must, mage , karvane). Levinud Euraasias, Põhja-Aafrikas ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Eestis kasvavad looduslikult mage-, karvane- ja must sõstar. Kasutatatakse haljastuses hekitaimena ja marju jookide, keediste jms valmistamiseks.
Harilik ebajasmiin: Philadelphus coronarius Kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 2-3m. Mullastiku suhtes vähenõudlik, pigem niiske. Külma ja linnatingimusi taluv. Lehed munajad või elliptilised , jämesaagja servaga, pealt paljas, alt karvane, 5-10cm pikk. Õied suured, valged ja lõhnavad. Õitseb mai lõpus või juuni alguses. Kasutatakse haljastuses.
24. Harilik vaher ja mägivaher
Harilik vaher: Acer platanoides Looduslikult levinud Kesk- ja Põhja-Euroopas, Väike-Aasias. Eestis laialdaselt kuid hõredalt, rohkem pargi, allee - ja õuepuu. Kõrgus 25m. Eelistab niiskemaid viljakaid muldi. Varjutaluv ja külmakindel. Lehed 5 või 7 teravatipulise hõlmaga millel suured hambad. Leht 5-15cm millel pikk peenike roots . Õied mõlemasoolised, kollakasrohelised ja asuvad kobarates . Õitseb mais enne lehtimist. Vili on pika lennutiivaga kaksikseeme, mis variseb enne talve algust. Idanevad varakevadel. Puit punakas, sitke ja vastupidav. Puitu kasutatakse mööblitööstuses, vineeri ja parketi valmistamiseks ning nikerdustöödeks. Annab mahla ning õied on nektaririkkad (mesilased). Kasutatakse ka haljastuses
Mägivaher: Acer pseudoplatanus Pärit Kesk- ja Lõuna-Euroopast ning Väike-Aasiast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 40m. Eelistavad toitaineterikast mulda, veidi külmahellad, valgusnõudlik. Lehed 3 või 5 ebaühtlaselt saagjaservase hõlmaga, südajas alus, pealt tumerohelised. Leht 9-16cm ja pikk peenike roots. Õied kollakasrohelised ja asuvad kobarates. Õitseb mai lõpus. Vili kaksiktiibvili. Seemne kohalt paksenenud, kerajas , koos tiivaga 6 cm pikk. Valminult roheline. Puit hinnaline, sellest valmistatakse mööblit, parketti, tehakse nikerdusi. Kasutatakse ka haljastuses.
Eristamise tunnused: kõrgus, leht
25. Ginnala ja tatari vaher
Ginnala vaher: Acer ginnala Pärit Kaug-Idast, Kirde-Hiinast. Eestisse sissetoodud, sage kultuuris. Kõrgus 6m. Niiskuslembeline, talub vähest varju, linnatingimusi, külma ja põuakindel. Lehed kolmehõlmalised, keskmine hõlm teistest pikem, saagjas või kahelisaagjas serv. Õied rohekasvalged, püstjates pööristes. Õitseb juunis. Vili kaksiktiibvili, seemne kohalt paksenenud, koos tiivaga 2-3cm.
Puitu kasutatakse muusikariistade ja väiksemate tarbeesemete valmistamiseks. Kasutatakse haljastuses, lumetõrje- ja vabakujulised hekid.
Tatari vaher: Acer tataricum Pärit Lõuna-Euroopast, Kaukaasiast . Eestisse sissetoodud, rohkesti kultuuris. Kõrge põõsas või madal puu. Kõrgus 10m. Põua- ja külmakindel, talub varju ja pügamist. Lehed nõrga kolme hõlmaga, rohelised, kahelisaagja servaga, nõrgalt südaja alusega. Õied rohekad sarikpöörised, healõhnalised, õitseb juunis. Punakad tiibviljad. Puidust valmistatakse muusikariistu ja mööblit. Kasutatakse haljastuses.
Eristamise tunnused: Kõrgus, leht, õis
26. Saarvaher ja hõbevaher
Saarvaher: Acer negundo Pärit Põhja-Ameerika ida- ja keskosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 25m. Vastupidav linnatingimustele, kuivusele ning üleujutustele. Valgusnõudlik. Lehed paaritusulgjad, lehekesi 3-7. Lehekesed kollakasrohelised, ebasümmeetrilised, suurte hammaste ja sisselõigetega 5-13cm pikad. Õied kollakasrohelised. Õitseb enne lehti. Vili kaksiktiibvili, koos tiivaga 5cm. Kasutatakse haljastuses.
Hõbevaher: Acer saccharinum Pärit Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 15-25m. Talub hästi linnaõhku ja on vähenõudlik. Lehed on rohelised, kuni 15 cm pikad ja 5 hõlmaga. Peensaagja servaga ja tipust teravad. Õied väikesed, rohekaskollased ja kobaras . Õitseb kevadel ja on putuktolmleja . Tiibviljad on 3-5cm pikad ja kõige suuremate seemnetega. Puit on kõrgelt hinnatud. Kasutatakse mööbli valmistamiseks. Levinud haljastuses.
Eristamise tunnused: Leht, vili
27. Perekond kask ja arukask
Perekond kask: Kase perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlejad heitlehised(suvehaljad) kiirekasvulised ja valgusnõudlikud puud ja põõsad. Väikesed kuni keskmise suurusega munajad saagja või kahelisaagja servaga lihtlehed. Ühesugulised õied asuvad urbades. Rippuvad ja silinderjad isasurvad moodustuvad õitsemisaasta eelneval suvel. Püstised või rippuvad emasurvad moodustuvad enne lehtede puhkemist õitsemisaasta varakevadel. Õitseb aprillis -mais. Vili on 2 külgmise kileja lennutiivaga väike lame pähklike . Valmimisel rippuvad emasurvad pruunistuvad ning viljad koos kattesoomustega pudenevad. Puit kollakasvalge, tugev, kõva ja raske. Liike 60 (aru, soo, madal, vaeva). Levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Puitu kasutatakse mööbli- ja ehitustööstuses, samuti küttepuiduna. Puidust saadakse puidusütt, äädikhapet ja puupiiritust. Kasetohust toodetakse kasetõrva. Kaselt saadakse mahla ning kaske kasutatakse ka haljastuses
Arukask: Betula pendula Levinud Euroopas ja Lääne-, Kesk ja Ida-Siberis. Eestis kodumaine liik. Kõrgus harilikult 20-30m. Mullastiku suhtes vähenõudlik aga väga valgusnõudlik. Lehed paljad , rohelised ja nahksed , kolmnurksed, terava tipuga ja kahelisaagja servaga. Leht väike, 4-7cm. Ühesugulised õied urbades, õitseb mais, tuultolmleja . Puit heakvaliteediline, kergesti töödeldav, kõva ja raske. Puitu kasutatakse ehitus- ja mööblitööstuses. Eriti väärtuslik on arukase teisendi maarjakase puit. Kasutatakse ka haljastuses.
28. Sookask , madal ja vaevakask
Sookask: Betula pubescensEuroopas arukasest põhjapoolsema ning Aasias mitte nii laialdase areaaliga. Eestis kasvab looduslikult. Kõrgus 15-25m. Mullastiku suhtes vähenõudlik, niiske muld, vähem valgusnõudlik. Leht roheline, karvane, munajas, lihtsaagja servaga, ümardunud alusega, teritunud või tömbi tipuga. Ühesugulised õied urbades, õitseb mais. Puit kiuline, halvasti lõhestatav ja kõver. Puitu kasutatakse põhiliselt kütteks. Võib kasutada haljastuses.
Madal kask: Betula fruticosa Levinud Euraasia põhjapoolsetel aladel. Eestis kodumaine liik, Mandri-Eesti ida- ja edelaosas. 1-2,5m kõrgune põõsas. Väga külmakindel, kuid vaja kasvamiseks niisket mulda. Leht ovaalne, lühidalt teritunud või tömbitupuline, täkilise servaga, 1-3cm pikk. Ühesugulised õied urbades, õitseb mais. Võib kasutada haljastuses aiatiikide ja niiskete pargiaasade ilmestamiseks.
Vaevakask: Betula nana Levinud Põhja- ja Kesk-Euroopas, Põhja-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis põhja- ja lääneosas. Kuni 1m kõrge põõsas. Kasvukoha suhtes vähenõudlik. Lehed ümarad või laiad, täkilise servaga, tumerohelised ja läikivad 0,5-1,5cm pikad. Ühesugulised õied urbades, õitseb mais. Kasutatakse dekoratiivsete sügisvärvuses lehtede tõttu iluaianduses, kiviktaimlates.
Eristamise tunnused: Kõrgus, leht.
29. Perekond lepp ja perekond valgepöök
Perekond lepp: Lepa perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlevad heitlehised puud ja põõsad. Lehed elliptilised või munajad, kahelisaagja servaga või madalalt hõlmised lihtlehed. Sügisel rohelised, tõstavad mullaviljakust. Isasõied mitmekaupa rippuvates urbades. Emasõied moodustavad käbikujulisi urbasid, kus moodustuvad kahe tiivaga, üheseemneline pähklike. Õitseb aprillis-mais. Juurestikus õhulämmastikku siduvad mügarpakterid. Puit roosakasvalge kuni punakaspruun, pehme, kerge, kergesti töödeldav. Liike 30 (hall, sanglepp ). Levinud Euroopas, Aasias, Põhja-Ameerikas. Puitu kasutatakse mööblitööstuses, siseviimistlustöödel, kütteks, puusöe valmistamiseks ja liha ning kala suitsutamisel. Samuti sobib kasutata haljastuses.
Perekond valgepöök: Perekonda kuuluvad heitlehised, vahelduvate lihtlehtedega ühekojalised, ühesuguliste õitega tuultolmlejad puud, harvem kõrgemad põõsad.Lehed elliptilised või ovaalsed, kahelisaagjad, teravatipulised lihtlehed. Õied urbadena. Isasõied rippuvais, emasõied lühemais urbades. Vili puitunud üheseemneline pähklike rippuvas kobaras. Puit hele, raske ja vastupidav. Perekonnas 35 liiki (harilik). Levinud Ees- ja Ida-Aasias, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja-Ameerikas. Puitu kasutatakse tarbeesemete, muusikainstrumentide valmistamiseks ning kütteks. On tähtsal kohal haljastuses, olles varjutaluvad, taludes hästi pügamist, olles haigustevabad ja dekoratiivsete viljade ning lehestikuga.
