poolt eesmärk, mida sellega tahetakse saavutada. Kuna lõikamine on tõsine sekkumine taimede arengusse, tuleks seda teha nii, et kasu saaksid nii nemad kui meie. Õige lõikamine, mis põhineb taimede bioloogia tundmisel, säilitab nende hea tervise ja ilusa kuju ning samal ajal tõstab meie aedade ja haljasalade esteetilist ning majanduslikku väärtust. Läbimõtlematu või oskamatu lõige tekitab aga vigastuse, mis mõjutab puud või põõsast kogu tema edasist elukäiku. Ilupuud Puud on aia keskkonda kujundavas taimestikus olulise tähtsusega. Liikide suurus võib olla väga erinev. Juba taimede valikul tuleb kaaluda, kui suureks puud kasvavad ja kui suure ruumi nad aias hõivavad. Ilupuude istutamine nõuab erilist hoolt. Muuhulgas tuleb tüvi siduda toe külge, et puu seisaksistutamisaugus stabiilselt. Enne puu istutamist lüüakse auku vai. Pärast istutamist seotakse tüvi nööriga mõnest kohast vaia külge, kõigepealt juure lähedalt, seejärel üsna võra alt
Iluaed Iluaed rajatakse sageli kindla plaani järgi. Iluaed koosneb ilupuudest ja põõsasdest, muruplatsidest, teedest, püsikutest, suvikutest ning sibullillede gruppidest. Iluaed Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ilupuud ja põõsad Põõsaid saab tiheda ja madalana hoida oksi pügades või kärpides. Selliseid põõsaliike, mis pügamist hästi taluvad kasutatakse hekkides. Ilupuu Tuhkpuuhekk Suvikud & Püsikud Suvikud ehk üheaastased lilled tuleb igal aastal seemnetest külvata ning peenrale istutamiseks aknalaual või kasvuhoones ette kasvatada. Püsikud ehk mitmeaastaseid taimi ei pea igal aastal aeda uuesti istutama, sest pungad varre alaosas, juurtel, sibulates,
kuni 476. a e.Kr hoogsalt. Suured mastaabid. peristüül; aia keskel bassein. jugapuu, loorber, mirt. akveduktid. Rahvapargid, lossiaiad, villaaiad, Siseaed-välisaed, sammas- Kasvuhooned (vilgukivist). Viridariumid: viljapuud ja portikusaiad, matusepaigad varikäigud. Korrapärase Rosaarium, potililled. Lilleärid: ilupuud. hiiemetsadega hävisid koos Rooma kompositsiooniga. Mägivillade roosid jt lilled, sh Aprikoos, virsik, ploom, langusega. terrassaiad. Aiamajad, lehtlad, introdutseeritud. Geomeetriliselt viinamari jt. pergolad ja taimevõrestikud, pügatud puud-põõsad,
maja seab see mõningad piirid kodu kujundamislel. Kõike väga detailselt ma paika ei paneks kuna see peaks sobima ümbruskonnaga, kõrvalhoonetega ja elumaja enda väljanägemisega. Kuid on mõned detailid mida ma kindlasti tahaksin ja müned mida väldiksin. Kindlasti peab olema palju ruumi kuhu saaks rajada haljastust. Maja taha tuleksid viljapuud ja -põõsad, väike aialapike ja ehk ka kasvuhoone kus saaks kasvatada maitsetaimi ja mõningaid ilutaimi. Maja esikülge kaunistaksid aga ilupuud ja -põõsad. Võimalik, et saab olema ka mõni veesilm. Otseselt veekogu äärde ma elamist ei tahaks. Pigem muretseks kunagi hiljem võimalusel mõne suvila. Kindlasti ümbritseksin maja ka puidust aiaga mille väravte juurde üritaksin sobitada maakivist valmistatud postid. Need tuleksid ümmargused või nelinurksed sees oleks muld ja seal kasvavad lilled. Samuti peab olema palju ruumi lastele mängimiseks. Laseksin teha ka nurgakese liivakasti ja mõne ronimispuuga
liigid on välja surnud ning allesjäänud palmlehikuid ähvardab ülekollektsioneerimine ja kasvukohtade kadumine. Palmlehikuid tunneb ära nende palmi või sõnajalga meenutavate suurte sulgjate lehtede järgi. Arenenumatel on liikidel on suured, sageli eredavärvilised käbid. Männi Pinus thomasianus Goep. käbi, Neogeen, Miotseen, Samland Volzia heterophylla Brogniart käbi, Sulzbad, Triias; Kasutatud kirjandus: 1. Tallinn 1961, V. Veski ja A. Niine, Ilupuud ja põõsad 2. Looduse entsüklopeedia lk 124-125 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Okaspuud 4. http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/okasp.html
