Heleroheliste lehtede pikkus on 47 ja laius 2,54,5 cm. Pikkvõrsetele kinnituvad arukase lehed vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Lehed on nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad. Eestis kasvavad arukased tavaliselt 1525 m, soodsates tingimustes isegi kuni 3035 m kõrguseks. Arukase vanus on harilikult kuni 150 aastat. Arukase levinud rahvapärased nimetused on arukõiv, raudkask ja õmmik. Arukase üks tuntum looduslik vormi on maarjakask ehk karjala kask. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud. Oma soojust lisab juurde õhukeste kaselehtede õrn kohin. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. Emas- ja isasõied on koondunud urbadesse. Emasurvad on mõne sentimeetri pikkused, moodustuvad kevadel, isasurvad poole pikemad ja tekivad juba sügisel.
suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meie metsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud. Oma soojust lisab juurde õhukeste kaselehtede õrn kohin. Arukase levinud rahvapärased nimetused on arukõiv, raudkask ja õmmik. Arukase üks tuntum looduslik vormi on maarjakask ehk karjala kask. 3 Õied ja paljunemine Arukase lahksugulised õied on koondunud silinderjateks urbadeks, noorelt on need rohelised, valminult kollakaspruunid. Isasurvad moodustuvad sügisel, on rippuvad, 5-8 cm pikad. Emasurvad tekivad kevadel enne lehtede puhkemist, on püstised, valminult 2-3 cm pikad, läbimõõt kuni 1 cm. Arukask õitseb mais ja on tuultolmleja. Paljuneb peamiselt sugulisel teel seemnete abil
Puidust võib toota ka sütt ja äädikat. Okstest tehakse luudasid ja saunavihtu. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest. Karjala kask on üks arukase vorm, mille puit on kirju punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest. Kasel on ka omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, omapärased oksapuntrad puuladvas on aga seente töö. Arukase rahvapärased nimed on arukõiv, raudkask, õmmik ning maarjakask ehk karjala kask. Tema ladinakeelne nimi on Betula pendula.
männikud 32% kuusikud 16% kaasikud 32% segametsad 20% 2.Männikud Enamiku moodustavad männid. Eestis kasvab vaid harilik mänd. Harilik mänd on Eesti metsade levinuim puu. 1976. a. kaitseala Viljandis. 3. Kuusikud Mandri ida osas on kuusikuid palju. Lääne Eestis aga kõige vähem. Põlvas kasvavad ühed Eesti kõrgemaid kuuski. 4. Kasemetsad ehk kaasikud Valdavalt kased Eestis kasvavad neli kase liiki : - arukask; - sookask; - madalkask; - maarjakask; 5. Metsade tüübid Loommetsad Nõmmemetsad Palumetsad Laanemetsad Salumetsad Soovikumetsad Rabastuvad metsad Rohusoometsad Kõdusoometsad Samblasoometsad Kokkuvõte Eesti on üks kõige rohkemate metsadega riik Euroopas Metsad on vajalikud inimestele elamiseks Metsad annavad meile vajalikku looduslikku materjale Kasutatud allikad http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?id=LO1847&mount=view #HTTPLmyM6zNWdqwob98YxRTMkmYfIKKgyg www.loodusajakiri.ee
kloonimine Arlee Kaugemaa Merlin Kuusemets 12a Märjamaa Gümnaasium 2011 Ajalugu Hakati kasutama raskesti paljundavate taimede kasvatamiseks(orhidee, viljapuud) 1960 hakati meristeempaljundust laialdaselt kasutama Kasutatakse: looduskaitses(hävimisohus olevate taimede kaitseks) Erinevate kultuuride saamiseks(maasikad, viljapuud, pohlad, nelgid, krüsanteemid, kased nt maarjakask, ohustatud taimeliigid nt käpalised). Kloonimine Kloonitakse DNAst, rakust, organismist uut organismi Kloonimine- geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist. Järglased on kloonid. Meristeempaljundus Meristeemirakkude kasutamine ühelt taimelt mitmete vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeem ehk algkude on taimedel võrsete tippudes, pungades jm. rakud pole diferenteesunud
