o Metsasus % o Puiduvaru m3 (annab parima ülevaate metsavarude suurusest) · Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada · Puuliigid o Väärispuud-sandlipuu, eebenipuu, punane puu, raudpuu, tekapuu o Kõvad lehtpuud-tamm, pöök o Tarbeokaspuud-kuusk, mänd lehis o Väheväärtuslikud lehtpuud-kask, haab, paju, lepp o Erikasutusega puud-hevea ehk kautsukipuu, korgipuu, datlipalm jt · Reegel: metsaraie=aastane juurdekasv · Metsatüübid: Metsatüüp Riigid(3-5),kus Peamised puuliigid Metsa iseloomustus, kasvab juurdekasv m3/ha Parasvöötme okasmets Venemaa Kuusk 1-2 m3/ha Rootsi Mänd Tarbeallikas Kanada Seeder
KASK PÄRN VAHER Madalamad lehtpuud ja põõsad on: - toomingas - sarapuu LEHTMETSAD Parasvöötme pehmema kliimaga aladel kasvavad lehtmetsad. Lehtmetsades kasvavad peamiselt laialehelised puud: TAMM SAAR - Pöök Hikkoripuu ja tulbipuu Põhja- Ameerikas Kaug-Ida Kaug-Idasegametsad segametsades kasvab 2-3 kord erinevaid puuliike: KOREA SEEDERMÄND AMUURI KORGIPUU MANZUU RIA PÄHKLIP UU ZENNSENN Segametsades kasvavad: Euroopas: Kaug-Idas: · Kuusk · Amuuri korgipuu · Kask · Mandzuuria · Haab pähklipuu · Tamm · Amuuri pärn · Pärn · Hiina · Sarapuu sidrunväändik · Korea seedermänd Lehtmetsades kasvavad: Euroopas: Põhja- Kaug-Idas: · Tamm Ameerikas: · Vaher · Pöök · Pöök · Pärn
KASK PÄRN VAHER Madalamad lehtpuud ja põõsad on: - toomingas - sarapuu LEHTMETSAD Parasvöötme pehmema kliimaga aladel kasvavad lehtmetsad. Lehtmetsades kasvavad peamiselt laialehelised puud: TAMM SAAR - Pöök Hikkoripuu ja tulbipuu Põhja- Ameerikas Kaug-Ida Kaug-Idasegametsad segametsades kasvab 2-3 kord erinevaid puuliike: KOREA SEEDERMÄND AMUURI KORGIPUU MANZUU RIA PÄHKLIP UU ZENNSENN Segametsades kasvavad: Euroopas: Kaug-Idas: · Kuusk · Amuuri korgipuu · Kask · Mandzuuria · Haab pähklipuu · Tamm · Amuuri pärn · Pärn · Hiina · Sarapuu sidrunväändik · Korea seedermänd Lehtmetsades kasvavad: Euroopas: Põhja- Kaug-Idas: · Tamm Ameerikas: · Vaher · Pöök · Pöök · Pärn
Vahemere taimestik Teie nimi Vahemere asukoht Koordinaadid 35° 0′ 0″ N, 18° 0′ 0″ E Asub Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, millest tulenebki Vahemere nimi Liikide rohkus Tänu erinevale kliimale ja maa reljefile, on erinevates piirkondades erinev taimestik. Vahemere maadel kasvab üle 10000 erineva taimeliigi, umbes 5 korda rohkem kui Kesk- Euroopas. Vahemere maadel on väga palju taimi mis kasvavad ainult seal, ligikaudu 38%. Maasikapuu Taimede omadused Vahemeremaade taimed on väga vastupidavad. Enamus Vahemeremaade taimeid taluvad hästi põuda. Mõned taimes suudavad kasvada isegi erodeeritud ja toitaine vaesetel maadel. Üks selliseid taimi on viinamari, mis kasvab sealsetes tingimustes väga hästi. Kõige levinumad taimed Kõige rohkem kasvab seal igihaljaid taimesi, näiteks nagu salvei, rosmariin, oleander(eeterlikke õlisi sisaldavad taimed). Lisaks kasvab palju erinevaid viljapuid, nen...
Kaug-Idas on aga sarnaselt lehtmetsadega eri puuliike umbes poole rohkem. Seal on levinumad liigid korea seedermänd, amuuri nulg, mongoolia tamm, mandzuuria pähklipuu, amuuri korgipuu, amuuri metsviinapuu jt. Erinevalt okasmetsadest on segametsad mitmerindelised, st. et kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude põõsastega nagu sarapuu, paakspuu, kikkapuu jt. Maapinnal aga vohab üsna tihe rohurinne. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Kas segametsade allvööndi loomastikus peegeldub okasmetsa ja lehtmetsa esindajate segunemine. Tüüpilised
Mullad Okasmetsades leetmullad Tunnuseks hele Lehtmetsades pruunmullad leetekiht Pruuni värvusega viljakad mullad Okasmetsad Tumetaiga: Heletaiga: Kuusk Mänd Nulg Lehis Segametsad Euroopas: Kaug-Idas: Kuusk Amuuri korgipuu Kask Mandzuuria Haab pähklipuu Tamm Amuuri pärn Pärn Hiina sidrunväändik Sarapuu Korea seedermänd Lehtmetsad Euroopas: Põhja- Kaug-Idas: Tamm Ameerikas: Vaher Pöök Pöök Pärn Vaher Vaher Saar Jalakas Hikkoripuu Jalakas Pärn Tulbipuu suhkruvaher Näiteid taimedest sarapuu pärn
Puude jagunemine 5 puuliigiks( mitte bioloogiline) 1)Väärispuud - väga ilus ja vastupidav ( eebenipuu ) 2)Kõvad lehtpuud - suhteliselt tugev ( pöök ) 3)Tarbeokaspuu - laia kasutusalaga ( mänd, kuusk ) 4)Väheväärtuslikud puuliigid - laialt ei tarvitata ( lepp, paju ) 5)Erikasutusega liigid - koor, vili, vm. on tähtsam kui puit(korgipuu, heveapuu, datlipalm) Maailma metsatüübid: Ekvatoriaalsed vihmametsad 1.juurdekasv kiire 2.Arvestuslank kuni 50m3/ha aastas 3.Ülekaalus väheväärtuslikud ja erikasutusega liigid 4.Sobiv oleks valikraie 5.Ülitähtsad ökoloogiliselt Lähisekvatoriaalsed metsad ja hõrendikud 1.Niiske ja kuiv aastaaeg vahelduvad 2.Arvestuslank sõltub niiske aastaaja pikkusest (20-30) 3.Väärispuud, kõva lehtpuu, erikasutusega liigid, väheväärtuslikud 4.Väärtuslikud metsad Niisked lähistroopilised metsad 1.Mandrite idarannikutel 2.Suvi niiske, talv kuiv 3.Arvestuslank 15-20 4.Tarbeokaspuu, kõva lehtpuu, väärispuu 5.Väga väärtusl...