Eristamise tunnused: Lehed, emasurvad, viljad, puit.
30. Hall lepp ja sanglepp
Hall lepp: Alnus incana valge lepp. Kasvab Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis tavaline puuliik. Kõrgus 15-20m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, varjutaluv. Juurtel bakterid , kes seovad õhulämmastikku ja lehed sisaldavad varisedes palju lämmastikku. Lehed ovaalsed, teritunud tipuga, kahelisaagjad, pealt tumerohelised, alt lühikeste karvadega, 4-10cm pikad. Isasõied urvakujulised, punakaspruunid, emasõied noorelt punaka käbikesena, valmides tumepruun . Tuultolmleja, õitseb varakevadel märtsis või aprillis. Lepa vili on käbi meenutav vilikond, mis on moodustunud emasõisikust ning sisaldab 2mm suruseid kahe tiivaga pähklikesi. Viljad valmivad sügisel. Halli lepa kerge, pehme ja tavaliselt pruunikas, kuid rabe ja kergesti mädanev puit ei kõlba tarbematerjaliks, kuid siiski kasutatakse mõnikord lepa puitu mööbli- ja vineeri- tööstuses, vesiehitiste rajamiseks. Samuti aetakse lepa puidust sütt ja äädikhapet. Kasutatakse ka haljastuses. Maaparandaja.
Sanglepp: Alnus glutinosa must lepp. Kasvab Kesk- ja Põhja-Euroopas, Aasia läänepoolsetel aladel ja Põhja-Aafrikas. Eestis tavaline, rohkem niiskematel aladel, eriti Lääne-Eestis. Kõrgus 30m. Kasvukoht niiske, valguslembene, hea külmakindlus . Lehed äraspidimunajad, tömbi või pügaldunud tipuga, kahelisaagjad, pealt tume-, alt helerohelised, 4-8cm pikad. Lahksugulised tuultolmlejad õied. Isasurvad 4-7cm pikad, rippuvad, punakaspruunid. Emasurvad käbikujulised, õitsevad varakevadel märtsi lõpus või aprillis. Vili on lame väike üheseemneline pähklike, valmivad oktoobris. Puit kerge, pehme, hästi töödeldav, rooskas, vees vastupidav. Valmistatakse mööblit ja siseviimistluses, nikerdustöödeks ja kütteks, liha sutsutamisel. Tehakse sütt ja äädikhapet. Kasutatakse ka haljastuses.
Eristamise tunnused: Kõrgus, leht, puit.
31. Harilik valgepöök ja harilik pöök
Harilik valgepöök: Carpinus betulus Kasvab Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Euroopas. Eestis kasvas kui kliima oli soojem. Sissetoodud. Kõrgus 15m. Mullastiku suhtes vähenõudlik, varjutaluv, talub üleujutusi, külmahell. Lehed elliptilised, terava tipuga, teravalt kahelisaagja servaga, alt hõredalt karvased, lehed nõrgalt kortsus , rohelised, 5-8cm pikad. Isasõied urbades. Tuultolmleja, vili üheseemneline pähklike. Õitseb mais. Puit väga kõva, raske, valkjashall. Puidust tehakse muusikariistu, mööblitööstuses, parketi valmistamiseks. Kasutatakse ka haljastuses.
Harilik pöök: Fagus sylvatica Pärit Lääne- ja Kesk-Euroopast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 30-40m. Mullastiku suhtes nõudlik, ei talu põuda ega liigniiskust, peaaegu külmakindel, varjutaluv. Lehed rohelised, ovaalsed, terve või lainelise servaga, terava tipuga, 5-10 cm pikad, külgrood pööravad enne leheserva üles. Isasõied urbades, emasõied väikesed, 2-4 kaupa lehtede kaenlas. Õitseb mais. Vili väike pähkel, mis paikneb vilikonnana ogalises kuupulas, tavaliselt 4 kaupa. Viljad valmivad oktoobris. Puitu kasutatakse vineeriks, mööblitööstuses. Samuti kasutatakse haljastuses.
Eristamise tunnused: Kõrgus, lehed, puit
32. Perekond sarapuu ja harilik sarapuu
Perekond sarapuu: Perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlevad heitlehised kõrged põõsad ja keskmise kõrgusega puud. Lehed südaja aluse ja kahelisaagja servaga laiovaalsed või äraspidised ning näärmekarvase leherootsuga. Isasõied asuvad rippuvates urbades, emasõied lehepunga kujulises õisikus, õitsemise ajal punakas. Vili on puitunud kõva kestaga üheseemneline pähkel. Puit punakasvalge, painduv ja vastupidav. Perekonnas 15 liiki (harilik). Levinud Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Puitu kasutatakse kütteks ja pliiatsisüside valmistamiseks. Pähkleid kasutatakse toiduainetööstuses. Kasutatakse ka haljastuses.
Harilik sarapuu: Corylus avellana Areaal Euroopast Väike-Aasiani. Eestis levinud. 3-5 meetrine 10-15 tüveline põõsas. Kasvab parasniiskel pinnasel, varjutaluv. Lehed ümarmunajad või äraspidised, terava tipu ja südaja alusega, kahelisaagjad, rood karvased, 6-12cm pikad. Leheroots näärmekarvane. Isasõied asuvad rippuvates urbades, emasõied lehepunga kujulises õisikus, õitsemise ajal punakas. Tuultolmleja, õitseb varakevadel. Vili on puitunud kõva kestaga üheseemneline pähkel. Puit punakasvalge, painduv ja vastupidav. Puitu kasutatakse mööbli valmistamiseks, joonistussöe valmistamiseks ja kütteks. Pähkleid kasutatakse toiduainetööstuses. Levinud haljastuses.
33. Perekond kuslapuu
Perekonda kuuluvad heitlehised või harvem igihaljad ühekojalised põõsad või puitunud varrega väänliaanid. Lühirootsulised, terveservalised lihtlehed. Nektaririkkad valged, kollased, roosad, violetsed või punased õied, mis lõhnavad mõnel liigi tugevasti. Õitseb mais-juunis. Viljad on punased, oranžid, kollased, sinakad või mustad marjad ning vähestel liikidel ka söödavad. Puit tihe ja kõva. Liike 200 (harilik, lõhnav, söödav). Levinud Euroopas, Põhja-Aasias. Vähenõudlik. Kasutatakse haljastuses ja meetaimena, puitu väikeste tarbeesemete valmistamiseks.
34. Perekond leeder ja must leeder
Perekond leeder: Perekonda kuuluvad paaritusulgjate liitlehekestega heitlehised kõrged põõsad, madalad puud või rohttaimed . Ühekojalised. Mõlemasugulised väikesed kollakas- või rohekasvalged õied asuvad rohkeõielistes tipmistes evasarikates või pööristes. Punased või mustad marjataolised söödavad või mürgised luuviljad on 3-5 seemnega. 20-40 liiki (must, punane). Kasvavad põhja- ja lõunaparasvöötmes, lähistroopikas ja troopilistes mägedes. Vilju kasutatakse toiduainetööstuses. Levinud haljastuses.
Must leeder: Sambucus nigra Pärit Euroopast. Eestisse sissetoodud. 6m kõrgune lopsakakasvuline põõsas. Parasniiske kasvukoht, päikeselembeline. Lehed paaritusulgjad, 5-7 lehekest. Õied kobarates, valged.Viljad mustad marjad kobarates. Marju kasutatakse toiduainetööstuses. Seemned mürgised. Kasutatakse ka haljastuses.
35. Punane leeder ja perekond lumimari
Punane leeder: Sambucus racemosa Levinud Euroopast Lääne-Aasiani. Eestisse sissetoodud. 3-4m kõrgune lopsakas põõsas. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, talub ka poolvarju ja linnatingimusi. Lehed 5-7 lehekesega, elliptilised, pika terava tipuga, teravsaagjad, hallikasrohelised 4cm pikad. Õied kollakasvalged, püstised kuni 8cm pikkustes õisikutes. Õitseb mais. Viljad kuni 5mm suurused 3 luuseemnega punased marjad. Kasutatakse toiduainetööstuses, seemned mürgised. Haljastuses.
Perekond lumimari: Lumimarja perekonna esindajad on suvehaljad ühekojalised madalamad põõsad. Lehed terveservalised või hõlmised, erineva kujuga sisselõigetega, ümarad või munajad. Õied kahesugulised, lehtede kaenaldes, vähemärgatavad kellukjad, kobarjates õisikutes, valged, roosad, punased, meerikkad. Õitsevad juunist-septembrini. Vili valge, punane kuni tumesinakas mahlakas, nõrgalt mürgine kaheseemneline luuvili . Perekonnas 18 liiki (harilik). Levinud Põhja- ja Kesk-Ameerikas. Hea heki ja ilutaim , sest talub kärpimist, linnatingimusi ja on vähenõudlik.
36. Perekond lodjapuu ja villane lodjapuu
Perekond lodjapuu: Perekonda kuuluvad heitlehised ja igihaljad, ühekojalised põõsad või madalad puud. Lehed hõlmised või terved, hambulise, saagja või terve servaga lihtlehed. Valged või roosakad, väikesed õied asuvad õisikus. Marjataoline luuvili ühe lapiku luuseemnega, valminult punane, must või tumesinine ning vähestel liikidel söödav. Perekonnas 200 liiki (harilik, villane). Levinud Euroopas, Väike-Aasias ja Põhja-Aafrikas. Kasutatakse haljastuses ja mõningad on ravimtaimed . Mõningate liikide vilju kasutatakse toiduks.
Villane lodjapuu: Viburnum lantana Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Põhja-Aafrikast kuni Väike-Aasia. Eestisse sissetoodud. Suvehaljas, kuni 4m kõrguseks kasvav põõsas. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, põua ja saastekindel. Valguslembene. Lehed ovaalsed, ümardunud kuni nõrgalt südaja alusega, ühtlaselt peensaagja servaga, alt tihedalt karvased, 6-12cm pikad. Õied õisikutes, valged kuni kollakasvalged, õitseb mais-juunis. Viljad 10mm pikad ovaalsed, punakasmustad marjad, valmivad oktoobris. Kasutatakse haljastuses.