Perekond- luuderohi Liik- harilik luuderohi (Hedera helix L) Rahvuspärased nimed: jooksvarohi, ehvei, eefeu, aknavääne Kasutusala: Mõnedel andmetel on teda keedetud õlles luuhaiguste ravimiseks. Taime mahl on olnud tõhus vahend täide vastu, kuid ka mürgine, nahka väga tugevasti ärritav. 3) Riik- taimed Hõimkond- katteseemnetaimed Klass- kaheidulehelised Selts- pöögilaadsed Sugukond- kaselised Perekond- kask Liik- arukask (Betula pendula) Rahvuspärased nimed: arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik Kasutusala: Koort kasutatakse naha parkimisel. Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas. Haljastuses kasutatakse lisaks harilikule mitmeid dekoratiivseid vorme. Okstest tehakse luudasid ja saunavihtu. Tohust tehakse määrdeõlisid. On ravimtaim: pungi on kasutatud sapi-, uriini- ja higierituse soodustamiseks, liigesevalude, krampide, maohäirete ja kopsutuberkuloosi korral, lehti uriinierituse soodustamiseks, tõrva nahahaiguste ja sügeliste raviks. Kasel kasvaval seenel,
HEITLEHISED PUUD - Deciduous trees OKASPUUD Conifers, coniferous trees 1. arukask - silver birch 1. harilik kuusk Norway spruce 2. sookask downy birch, pubescent birch 2. kanada kuusk white spruce 3. maarjakask curly birch 3. must kuusk black spruce 4. tundrakask mountain birch 4. idakuusk oriental spruce 5. vaevakask Arctic birch, dwarf birch 5. ajaani kuusk Yeddo spruce 6. haab aspen 6. Glehni kuusk Sakhalin spruce 7. pappel poplar 7. hiina e kare kuusk dragon spruce 8. palsamipappel balsam poplar 8. torkav kuusk Colorado spruce 9
Anda põhjendatud soovitused antud põllumassiivi metsastamiseks. Antud mullatüübile (eelkõige gleistunud kahkjale leetunud mullale) on sobilik segapuistu. Puurindes domineeriks arukask, rohkesti esineks ka kuuske ja halli leppa, kohati segus saar ja jalakas. Vahel saab enamuspuuliigiks ka haab. Need mullad on parimad kõvalehtpuude kultiveerimiseks. Naadi kasuvukohatüüp, puistute boniteediga Ia-I. Istutamiseks sobiksid kuusk, arukask, hübriidhaab, maarjakask või tamm. Harilikul tammel on head omadused raske, kõva, tugev ja kulumiskindel puit. Ligikaudne boniteet 5
Pillid: Kuuse puit, vaher Lõkketegemise materjalid iga ilmaga Puukoore kasutusviise Kosk: kuusk, pärn katus kosesaan Niine kasutusviise Tõrv: sakud Tökat Vaik: sideaine: peaharjad närimiskummi keemiatoore (tärpentin) PUUD LIIGID Okaspuud: Mänd puit tõrv, vaik süsi tarupedajas koor korp ravi, toit Kuusk puit koor (kosk) vaik ravi, toit Kadakas puit ravi, toit Jugapuu puit ehtimine Lehised puit Peenelenised puud: Kased puit maarjakask 'tõrv toht mahl, ravi Haab puit Lepad puit Laialehised puud: Tamm puit (malts-, lüli-) must tamm koor toit, ravi Saar puit lehised Pärn puit niin koor Jalakas, künnapuu puit Vaher puit mahl lehised Alusmetsa puud ja põõsad: Pihlakad (sh. pooppuu) puit toit, ravi Õunapuud puit toit, ravi Viirpuud puit ravi Pajud, remmelgad puit koor ravi Sarapuu puit toit Paakspuu puit korp ravi Türnpuu puit Kuslapuud puit Kikkapuu puit Kukerpuu puit toit Lodjapuu puit toit Näsiniin koor puit