Tammed Tammesid on umbes 800 erinevat liiki. Nad on levinud põhjapoolsetes parasvöötme regioonides, samuti osas troopilises ja lähistroopilises Aasias. Paljud tammeliigid on heitlehelised, kuid soojematel aladel on tammed higihaljad. Tamme vili on tõru, mida ümbritseb lüdi ehk kuppel. Paljud metsloomad ja linnud, nt hirved ja oravad söövad tammetõrusid. Kasutatakse ka kohvi aseainena. Enamik tammeliike on väärtuslikud ilupuud. Kased Kased on harilikult ühed esimestest puudest, mis ilmuvad avatud aladele. Nad kasvavad kõige paremini viljatul liivasel pinnal, kus neid lämmatavad umbrohud arenevad väga aeglaselt. Kaski on umbes 60 erinevat liiki. Nad kasvavad põhjapoolsetes parasvöötmelistes piirkondades ja isegi kõrgete mägede nõlvadel. Kased on suhteliselt lühiealised puud, mis mitmeti leiavad kohalikku kasutust. Paljud kaseliigid on tähtsad metsamoodustajad. Puit on enamasti heakvaliteediline
Paljunevad seemnetega; Second level Seemned arenevad Third level käbides; Fourth level Lehtede asemel okkad; Fifth level Eluvormilt puud, põõsad; Siseehitus lihtsam (puiduosas trahheiidid); Enamikus igihaljad. Paljaseemnetaimede tähtsus Hapnik Kliima Osalevad mulla tekkes Pakuvad varju organismidele Vaigune puit (vastupidav) Küte Ilupuud Vaik- tooraine ja kasutatakse raviks Paljaseemnetaimede ehitus Juur- segajuurestik, mis koosneb peajuurest, külgjuurtest ja lisajuurtest Paljudel okaspuudel on mükoriisa seeneniidistiku ja juurekoe põimikud (puravikud, riisikad) Paljaseemnetaimede ehitus Vars Võsu noort ja puitumata Click to edit Master text styles osa nimetatakse Second level võrseks Third level Okkad kinnituvad
Terrass on ehitatud plokkvundamendile, kasutatud on kuumõlitatud terrassilauda. Rajatistest asub elamu aias laste mängunurk ja kasvuhoone. Laste mängunurk koosneb mängumajast, liumäest ja kiigest. Mängumaja pindala on 5,5 m², kõrgus 2,5 m. Kasvuhoone pindala on 18 m², kõrgus 2 m. 3 2 Projekti lahendus Hoone tänavapoolne külg on põhjapoolne, seetõttu on sinna valitud kergesti hooldatavad varju taluvad ilupuud ja põõsad, mis näevad ilusad välja ka talvel. Maja esine on tänavale avatud, haljastusega on loodud visuaalsed piirid. Kuna talvel aias viibimist on väga vähe siis maja taguses haljastuses on keskendutud taimedele, mille ilu tuleb põhiliselt välja kevadest sügiseni. Aed on proovitud rajada võimalikult väikese hooldusvajadusega. Aias kasutatud puude ja põõsaste kirjeldused on toodud tabelis 1, lisades 2-3 on toodud haljastuse sidumisjoonis ja haljastusplaan. Lisas 1 on toodud
Enelas (Spiraea) ........................................................................................................................ 90 Lodjapuu (Viburnum)................................................................................................................ 92 Sarapuu (Corylus) ..................................................................................................................... 94 3 ILUPUUD ..................................................................................................................................... 96 Vaher (Acer).............................................................................................................................. 96 Hõbepuu (Elaeagnus) ............................................................................................................... 98 Õunapuu (Malus) .......................................................