37. Harilik lodjapuu
Viburnum opulus Kasvab Euroopas, Põhja-Aafrikas ning Lääne-Siberis. Kodumaine liik. 3-4m kõrgune põõsas. Niiskem kasvukoht ja poolvari. Lehed laimunajad kuni ümmargused, 3-hõlmalised, jämedahambulised, alt kahvaturohelised, tihedalt karvased. Leherootsul näärmed . Õied õisikutes kuni 10cm, valged, roosakad. Õitseb mais-juunis. Viljad kerajad, kuni 1cm, erepunased, söödavad. Valmivad august-september. Vilju kasutatakse keediste valmistamiseks.
38. Perekond kikkapuu
Kikkapuu perekonda kuuluvad ühekojalised, heitlehised või igihaljad puud, põõsad või puitunud varrega liaanid. Lehed elliptilised, peensaagjad või terveservalised. Õied kahesugulised, väikesed, rohekad, valkjad või roosakad asetsevad õisikutes või üksikult. Vili on roosa või punane, nelja pikipraoga avanev kupar , mille igas pesas on 1 või 2 oranžikaspunase lihaka seemnerüüga läikivat seemet . Õied ja viljad on mürgised. Puit kollakas kuni valge, keskmise raskusega. 175 liiki (harilik). Levinud Lõuna- ja Ida-Aasias ja Euroopas. Puitu kasutatakse nikerdustöödel. Taimi sügisese punase lehevärvi ja roosakaspunaste kuparde tõttu ka haljastuses.
39. Must aroonia ja harilik viirpuu
Must aroonia: Aronia melanocarpa var. grandifolia Kodumaa Põhja-Ameerika idaosa . Eestisse sissetoodud. Kõrgus 2-3m. Kuivust ja linnatingimusi taluv, valguslembeline. Lehed laielliptilised või äraspidimunajad, peensaagja servaga, pealt läikivad, alt karvased, 5-8cm. Pearool tumedad näärmed. Õied suureõielistes kobarates, valged. Õitseb mai-juuni. Vili kerajas, tumesinine või must, 1cm, valmib septembris. Kasutatakse vabakujuliste hekkidena, haljastuses, marjatoodanguks istandikud. Keedised, mahlad, veinid .
Harilik viirpuu: Crataegus rhipidophylla Levinud Euroopas. Eestis looduslikult. Kõrgus 5m. Kasvab viljakal mullal valgusküllastes kasvukohtades . Taluvad kuivust ja külma. Lehed hõlmised. Esinevad okkad. Kahesugulised õied, sarikates või kobaratesse, valged. Vili kerajas õunvili . Viljaliha magus. Puit kõva, tihe, kollakas. Puitu kasutatakse nikerdusteks ja treimistöödeks. Marju südameravimite ja venide ning mahlade tegemiseks.
Eristamise tunnused: Kõrgus, leht, vili
40. Perekond kontpuu ja verev kontpuu
Perekond kontpuu: Perekonda kuuluvad ühekojalised heitlehised (harvem igihaljad) põõsad või madalad puud. Lehed terveservalised, elliptilised või munajad, kaarjalt lehe tipu poole suunduvad külgrood. Kahesugulised valged või kollased väikesed õied on koondunud õisikusse. Viljaks luuvili või 1-3 seemnega mari, mis osadel liikidel söödav. Valge, punane, sinine või must. Puit luukõva ja tihe. Liike 50 (verev, siberi). Levinud Põhja-Ameerikas ja Euraasias. Puidust valmistatakse tarbeesemeid, söödavate marjadega toiduainetööstuses, haljastuses.
Verev kontpuu: Cornus sanguinea Levinud Euroopast Väike-Aasiani. Eestis kodumaine iik. Kõrgus 5m. Talub linnatingimusi, tolmu, gaase, kuivust, kärpimist ja külma. Lehed laielliptilised või munajad, lühikese terava tipuga, pealt tuhmrohelised, alt hallrohelised, rohkete pikkade karvadega. 5-10cm pikad. Õied lamedates õisikutes, valged, lõhnavad, õitseb juunis. Luuvili 8mm ja seeme 5mm, mustad, pole söödavad, valmivad septembris. Puit tume. Puidust väikesed tarbeesemed. Ilutaim.
41. Siberi kontpuu
Cornus alba Levik Ida-Euroopast Jaapanini. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 3m. Külmakindel, varjutaluv, vähenõudlik ja linnatingimusi taluv. Lehed elliptilised, ühtlaselt teravneva tipuga, ümardunud alusega, pealt tumerohelised, alt sinakasrohelised ja lühikarvased, 5-10 cm pikad. Õied lamedates õisikutes, kollakasvalged, õitseb mais. Kasutatakse haljastuses.
42. Harilik astelpaju
Hippophae rhamnoides Levinud Lääne-Euroopast Väike-Aasiani, Venemaal. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 6m. Kahekojaline . Valgusnõudlik ja ei talu mulla liigset kuivust. Talub mulla soolsust, linnatingimusi, üleujutusi ja toiteainetevaest pinnast. Lehed lineaarsüstjad, mõlemaltpoolt hõbedaste karvadega 3-7cm pikad. Õied väikesed, silmapaistmatud, meerikkad. Viljad oranžid, söödavad, hapud . Seemned piklikud, tumepruunid. Sümbioosis mügarbakteriga ja rikastab pinnast mullalämmastikuga. Kasutatakse pinnasekinnistajana, haljastuses ja marju toiduainetööstuses.
43. Perekond Prunus
Toompuu perekonda kuuluvad heitlehised ja igihaljad ühekojalised lehtpuud ja –põõsad. Lehed ovaalsed, elliptilised, peene või jämesaagja servaga, terava tipuga, näärmetega. Õied valged või roosad, kobarates ja lõhnavad. Vili mahlane või parkaineterikas luuvili. Puit tugev ja töödeldav, helepruun. Liike 430 ( Toomingas , ploomipuud, kirss ). Levinud põhjapoolkeral. Puitu kasutatakse tisleri- ja treimistöödeks, vilju toiduainetööstuses. Haljastuses.
44. Haraline ploomipuu ja harilik toomingas
Haraline ploomipuu: Prunus cerasifera Pärit Balkanilt ja Väike-Aasiast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 4-8m. Puud on vähenõudlikud, vältida liigniiskust. Lehed elliptilised, munajad, terava tipuga, peensaagja servaga, ümara alusega, pealt läikivad tumerohelised, alt valkjasrohelised, 4-6cm pikad. Õitseb kevadel, valged või roosad õied. Viljad hapud ploomid. Vilju kasutatakse keediste ja mahlade valmistamiseks.
Harilik toomingas: Prunus padus Levinud Euroopas ja Aasias. Eestis kodumaine liik ja levinud kõikjal. Kõrgus 15m. Parasniiske kasvukoht. Lehed elliptilised, ümardunud või nõrgalt südaja alusega, peensaagja servaga, 4-10 cm pikad. Leheroots lilla, 2 nääret. Õied valged, 10-15cm pikkustes rippuvates kobarates, tugevalt lõhnavad, õitseb juunis. Luuvili hernetera suurune, must, viljaliha söödav, parkiv. Puit kollakaspruun, suhteliselt pehme, kuid sitke. Puitu kasutatakse tisleritöödes. Kasutatakse ka haljastuses.
Eristamise tunnused: Kõrgus, leht, vili, puit
45. Perekond läätspuu ja suur läätspuu
Perekond läätspuu: Perekonda kuuluvad suvehaljad ühekojalised põõsad, harva puud. Lehed paarissulgjad, terveservalised liitlehed ja astlataolised abilehed . Lehekesi 2-10 paari. Õied kollased, harvem valged kuni roosad, üksikult või väikeste kogumikena. Viljad kitsad, veidi lapikud kaunad , siledakestalised seemned varisevad sügisel. Puit kollakasvalge. Liike 70 (suur, väike). Levinud Euroopast Aasiani. Puidust tehakse väiksemaid treitud detaile, tööristade käepidemed. Head meetaimed, seemnetest õli. Kasutatakse haljastuses.
Suur läätspuu: Caragana arborescens Pärit Siberist ja Aasiast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 6m. Päiksepaisteline kasvukoht. Külma- ja põuakindel, talub linnatingimusi ja kärpimist. Lehed paarissulgjad, kuni 13cm pikad liitlehed. Lehekesi 8-12, ovaalsed või elliptilised, alt nõrgalt karvased, ogaja tipuga. Õied 2cm, üksikult või 5 kaupa kimpudes, helekollased, õitseb juunis. Viljad pruunid, kuni 6cm veidi karvased kaunad. Sisaldavad 5-8 seemet. Puit kollane ja pruun. Kasutatakse haljastuses.
46. Harilik robiinia ja väike läätspuu
Harilik robiinia: Robinia pseudoacacia Pärit Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 15m. Vähenõudlik, talub linnatingimusi, kärpimist ja kuivust. Soojalembene ja meil veidi külmahell. Lehed paaritusulgjad, kuni 30cm pikad liitlehed. Lehekesi 9-19, ovaalsed 2-4cm pikad, nõelterava tipukesega, alt hallikasrohelised ja karvased, lehekese roots karvane. Õied valged, 10-20cm pikkustes rippuvates kobarates, tugeva lõhnaga, õitseb juunis. Varrel astlad. Viljad pruunid lamedad kaunad mille sees seemned. Puit kõva, tihe, valge ja pruunikas. Puitu kasutatakse mööblivalmistamiseks, siseviimistlusel ja kütteks. Kasutatakse haljastuses.
Väike läätspuu: Caragana frutex Pärit Aasiast ja Lääne-Siberi lõunaosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 1,5m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, kõlmakindel. Valguslembene, talub kärpimist. Leht koosneb neljast sõrmjast lehekesest, mis on äraspidised, paljad, 1,5-4cm pikad. Õied erekollased, 2cm pikad, üksikult või 3 kaupa, õitseb juunis. Viljadeks 1-4 seemnelised kuni 4cm pikkused paljad kaunad, piklike pruunikate seemnetega, valmivad augustis. Kasutatakse haljastuses, sobib hekkideks.