Pillid: Kuuse puit, vaher Lõkketegemise materjalid iga ilmaga Puukoore kasutusviise Kosk: kuusk, pärn katus kosesaan Niine kasutusviise Tõrv: sakud Tökat Vaik: sideaine: peaharjad närimiskummi keemiatoore (tärpentin) PUUD LIIGID Okaspuud: Mänd puit tõrv, vaik süsi tarupedajas koor korp ravi, toit Kuusk puit koor (kosk) vaik ravi, toit Kadakas puit ravi, toit Jugapuu puit ehtimine Lehised puit Peenelenised puud: Kased puit maarjakask 'tõrv toht mahl, ravi Haab puit Lepad puit Laialehised puud: Tamm puit (malts-, lüli-) must tamm koor toit, ravi Saar puit lehised Pärn puit niin koor Jalakas, künnapuu puit Vaher puit mahl lehised Alusmetsa puud ja põõsad: Pihlakad (sh. pooppuu) puit toit, ravi Õunapuud puit toit, ravi Viirpuud puit ravi Pajud, remmelgad puit koor ravi Sarapuu puit toit Paakspuu puit korp ravi Türnpuu puit Kuslapuud puit Kikkapuu puit Kukerpuu puit toit Lodjapuu puit toit Näsiniin koor puit
pärn, vaher, saar, jalakas , haab ja kuusk. Põõsarinne - paakspuu, mage sõstar,harilik sarapuu, kuslapuu, türnpuu, lodjapuu, toomingas, pihlakas ja viirpuu. Rohurinne :koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmsõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets- hariputk. Samblarindele : kähar salusammal,metsakäherikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. Arukask (Betula pendula) arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik · Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. · Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. · Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta
3. Tihti töödeldakse toodang valmistoodanguni (nt viinamari asemel vein) Loomavabrikud 1. Levinud kõrgelt arenenud riikides (Jaapan, USA) 2. Loomakasvatussaadusi toodetakse tööstuslikult - hiigellaudad sadamates või linna äärtes 3. Sööt ostetakse sisse Metsamajandus Viis puuliikide rühma - majanduslik aspekt 1. Väärispuud - eebemipuu, raudpuu 2. Kõvad lehtpuud - tamm, pöök 3. Tarbepuit - enamasti okaspuud, maarjakask 4. Erikasutusega liigid - kiinapuu, heveapuu 5. Väheväärtuslikud puuliigid - paju, lepp Metsatüübid 1. Parasvöötme okasmetsad (tänapäeval kõige tähtsam) - Tööstuslik tähtsus suur - annavad suurema osa maailma tarbepuidust - Kuna asuvad jaheda kliimaga aladel, siis ei konkureeri - Levik: Venemaa (Siber), Põhja-Euroopa, Kanada 2. Parasvöötme sega- ja lehhtmetsad - Tööstuslik tähtsus keskmine
Sellele mullale sobiksid eelkõige aru- ja sookask, sanglepp ning saar ning nad jäävad metsastuma looduslikult. 2) Go1 Antud mullale ei leidnud sobivat liiki 4)M' Sellele mullale sobiks eelkõige sanglepp, kui see muld oleks kuivendatud. Sanglepp vajab parasniiskeid, kuid talub märgi ja niiskeid muldi, kuid ei taha seisvat põhjavett, samuti ei taha paksu turbakihiga muldasid ega saviseid muldi. Tahab istutamist. 5)LkIg Sellele mullale sobib eelkõige kuusk, arukask, hübriidhaab, maarjakask ning tamm. Eelistab istutamist Kui suur on analüüsitud põllul enamlevinud mulla osatähtsus kogu Eesti maafondist ja haritavast maast (%) ning milline on selle mulla peamine levikuala Eestis? Antud põllul domineerib leostunud gleimuld ,,Go" ning tema osakaal on 49%. Antud mulla rühma levik kogu maafondil on 519,6ha, protsendina on see 13,1. Haritaval maal on see pindala 101,2ha ning protsendina on see 9,4. Kokku haritava maa osakaal protsendina mullarühma üldpindalast on 19,5%.