Ei tasu aga väetada mägimändi, mis on väga vähenõudlik taim (Sarapuu, 2000). Puude ja põõsaste väetamine on keerukas ülesanne. Õige väetise ja koguse valimine sõltub reast teguritest, peamiselt haljastuse liigilisest, nende vanusest, mullastikutingimustest (lõimis, viljakus, reaktsioon) ja haljasala külastajate koormusest (Sarapuu, 1983). Otstarbekas on kasutada väetissegusid, siis on liigväetamise oht väiksem. Üldiselt võib aga öelda, et ilupuud vajavad rohkem fosforit ja kaaliumi (Sarapuu, 1983). Kui puu kasvab tänava ääres ja lumetõrjeks on kasutatud kaaliumkloriidi, pole kaaliumväetisi üldse tarvis anda. Eriti kergetele liivmuldadele ja lubjarikastele või neutraalse reaktsiooniga muldadele sobib eriti hästi ammooniumsulfaat, mis on pikaldase toimega ja mullast aeglaselt väljauhutav väetis. Raskemate ja happeliste muldade väetamiseks sobib enam füsioloogiliselt leeliseline naatriumsalpeeter (naatriumnitraat)
15 jumalatelill kollane mägikann 16 · steppidest, liivaluidetelt Kivide tähtsus mägitaimedele 2. Sibullilled · Kivid moodustavad kindla pinna taimejuurte kinnitumiseks. 3. Kõrrelised · Kivid kaitsevad juuri ülekuumenemise ja liigse 4. Ilupuud ja põõsad kuivuse eest. (eriti kääbusvormid) · Kivine pinnas säilitab taime eluks vajalikku vett · Kivid juhivad kiiresti ära liigvee. · Kivid pakuvad varju tuulte ja külmade eest. · Päikses soojenenud kivid soojendavad taime
üks toompihlaka liik – euroopa toompihlakas(Amelanchier ovalis) (Eesti Päevaleht) Iseloomustus: Kasvavad olenevalt liigist 2-20 meetri kõrguseks. Lehed on suhteliselt suured, sulgjad ja dekoratiivsed, eriti sügisel. Õied valged olenevalt liigist püstised või rippuvad õisikud (Hansaplant). Õitsevad umbes mais, natukene hiljem, kui harilik toomingas. Viljad punased, lillad või mustad, väga maitsvad ja magusad, valmivad umbes juuni lõpus (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad). 1.1.Hooldus Nagu ka ebajasmiin on toompihlakad vähe hoolt nõudvad taimed. On suhteliselt külmakindel (A.Niine Haljastaja käsiraamat). Muldadest eelistavad parasniikeid muldasid, kuid kasvavad rahuldavalt ka muudel muldadel. Varju taluvad hästi, aga viljumiseks on parem kasvupaik päikseline koht. Tähk-toompihlakas ja enamik teisi liike annavad vähesel määral juurevõsusid (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad)
Maastikukaitsealal asub 8 järve. Looduskaitseobjektid: 1. Luua park. Üldpindala 15,2 ha, inglise stiilis, dendroloogilselt huvipakkuv. Euroopa lehis (kõrgus - 30,5 m, ümbermõõt 4 m). 2. Luua arboreetium (dendropark). Pindala 8,5 ha. Kasvab ligi 800 erinevat taksoni puud- põõsast. 3. Künnapuude loodusliku leviku ala, pindala 0,7 ha. Künnapuu on "Punase raamatu" valge lehel. 4. Haljasalad Nigula, Udu ja Tutika talu maade. Kasvab ligi 300 taksoni ilupuud-põõsast. 5. Põõsaskaskede ja kääbuskaskede kasvuala Udu talu maadel. Pindala 0,36 ha. 6. Kaiavere park, 12 ha, koosneb huvitava ruumilise lahenduse ja põlispuudega pargist endise häärberi ümbruses ning metsapargi osast. 7. Elistvere park, pindala 17,3 ha, üks ilusamaid maastikule orienteerutud parkidest, praegu 6 üsna ürgmetsa seisundis. Pori nõiakolla ainus kasvukoht Eestis. 1780-ndatel aastatel ehitatud