Metsandus ja metsamajandus Metsad katavad umbes 30% maismaast (4 miljardit hektarit), kuid jaotuvad piirkonniti väga ebaühtlaselt. Maailma metsarikkamad riigid: Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia. Euroopas Rootsi, Soome, Eesti ja Norra. Valdav riiklik metsaomand: 1. Euroopas riigimetsi 90% 2. Põhja-Ameerikas 64% 3. Aasias 94% 4. Aafrikas 100% 5. Venemaal 100% Vaid kolmandik maailma metsadest on esmased nn looduslikud metsad, mida inimene oma majandustegevuse käidus pole muutnud. Hoiumetsad: Mets, kus ei tehta mitte mingisugust majandustegevust. Inimtegevus piirdub looduse kaitsmisega. Raied on lubatud vaid liigikaitselisel või looduslikkuse taastamise eesmärgil. Kaitsemets: Keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets kuulub kaitsemetsa kategooriasse. Kui hoiumetsas kaitstakse metsa ennast, siis kaitsemets kaitseb omakorda midagi. Selleks võivad olla rannad, kaldad, allikad looalad, põhjavesi, erosiooniohtu, saastatust. ...
PÄRNALISED TILIACEA 30 Harilik pärn Tilia cordata 31 Suurelehine pärn Tilia platyphylla 32 Läänepärn Tilia x vulgaris NÄSINIINELISED THYMELAEACEAE 33 Harilik näsiniin Daphne mezereum HÕBEPUULISED ELAEGNACEAE 34 Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides TSITRUSELISED RUTACEAE 35 Ammuri korgipuu Phellodendron amurense VATHRALISED ACERACEAE 36 Mägivaher Acer pseudoplatanus 37 Harilik vaher Acer platanoides 38 Tatari vaher Acer tataricum 39 Ginnala vaher Acer ginnala 40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus
PÄRNALISED TILIACEA 30 Harilik pärn Tilia cordata 31 Suurelehine pärn Tilia platyphylla 32 Läänepärn Tilia x vulgaris NÄSINIINELISED THYMELAEACEAE 33 Harilik näsiniin Daphne mezereum HÕBEPUULISED ELAEGNACEAE 34 Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides TSITRUSELISED RUTACEAE 35 Ammuri korgipuu Phellodendron amurense VATHRALISED ACERACEAE 36 Mägivaher Acer pseudoplatanus 37 Harilik vaher Acer platanoides 38 Tatari vaher Acer tataricum 39 Ginnala vaher Acer ginnala 40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus
metsamajandusega ei tegele Laheda vallas hetkel ükski firm. Põllumajanduslikku maad on vallas 4800 hektarit. Enamus põllumajandusest on kahe ühistu käes, Vardja MÜ ja Lahe MÜ, mis tegelevad segapõllumajanduse ja ka piimakarjakasvatamisega. 3.3. Taimestik ja loomastik, looduskaitse Suuri kaitsealasid ja metsaalasid Laheda vallas pole, kuid sellegi poolest leidub siin haruldasi taimi ja loomi. Üks haruldastest taimedest ongi Amuuri korgipuu, lisaks sellele on II kaitsekategooria taim ka kummeli-võtmehein. Kaitseall olevaid loomi leidub siin kaks, väike-konnakotkas ja kanakull. Laheda valla territooriumil on ka üks hoiuala, Tahkjärve soo hoiuala, mis on kaitse all 2005. aastast. Tahkjärve soo hoiuala on tehtud vastava elupaigatüübi kaitseks. Alas on keelatud sood kahjustav tegevus.(Laheda valla üldplaneeringu...) 4. TÖÖSTUS, TURISM 4.1. Tööstus
b)Sega ja Lõunapoolkeral. Parasvööde (kultuurmaasik, Sarapuu, Metskits, Metsavööndis Lehtmetsad on lehtmetsad Asub Euraasias mitmerindeline kikkapuu, hirv, kasvatatakse inimtegevuse Läänemere ning mets) paakspuu, metsnugis, rukist, nisu, tagajärjel kõige Vaikse ookeani korgipuu, korea halljänes, kartulit, otra, lina. rohkem aladel ning seedermänd, pesukaru, Siin on püsiv kannatanud Põhja-Ameerikas sidrunväändik, vapiti, skunk, inimasustus juba ning seetõttu aamuri vesihirv, mandriäätumiste säilinud
30. Tilia platyphylla Harilik pärn 30 31. Tilia x vulgaris Suurelehine pärn 31 32. Tilia x vulgaris Läänepärn e. Hollandipän 32 33. Daphne mezereum Harilik näsiniin 33 34. Hippophae rhamnoides Harilik astelpaju 34 35. Phellodendron amurense Amuuri korgipuu 35 36. Acer pseudoplatanus Mägi vaher 36 37. Acer platanoides Harilik vaher 37 38. Acer tataricum Tatari vaher 38 39. Acer ginnala Ginnala vaher 39 40. Acer negundo Saarvaher 40 41. Aesculus hippocastanum Harilik hobukastan
küdoonia Cydonia tulbipuu Liriodendron hõbevaher Acer saccharinum harilik robiinia e. valge araukaatsia Robinia pseudoacacia Kanada tsuuga Tsuga canadensis hall nulg Abies concolor forsüütia Forsythia veigela Weigela torkav kuusk Picea pungens kreeka pähklipuu Juglans regia lõhnav kuslapuu Lonicera caprifolium mädarõigas Armoracia igihali Vinca riitsinus Ricinus liht-naistepuna Hypericum perforatum aedruut Ruta graveolens iiris Iris valge mooruspuu Morus alba amuuri korgipuu Phellodendron amurense tobiväät Aristolochi Kasvuhoone Palmihoone mõõkjaokkaline kivijugapuu Podocarpus elatus flamingolill Anthurium crassinervium valge streliitsia Strelizia alba suureõieline tunbergia Thunbergia grandiflora kääbuspalm Chanaerops humilis harilik viigipuu Ficus carica puhev pudelpalm Mascarena verschaffeltii võipätakas Pinguicula esseriana huulheina liik Drosera capensis Laose datlipalm Phoenix roebelenii o'brien kanaari datlipalm Phoenix canariensis