Eristamise tunnused: Kõrgus, leht, õis, astlad, puit
47. Harilik ebajasmiin ja mage sõstar
Harilik ebajasmiin: Philadelphus coronarius Pärit Lõuna-Euroopast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 2-3m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, külma ja linnatingimusi taluv. Küllaltki valgusnõudlik. Lehed munajad või elliptilised, jämesaagja servaga, allküljel roodudel karvad, 5-10cm pikad. Õied suured, valged, lõhnavad, kobarates, õitseb juunis. Viljaks paljude väikeste seemnetega kupar. Kasutatakse haljastuses.
Mage sõstar: Ribes alpinum Kasvab Euroopas ja Ees-Aasias, Eestis sage. Kõrgus 1,5m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik. Talub mulla kuivust, varju. Lehed 3-hõlmalised, hõlmad teravatipulised, pealt tumerohelised, hõrekarvased, alt helerohelised, paljad. Sügavtäkilise ripsmelise servaga. Leht 2-4cm pikk. Õied pikkades rippuvates kobarates, väikesed, õitseb kevadel. Vili lihakas paljuseemneline mari.
Kasutatakse haljastuses.
Eristamise tunnused: Kõrgus, leht, õis, vili.
48. Perekond Juglans
Pähklipuu perekonna liigid on suvehaljad, ühekojalised puud. Lehed paaritusulgjad näärmekarvased suured liitlehed. Õied ühesugulised. Isasõied suurtes rippuvates kollakasrohelistes urbades. Emasõied koondunud 3-8 kaupa pikale rootsule. Õitseb mais. Vili luuvili, mille lihakas kest kuivab ja alles jääb pähkel. Kõva ja hinnaline puit. Liike 15(mandžuuria, hall). Levinud Parasvöötmes ja subtroopikas, Lõuna-Ameerikas. Õlirikkaid seemneid kasutatakse toiduainetööstuses, Puitu ehitustööstuses. Levinud haljastuses.
49. Harilik põisenelas ja taraenelas
Harilik põisenelas: Physocarpus opulifolius Pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 3m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, linnastingimuste- ja külmakindel. Lehed 3 hõlmalised, laimunajad, keskmine hõlm pikem, kahelisaagja servaga, alt paljad või hõrekarvased, 5-12cm pikad. Õied roosakasvalged, kobarates, õitseb mai lõpus. Punakad kogukukkurviljad. Kasutatakse haljastuses, sobib hekiks.
Taraenelas: Spiraea chamaedryfolia Leviala Lääne-Euroopast Jaapanini, Siber . Eestisse sissetoodud. Kõrgus 2m. Vähenõudlik mullastiku suhtes, külma- ja põuakindel, talub ka varju. Lehed munajad, piklikud, õmara alusega, jämedalt ja ebaühtlaselt kahelisaagja servaga, paljad, 2-6cm pikad. Õied väikesed, valged, kobarates, õitseb mais-juunis. Viljaks koguvili, mis koosneb 3-5 nahkjast omavahel liitumata kukkurviljast. Kasutatakse haljastuses, ka hekina.
Eristamise tunnused: Kõrgus, leht, õis
50. Perekond tuhkpuu ja läikiv tuhkpuu
Perekond tuhkpuu: Heitlehised või igihaljad, ühekojalised põõsad. Lehed lühirootsulised, terveservalised lihtlehed. Õied üksikult või kobaras väikesed valged või roosakad. Vili 2-5 luuseemnega punakas kuni mustjas õunvili. Liike 50 (läikiv, must, harilik). Põhja-Ameerika, Euraasia. Kasutatakse haljastuses.
Läikiv tuhkpuu: Cotoneaster lucidus Pärit Hiina ja Siberi ümbrusest. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 1-2m. Vähenõudlik, külma- ja saastekindel. Lehed elliptilis-munajad, terava tipuga, pealt läikivad, alt helerohelised, madalakarvalised. Õied roosakad, 3-12 kaupa kobaras õisikus, õitseb kevadel. Vili punakasmust mari, 3 luuseemnega. Kasutatakse haljastuses, hekitaim
51. Perekond pirnipuu ja perekond õunapuu
Perekond pirnipuu: Perekonda kuuluvad heitlehised, ühekojalised lihtlehtedega puud, harva põõsad. Lehed terveservalised kuni saagjad, vahel ka hõlmised. Õied valged, suured kahesugulised, kobaras, putuktolmleja. Vili õunvili. Liike 30(harilik, mets). Pärit Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Aasiast ja Loode-Aafrikast. Puitu kasutatakse mööbli ja muusikariistade valmistamiseks. Vilju toiduainetööstuses.
Perekond õunapuu: Perekonda kuuluvad heitlehised, ühekojalised lihtlehtedega puud ja põõsad. Lehed laielliptilised, munajad, nahksed, täkilissaagja või saagja servaga. Õied kahesugulised, valged kuni punased, kobarais, putuktolmleja. Vili ümar õunvili. Liike 35 (aed, mets). Kasvavad Põhja-Ameerikas, Euroopas, Aasias. Puitu kasutatakse tisleri- ja treimistöödel. Vilju toiduainetööstuses. Levinud haljastuses.
52. Harilik pihlakas ja pooppuu
Harilik pihlakas Sorbus aucuparia Levinud Euroopas ja Siberis, Eestis sage. Kõrgus 4-15m. Mullastiku suhtes vähenõudlik, valguselembeline. Lehed 5-7 paari lehekestega paaritusulgjad liitlehed. Lehekesed saagja või kahelisaagja servaga. Pealt rohelised, allküljelt hallikad ning karvased. Õied valged, moodustavad pöörise, mis moodustub kuni 250st õiest, õitseb juunis, putuktolmleja. Vili kuni 1cm suurune oranž õunvili milles on seemned. Puit punakas. Puitu kasutatakse tisleritöödel ja masinadetailideks. Vilju kasutatakse toiduainetööstuses. Kasutatakse ka haljastuses.
Poopuu : Sorbus intermedia Levinud Skandinaavia lääne- ja lõunaosas. Eestis looduslikult läänesaartel ja mandri lääneosas. Kõrgus 15m. Vähenõudlik, talub linnatingimusi. Lehed piklikud, madalalt hõlmised, teravsaagjad, pealt tumeroheline ja läikiv alt hallikate karvadega. Õied valged, meeldiva lõhnaga, kobaras, õitseb juunis. Marjad oranžid õunviljad, u 1cm, seemnetega, söödavad. Kasutatakse haljatuses
Eristamise tunnused: Leht
53. Perekond viirpuu ja karvane viirpuu
Perekond viirpuu: Perekonda kuuluvad heitlehised, ühekojalised kõrged põõsad ja madalad puud. Lehed vahelduvad, hõlmised kuni jagused lihtlehed. Okstel astlad. Üied valged, kahesugulised, kobarates õisikutes. Viljad kerajad või piklikud, punased, kollased või mustad, luuseemneid 1-5, viljaliha lääge ja jahune. Puit tugev, kõva ja raske, kollakas või punakas. Liike 200 (harili, karvane) Levinud Põhja-Ameerikas ja Euroopas ning Aasias. Puitu kasutatakse nikerdusteks ja treimistöödeks. Vilju toiduainetööstuses.
Karvane viirpuu: Crataegus submollis Põhja-Ameerika idaosas. Eestisse sissetoodud. 6-8m kõrgune väike puu. Mullastiku suhtes vähenõudlik, talub kärpimist. Lehed munajaskolmnurksed, sirge või nõrgalt südaja alusega, hõlmadegam kahelisaagjad, alt rood karvased, 6-10 cm pikad. Leheroots karvane. Õied valged, suured, koondunud kobarasse, õitseb mai lõpp. Viljad piklikud oranžpunased, karvased, jahukasmahlased. Kasutatakse haljastuses, ka hekitaimena. Marju toiduainetööstuses.
54. Perekond vaarikas ja harilik vaarikas
Perekond vaarikas: Perekonda kuuluvad heitlehised või igihaljad ühekojalised põõsad, liaanid ja rohttaimed. Varred ogalised. Sõrmjad või paaritusulgjad liitlehed. Õied valged, roosad või punased. Lihakad luuviljad on alusel liitunud ja moodustavad koguvilja. Kokku 400 liiki, Eestis 6 (h vaarik , kitse-, ja põldmurakas). Levinud Põhja-Ameerikas, Euroopas, Aasias. Marju kasutatakse toiduainetööstuses.
Harilik vaarikas: Rubus idaeus Kesk-Euroopa kuni Ida-Siber, levinud Eestis. Kõrgus kuni 2m. Vähenõudlik. Lehed 3-5 lehekesega, kuni 20cm pikad, lehekesed piklikmunajad, kuni 8cm pikad, terava tipuga, kahelisaagja servaga, alt karvadega. Õied valged, õitseb juunis. Viljad punased, valmivad augustis. Vilju kasutatakse toiduainetööstuses.
55. Põõsasmaran ja kurdlehine kibuvits
Põõsasmaran: Potentilla fruticosa Levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas, Aasias. Eestis kodumaine liik. 1m kõrgune põõsas. Valgusküllane kasvukoht. Lehed sulgjad, 3-7 lehekesega, süstjad, terveservased, alt hallikasrohelised, siidjate karvadega, 1-2cm pikad. Õied kollased, hõredates õisikutes, õitseb juuni-august. Kasutatakse haljastuses.
Kurdlehine kibuvits: Rosa rugosa Kodumaa Aasias. Eestisse sissetoodud. 2m kõrgune põõsas. Vähenõudlik mulla suhtes, täispäike kuni poolvari, talub linnatingimusi ja kärpimist. Leht paaritusulgjas liitleht, 5-9 lehekest, ümarad, tugevasti kortsus, pealt paljad, alt karvased, 4-5cm pikad. Leherool ogad. Õied üksikult või väikestes õisikutes, väga suured 5-10cm roosad kuni tumepunased ja lõhnavad. Õitseb juunist septembrini. Viljad 4cm, oranžid, kerajad, söödavad. Kasutatakse haljastuses ja vilju toiduainetööstuses.
