Sissejuhatus Heatahtlik suhtumine on siili juba muistsest ajast. Siili esivanemad elasid juba 135 miljonit aastat tagasi. Arvatakse, et inimene on alati siile enda lähedusse tahtnud, et nad rästikuid hävitaksid või niisama toreduse pärast...? Antoine de Saint-Exupry ,, Sa vastutad alati kõige eest, keda sa taltsutanud oled." Eestimaal elab kaks liiki siile: 1. harilik siil (Erinaceus europaeus) 2. lõunasiil (Erinaceus concolor) Harilik siil on levinud üle kogu Eesti, välja arvatud väiksemad saared ja mandriosa lõunapoolsed alad, mida asustab lõunasiil. Lõunasiil avastati Eestis paarikümne aasta eest (1988). Kuni aastani 1987 käsitleti "lõunasiili" "hariliku siili" (E. europaeus) alamliigina Erinaceus europaeus concolor. Nüüd käsitletakse vorme E. europaeus ja E. concolor ammugi iseseisvate liikidena. Tehistingimustes on saadud kahe siililiigi hübriide, kuid hübriidide
Õitsevad nad kõik korraga, mis pärast tolmlemist kohe järgmisel päeval närbuvad. Ja jälle koos langevad niiskuse igatsusse. Mõni kord isegi aastateks.Ühed iseloomulikest põõsastest on Kreosoodi põõsad, Ambrozia, India põõsas, Kuldpea. Kõige kirevamad on aga ühe aasta taimed. Mõned taimed, mis kasvavad selles kõrbes: · Abies concolor · Adenophyllum cooperi · Argemone corymbosa · Astragalus newberryi · Camissonia campestris · Caulanthus inflatus · Dalea searlsiae · Delphinium parishii · Erigeron concinnus · Eriophyllum lanosum · Ferocactus · Ipomopsis arizonica · Larrea tridentate · Linanthus demissus · Lupinus arizonicus · Mimulus rupicola · Monoptilon bellioides
[6] Oregonist lõuna poole esineb väiksema intensiivsusega metsapõlenguid mõnekümne aastase vahega. Selles piirkonnas domineerivad segametsades rohelise ebatsuuga kõrval veel põlengutele vastupidavad, pikaealised ja suured puuliigid, nt suhkrumänd (Pinus lambertiana), kollane mänd (Pinus ponderosa), läänemänd (Pinus monticola), kalifornia lõhnaseeder (Calocedrus decurrens), hiigelnulg (Abies grandis), hõbenulg (Abies nobilis), tore nulg (Abies magnifica) ja hall nulg (Abies concolor). Hajusalt esineb ka teisi puuliike, näiteks suurimad rohelised ebatsuugad kasvavad koos ranniksekvoiadega (Sequoia sempervirens). Leviku ülempiiril esineb koos temaga ka Mertensi tsuuga (Tsuga mertensiana). Laialdane rohelise ebatsuuga raiumine on aidanud tal oma populatsioonide levikupiirkonda säilitada, kuid piirkondades, kus tema looduslik taastootmine pole nii edukas, suudavad ranniku-ebatsuugaga edukalt
Rio Negro Eurooplasi 90% Bermejo · Suurimad järved: Mestiitse, indiaanirahvaid 7 % Nahuel Huapi Teisi rahvusi 3% Buenos Airese järv · Suuruselt 2. riik Lõuna-Ameerikas Cordoba ja 8. kogu maailmas Taimed Caldén Taimed Palo Borracho Taimed Erythrina crista-galli Loomad Puma Concolor Leopardus Pardalis Panthera Onca Loomad Caimaninae Alouatta Myrmecophaga Tridactyla Chrysocyon Brachyurus Linnud Rhea americana Vultur Gryphus Buenos Aires Numbrimärgid La Boca La Boca · Buenos Airese linnaosa · 19. saj. Lõpul aretasid Itaalia immigrandid seal välja tango kultuuri Avenida nueve de Julio · Maailma kõige laiem tänav · 18 sõidurida
