Spring in Estonia 10 Puud/Põõsast 1. Harilik jalakas (Ulmus glabra) 2.Künnapuu (Ulmus laevis) 3. Lepp (Alder) 4.Harilik mänd (Scots pine) 5. Harilik haab ehk haab (Aspen) 6. Pihlakas (Rowan) 7. Pärn (Lime) 8. Saar (Island) 9. Vaher (Maple) 10. Kask (Birch) 10 lille(metsa/peenra) 1.Sinilill (Blue flower) 2.Ülane (Anemone) 3.Maikelluke (lily-of-the-valley) 4.Orhidee (orchid) 5. Harilik nurmenukk (Primula veris) 6. Kannike (Pansy) 7. Lumikelluke (Snow bell) 8.Harilik kullerkupp (Ordinary kullerkupp) 9
PÄHKLIPUULISED JUGLANDACEAE 66 Mandzuuria pähklipuu Juglans mandshurica 67 Hall pähklipuu Juglans cinerea ÕLIPUULISED OLECEAE 68 Pensilvaania saar Fraxinus pennsylvanica 69 Harilik saar Fraxinus excelsior 70 Harilik sirel Syringa vulgaris 71 Ungari sirel Syringa josikaea JALAKALISED ULMACEAE 72 Künnapuu Ulmus laevis 73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula 75 Ameerika haab Populus tremuloides 76 Hõbepappel Populus alba 77 Palsamipappel Populus balsamifera 78 Kanada pappel Populus x canadensis 79 Berliini pappel Populus x berolinensis 80 Raudremmelgas Salix pentandra 81 Rabe remmelgas Salix fragilis 82 Hõberemmelgas Salix alba 83 Vesipaju Salix triandra 84 Kahevärvine paju Salix phylicifolia
PÄHKLIPUULISED JUGLANDACEAE 66 Mandzuuria pähklipuu Juglans mandshurica 67 Hall pähklipuu Juglans cinerea ÕLIPUULISED OLECEAE 68 Pensilvaania saar Fraxinus pennsylvanica 69 Harilik saar Fraxinus excelsior 70 Harilik sirel Syringa vulgaris 71 Ungari sirel Syringa josikaea JALAKALISED ULMACEAE 72 Künnapuu Ulmus laevis 73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula 75 Ameerika haab Populus tremuloides 76 Hõbepappel Populus alba 77 Palsamipappel Populus balsamifera 78 Kanada pappel Populus x canadensis 79 Berliini pappel Populus x berolinensis 80 Raudremmelgas Salix pentandra 81 Rabe remmelgas Salix fragilis 82 Hõberemmelgas Salix alba 83 Vesipaju Salix triandra 84 Kahevärvine paju Salix phylicifolia
65 66. Freaxinus pensylvanica marsh Pensilvaania saar 66 67. Fraxinus excelsior Harilik saar 67 68. Syringa vulgris Harilik sirel 68 69. Syringa josikaea Ungari sirel 69 70. Ulmus leaevis Künnapuu 70 71. Ulmus glabra Harilik jalakas 71 72. Populus tremula Harilik haab 72 73. Populus tremuloides Ameerika haab 73 74. Populus alba Hõbe pappel 74 75. Populus balsamifera Palsamipappel 75 76. Populus x canadensis (p.x euroamericana) e. Euroameerika pappel v. Kanada pappel