LINE kuumad ja sademete vaesed, Torkivad madalad vähe, Känguru, nad ei ole välja m. Taimekasvatus : pitsaatsia, olender, Goriig(Itaalias) PÕÕSASTIK talved pehmed ja sademete roh. võsad, pekaari. kunatud või sitrus, viinamarjad, oliivipuu korgipuu Chaparra (Ameerikas) JA METS erroteeritud. oliivid, Kalapüük, ROHTLA Parasvõõtme lõunaosa kliima Kuivalembelised, Närilised, Mustmuld-kõige Väga suured põllud, Enamus looduslikest Aasias stepp
aeduba, aedmajoraan. Viljapuud ja marjapõõsad Must sõstar, ploomipuu, astelpaju, punane sõstar, pirnipuu, harilik kirsipuu, aedõun jaapani ebaküdoonia, must aroonia. Haljasalade ja parkide taimed Hall ehk valge lepp, sarapuu, paju, harilik vaher, astelpaju, viirpuu, mägivaher, harilik kukerpuu, suur läätspuu, harilik tamm, harilik pihlakas, hobukastan, harilik robiinia, harilik ebajasmiin, valge ristik, amuuri korgipuu, lumimari, kuldvits, lumikelluke. Muud meetaimed Teised meetaimed, mis mesilaste õietolmu varusid täidavad on valge iminõges, põldsinep, kaarkollakas, harilik vereurmarohi, käbihein, ojamõõl, naat, mets- harakputk, harilik tõlkjas, harilik pune, põldohakas, ussikeel, esparsett, harilik raudrohi, suur takjas, lõhnav reseeda, äitar. Harilik pihlakas Ojamõõl Paiseleht Külvatavad meetaimed
Ka Eesti kuulub segametsavööndisse, täpsemalt küll leidub Eestis kõiki metsatüüpe. Kirde-Eesti kuulub okasmetsavööndisse, Kesk- Eesti segametsavööndisse, Saaremaal leidub aga juba ka lehtmetsavööndile iseloomulikke metsakooslusi. Euroopas on segametsade levinumad puuliigid kuusk, mänd, tamm ja pärn. Kaug-Idas on aga sarnaselt lehtmetsadega eri puuliike umbes poole rohkem. Seal on levinumad liigid korea seedermänd, amuuri nulg, mongoolia tamm, mandzuuria pähklipuu, amuuri korgipuu, amuuri metsviinapuu jt. Erinevalt okasmetsadest on segametsad mitmerindelised, st. et kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude põõsastega nagu sarapuu, paakspuu, kikkapuu jt. Maapinnal aga vohab üsna tihe rohurinne. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Kas segametsade allvööndi loomastikus peegeldub okasmetsa ja lehtmetsa esindajate segunemine. Tüüpilised taigaasukad pruunkaru, hunt ja nirk kohtuvad siin lehtmetsades elutsevate metskitsede, metssigade ja halljänastega
Veini ei riku niivõrd õhk kui niisugune, vaid hapnik, mis õhus sisaldub. Veini aroom muutub hapnikuga kokkupuute tagajärjel madeirat meenutava lõhna taoliseks, mistõttu mõnikord nimetatakse seda veini viga madeirastumiseks. Veini värv muutub hallikaspruuniks ja maitse kibedaks. Edasisel hapniku juurdepääsul veinile on lõpptulemuseks veiniäädikas. Korgi viga Nn. korgi viga on tingitud sellest, et kork on enamasti juba enne villimist nakatatud seenorganismidega. Korke tehakse korgipuu koorest, mis on taastuv ja lagunev tooraine, ent korgil on siiski üks suur viga-2-8 % kõigist korkidest on saastatud trikloroanisooliga. See lamestab või rikub veini, muutes selle lõhna ja maitse hallitanud papi sarnaseks või millekski veel hullemaks. Harva juhtub seda, et korgis oleva mikroprao kaudu väljastpoolt nakkus veinini jõuaks. Veini lõhnas on sel juhul kibekas kopituse ja seenelõhn. Samamoodi lõhnab ka kork
oopiumisõda, revolutsioon, sametrevolutsioon Ürituste üldnimetused olümpiamängud, Tartu maraton, vanalinnapäevad, hansapäevad, Euroopa meistrivõistlused Loomatõud, taimeliigid tori hobune, inglise setter, pekingi part, siberi nulg, amuuri korgipuu Ilukirjanduses on tavalisemate nahistas suisleppi süüa, istus aeda sortide puhul võimalik väikese kuldreneti alla algustähega ja ilma jutumärkideta tarvitus Keelenimed, rahvanimetused hispaania keel, läti rahvas, paapua hõimud Rahvuslikkuse märkimine Eesti kirjandus, jaapani kunst, vene ballett, eesti rahvakalender SIDEKRIIPSUGA, LÄBIV SUURTÄHT, JUTUMÄRGID
Järvistu ümbruses - segametsad; Euroopa keskosas lehtmetsad Kliima valdavalt mandriline, kujunenud 4 aastaaega Tihe sisevetevõrgustik Väheviljakad leetmullad Inimmõju lõunapoolsetes lehtmetsades Keskkonnaprobleemid kohalikku päritolu Okasmetsad: Kuusk, harilik mänd Euroopas; seedermänd, lehis Aasis; nulg, tsuuga, ebatsuuga P.-Ameerika; araukaaria L.-Ameerikas Segametsad: kuusk, kask, pärn haab; Kaug-Idas amuuri korgipuu, korea seedermänd, amuuri pärn jne Lehtmetasd: kask, paju, jalakas, vaher, pöök, tulbipuu, suhkruvaher jne 27.12.12 Rohtlad 27.12.12 asuvad parasvöötme soojemas osas Rohtlate vööndit piirab ühelt poolt metsavöönd ja teiselt poolt poolkõrbete ja kõrbete vöönd Suvel on sooja 15°C kuni 25°C, talvel -5°C kuni 5°C Rohtlaalade maastikku iseloomustavad kuivalembesed ja lühikese kasvuperioodiga rohttaimed
