..? Antoine de Saint-Exupry ,, Sa vastutad alati kõige eest, keda sa taltsutanud oled." Eestimaal elab kaks liiki siile: 1. harilik siil (Erinaceus europaeus) 2. lõunasiil (Erinaceus concolor) Harilik siil on levinud üle kogu Eesti, välja arvatud väiksemad saared ja mandriosa lõunapoolsed alad, mida asustab lõunasiil. Lõunasiil avastati Eestis paarikümne aasta eest (1988). Kuni aastani 1987 käsitleti "lõunasiili" "hariliku siili" (E. europaeus) alamliigina Erinaceus europaeus concolor. Nüüd käsitletakse vorme E. europaeus ja E. concolor ammugi iseseisvate liikidena. Tehistingimustes on saadud kahe siililiigi hübriide, kuid hübriidide sigimisvõime on piiratud (Corbet, 1988) see kinnitab üsna veenvalt, et tegemist on omaette liikidega, mitte ühe siililiigi alamliikidega. "Lõunasiili" vanim leid Eestist pärineb aastast 1969 (Masing, 1990). Lõunasiil nagu nimigi ütleb elab meil maa lõunaosas ning tema levila kattub hariliku siili omaga vähe
Õitsevad nad kõik korraga, mis pärast tolmlemist kohe järgmisel päeval närbuvad. Ja jälle koos langevad niiskuse igatsusse. Mõni kord isegi aastateks.Ühed iseloomulikest põõsastest on Kreosoodi põõsad, Ambrozia, India põõsas, Kuldpea. Kõige kirevamad on aga ühe aasta taimed. Mõned taimed, mis kasvavad selles kõrbes: · Abies concolor · Adenophyllum cooperi · Argemone corymbosa · Astragalus newberryi · Camissonia campestris · Caulanthus inflatus · Dalea searlsiae · Delphinium parishii · Erigeron concinnus · Eriophyllum lanosum · Ferocactus · Ipomopsis arizonica · Larrea tridentate · Linanthus demissus · Lupinus arizonicus · Mimulus rupicola · Monoptilon bellioides
Harilik ebatsuuga Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnastebatsuuga pere. Eurooplastest avastas liigi esimesena soti kirurg ja loodusteadlane Archibald Menzies (17541842)[3], kes leidis harilikud ebatsuugad Vancouveri saarelt 1792. aastal. Tema järgi on liigile antud ladinakeelne nimi. 1825. aastal kirjeldas liiki põhjalikult soti botaanik David Douglas (17991834), kelle järgi on antud puule ingliskeelne nimi Douglas-fir. Tema kogutud seemned jõudsid Suurbritanniasse 1827. Aastal Harilikul ebatsuugal (Pseudotsuga menziesii) eristatakse kahte aktsepteeritud teisendit: roheline ebatsuuga ehk ranniku-ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. menziesii) kasvab Vaikse ookeani rannikupiirkonnas, Kanada Briti Columbiast põhjas kuni California osariigini lõunas[6]; sinihall ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. glauca) (Beissn.) Franco kasvab Kanada Alberta...
Rio Negro Eurooplasi 90% Bermejo · Suurimad järved: Mestiitse, indiaanirahvaid 7 % Nahuel Huapi Teisi rahvusi 3% Buenos Airese järv · Suuruselt 2. riik Lõuna-Ameerikas Cordoba ja 8. kogu maailmas Taimed Caldén Taimed Palo Borracho Taimed Erythrina crista-galli Loomad Puma Concolor Leopardus Pardalis Panthera Onca Loomad Caimaninae Alouatta Myrmecophaga Tridactyla Chrysocyon Brachyurus Linnud Rhea americana Vultur Gryphus Buenos Aires Numbrimärgid La Boca La Boca · Buenos Airese linnaosa · 19. saj. Lõpul aretasid Itaalia immigrandid seal välja tango kultuuri Avenida nueve de Julio · Maailma kõige laiem tänav · 18 sõidurida
