Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus >100 Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 Liiprid Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. Saematerjali mõõtühikuks on m3.kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A,B,C,D). Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Hööveldatud lauad Põranda lauad, paksus 22-37mm Voodrilauad, paksus 12-22mm Piirlauad ja liistud Sindlid 0,5-0,7m Katuselaastud 0,5m Kattevineer (spoon) Ristvineer saadakse mitme spooni risti liitmise Parketiliistud PUITLAASTPLAAT Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilise vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spliiniga, lamineerida, samuti värvida. Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel. Kasutatakse
saetud kimmid 19. veebr 2013. a Hoone osad 20 19. veebr 2013. a Hoone osad 22 http://www.hot.ee/vahelaane/ Kimmkatus Sindelkatus ● Sindlid on kiilukujulise ristlõikega puupakust või prussist lõhestatud või saetud lauakesed. ● Sindli keskmine pikkus on 50–70 cm, laius 7–12 cm, paksus õhemas servas ca 5 mm, paksemas 15 mm.
Katusekatte alus: puitalus Kuivad sulundlaud Niiskuskindlad ehitusplaadid Puitaluse puhul on soovitatav katusekalle Betoonalus Betoonaluse võib valada kohapeal betoonist, kergbetoonist Soojustusmata EPS, XPS, PUR Kõvasoojustus Katusekatte kaitsekiht Kaitsekiht kasutatakse katusekatte päikesekatte paikesekiirguse vastu ja vajaliku tulepüsivuse saavutamiseks. SINDELKATUS Sindlid on kiilukujulise ristlõikega lauakesed, mille pikkus on 50-70cm, laius 7-12 Kiilukujulise laua paksus õhemast servast 0,5cm, paksemast servast 1,5cm Sindlli lüüakse üksteise kõrvale nii, et peenem serv sobitatakse kõrvaloleva sindli paksema küljesoonde KIMMKATUS Kimmid on saetud kiilukujulise pikilõikega lauad Kimmi alumise otsa võib lõigata poolkumeraks, kolmnurkseks jne
aasta-aja jooksul. Puidu niiskussisaldus sõltub õhusuhtelisest niiskusest. Sademetest kõige ebasoodsam on rahe, see sisaldab palju vett ja võib jäääda kauaks puidu pinnale. Puidu kiulise ehituse tõttu o n vee imendumine pikkikiudu suurem ja kiirem (isegi kümneid kordi) võrreldes imendumisega ristikiudu kuni 4Kg/m3 ja ristikiudu 1Kg/m3 umbes 1mm sügavuselt. KÕIGE KAHJULIKUMAD HOONEOSAD 1. Katuse laastud ja sindlid 2. Päikesepoole väljaulatuva seina puitkarkass 3. Katuse toolvärgid (kandekonstruktsioon) 4. Ülemised ja alumised kivimüürile toetuvad müürlatid 5. Sarikate, laetalade kivimüürile toetuvad osad 6. Puidust välisvoodri niiskumiskohad, vahekarniiside ja akende kohad 7. Vahelagede talade kivilmüürile toetuvad otsad 8. Aknaraamid ja akende muud osad 9. Uksepiidad, eriti nende alumised sisse müüritud osa 10. Sokli peal olev välisvoodri serv 11. Madala põrandaaluse ruumiga
Katusekatte alune peab olema välisõhuga ventileeritav. Puitkatused Lauad peamiselt katuse kaitseks ja hüdroisolatsiooniks on bituumenrullikate. Katuse naelutamisel kasutada kas roostevabast terasest või kuumtsingitud naelu või kruvisid Laastukatus Mänd, haab, kuusk, lehis. 10cm/50 aastaringi Laastu pikkus 60...75cm, laius 7...12cm, paksus 4...6mm. Ühe ruutmeetri kolmekihilise katuse katmiseks 50cm pikkuste ja 10cm laiuste laastudega kulub umbes 100 laastu. Silindkatus Sindlid on kiilukujulise ristlõikega lauakesed, mille pikkus on 50-70cm, laius 7-12cm. Kimmkatus Kimmid on saetud kiilukujulise pikilõikega lauad. Katus tehakse kolmekihiline. Kinnitus: puuritud auk+nael. Peale katuse paigaldust tuleb katus tõrvata. Katused ja nende ehitus: vabakandev püstkatus Katus peab olema vabakandev, kui katusekonstruktsiooni alune ruumi jääb vabaks kandvatest seintest ja postidest ning toetuspunktidest on üksnes välisseinad. Kõige lihtsamaks viisiks oleks
