Üleujutatud osa nim lammiks, kus kasvavad luhaniidud. Taimeliikidest esindatud lepp ja paju. Pind jõeorgudes võib olla terrassiline. Sootasandikud (Alutaguse, Lääne-Eesti, Kõrvemaa, Võrtsjärve ja Peipsi nõod) on liigniisked alad, mille pinnakate on turvas (30 cm). Tekkinud mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Eestis 20...24% sood. Sood jagatakse madal-, siirde- ja kõrgsoodeks ehk rabadeks. Madalsood on looduslikud rohumaad, pajustike, kaasikute, harvem männikute, kuusikutega. Siirdesood on üleminekuaste madalsoodest rabadeks. Kasvavad jõhvikas, murakas, sinikas. Raba pind on kaetud turbasamblaga, mis toitub sademetevees leiduvatest toitainetest ja tolmust. Sisuliselt koosneb raba veest. Luidestikud (Hiiumaa, Pärnu ümbrus, Keila-Joa, Vääna jõesuu) on enamasti nüüdisaegsete randade läheduses tuulte poolt kuhjatud liivahanged. Enam esineb pikliku kujuga vall-luiteid. Luidetel esinev looklevaid liivavalle tuuleviresid
4968*10^-10 F crit 2.86626555 Näide 5.7. Olgu funktsioonitunnuseks teatud metsatüübist juhuslikult valitud kümne puistu hektaritagavara ja kõrguse suhte aritmeetiline keskmine Eesti riigimetsa 50-aastastes puistutes. Antud suurus on teatud mõttes metsatüübi puistu tiheduse näitaja, mis iseloomustab puidutagavara kõrgusühiku kohta. Tabelis on see suurus arvutatud kolme peamise puuliigi (männikute, kuusikute ja kaasikute) ja nelja kasvukohatüübi (kastikuloo, jänesekapsa, sinilille ja kõdusoo) jaoks. KKT MA KU KS KL 8.44 7.7 6.25 JK 11.66 12.04 10.09 SL 10.17 10.55 9.16 KS 11.4 10.95 8.65 Meid huvitab, kas tagavara ja kõrguse suhe on antud puuliikidel erinev ning kas see suhe
2 ehituskruusa maardlat, 8 ehitusliiva maardlat ja 1 ehituslubjakivi maardla. Kaevandamine toimub neist üheksas [7]. 4.4. Mets Metsamaa pindala moodustab Jõgevamaa pindalast 136 900 ha. Riigimetsa Majandamise Keskuse hallata on 54 020 ha ja riigi omandis olev maa 33 301 ha. Erametsade pindala on 52 279 ha. Metsamaa tagavara on Jõgevamaal 29,144 miljonit tm, keskmine hektaritagavara riigimetsas 171 ning erametsas 172 tm/ha. Kaasikute osakaal puistute pindalast moodustab maakonnas on 43%, kuuskikute osakaal 22% ja männikute osakaal 17%. Puistute keskmine vanus on riigimetsas 58 ja erametsas 52 aastat. Metsamaa Jõgeva maakonnas jaguneb: hoiumetsad 9700 ha (7,1%), kaitsemetsad 29 600 ha (21,6%) ja tulundusmetsad 97 700 ha (71,4%) [8]. 7 5. LOODUSKAITSE Looduskaitsealad Looduskaitsealasid on Jõgeva vallas 2- Endla looduskaitseala ja Mustallika
Üleujutatud osa nim lammiks, kus kasvavad luhaniidud. Taimeliikidest esindatud lepp ja paju. Pind jõeorgudes võib olla terrassiline. Sootasandikud (Alutaguse, Lääne-Eesti, Kõrvemaa, Võrtsjärve ja Peipsi nõod) on liigniisked alad, mille pinnakate on turvas (30 cm). Tekkinud mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Eestis 20...24% sood. Sood jagatakse madal-, siirde- ja kõrgsoodeks ehk rabadeks. Madalsood on looduslikud rohumaad, pajustike, kaasikute, harvem männikute, kuusikutega. Siirdesood on üleminekuaste madalsoodest rabadeks. Kasvavad jõhvikas, murakas, sinikas. Raba pind on kaetud turbasamblaga, mis toitub sademetevees leiduvatest toitainetest ja tolmust. Sisuliselt koosneb raba veest. Luidestikud (Hiiumaa, Pärnu ümbrus, Keila-Joa, Vääna jõesuu) on enamasti nüüdisaegsete randade läheduses tuulte poolt kuhjatud liivahanged. Enam esineb pikliku kujuga vall-luiteid. Luidetel esinev looklevaid liivavalle tuuleviresid.