vilt-ristirohi Senecio cineraria üheksavägine Verbascum thapsus raudosi Equisetum hyemale laanesõnajalg Matteuccia salu-siumari Actaea spicata liiv-vareskaer Leymus arenarius linaliilia Phormium jasmiin Jasminum kaisel Schoenoplectus pilliroog Phragmites Püsikud, puud ja põõsad hõlmikpuu Ginkgo biloba küdoonia Cydonia tulbipuu Liriodendron hõbevaher Acer saccharinum harilik robiinia e. valge araukaatsia Robinia pseudoacacia Kanada tsuuga Tsuga canadensis hall nulg Abies concolor forsüütia Forsythia veigela Weigela torkav kuusk Picea pungens kreeka pähklipuu Juglans regia lõhnav kuslapuu Lonicera caprifolium mädarõigas Armoracia igihali Vinca riitsinus Ricinus liht-naistepuna Hypericum perforatum aedruut Ruta graveolens iiris Iris valge mooruspuu Morus alba amuuri korgipuu Phellodendron amurense tobiväät Aristolochi Kasvuhoone Palmihoone mõõkjaokkaline kivijugapuu Podocarpus elatus flamingolill Anthurium crassinervium valge streliitsia Strelizia alba
The Mountain Lion cougar (Puma concolor), also puma, cougar, or panther, is a member of the Felidae family, native to the Americas. This large, solitary cat has the greatest range of any wild land mammal in the Western Hemisphere, extending from Yukon in Canada to the southern Andes of South America. An adaptable species, the cougar is found in every major North American habitat. The Mountain lions of Yellowstone region were significantly reduced by predator control measures during the early 1900s. It is reported that 121 lions were removed from the park between the years 1904 and 1925. Then, the remaining population was estimated to be 12 individuals. Mountain lions apparently existed at very low numbers between 1925 and 1940. They maintain a secretive profile in the Yellowstone region. Although the cougar population numbered in the hundreds during the early 1900s, controlled hunts between 1904 and 1925 decimated the population. Today,...
RÄPINA AIANDUSKOOL TORKAV KUUSK Referaat Räpina 2009 SISSEJUHATUS Kuuse (Picea) prk-a kuulub u 40 liiki puid põhjaparasvöötmes (eriti rohkesti liike on Ida- Aasias ja Põhja-Ameerikas). Sgk: männilised ( Pinaceae); alamsgk: nululised (Abietoideae). Kuuskede juures jälgitavad tunnused: · Võra. On see lai- või kitsaskoonusjas, kas oksad ripuvad või on püstised ? · Koor. Kas korp on plaatjas või soomusjas? · Võrsed. On need karvased või paljad? Mis värvi nad on? · Okkad. On need rombjad või lamedad? Kui pikad, millise tipuga ja mis värvi nad on? Kuuse käbid valmivad sama aasta sügisel, seemned varisevad talvel. Käbid jagatakse seemnesoomuste kuju ja iseloomu järgi kahte tüüpi, seemnesoomused on avanemata käbil asetunud üksteise vastu kas: liibuvalt ja kumera kuni ahen...
Eluviis: Erakuna, va. Innaaeg Toitumine: Linnud ja ahvid Eluiga: 17 aastat Punailves Ladina k. nimi: Felis rufus Pikkus: 0,50,8 Saba pikkus: 0,2 m Kõrgus: 0,50,6 m Kaal: 616 kg Suguküpsus: 12 a. Innaaeg: Veebruarist märtsini Tiinuse kestus: 6065 päeva Poegade arv: 14 Eluviis: Erak, ööloom Toitumine: Lihasööja Eluiga: 30 aastat Puuma Ladina k. nimi: Felis concolor Turja kõrgus: 0,650,75 m Keha pikkus: 1,11,6 m Saba pikkus: 0,650,8 m Kaal: 3590 kg Suguküpsus: 23 a. Innaaeg: Varieerub Tiinuse kestus: 9095 päeva Poegade arv: 16 Eluviis: Erak, ööloom Toitumine: Hirved ja teised imetajad Eluiga: 20 aastat Serval Ladina k. nimi: Felis serval Pikkus: 0,71 m Saba pikkus: 0,30,45 m Kõrgus: 0,550,6 m Kaal: 1020 kg Innaaeg: Varieerub Tiinuse kestus: 75 päeva