Eristamise tunnused: lehed, õied
56. Kitsemurakas ja näärelehine kibuvits
Kitsemurakas: Rubus nessensis Levinud Lääne- ja Kesk-Euroopas. Eestis põhja ja kaguosas. Kuni 1,5m kõrgune põõsas. Vähenõudlik. Lehed viietised või seitsmetised. Lehekesed munajad, teritunud tipuga, ühtlaselt saagja servaga, pealt hõredalt, alt tihedamalt karvased. Keskmine lekehe pika rootsuga. Leheroots väikeste ogadega. Õied valged, õitseb kevadel. Viljad mustpruunid, mahlased, söödavad. Mahla ja keediste valmistamiseks.
Näärelehine kibuvits: Rosa pimpinellifolia Kesk-ja Lõuna-Euroopa, Aasia, Lääne-Siber. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 1,5m. Lehed paaritusulgjad, 7-11 lehekesega. Ovaalsed, peensaagja servaga, paljad, 0,5-2cm pikad. Lehe pikkus 4-6cm.
57. Harilik toomingas ja magus kirsipuu
Harilik toomingas: Prunus padus Euroopa, Aasia. Eestis kodumaine liik. Kõrgus 15m. Lehed elliptilised, ümardunud või nõrgalt südaja alusega, peensaagja servaga, 4-10 cm pikad. Leheroots lilla, 2 nääret. Õied valged, 10-15cm pikkustes rippuvates kobarates, tugevalt lõhnav, õitseb juunis. Luuvili hernetera suurune, must, viljaliha söödav. Puit kollakaspruun, suhteliselt pehme. Puitu kasutatakse tisleritöödes. Kasutatakse haljastuses.
Magus kirsipuu: Prunus avium Kesk- ja Lääne-Euroopa, Balkan, Väike-Aasia. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 20-35m. Lehed munajad, elliptilised, näärmeliselt saagjad või kahelisaagjad, alt hõredalt karvased, 6-15cm pikad. Leheroots 2-5cm, 2 nääret. Õied suured, valged, kobaras. Õitseb kevadel. Vili punane või kollane, mahlane, magus, kuni 2cm. Puit pruun, pehme, kerge, hästi poleeritav. Puitu kasutatakse tisleri- ja treimistöödeks. Vilju toiduainetööstuses. Kasutatakse haljastuses.
58. Harilik ja suurelehine pärn
Harilik pärn: Tilia cordata Levinud Euroopas, Aasias. Eestis hajusalt. Kõrgus 30m. Vähenõudlik, talub varju, kärpimist ja linnatingimusi. Lehed rohelised, südaja alusega, alt sinakashallid, all pruunidkarvatutid roodude nurkades . 6-7cm. Õied kollased, lõhnavad, õitseb suve lõpus, juulis-augustis. Viljad tiivalehekesega seemned. Kasutatakse haljastuses. Puitu tisleritöödel ja saematerjaliks ning mööbliks.
Suurelehine pärn: Tilia platyphyllos Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 25m. Varjutaluv. Lehed alt kahvaturohelised, palju halle karve, eriti allküljel, leheroots karvane. Leht 6-15cm pikk. Sirge alus. Õitseb teistest pärnadest varem, juuni-juuli. Nõudlik mullaviljakuse suhtes. Kasutatakse haljastuses ja puitu mööbli ja saematerjali valmistamiseks.
59. Harilik näsiniin ja amuuri korgipuu
Harilik näsiniin: Daphne mezereum Kasvab Euroopas, Aasias. Eestis hajusalt. 1,5m kõrgune põõsas. Kasvab viljakatel ja niisketel muldadel, külmakindel ja varjutaluv. Lehed on tömbi tipuga, õhukesed, terveservalised, paljad ja lühirootsulised, kuni 10cm. Õied roosad, lõhnavad, õitseb aprillis. Viljad punased, valmivad septembris. Mürgine. Hea meetaim , kasutatakse haljastuses.
Amuuri korgipuu: Phellodendron amurense Pärit Kaug-Idast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 25m. Parasniiske kasvukoht. Külmakindel. Lehed paaritusulgjad, 5-13 lehekest, piklikmunajad, pika terava tipuga, peenetäkilise ja ripsmelise servaga, alt rood karvased, lehekesed 5-10cm. Õied väikesed, koondunud kobarasse, meerikkad, õitseb juunis. Viljad on mustad kerajad roheka viljalihaga viieseemnelised marjad. Kasutatakse korgi tootmiseks. Haljastuses ei kasutata (lehed hilja ja vara maha)
60. Harilik hobukastan
Harilik hobukastan: Aesculus hippocastanum Pärit Balkanist. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 30m. Kasvukoht peaks olema valgusküllane. Lehed 5 või 7 lehekesega, äraspidised, munajad, teravneva tipuga, saagja või kahelisaagja servaga, kortsus, all roodude nurkades karvatutid. 10-20cm pikad. Õied valged, püstistes pööristes. Vili ogalise või sileda pinnaga kupar, seemned pähklikujulised. Puit pehme ja kergesti töödeldav. Kasutatakse haljastuses.
61. Harilik türnpuu ja harilik paakspuu
Harilik türnpuu: Rhamnus catharticus Levinud Euroopas, Aasias. Eestis kodumaine. 4-5m kõrgune põõsas. Vähenõudlik, talub linnatingimusi, kuivust. Leht ovaalne, munajas, lühikese terava tipuga, kärbitult saagja servaga, 4-5 külgroopaari, mis suunduvad kaarjalt üles. Viljad mustad luuviljad 2-4 mürgise seemnega. Puit keskmise tiheduse ja kõvadusega, kollakas-oranž. Kasutatakse tuuletõkkehekkideks ja pinnasekattena. Marju ja koort meditsiinis. Puitu nikerdus ja tisleritöödeks.
Harilik paakspuu: Frangula alnus Levinud Euroopas, Aasias. Eestis kodumaine. 7-8m kõrgune madal puu või põõsas. Vähenõudlik, külmakindel, linnatingimusi taluv. Lehed elliptilised, terveservalised. Külgroodusi 6-12 paari, mis pöörduvad enne lehe serva jõudmist lehe tipu suunas. Puit habras. Ei kasutata eriti.
62. Harilik metsviinapuu ja perekond tamm
Harilik metsviinapuu: Parthenocissus quinquefolia Pärit Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. 20m kõrgusele roniv tugevakasvuline liaan. Külmakindel, linnatingimusi taluv, poolvari või avapäike. Lehed sõrmjad, 5 lehekest, rootsuga, elliptilised, jämesaagjad, pealt tume- ja alat sinakasrohelised, 4-10cm pikad. Ronib köitraagudega. Kasutatakse haljastuses.
Perekond tamm: Perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlevad heitlehised või igihaljad kõrged puud ja põõsad. Lehed hõlmised, saagja, oga- või terveservalised nahksed lihtlehed. Kollakasrohelised isasõied kimpudena rippuvates urbades, emasõied ühe kaupa lehekaenlas. Vili üheseemneline tõru. Puit kõva ja raske, vastupidav. Liike 200-800 (harilik, punane, valge, must). Levinud põhjaparasvöötmes ja troopika mägedes. Puitu kasutatakse ehitus- ja mööblitööstuses. Haljastuses.
63. Harilik ja punane tamm
Harilik tamm: Quercus robur Levinud Euroopas, Balkanil , Väike-Aasias. Eestis kodumaine. Kõrgus 30m. Valguse ja kasvukoha suhtes nõudlik, põua ja õhusaastekindel, hiliskülmaõrn.
Punane tamm: Quercus rubra Pärit Põhja-Ameerika ida- ja keskosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 30m. Lehed on äraspidised, 7...11 teravatipulise hõlmaga, hõlmade ja hammaste tipus niitjas teravik , lehealus kiiljas, lehed pealt tumerohelised, läikivad, 8...20 cm pikad.
64. Sugukond pöögilised
Perekonda kuuluvad heitlehised, harva igihaljad, ühekojalised puud, harvem põõsad. 8 perekonda ja 800 liiki. Lehed vahelduvad lihtlehed kuni hõlmised lehed, abilehed varisevad varakult. Õied ühesugulised, tuultolmlejad. Isasõied urbade või peadena. Emasõied üksikult või pähikuis. Emasõisi ümbritsevad õiekattelehed, millised viljade valmides kasvavad kokku, puituvad ja moodustavad kuupula(lüdi), milline ümbritseb vilja kas osaliselt või täielikult. Viljaks on üheseemneline puitunud kestaga pähkel, milline valmib õitsemisega samal võijärgneval aastal. Tamme ja pöögi perekond.
65. Sugukond roosõielised
Liht või liitlehtedega, puud, põõsad ja rohttaimed. Suvehaljad, ühekojalised. Kahesugulised õied. Viljaks õunvili, luuvili või koguvili. Putuktolmejad. Perekondadeks eraldatakse lehtede, viljade alusel (enelalised, õunapuulised). Kasutatakse vilju enamasti.
66. Hall ja mandžuuria pähklipuu
Hall pähklipuu: Juglans cinerea Pärit Põhja-Ameerika ida- ja keskosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 25-30m. Nõudlik valguse, mullaviljakuse ja niiskuse suhtes. Liitleht, lehekesi 11-19, piklikmunajad, peensaagjad, alt hallikad. Lehed 50-70cm pikad. Puit vastupidav ja kerge. Puitu kasutatakse ehitus- ja mööblitööstuses, vineeriks. Kasutatakse haljastuses.
Mandžuuria pähklipuu: Juglnas mandshurica Pärit Kaug-Idast, Korea, Põhja-Hiina. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 25m. Nõudlik valguse, mullaviljakuse ja niiskuse suhtes. Külmakindel. Liitlehed, lehekesi 11-19, hambad madalad, harvad , ripsmelise servaga, alt hallikad. Lehed kuni 1m pikad. Puit helepruun-hall. Puitu kasutatakse ehitus- ja mööblitööstuses. Kasutatakse haljastuses.
