Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Dendroloogia eksami konspekt - sarnased materjalid

rgus, soomus, aasia, ikes, munaja, pruunid, rguse, munajad, rsed, viljad, muld, areaal, laiad, llast, siber, pung, ikese, deks, soomused, ngad, taluv, lade, paljad, rsete, ikiv, ksik, kollakas, kuusk, pungad, sana, pinus, elja, kask, rood, gede, rgalt, areaali, elliptilised, rootsu, nulg, gisel, roosa, abies, ljel, hised, rval, niisket, saste, ikidel
thumbnail
12
doc

Dendroloogia eksami piletid

Eesti laialehistes segametsades. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega. Õitseb aprilli lõpus, viljad valmivad juuni keskpaigas, vili kuni 2,5 cm läbimõõduga karvadeta kileja tiivaga. Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikult hajusalt ja väikesearvuliselt üle Eesti lehtpuu enamusega puistutes.

Dendroloogia
138 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Dendroloogia kordamisküsimuste lühikonspekt

Talub varju ja madalaid temperatuure. Erinevused: Okkad, käbid, puidu vaigusus, okaste 2. Siberi ja euroopa nulg (üldiseloomustus, eristamise tunnused, levik, nõudlused, kasutamine) Siberi nulg: Abies sibirica Levinud peaaegu kogu Siberis, kohati Aasias. Eestisse sissetoodud, pargipuu, harva metsas. Kõrgus 30-40m. Väga varjutaluv, talub madalaid temperatuure, mullastiku ja õhusaaste suhtes tundlik. Okkad tihedalt katvalt ettepoole suunatud. Pungad munajad, pruunikashallid, väga vaigused. Käbid 5-9cm pikad, lagunevad. Vaigust toodetakse liimi, võrsetest ja okstest nuluõli. Kasutatakse ka haljastuses Euroopa nulg: Abies alba Levinud Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Eestisse sissetoodud, kasvavad paremini Lääne-Eesti saartel. Kõrgus 30-60m. Väga varjutaluv, nõuab kõrget õhuniiskust, pehmet talve ja jahedat suve, nõudlik mullaviljakuse suhtes. Okkad kammitud kahele poole, sisselõikega, läikivad, tumerohelised. Pungad

Dendroloogia
75 allalaadimist
thumbnail
50
pdf

Okaspuude luhikonspekt 2012

H=30-36 (50) m. Areaal: Põhja-Ameerika lääneosa. Eestis küllalt harvaesinev liik. Kodumaal kasutatakse puitu paberipuuks, saematerjaliks, vineeri ja keelpillide valmistamiseks. Picea mariana (Miller) Britton, Sterns & Poggenb.­ must kuusk Võrsed tihedalt karvased, (punakas)pruunid. Pungade alumised (basaal-)soomused pikalt teritunud tipuga, mis ulatuvad üle punga. Okkad neljakandilised 0,6...1,2 cm pikad, sinakasrohelised, lühidalt teravnenud või tömbi tipuga. Käbid munajad kuni munajasümmargused, hallikas- kuni violetjas- tumepruunid, 2...3 (4) cm pikad, läbimõõt avanenult 1,5...2,0 cm. Seemnesoomuse väljaulatuv osa kolmnurkne, serv ebaühtlaselt saagjas ning laineline. Käbid on koondunud tihedatesse kogumikesse tüve läheduses, noorelt violetjasmustad, avanevad raskesti. Seemned väikesed, mustad. Käbikandvus algab juba 8...10 aasta vanuselt. H=10...20 (30) m. Areaal. Põhja-Ameerika põhjaosa Atlandi ookeanist Alaskani.

Dendrofüsioloogia
45 allalaadimist
thumbnail
73
doc

Dendroloogia

Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies ­ kreeka k. bios ­ elu ja aei ­ alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul.

Dendroloogia
53 allalaadimist
thumbnail
74
odt

Ökoloogia konspekt

Polüploidsus Autopolüploidsus – kui tavapärane kromsoomide komplekt mitmekordistub: ◦ 2 diploidset gameeti ühinevad ◦ haploidne ja diploidne gameet ühinevad ◦ Kaer, kohvipuu, õunapuu, banaan, suhkruroog, tšilli Allopolüploidsus – kahe diploidse liigi hübriidi kromosoomide mitmekordistumine ◦ Liik X(A,A) ja liik Y(B,B) annavad F1 põlvkonnas järglased (A,A,B,B) ◦ Oluline roll uute liikide tekkimisel Polüploidsetel isenditel sageli suuremad lehed, õied või viljad. Polüploidsus esineb looduslikult, kuid saab esile kutsuda kolhitsiiniga. Haplpoidsete ja triploidsete taimede viljad on tavaliselt steriilsed (seemnetud). Steriilsed taimed Hübriidide loomisel võivad tekkida steriilsed järglased (vanemate kromosoomide arv on erinev), selle ületamiseks kahekordistatakse kromosoomistik ning järglased muutuvad viljakaks. Steriilsust võib sihilikult esile kutsuda populatsiooni kontrollimiseks vältimaks invasiivsuse teket. ◦