taimede juured pindmises kihis. Metsastamise õnnestumiseks on oluline maapinna ettevalmistus, umbrohu ja loomakahjustuste eemaldamine ja läheduses olevate sobivate puuliikide seemnekandjad. Vilja alt äsja vabanenud maa-ala on lihtsam, kuna pidevamaaharimisega on umbrohud tõrjutud seisundis, peale selle on maa kobe ja on kerge istutada. Puuliikide ja metsastumisviisi valik sõltuvalt mullaliigist: Ko ja KI (põllumassiivil kõige suurema osa protsendiga mullad) – arukask, maarjakask, kuusk, tamm, hübriidhaab, metsastumisviisiks istutamine Kasutatud kirjandus Penu, P. 2006. Eesti muldadest põllumeestele. Kättesaadav: http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/eesti_muldadest_p6llumehele.pdf (07.05.2015) Maa-amet. 2001. Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri. Kättesaadav: http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf? t=20091211092214 (07.05.2015)
1. Pool eestimaad on kaetud metsaga ..50 %. 2. Puidu varu mõõtmine kuupmeetrites. 3. Keskmine aastane juurdekasv pindala ühiku kohta.-Arvestuslank Puidu liigilisus Metsa väärtuse määrab puiduliigitus,eristatakse viit puuliikide rühma. · Väärispuu musttamm · Kõvad lehtpuud Valge/must pöök,kask,vaher · Tarbeokaspuu Lehis,kuusk,mänd · Väheväärtuslik Pappel · Erikasutusega puuliigid Korgitamm · Mustpuu-tamm,maarjakask Metsamajandus-tegeleb metsahooldamise ja metsakaitsemisega. Tegeleb Valgustusraiega,lageraie.metsatöötlemine. Metsatüübid :Laanemets,tihe kuusemets+sõnajalad ja jänesekapsas. Nõmmemetsad- Männid,Samblikud Palumets-Seened,pohl(palukas,palumari),jõhvikas,kuremari Salumets-Kasvavad kõik puud,kõige liigirikkam. Metsamajanduse põhinõue Aastane raie peab võrduma aastase juurde kasvuga. Kaitsta kahjurite ja tulekahju eest. Maaparandustööd.
ilus. Põrandal võib kask minna kergelt hallitama, kardab hullult niiskust. Heleda põranda saab vahtrast. Mööbel: kõige kätte saadavam on kask. Kuusk või mänd läheb kergelt ,,mölki". Väärtmööbel on tammest, raske ja vastupidav. Eestison 2 väärismööbipuitu: must tamm: tamme pika ajalisel seismisel turbas või mulla sees( puidu sees olevate parkainete reageerimine rauaga. Maa sees peab olema, et oleks anaeroobsetes tingimustes). Maarjakask: ilmselst viirushaigusest tingitud kasvuhäire kasel,nõrk vähk. Puid eiole sirge vaid seest on kõver ja sillerdav, samal ajal on ülimalt tugev(Maarjakask moodustub arukasest nimetatakse ka karjalakaseks). Maarjakask ei ole konkurentsi võmeline ja ei pea vastu, kuna on haige. Eriotstarbeline : Eriotstarbeline mööbe: Saunas pea olema ima valguta ja halva soojusjuhtivusega. Ära kasuta tamme. Halllepp liiga pehme, sanglepp aga parem soojusjuht. Haab ja Pärn peaks päris head olema.