Kattesoomused pole nähtavad, ulatudes poole seemnesoomuse pikkuseni. Seemnesoomused sametkarvased, laikumera, peaaegu terve servaga. 9) Abies balsamea palsaminulg *Võrse karvane (hõredalt hallikarvane). *Okas pealt tumeroheline, all 2 rohekasvalget riba. *Pung vaigune, punakaspruun, koonusjad. *Käbi piklikovaalne, pealt kaetud kollakas. Seemnesoomused tumehallid, lühikarvased, kumera servaga. Kattesoomused pole nähtavad. *Tugev lõhn 10) Abies concolor hallnulg *Võrse kollakas-roheline. *Okas väga pikad, teravad(mitte torkivad), sama värvi (alt ja pealt), sisselõiget tipus pole. *Pung läikivalt vaigune, tömpja tipuga. *Käbi silinderjas, ümardunud tipu ja alusega. Kattesoomused (pole nähtavad) lühemad seemnesoomustest. 11) Abies alba euroopa nulg [haruldane] *Võrse peenkarvane, hallikaspruun, vaiguta või kergelt vaigune. *Okkad erineva pikkusega, pealt läikiv- tumerohelised, all valged õhulõheribad
· okka alumisel küljel õhulõhed (vahel ka pealpool tipmisel kolmandikul) · okka tipus sisselõige · okkad võivad olla kahele poole kammitud (valguse käes püstisemad) · meelfiv balsamilõhn · punakaspruun pung, õhuke natuke kleepuv vaik Abies sibirica - Siberi nulg · võrse sile · okkad tihedalt ettepoole suunatud · okkad pikad ja peened, tipus madal sisselõige · pruunikashall pung, kaetud paksu vahaja vaiguga Abies concolor - hall nulg · viimase aasta võrse kollakasroheline · okkad tõmbilt teravnevad, pikad ja tipp ilma sisselõiketa · okas lame, õhulõhed all ja pealpool · okkad suunduvad kaarjalt ülespoole Abies x phanerolepis - värdnulg · võrse karvane · okkad laienenud, tipp võib olla tagasi käändunud ja sisselõikega · allküljel kaks õhulõhet, pealpool üks õhulõhe · pungad vaigused Abies alba - euroopa nulg · võrse karvane ja punakaspruun
Abies balsamea palsaminulg( heledam kui euroopa nulg, ka võrse on heledam, okkad on eri suurusega, pealmised lühemad alumised pikemad, vaik on väärtuslik , lõhnab hästi, okkad kammitud, kinnituvad otse võrsele, 2 õhulõhe triipu on all, pung on tumepruun/punane ja vaigune) Abies sibirica siberi nulg( okkad katavad tihedalt võrset, okka otsas on sisselõige, võrse tipus pungad kaetud paksu vaigukihiga, võrsel heledad karvad) Abies concolor hall nulg( okkad väga pikad, mõlemad küljed samasugused, okkad on kaarjalt suunatud ülespoole, okkad on hallikad, sisselõige puudub, pungad on kergelt vaigused) Abies x(tähistab hübriidi) phanerolepis värd nulg( okkastel tipus sisselõige, all 2 õhulõhet, vaigused heledad pungad, võrse on tume punakaspruun) Abies nordmanniana kaukaasia nulg (pung vaiguta, sisselõige okka tipus, katab
Tömpjas, sisselõikega Torkivterav; okkad jäigad Teravnev; sisselõiketa Abies sibirica, A.veitchii, A.balsamea, A.fraserii, Abies holophylla Abies concolor A.koreana, A.sachalinensis, A.arizonica, (meie oludes ainuke jäikade (ainus, millel okkad mõlemalt A.alba (haruldane) okastega nulg) poolt ühtlaselt hallid; okkad
· Seemnesoomused tumehallid, lühikarvased, kumera servaga. Kattesoomused pole nähtavad. Seemnetiib tumevioletne. · puit on kreemikaskollane kuni helepruun, kerge, küllaltki pehme. Peamiselt kasutatakse tema puitu tselluloosi tootmiseks ja saematerjalina. Veel leiab ta kasutust kergkonstruktsioonides ja väikemajade ehitusmaterjalina. Temast saadakse nn kanada palsamit, mida kasutatakse optiliste detailide liitmiseks. Abies concolor - Levinud Ameerika Ühendriikide lääneosas Washingtoni osariigist Mehhikoni, peamiselt mäestikes 1000-3000 m kõrgusel. Kõrgus 25...40 (60) m. Tüve läbimõõt u 1 (1,8) m. Eestis kasvavatest nulgudest talub hall nulg linnatingimusi kõige paremini, kuid samas on ta ka üks valgusnõudlikumaid, kuna varjus kasvades jääb võra hõredaks. Kõige paremini kasvab meil parasniisketel viljakatel muldadel, kuigi lepib ka väheviljakate liivmuldadega. Leidub vanades parkides.