Ökoloogia
28 allalaadimist
thumbnail
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul.

Dendroloogia
266 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Dendroloogia lehtede (arvestuse) konspekt

- pealt leht tumeroheline, alt valkjas - lehe peal ümarad karvad (liibuvad) - leht suht väike - ripsmelised servad (suht väike leheke, alt suht sile, rood pealt välja ulatuv) Roosõielised * Physocarpus opulifolius ­ Harilik põisenelas - enamasti kolme hõlmaline - lehe suurus väga varieeruv (enamasti väike) - karvad võivad esineda - põhivärv roheline (alt v-kujuline, hõlmad võivad olla vaid väge väiksed, tuhm tumeroheline) * Spiraea chamaedryfolia - Taraenelas - lehed munajad või piklik munajad - kahelisaagja servaga - (tume)roheline või kuldne - leht paljas või all küljel heledad karvad (suht tuhm) * Cotoneaster lucidus - Läikiv tuhkpuu - tumeroheline (hiljem punakas) - alt heledam ja karvane - lehe kuju eliptiliselt munajas - ühtlaselt teravnev tipp - lühike roots (võivad olla punakad ääred, kuivades läige kadunud) * Pyrus communis - harilik pirnipuu - lehed ovaalsed, servast peen saagjad või teravad - läikivad

Dendroloogia
360 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Dendroloogia - okaspuud

helepruunid, ilma vaiguta. Okkad: kinnituvad võrsele lühikese rootsuga, 1,5-4 cm pikad, peened, tömpterava tipuga, sinakas- või hallikasrohelised, alumisel küljel kaks kitsast õhulõheriba, püsivad puul 5-8 aastat. Käbid: isaskäbid punakad, paiknevad okaste vahel üksikult, emaskäbid noorelt puna-sed või rohelised, valminult pruunid, 4-10 cm pikad, paiknevad eelmise aasta võrsete tippudes. Kattesoomused ulatuvad pikalt seemnesoomuste vahelt väl-ja. Õitseb aprilli lõpus või mai algul, seemned valmivad septembri algul ja varisevad alates septembri lõpust. Seemned beezid või helepruunid, seem¬netiib valkjaspruun, seemne külge kasvanud.

Dendroloogia
52 allalaadimist
thumbnail
91
pdf

Dendroloogia pp

hallkarvane. Lehe keskrool tumedad näärmed · Must aroonia · Aronia melanocarpa var. grandifolia Ovaalsed, äraspidimunajad, täkilissaagja servaga, sageli esinevad neerjad abilehed · Jaapani ebaküdoonia · Chaenomeles japonica Varieeruvad Hõlmadega 5-7, terav tipp, alumine hõlmapaar horisontaalne, ebaühtlaselt saagjas Esinevad abilehed · Harilik viirpuu · Crataegus rhypidophylla Kolmnurk munaja kujuga, madalate hõlmadega või kahelisaagjas 5-7 paari Sirge või südaja alusega, karvane, tumeroheline · Karvane viirpuu · Crataegus submollis Paaritusulgjas liitlehed, 5-9 Ümarad kuni elliptilised, alt hallikad, karvased, liitleherootsul esinevad ogad · Kurdlehine kibuvist · Rosa rugosa 5-7 lehekest, alt tihekarvased, pealt hõredalt karvaed, lehe roots karvane, piklikumad lehed kui

Dendroloogia
88 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Ökoloogia konspekt