67. Harilik saar ja harilik sirel
Harilik saar: Fraxinus excelsior Kasvab Euroopas, Väike-Aasias. Eestis kodumaine. Kõrgus 30m. Valguse ja mullaviljakuse suhtes nõudlik. Hiliskülma hell. Põuakindel, ei talu õhusaastet. Lehed paaritusulgjad liitlehed 9-15 lehekesega, need elliptilised, jämesaagjad, peaaegu rootsuta. Õied külgpungadest, tuultolmleja, õitseb aprilli lõpus-mai alguses. Õied tihedalt punakaslillades õisikutes. Viljastunud õitest moodustuvad 3cm pikkused lamedad, pikliku nahkja tiivaga pähklikesed. Puit kollakaspruun. Puitu kasutatakse ehitus ja mööblitööstuses. Parkett ja siseviimistlus.
Harilik sirel: Syringa vulgaris Balkanist. Eestisse sissetoodud. 5-6m kõrgune püstine põõsas või madal puu. Päiksepaisteline kasvukoht, talub linnatingimusi, õhusaastet, kärpimist. Lehed munajad, südaja alusega, terveservalised, paljad, 5-12cm pikad. Õied koondunud suurtesse pööristesse, lillad, sinised, valged, lõhnavad tugevasti, õitseb mai-juuni. Kupar pruunikas, sees 2 seemet. Puit väga kõva ja tihe. Kasutatakse haljastuses.
68. Harilik jalakas ja künnapuu
Harilik jalakas: Ulmus glabra Levinud Euroopas, Väike-Aasias. Eestis kodumaine. Kõrgus 25-30m. Valguslembene aga kasvab ka poolvarjus. Lehed ovaalsed, terava tipuga, üks lehe pool teisest kuni 0,5cm lühem, leheserv kahelisaagjas, pealt ja alt karekarvane, külgrood harenevad enne leheserva, 8-16cm. Õied kahesugulised, kimbuna õisikus, tuultolmlejad. Vili tiibjas pähklike. Puit pruun, keskmiselt kõva ja tihe. Puitu kasutatakse mööblitöötsuses.
Künnapuu: Ulmus laevis Levinud Euroopas. Eestis kodumaine aga hajusalt. Kõrgus 25-35m. Lehed ovaalsed, terava tipuga, üks lehe pool teisest 1-2cm lühem, leheserv kahelisaagjas, alt pehmekarvane, 5-12cm pikad. Puit kõva, sitke, väärtuslik, helehall. Puidust valmistatakse mööblit.
69. Harilik haab ja hõbepappel
Harilik haab: Populus tremula Levinud Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis kodumaine. Kõrgus kuni 40m. Kasvab enamasti paremal pinnasel. Lehed ümmargused kuni ovaalsed, laineliselt täkilise servaga, rohelised. Ühekojaline Õied urbades, mis kuni 12cm pikad. Isasõied tumepurpurjad, emasõied kahvaturoosad, õitseb aprilli lõpp või mai algus. Puit valge, kerge, pehme, hästi töödeldav. Puitu kasutatakse tuletiku- ja paberitööstuses.
Hõbepappel: Populus alba Kasvab Kesk- ja Lääne-Euroopas, Aasias, Põhja-Aafrikas. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 25-30m. Valgusnõudlikud. Lehed ümarad, lainelise servaga, 3-8cm pikad, alt karvased.
70. Perekond Salix
Pajude perekonda kuuluvad kõrged ja madalad puud ning kõrged, keskmised või madalad põõsad. Kahekojalised ja suvehaljad. Lihtlehed. Õied urvana, varustatud meenäärmetega. Kupar ühepesaline, kahe poolmega, seemned väiksed, lennukarvadega. Enamasti putuktolmlejad , väga külmas tuultolmejad. Õitsevad enne või koos lehtimisega. Puukujulisi pajusid nimetatakse remmelgateks. Levib hästi vegetatiivselt. Puit u kasutatakse ehituses ja tselluloosi tootmiseks, biopuhastitena ja energiavõsana. 300liiki(vesi, kahevärviline, tuhkur , hundi, hala , vits). Levinud põhja kui lõunapoolkera parasvöötmes.
71. Eestis kasvavad remmelgaliigid ja nende iseloomustus.
Raudremmelgas: Salix pentandra lehed piklik elliptilised, teritunud tipuga, näärmeliselt peensaagja servaga, pealt läikivad, alt kahvatud, leht 5-12cm. 5m kõrgune põõsas või 10m kõrgune puu. Kasvab Euroopas ja Aasia põhjaosas. Eestis kodumaine. Niiske kasvukoht. Meetaim.
Rabe remmelgas: Salix fragilis lehed süstjad, pika terava tipuga, näärmelise saagja sevaga, pealt rohelised, alt hallikad, 7-15cm pikad. Levinud Euroopas, Kesk-Aasias. Eestis kodumaine. Kõrgus 15-20m. Kasutatakse haljastuses.
Raagremmelgas : Salix caprea Lehed elliptilised, terveservalised, alt hallid , viltjaskarvased, 5-10cm pikad. Õitseb märtsi lõpus. Varjane hea meetaim. Õitsedes dekoratiivne, emasurvad kuni 5cm. Kuldkollased. Viljad valmivad mais-juunis. Kasvab niiskematel viljakatel muldadel. Kõrgus 20m. Kesk-ja Põhja-Euroopas ja Põhja-Aasias. Eestis kodumaine. Puitu küttepuuks ja paberiks. Haljastuses, meetaim.
72. Eestis kasvavad tähtsamad pajuliigid ja nende iseloomustus.
Vesipaju : Salix triandra Lehed paljad, elliptilised, teritunud tipuga, tömpjate näärmeliste hammastega, alt sinakashallid, 7-14cm, näärmed rootsul. 4-5m kõrgune põõsas. Levinud Euroopas ja Aasias. Niisketes piirkondades. Eestis kodumaine. Meetaim.
Kahevärviline paju: Salix phylicifolia Lehed elliptilised, lainelised saagja servaga, terava tipuga, pealt tumerohelised, läikivad, alt sinakasrohelised, paljad, 5-9cm. Õitseb aprilli lõpp-mai. Isasurvad kuni 2cm, emasurvad 4-10cm. 2-3m kõrgune põõsas. Kasvab üle Euraasia, ka Eestis. Kasutatakse vahest haljastuse .
Vitspaju: Salix viminalis Lehed lineaarsüstjad, terve, allapoole pööratud serv, alt hallikad, siidkarvased, 8-15cm pikad. Emasurvad 4-6cm. Kasvab Euroopas ja Aasias. Ka Eestis. 5-6m kõrgune põõsas. Energiavõsa või hekk .
Hundipaju: Salix rosmarinifolia Lehed süstjad, terveservalised, pealt rohelised, alt hallikad, siidkarvased, 2-6cm pikad. Õitseb mais, urvad kerajad. 1-1,5m kõrgune põõsas. Kasvab Euroopas, Siberis. Eestis kodumaine.
73. Dendroloogia mõiste.
Botaanika ja metsanduse haru, mis uurib puittaimi, puid ja põõsaid ning liaane. Puidu omadused, kasutamine, süstemaatika.
74. Liigi mõiste. Taksonoomilised üksused.
Kasutatakse bioloogias kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Liik – Perekond- Sugukond – Selts – Klass – Himkond – Riik – Domeen - Elu
75. Areaal. Introduktsioon. Aklimatisatsioon .
Areaal on mingi liigi isendite esinemisala. Introduktsioon on võõrliigi toomine alale , kus teda varem ei olnud. Aklimatisatsioon on kohanemine kliima- või elutingimustega.
76. Puuliikide rühmitamine kõrguse ja vanuse järgi. Tooge näiteid.
Ülikõrged: h ebatsuuga, kõrged: h kuusk, h mänd keskmised h haab, h tamm, arukask madalad sookask, hall lepp, h elupuu väga madalad h toomingas, h kadakas, h pihlakas
77. Lehtede liigitus. Lehelaba kuju, lehetipp , leheserv.
Lihtleht koosneb lehelabast ja leherootsust, mille abil ta kinnitub võrsele. Lehed on liigiti väga erineva kujuga, nende eristamiseks ja kirjeldamiseks kasutatakse kindlaid termineid (nt. munajas, eliptiline, lineaalne jne.). Enamikul puudel ja põõsastel on sümmeetrilise labaga lehed, lehelaba asümmeetriat esineb harvem (harilik jalakas, künnapuu jne.). Kui ühisele rootsule kinnitub iseseisvate rootsudega kaks või rohkem lehelaba, nimetatakse lehte liitleheks. Liitlehed jaotatakse lehekeste paiknemise alusel sulgjateks ja sõrmjateks. Sõrmjad liitlehed võivad vastavalt lehekeste arvule olla: kolmetised, neljatised (nt. väike läätspuu), viietised (nt. harilik metsviinapuu), seitsmetised (nt. harilik hobukastan) jne. Sulgjad liitlehed jaotatakse liht- ja liitsulgjateks. Lihtsulgjad (ühelisulgjad) liitlehed jaotatakse omakorda kahte rühma: paaritusulgjad ja paarissulgjad. Paaritusulgjad liitlehed on näiteks harilikul saarel, mille ühisele rootsule kinnituvad vastakute paaridena lehekesed ja leherootsu tipus on üksik leheke. Paarissulgjate liitlehtede puhul on lehekesi paarisarv , nagu näiteks suurel läätspuul. Kahelisulgjal (liitsulgjal) liitlehel kinnituvad pearootsu sulgjatele külgharudele omakorda enamasti paaritusulgjad lehekesed (nt. kuradipuu ).
Lehelaba kirjeldatakse ka lehelaba alust, tippu, leheserva, roodumist, lõhestatust, karvasust jm iseloomustades. Lehelaba alus võib olla ümardunud (sookask), südajas (harilik pärn) vm. Lehetipp on tavaliselt teritunud, terav, tömp, ümardunud, põgaldunud vm kujuga. Lehe serv võib olla terve, laineline, peen- kuni jämesaagjas, jämesaagjas, tihti kahelisaagjas, peenogalt saagja servaga, ripsmeline, täkiline vm. Mõnel liigil võib lehelaba tipuosas serv olla saagjas, allosas aga terve. Lehelabal võib olla eri sügavusega väljalõikeid. Nende alusel jaotatakse lehed: hõlmised – väljalõiked ulatuvad kuni ühe kolmandikuni lehelaba laiusest, lõhised – väljalõiked ulatuvad kuni kahe kolmandikuni lehelaba laiusest ja jagused – väljalõiked ulatuvad kuni keskrooni.