väljaspool, eraisikutele kuuluvatel kruntidel. Alleeosa liigiline koosseis on teistest pargiosadest erinev. Põhiliseks puuliigiks on harilik tamm (216), järgnevad vahtrad (107), lehised (91), mägivaher (55) ja harilik saar (54), teisi liike on vähem. Alleepuude vahele on vabakujuliste gruppidena istutatud teisi puid (harilik hobukastan, mägivaher, harilik vaher, pärnad jt). Vanade alleepuude seisukord on rahuldav, kuid üldmulje alleest on kadumas. Erinevatel aegadel istutatud ilupuud ning loodusliku uuenemise teel kasvanud puud on varjutanud regulaarsed puuderead. Viimasest tööde kohaselt, mis Kukruse pargile ja alleele on koostatud 20 21 , alates on vanadele alleedele tehtud pikemate lõikudena regulaarseid vaheleistutusi. Allee välimistesse ridadesse on istutatud lehiseid ja sisemistesse ridadesse tammesid. Lisaks nendele on maaomanik Kalev Mae poolt sellesse pargiosasse istutatud rohkelt pargiarhitektuuriliselt ebasobivaid ilupõõsaid ja puid
Kuna õisikud on suured ja rasked, siis kaarduvad oksad sageli maha ja vajavad õitsemise ajal toestamist. Pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Avastati Ohios 1900. aastal. Meil küllalt külmakindel. Alustab õitsemist juba juuni lõpus, juuli alguses. Väga dekoratiivne rohke ja pikaajalise õitsemise tõttu. Soomes külmub ega õitse. Kõik õied steriilsed, valged. (Hariduskeskus). Joonis 13. Puishortensia (Hydrangea arborescens 'Annabelle') (http://www.aiasober.ee/tooted/ilupuud-ja--p%C3%B5%C3%B5sad/lehtpuud-ja--p %C3%B5%C3%B5sad/1061) 4.9.2. Hooldus Vajab kerget happelist, viljakat ja parasniisket mulda. Armastab päikest, kuid kasvab edukalt ka kerges varjus. Kuival ajal vajab kindlasti kastmist. Sa võid teda kasvatada, nagu püsilille. See tähendab, et sügisel lõika tal võrsed praktiliselt maani maha. Selline resoluutne pügamine sunnib põõsast rohkemale õitsemisele ning õisikud on suuremad. Kevadeti on soovitav põõsaid tugevasti tagasi lõigata
............................................................................................................46 Konkreetne liik: Kaselehine enelas( Spiraea betulifolia)......................................................46 3.11 Lodjapuu (Viburnum)....................................................................................................48 3.12 Sarapuu (Corylus).........................................................................................................49 4.ILUPUUD..............................................................................................................................50 4.1Vaher (Acer).....................................................................................................................50 4.2 Hõbepuu (Elaeagnus)......................................................................................................51 4.3 Õunapuu (Malus)..............................................................................