Paljunemise hind - näitab kui palju vanem energiat, aega ja oma tervist kulutab selleks, et järglaskond üles kasvatada. Paljunemise hind on seda suurem, mida rohkem järglasi on. Lõivsuhe(trade-off) ja allomeetriline seos Lõivsuhe ­ negatiivne seos võimekuste vahel ehk negatiivne seos alternatiivse ressursi paigutuste vahel. Allomeetriline seos on positiivne seos erinevate organismi tunnuste vahel ja see näitab et need tunnused on mõlemad on ühe ja sama ressursipaigutuse viljad. Elukäigutunnus(life-history character) Elukäigutunnused on organismi elutsükliga seotud omadused, mis otseselt mõjutavad sündivuse ja suremuse näitajaid ja seeläbi organismi kohasust. Kõige tähtsamad neist: 1. Organismi arenguks kulunud aeg. Kasvukiirus 2. Järglaste arv 3. Noorjärkude suremus 4. Täiskasvanute suremus 5. Intervall paljunemispingutuste vahel Sugu Sood on vajalikud selleks, et tekiksid uued geenikombinatsioonid. Pea kõikidel

Ökoloogia
190 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Bioloogia põhjalik konspekt

- keha muutus sihvakamaks - õppimisvõime suurenes - arenes algeline kõne - kasvas konkurents teiste inimeste liikidega = teised surid välja ja varajane inimene läks evolutsiooniga edasi - varajane inimene liikus Aafrikast Euroopasse ja Aasiasse - nüüdisinimense areng Aafrikas sadade tuhandete aastate jooksul - neandertallased arenesid Euroopa varajastest inimestest - Aasia varajase inimese populatsioonid püsisid suhteliselt muutumatutena kuni nüüdisinimese sinna jõudmiseni - nüüdisinimene ­ (Homo Sapiens) ­ vanimad fossiilid 200 000-300 000 aastat vanad, pärit Etioopiast - arvukus kasvas kuni arvatavasti hiigelsuure vulkaanipurske tagajärjel toimunud kliima jahenemiseni (toit) ­ ellu jäi u 12 000 inimest (meie esivanemad ­ pudelikaelaefekt)

Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Taimefüsioloogia konspekt

TAIME JA LOOMA FÜSIOLOOGILISED ERINEVUSED:  Autotroofsus: taimed kasutavad biosünteesiprotsessides peamiselt valguskiirguse energiat (fotosüntees).  Prototroopsus: asendamatute orgaaniliste ainete süntees.  Liikumatus: taimed on liikumatud ja saavad kasutada kasvuks ja arenguks vaid piiratud ruumi.  Jääkained kogutakse vakuooli ning muundatakse kasutatavaks (sekundaarne ainevahetus).  Tselluloosne rakukest ümbritseb taimerakku ning seda läbivad arvukad palasmodesmid  Närvisüsteemi ja hormonaalsete organite puudumine taimedel.  Kasvu iseärasused: mitmeaastased taimed kasvavad loomadega võrreldes kogu elu ja ainult kindlate kasvuvööndite vahendusel TAIMEFÜSIOLOOGIA AJALUGU: Taimefüsioloogia on teadus taimeorganismi, tema organite, kudede ja rakkude talitlusest. Jaguneb üld- ja eritaimefüsioloogia. Uurimistasemed: molekulaarne, organelli, raku, organi või organismi tase. 17. ja 18. saj –

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Dendroloogia praktikumide konspekt: lehtpuud, okaspuud

võrse on jäme ja kaetud roostepruunide karvadega, pung on väike ja päkapikumütsi kujuga) Käbid (väga imelikud, ebasümmeetrilised , korrapäratud, suured soomused, beezikaspruun värvus) Praktikum4 Cupressaceae- Küpressilised Thujopsis dolabrata hiibapuu (nagu kunst, tagant on enamjaolt valge ,koos rohelisega, tugev lõhn, võrseid katavad soomusekujulised lehed) Thuja occidentalis harilik elupuu (soomusetaolised lehed, võrsed on pruunid, lehtede peal on õlinäärmed , sellised pallikesed) käbid (hästi pisikesed, pehmed mingi 0,5 cm, pruunid) Thuja plicata Hiigelelupuu (nagu soolikas, pikad lehe, lapikud, tagant heledam roheline, koos õhulõhe laukudega, võrse on helepruun oranzikam) Käbid (natuke suurem hariliku elupuu käbidest, tipus on natuke nõeljad teravikud, soomustel on lõhed , nagu oleks kaks soomust üksteise peal )

Ainetöö
92 allalaadimist
thumbnail
45
xls

Puud

Käbid sõltubki kasvukohast; Külgoksad asetsevad Mänd Pinus kollased kuni punakad või valmivad 2.aasta aastate kaupa männastes. Pungad on suured, violetsed. Emaskäbikesed sügiseks või talveks; munajad, silinderjad, vaigused.Pikkvõrsed tekivad pikaks veninud seemned varisevad puhkevad kevadel ja on püsti kui KÜÜNLAD! võrse lõppu. Seemnetel kas valmimise sügisel (eriti peen); Pikkvõrse pikenemisel tekivad