3. Palsamnulg ja hall nulg Palsamnulg: Abies balsamea Levinud Põhja-Ameerikas. Eestisse sissetoodud, pargipuu. Kõrgus 20-25m. Talub madalaid temperatuure, mullastiku suhtes nõudlik. Okkad varjus kammitud, kergesti murduvad, tuhmid. Pungad piklikud, vaigused, punakaspruunid. Käbid 5-10cm pikad, lagunevad. Puit sae-ja paberitööstuses, vaiku kasutatakse liimide tootmiseks optikatööstusse. Populaarne jõulupuu ja pargipuu. Hall nulg: Abies concolor Levinud Põhja-Ameerika Lääneosas. Eestisse sissetoodud. 25-40m Eelistab viljakat mulda ja päikesepaistet, ei talu õhusaastet. Okkad kaarjalt ülespoole suunatud, hallikat värvi, ilma sisselõiketa. Pungad piklikud, vaigused. Käbid 7-12cm, lagunevad. Puit pehme, kerge ja hästi töödeldav. Kasutatakse saematerjali tootmiseks. Jõulupuu ja ilupuu parkides ning aedades. Eristamise tunnused: Levik, kõrgus, okkad. 4. Kaukaasia nulg Abies nordmanniana Levinud Lõuna-Euroopas
Kattesoomused pole nähtavad. Seemnetiib tumevioletne. H=20 (26) m. Eestis leidub kuni 25 m puid. Kodumaaks Põhja-Ameerika idaosa. Moodustab segapuistuid kanada ja musta kuuse, ameerika haava ning hariliku elupuuga. Meil on ta täiesti talvekindel, talub madalaid õhutemperatuure. Mullastiku suhtes nõudlik. Noorelt dekoratiivne. Kahjustab juurepess, noores eas nulu pahktäi. Temast saadakse nn. kanada palsamit, mida kasutatakse optiliste detailide liitmiseks. Abies concolor (Gordon & Glend) Lindl. hall nulg Okkad on pikemad kui teistel nululiikidel (4...8 cm), kaarjalt ülespoole suunatud, sinakashallid kuni hallikasrohelised, tipus tömbilt teravnevad, sisselõiketa, õhulõhed peal- ja allküljel kogu ulatuses. Võrsed kollakasrohelised, peaaegu paljad. Pungad piklikud, vaigused. Käbid silinderjad, ümardunud tipu ja alusega, 7...12 cm pikad, hallikas- pruunid, kattesoomused lühemad seemnesoomustest.
tipp pügaldunud. Okkad asuvad varjuokstel kamjalt, valgusokstel radiaalselt, on hästi jäigad. Käbid: noorelt rohekad, valmides tumepruunid, silinderjad, 10...15 (20) cm pikad, 3...5 cm läbimõõdus, seemnesoomused suured, neerjad, sametkarvased, kattesoomuste tipud ulatuvad välja ja on tagasikäändunud. Seemned suured, kolmnurksed, varustatud lennutiivaga, IX-X. Hall nulg (Abies cóncolor [Gordon] Lindl. ex Hildebr.) Concolor ühevärviline, viidates okaste ühesugusele valkjashallile värvusele nii pealt kui alt.. Laikoonusja, vanemas eas kuhikja võraga ja noorelt sileda, halli tüvekoore ning vaigumahutitega, vanemas eas kuni 20 cm paksuse pikilõhedega halli tüvekoorega puu sirgub 25...40 (60) m kõrguseks ja võib saavutada 0,9...1,2 m tüveläbimõõdu. Elab kuni 300 (400) a. vanuseks.. Areaal: Halli nulu kodumaaks on Põhja-Ameerika lääneosa, ulatudes Washingtonist kuni Mehhikoni
Ida- Eesti suurim puu on kasvamas Luual, umbes 65 a vanuse viljuva puu kõrgus on 23 m ja diameeter 35 cm (Laas, 2004). Absoluutselt suuremad euroopa nulud kasvavad aga Hiiumaal Suuremõisa pargis kus 1983. a. oli suurima puu diameeter 94 cm. ja h = 31,5 m. (Elliku, Roht) aga 1998. a. diameeter juba 100,0 cm. ja h = 36,0 m. (Relve). Sordid: 'Pendula' rippoksaline sort; 'Pyramidalis' Hall nulg (Abies cóncolor [Gordon] Lindl. ex Hildebr.) Concolor ühevärviline, viidates okaste ühesugusele valkjashallile värvusele nii pealt kui alt. Laikoonusja, vanemas eas kuhikja võraga ja noorelt sileda, halli tüvekoore ning vaigumahutitega, vanemas eas kuni 20 cm paksuse pikilõhedega halli tüvekoorega puu sirgub 25...40 (60) m kõrguseks ja võib saavutada 0,9...1,2 m tüveläbimõõdu. Elab kuni 300 (400) a. vanuseks. Tsoon IV. 1872. Areaal: Halli nulu kodumaaks on Põhja-Ameerika lääneosa, ulatudes Washingtonist kuni Mehhikoni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