tohust tehti ka märss ja viisud jalga ( ja palju muud). Toht taastub puul umbes 7 aastaga. Kasemahla jooks hakkab +4C juures ning lõppeb kui pungad on puhkenud. (magusamat mahla annab künkal kasvav kask (maas sees vähem vett) Kasutus- küttepuu, paberitehaste tooraine, kasesuhkur (ksülitool), aitab vältida hammaste lagunemist. Kasekäsnad ravib erinevaid kõhuhaigusi ja pidurdab vähi arengut, kasekäsna tõmmis on hea virgutus jook ja asendab kohvi. Maarjakask- valmsitati piipe, aadlilosside siustust. (maarjakask on haigustest vaevatud tavaline kask- tegegimist on viirushaigusega, mis puu normaalset kasvu häirib). Tihedas metsas ei suuda teiste puudega kasvukiiruses võistelda ja hukkub, seega leidub teda lagedamatel aladel). 6) Kibuvitsad (Rosa) Eestis kasvab ligi tosin liiki kibuvitsasid. Levinuimad neis on Mets-kibuvits, Harilik kibuvits, Kutsik-kibuvits, Näärmekas kibuvits ja Kurdlehine kibuvits(aedadest levinud).
Kasvab nii Euroopas, Aasias kui ka Põhja-Ameerikas. Eestis on tavaline puuliik, vähem leidub teda saartel. Halli leppa võib leida näiteks segametsadest, veekogudekallastelt ja puisniitudelt. Arukask Foto 6 Arukask (Betula pendula) on kaseliste sugukonda kase perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik. Arukase levinud rahvapärased nimetused on arukõiv, raudkask ja õmmik. Arukase üks tuntum looduslik vorm on maarjakask ehk karjala kask. Kirjeldus Arukask on mitmeaastane ühekojaline heitlehine lehtpuu. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad. Võrsed on paljad, punakaspruunid ja on kaetud vahatäpikestega, mis eristavad teda sookasest. Arukasel on kolmnurksed, rombjad või munajad, harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Heleroheliste lehtede pikkus on Page 9 of 14
liivane materjal. Deluviaalmullad e. pealeuhtemullad D Paralleelselt erodeeritutega nõlva alumisel kolmandikul, nõgudes. Jaotatakse niiskusrezhiimi ja pealeuhte tüseduse alusel. METSAPUUDE NÕUDED MULLALE Mänd talub ekstreemseid kasvutingimusi, kus teised ei suuda kasvada (paepealsest...rabani) Kuusk viljakat mulda, ei talu seisvat vett, kuivendatud kõdusoos Ebatsuuga viljakat, parasniisket mulda nagu kuusk Lehis parasniisket, neutraalset, kerget, viljakat mulda Arukask, Maarjakask viljakat mulda, ei talu märga mulda Tamm väga viljakat parasniisket kuni niisket mulda Saar neutraalset, viljakat, niisket mulda Sanglepp neutraalset, liikuva põhjaveega mulda, talub kevadist üleujutust, kasvab ka madalsoos, parandab mulda, mügarbakterid Hall lepp parasniisket mulda, parandab ja väetab mulda, mügarbakterid Harilik haab parasniisket kuni ajutiselt liigniisket viljakat mulda Hübriidhaab parasniisket, kerget mulda
Põõsad koosnevad mitmest ühetaoliselt arenenud varrest, mille eluiga on üsna erineva pikkusega, ulatudes mõnekümnest kuni mõnesaja aastani. Puudel on üks, vahel mitu võrdselt arenenud tüve, millede eluiga võib ulatuda mitmekümnest aastast tuhandete aastateni. Puittaimede tüvi on kujult enamasti ühtlaselt ahanev koonus, v.a paksenditega haiguslikud erisused, mis vahel on kirjeldatud ka põhiliigi vormide või teisenditena (maarjakask – Betula pendula var carelica; muhumänd – Pinus sylvestris f gibberosa; muhukuusk – Picea abies f tuberculata). Puittaimede varrel moodustub kasvades võra mitmel viisil. Monopodiaalse harunemise puhul kasvab peatelg pidevalt ladvapungast ja sellest allpool asuvatest külgpungadest arenevad esimese järgu külgoksad, millest omakorda lähtuvad teise järgu jne külgoksad. Monopodiaalse harunemisega on okaspuud ja mõned lehtpuude perekonnad (tamm, vaher).