Madalsoo ja siirdesoo kasvukohatüübid on kõige kõrgema kuivendusintensiivsusega kasvukohatüübid hüdromelioratsioonifondis. Kui enamikus kasvukohatüüpides piirdus kuivendamisega kaasnev boniteedi tõus väärtusega, mida tuli väljendada boniteedi kümnendikes, siis siin on võimalik opereerida boniteedi täisväärtustega. Seniste kuivenduste tulemusena oli madalsoo ja siirdesoo kasvukohatüübis summaarselt tõusnud: männikute tootlikkus 2,1 (V,9-III,8 bon.); kaasikute tootlikkus 2,0 (VI,1-IV,1 bon.); kuusikute tootlikkus 1,0 (III,9-II,9 bon.) boniteediklassi võrra. Kuusikute suhteliselt väike tootlikkuse tõus on põhjustatud asjaolust, et kuusk enamuses ilmub soole alles pärast kuivendamist. Kuivendamata aladel esineb ta harva ja esmajoones seal, kus looduslikud kasvutingimused on suhteliselt head (liikuv vesi, looduslik drenaaz jne.) ja koos sellega boniteediklass kõrgem. Seetõttu kujuneb ka kuuse lähteboniteet (kuivendamata aladel) kõrgeks
Alusmetsas toomingas, lodjapuu jt. Puhma- ja rohurindes leidub mitmesuguseid taimi. Näiteks kasvavad siin maikelluke, angervaks, naat ja soo-koertubakas. Lemmjõe keelemets Lemmjõe keelemets on ligi 70 ha suurune lammimets Lemmjõe ja Raudna jõe vahelisel alal. Osa Lemmjõe keelemetsast on mõjutatud perioodilistest jõe tulvadest. Suurvee aegu tõuseb Raudna jõgi siin üle kallaste rohkem kui meetri. Valdavalt on siin tegemist sanglepikute, kaasikute ja haavikutega, millele kõrgemates kohtades lisanduvad ka kuused. Puistu koosseisus on iseloomulik laialehiste lehtpuude esinemine: jalakas, saar, tamm ja ka Eestis haruldane künnapuu. Keelemets on ürgmetsailmeline. Alustaimestikus võib mosaiikselt kohata siin salutaimi; maikelluke, salu-tähthein ja leseleht. Kevaditi katab metsaalust kaitsealune taim karulauk, mis on kergesti äratuntav oma spetsiifilise lõhna tõttu. Kaitsealustest liikidest esineb Lemmjõe
Birch is the predominant species (2/3 of the total area), spruce (1/5) and black alder (1/20) being the next. Kask on eelenamus puuliik (2/3 kogu alast), kuusk (1/5 ) ja järgneb sanglepp (1/20). Mixed forests are quite common. Segametsad on üsna tavalised. As to their productivity these forests belong to the quality classes II...III. the productivity of the birch and the black alder forests is equal. Mis puutub nende tootlikusse, siis need metsad kuuluvad boniteediklassi II...III. Kaasikute ja sanglepikute tootlikkus on võrdne. The undergrowth is rich in species: alder buckthorn, rowan tree, bird cherry, black currant, mezereon etc. Alusmets on liigirikas järgmiste liikide poolest: paakspuu, pihlakas, toomingas, mustsõstar, näsiniin jne. The species caracteristic of the ground vegetation are: meadowsweet, cabbage thistle, water avens, marsh hawk´s-beard, purple small reed, creeping buttercup, sedges. Alustaimestikule iseloomulikud liigid on: angervaks, seaohakas, ojamõõl,