vilt-ristirohi Senecio cineraria üheksavägine Verbascum thapsus raudosi Equisetum hyemale laanesõnajalg Matteuccia salu-siumari Actaea spicata liiv-vareskaer Leymus arenarius linaliilia Phormium jasmiin Jasminum kaisel Schoenoplectus pilliroog Phragmites Püsikud, puud ja põõsad hõlmikpuu Ginkgo biloba küdoonia Cydonia tulbipuu Liriodendron hõbevaher Acer saccharinum harilik robiinia e. valge araukaatsia Robinia pseudoacacia Kanada tsuuga Tsuga canadensis hall nulg Abies concolor forsüütia Forsythia veigela Weigela torkav kuusk Picea pungens kreeka pähklipuu Juglans regia lõhnav kuslapuu Lonicera caprifolium mädarõigas Armoracia igihali Vinca riitsinus Ricinus liht-naistepuna Hypericum perforatum aedruut Ruta graveolens iiris Iris valge mooruspuu Morus alba amuuri korgipuu Phellodendron amurense tobiväät Aristolochi Kasvuhoone Palmihoone mõõkjaokkaline kivijugapuu Podocarpus elatus flamingolill Anthurium crassinervium valge streliitsia Strelizia alba
The Mountain Lion cougar (Puma concolor), also puma, cougar, or panther, is a member of the Felidae family, native to the Americas. This large, solitary cat has the greatest range of any wild land mammal in the Western Hemisphere, extending from Yukon in Canada to the southern Andes of South America. An adaptable species, the cougar is found in every major North American habitat. The Mountain lions of Yellowstone region were significantly reduced by predator control measures during the early 1900s. It is reported that 121 lions were removed from the park between the years 1904 and 1925. Then, the remaining population was estimated to be 12 individuals. Mountain lions apparently existed at very low numbers between 1925 and 1940. They maintain a secretive profile in the Yellowstone region. Although the cougar population numbered in the hundreds during the early 1900s, controlled hunts between 1904 and 1925 decimated the population. Today,...
maapinnalähedase juurestiku tõttu esineb märjematel muldadel sageli tormiheidet. Õhusaastet (linnatingimusi) ei talu harilik kuusk. Linnatingimusi taluvad torkav, Engelmanni ja serbia kuusk. 1 Torkav kuusk (picea pungens Engelm.) Torkav kuusk on meil haljastuses kahtlemata enim kasutatud kuuseliik. Kodumaaks on Põhja-Ameerika edelaosa, kasvades kaljumäestiku kesk-ja lõunaosas 1800-3300m kõrgusel. Moodustab metsi koos halli nulu (abies concolor), ebatsuuga ( Pseudotsuga menziezii) jt liikidega. Areaalis 25...30(40)m kõrguseks ja kuni 1m tüvediameetriga puu. Meil kuni 25m kõrgune ja 5...7m võra laiusega puu. Võra laikoonusjas kuni koonusjas, korrapärase kasvukujuga. Oksad tugevad, nooruses teravnurga all, hiljem horisontaalselt kasvavad. Eestis kasvamas pea kõikjal haljasaladel, paljudes vanades parkides ja aedades. Puudused: aeglasekasvuline, mullaviljakuse suhtes nõudlik, ei talu niisket mulda ega
Eluviis: Erakuna, va. Innaaeg Toitumine: Linnud ja ahvid Eluiga: 17 aastat Punailves Ladina k. nimi: Felis rufus Pikkus: 0,50,8 Saba pikkus: 0,2 m Kõrgus: 0,50,6 m Kaal: 616 kg Suguküpsus: 12 a. Innaaeg: Veebruarist märtsini Tiinuse kestus: 6065 päeva Poegade arv: 14 Eluviis: Erak, ööloom Toitumine: Lihasööja Eluiga: 30 aastat Puuma Ladina k. nimi: Felis concolor Turja kõrgus: 0,650,75 m Keha pikkus: 1,11,6 m Saba pikkus: 0,650,8 m Kaal: 3590 kg Suguküpsus: 23 a. Innaaeg: Varieerub Tiinuse kestus: 9095 päeva Poegade arv: 16 Eluviis: Erak, ööloom Toitumine: Hirved ja teised imetajad Eluiga: 20 aastat Serval Ladina k. nimi: Felis serval Pikkus: 0,71 m Saba pikkus: 0,30,45 m Kõrgus: 0,550,6 m Kaal: 1020 kg Innaaeg: Varieerub Tiinuse kestus: 75 päeva