muldade rikkumine, õhu rikkumine, algsete liikide hävitamine SEGA JA LEHTMETS 40- 55pl ll. Euroopa, korea ps, jaapani põhi, ida venemaa, austraalia saared. Kv: parasvöötme põhjaosa S: 25, T: -5 sajab 1000-2000 mm aasta läbi, sügisel ja kevadel. Toitaine rikkad pruunmullad.Taimed: vaher, kanarbik, tamm, pöök, pärn, saar, jalakas, kastan , pähklipuu, kask haav paju, rododendron. tammikud, kanarbik, varjulill, nulg. rododendron, loorber, liaanid, sidruniväändik, korgipuu e. sametpuu. Loomad: pesukaru, punahirv. Nirk, tiiger, leopard, tähnik, karud, kuradihaigur, vesihirv, mägilammas, korkas, kährik, kurvits metsnugis, metskass, piison. Inimesed: soodasad elutingimused, tihe inimasustus, tihe teedevõrk, palju maavarasid, looduskaitse alad, kõrgtehnoloogiline tootmine, kalapüük, siid, põllukultuurid, vähe säilinud traditsioone. Keskond: heitgaasid, happevihmad. OKASMETS 45-62 pl.ll, põhi ameerika, skandinaavia, venemaa, siber
Metsatööstus. Metsa majandus- metsade istutamisest puude raieküpseks saamiseni hõlmav majandusharu tootmistsükkel- kuni 100 a , taastuv loodusvara tarbimine kasvab metsatööstus- metsandussektori haru- metsa langetamisest puiduni paberi-, mööbli, puidutööstusesse tarbepuit- kütteks , kõige rohkem arengumaades Paberi tarbimine ja tootmine kasvab Väärispuit- eeben, mahagon, sandlipuu Pöök, tamm- mööbel Koor- korgipuu , mahl- kautsuk- kumm viljad- datlid , siirup- kanada vaher keemiatööstuse tooted- tärpentiin, tõrv, eeterlikud õlid 5. Riigi arengutase ja puidutööstus. ( metsa- ja puidutoodete eksport ) Riigi arengutase- Põhjas rohkem töönduslikku , Lõunas tarbepuitu Arenenud riik ekspordib toodangut, mitte ümarpuitu Soome isegi impordib metsa, vihmametsades jm Lõuna riikides müüakse puitu äraelamiseks Mõtle : ( vaata üle ka esitluste vastavad ülesanded )
50. Tatari kuslapuu pungad on kahekaupa, koor on hall-hõbedane. 51. Harilik hobukastan suured lehearmid ja väga suur tipupung. 52. Jaapani juudapuu lehik ilusad punased pungad, läikivad. Koor on pruun. Pung meenutab küünist ja liibub vastu oksa, väga väike pung. 53. Punane leeder spetsiifiline lõhn, paks ja helepruun-hallikas oks. Säsiosa on pruun. Punga all on suur kolmnurk 54. Must leeder säsi osa on valge, muidu eelmisega sarnane. 55. Amuuri korgipuu puit on kollane, hobuseraua kuju punga ümber. 56. Kare deutsia seest õõnes toru , ilma säsita, kasvõi puhu sisse. Kollakas oks on sile. 57. Laialeheline ebajasmiin heledad kolmnurgad, koor on hall. Pungad on pisikesed, keera et näha! 58. Harilik ebajasmiin koorevärv on pruun, punga pole näha. Ebajasmiinidel on pikad peened külgraod. 59. Korea forsüütia helepruun kollakas oksakoor, punga tipus must tükike, tipus tipppung. 60
Kõik plekid tuleks eemaldada kohe. Ettevaatust tugevatoimeliste puhastusainetega need võivad rikkuda vaipkatte värvi või tekstuuri Korkkatted Kork on looduslik materjal, mida saadakse Hispaanias ja Portugalis kasvavatelt korgitammedelt. Korgitamm peab kasvama 25-aastaseks, et seda esimest korda koorida saaks. Sellest koorest veel korki ei tehta. 9 Aastat hiljem kooritakse puu uuesti ja alles siis saab koorest korgiplaate valmistada. Korgipuu koor peenestatakse, segatakse vaiguga, kuumutatakse ja pressitakse. Plaadipõhjas voib olla PVC-d ja täiteaineid sisaldav kiht. Tänapäeval pannakse korgiplaatidele peale, alla, ja külgedele PVC- kaitse. Sellist põrandat puhastada ka niiskete puhastusviisidega Korkpõrandad ei ole kunagi libedad, nad imavad mustust ja vajavad sagedast koristust. Põrandad ei talu tugevaid keemilisi aineid. Need sobivad vähekasutatavatesse kuivadesse ruumidesse.
Seedermännid ei läinud kasvama. Katsetati ka ameerika lehist ja läänelehist-- kokku istutati sadu puid, mida tänaseks pole kahjuks enam säilinud. Okaspuudest kasvas hästi kanada tsuuga, harilik ebatsuuga. Arvukalt on lossi juurde istutatud harilikku elupuud. Lehtpuudest jäi peale korduvat katsetamist põhiliseks harilik tamm, mõned papliliigid, saar ja harilik pöök. Veel leidus pargis: ginnala vaher, haberoodne vaher, mandzuuria vaher, nipponi vaher, mandzuuria araalia, amuuri korgipuu, amuuri maakia, amuuri toomingas, mandzuuria saar, Bunge saar, ameerika saar, harilik valgepöök, punane tamm, punaselehine pöök, hilistoomingas, korea seedermänd. H. Raap täiendas omapoolselt parki mitmesaja liigi võrra. Korvipaju istanduses kasvatati vesipaju, vitspaju, ameerika paju jt. Pargi pindalaks oli kokku 54 ha ning seal kasvas kokku ligi 500 erinevat puu ja põõsaliiki ning vormi. Tänasel päeval hooldab ja taastab parki RMK. Pargis on hooldatud jalutus ja matkarajad.