Hendrik Relve ,,Puude juurde" kokkuvõte 1) Haab (Populus temula) Haavametsad on Eestis kaasikute ja lepikute järel kolmandal kohal. (4%) lehtmetsade pindalast. Kõige rohkem on Eesti ida- ja kaguosas. Paljuneb seemnetest ning juurevõsudest. Seemned valmivad juunis (1 puu võib aastas lendu lasta kümneid miljoneid seemneid) Seemned juhtuvad harva idanema. Levib juurevõsude asemel edukamalt- võsusid levib kõikjale puu ümber 25 meetri ulatuses. Noorte haavade oksad harunevad vähe ja on punsunud. Esimestel aastatel sirgub haava latv igal aastal tavaliselt tervelt meetri jagu
raiestike uuenemine lehtpuudega. Suure osa Eesti metsadest moodustavad segapuistud 30,7%-l metsadest moodustavad puistu 2 puuliiki, 33%-l 3 liiki ja 14%-l 4 liiki. Eesti metsad jaotuvad vanuse poolest ebaühtlaselt. Män nikuid iseloomustab vanemate, sh küpsete puistute rohkus. Kuusikute küllaltki intensiivsest raiest hoolimata on küpseid puistuid optimaalsest enam, sh ka juba lagunevaid kuusepuistuid on suhteliselt palju. Lähima 20 aastaga saavutab raieküpsuse kõige arvukam kaasikute põlvkond. Haavikutele on iseloomulik küpsete ja üleseisnud (vanus ületab küpsusvanust 20 aastat või enam) puistute rohkus, samas esineb väga vähe lati- ja keskealisi metsi. Palju on ka küpseid ja üleseisnud hall-lepikuid. Vältimaks puistute ulatuslikku lagunemist tuleks lähima 10 aasta jooksul raiuda vähemalt kolmandik hall- 10 lepikutest. Uuendusraiet lubavatele kehtivatele kriteeriumidele vastab praegu kolmandik
tsoonis 0,1...0,2 boniteedi võrra. Kuivendamine üksnes puistute tootlikkuse tõstmise huvides ei ole ilmselt ökonoomne. Otstarbekas on sinika kasvukohatüübi kuivendamine ulatuses, mis on vajalik metsade majandamise tingimuste parandamiseks. Osja kasvukohatüüp - osja kasvukohatüübi puistute kuivendamisjärgne tootlikkuse tõus mõõdukalt tagasihoidlik, kuid positiivne. Kuivendamise efekt on mõnevõrra suurem kui angervaksa ja karusambla kasvukohatüübis. Kaasikute ja männikute kuivendamisest tulenev suhteliselt väike tootlikkuse tõus ei võimalda ilmselt seda tegevust ökonoomseks pidada. Kuusikutes on kuivendamise mõju suurem, kuid kas see on ökonoomne, pole täiendavate uurimusteta võimalik öelda. Igal juhul on kuivendamine otstarbekas metsateede ehitamisel ja metsade majandamiseks paremate tingimuste loomisel. Tarna kasvükohatüüp - kuivendamine on positiivselt, kuid võrdlemisi tagasihoidlikult
muldadel. Tüüpiliseks sanglepa 1,5 mm laiad. vanaks. Raievanus (50) 60-70 a. kasvukohaks on lodud (kõrge, liikuv ja Lehised on varapuhkevad (aprillis, mai alguses). Arukaasikud on reeglina tootlikud, keskmine hapnikurikas põhjavesi). Kaasliikideks Käbid valmivad õitsemisaasta sügisel, boniteet I-II. Kaasikute suhteliselt madal saar, kask, harvem haab ja kuusk. seeme variseb samal sügisel või järgmisel keskmine aastane juurdekasv (4,8 tm/ha/a) Kiirekasvuline (sanglepikute aastane jooksev kevadel. Tühjad käbid jäävad puudele 2-3 on tingitud soo- ja arukase koos juurdekasv (4,9 tm/ha), kuid suhteliselt aastaks. käsitlemisest