liitkõverus). ränipuitLõhed rebenemine piki kiude(säsi-, külma-, ring- ja kuivamislõhed). Puidu ehituse rikked:Kaldkiulisus puidukiudude kõrvalekaldumine sortimendi pikiteljest (tangentsiaalne, radiaalne). Ränipuit sügispuidu paikne muutus okaspuudel tüvel ja okstel. Puit kõvem ja tumedam. Tõmbepuit lehtpuudel ebanormaalne puiduladestumine(kaldukasvavatel puudel ja okstel). Salmilisus puidukiudude looklev või segipaisatud asetus(maarjakask). Looge okstest või mõlust põhjustatud aastarõngaste paikne kõverdumine. Mõlu kasvava puu ülekasvanud haavand. Silmad võrseks arenemata uinuvate pungade jäljendid. Vaigupesa vaiguga täidetud õõnsuses aastarõngaste vahel. Tulioks kasvus kängujäänud või väljasurnud teine latv, mis pikalt ulatub puitu terava nurga all. Kuivkülgsus tüve välispinna ühepoolne surnud puidu ala. Vähk kasvava puu tüve pinnale parasiitseenre ja bakterite tegevuse
Raskendavad puidu töötlemist, sageli avarii põhjuseks. Mehaanilised vigastused- metsa varumisel, vaigutamisel, trantsportimisel, sorteerimisel, töötlemisel instrumendi või mehanismi tekitatud puidu vigastus. Karr- puude vaigutamisel lõikeinstrumendiga tüve vigastamine.Karri piirkonnas puit tugevasti vaigustub. Saematerjali kaardumine keerdumine- vale ladustamine või kuivatamine Poomkandid- ümarmaterjali saagimisel, eristatakse tömp- ja teravkanti. Viirushaigus- maarjakask. 3.Liimpuit- koosneb üksteise peale liimitud pikkisüüga lamellist. Laiupidi võib lamell koosneda ühest või mitmest lauast. Tooraineks peamiselt okaspuu (kuusk, mänd). Tunnuseks tähis L. Kihtliimpuit e spoonpuit- valmistatakse 3 mm kuusespoonist ilmastikukindla liimiga katkematuks plaadiks liimides (jätkatakse kaldjätkuga). Spoontarindeid on 2 sorti: a)standardtootete puhul on puidusüü pikkisuunas kõikides kihtides...