Dendroloogia
162 allalaadimist
thumbnail
84
docx

Botaanika eksami konspekt 2017

Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemed. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest otsast teise. Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisakd juurtele ka risoom e maa-alune võsu. Vet ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. SÕNAJALGTAIMED:

Aiandus
28 allalaadimist
thumbnail
71
docx

Ökoloogia konspekt

1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning ini

Keskkonnakaitse ja säästev...
7 allalaadimist
thumbnail
65
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

©V. Uri  Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa    1. Eesti metsad ja metsandus  Metsandus  on  väga  lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis  sisaldab  endas  metsade  kasvatamist,  mitmekülgset  kasutamist  (sh  metsahoidu),  tervisliku  seisundi  kaitset,  puidu  transporti  ja  töötlemist  ning  neid  toetavaid  metsandust  puudutavat  haridust,  metsateadust,  teabetöötlust  ja  kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt  seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks.  Metsanduslikul  kõrgharidusel  on  Eestis  ligi  100  aasta  pikkune  ajalugu.  Selle  alguseks  peetakse  1920.  a.,  kui  tolleaegse  Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks  oli ​prof. Andres Mathiesen​ (1896-1955).  Metsamajanduse  (mis  on  osa  metsandusest)

Eesti metsad
33 allalaadimist
thumbnail
23
doc

OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE

pikkvõrsetel või 20-...75- kaupa lühivõrsetel männases või osa okkaid võivad olla soomusjad 1-aastased võrsed 1-aastased võrsed Okkad Okkad Perek. kadakas- kollakad kuni pruunid: rohelised igihaljad suvehaljad Juniperus Perek. nulg-Abies Perek. Perek.mn Perek.lehis- jugapuu-Taxus d-Pinus Larix Perek. kuusk-Picea Perek.ebatsuuga- Pseudotsuga Perek. tsuuga- Tsuga Perekonnad ABIES, PICEA, TSUGA ja PSEUDOTSUGA

Dendroloogia
66 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Puude juurde Hendrik Relve - Kokkuvõte

Tänapäeval kasutatakse jalakat hoonete kaunistusmaterjalina, mööblitööstuses ja puuskulptuuride nikerdamisel. Jalakalehti ja noorte jalakate koort kogutakse talveks loomasöödaks. Jalakaniinega arstiti vanasti kõhulahtisust, lööbeid , suupõletikke. Kenad haljastuspuud. 3. Jugapuu (Taxus baccata) Euroopas vanimate puude eluiga küündib 4000 aastani (pikima elueaga okaspuu). Okkad lamedad, pealt tumedad, alt heledad. Okaspuudest kõige varjutaluvam. Viljad valmivad suve lõpus . Jugapuu on mürgine puu (viljad, okkad, puit) Hobusele piisab surmavaks annuseks 500g okkaid. Viljadel on mürgised ainult seemned. Vanasti oli jugapuu tuntud hea vibude ja ambude materjalina. (sitke puu) Tehti ka vankrikodaraid. Lihtrahvasd ehtis jugapuuga kalme. Istutamiseks sobivaim aeg aprilli lõpp- mai algus. Pistoks(20cm oksajupp) juurdub kergesti, kasvatatakse ka seemnetest. (sügisel mulda). Jugapuu on kahekojaline. Noor taim tuleb talveks kinni katta

Dendroloogia
39 allalaadimist
thumbnail
17
sxw

Puude üldiseloomustus

Okkad- vastakuti, lineaalsed, lehed okkataolised Käbid- isasskäbid asuvad võra alaosas, emaskäbid ülaosas. Soomused vastakult, paarides HIIBAPUU Thujopsis dolobrata Mullastik- viljakat niisket mulda Niiskus- Valgus- talub varju, poolvarju Haljastusväärtus- Puu võra- Okkad/Soomused- Külgmised soomused Kolmnurksed, väljaulatuvad. Soomuste alumised küljed muutuvad talvel pronksjaks Käbid- ovaalsed või laimunajad, noorena sinihallid, vanana pruunid Kodumaal Jaapanis on liik looduskaitse all MIKROBIOOTA Microbiota decussata 2 Mullastik- viljakas ja niiske Niiskus- Valgus- Täisvalgus kuni poolvari Haljastusväärtus- Puu võra- ringjas, pealt kumer Okkad- Soomusja ja nõelja vahepealne, väiksed, asetsevad paaridena. Hõõrumisel eritavad lõhna Käbid- ümarad kuni munajad HÕLMIKPUU Ginko biloba Mullastik- viljakas Niiskus-

Dendroloogia
74 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Materjalid metsanduseks

1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga. Ligi 55% maa

Eesti metsad
202 allalaadimist
thumbnail
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn ­ 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.