vähemalt 0,5 ha ja peapuuliigi keskmine vanus erineb vähemalt 10 aastat. Vastavalt 2009. a. Metsaseadusele: Puistu vanuse, millest alates lageraie on lubatud, kehtestab keskkonnaminister enamuspuuliikide ja boniteediklasside kaupa metsa majandamise eeskirjaga, arvestades, et see jääb: 1) männikute ja kõvalehtpuupuistute lageraie korral 90–160 aasta piiridesse; 2) kuusikute lageraie korral 80–120 aasta piiridesse; 3) kaasikute ja sanglepikute lageraie korral 60–80 aasta piiridesse; 4) haavikute lageraie korral 30–50 aasta piiridesse. Keskkonnaminister kehtestab metsa majandamise eeskirjaga enamuspuuliikide ja boniteediklasside kaupa puistu keskmise rinnasdiameetri, millest suurema rinnasdiameetriga puistute lageraie on lubatud; Raie küpsusdiameetri järgi on lubatud tingimusel, et puistus pole lageraiele eelneva viie aasta jooksul tehtud harvendusraiet.
). Eesti metsade keskmine boniteet on 2,2. Kui varem oli tegemist riigi- ja kolhoosi-sovhoosimetsadega, siis praegu peamiselt riigi ja erametsadega. Korraldatud metsamaa pindala 2000. aastal oli riigimetsades 802 203 ha ja erametsades 363 219. Küllaltki erinev on erametsade ja riigimetsade liigiline struktuur, seda eriti männikute ja hall-lepikute osakaalus: kui riigimetsades on kõige rohkem männikuid (46,7% pindalast) ja hall-lepikuid vaid 0,9% pindalast, siis erametsades on suurim kaasikute 2 pindala ja hall-lepikuid on 10,1%. See on ka igati mõistetav, sest suur hulk tagastatud metsamaid on endised põllud, mis viimastel aastakümnetel on looduslikul teel uuenenud pioneerpuuliikidega (kase ja halli lepaga). Eesti metsasus tõenäoliselt suureneb lähiaastatel veelgi, sest erinevate autorite hinnangul on viimaste aastate jooksul jäänud sööti 100 000 - 300 000 ha põllumaid,
3) puistu rinnaspindala või täius on väiksem käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 2 alusel kehtestatust. (5) Puistu vanuse, millest alates lageraie on lubatud, kehtestab keskkonnaminister enamuspuuliikide ja boniteediklasside kaupa metsa majandamise eeskirjaga, arvestades, et see jääb: 1) männikute ja kõvalehtpuupuistute lageraie korral 90160 aasta piiridesse; 2) kuusikute lageraie korral 80120 aasta piiridesse; 3) kaasikute ja sanglepikute lageraie korral 6080 aasta piiridesse; 4) haavikute lageraie korral 3050 aasta piiridesse. (6) Keskkonnaminister kehtestab metsa majandamise eeskirjaga enamuspuuliikide ja boniteediklasside kaupa: 1) puistu keskmise rinnasdiameetri, millest suurema rinnasdiameetriga puistute lageraie on lubatud; 2) puistu rinnaspindala ja täiuse, millest väiksema rinnaspindalaga või täiusega puistute lageraie on lubatud.
Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud kehtestatud keskmise rinnasdiameetri (sihtdiameetri, küpsusdiameetri). Samuti tohib puistu lageraie korras raiuda, kui ta on liiga hõre (kui puistu rinnaspindala või täius on väiksem Metsaseadusega kehtestatust). Küpsusvanus: 1) männikute ja kõvalehtpuupuistute lageraie korral 90–160 aasta piiridesse; 2) kuusikute lageraie korral 80–120 aasta piiridesse; 3) kaasikute ja sanglepikute lageraie korral 60–80 aasta piiridesse; 4) haavikute lageraie korral 30–50 aasta piiridesse. Praegu on küpsusvanus diferentseeritud boniteediklasside järgi (heaboniteedilises puistus puud kasvavad kiiremini ja saavutavad ka varem raieküpsuse) Teiste puuliikide puistute lageraie on lubatud igas vanuses st. et näiteks hall-lepikuid võib raiuda igas vanuses. Kolmele puuliigile on kehtestatud ka küpsusdiameetrid (sihtdiameetrid). Seega
Ka noortest kuuse kasvudest teed tarvitati tiisikuse raviks. Põletushaavu raviti keedisega, mis oli valmistatud kuuse kasvudest ja rukkiorasest. Mõju metsade looduslikule mitmekesisusele, võimalused tänapäeval Eesti metsadele on eelpool kirjeldatud puude kasutusaladest mõningat mõju avaldanud kasetohu ja pärnaniine hankimine. Näiteks Avinurme piirkonnast, kus kasetohtu toormaterjalina eriti laialdaselt varuti, on 20. sajandi algusest mitmeid teateid selle kohta, kuidas kaasikute paljakskoorimine neid on kahjustanud. Veelgi ulatuslikum mõju oli pärnaniine sajandite pikkusel tarvitamisel. 19. sajandi lõpuks oli niine saamiseks sobivate pärnade hulk jäänud nii väikseks ja nõudmine pärnaniinest esemete järele kasvanud nii suureks, et enamik sellest materjalist tooteid tuli sisse vedada Venemaalt. Võib üsna kindlalt väita, et üks peamisi põhjusi, miks pärnametsi viimastel sajanditel Eestis vähemaks jäi, oli see, et noori pärnapuid kasutati väga
Kuusk eelistab viljakaid või keskmise viljakusega parasniiskeid kasvukohti. Kuigi kuusk kasvab edukalt ka puhtpuistuna, moodustab ta enam segametsi koos männi, kase ja haavaga. Varjutaluva puuliigina moodustab ta sageli teise rinde männiku või lehtpuupuistu all. Kuigi kuusik võib saada ka 200-aastaseks, siis reaalselt ületab ta harva 150 aasta piiri. Lehtpuudest on suurima levikuga kask, moodustades 31,0% puistute pindalast ja 22,9% kasvava metsa tagavarast. Kaasikute keskmine vanus on 47 aastat ja keskmine hektaritagavara 185 m3. Kaasikud võivad saavutada kuni 35 meetrise kõrguse ja enam kui 400 m3 hektaritagavara. Nagu mänd, kasvab ka kask peaaegu kõikjal, enamlevinud on ta aga parasniisketes ja niisketes viljakates ning keskmise viljakusega kasvukohtades ning madalsoodes. Liigiliselt kasvab Eesti metsades aru- ja sookask, kuid praktilises metsanduses neid liike ei eristata. Sookask kasvab märjematel aladel moodustades puhtpuistuid või kasvab
