Antarktika Antarktika on lõunapoolkera polaaralade koondnimetus, mis hõlmab Antarktise mandri ning teda ümbritsevaid meresid koos sina kuuluvate saarestikega. Antarktika erineb Arktikast selle poolest, et kui põhjapoolust ümbritseb ookean, siis lõunapoolus on ümbritsetud mandriga. Antarktise mandri pindala on ligikaudu 14 miljonit ruutkilomeetrit ning valdav osa mandrist jääb polaarjoonest lõuna poole. Antarktise mandrit ümbritsevad kolm ookeani: Vaikne, Atlandi ja India ookean. Mandri rannajoon on paiguti liigestatud paljude merede ja poolsaartega. Antarktise kliima on veelgi külmem kui Arktika oma. Selle põhjuseks on mandri olemasolu.
asuv Ohhoota meri. 5.SOOLSUS Soolsus jääb seal 30-33 vahele, mis on umbes 2 madalam maailmamere keskmisest soolsusest, milleks on 35. Soolsus on küllaltki keskmine. Vaikse ookeaniga ühendus on hea. Suubuvad jõed on Kuskokwin, Yukon ja Anadõr.Beringi mere põhjaosas sajab aastas keskmiselt 500-1000 mm ,lõuna pool aga 1000-2000 mm, mis tähendab ,et sademeid on rohkem kui aurab ja merevesi on magedam 6.JÄÄTUMINE JA VEE TEMPERATUUR Beringi merel on valdavalt külm kliima - ta on osa Arktikast. Veepinnakihil suvel jäävad temperatuurid 5-10 kraadi vahemikku. Talvel on peaaegu terve Beringi meri kaetud püsi- ja ajujääga.Globaalne soojenemine on seda mõjutama hakanud. 7.VEE LIIKUMINE Sealt saab alguse külm Kuriili hoovus. Pinnahoovused kulgevad vastupäeva. Loodete ulatus on kuni 7 m. 8.RANNIKURIIGID Beringi merd ümbritseb läänest Venemaa ja idast USA, nende kahe riigi vahel on Beringi meri ära jaotatud. Tähtsaimad sadamad seal on Providenija (Venemaa) ja Nome (USA). 9
See, et temperatuur Maal ei tõuse on aga täiesti normaalne nähtus, jahtumise faasid on loomulikud. Samas, kui nii edasi läheb võib tõesti tulla uus jääaeg. Nimelt on Golfi hoovus Atlandi ookeanis nõrgenenud. See on hoovus, mis hoiab Euroopat elukõlblikult soojana. Selle nõrgenemiseks loetakse samuti mitmeid põhjuseid. Golfi hoovust hoiab töökorras mootor, mis on põhjustatud kergema ehk magedama ja soolasema ehk raskema vee kihtide liikumisest ookeanis. Näiteks, mida enam on Arktikast tulevat magedat vett , kliima soojenemise tõttu, seda vähem on ka soolase vee massi ning seda aeglasemaks jääb ka Golfi hoovus, tuues kaasa Euroopas märgatava temperatuuri languse talvel. Seega kõik tegurid on omavahel ühenduses, püüdes säilitada Maal tasakaalu. Maa on kui üks tervik ja kaldun arvama, et hoovused on küll tähtsad kliimakujundajad ning nad pigem tasakaalustavad maakera kliimat. Siiski usun, et neil on kogu aeg olnud oma
AMEERIKA VEDURID 4 USA VEDURITURG USA veduriturul konkureerivad kaks suurt firmat: General Motors (GM) ja General Electric (GE) Mõlemal on oma diislitehas, koostetehased Kanadast Brasiiliani Lisaks on GM ja GE vedurite koostamiseks litsentseerinud veel mitmed maailmas tuntud veduritehaseid Ameerika mandri raudteed asuvad mitmes kliimavööndis arktikast troopikani. Suured on ka veokaugused. Kaubaveotranspordis valitsevad eritingimusi ja erisoove omavad erafirmad Kõik see, pluss AAR väga ranged tehnilised normid kujundasid teravas tehastevahelises konkurentsis ameerika veduri omadused ja väljanägemise. Paljude firmade koostööna ja samal ajal konkurentsitingimustes arendati välja kaasaegne, suure töökindlusega diiselelektriline mootorvedur Andrus MURUMAA AMEERIKA
keskel asuv, Krimmi saarest natukene lõuna pool olev koht, mille sügavus on 2 212 m. Soolsus on Beringi meres 30-33% mis on maailma keskmisest 2% madalam mis tähendab, et soolsus on külalltki keskmine. Suuremad suubuvad jõed on Kuskokwin, Yukon ja Anadõr. Maailma keskmisest soolsusest on selles meres natukene madalam sellepärast, et sinna saabub küllaltki palju jõevett, mis ei ole nii soolane. Kuna meri on osa Arktikast, on seal ikka enamjaolt külm kliima. Suvel on pealmistes veekihtides 5-10 kraadi. Kahjuks on selle mere jäätumist hakanud mõjutama globaalne kliimasoojenemine. Pealmiselt on vesi Beringi meres ikkagi ajujääs (Ajujää ehk triivjää on veekogude jääkate mis on jagunenud osadeks ning triivinud tekkekohast eemale). Beringi merest saab alguse külm Kuriili hoovus, ning pinnahoovused kulgevad vastupäeva. Tõuse ja mõõnu ei tohiks olla, kui on siis väiksed.
Levik Hariliku männi (Pinus sylvestris) leviala Männid on pärismaised suuremas osas põhjapoolkerast. Leviala ulatub metsapiirist Põhja- Norras kuni troopika liivaaladeni. Euraasias ulatub nende levikuala Portugalist ja Sotimaast idas Venemaa Kaug-Ida, Jaapani ja Filipiinideni, lõunas Aafrika põhjaotsani, Himaalajani ja Kagu-Aasiani. Üks liik (Pinus merkusii) kasvab Sumatral ka pisut lõuna pool ekvaatorit. Põhja-Ameerikas ulatub mändide leviala Arktikast lõunas Nicaragua ja Haiti saareni. Kõige liigirikkamad on Mehhiko ja California. Mände istutatakse laialdaselt ka paljudes kohtades lõunapoolkeral. Morfoloogia Harilik mänd Männid on igihaljad ja vaigukad. Enamiku mändide koor on paks ja kestendav, mõnel liigil on aga õhuke kestendav koor. Oksad kasvavad korrapäraste ebamännastena väga tiheda spiraalina, kuigi okste rõngas paistab välja kasvavat ühest kohast. Paljud männid on uninodaalsed, st neil kasvab igal aastal
Geograafia 3. Kursus 2.Va Atmosfäär Atmosfäär Atmosfääri ehitus × Troposfäär (alumine 10 km) o Alumises kihis langeb temperatuur 6°C / km tõusu kohta. × Osoonikiht (2550 km kõrgusel kõige tihedam) o Kaitseb kahjuliku UV kiirguse eest Mere pinnal on osakeste vahe 0,0001 cm 100 km kõrgusel osakeste vahe 10 cm 500 km kõrgusel osakeste vahe 1 km Õhu koostis Koostisosa Kuidas õhku sattub Osa looduses/roll Lämmastik 78% Lagunemise teel Toitaine taimedele Hapnik Süsihappegaas Veeaur 0,5% 4% Aurumise teel Kliima kujundamine Aerosoolid (Tolm, sool) Vees...
kõrbestumise, näiteks Sahara kõrbest lõuna poole jäävas Saheli piirkonnas. Teisalt on aga esinenud suuri üleujutusi, näiteks viimastel aastatel Kesk-Euroopas, mida varasemast ajast pole teada. Kliima soojenemise tagajärjel tõuseb maailmamere veetase, sest poolustel sulav igijää tõstab ookeanide ja merede veepinda. See on juba kaasa toonud negatiivseid tagajärgi ranniku üleujutamise ja purustamise näol, eriti Vaikse ookeani väikesaartel. Arktikast sisse tungivate hiiglaslike mageveehulkade tõttu on häiritud ka Golfi hoovuse sooja vee kanne Loode-Euroopasse. See põhjustab 1 omakorda kliima jahenemist Põhja-Euroopas, mistõttu võivad soojemat kliimat vajavad liigid hukkuda. Üha soojenev kliima muudab oluliselt ka biosfääri liigilist koostist. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Osoonikiht,
saavad ajaga muutuda või maha jääda. Niiöelda vana ja uus maailm põrkuvad kokku kui tehnoloogia areneb ja sotsiaalsed struktuurid kukuvad kokku. Ameerika kiire muutus toob mõnele edu (Tate, Ema), kuid mõni ei suuda kohaneda ja kaotab pea (Isa). Kuuluvustunne Kõik romaani tegelased tegelevad stabiilsuse leidmisega oma elus või selles kohas, kuhu nad maailmas kuuluvad. Kui maailm nende ümber muutub, peavad tegelased oma nägemused kuuluvusest ümber kohandama. Näiteks kui isa naaseb Arktikast koju, tunneb ta end oma kodus võõrana, samas ei tunne ema end pererollis enam vabalt. Noorem vend, kes soovib oma elule mõtet anda, on küige parem näide kuulumist otsivast tegelasest. Pärast südamevalu suunab poiss oma viha ja ühineb jõuguga ning muudab isegi oma välimust. Erinevalt nooremast vennast ei tunne enamik tegelasi kunagi oma elus täielikku kuuluvustunnet. Surveavaldus, karistused Ameerika ühiskond oli 1900
tugevasti arenenud lihased. Iseloomulik on ka vagellimuste keha katete ehitus. Mõnikord on need lihtsad terava tipuga okkad, teinekord soomused; kord on nad naaskelteravad, kord suuremal või vähemal määral nüri otsaga, kord teravad kui nuga. Vagellimused elavad mitmesugustel sügavustel. Nad elavad kas mudasel merepõhjal või hüdraloomade ja õisloomade kolooniates, süües nende polüüpe. Vagellimused on levinud maakera peaaegu kõikides meredes Arktikast Antarktikani. Nende liikide arv on suhteliselt väike. Vagellimuste toidu koostise ja toiduhankimisviisi kohta on andmeid väga vähe. Paljudel liikidel osutus sooltoru selle sisaldise uurimisel tühjaks. 4 KLASS: SOOMUSLIMUSED Soomuslimuste klassi kuuluvad omapärased mereloomad. Enamikul soomuslimuste liikidel on piklikovaalne keha. Nende kumer selg on kaetud kojaga. Soomuslimuse alumisel, kõhtmisel küljel paistab lameda tallaga lihaseline jalg
lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Enamik nendest saasteainetest satub atmosfääri ka looduslikest allikatest, kuid tööstusliku tootmise ja liikluse tagajärjel on neid linnade ja tööstuspiirkondade õhus märgatavalt rohkem kui mujal. Saasteainete kaugülekanne Saasteainete kaugülekanne mõjutab muidu puutumatu loodusega polaaralasid. Külma õhu kondenseerudes sadenevad seni atmosfääris liikunud saasteained jääle või ookeani, mille kaudu sisenevad toiduvõrku. Arktikast on leitud elavhõbedat, plaattina, pallaadiumi ja roodiumi (toodetakse katalüsaatorite tarvis). Tugeva löögi alla on sattunud Arktikas elavad inimesed, kes omi traditsioonilisi toite kala, vaala- ja hülgeliha süües on samal ajal mürgitanud end rekordiliste PCB ja elavhõbeda kogustega. PCB kontsentratsioonid Arktikas elavate fertiilses eas naiste veres Arktika ja Antarktika saastumine Polaarmerede loomadest on leitud DDT ja PCB-d.
a Jeruusalemmas ühe tätoveerija puulõikemiistritelt. Tõendid tätoveerimisest Uues Maailmas piirduvad peaaegu täielikult varaste maadeuurijate etnograafiliste ülevaadetega ning mõnede kujukeste olemasoluga, mille kujundus sarnaneb tätoveeringutega. Põhja-Ameerikas oli tätoveerimine pärismaalaste hulgas valdav ning evis samasugust kultuurilist, vaimset ja sümbolistlikku tähendust, mida on täheldatud teiste kultuuride juures. Virginiast Californiani ja Arktikast Louisianani olid mehed ja naised kõikmõeldavall viisidel tätoveeritud. Esinduslikest peremärkidest või tomahookidest kuni abstraktsete lõuatriipude ja punktikogumiteni kasutasid põlisrahvad tätoveeringuid identiteedi ja saavutuste näitamiseks, vaimujõu ja kaitse omandamiseks, surmajärgsesse ellu pääsu saavutamiseks ning kehaliste hädade leevendamiseks. Meie päevini on säilinud väga vähe nende tätoveeringutega seotud sümbolite ja tähenduste levikust ja sügavusest
GEOGRAAFIA EKSAM 8. klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemi...
Seuratodea, Cucullanidae). Cucullanus'e perekonna liigid on tavalised mage- ja merevee kalade parasiidid. Cucullanus heterochrous't on leitud lestlastel, peamiselt lestal. (Køie, 2000) Cucullanus heterochrous on keskmise suurusega nematood. Isased on 5,93-9,16 mm ja emased 7,5-12,30 mm pikad. Seedekulgla on lühike, môlemast otsast laienenud ning eesmisese osas esineb ösofastoom. Môlema soo saba on koonusjas. (Moravec, 1994) Liiki on registreeritud lestlastel Pôhjamerest, Venemaa arktikast, Siberi rannikult, Vahemerest, Pôhja-Ameerika Atlandi- ja Vaikse ookeani rannikult ja Kaug-Idast (Gibson, 1972, Moravec, 1994; ref. Køie, 2000) ning Läänemerest (Fagerholm, Køie, 1994, Køie, 1999; ref. Køie, 2000). Peamine lôpp-peremees saab nakkuse toitudes hulkharjasussidest (Polychaeta), peamiselt tavaliselt harjasliimukalt (Nereis diversicolor) ja suurelt harjasliimukalt (Nereis virens) C. heterochrous`e munad arenevad merevees seitsme päevaga (20º C juures), kahe
mustjashalli tüvekoorega suhkrukask (B. lenta). Kollase ja suhkrukase võrsekoor lõhnab hõõrudes. Ida-Aasiast pärit liikidest kohtab meil sagedamini omapärase tume-hallikaspruuni kestendava koorega dauuria kaske (B.davurica) ning väga tugeva puidu ning paberjalt kestendava kollakasvalge tüvegakivikaske (B. ermanii). 85. Perekond lepp Lepa (Alnus) perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlevad heitlehisted puud ja põõsad. Perekonnas on u. 30 liiki, mis levinud põhjapoolkera arktikast troopikani,lõunapoolkeral Andides. Peamiselt elliptilised või munajad kahelisaagja servaga või madalalt hõlmised lihtlehed asuvad vahelduvalt võrsel ning sügisel rohelistena (lehtedes klorofüll ei lagune) ja toitainerikastena varisedes ning kiiresti maapinnal kõdunedes tõstavad kasvukoha mullaviljakust. Õitsevad tavaliselt varakevadel.Isasõied asuvad mitmekaupa rippuvates urbades võrse tipuosas, isasõitest allpool asuvad emasõied moodustavad aga peajaid või käbikujulisi urbasid
noorelt kleepuvad. · Võrsed tihedalt karvased. · Lehtede dekoratiivse sügisvärvuse tõttu on leidnud kasutamist iluaianduses. Haljastuses olulist tähtsust ei oma, kuigi võiks kasutada kiviktaimlates jm. koos teiste kääbuskasvuliste liikide ja sortidega 29. Perekond lepp (Alnus) ja perekond valgepöök (Carpinus) Alnus - perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlevad heitlehisted puud ja põõsad. Perekonnas on u. 30 liiki, mis levinud põhjapoolkera arktikast troopikani, lõunapoolkeral Andides. Eestis esineb looduslikult 2 lepaliiki (Alnus glutinosa, Alnus incana) ning sisse on toodud 11 võõrliiki. · Peamiselt elliptilised või munajad kahelisaagja servaga või madalalt hõlmised lihtlehed asuvad vahelduvalt võrsel ning sügisel rohelistena (lehtedes klorofüll ei lagune) ja toitainerikastena varisedes ning kiiresti maapinnal kõdunedes tõstavad kasvukoha mullaviljakust · Õitsevad tavaliselt varakevadel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