· Liiprid · Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. · Saematerjali mõõtühikuks on ruutmeeter (tihumeeter) · Kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A, B, C, D) Pooltoodete valmistamisel on neidpeale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne.) · Hööveldatud lauad · Põranda lauad, paksus 22-37 mm · Voodrilauad, paksus 12-22 mm · Piirlauad ja liistud · Sindlid 0,5 0,7 m · Katuselaastud 0,5 m · Katevineer (spoon) · Ristvineer saadakse mitme spooni risti liimimisel · Parketiliistud Puitlaastplaat · Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilisi vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spooniga, lamineerida, samuti värvida. · Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus
Sindlil on kindel kuju, mistõttu paistab sindelkatus nägusam kui laastukatus. Sindelkatust võib paigaldada kõigile katustele, mille kalle ületab 30 kraadi, eelkõige sobib puidust katusekate loomulikult vanadele, renoveeritud hoonetele, kus ehk varemgi on puidust katus olnud. Aga miks mitte ka täiesti uutele hoonetele, puit on ju eelkõige looduslik ja väga väärikas ehitusmaterjal. Paigaldamisviise on sindelkatusel kaks: sindlid saab asetada räästa suhtes 90 kraadi alla püsti või dekoratiivsem paigaldusviis on asetada need 30 40 kraadise nurga alla nn ,,kalasaba" mustrisse. Viimase paigaldusviise eeliseks on see et vihmavesi hakkab sellise katuse peal jooksma üle
100mm; • latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100mm; • liiprid igasugustele rööbasteedele. 12. Puidust pooltooted Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne). Peamised puidust pooltooted on järgmised: • hööveldatud lauad; • põrandalauad, paksus 22…37 mm (kuuluvad sulundlaudade hulka); • voodrilauad, paksus 12…22 mm (kuuluvad kas täis- või poolsulund-laudade hulka); • piirlauad ja liistud; • sindlid kujutavad endast pakkudest välja saetud katusekattematerjale; • katuselaastud on pakkudest välja lõigatud katusematerjalid; • kattevineer (spoon) on puidust välja lõigatud või saetud 0,5…1,5 mm paksune leht; • ristvineer saadakse mitme spooni risti üksteise peale liimimisel, kõige levinum on 3 kihiline kasevineer; • parketiliistud tehakse kõige sagedamini tammest või saarest. 13. Puitkiudplaadi saamine ja kasutamine
14 15 13 Kimmkatuse joonis. Talviste, E. Hooned. Tallinn 1983. Lk 166. 14 Talviste, E. Hooned. Tallinn 1983. Lk 166. 15 Kimmkatuse mustri näide. Kättesaadav: http://4.bp.blogspot.com/_ZcDbYPe940g/SshjVD4xLFI/AAAAAAAAC8Y/_Q43oBrUZIU/s400/kimmkatus+roodi.jpg 2012 SINDELKATUS Eesti populaarsuselt kolmandal kohal asetseb sindelkatus, mis on ajalooliselt kõige uuem. Ka sindlid saetakse välja männipuidust, kuid kimidega võreldes on need väiksemad ja paksenevad hoopis külje suunas. Sindel on põhimõtteliselt kiilukujuline lauake, mille paksemas servas on soon, kuhu kinnitub tema naaber. Soonühendus tagab katuse surema stabiilsuse ja niiskuskindluse võrreldes teiste katustega. Kuid see eripära muudab sindelkatuse õhtlasi probleemiks puidu paisumise ja kahanemise tõttu. Sindelkatust paigaldatakse kuumtsingitud naetega nii kahe- kui kolmekihilisena
laastu u 1/3 laiuses. Oluline on ka, et laastu soomus jookseks allapoole, muidu voolab vesi kiudude vahele ja ka lehed ei tule katuselt maha. Laastud lüü lüüakse akse valdavate tuulte suunda arvestades nii et, et tuul neile alla ei pää pääseks. seks. Tuul 96 48 Sindelkatus Sindlid on kiilukujulise ristlõikega lauakesed, mille pikkus on 50...70 cm, laius 7...12 cm. Kiilukujulise laua paksus õhemast servast 0.5cm, paksemast servast1.5 cm. Paksemas servas on 0.5cm laiune soon. Sindlid lüü lüüakse akse üksteise kõrvale nii, et peenem serv sobitatakse kõrvaloleva sindli paksema kü külje soonde. Kõrvuti või kalasaba muster 97 Kimmkatus
Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus >100 Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 Liiprid Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. Saematerjali mõõtühikuks on m3.kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A,B,C,D). Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Hööveldatud lauad Põranda lauad, paksus 22-37mm Voodrilauad, paksus 12-22mm Piirlauad ja liistud Sindlid 0,5-0,7m Katuselaastud 0,5m Kattevineer (spoon) Ristvineer saadakse mitme spooni risti liitmise Parketiliistud PUITLAASTPLAAT Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilise vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spliiniga, lamineerida, samuti värvida. Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel. Kasutatakse
> Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus > 100mm > Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 > Liiprid > Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, laudu tehakse ka lehtpuidust. > Saematerjali mõõtühikuks on kuupmeeter. Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne.) > Hööveldatud lauad > Põranda lauad, paksus 2237mm > Voodrilauad, paksus 1222mm > Piirlauad ja liistud > Sindlid 0.50.7m > Katuselaastud 0.5m > Kattevineer (spoon) > Ristvineer saadakse mitme spoori risti liimimisel parketiliistud. Puitlaast > Puitlaastumassi hulka viiakse sünteesilisi vaikusid (näiteks karbamiid või fenoolformaldehüüdvaigud) ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spooriga, lamineerida, samuti värvida. > Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus
ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100mm; latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100mm; liiprid igasugustele rööbastele. Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust, laudu tehakse ka lehtpuidust. Saematerjalide koguse mõõtühikuks on tihumeeter (m3) Saematerjalid: poolpalgid, servatud ja servamata lauad, servatud palgid, prussid, latid ja liiprid. Pooltooted: hööveldatud lauad, voodrilauad, põrandalauad, piirlauad, liistud, sindlid, katuselaastud, kattevineerid, ristivineerid, parketiliistud. 18. Mis on vineer ja kus kasutatakse? Vineer on õhukeste puitlehtede nn spoonide kokku liimimisel tekkiv pakett. Spoone on alati kindel arv 3 ...11, paksusega 1,4...3,2mm. Iga järgmine kiud peab olema eelmisega risti. Paaritu arvu spoonkihtidega tagatakse, et vineertahvli väliste spoonide kiud on ühesuunalised, mis on vajalikud vineertahvli kaardumise tõkestamiseks. Vineeri tehakse kase- ja okaspuust
a. Picea glehnii Glehni kuusk ja P. koyamai - korea kuusk) Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. Puit on küpspuiduline, kogu ulatuses valkjas, esinevad vaigukäigud, tihedus 400...480 kg/m3. Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja resonantspuit, kaevanduse tugipuud, katuselaastud, sindlid, küte jm. Resonantspuitu andev nn. resonantskuusk on sileda koore ja ühtlaste aastarõngastega hästi laasunud sirgekiulise kerge puiduga kuusepuu. Parimaks tarbepuuks peetakse tihedasüülist soostunud alal aeglaselt kasvanud kuusepuud. Noori kuuski on varemalt kasutatud ka katuse- ja aialattideks, samuti olid need peamiseks rehavarrepuuks. Asendamatu on kuusepuit olnud ka lauanõude valmistamisel. Kuusekoort on kasutatud ka naha parkimisel (1 m3 kuusepalkide koorimisel
Saematerjalid: saadakse palkide piki saagimisel. Tähtsamad saematerjalid: • poolpalgid •servatud palgid • servamata lauad• servatud lauad • prussid • latid• liiprid . Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust, laudu tehakse ka lehtpuidust. Pooltooted : valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Peamised puidust pooltooted on järgmised: • hööveldatud lauad • põrandalauad • voodrilauad • piirlauad ja liistud • sindlid (pakkudest välja saetud katusekattematerjalid) • katuselaastud (pakkudest välja lõigatud katusematerjalid) • kattevineer (spoon) • ristvineer • parketiliistud Termotöödeldud puit: ehk kuumtöödeldud puit. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuridel 185 kuni 2300C. Materjaliks sobivad peaaegu kõik puiduliigid, Tavalisemad puiduliigid on okaspuudest mänd ja kuusk ning lehtpuudest kask ja haab. Termotöötluse tulemusena muutuvad jäävalt
teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja resonantspuit, kaevanduse tugipuud, katuselaastud, sindlid, küte jm. · Harilik kuusk oli ja on Põhja-Euroopa peamine jõulupuuliik. Kuuske kasutatakse tihti ka tuulekaitseriba või kärbitud heki liigina. Abies ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Perekonnas on kuni 50 liiki, nad on levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Aasia põhja-, ida- ja keskosas. Eestis looduslikult ei kasva. Nt euroopa nulg (Abies alba), palsaminulg (Abies balsamea), hall nulg (Abies concolor), siberi nulg (Abies sibirica)
Katuse naelutamiseks kastutatakse kas roostevabast terasest või kuumtsingitud naelu või kruvisid. Laastukatus Mänd, haab, lehis...10cm laast/50 aastarigi (tihe). Laastu pikkus on 60...75 cm laius 7...12 cm paksus 4...6mm. Ühe ruutmeetmeetri kolmekihilise katuse katmiseks ~50 cm pikkuste ja 10cm laiuste tükkidega u 100tk. Laastud kinnitatakse roovlattide kplge peenete naeltega, laastu kumer pool ülespoole, nii et üks külg katab kõrval asuva laastu 1/3 ulatuses. Sindelkatus Sindlid on kiilukujulise ristlõikega lauakesed mille pikkus on 50...70cm ja laius 7...12cm. Paksemas servas on 0.5cm laiune soon. Sindlid lüüakse üksteise kõrvale nii, et peenem serv sobituks kõrvaloleva sindli paksema serva sees olevasse soonde. Kimmkatus Kimmid on saetud kiilukujulise pikilõikega lauad. Varikatused Rajatakse sissepääsude ette sademete eest kaitseks. Varikatuse kattematerjal võib olla sama, mis hoone katuse kattematerjaligi. Läbiviik
difusioonimmutamine jne. 7. Puidust saematerjalid, pooltooted, termotöödeldud puit Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Poolpalgid, servatud palgid, servamata lauad, servatud lauad, prussid, latid, liiprid igasugustele rööbasteedele. Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne). Hööveldatud lauad, põrandalauad, voodrilauad, piirlauad ja liistud, sindlid, katuselaastud, kattevineer (spoon), ristvineer, parketiliistud. Termotöödeldud puit toimub auruga 185 230*C juures puidu modifitseerimine Materjal kõik puiduliigid, töödeldav puit võibolla toores/eelkuivatatud.
2. SERVATUD PALGID kahest küljest saetud 3. SERVAMATA LAUAD paksus 13-100mm 4. SERVATUD LAUAD neljast küljest saetud 5. PRUSSID neljast küljest saetud, paksus üle 100mm 6. LATID neljast küljest saetud, paksus alla 100mm 7. LIIPRID rööbasteedele PUIDUST POOLTOOTED valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud) 1. HÖÖVELDATUD LAUAD 2. PÕRANDALAUAD 3. VOODRILAUAD 4. PIIRLAUAD JA LIISTUD 5. SINDLID 6. KATUSELAASTUD 7. KATTEVINEER 8. RISTVINEER 9. PARKETILIISTUD 10. 11. 12. 13. 8. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine 14. Malme toodetakse kõrgahjudes, tooraineks on rauamaak, koks ja räbustaja. Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Kõrgahjus tekkiv sulamalm vajub ahju põhja, kust ta aegajalt välja lastakse. sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu. 15. Eriliigid: 1
· liiprid igasugustele rööbasteedele. Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne). Peamised puidust pooltooted on järgmised: · hööveldatud lauad; · põrandalauad, paksus 22...37 mm (kuuluvad sulundlaudade hulka); · voodrilauad, paksus 12...22 mm (kuuluvad kas täis- või poolsulund-laudade hulka); · piirlauad ja liistud; 9 · sindlid kujutavad endast pakkudest välja saetud katusekattematerjale, pikkus 0,5...0,7 m; · katuselaastud on pakkudest välja lõigatud katusematerjalid, pikkus ca 0,5 m; · kattevineer (spoon) on puidust välja lõigatud või saetud 0,5...1,5 mm paksune leht; · ristvineer saadakse mitme spooni risti üksteise peale liimimisel, kõige levinum on 3 kihiline kasevineer; · parketiliistud tehakse kõige sagedamini tammest või saarest, pikkus 150...400 mm.