Energia ja keskkond
56 allalaadimist
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako

Eesti metsad
354 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Eestis kasvavaid puuliike

osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Pungad munajad, pruunid ja vaigused. 5. Õied ja viljad: Tolmleb kevad-suvel, aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel. Emaskäbid on valminult 3-7 cm pikad, värvuselt pruunid või hallikad. Isaskäbid on 0,5-0,6 cm pikad ja kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist. Männi viljakandvus algab üksikult kasvades 10-15 aastaselt (puistus 25-35). Tuultolmleja. 6. Kasvunõuded: Leplik liigniiskuse ja ka niiskusepuuduse suhtes, kasvades nii kuivades nõmmemetsades kui rabades

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. Rüüsvili - vilja moodustamisest vôtavad peale emakkonna osa veel muud ôieosad ­ ôiepôhi, ôiekate. Paljasvili - vilja moodustamisest vôtab osa vaid sigimik Partenokarpia ­ vili moodustub ilma viljastamiseta 37.Koguvili, vilikond, liitvilikond. Koguvili: mitmeemakalisest õiest, mille emakas pole liitunud (vaarikas) Vilikond: mitmest õiest (maisi tõlvik, ananass) Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku (viigimari) 38.Viljade tüübid. Lihakad viljad: õunvili, mari, luuvili, pomerantsvili. Viljade tüübid: *lihakad (mari, luuvili, õunvili) *kuivad ­ avaviljad(kukkurviljad, kaunviljad, kõder, kõdrake, kupar), sulgviljad (seemnis, teris, pähkel, tõru), laguviljad (jaguvili, lülivili). Lihakad viljad: valmimisel vee sisaldus suureneb, üheseemnelised Õunvili: *kujunenud alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks *vilja

Bioloogia
61 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Okaspuude konspekt piltidega

· okkad poolviltused, ette poole suunatud, võrse ligi · pisike käbi, helepruun-beezikas · soomuse servad ümarad, terved · käbid avanevad kiiresti Picea mariana - must kuusk · võrse vars tumepruun, karvane · punga soomused pikad, kitsad, natuke lahtised (basaalsoomused) · okkad pehmed, lühikesed, ei torgi, tömbi otsaga · okkad sinakasrohelised · käbi pisike ja ümmargune (munajas), seemnesoomused hambulised, soomus kolmnurkne · käbi värvus hall-tumepruun, noored käbid violetmustad · käbid avanevad raskelt, moodustavad võrasse käbikogumeid · paljunevad tulekahjude abil Picea omorika - Serbia kuusk · võrse karvane, tumepruun (mitte nii tume kui mustal kuusel) · okkad pealtpoolt sinakas-rohelised, altpoolt sinakas-hallid (õhulõhetriip) · okkad lamedad ja pehmed, pikad ja laiad, terava tipuga · kinnituvad nagu eelnevad kuused - okas murdub näsaga

Dendroloogia
162 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Ku

EestiI metsa ökosüsteemid
74 allalaadimist
thumbnail
62
ppt

Puittaimed

Lipjas- mereäärsete, ühesuunaliste valitsevate tuulte mõjul kasvanud puud Ebakorrapärane- esineb vanemas eas lehtpuudel Maadjas n roomav kadakas Pungad Ebasoodsa aastaaja üle elamiseks (talv) Kasvu- e vegetatsiooniperiood Oksa või võrse tipus asuvaid pungi nimetame ladva- e tipp-pungaks, mille abil toimub võrsete pikkuskasv Tipp-pungast madalamal arenevad külgpungad, mis asuva lehekaenlas ja sageli nimetatakse neid kaenlapungadeks Pungade kujud Munajad Ümarad Koonilised Ruljad Asetsevad kas oksale (võrsele) liibuval või eemalehoiduvalt Pungade eripärad ja funksioonid Pungarootsuga n lepad Pungad on kaetud pungasoomustega, millistel on kaitsefunktsioon Kaitsefunktsioon on ka pungasoomuseid kattvatel karvadel ja vaigul Pungasoomused võivad ka puududa n villane lodjapuu, siberi kontpuu Pungade jaotumine Funktsiooni järgi: A) vegetatiivsed e kasvupungad B) generatiivsed e õiepungad