enda põrandakonstruktsioonist. Peahoonest põhja poole jääv pargiosa selsamal jõe ja paisjärve vahelisel poolsaarel vaheldub märksa väiksemate pargiaasade ja tihedamalt istutatud aladega metsapark, kus harilik pärn, vaher, saar ja tamm annavad ohtralt järelkasvu. Sillapää lossipark on üle 600 puu- ja põõsaliigiga üks liigirikkamaid Eestis. Mainitud kodumaiste liikide kõrval kasvab siin veel harilikku hobukastanit, manduuria, aprikoosipuu, alpi kuldvihm, amuuri korgipuu ja palju teisi haruldasi ning ka külmaõrnu liike, kui arvestada Räpina asukohta. Kõigele lisaks pesitseb pargis üle 60 erineva linnuliigi ja ka erinevaid loomaliike, nagu näiteks oravad, siilid, tuhkrud, nirgid, nahkhiiri, kopraid ja saarmaid. Joonis . Sillapää mõisapark (Sillapää mõisapark.www) Pargi lõpetab põhjatipus väheldase künka otsas asuv sõõrja põhiplaaniga klassitsistlikus stiilis valgerotund- pargitempel, mida rahvasuus kutsutakse ka Musitempel. (vt. joonis 6)
kirjuvärvilise koorega, mis tekib tänu irduvatele Plaatan Platanus kooreplaatidele (paistab nii noor kollakas- rohekas koor, kui ka hallikas vana koor). Võra on lai, tohe. Heitlehised, Kõik puu osad on suuremal või vähemal määral lõhnavad (haisevad); Pungad Korgipuu Phellodendron väikesed, välja ulatub ainult selle tipp, asuvad põikvastakuti. Sugukond Kõrgetüvelised hargneva laia võraga puud. Juglandaceae pähklipuulised Pungad soomusteta. Tähelepanuväärne koor, valgest punase ja
ESMASEKTOR PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED. Põllumajandusliku tööga elatab end umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (pea kolmandik maismaast): · haritav maa (enamjaolt põldude, istanduste all) · looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad). Põllumajanduse struktuur sõltub: · looduslikest tingimustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · ajaloolise arengu iseärasustest · rahvuslikest traditsioonidest Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. Põllumajandus: · elatus- ehk naturaalmajandus · turumajandus Looduslikud tegurid: kliima (temp., niiskusolud, kasvuperiood), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), relje...
Sademed 500-750mm. Okasmetsad: Parasvõõtme külmemas osas. Lehtmetsad: Parasvõõtme soojemad ja niiskemad osas. 3.Mullastik: Okasmetsad: Leetmullad. Leetumine on mulla kujunemiseprotsess, mille käigus toitained lagundatakse ja uhutakse sademeteveega sügavale. Väheviljakad. Lehtmetsad: Pruunmullad, keskmise viljakusega. Taime lehed kõdunevad. 4.Taimestik: Okasmetsad: Kahtesuguseid- tumetaiga ja heletaiga. Siberi seedermänd, kuusk, lehis, mänd, pohl, samblikud. Lehtmetsad: amuuri korgipuu, amuuri pärn,, kask, paju, haab, vaher, saar Kultuurtaimed: rukis, kaer, kartul, lina, nisu, suhkrupeet 5.Loomastik Okasmetsad: põder, pruunkaru, kobras, ilves, ameerika naarits, skunk, orav, valgejänes, kobras, ahm. Lehtmetsad: metskits, hirv, metsnugis, halljänes, pesukaru, vöötorav. 6. Inimtegevus: Okasmetsad: tselluloosi- ja paberitööstused, karusloomade küttimin. maavarade kaevandamisel tekkivad tööstusjääkmed. Lehtmetsad: põlluharimine, rajutakse metsi maha. 7
ESMASEKTOR PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED. Põllumajandusliku tööga elatab end umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (pea kolmandik maismaast): · haritav maa (enamja olt põldude, istanduste all) · looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad). 1 · Põllumajanduse struktuur sõltub : · · looduslikest tingimustest · ajaloolise arengu iseärasustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · rahvuslikest traditsioonidest · · Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. · Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. · Põllumajandus: · 2 elatus- ehk natu raalmajandus · turumajandus · Lo...