78. Ökoloogilised tegurid ning nende mõju puittaimedele
Kõik ökoloogilised tegurid, millest oleneb teatud liigi parem või halvem kasv, moodustavad kasvukohatingimused e.toitumiskeskkonna (viljakam muld, paremad niiskustingimused jne), tegurid aga, mis on tingimata vajalikud antud taime eluks, nimetatakse elulisteks e. olelustingimusteks. Kõigi taimede normaalseks eluks on vajalik hapnik, süsihappegaas , valgus, soojus , vesi ja mineraalsed toitained , need kõik kuuluvad eluliste e. olelustingimuste hulka.
Kõiki ökoloogilisi tegureid võime jagada kolme suurde rühma:
1) abiootilised tegurid
2) biootilised tegurid
3) antropogeensed tegurid
Kõiki nimetatud ökoloogilisi tegureid tuleb vaadelda vastastikuses seoses. Taimed kasvavad kõige paremini tavaliselt paljude kasvu soodustavate tegurite koosesinemisel, kusjuures tuleb arvestada, et ühtegi neist tegureist ei ole võimalik asendada teisega . Liikide looduslik levik on tihedalt seotud keskkonnateguritega: nad suudavad kasvada ainult seal, ku nad on keskkonnaga hästi kohanenud. Küll aga pidurdab liigi normaalset kasvu ühe teguri mittevastavus, näiteks madal temperatuur, sademete vähesus, niiskuse üleküllus jne. Kui aga keskkonnatingimused on nii tugevasti muutunud, et taim ei suuda nendea enam kohaneda, kutsub see esile häireid taimede elus, sageli võib taim isegi hukkuda.
79. Mis on ökoloogiline tolerants?
Keskkonnategurite või –parameetrite piirkond, milles mingi taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda, nimetatakse selle taksoni ökoloogiliseks amplituudiks e. ökoloogiliseks tolerantsiks. Miinimumreegli järgi piirab mingil alal (kasvukohas) kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlusi kõige vähem, st mis on ökoloogilise amplituudi miinimumile kõige lähemal, nt. kliimategur, mis antud regioonis on suurima negatiivse mõjuga. Miinimumreegli laiendamisel on saadud üldisem tolerantsuse e. Shelfordi reegel, mille kohaselt mõjub pidurdavalt see tegur, mis eemaldub optimumist ning läheneb tolerantsse (taluvuse) e. ökoloogilise amplituudi piirile, st on kas miinimumi või maksimumi lähedal. Igal liigil on seega iga keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maksimum, st tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada.
80. Abiootilised tegurid
Abiootilistest teguritest olulisemad on kliimategurid (valgus; temperatuur; sademed; atmosfäär (õhk), sh. õhu liikumine õhuniiskus ning tuule mõju puittaimedele), lisaks mullastikulised ( e. edaafilised) tegurid (aluspõhi, mulla koostis, happesus , mulla tüsedus jne) ning ekspositsiooni ( ilmakaarte mõju) ja orograafilised tegurid (reljeef).
81. Biootilised tegurid
Biootilised mõjurid on: seened (mükoriisaseened, puidusaprotroofid jne), loomastik (fauna) ( tolmeldajad , levitajad, fütofaagid ) ning konkurenttaimed (rohttaimed, samblad , sama või erineva liigi puittaimed ).
82. Kuidas jaotatakse puu- ja põõsaliigid valgusnõudlikkuse järgi? Tooge näiteid
a) varjupõlgavad e. valgusnõudlikud (valgustaimede e. valguslembesed), mis on väga tundlikud valguse vähesuse suhtes, ning on suutelised tekkima ja kasvama vaid täisvalguses d (lehised, kask, h ja mägimänd, torkav kuusk, haab jt);
b) poolvarjutaluvad, mis on suutelised tekkima ja kasvama täisvalgusest väiksemas valgustatuses ( elupuud , sabiina kadakas, sanglepp, hall lepp, h toomingas jt);
c) varjutaluvad, mis on suutelised tekkima ja välja kasvama teiste varjust, kuid korralikuks õitsemiseks ja viljumiseks vajavad peaaegu taisvalgust (h kuusk, siberi ja euroopa nulg, h jugapuu, h pärn, h pöök jt);
d) varjutaimed , mis vajavad eksisteerimiseks varjukeskkonda.
83. Puittaimed ja temperatuur
Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0 ºC.
Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks haab ja lepp õitsevad aprillis, kui keskmine temperatuur on +2 ºC. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on +2...+3 ºC ja mulla temperatuur 0,1...0,2 ºC. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema, kui temperatuur on vaevalt üle 0 ºC. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema aga +5 ºC juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes +35 ºC. Seemnete idanemine oleneb oluliselt temperatuurist. Optimaalsel temperatuuril hakkavad seemned idanema varem ja idanevad kiiremini.
Temperatuuri mõju fotosünteesile: Fotosüntees toimub temperatuurivahemikus 0...+40(50) ºC, kusjuures optimaalne on enamasti +15...+25 ºC. Optimumtemperatuur oleneb puu liigist.
Hingamine : algab puudel suhteliselt madalal (alla 0 ºC) temperatuuril. Optimaalne temperatuur hingamisel on tunduvalt kõrgem kui fotosünteesil , tavaliselt +36...+40 ºC. Hingamine lakkab temperatuuril üle +50 ºC. Puud hingavad nii päeval kui öösel.
84. Negatiivsete temperatuuride mõju puittaimedele. Külmakahjustused puudel. Tooge näiteid
Äärmuslikud kõrvalekalded temperatuurioptimumist peatavad taime arengu, kahjustavad tema üksikosi (organeid) või viivad taime hukule.
Negatiivsete temperatuuride kahjustav mõju puittaimedele võib esineda mitmel viisil:
a) talvepakasena;
b) miinus - ja plusstemperatuuride sagedase ja suure kõikumisena talvel;
c) hiliskülma (kevadel) või varakülma (sügisel) ajal võrsete, õite ja lehtede kahjustamisena;
d) külmakergitusena (-kohrutusena) noortel taimedel suure veemahutavusega muldadel (turvasmuldadel);
e) kõvadel lehtpuudel (tamm, saar, jalakas, künnapuu) külmalõhede tekkimisena talvel temperatuuri järsu langemise mõjul.
85. Kuidas jagatakse puittaimed soojanõudlikkuse ja külmakindluse järgi? Tooge näiteid.
I - vähese soojanõudlikkusega, täiesti külmakindlad liigid e. väga pakasekindlad ja pakasekindlad liigid, taluvad temp. langust –35…-50 oC ja isegi madalamale, samuti teisi ebasoodsaid tingimusi. harilik mänd, h kadakas, soo- ja arukask, hall lepp, h kuusk, h haab, siberi nulg.
II - keskmise soojanõudlikkusega, e. külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni –35 oC: h pihlakas, h toomingas, sanglepp, h tamm, h pärn, h vaher, h saar, h jalakas ja künnapuu, sarapuu, h elupuu.
III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad e. keskmise külmakindlusega liigid,taluvad temp. langust kuni –25 oC: h jugapuu, h robiinia, h valgepöök, h pöök.
IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni –15 oC: ranniksekvoia, mammutipuu, virsikupuu, h pukspuu, küpressid. Eestis välistingimustes ei kasva.
V – külmapõlgavad e. troopikaliigid, taluvad temp. + 5…-5 oC. Eestis välistingimustes ei suuda kasvada.
86. Vee tähtsus puittaimedele. Sademete negatiivne mõju puittaimedele. Tooge näiteid.
Taimed saavad vett ka lehtede kaudu, kuid põhilise osa hangivad nad juurte kaudu mullast. Valguse ja temperatuuri kõrval on vesi üks olulisemaid fotosünteesi mõjutavaid tegureid. Puittaimede kasv oleneb temperatuuri kõrval oluliselt niiskusest. Veepuuduse korral jäävad okkad lühemaks ja väheneb lehtede pind, mis omakorda vähendab assimilatsiooni . Põua tagajärjel hukkuvad ka peenemad juured ja mükoriisa , mis võib vähendada puude juurdekasvu järgmistel aastatel. Puistute ja puude juurdekasv väheneb ka niiskuse ülekülluse korral. Hapnikupuuduse tõttu mullas juurte tegevus aeglustub või nad hukkuvad. Juurte aktiivsuse vähenemine põhjustab transpiratsiooni langust ja toitainete neeldumise vähenemist.
Lumi võib põhjustada puude kahjustusi. Tuntud on lumemurd (lume raskuse all puu murdub) ja lume vaalimine (lumi painutab puu maha). Neid kahjustusi esineb sageli sügistalvel, kui sajab sulalund, mis kleepub puudele.
87. Kuidas jagatakse puittaimi kasvukoha niiskustingimuste nõudlikkuse järgi? Tooge näiteid.
1) hügrofüüdid - kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Sellesse rühma kuuluvad harilik mänd, sanglepp, hariliku saare lodumuldade ökotüüp nn. luhasaar, sookask, mitmed pajuliigid (lapi-, tuhkur-, kõrvpaju jt.);
2) mesofüüdid - kasvavad parasniisketel kasvukohtadel. Reeglina nad ei talu liigset niiskust, sest nad kannatavad siis mulla halva õhustatavuse tõttu, veepuudusel aga kahjustab neid põud. Neil puuduvad kasvukohast tingitud silmatorkavad morfoloogilised iseärasused. Siia rühma kuulub enamus metsapuid ja -põõsaid (arukask, haab, hall lepp, tamm, vaher, pärn, kuusk, lehised).