vineeri, parketi, muusikariistade ja mööbli tootmiseks. · Lehed sobivad loomadele söödaks ja allapanuks, aga neist saab ka kummitaolist kautsukit. Harilik jalakas (Ulmus glabra) jalak, jallai, jalapuu, raid ·Jalakas on väga sarnane künnapuuga.Oksad on mõlemal looklevad, tüvi tume, lehed suured. · Jalaka lehed asetsevad omapäraselt: lehed paigutunud nii, et neile langeks võimalikult palju valgust. · Jalakale sobivad viljakamad kasvukohad
puidul ja sageli mitmel aastal järjest (küll mitte samal kohal). * Must pässik kasvab peamiselt kaskedel, jalakapässikut on seni leitud vaid asulates ja parkides vanadel jalakatel: harilikul jalakal (Ulmus glabra), künnapuul (U. laevis) ja ameerika jalakal (U. americana).7 Joonis 2: Must pässik. 3. Levik. Levinud laiemalt, kui arvata osati. Kahjustab Euroopas mitut liiki jalakalisi; meie parkides on leitud harilikult jalakalt ja künnapuult. Helsingis peetakse jalakapässikut levikult teiseks pargipuude kahjustajaks vahtratarjaku (Oxyporus populinus) järel. Seal olevat haiged koguni kolmandik vanadest jalakatest. Teateid selle seene kohta on
Teades, et piletis on 5 juhuslikult valitud küsimust, leida tõenäosus, et eksamipiletis on 2 õppimata küsimust. 0,210385 11. Samadel tingimustel leida tõenäosus, et eksamipiletis on ülimalt 1 õppimata küsimust. 0,742484 12. Metsatüki (eralduse) pindala on 0,2 ha. Sellel eraldusel kasvab teiste puude hulgas 30 jalakat (Ulmus glabra). = 0,3 Leida tõenäosus, et ühel juhuslikult paigutatud proovitükil (0,002 ha) on 1 jalakas? 0,222245 13. Samadel tingimustel leida tõenäosus, et ühel proovitükil ei ole ühtki jalakat. 14. Samadel tingimustel leida tõenäosus, et ühel proovitükil on jalakaid 2 või rohkem. 0,037 Vastused: 1. 1/6 0,201 2. 0,683 0,179 3. 0,83 4. 0,087 5. 5 6. 0,718 0,488 7. 0,333 0,04 8. 0,251 9. 0,434 10. 0,210 11. 0,743 12
a) Furanokromoonid aineterühma kuuluvad oma keemiliselt ehituselt b) nende farmakoloogiline toime c) peamine taim, kus need ained TA? a) Furanokromoonid b) Spasmolüütilise toimega (leevendavad smaspide poolt põhjustatud valu, lõdvestades silelihaseid) c) Ammi visnaga Orgiammi (ammi fructus) 12. Kõige tuntuim ravimtaim, mille rögalahtistav toime oleneb saponiinide sisaldusest a) taime nimetus eesti keeles b) taime nimetus ladina keeles c) mis on droogiks? a) lagrits b) Glycyrrhiza glabra c) Glycyrrhizae radix lagritsa magusjuur 13. Zenn-senn a) taime nimetus ladina keeles b) mis on droogiks c) tähtsamad TA d) missuguste ainete hulka TA kuuluvad e) droogi ja sellest valmistatud preparaatide farmakoloogiline toime? a) Panax ginseng b) radix - juur c) panaksosiidid e ginsenosiidid d) saponiinid (steroidse struktuuriga) e) suurendab füüsilist töövõimet (jõudu), organismi üldtoniseeriv, vähendab väsimust, suurendab meestel potentsi. 14. FÜT rakendamise põhireeglid?