Kõik rood karvased. Mõnikord südaja alusega. 30) Tilia x vulgaris läänepärn Hariliku ja suurelehelise pärna hübriid. Paljas va. roodude nurkades hallpruunid karvatutid. Pealküljel rood sissevajutatud. 31) Daphne mezerum harilik näsiniin Lehed talbjad. Serv terve. Paljad. 32) Hippophae rhamnoides harilik astelpaju Lehed kitsad. Serv terve. Alt ja pealt hõbedaste soomuskarvadega kaetud. 33) Phellodendron amurense amuuri korgipuu Lehed piklikmunajad, paaritusulgjad liitlehed. Serv peentäkiline. Servas ripsmed. Roodude kohalt karvane. Värsked lehed hõõrudes lõhnavad tugevalt. 34) Acer pseudoplatanus mägivaher Lehed hõlmised (3-5), ebaühtlaselt kahelisaagja servaga. Alus südajas. 35) Acer platanoides harilik vaher Leht hõlmine, teravatipuline. Hõlmadel teravatipulised hambad. Roots pikk. 36) Acer tataricum tatari vaher Lehed munajad/piklikmunajad, hõlmised või kahelisaagjad
klaaskatte. Räpina pargi vabakujulises osas on alles mälestusmärk aastail 19181919 nõukogude võimu eest võidelnutele. Pargi esiväljakul on skulptuur ,,Daam kitarriga" Rohkem kui 600 puu- ja põõsaliigiga on Räpina park üks liigirikkamaid Eestis (2010). Park rajati liigirikkana ning seda on hiljem pidevalt täiendatud. Seal on ohtralt võõrliike, eri vormi okas- ja lehtpuid. Põhipuuliigid on harilik pärn ja tamm. Siin kasvab ka palju haruldusi: amuuri korgipuu, läiklehine pärn, hariliku jalaka püramiidvorm 'Exoniensis', põldjalakas, sahhalini nulg, ameerika lehis, mandzuuria aprikoosipuu, alpi kuldvihm jt. Räpina park on üks parimaid nahkhiirte suviseid elupaiku Eestis. Pargis elavad kaitsealused nahkhiired: põhja-nahkhiir, veelendlane, suurkõrv, tiigilendlane, pargi-nahkhiir, Nattereri lendlane, suurvidevlane ning kääbus-nahkhiir. Pargis pesitseb 43 liiki linde, sh kodukakk; läbirändajaid ja külalisi on kokku 25 liigist, nende
teisesse.[4] Joonistus 3. Keskmised temperatuurid 1.3.3. Loodusvarad Portugal võtab esimest kohta Euroopas wolfraami tagavara eest. Selle maht on umbes 13 tuhat tonni. Ka rikkad uraani paigad asuvad Urzeirikas. Oluline koht võtab tina, vase, piriiti, berriliumi, marmori, plii, kivisüsi ja soola tagavara, aga Portugal on vaene kütuseressurside suhtes. Üks olulisemaid looduvarasid on korgipuu.[4] 1.4. Rahvusvahelised organisatsioonid ja rahvusvahelised firmad Portugal on Euroopa Liidu liige, Vahemere Liidu osaleja, Euroopa Nõukogu, NATO, OECD (The Organisation for Economic Co-operation and Development), Portugaalkeelte Maade Kogukonna ja Ladina Liidu liige.[6] 21 Portugalis on väga palju rahvusvahelisi firmaid ja ettevõtteid, näiteks, Coca-Cola,
Õhuke Terve servaga Paljad Tömpterava tipuga · Harilik näsiniin · Daphne mezereum Lineaarsüstjas Kaetud hõbedaste soomuskarvadega Pealt helerohelised, alt helehallid (Valgetäpiline) · Harilik astelpaju · Hippophae rhamnoides Paaritusulgjate liitlehtedega Piklikmunajad, terava tipuga Peentäkilise servaga Ripsmeline leheserv Karvane roodude juurest · Amuuri korgipuu · Phellodendron amurense 5-7 lehte, viljuvatel 3 Munajad, teritunud tipuga, ühtlasedlt saagja servaga, Pealt ja alt karvased. Keskmine leheke on pika rootsuga Leheroots on väikeste ogadega · Kitsemurakas · Rubus nessensis Lehed 3-5 lehekesega, lehekesed piklikmunajad, kuni 8 cm pikad, terava tipuga, kahelisaagja servaga, alt viltjate karvadega. Üheaastased võrsed kaetud
(suured, ebaühtlased, mustad täpid, pealt pole siserootsu näha!) * Daphne mezereum - harilik näsiniin - lehed õhukesed - talbja kujuga - tipust tömp teravad - terve servalised - alus pikalt rootsune laskuv (nagu indiaani vits kui võrse, tumerohekas tuhm, hallikas valge alt) * Hippophae rhamnoides - harilik astelpaju - lehed kitsad - lineaar süstjad - lehed kaetud hõbedaste soomus karvadega * Phellodendron Amurense - amuuri korgipuu - paaritu sulgjas liitleht - 5-13 lehekest - pikalt teritunud tipuga - piklik munajas - peen täkilise servaga, ripsmeline - rood (tumerohelised pealt nagu veresooned hargnemas, pikad tervad tipud, väga väga õrnad saagjad servad) * Acer pseudoplatanus mägivaher - leht 3 või 5 hõlmaga - südaja alusega - servad ebaühtlaselt saagjad - alt sinakas roheline (tuhmim, rohkem lai, alt pehmem) * Acer platanoides - harilik vaher
Eukarüootne rakk. Rakumembraan ja rakutuum. Ehitus ja funktsioonid; Rakuorganellid; Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus. Rakumembraan Kõik rakud on kaetud rakumembraaniga. Kuigi rakke on väga palju erinevaid, on rakumembraani ehitus kõigil väga sarnane. Lisaks raku välismembraanile on eukarüootsetes rakkudes ka membraanidega kaetud organellid. Rakumembraanil on kaks funktsiooni: 1. Eraldada raku sisekeskkond väliskeskkonnast; 2. Võimaldada ainete liikumist raku sisekeskkonnast väliskeskkonda ja vastupidi. Rakumembraani ehitus Rakumembraanid on ehitatud lipiididest, sealjuures peamiselt fosfolipiididest, valkudest ja süsivesikutest. Kõigil neil molekulidel on omad ülesanded. 1. Vesikeskkonnas, mida raku sise- ja väliskeskkond on, moodustavad fosfolipiididide molekulid spontaanselt kahekihilise struktuuri. Hüdrofoobsed otsad hoiavad seejuures sis...
Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed) Pseudotsuga menziesii harilik ebats...
tuleviku-Eesti poole. · Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti lipp, Tartu murre, Saaremaa dolomiit, Maroko apelsin, Rootsi laud, Türgi saun. Kohanimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega (nagu käändumatu omadussõna katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud, ugri keeled) järgmistes ühendites: 1) Taime- ja loomanimetused: amuuri korgipuu, saaremaa robirohi, siberi orav, koloraado mardikas, peipsi siig. NB üldkeeles ei ole viga kasutada suurt algustähte. 2) Loomatõunimetused: tori hobune, ungari meriinio, herefordi veis, jorksiri siga. NB üldkeeles ei ole viga kasutada suurt algustähte. 3) Keelenimetused: eesti, hispaania, Kanada eesti keel, Briti inglise keel 4) Rahva- ja hõimunimetused: läti rahvas, paapua hõimud. (rahvuskuuluvuse
(10) 14 8. Inimtegevus 8.1 . Sahhalin on tähtis kala- ja krabipüügipiirkond. Kütitakse ka vaalu ja kotikuid. Saarel kaevandatakse kivisütt, naftat ja maagaasi, peetakse veiseid ning kasvatatakse kartulit ja köögivilja. (2) 8.2 Susunai madalikul on põllu- ja heinamaa. Seal kasvatatakse kartulit ja köögivilja. (7) 8.3 Seedermänd, nulg, amuuri korgipuu, mandzuuria pähklipuu ja teised väärtuslikud puuliigid on hinnaliseks puiduallikaks. Metsades elab palju karusloomi. Kaug-Ida majanduses on suur tähtsus kala- ja krabipüügil, kogutakse ka merevetikaid ja limuseid. Kütitakse ka haruldasi mereloomi kotikuid ja kalaane, kel on väärtuslik, vastupidav ja ilus karusnahk. Nende loomade laskmine on aga piiratud ja seadusega rangelt reguleeritud. (3) Leidub naftat ja maagaasi (saare põhjaosas ja Aniva lahe selfil), kivi- ja pruunsütt,
pealküljel rood sissevajutatud. Lehed on 6...10 cm pikad. Daphne mezereum – harilik näsiniin Lehed on talbjad, (tömbi tipuga), õhukesed, terveservased, paljad, lühirootsulised, kuni 10 cm pikad ja 1...2 cm laiad. Hippophaë rhamnoides – harilik astelpaju Lehed on lineaalsüstjad, mõlemalt poolt hõbedaste soomuskarvadega, pealt hallikasrohelised (rohekashallid), alt helehallid, 3...7 cm pikad ja 0,4...0,8 cm laiad. Phellodendron amurense– amuuri korgipuu Lehed on paaritusulgjad, 5...13 lehekesega, viimased on piklikmunajad pika terava tipuga, väga peentäkilise ja ripsmelise servaga, alt rood karvased, tugevasti lõhnavad. Lehekesed on 5...10 cm pikad. Acer platanoides – harilik vaher Lehed 5 või 7 teravatipulise hõlmaga, hõlmadel teravad suured hambad, alt kahvaturohelised, 5...15 cm pikad. Acer pseudoplatanus – mägivaher Lehed 3 või 5 munaja ebaühtlaselt saagjaservase hõlmaga, südaja alusega, pealt tume-, alt
4. Keeled kirjutatakse väikese algustähega ja lahku. NT: prantsuse keel NB: prantsusekeelne/line kirjutatakse kokku 5. Rahvused kirjutatakse väikese algustähega. NT: jaapanlane, soomlane, eestlane, itaallased, portugallane 6. Üritused kirjutatakse väikese algustähega. NT: olümpiamängud, klassiõhtu, laulupidu, spordipäev 7. Taime ja looma nimetused kirjutame väikese algustähega. NT: amuuri korgipuu, saaremaa robirohi, jaapani seeder, koloraado mardikas 8. Ameti- ja aunimetused kirjutatakse väikese algustähega. NT: proffessor, president, proua, härra, minister NB: erilise austuse märgina võib suure tähega kitjutada järgmisi sõnu: Tema Kõrgeausus Wales'i prints, Tema Pühadus paavst PaulusVI, 9. Usundid kirjutatakse väikse algustähega. NT: luteri usk, budism, muhamedi usk, 10
OKASPUUD NULUD Abies Mullastik- nõudlikud, tahavad viljakat savikat mulda Niiskus- Valgus- Enamus talub poolvarju. Varju taluvad siberi nulg ja euroopa nulg. Valgust vajavad hall nulg. Haljastusväärtus- Dekoratiivsed Puu võra- Terava tipuga. Kitsakoonusjas kuni laikoonusjas Okkad- lineaalsed, allküljel varusatud valkjate õhulõheridadega kinnitudes ümardunud alusega otse oksale. Asetsevad oksal kamjalt. Käbid- ovaalsed kuni silinderjad, asetsevad püstiselt võra ülemistel osktel Nulud ei talu õhusaastega linnakeskkonda väljaarvatud Hall nulg. Mõned liigid on vastuvõtlikud haigustele ja kahjuritele KUUSK Picea Mullastik- niiskeid muldi tahavad har ja must kuusk, niiskust ei taha torkav kuusk Niiskus- kuivem kliima ja merelisem kliima Valgus- oleneb sellest kui hallikad ja kui sinakad on okkad. Mida intensiivsemalt see värv eraldub seda rohkem vajavad valgust. Haljastusväärtus- Kvaliteetne ja va...
kuni -50 kraadi ja isegi madalamale, samuti ka teisi ebasoodsaid tingimusi. Siia kuuluvad sookask, arukask, harilik haab, harilik ja siberi kuusk, harilik mänd, mitmed põõsaliigid, nagu suur läätspuu, kääbusseedermänd, mitmed pajuliigid jne. 2. Külmakindlad liigid- taluvad külma - 25 kuni - 35 kraadini. Siia kuuluvad kanada, torkav, engelmanni ja serbia kuusk, amuuri korgipuu, harilik elupuu jt. sireliliigid ja enamik pajuliike. 3. Suhteliselt (mõõdukad) külmakindlad liigid- taluvad temp. langust -15 kuni -25 kraadini.. Siia kuuluvad euroopa ja kaukaasia nulg, harilik jugapuu, harilik pöök, kreeka ja must pähklipuu jt. 4. Külmahellad (soojalembesed) liigid- taluvad temp. langust -10 kuni -15 kraadini. Siia kuuluvad euroopa kastanipuu, korgitamm, sekvoia jt. 5
Puitu tisleritöödel ja saematerjaliks ning mööbliks. Suurelehine pärn: Tilia platyphyllos Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 25m. Varjutaluv. Lehed alt kahvaturohelised, palju halle karve, eriti allküljel, leheroots karvane. Leht 6-15cm pikk. Sirge alus. Õitseb teistest pärnadest varem, juuni-juuli. Nõudlik mullaviljakuse suhtes. Kasutatakse haljastuses ja puitu mööbli ja saematerjali valmistamiseks. 59. Harilik näsiniin ja amuuri korgipuu Harilik näsiniin: Daphne mezereum Kasvab Euroopas, Aasias. Eestis hajusalt. 1,5m kõrgune põõsas. Kasvab viljakatel ja niisketel muldadel, külmakindel ja varjutaluv. Lehed on tömbi tipuga, õhukesed, terveservalised, paljad ja lühirootsulised, kuni 10cm. Õied roosad, lõhnavad, õitseb aprillis. Viljad punased, valmivad septembris. Mürgine. Hea meetaim, kasutatakse haljastuses. Amuuri korgipuu: Phellodendron amurense Pärit Kaug-Idast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 25m
TERAVILI Kõige vanem ja kuulsam teravili on kindlasti oder: Sotimaal kasutatakse idandatud otra, Iirimaal idandatud ja tavalise odra segu. Otra on hinnatud juba vanadest aegadest peale ja ta on tihti sattunud ka vermitud müntide peale. Võimalik, et vanad egiptlased tegid oma esimesed õlled juba ammu enne Kristuse sündi. Ju see on odra võime kasvada suhteliselt vaesel, vähese lämmastikusisaldusega pinnasel, mis teeb ta nii sobilikuks alkoholi kääritamisel. Isegi enamikule rukkiviskidest lisatakse pisut otra. Ka odrasorte on erisuguseid: kui sotlased eelistavad kaherealist, siis rukki- ja Bourboni viski valmistamisel lisatakse kuuerealist otra. Aretatud on ka odrasorte, mille saagikus on suurem, samas ei sobi need nii hästi viskitootmiseks, sest nad sisaldavad palju lämmastikku, mis mõjutab omakorda viski maitset. Rukist hakkasid viskivalmistamisel suuremal määral kasutama iirlastest väljarändurid Ameerikas, seda nii idandatud kui ka idan...