Perekonnas on u. 60 liiki, mis levinud Euraasia ja Põhja- Ameerika paras- ja boreaalses vöötmes. Looduslikult kasvab Eestis 4 kaseliiki. Arukask (B. pendula) ja sookask (B. pubescens) on puukujulised ning moodustavad metsapuistuid; vaevakask (B. nana) ja madal kask (B. humilis) on madalad põõsakujulised liigniiskete ning soostunud alade puittaimed. Keskmiselt 30,2% kogu metsamaa pindalast ehk 646 800 ha (2005). Umbes pooled neist on arukaasikud, sookaasikuid on u. 45% kaasikute kogupindalast. · Peamiselt väikesed kuni keskmise suurusega munajad saagja või kahelisaagja servaga vahelduvalt pikkvõrsele (lühivõrsetele kimpudes) kinnituvad lihtlehed puhkevad varakevadel (aprilli lõpul, mai algul). · Kased tolmlevad varakevadel samaaegselt lehtede puhkemisega. Ühesugulised õied asuvad urbades · Vili (seeme) on 2 külgmise kileja lennutiivaga üheseemneline väike elliptiline lame
Siiski levivad arukaasikud eeskätt viljakamatel, parasniisketel muldadel. Ei talu kõrget põhjavett ja liigniisketel kasvukohtadel ei kasva. Juurestik tugev, küllaltki tormikindel puuliik. Noores eas kiirekasvuline (juurdekasvu maksimum (10-20a. vanuses), kuid mitte eriti pikaealine, võib saada kuni 150 a. vanaks. Raievanus (50) 60-70 a. Arukaasikud on reeglina tootlikud, keskmine boniteet I-II. Kaasikute suhteliselt madal keskmine aastane juurdekasv (6,5 tm/ha/a) on tingitud soo- ja arukase koos käsitlemisest. Eesti rekordkaasiku aastane jooksev juurdekasv 21 tm/ha/a (30 a. vana). Raieküpsetes arukaasikutes võib kasvava metsa tagavara ulatuda 300-450 tm/ha. Puit on tugev, heade tehniliste omadustega, elastne, läikiv, hästi poleeritav, tihe. Puitu
pärast valmimist, VII-VIII. Kuivõrd metsakorralduse andmed kase kohta meil käivad koos sookasega, on üsna raske tuua välja arukase tegelikku levikut meil. Kokku moodustavad kaasikud või kase enamusega puistud meil 31,2 % kõigist metsadest jäädes väga napilt alla männile ja kasvades 706,9 tuhandel hektaril. Puidu üldtagavara kaasikutes on 118 miljonit 271000 tm., millest 75 miljonit 586000 tm kasvab erametsades ja ülejäänu riigimetsas. Eesti kaasikute keskmine aastane juurdekasv on 5,0 tm puitu hektari kohta aastas. Riigimetsas kasvab 245,5 tuhat ha kaasikuid ja erametsades 461,4 tuhat ha. Suurte mõõtmetega arukask kasvab Põlulas, Lääne- Virumaal d1,3 = 131 cm. Arukase puit on valge, veidi kollaka varjundiga, kõva, sitke, hästi poleeritav, erikaal 0,64 gr/cm³. Puitu kasutatakse vineeriks ja spooniks, tehakse mööblit, suuski, tulirelvade laade, koduses majapidamises vajaminevaid esemeid, tööriistade varsi, kasutatakse
Üsna sageli kasvavad ka segapuistud, kus kuusk on seguliik või moodustab II rinde. Levinud laialehised lehtpuuliigid (Pä, Ja, Va, Kü, Ta, Sa), moodustades nn. salulehtmetsi. Sobib kõvalehtpuude (tamm, saar, vaher, jalakas, künnapuu) kasvatamiseks. Puistud on tootlikkuselt Ia-I (harva II) boniteediklassiga, terved, hästi laasunud, kõrge kvaliteediga. Raieküpsete kuusikute tagavara küündib 700 ja enama tm ha-l. Majanduslikult on otstarbekas naadi kasvukohatüübis kaasikute kasvatamine, kuivõrd nad ületavad puidutoogilt samaealisi kuusikuid. Naadi kasvukohatüübi potentsiaali tuleks paremini ära kasutada kõvalehtpuude kasvatamiseks ja väärtuslike puidusortimentide tootmiseks. Alusmetsa tihedus oleneb puurinnete liitusest. Sagedasemad on h. sarapuu, mage sõstar, h. toomingas, h. näsiniin, h. vaarikas, h. lodjapuu jt. Alustaimestik on väga liigirikas, praktiliselt puuduvad puhmad ja esinevad mullaviljakuse suhtes nõudlikud nn
annaabi.ee 