1)poolpalgid; 2)servatud palgid; 3)servamata lauad, paksus 13-100mm; 4)servatud lauad, paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe on üle 2; 5)prussid, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus üle 100mm; 6)latid, paksus alla 100mm; 7)liiprid. 3)Pooltooted-valmistamisel on neid veel pärast saagimist töödeldud(hööveldatud, freesitud). Pooltooted on: 1) hööveldatud lauad; 2)põrandalauad, paksus 22-37mm; 3)voodrilauad, paksus 12-22mm; 4)piirlauad ja liistud; 5)sindlid, pakkudest välja saetud katusekattematerjal, pikkus 0,5-0,7m; 6)katuselaastud, pakkudest lõigatud katusemtrjl, pikkus ca. 0,5m; 7)kattevineer(spoon), puidust välja lõigatud või saetud 0,5-1,5mm paksune leht; 8)ristvineer saadakse mitme spooni risti üksteise peale liimimisel, levinuim 3 kihiline kasevineer; 9)parkeriliistud, tehakse sagedamini tammest või saarest, pikkus 150-400mm. 9.Puidust ehitusmaterjalid-puitkiudplaadid, OSB-plaadid, vineer
Hiljem hakati seda ka seinaga eraldama, ning sellest kasvas välja eraldi köök. 19. saj lõpul hakati ehitama uusi eraldiseisvaid talumajasid (talupojad nimetasid neid häärberiteks). Ruumid olid suuremad ja moodsamad. Võeti kasutusele uued ehitamis- ja viimistlusvormid. Lautasid hakati laialdasemalt kasutama. Ehitati laudpõrandaid ja laudseinu (ennekõike kambritesse). Laudvoodrit hakati 19. saj lõpul 20. saj alguses ka värvima. Katusematerjalina võeti kasutusele pilpad ja sindlid. Hakati ehitama ka kivist keldreid ja välikäimlaid, mida enne polnud. Käimlad ei levinud väga kiiresti, esialgu vaid regionaalselt. Interjöör oli enne lihtne ja arhailine. Seina külge kinnitatud pingid. Magati villase teki all lavatsi peal, talvel ahju peal karusnaha all. Toidukapp ja kirst kõige väärtuslikumate asjade hoidmiseks. Enamasti oli olemas ka häll väikelaste jaoks. Kui hakkasid tekkima
väliste tunnuste järgi. 2)Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad: poolpalgid, servatud palgid, servamata lauad, servatud lauad, prussid(neljast küljest saetud, paksus üle 100mm), latid (paksus alla 100mm), liiprid. Jagatakse kvaliteedi järgi samuti sortidesse või klassidesse. 3)Pooltooted peale saagimist veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne) Peamised: hööveldatud lauad, põrandalauad (paksus 22- 37mm),voodrilauad, piirlauad ja liistud, sindlid, katuselaastud, kattevineer, ristvineer parketiliistud. 4)Puidust ehitusdetailid kujutavad endast valmis hooneosi (uksed, aknad, aknalauad, piidad, liimkonstruktsioonid jne.) 5)Puitkiudplaadid (paksus 3- 25mm) valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks ligniinid. Jagunevad mahumassi järgi: isoleerplaadid(sooja ja heliisolatsiooniks), katteplaadid(siseseintele ja lagedele), jäigad plaadid(vaheseintele,
· liiprid igasugustele rööbasteedele. · Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne). · Peamised puidust pooltooted on järgmised: 05.05.2014 · hööveldatud lauad; · põrandalauad, paksus 22...37 mm (kuuluvad sulundlaudade hulka); · voodrilauad, paksus 12...22 mm (kuuluvad kas täis- või poolsulund-laudade hulka); · piirlauad ja liistud; · sindlid kujutavad endast pakkudest välja saetud katusekattematerjale, pikkus 0,5... 0,7 m; · katuselaastud on pakkudest välja lõigatud katusematerjalid, pikkus ca 0,5 m; · kattevineer (spoon) on puidust välja lõigatud või saetud 0,5...1,5 mm paksune leht; · ristvineer saadakse mitme spooni risti üksteise peale liimimisel, kõige levinum on 3 kihiline kasevineer; · parketiliistud tehakse kõige sagedamini tammest või saarest, pikkus 150...400 mm. 9
Saematerjalide koguse mõõtühikuks on tihumeeter (m³). Pooltoode. Peale saagimist on seda materjali veel töödeldud, näiteks hööveldatud, freesitud jne. 42 Peamised puidust pooltooted on (vaata joonist 3.9.2): hööveldatud lauad; põrandalauad – paksus 22...37 mm (sulundlauad); voodrilauad – paksus 12...22 mm (kas täis- või poolsulundlauad); piirlauad ja liistud; sindlid – katusekattematerjal, mis on pakkudest välja saetud; sindli pikkus on 0,5...0,7 mm; katuselaastud - katusekattematerjal, mis on pakkudest välja lõigatud; katuselaastu pikkus on 0,5 m; kattevineer ehk spoon – puidust välja lõigatud või välja saetud 0,5...1,5 mm paksune leht; ristvineer – saadakse nii, et mitu spooni liimitakse risti üksteise peale; levinud on 3-kihiline kasevineer;
annaabi.ee 