(1 t puitu 1,6 t kartulitega), keemiatööstus (vaik saadakse tärbetiini ja kambolit; seemnetest ja okastest saadakse nt okkajahu ja -pastat; koort kasutatakse nt nahkade parkimisel- paju, tamm, kuusk), toiduainetööstus (puude viljad, seemned, pähklid, kase mahl, vahtra mahl), meditsiin (kasepungad, tammekoor, pajukoor), korgitööstus (kasutatakse korgitamme, korgipuu koort) 1m3 puidust võib saada (maksumus 30-35 eurot): 250 kg paberit.....0,6 m2 saematerjali.....0,4 m2 vineeri.....180 kg viskooskiudu.....170 l puupiiritust Puidu kasutust soodustavad omadused: Piuidu kasutust ebasoodustavad omadused: Põhilised puuliigid pindala *suured looduslikud varad *omaduste ebaühtlus järgi:
vanemad lehed vaid alt karvased, samuti on lehe serv ja leheroots karvane. Õisiku kandelehed kuni 9 cm pikad, 1/3 ulatuses õisiku teljega kokkukasvanud, õisik 3-4 õieline. Vili kuni 1 cm pikk, sametkarvane. Õitseb varem teistest pärnadest, juba juunis - juuli alul. Väga pikaealised puud, saavad üle 1000 aasta vanaks. Haljastuses kasutatakse enamasti üksikasetuses, nõudlik mullaviljakuse ja õhuniiskuse suhtes. 54. Harilik näsiniin ja amuuri korgipuu Harilik näsiniin (Daphne mezereum L.) [mezéreum] Kuni 1,5 m kõrgune kodumaine hõre põõsake, kasvab Euroopast kuni Aasiani, kasvades segametsades alusmetsarindes. Võrsed: rohekashallid, painduvad, vähehargnevad. Lehed: koondunud võrsete tippudesse, kuni 10 cm pikad, äraspidimunajad, tömbi tipu ja talbja alusega, õhukesed, servast ripsmelised, hallikasrohelised. Õied: meenutavad sireliõisi, roosad kuni lillad, 3-5 kaupa piki võrseid, lõhnavad, õitseb rikkalikult
Sama kehtib iidsete pühapuude kohta. Kaitsealuste puude seas on ka selliseid, kes looduslikult meil ei kasva, nagu Alpi Kallastel asub kõige pikem, umbes 930 m seedermänd, Amuuri korgipuu, elupuu, hõlmikpuu. Ent parkidesse või pikkune Devoni liivakivi paljand Eestis. aedadesse istutatuna on nad kasvanud meie jaoks eriliseks. Järvelained on liivakivisse uuristanud mitu Tamme-Lauri tamm Urvastes
Bandungi konverents, Versailles' rahu, Mahtra sõda, Austria õlu, Maroko apelsinid, Tallinna kilud, Camemberti juust, Hispaania avang, Hiina köök, Rootsi laud, Türgi saun, Siberi katk, Rootsi punane. Kohanimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega (nagu käändumatu omadussõna katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud, ugri keeled) järgmistes ühendites: 1. taime- ja loomanimetused: amuuri korgipuu, saaremaa robirohi, jaapani seeder, damaskuse roos, siberi orav, koloraado mardikas, peipsi siig (vt ka märkus 3); 14 2. loomatõunimetused: tori hobune, ungari meriino, herefordi veis, jorksiri siga, põhjakaukaasia pronkskalkun (vt ka märkus 3); 3. keelenimetused: eesti, hispaania, jaava, ruanda keel; Kanada eesti keel, Briti inglise keel; 4
leheroots karvane. Õisiku kandelehed kuni 9 cm pikad, 1/3 ulatuses õisiku teljega kokkukasvanud, õisik 3-4 õieline. Vili kuni 1 cm pikk, sametkarvane. Õitseb varem teistest pärnadest, juba juunis - juuli alul. Väga pikaealised puud, saavad üle 1000 aasta vanaks. Haljastuses kasutatakse enamasti üksikasetuses, nõudlik mullaviljakuse ja õhuniiskuse suhtes. Palju sorte: 'Aurea'; 'Fastigiata'; 'Laciniata'; 'Prince's Street'; 'Rubra' 54. Harilik näsiniin ja amuuri korgipuu Harilik näsiniin (Daphne mezereum L.) Kuni 1,5 m kõrgune kodumaine hõre põõsake, kasvab Euroopast kuni Aasiani, kasvades segametsades alusmetsarindes. Tunnused: Võrsed: rohekashallid, painduvad, vähehargnevad. Lehed: koondunud võrsete tippudesse, kuni 10 cm pikad, äraspidimunajad, tömbi tipu ja talbja alusega, õhukesed, servast ripsmelised, hallikasrohelised. Õied: meenutavad sireliõisi, roosad kuni lillad, 3-5 kaupa piki võrseid, lõhnavad, õitseb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