(http://www.bomengids.nl/uk/soorten/Hazelaar__Corylus_avellana__European_filbert.html) Joonis 90. Harilik sarapuu Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Harilik sarapuu. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=142&cid=2170&cgid=. 24.09.2013. Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=142&art=157. 24.09.2013. Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/sarapuu2.htm. 24.09.2013. 4. ILUPUUD 4.1 Vaher (Acer) Konkreetne liik: harilik vaher (Acer platanoides) (joon. 91, joon.92) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 3000 cm. Taime välislaadi kirjeldus: mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Lehed: südaja alusega, 5-7 teravatipulise hõlmaga, rootsulised, toorelt sisaldavad valget piimjat mahla. Kinnituvad oksale vastakult. Pikkus 5-15 cm, umbes niisama laiad, pika rootsuga (4-15 cm). Värvus suvel tuhmroheline või nõrgalt läikiv, sügisel väga
roosad. Lehed elliptilised, või süstjad, igihaljad, nahkjad, läikivad, tumerohelised. Paljundamine agamisega kevadel või pistikutega suvel. Seemnetega paljundamist ei kasutata, sest seemneid annab vähe ning need idanevad halvasti. Istutada puudealune ja- vahele, pinnakate kallakutel, väiksemadtel pindadel, kalmistul https://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.calmia.ee/Pildid/ilupuud/i gihali.jpg&imgrefurl=http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/igihali.htm&h=3 70&w=530&t Suureõieline härjasilm (Leucanthemum x superbum) Pärit Euraasiast, perekonnas u 70 liiki, püstine puhmik, 50-80 cm Kasvukoht päikeseline Pinnas viljakas, parasniiske Õitseb juuni-kuni olenevalt sordist septembrini,
liikidel ulatuvad seemnesoomuste tagant välja. · kasutatakse saematerjalina ehituses, sisetöödel ja kergkonstruktsioonideks, taaraks ning tselluloosi, paberimassi ja puidulaastude tootmiseks. Kvaliteetsema puiduga liike kasutatakse ka laevaehituses, vineeri valmistamiseks, siseviimistluseks ja resonantspuiduks. Puidust saadakse ka puidusütt. Nulgude viimaste aastate okastest (koos võrsetega) saadakse nuluõli. · väärtuslikud ilupuud, mida istutatakse haljastamise ja koosseisu rikastamise eesmärgil parkidesse, parkmetsadesse ja metsateede äärde üksikpuude, gruppide, ridade või alleedena. Rohkesti on erinevaid nululiike kasutatud jõulupuudeks. 2. Siberi (Abies sibirica) ja euroopa nulg (Abies alba) Abies sibirica - areaal on väga lai. Põhjapiir Euroopa-osas ulatub 64. põhjalaiuskraadini ja lõunapiir Permini (57º laiuskraadini). Siberis ulatub areaal kuni Ida-Siberini. Eestus
, Hiie, K. 2008. Puud ja põõsad. Kättesaadav: http://www.tihemetsa.ee/dendro/nimekiri.htm (Viimati külastatud: 17.04.2011) Hiie, I. Hiie, K. 2005-2008. Tihemetsa. Läikiv hõbepuu. Kättesaadav: http://www.tihemetsa.ee/dendro/laikiv_hobepuu.html (viimati külastatud 17.04.2011). Hill, L., Hill, N., (2001) Muru- ja aiahooldaja käsiraamat, Odamees OÜ. http://www.tihemetsa.ee/dendro/ungari_sirel.html) (Viimati külastatud: 24.04.2011) 107 Ilupuud ootavad tarka lõikajat. Kättesaadav: http://www.hot.ee/tsuga/art.html (viimati külastatud 05.05.2011) Ilupõõsad ootavad tarka lõikajat, 2003. Kättesaadav: http://www.hot.ee/tsuga/art.html (viimati külastatud 18.04.2011) Ilupõõsaste lõikamine. Kättesaadav: http://www.nokitse.ee/ilutaimed/ilupoosaste-loikamine. (Viimati külastatud: 19.04.2011) Ilupõõsaste lõikamine. Kättesaadav: http://www.nokitse.ee/ilutaimed/ilupoosaste-loikamine (viimati külastatud 14.04.11).