Dendroloogia
102 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Eluslooduse eksami kordamine

EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM ­ kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP ­ erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ­ ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Metsabotaanika

et ei vigastataks varsi ja juuri. Leesika varred on puitunud, tugevasti harunenud, lamavad või roomavad ja võivad juurekaelast ulatuda pea 2 m kaugusele. Lehed on paksud, nahkjad, enamasti kaheaastased, äraspidimunajad e. tilga kujulised, sujuvalt aheneva alusega, lehe alumisel küljel näha peenike võrgustik. Õied valged, kellukjad 3-10 kaupa tipmistes kobarates. Õitseb mais, viljad - luuviljad - valmivad augustis. Leesika helepunaseid kobaras asuvaid vilju võib pidada pohladeks kuni maitsmiseni. Siis selgub, et maitse on teine - jahukas ja maitsetu ning suure lapiku seemnega. Seemnetega paljuneb harva, vegetatiivselt läheb edasi varreharude abil. Kasutamine: marju üldiselt ei kasutata, üksnes Norras ja ka Venemaa põhjarahvaste hulgas on leesika marju lisatud leivataignale. Marjad kuivatatakse ja jahvatatakse, nii

Eesti loodus ja geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Ilutaimede hooldusjuhend

igavana tunduvale teepervele, tiigi kaldale või metsaserva. Läikiv hõbepuu on külmakindel ja vähenõudlik ning saab hakkama ka kuivemal liivakal põndakul, kuigi väga põuane kasvupaik talle ei meeldi. Läikiv hõbepuu sobib hästi tuulevarjuks mesila juurde, tegemist on ju hea meetaimega. Põõsas õitseb küll alles juunis, mil nektarit saab teisteltki taimedelt. Kellukjad kollased õied on väikesed, kuid lõhnavad imehästi. Hõbekasrohekad kerajad, soomuskarvadega kaetud viljad on jahukad ega sünni süüa (Sander, 2011). Joonis 1. Läikiv hõbepuu (http://seemnemaailm.ee/jpg/Eleagnus%20angustifolia%20tree.jpg) 2.1.2. Hooldus Läikivast hõbepuust saab ilusa heki, ta talub hästi nii linnasuitsu kui ka kärpimist. Okstel on tugevad teravad astlad nagu ühel korralikul hekipõõsal olema peabki. Põõsas on vähetundlik ja talub hästi põuda. Võib kasvada ka kuival ja liivasel pinnal (Sander, 2011).

Ilutaimede kasutamine
66 allalaadimist
thumbnail
116
doc

Puittaimede hooldusjuhend

(Seemnemaailm). 12 HARILIK LODJAPUU Lühiiseloomustus Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) (joonis 1) on muskuslilleliste sugukonda kuuluv põõsaliik. Rahvasuus tuntakse teda ka õispuu, koerõisupuu, hullukoeramarjapuu ja leedripuu nime all (wikipedia). Eestis leidub ta tavaliselt suure põõsana kasvamas viljakate muldadega metsades (Calmia). Joonis 1. Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) Kasvab ta eelkõige just Euroopas, Aasia lääneosas ja leidub ka Aafrika põhjaosas. Kasvamiseks eelistab lodjapuu just niiskemaid kohti ja viljakamaid muldi (Calmia). Kui vaadelda lodjapuu lehti, siis on need kolme, ja harvem kuni viie tipulised ja sarnanevad väga vahtra lehtedega. Õied on tal valged, kerge roosaka või roheka varjundiga. Lodjapuud võib õitsemas näha mai lõpul ja juuni alguses. Viljad on kobarates, erepunased ja meenutavad vägagi pihlakate omi (Aiasõber). 13

Ilutaimede kasutamine
127 allalaadimist
thumbnail
137
docx

Puu ja põõsad

HARILIK PÕÕSASMARAN Lääne-Euroopa, Skandinaavia, Uraalist Kaug-Idani, Põhja-Ameerika Päritolu 0,5-1,5 m Kõrgus püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas Kasvukuju siidkarvased punakaspruunid, väga peened Võrsed külgpungad munajad kuni piklikmunajad. 0,4-0,6 cm pikad, karvased Pungad vahelduvad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, Lehed tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad Õied õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates Viljad õitseb juunist augusti lõpuni Õitsemisaeg Kasvukoht:

Dendroloogia
59 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun