Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Referaat Ilupuude ja põõsaste lõikamine Kert Kesküll Tartu 2011 Sissejuhatus Aedades ja parkides kasvavate puude ja põõsaste üheks olulisemaks hooldustööks on nende okste lõikamine ja võra kujundamine. Sellega saab parandada taimede kasvu ja kuju, õitsemist ja viljakandvust, tervist ja vastupidavust. Oksalõikus on töö, mis tuleb ette võtta vastavalt vajadusele, mitte aga siis, kui naabrimees seda teeb. Lõikamise tarviduse ja mahu määrab ühelt poolt konkreetse taime seisund ja teiselt poolt eesmärk, mida sellega tahetakse saavutada. Kuna lõikamine on tõsine sekkumine taimede arengusse, tuleks seda teha nii, et kasu saaksid nii nemad kui meie. Õige lõikamine, mis põhineb taimede bioloogia tundmisel, säilitab nende hea tervise ja ilusa kuju ning samal ajal tõstab meie aedade ja haljasalade esteetilis...
Iluaed Iluaed rajatakse sageli kindla plaani järgi. Iluaed koosneb ilupuudest ja põõsasdest, muruplatsidest, teedest, püsikutest, suvikutest ning sibullillede gruppidest. Iluaed Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ilupuud ja põõsad Põõsaid saab tiheda ja madalana hoida oksi pügades või kärpides. Selliseid põõsaliike, mis pügamist hästi taluvad kasutatakse hekkides. Ilupuu Tuhkpuuhekk Suvikud & Püsikud Suvikud ehk üheaastased lilled tuleb igal aastal seemnetest külvata ning peenrale istutamiseks aknalaual või kasvuhoones ette kasvatada. Püsikud ehk mitmeaastaseid taimi ei pea igal aastal aeda uuesti istutama, sest pungad varre alaosas, juurtel, sibulates,
kuni 476. a e.Kr hoogsalt. Suured mastaabid. peristüül; aia keskel bassein. jugapuu, loorber, mirt. akveduktid. Rahvapargid, lossiaiad, villaaiad, Siseaed-välisaed, sammas- Kasvuhooned (vilgukivist). Viridariumid: viljapuud ja portikusaiad, matusepaigad varikäigud. Korrapärase Rosaarium, potililled. Lilleärid: ilupuud. hiiemetsadega hävisid koos Rooma kompositsiooniga. Mägivillade roosid jt lilled, sh Aprikoos, virsik, ploom, langusega. terrassaiad. Aiamajad, lehtlad, introdutseeritud. Geomeetriliselt viinamari jt. pergolad ja taimevõrestikud, pügatud puud-põõsad,
maja seab see mõningad piirid kodu kujundamislel. Kõike väga detailselt ma paika ei paneks kuna see peaks sobima ümbruskonnaga, kõrvalhoonetega ja elumaja enda väljanägemisega. Kuid on mõned detailid mida ma kindlasti tahaksin ja müned mida väldiksin. Kindlasti peab olema palju ruumi kuhu saaks rajada haljastust. Maja taha tuleksid viljapuud ja -põõsad, väike aialapike ja ehk ka kasvuhoone kus saaks kasvatada maitsetaimi ja mõningaid ilutaimi. Maja esikülge kaunistaksid aga ilupuud ja -põõsad. Võimalik, et saab olema ka mõni veesilm. Otseselt veekogu äärde ma elamist ei tahaks. Pigem muretseks kunagi hiljem võimalusel mõne suvila. Kindlasti ümbritseksin maja ka puidust aiaga mille väravte juurde üritaksin sobitada maakivist valmistatud postid. Need tuleksid ümmargused või nelinurksed sees oleks muld ja seal kasvavad lilled. Samuti peab olema palju ruumi lastele mängimiseks. Laseksin teha ka nurgakese liivakasti ja mõne ronimispuuga
liigid on välja surnud ning allesjäänud palmlehikuid ähvardab ülekollektsioneerimine ja kasvukohtade kadumine. Palmlehikuid tunneb ära nende palmi või sõnajalga meenutavate suurte sulgjate lehtede järgi. Arenenumatel on liikidel on suured, sageli eredavärvilised käbid. Männi Pinus thomasianus Goep. käbi, Neogeen, Miotseen, Samland Volzia heterophylla Brogniart käbi, Sulzbad, Triias; Kasutatud kirjandus: 1. Tallinn 1961, V. Veski ja A. Niine, Ilupuud ja põõsad 2. Looduse entsüklopeedia lk 124-125 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Okaspuud 4. http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/okasp.html
Vana-Antsla kutsekeskool LEHTPUUD Referaat JUHENDAJA: Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Puu ehitus.............................................................................................................................................4 Võrade tüübid ......................................................................................................................................4 Lehed....................................................................................................................................................4 Paljunemine .........................................................................................................................................4 Heitlehised või igihaljad? ........................................................
Paljasseemnetaimed Karina Höövel Tartu Ülikool KELA 2013 Tunnused Puuduvad õied, viljad; Click to edit Master text styles Paljunevad seemnetega; Second level Seemned arenevad Third level käbides; Fourth level Lehtede asemel okkad; Fifth level Eluvormilt puud, põõsad; Siseehitus lihtsam (puiduosas trahheiidid); Enamikus igihaljad. Paljaseemnetaimede tähtsus Hapnik Kliima Osalevad mulla tekkes Pakuvad varju organismidele Vaigune puit (vastupidav) Küte Ilupuud Vaik- tooraine ja kasutatakse raviks Paljaseemnetaimede ehitus Juur- segajuurestik, mis koosneb peajuurest, külgjuurtest ja lisajuurtest Paljudel okaspuudel on mükoriisa seeneniidistiku ja juurekoe põimikud (puravikud, riisikad) Paljaseemnetaimede ehitus Vars Võ...
Terrass on ehitatud plokkvundamendile, kasutatud on kuumõlitatud terrassilauda. Rajatistest asub elamu aias laste mängunurk ja kasvuhoone. Laste mängunurk koosneb mängumajast, liumäest ja kiigest. Mängumaja pindala on 5,5 m², kõrgus 2,5 m. Kasvuhoone pindala on 18 m², kõrgus 2 m. 3 2 Projekti lahendus Hoone tänavapoolne külg on põhjapoolne, seetõttu on sinna valitud kergesti hooldatavad varju taluvad ilupuud ja põõsad, mis näevad ilusad välja ka talvel. Maja esine on tänavale avatud, haljastusega on loodud visuaalsed piirid. Kuna talvel aias viibimist on väga vähe siis maja taguses haljastuses on keskendutud taimedele, mille ilu tuleb põhiliselt välja kevadest sügiseni. Aed on proovitud rajada võimalikult väikese hooldusvajadusega. Aias kasutatud puude ja põõsaste kirjeldused on toodud tabelis 1, lisades 2-3 on toodud haljastuse sidumisjoonis ja haljastusplaan. Lisas 1 on toodud
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Xxxx xxxxxx Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD PÜSILILLED .................................................................................................................................. 5 Kortsleht (alchemilla) ................................................................................................................. 5 Jaapani või hubei ülane (Anemone) ............................................................................................ 8 Metspipar (Asarum) .................................................................................................................. 10 Aster (Aster) .............................................................................................................................. 12 Astilbe (Astilbe) ...........................
Ei tasu aga väetada mägimändi, mis on väga vähenõudlik taim (Sarapuu, 2000). Puude ja põõsaste väetamine on keerukas ülesanne. Õige väetise ja koguse valimine sõltub reast teguritest, peamiselt haljastuse liigilisest, nende vanusest, mullastikutingimustest (lõimis, viljakus, reaktsioon) ja haljasala külastajate koormusest (Sarapuu, 1983). Otstarbekas on kasutada väetissegusid, siis on liigväetamise oht väiksem. Üldiselt võib aga öelda, et ilupuud vajavad rohkem fosforit ja kaaliumi (Sarapuu, 1983). Kui puu kasvab tänava ääres ja lumetõrjeks on kasutatud kaaliumkloriidi, pole kaaliumväetisi üldse tarvis anda. Eriti kergetele liivmuldadele ja lubjarikastele või neutraalse reaktsiooniga muldadele sobib eriti hästi ammooniumsulfaat, mis on pikaldase toimega ja mullast aeglaselt väljauhutav väetis. Raskemate ja happeliste muldade väetamiseks sobib enam füsioloogiliselt leeliseline naatriumsalpeeter (naatriumnitraat)
15 jumalatelill kollane mägikann 16 · steppidest, liivaluidetelt Kivide tähtsus mägitaimedele 2. Sibullilled · Kivid moodustavad kindla pinna taimejuurte kinnitumiseks. 3. Kõrrelised · Kivid kaitsevad juuri ülekuumenemise ja liigse 4. Ilupuud ja põõsad kuivuse eest. (eriti kääbusvormid) · Kivine pinnas säilitab taime eluks vajalikku vett · Kivid juhivad kiiresti ära liigvee. · Kivid pakuvad varju tuulte ja külmade eest. · Päikses soojenenud kivid soojendavad taime
üks toompihlaka liik – euroopa toompihlakas(Amelanchier ovalis) (Eesti Päevaleht) Iseloomustus: Kasvavad olenevalt liigist 2-20 meetri kõrguseks. Lehed on suhteliselt suured, sulgjad ja dekoratiivsed, eriti sügisel. Õied valged olenevalt liigist püstised või rippuvad õisikud (Hansaplant). Õitsevad umbes mais, natukene hiljem, kui harilik toomingas. Viljad punased, lillad või mustad, väga maitsvad ja magusad, valmivad umbes juuni lõpus (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad). 1.1.Hooldus Nagu ka ebajasmiin on toompihlakad vähe hoolt nõudvad taimed. On suhteliselt külmakindel (A.Niine Haljastaja käsiraamat). Muldadest eelistavad parasniikeid muldasid, kuid kasvavad rahuldavalt ka muudel muldadel. Varju taluvad hästi, aga viljumiseks on parem kasvupaik päikseline koht. Tähk-toompihlakas ja enamik teisi liike annavad vähesel määral juurevõsusid (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad)
Looduskaitsealad Kaitsealad on inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad on: 1. rahvuspark; 2. looduskaitseala; 3. maastikukaitseala (looduspark) Rahvuspark - on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. Looduskaitseala - on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ja haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstava...
väljaspool, eraisikutele kuuluvatel kruntidel. Alleeosa liigiline koosseis on teistest pargiosadest erinev. Põhiliseks puuliigiks on harilik tamm (216), järgnevad vahtrad (107), lehised (91), mägivaher (55) ja harilik saar (54), teisi liike on vähem. Alleepuude vahele on vabakujuliste gruppidena istutatud teisi puid (harilik hobukastan, mägivaher, harilik vaher, pärnad jt). Vanade alleepuude seisukord on rahuldav, kuid üldmulje alleest on kadumas. Erinevatel aegadel istutatud ilupuud ning loodusliku uuenemise teel kasvanud puud on varjutanud regulaarsed puuderead. Viimasest tööde kohaselt, mis Kukruse pargile ja alleele on koostatud 20 21 , alates on vanadele alleedele tehtud pikemate lõikudena regulaarseid vaheleistutusi. Allee välimistesse ridadesse on istutatud lehiseid ja sisemistesse ridadesse tammesid. Lisaks nendele on maaomanik Kalev Mae poolt sellesse pargiosasse istutatud rohkelt pargiarhitektuuriliselt ebasobivaid ilupõõsaid ja puid
co.uk/gardening/howtogrow/3344577/Hydrangea-paniculata- How-to-grow.html (viimati külastatud: 18.04.2013 Calmia istikuäri OÜ. Harilik lumimari. Kättesaadav http://www.calmia.ee/Taimed/Hekid/lsymalbus.htm (viimati külastatud 16.04.13) Calmia istikuäri OÜ. Puishortensia. Kättesaadav http://www.calmia.ee/fotsing.html (viimati külastatud 18.04.13) Calmia istikuäri OÜ. Suur läätspuu. Kättesaadav http://www.calmia.ee/fotsing.html (viimati külastatud 17.04.13) Calmia istikuäri portaal. Ilupuud ja -põõsad. Sirel harilik. Kättesaadav: Calmia istikuäri. http://www.calmia.ee/filupuud.html (viimati külastatud 18.04.2013) Calmia istikuäri. Hydrangea Hortensia. Kättesaadav http://www.calmia.ee/Taimed/Hortensia/yldinfo.htm (viimati külastatud 18.04.2013) Calmia puukool. Kare deutsia. Kättesaadav http://www.calmia.ee/Taimed/plena.htm (viimati külastatud 16.04.2013) Calmia. 2013. Harilik elupuu. Kättesaadav http://www.calmia.ee/Taimed/elupuu/thharilik.html (viimati külastatud 16.04
Kasutamine haljastuses: Kuna taim on väga tihe, siis on hea kaitseistanduste rajamiseks. On aretatud mitmeid kultuursorte eriti suurte viljadega ja dekoratiivsete lehtedega.. Väänduvate- või rippuvate okstega sordid on sobilikud enamast huvitaimena koduaedadesse Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/sarapuu2.htm http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_sarapuu.html http://herba.folklore.ee/pildid/sarapuu%202.jpg 4. ILUPUUD 4.1 Vaher (Acer) Konkreetne liik: harilik vaher (Acer platanoides) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 3000 cm. Taime välislaadi kirjeldus: mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Lehed: südaja alusega, 5-7 teravatipulise hõlmaga, rootsulised, toorelt sisaldavad valget piimjat mahla. Kinnituvad oksale vastakult. Pikkus 5-15 cm, umbes niisama laiad, pika rootsuga (4-15 cm). Värvus suvel tuhmroheline või nõrgalt läikiv, sügisel väga mitmekesistes toonides kollane, oranz ja punane.
(http://www.bomengids.nl/uk/soorten/Hazelaar__Corylus_avellana__European_filbert.html) Joonis 90. Harilik sarapuu Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Harilik sarapuu. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=142&cid=2170&cgid=. 24.09.2013. Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=142&art=157. 24.09.2013. Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/sarapuu2.htm. 24.09.2013. 4. ILUPUUD 4.1 Vaher (Acer) Konkreetne liik: harilik vaher (Acer platanoides) (joon. 91, joon.92) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 3000 cm. Taime välislaadi kirjeldus: mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Lehed: südaja alusega, 5-7 teravatipulise hõlmaga, rootsulised, toorelt sisaldavad valget piimjat mahla. Kinnituvad oksale vastakult. Pikkus 5-15 cm, umbes niisama laiad, pika rootsuga (4-15 cm). Värvus suvel tuhmroheline või nõrgalt läikiv, sügisel väga
Püsikute õppematerjal Marju Saag 17MESÕ1A Sinine käoking (Aconitum x napellus) Kõrgus ulatub kuni 130 cm, pärit on Kesk- ja Lõuna- Euroopa, hästi mürgine, püstine Kasvukohaks sobivad rasked mullad,sobib varjuline ja valgustatud, kuid mitte lauspäike ja liigne kuumus. Muld-igasugune aiamuld, ei tohi olla liiga niiske ega liivane. Õied tihedad, kuni 10 cm pikkuste õisikutena. Õitseb alates juuni lõpust 30-35 päeva (juulis) ja veelgi kauem. Talvekatet ei vaja. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse Istutada nii üksikult ja väikeste gruppidena segalille peenardes. Väänlevad vormid on kaunid haljastuses ja rõdudel. Käokinga õisikuid kasutatakse kimpude valmistamisel. Õisikuid lõigatakse siis, kui on avanenud 1/3 õisikust. Kasutatakse meditsiinis. Paljundamine seemnete (sügisel valrjulises kohas mulda külvamine), põõsaste jagamise (sügisel) või pistikut...