Kattesoomused pole nähtavad, ulatudes poole seemnesoomuse pikkuseni. Seemnesoomused sametkarvased, laikumera, peaaegu terve servaga. 9) Abies balsamea palsaminulg *Võrse karvane (hõredalt hallikarvane). *Okas pealt tumeroheline, all 2 rohekasvalget riba. *Pung vaigune, punakaspruun, koonusjad. *Käbi piklikovaalne, pealt kaetud kollakas. Seemnesoomused tumehallid, lühikarvased, kumera servaga. Kattesoomused pole nähtavad. *Tugev lõhn 10) Abies concolor hallnulg *Võrse kollakas-roheline. *Okas väga pikad, teravad(mitte torkivad), sama värvi (alt ja pealt), sisselõiget tipus pole. *Pung läikivalt vaigune, tömpja tipuga. *Käbi silinderjas, ümardunud tipu ja alusega. Kattesoomused (pole nähtavad) lühemad seemnesoomustest. 11) Abies alba euroopa nulg [haruldane] *Võrse peenkarvane, hallikaspruun, vaiguta või kergelt vaigune. *Okkad erineva pikkusega, pealt läikiv- tumerohelised, all valged õhulõheribad
· okka alumisel küljel õhulõhed (vahel ka pealpool tipmisel kolmandikul) · okka tipus sisselõige · okkad võivad olla kahele poole kammitud (valguse käes püstisemad) · meelfiv balsamilõhn · punakaspruun pung, õhuke natuke kleepuv vaik Abies sibirica - Siberi nulg · võrse sile · okkad tihedalt ettepoole suunatud · okkad pikad ja peened, tipus madal sisselõige · pruunikashall pung, kaetud paksu vahaja vaiguga Abies concolor - hall nulg · viimase aasta võrse kollakasroheline · okkad tõmbilt teravnevad, pikad ja tipp ilma sisselõiketa · okas lame, õhulõhed all ja pealpool · okkad suunduvad kaarjalt ülespoole Abies x phanerolepis - värdnulg · võrse karvane · okkad laienenud, tipp võib olla tagasi käändunud ja sisselõikega · allküljel kaks õhulõhet, pealpool üks õhulõhe · pungad vaigused Abies alba - euroopa nulg · võrse karvane ja punakaspruun
Abies balsamea palsaminulg( heledam kui euroopa nulg, ka võrse on heledam, okkad on eri suurusega, pealmised lühemad alumised pikemad, vaik on väärtuslik , lõhnab hästi, okkad kammitud, kinnituvad otse võrsele, 2 õhulõhe triipu on all, pung on tumepruun/punane ja vaigune) Abies sibirica siberi nulg( okkad katavad tihedalt võrset, okka otsas on sisselõige, võrse tipus pungad kaetud paksu vaigukihiga, võrsel heledad karvad) Abies concolor hall nulg( okkad väga pikad, mõlemad küljed samasugused, okkad on kaarjalt suunatud ülespoole, okkad on hallikad, sisselõige puudub, pungad on kergelt vaigused) Abies x(tähistab hübriidi) phanerolepis värd nulg( okkastel tipus sisselõige, all 2 õhulõhet, vaigused heledad pungad, võrse on tume punakaspruun) Abies nordmanniana kaukaasia nulg (pung vaiguta, sisselõige okka tipus, katab
Tömpjas, sisselõikega Torkivterav; okkad jäigad Teravnev; sisselõiketa Abies sibirica, A.veitchii, A.balsamea, A.fraserii, Abies holophylla Abies concolor A.koreana, A.sachalinensis, A.arizonica, (meie oludes ainuke jäikade (ainus, millel okkad mõlemalt A.alba (haruldane) okastega nulg) poolt ühtlaselt hallid; okkad
katuselaastud, sindlid, küte jm. · Harilik kuusk oli ja on Põhja-Euroopa peamine jõulupuuliik. Kuuske kasutatakse tihti ka tuulekaitseriba või kärbitud heki liigina. Abies ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Perekonnas on kuni 50 liiki, nad on levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Aasia põhja-, ida- ja keskosas. Eestis looduslikult ei kasva. Nt euroopa nulg (Abies alba), palsaminulg (Abies balsamea), hall nulg (Abies concolor), siberi nulg (Abies sibirica) · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. Alumised oksad ulatuvad sageli maani ja võivad juurduda. · Okkad spiraalselt ühekaupa, lamedad, kinnituvad ümardunud alusega otseselt siledale võrsele, okaste asemed siledad. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Õhulõheribad tavaliselt okaste allküljel. · Võrsed siledad.