Eesti iseseisvuse algaastail, pärast maareformi läks Edise tänutäheks teenete eest Vabadussõjas Viru rinde juhi kindal Aleksander Tõnissoni valdusesse. Endisest mõisast kujunes lühikese aja jooksul eeskujulik talund. Soetati angleri tõukari, rajati korralik aiand, taastati mõisa park, ennistati häärberi hilisklassitsistlik interjöör ning eksterjöör. Kindralist peremehe algatusel loodi puukool (asus praegusel Mesinduse krundil), kust võrsunud ilupuud kaunistavad praegugi haljasalasid ja parke Tartus, Rakveres. Mõni neist on ehk säilinud veel Narvaski. Edise oli Virumaa pollumeeste tähelepanu keskmes, palju esineti põllumajanduslikel näitustel, kust saadi korduvalt tunnustust. Ediset on külastanud president K. Päts koos Eestisse akrediteeritud välismaa diplomaatidega, kellele 1933. aastal korraldati ringsõit Eestis. Edisel toimus neile vastuvõtt. Edisel viibisid enne teist maailmasõda paljud nimekad riigi-ja kultuuritegelased
peruu palsamit. Põhja-Ameerika indiaanihõimud on valmistanud nuluvaigust antiseptilisi, dermatoloogilisi, günekoloogilisi, higistama ajavaid ja lahtistavaid vahendeid, samuti köha-, nohu-, tuberkuloosi-, podagra- ja reumaravimeid palsaminulust (A. balsamea), hiigelnulust (A. grandis) jt. nululiikidest. Nuluessents ergutab eneseteostust, loovust ja tervendamisvõimet. Oma tiheda ja korrapärase võra tõttu on nulud väärtuslikud ilupuud, mida istutatakse haljastamise ja koosseisu rikastamise eesmärgil parkidesse, parkmetsadesse ja metsateede äärde üksikpuude, gruppide, ridade või alleedena. Rohkesti on erinevaid nululiike kasutatud jõulupuudeks. Kesk- Euroopas (Taani, Saksamaa) on peamiselt kaukaasia (A. nordmanniana) ja hõbenulust (A. procera) rajatud rohkesti jõulupuuistandikke. Nulgude oksi turustatakse ja kasutatakse kaunistusteks, näiteks jõuluvanikute punumiseks,
ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0006/pihlakas.html (11.04.2016) 109.Roht, U. 2007. Lehtpuud I. Tartu: AS Atlex. 380 lk. 77 110.Rosmakor http://www.rosmakor.eu/kasvatus.php (13.04.2016) 111.Sakala http://pluss.sakala.ajaleht.ee/888470/vara-valmivatest-kuslapuumarjadest-saab- imemaitsvaid-hoidiseid 112.Sander,R. 2011. 101 Eesti puud ja põõsast. Kirjastus"Varrak".Lk:43 113.Sander, R. (2014). Koduaia ilupuud ja –põõsad. Tallinn: Varrak. 154 , 248 ja 153. 114.Sander, R. 2009. Südametemurdja deutsia.Maaleht. [WWW]: http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/article.php?id=23969089 ( 14.04.2016) 115.Sander,R.2011.Deutsiad.Aiasõber.[WWW]:http://www.aiasober.ee/index.php? Menu=3&ID=295&Lang=est (viimati külastatud 14.04.2016) 116.Sarapuu, H. 1983. Puud ja põõsad haljastuses. Tallinn. Valgus. 117.Sarapuu, H. 2000. Hekid ja hekitaimed. Tallinn: Valgus, 137 lk.. 118.Seemnemaailm
J. Maiste andmetel on tänaseni säilinud 40% Põhja-Eesti mõisate peahoonetest. Mõisaparkides süvenes siis barokkperioodile iseloomulik ansamblilisuse printsiip, kujunesid suurepärased mõisaansamblid. Mõisahooned muutusid toredamateks ja baroki reeglite järgi oli nende fassaad vaja kaugvaatele avada. Parkide kujundus pidi alluma hoonetele, eriti lossile. Looduslikkus lükati hoonetest kaugemale. Elavatele taimedele vaadati kui ehitusmaterjalidele, ilupuud-põõsad pügati kindlatesse vormidesse, lilled koondati peenarde keerulistesse mustritesse. Kui varem piirduti pargi jaotamisega nelinurkadeks, siis nüüd lisati sinna ka diagonaalselt suunduvaid puiesteid (nt Põltsamaa park), pargiarhitektuur muutus ka plaanilt vaadatuna keerulisemaks. Mõisahoonete ette rajatavast rondeelist ma juba rääkisin. Sinna murule paigutati ilustuseks ka pügatud põõsaid. Haljastus jätkus maja taga regulaarses stiilis
annaabi.ee 