liikidel ulatuvad seemnesoomuste tagant välja. · kasutatakse saematerjalina ehituses, sisetöödel ja kergkonstruktsioonideks, taaraks ning tselluloosi, paberimassi ja puidulaastude tootmiseks. Kvaliteetsema puiduga liike kasutatakse ka laevaehituses, vineeri valmistamiseks, siseviimistluseks ja resonantspuiduks. Puidust saadakse ka puidusütt. Nulgude viimaste aastate okastest (koos võrsetega) saadakse nuluõli. · väärtuslikud ilupuud, mida istutatakse haljastamise ja koosseisu rikastamise eesmärgil parkidesse, parkmetsadesse ja metsateede äärde üksikpuude, gruppide, ridade või alleedena. Rohkesti on erinevaid nululiike kasutatud jõulupuudeks. 2. Siberi (Abies sibirica) ja euroopa nulg (Abies alba) Abies sibirica - areaal on väga lai. Põhjapiir Euroopa-osas ulatub 64. põhjalaiuskraadini ja lõunapiir Permini (57º laiuskraadini). Siberis ulatub areaal kuni Ida-Siberini. Eestus
http://www.hot.ee/tsuga/art.html#11 (viimati külastatud 16.04.2011) Vaasa, A. Ilupõõsad ootavad tarka lõikajat. Maakodu. 3/2003. Kättesaadav: http://www.hot.ee/tsuga/art.html (viimati külastatud: 17.04.2011) Vaasa, A. Maakodu 3/2003. Ilupõõsad ootavad tarka lõikajat. Kättesaadav: http://www.hot.ee/tsuga/art.html#10 (viimati külastatud 14.04.2011) Varajane veigela. 2009. Kättesaadav: http://nagi.ee/photos/ankka/11533817 (viimati külastatud 14.04.2011) Veski, V. & Niine, A. 1961. Ilupuud ja põõsad. Eesti riiklik kirjastus. Tallinn. Lk. 123, 137. Wikipedia, 2011. Elupuu. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Elupuu (Viimati külastatud 17.04.2011). Wikipedia. Harilik lodjapuu. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_lodjapuu (Viimati külastatud: 18.04.2011) Wikipedia: Harilik kuusk. (Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kuusk) (Viimati külastatud: 24.04.2011) Wikipedia: Harilik ploomipuuu. Kättesaadav: http://et.wikipedia
Eesti iseseisvuse algaastail, pärast maareformi läks Edise tänutäheks teenete eest Vabadussõjas Viru rinde juhi kindal Aleksander Tõnissoni valdusesse. Endisest mõisast kujunes lühikese aja jooksul eeskujulik talund. Soetati angleri tõukari, rajati korralik aiand, taastati mõisa park, ennistati häärberi hilisklassitsistlik interjöör ning eksterjöör. Kindralist peremehe algatusel loodi puukool (asus praegusel Mesinduse krundil), kust võrsunud ilupuud kaunistavad praegugi haljasalasid ja parke Tartus, Rakveres. Mõni neist on ehk säilinud veel Narvaski. Edise oli Virumaa pollumeeste tähelepanu keskmes, palju esineti põllumajanduslikel näitustel, kust saadi korduvalt tunnustust. Ediset on külastanud president K. Päts koos Eestisse akrediteeritud välismaa diplomaatidega, kellele 1933. aastal korraldati ringsõit Eestis. Edisel toimus neile vastuvõtt. Edisel viibisid enne teist maailmasõda paljud nimekad riigi-ja kultuuritegelased
peruu palsamit. Põhja-Ameerika indiaanihõimud on valmistanud nuluvaigust antiseptilisi, dermatoloogilisi, günekoloogilisi, higistama ajavaid ja lahtistavaid vahendeid, samuti köha-, nohu-, tuberkuloosi-, podagra- ja reumaravimeid palsaminulust (A. balsamea), hiigelnulust (A. grandis) jt. nululiikidest. Nuluessents ergutab eneseteostust, loovust ja tervendamisvõimet. Oma tiheda ja korrapärase võra tõttu on nulud väärtuslikud ilupuud, mida istutatakse haljastamise ja koosseisu rikastamise eesmärgil parkidesse, parkmetsadesse ja metsateede äärde üksikpuude, gruppide, ridade või alleedena. Rohkesti on erinevaid nululiike kasutatud jõulupuudeks. Kesk- Euroopas (Taani, Saksamaa) on peamiselt kaukaasia (A. nordmanniana) ja hõbenulust (A. procera) rajatud rohkesti jõulupuuistandikke. Nulgude oksi turustatakse ja kasutatakse kaunistusteks, näiteks jõuluvanikute punumiseks,
ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0006/pihlakas.html (11.04.2016) 109.Roht, U. 2007. Lehtpuud I. Tartu: AS Atlex. 380 lk. 77 110.Rosmakor http://www.rosmakor.eu/kasvatus.php (13.04.2016) 111.Sakala http://pluss.sakala.ajaleht.ee/888470/vara-valmivatest-kuslapuumarjadest-saab- imemaitsvaid-hoidiseid 112.Sander,R. 2011. 101 Eesti puud ja põõsast. Kirjastus"Varrak".Lk:43 113.Sander, R. (2014). Koduaia ilupuud ja –põõsad. Tallinn: Varrak. 154 , 248 ja 153. 114.Sander, R. 2009. Südametemurdja deutsia.Maaleht. [WWW]: http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/article.php?id=23969089 ( 14.04.2016) 115.Sander,R.2011.Deutsiad.Aiasõber.[WWW]:http://www.aiasober.ee/index.php? Menu=3&ID=295&Lang=est (viimati külastatud 14.04.2016) 116.Sarapuu, H. 1983. Puud ja põõsad haljastuses. Tallinn. Valgus. 117.Sarapuu, H. 2000. Hekid ja hekitaimed. Tallinn: Valgus, 137 lk.. 118.Seemnemaailm
Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a kasutatud paljudes praegustes hiina aedades mõttega, et seal oleks näha mitte ainult loodust, kus on võimalik leida omale spirituaalne paik, vaid ka erinevate maastike rikkalikkust. Isegi eraaiad olid üsna ekstravagantsed. Esimene suurem kunstlik maastik kujundati Han'i dünastia ajal (206. a e.Kr kuni 220. a AD) - keiser Vu Di aed kunstgrottide, ojade ja teedega, aias kasvasid ilupuud ja -põõsad. Ühel kaupmehel aga, Yuan Kuang-han'il, oli 800 orja, kes aitasid ehitada aeda, mis oli 2 km lai ja üle 3 km pikk, sisaldas 43 halli ja terrassi, mis olid seotud erinevate avatud vaadetega ümbritsevale maastikule. Ta kogus haruldasi loomi ja puid, mis ta valdusi täidaksid, näiteks härgi, papagoisid, jakke jt. Yuan ehitas ka 100 jalga kõrge kunstliku mäe. Seegi toimus Han'i dünastia ajal. Selle dünastia valitsemise ajal oli suurejoonelised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