3. Palsamnulg ja hall nulg Palsamnulg: Abies balsamea Levinud Põhja-Ameerikas. Eestisse sissetoodud, pargipuu. Kõrgus 20-25m. Talub madalaid temperatuure, mullastiku suhtes nõudlik. Okkad varjus kammitud, kergesti murduvad, tuhmid. Pungad piklikud, vaigused, punakaspruunid. Käbid 5-10cm pikad, lagunevad. Puit sae-ja paberitööstuses, vaiku kasutatakse liimide tootmiseks optikatööstusse. Populaarne jõulupuu ja pargipuu. Hall nulg: Abies concolor Levinud Põhja-Ameerika Lääneosas. Eestisse sissetoodud. 25-40m Eelistab viljakat mulda ja päikesepaistet, ei talu õhusaastet. Okkad kaarjalt ülespoole suunatud, hallikat värvi, ilma sisselõiketa. Pungad piklikud, vaigused. Käbid 7-12cm, lagunevad. Puit pehme, kerge ja hästi töödeldav. Kasutatakse saematerjali tootmiseks. Jõulupuu ja ilupuu parkides ning aedades. Eristamise tunnused: Levik, kõrgus, okkad. 4. Kaukaasia nulg Abies nordmanniana Levinud Lõuna-Euroopas
Kattesoomused pole nähtavad. Seemnetiib tumevioletne. H=20 (26) m. Eestis leidub kuni 25 m puid. Kodumaaks Põhja-Ameerika idaosa. Moodustab segapuistuid kanada ja musta kuuse, ameerika haava ning hariliku elupuuga. Meil on ta täiesti talvekindel, talub madalaid õhutemperatuure. Mullastiku suhtes nõudlik. Noorelt dekoratiivne. Kahjustab juurepess, noores eas nulu pahktäi. Temast saadakse nn. kanada palsamit, mida kasutatakse optiliste detailide liitmiseks. Abies concolor (Gordon & Glend) Lindl. hall nulg Okkad on pikemad kui teistel nululiikidel (4...8 cm), kaarjalt ülespoole suunatud, sinakashallid kuni hallikasrohelised, tipus tömbilt teravnevad, sisselõiketa, õhulõhed peal- ja allküljel kogu ulatuses. Võrsed kollakasrohelised, peaaegu paljad. Pungad piklikud, vaigused. Käbid silinderjad, ümardunud tipu ja alusega, 7...12 cm pikad, hallikas- pruunid, kattesoomused lühemad seemnesoomustest.
tipp pügaldunud. Okkad asuvad varjuokstel kamjalt, valgusokstel radiaalselt, on hästi jäigad. Käbid: noorelt rohekad, valmides tumepruunid, silinderjad, 10...15 (20) cm pikad, 3...5 cm läbimõõdus, seemnesoomused suured, neerjad, sametkarvased, kattesoomuste tipud ulatuvad välja ja on tagasikäändunud. Seemned suured, kolmnurksed, varustatud lennutiivaga, IX-X. Hall nulg (Abies cóncolor [Gordon] Lindl. ex Hildebr.) Concolor ühevärviline, viidates okaste ühesugusele valkjashallile värvusele nii pealt kui alt.. Laikoonusja, vanemas eas kuhikja võraga ja noorelt sileda, halli tüvekoore ning vaigumahutitega, vanemas eas kuni 20 cm paksuse pikilõhedega halli tüvekoorega puu sirgub 25...40 (60) m kõrguseks ja võib saavutada 0,9...1,2 m tüveläbimõõdu. Elab kuni 300 (400) a. vanuseks.. Areaal: Halli nulu kodumaaks on Põhja-Ameerika lääneosa, ulatudes Washingtonist kuni Mehhikoni
Ida- Eesti suurim puu on kasvamas Luual, umbes 65 a vanuse viljuva puu kõrgus on 23 m ja diameeter 35 cm (Laas, 2004). Absoluutselt suuremad euroopa nulud kasvavad aga Hiiumaal Suuremõisa pargis kus 1983. a. oli suurima puu diameeter 94 cm. ja h = 31,5 m. (Elliku, Roht) aga 1998. a. diameeter juba 100,0 cm. ja h = 36,0 m. (Relve). Sordid: 'Pendula' rippoksaline sort; 'Pyramidalis' Hall nulg (Abies cóncolor [Gordon] Lindl. ex Hildebr.) Concolor ühevärviline, viidates okaste ühesugusele valkjashallile värvusele nii pealt kui alt. Laikoonusja, vanemas eas kuhikja võraga ja noorelt sileda, halli tüvekoore ning vaigumahutitega, vanemas eas kuni 20 cm paksuse pikilõhedega halli tüvekoorega puu sirgub 25...40 (60) m kõrguseks ja võib saavutada 0,9...1,2 m tüveläbimõõdu. Elab kuni 300 (400) a. vanuseks. Tsoon IV. 1872. Areaal: Halli nulu kodumaaks on Põhja-Ameerika lääneosa, ulatudes Washingtonist kuni Mehhikoni
annaabi.ee 