3) kserofüüdid - on kohastunud kasvamiseks kestva kuivusega mullal: harilik mänd (on üldse väga laia ökoloogilise amplituudiga), kadakas. Kserofüütide juurestik on hästi arenenud, enamusel neist on võimas sammasjuur , osal liikidel on hästi arenenud pindmisem juurestik ning nad on võimelised kasutama ka raskesti omastatavat vett.
88. Tuule mõju ja tähtsus puittaimedele
Õhu liikumine (tuul) avaldab puittaimedele nii otsest kui ka kaudset mõju. Õhu liikumine mõjutab oluliselt puittaimede assimilatsiooni. Tuul kannab lehtede pinnalt ära CO2- vaese õhu ja toob asemele õhku, mis on CO2 -rikkam. Seetõttu tuule kiiruse suurenedes assimilatsioon intensiivistub.
Tuul avaldab mõju ka transpiratsioonile: puhub lehtede pinnalt ära niiskusega küllastunud õhu ja toob asemele kuivemat, millega soodustab transpiratsiooni.
Tuul etendab tähtsat osa puuliikide paljunemisel. Tuule abil tolmleb enamik metsapuid: mänd, kuusk, nulg, lehis, pappel , kask, tamm, pöök, valgepöök, saar, jalakalised, sarapuu. Tuule abil levivad enamasti ka seemned (pappel, kask, kuusk, mänd, lehis, nulg, saar, vaher jt.).
Nähtust, mil puu tormi käes tüvest murdub, nimetatakse tormimurruks. Tormiheite korral paisatakse puud ümber koos juurtega.
Tormiheite all kannatavad enam nõrgema ja pindmise juurestikuga liigid (kuusk, nulg, kask) ning tormiheited esinevad sagedamini liigniisketel aladel, kus puudel on moodustunud pindmine juurestik (siin kahjustatakse ka mändi). Tormiheite teket põhjustab ka puudel esinev juuremädanik .
Tormimurd esineb juhul, kui tuule painutav jõud on suurem kui tüve vastupanuvõime, seega esineb peamiselt puudel, mille tüve on kahjustanud mädanikud ja mis on sügavamale tungivate juurtega, kuid haprama puiduga (mänd, haab, ka kuusk). Tormikindlamateks liikideks on sügavale tungiva juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas).
89. Inimese mõju puittaimedele
Inimese mõju puudele võib olla nii kaudne (tahtmatu) ( tulekahjud , õhusaaste, tallamine jne) kui otsene ( tahtlik ) (põlengute tekitamine, ebaõige metsade majandamine , planeerimisvead jne).
90. Kliima mõju ja tähtsus puittaimedele
Orgaanilise aine valmistamiseks peavad taimed peale materjali (süsihappegaas, vesi ja mineraalained ) saama ka energiat - päikeseenergiat. Päikeseenergia abil toodetakse orgaanilist ainet. Fotosünteesi intensiivsus oleneb valguse intensiivsusest, mis omakorda sõltub päikesekiirte langemisnurgast ja pilvisusest. Suurematel laiuskraadidel kaasneb valguse muutusega ka soojuskiirguse vähenemne, sest mõlema allikas on sama. Taimede valgustatuse juures on oluline ka valgustatuse kestus e. päeva pikkus. Samuti varjatus maapealsete esemete või nende varju poolt. Erinevad puuliigid vajavad valgust kasvamiseks ja arenemiseks erineval hulgal ja suhtuvad valgustatusesse erinevalt.
Ühe või teise liigi metsakasvatuses või haljastuses kasutamise määrab ära miinimumtemperatuuride suurus, mida liik suudab vastaval aastaajal (talvel, kevadel või sügisel) taluda ilma juurdekasvu või dekoratiivsete omaduste olulise kaota.
91. Hõimkond paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimede (Gymnospermae) 5-st klassist on kõige tuntum okaspuude klass (Coniferopsida e. Pinopsida e. Pinatae) kuhu kuulub 6 sugukonda (araukaarialised - Araucariaceae, kivijugapuulised - Podocarpaceae, küpressilised - Cupressaceae, männilised - Pinaceae, peajugapuulised – Chephalotaxaceae ja sooküpressilised - Taxodiacea) kaasajal kasvavate liikidega ja 4 sugukonda väljasurnud liikidega.
60 igihaljas ja 5 suvehaljas perekonnas on kokku umbes 500-600 liiki (koos jugapuulistega). Enamus okaspuudest kasvab põhjapoolkeral, lõunapoolkeral kasvavad Araucaria, Podocarpus, Cupressus sp. jmt. Eestis kasvavad looduslikult Pinus sylvestris, Picea abies, Juniperus communis ja Taxus baccata. Kõik teised okaspuuliigid on meie jaoks introdutsendid e. sissetoodud võõrokaspuud, milledest on püütud läbi aegade kasvatada umbes sadakond liiki.
Okaspuud on enamasti ühekojalised tuultolmlejad puud ning põõsad.
Isaskäbid koosnevad käbiteljele kinnitunud paljudest tolmulehtedest, millede alaküljel asuvates tolmupesades (pesi 2-15) asub arvukalt tolmuterasid. Isaskäbid asuvad kas võrsete tippudes või okaste kaenaldes.
Emaskäbid on enamasti puitunud seemne- ja kattesoomustega või lihakate soomustega marjataolised käbid (Juniperus sp.). Emaskäbil on käbi teljele kinnitunud palju kattesoomuseid, millede kaenlas asuvad seemnesoomused enamasti 2 seemnealgmega. Pärast seemnealgmetes paiknevate munarakkude viljastamist hakkavad hoogsalt arenema seemnesoomused ja seemnealgmed (seemned), millised moodustavad enamuse valminud käbist.
Seemned on kas tiivutud (Juniperus, Pinus sp.), ühepoolse lennutiivaga (Abies, Picea, Pinus, Pseudotsuga, Larix, Tsuga sp. jt.) või kahe kitsa tiivaga (Chamaecyparis, Cupressus, Thuja, Sequoiadendron, Sequoia sp. jt.).
Valminult asuvad käbid puudel:
a) püstiselt ja lagunevad nii, et puule jääb vaid käbiroots (Abies, Cedrus sp.);
b) ripuvad ja seemned varisevad käbide avanedes (Pseudotsuga, Picea, Pinus, Tsuga sp. jt.);
c) kasvavad mitmes suunas ümber võrse kuid ei ripu (Larix, Pinus sp. jt.). Käbid võivad olla mõõtmetelt üsna suured (Pinus lambertiana kuni 70 cm) või üsna rasked (seedermännid).
Okaspuude harunemine on monopodiaalne, võra on enamasti koonusjas või laikoonusjas, ekstreemsetes kasvuoludes ka ebakorrapärane, madal kuni roomav . Okaspuid kasvab põhjapoolkeral arvukalt 50-70 kraadi põhjalaiuse vahel, moodustades okasmetsade e. taiga vööndi, milline on maismaa taimestikuvöönditest suurim.
92. Hõimkond katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed on praegu valitseval kohal maakera taimkattes. Katteseemnetaimede kõige iseloomulikumaks tunnuseks on õie esinemine. Õitel on tupp , kroon ja õiepõhi, mis paljasseemnetaimedel puuduvad. Seemnealgmed on suletud erilisse organisse- emakasse, millest viljastamise järgselt areneb vili.
Esimesed katteseemnetaimed arvatakse olevat tekkinud juba kriidi ja juura ajastul, kusjuures nende eellasteks peetakse teatud seemnesõnajalalaadseid taimi. Seda, et katteseemnetaimed on arenenud kõik ühest taimepopulatsioonide rühmast tõestab see, et nende õied, õieorganid, morfoloogiline ehitus, kaheliviljastumise protsess jt. tunnused on kõigile katteseemnetaimedele ühised ja vähevarieeruvad. Samas on katteseemnetaimed väga plastilised ja kohanemisvõimelised, moodustades lõviosa tänapäeval kasutatavast tööstuslikust toorainest ja makrofloora liigirohkusest (ca 250000 - 300000 liiki). Katteseemnetaimede tekkekoha üle on peetud palju vaidlusi, kuid siiski arvatakse, et selleks on troopilised või subtroopilised alad Kagu-Aasias ja Põhja-Ameerika kaguosas. Katteseemnetaimed jaotatakse tavaliselt kahte klassi: üheidulehelised (Monocotyledoneae) ja kaheidulehelised (Dicotyledoneae). Enamus dendroloogiliselt meile huvipakkuvaid liike kuuluvad kaheiduleheliste hulka. Üheidulehelisi taimi on ca 1/4 kõigist katteseemnetaimedest, tähtsamad neist on näiteks sugukond kõrrelised (Gramineae), palmilised (Palmaceae), lõikheinalised (Cyperaceae), orhideelised (Orchidaceae), liilialised (Liliaceae) jt. Enamuses on tegu rohttaimedega. Üheidulehelisi peetakse tekkinuks seesuguselt, et üks iduleht on evolutsiooni käigus redutseerunud ja algselt kahest idulehest on alles jäänud vaid üks. Katteseemnetaimede kõige arenenumad organid on lehed, mis võtavad osa olulisestest protsessidest – assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. Lehtedel on arenenud lehelaba ja hargnenud rood. Enamikul liikidel varisevad lehed igal aastal – nn. heitlehised liigid. Lehtede iga-aastane varisemine teeb taimed kohanenumaks ilmastiku rütmidele. Puitunud taimede lehed on kujult väga mitmesugused. Pärislehed on enamasti rootsuga, sulg -, sõrm- või kaarroodsed lihtlehed, esineb ka liitlehti.
Paljudel liikidel arenevad leherootsu alusel abilehed, mis võivad olla väikesed ja silmatorkamatud ning variseda varakult või olla suuremad, silmapaistvad ja varised koos lehtedega (nt jaapani ebaküdoonia). Abilehed on varieeruva kujuga, enamasti neerjad või poolkuukujulised. Mõnel liigil on abilehed muutunud asteldeks (harilik robiinia). Erinevalt okaspuudest paljunevad lehtpuud ja –põõsad sageli ka vegetatiivselt (kännuvõsust, juurevõsust, võrsikutest, pistokstest, haljaspistikutest). Lehtpuud moodustavad laiu metsi taiga- ja stepivööndi vahelistel madalikel ja mägede jalamitel.