väikeste doosidega, mis suurtes kogustes kutsuksid esilee haiguslikke sündroome, kroonilised haigused tekivad allasurutud ihade tulemusena 3. Köha reflektoorne kaitsereaktsioon, et vabastada hingamisteed sinna sattunud võõrkehast või põletkulisest sekreedist. Äge, krooniline, kinnine, lahtine köha. Saponiinid taimed toimeained, mis vähendavad pindpinevust. Nende lahused vahutavad, on puhastava toimega. Suureneb rögaeritus Lagritsa-magusjuur (Glyzyrrhiza glabra) toimeaineks glütseriin. Toimib rögalahtistavalt, antiseptilise toime tõttu võimalik kasutada kurgupõletiku korral. Nurmenukk (Primula veris) rögalahtistav, põletikuvastane, köha ja bronhiiti leevendav vahend. Õitel nõrk rahustav toime. Ei sobi imikutele ja väikelastele Limad toimivad paikselt ülemiste hingamisteede limaskestale, vähendades põletikust tingitud ärritust ja vaigistades põletikku. Paiseleht (Tussilago farfara) põletikuvastane
Peaaegu rootsuta. Lehe allküljel pearoo alaosas valged karvad. 69) Syringa vulgaris harilik sirel Lehed munajad. Alus tavaliselt südajas võib olla ka sirge. Paljad. Terve servaga. 70) Syringa josikaea ungari sirel Lehed elliptilised, äraspidi lai, kiiljad. Serv terve. 71) Ulmus laevis künnapuu Lehed ovaalsed, ebasümmeetrilised. Üks lehe aluse pool teisest lühem. Serv kahelisaagjas. Alt pehmekarvane. Rood ei hargne kunagi kaheks. 72) Ulmus glabra harilik jalakas Lehed ovaalsed, veidi ebasümmeetrilised. Tipp terav. Jalakal on jalad all. Külgrood hargnevad sageli enne lehe serva jõudmist. 73) Populus tremula harilik haab Lehed ümmargused kuni ovaalsed. Serv laineliselt täkiline. Pealt ja alt rohelised. Lehelaba lähedal roots lapik. Sügisel kuldsed, mõnikord ka veripunased. 74) Populus tremuloides ameerika haab Lehed ümmargused kuni laimunajad. Nõrgalt südajas. Serv peensaagjas
viljakaid huumusrikkaid muldi. lubjarikast mulda. Annab põuakindel. Hästi arenenud tihe juurestik. rikkalikult juurevõsu. Eluiga kuni 300 aastat. VÕRDLUSTABEL – LIIK harilik hobukastan Aesculus hippocastanum PEREKOND jalakas Ulmus harilik hobukastan perekond jalakas Ladinakeelne Aesculus hippocastanum Ulmus, Ulmus glabra- harilik jalakas nimetus Kõrgus, m 25-30m 30-40m Võrsed ja tüvekoor hallikaspruun, plaatjas. Noored tüvekoor hallikasmust, sügavarõmelise korbaga. pungad võrsed tugevad, pruunid, punakaspruunid, Noored võrsed jämedad, looklevad, mustjaspruunid, rohkete lõvedega. Ladvapungad tihedalt tumekarvased.
Lehed ovaalsed Terava tipuga Üks lehe pool 1..2 cm lühem Leheserv kahelisaagjas, Lehe alumine külg pehmekarvane Külgrood hargnevad väga harva Lehed on 5...12 cm pikad ning 3...6 cm laiad. · Künnapuu · Ulmus laevis Ovaalsed Terava tipuga Tipp võib olla kolmehõlmaline Kahelisaagjas Enamik külgroodudest areneb kaheks Kare nagu liivapaber · Harilik jalakas · Ulmus glabra Ümar kuni ovaalne Laineliselt täkilise servaga Pika rootsuga Roots lehelaba juures lapik · Harilik haab · Populus tremula Lehed ümmargused kuni laimunajad Lühikese terava tipuga Peensaagja servaga Pealt ja alt rohelised Juurevõsu lehtedel on alus nõrgalt südajas Kollane rood pealküljel · Ameerika haab · Populus tremuloides Lehed noortel puudel ja tugevatel pikkvõrsetel hõlmised