metskitse puhul, aga mitte põdra ja metssea puhul - põder jõuab taime mullast enne välja tõmmata, kui avastab peleti mõju, ja metssiga tuhnib taimed üles sellest hoolimata. Osa metsaomanikke peab peleteid liiga kalliks ja nende kasutamist liiga aja- ja töömahukaks. Ulukite eemalhoidmiseks metsakultuuridest ja noorendikest kasutatakse ka tarastamist. Ulukiaedu on soovitatud ehitada just väiksematel pindadel kasvavate kallimate metsakultuuride puhul (nt maarjakask). Ulukiaia miinuseks peetakse seda, et kui loom (eriti metskits) ikkagi aeda satub, on teda sealt jahimeeste abita raske kätte saada, samas teeb ta seal märkimisväärselt kahju. Inimese põhjustatud metsakahjustused Inimene võib metsa kahjustada kas otseselt või kaudselt mitmesugusel viisil, alates puude otsesest vigastamisest, nende kasvutingimuste halvendamisest, kahjurite ja haiguste leviku soodustamisest kuni keskkonna saastamise ja kliima mõjustamiseni välja. Eriti tänapäeval on
tehakse peaaegu alati kuusest. Samuti valmistatakse kuusepuust paberit. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega vitamiin C allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla. Arukask (Betula pendula) arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud. Oma soojust lisab juurde õhukeste kaselehtede õrn kohin. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. Emas- ja isasõied on koondunud urbadesse. Emasurvad on mõne
tekstuuri tangelsiaal lõikes n:ka tamm,pähkel,lehis,saar. · Tangelsiaallõike tähiseks võib joonisel kasutada . · Silmatorkavate säsikiirtega puiduliigid omavad ilusat tekstuuri n:pöök,vaher,tamm. · Otslõiget kui niisugust kasutatakse väga harva n:pakk parketti juures . · Eriti ilus tekstuur on ots tangelsiaal lõikel sellel tähis puudub,seda kutstakse ka salmsalmiseks.saadakse N:pahkadest,seenhaigustega puudest,maarjakask. · Tekstuur täidab täidab nagu värvuski puidukasutamisel dekoratiivset eesmärki ,seejuures peab märkima et lakkimine ,õlitamine,vahatamine poleerimine toob puidutekstuuri paremini esile. Puidulõhn · Puidulõhn sõltub tema koostises olevaid eeterlikest,parkaines.kuna lülipuit sisaldab neid aineid rohkem siis ta lõhnab ka rohkem kui maltspuit.värskelt raiutult lõhnab puit tugevamini,kuivamisel lõhn nõrgeneb .
Raskendavad puidu töötlemist, sageli avarii põhjuseks. Mehaanilised vigastused- metsa varumisel, vaigutamisel, trantsportimisel, sorteerimisel, töötlemisel instrumendi või mehanismi tekitatud puidu vigastus. Karr- puude vaigutamisel lõikeinstrumendiga tüve vigastamine.Karri piirkonnas puit tugevasti vaigustub. Saematerjali kaardumine keerdumine- vale ladustamine või kuivatamine Poomkandid- ümarmaterjali saagimisel, eristatakse tömp- ja teravkanti. Viirushaigus- maarjakask. Puidu keemiline koostis: Põhikomponendid- tselluloos (u 40-50%), hemitselluloos e polüsahhariidid (u 25-35 %),ligniin e puitaine (u 20-30 %). Puidu põhimass koosneb orgaanilistest ühenditest, mille koostisse kuulub u 50% süsiniku, 43% hapniku, 6% vesiniku, 0,1% lämmastikku. Peale orgaaniliste ühendite kuuluvad puidu keemilisse koostisse u 0,4% mineraalühendeid, mis põlemisel moodustavad tuha.
tallele pandud. Nii on see ka kõigi teiste sibul-lilledega (tulbid, nartsissid jt.). Samal ajal valmivad ka lumikellukese viljad ümarad lihakad pallikesed, mida kutsutakse kupardeks. Lumikellukese sibulad on mürgised. Seetõttu tuleks rohimise ajal tähelepanelik olla, et mullast välja tulnud sibulaid keegi suhu ei pistaks. (lisa 9. pilt lumikellukesest). 16 KEVADE PUUD Kask (Betula pendula) arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik Kask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud. Oma soojust lisab juurde õhukeste kaselehtede õrn kohin. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. Emas- ja isasõied on koondunud urbadesse. Emasurvad on mõne
11 tähelepanu. Just sobimatus vastupidavust nõudvate esemete valmistamiseks oli praktilise maarahva silmis selleks kaalukaks argumendiks, et lepaga tähistada midagi kehva, viletsat, üldse negatiivset. Lepa üks nimetusi on seatamm. Juba eestäiend sea-viitab asjaolule, et tegemist pole kvaliteetse puuga. Ei ole kaitsealune liik. 6. Arukask (Betula pendula) Rahvakeeles kõiv ,arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik Kask on meil hästi teada lehtpuu, vähenõudlik ja visa. Nähtavasti tema atraktiivne väljanägemine valge pealiskihiline koor, erkrohelised lõhnavad lehed kevadel ja kuldsed sügisel, nõtked oksad on inimestel tekitanud kasega assotsiatiivse sideme ja temast on aegade jooksul saanud meie taluõuede armastatud puu. Ka kase pikk eluiga on väärtustanud seda puud sedavõrd, et teda on loetud hiie- ehk pühapuude hulka.
Traditsioonilised puit-, laast-, vitsnõude valmistamise oskused on pärandatud põlvest põlve ja tootmine käib ka tänapäeval. On huvitavaid lahendeid ja tehakse kunstipäraseid esemeid. Näiteks võib tuua hall- lepast mitmesuguste nõude jm. esemete tootmise, millega väärtustatakse küttehinnaga toore kümneid kordi ning suudetakse leida ekspordi võimalusigi. Kohati on kaasnenud ohte suveniiride ja nõude valmistamise tarbeks väärtuslike puuliikide nagu kadakas, maarjakask toorme hankimisega liialdamises. Selleks, et tuua metsa tagasi hobune, et osaliseltki taastuksid kunagises külapildis tavalised puitehitised, tarad, karjaaiad, et kooliprogrammides tutvustataks teoreetiliselt ja praktiliselt puidu- ja kõrvalkasutuses kunagi olnut on vaja peale entusiasmi ka raha. Oluline ongi leida võimalusi läbi rahvusvaheliste ja kohalike projektide harida endid ja mitte lasta häid traditsioone unustuse hõlma. Tõetera on
põhjamaade kauneimaks puuks peetav arukask, Eestis väga levinud koduõue- ja pargipuu. · Arukase heakvaliteediline, kergesti töödeldav ja hinnaline puit leiab kasutamist laialdaselt erinevates tööstusharudes. Suveniiri- ja mööblitööstuses on aga väga nõutud, üliväärtusliku, eriliselt dekoratiivse kirimustrilise ning salmilise puiduga, looduses väheesinev, muhvitaoliste tüvemuhkudega, arukase kidurakasvulisem teisend maarjakask e karjala kask (B. pendula var. carelica). Omapärase tüvevormi ja haabituse tõttu on vanemad madalakasvulised maarjakased ka väga dekoratiivsed ilupuud. 28. Sookask (Betula pubescens), madal (Betula fruticosa) ja vaevakask (Betula nana) Betula pubescens - Euroopas arukasest natuke põhjapoolsema ning Aasias mitte nii laialdase areaaliga 1525 m kõrgune sookask kasvab niisketel ja liigniisketel mineraal- ja turvasmuldadel
Kasehalud on väga head küttepuud. Kasepuust kisutud pirrud valgustasid ennevanasti Eesti talutaresid. Üsna tihti võib arukaskede tüvedel leida erineva kuju ja suurusega paksendeid pahkasid. Pahkade puit on väga ilusa tekstuuriga, mitte lõhkikuivav, tugev, hästi poleeritav. Arukask on kiirekasvuline puuliik, eriti noorelt 5-25 aastaselt. Kõrguskasv aeglustub tugevasti alates 60 aasta vanuselt. Noorelt kuni 30 aastani annab kännuvõsu. Maarjakask e. karjala kask (B. pendula var. carelica) on arukasest eristatav kasvu ja puidu poolest. Maarjakase puit on moodustunud haiguslikult laienenud säsikiirtest ja puutüvel ja jämedamatel okstel on hulga selliseid puidu vohamisest tingitud paksendeid. Taoline puit on väga kallis ja hinnatud tooraine vineeri ja mööbli valmistamisel. Selliselt tekkinud puitu nimetatakse tekstuuri tõttu ka "linnusilmapuiduks". Maarjakase nimetus pole päris selge, seda
annaabi.ee 