- 9-15 lehekestt - paaritu sulgjad - jämesaagja servaga - õrnalt karvased roodude juurest (süstjam) * Fraxinus pennsylvanica - pensilvaania saar - 5-9 lehekest - lehel pung pruun (elliptilisem) * Syringa vulgaris - harilik sirel - lehed munajad, terve servaga - paljad (südajas, teistmoodi tuhmid, ühtlaselt teravneva tipuga, alt sirge) * Syringa josikaea - ungari sirel - alt valkjas/ sinakas roheline - alt karvane - ripsmeline - kiilja alusega * Ulmus glabra - harilik jalakas - leht äraspidine, tipust kolmehõlmaline - leht nõrgalt ebasümmeetriline - pealt ja alt jäikade karedate karvadega! - enamik külgroodudest hargneb kaheks enne serva jõudmist! - jalakal jalad all! (tumeroheline, sujuv, ufonägo äraspidine sakiline, ülisirged siserood, võib-olla suur leht) * Ulmus laevis künnapuu - leht ovaalne - terava tipuga - tugevalt ebasümmeetriline - pehmekarvane - enamik roodudest ei hargne! (ebakorrapärane, heledam, sirged rood)
Pähklipuulised- Juglandaceae Juglans mandshurica mandzuuria pähklipuu Juglans cinerea hall pähklipuu Õlipuulised- Okeaccae Fraxinus pennsylvanica pensilvaania saar( lühirootsulised, roots on karvasem kui harilikul saarel) Fraxinus excelsior harilik saar Syringa vulgaris harilik sirel(lehed on munajad, sirge või südaja alusega , terveservalised , karvatud, terava tipuga) Jalakalised- Ulmaceae Ulmus glabra harilik jalakas(Lehed ovaalse kujuga või äraspidised, kergelt ebasümmeetriline, nii pealt kui alt on kaetud karedate karvadega, külgrood hargnevad enne lehe serva kaheks) Ulmus laevis künnapuu( rohkem ebasümmeetriline kui harilik jalakas, terava tipuga, ovaalne, kaheli saagjas, pealt sile alt pehme karvaga, külgrood on sirged ja lehe servani välja) Pajulised- Salicaceae
Karvad esinevad lehe pearool, lehekeste allküljel ja nende rootsudel. Syringa vulgaris – harilik sirel Lehed munajad, südaja või sirge alusega, terveservased, paljad, 5...12 cm pikad, 4...6 cm laiad. Varisevad tihti rohelistena. Syringa josikaea– ungari sirel Lehed elliptilised või äraspidilaikiiljad, terve, ripsmelise servaga, pealt tumerohelised, alt valkjas- või sinakasrohelised, pearood nõrgalt karvane, paksemad kui harilikul sirelil, 6...10 cm pikad, 2...4 cm laiad. Ulmus glabra – harilik jalakas Lehed ovaalsed, terava tipuga, tugevatel pikkvõrsetel lehed äraspidised, nõrgalt kolmehõlmased. Üks lehe pool teisest kuni 0,5 cm lühem, leheserv kahelisaagjas, lehed pealküljel väga karedate lühikeste karvadega, alt karekarvased, külgrood hargnevad sageli enne lehe serva jõudmist. Lehed on 8...16 cm pikad, 5...8 cm laiad. Ulmus laevis – künnapuu Lehed ovaalsed, terava tipuga, üks lehe pool teisest 1...2 cm lühem, leheserv kahelisaagjas,
opulus) harilik pihlakas (Sorbus pihlakas (Sorbus) roosõielised (Rocaceae) aucuparia) alamsugukond õunapuulised (Pomoideae Focke) arukask (Betula pendula) kask (Betula) kaselised (Betulaceae) punane tamm (Quercus rubra) tamm (Quercus) pöögilised (Fagaceae) harilik jalakas (Ulmus glabra) jalakas (Ulmus) jalakalised (Ulmaceae) harilik pärn (Tilia cordata) pärn (Tilia) pärnalised (Tiliaceae) maikelluke ehk piibeleht maikelluke maikellukeselised (Convallaria majalis) (Convallaria) (Convallariaceae) karulauk (Allium ursinum) lauk (Allium) laugulised (Alliaceae) kollane kuldtäht (Gagea lutea) kuldtäht (Gagea) liilialised (Liliaceae)
tuntud 5 liiki. männiliste sugukonnale.Vaid harilikul ebatsuugal on karüotüübiks 2n=26 ; Harilik saar (Fraxinus Kasutusalad: tööriistade käepidemed, excelsior); Pensilvaania põllumajandustööriistad; spoon; parketti; saar (Fraxinus treppe; sisepaneele; sprodivahendeid pennsylvanica); (aerud jms). Harilik jalakas (Ulmis tõsist ohtu kujutab endast jalakatele hollandi glabra); Künnapuu haigus ehk jalakasurm, millesse võivad kõik (Ulmus laevis); vanuserühma puud haigestuda. Harilik vaher (Acer platanoides); Saarvaher (Acer negundo); Kasutatakse muusika- ja spordiriistade, Mägivaher (Acer mööbli, puitnõude, vineeri parketi pseudoplatanus); valmistamiseks. Mahl suhkrurikas. Ginnala vaher (Acer Pargipuu. ginnala); Tatari vaher (Acer tataricum);
Nuluõli valmistatakse puu okastest, mis püsivad puul kauem kui Eesti kodumaiste okaspuude omad, 8...11 aastat. Kuid huvitav on ka nii siberi kui palsaminulu koor. See sisaldab arvukalt vaigumahuteid. Kes ei usu, see mingu puu juurde, otsigu üles mõni muhk tüvel ja vajutagu: sealt väljub kleepuv vaik. Seda vaiku kasutatakse nulupalsami tootmiseks. Vähem kasutamist on leidnud ka nulu kerge puit. Eelkõige tehakse temast paberit. Harilik jalakas. Harilik jalakas (Ulmus glabra) on jalakaliste sugukonda kuuluv suur lehtpuu, Eestis pärismaine. Kasvab kuni 40 meetri kõrguseks ja tüve ümbermõõt võib ulatuda 7 meetrini ja eluiga küündida 500 aastani. Tema lehtede iseloomulikuks tunnuseks on 14-20 paari külgroodusid ja keskroo suhtes veidi ebasümmeetrilised poolmed. Jalakas on väga sarnane künnapuuga. Mõlemate puude oksad on looklevad, tüvi tume ja lehed suured. Kui jalaka võrsed on ka suve teisel poolel kaetud tihedalt pehmete karvadega, siis
Õied meerikkad. Mahl suhkrurikas. Puit kollakas või punakas, sitke, vastupidav. Puitu võib kasutada siseviimistluses, mööbliks. Harilik vaher on laialt levinud haljastuses. Künnapuu Ulmus laevis Võra laiovaalne. Lehed ovaalsed, ebasümmeetrilised, sageli üks pool teisest lühem, kahelisaagja servaga, kaetud pehmemate karvadega. Juurestik hästi arenenud. Külmakindel, keskmise varjutaluvusega, mullastiku suhtes nõudlik. Puit väga väärtuslik. Harilik jalakas Ulmus glabra Tüvi silinderjas, koor hallikasmust sügavarõmeline. Lehed suured, ovaalsed, nõrgalt ebasümmeetrilised, karekarvased. Sageli külgrood hargnevad enne lehe serva jõudmist. Täiesti külmakindel, varjutaluv, mullastiku suhtes nõudlik. Talub linnatingimusi ja kärpimist. Puit samuti väärtuslik nagu künnapuul. Raagremmelgas Salix caprea Koor noorelt hall sile, hiljem pruunikas rõmeline. Lehed elliptilised, hallikasviltjad, terveservalised, nõrgalt lainjad.
Pähklis 1-2 seemet. Viljad valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul. 6. Kasvunõuded: külmakindel. Mullastiku suhtes nõudlik. Väga suure varjutaluvusega. Hästi arenenud sammasjuurestik, väga tormikindel. Eluiga kuni 600 aastat. Annab palju kännuvõsu. 7. Kasutus: puit kerge, tema mõõtmed ei muutu, seetõttu väga hinnatud. Väga hea meetaim. Talub saastunud õhku, seetõttu levinud ka haljastuses. Harilik Jalakas (ulmus glabra) 1. Leviala: peaaegu kogu Euroopa, Väike-Aasia. 2. Suurus: 30-40 m, tüve läbimõõt kuni 1 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra tihe, lai, silinderjas või laiuv. Noorelt kooniline. Tüvekoor hallikasmust, sügavarõmelise korbaga. Noored võrsed jämedad, looklevad, mustjaspruunid, tihedalt tumekarvased. 4. Lehed ja pungad: Pungad mustjaspruunid, tömbi tipuga, roostevärvi karvadega. Lehed
kahelisaagja servaga, kaetud pehmemate karvadega kui har. Jalakal. Õitseb enne lehtede puhkemist aprillis-mais, õied kimbuna lühivõrsetel. Seemned idanevad kiiresti, annab kännuvõsu. Noores eas kiirekasvuline. Võib saada 300-400a. Juurestik hästi arenenud. Külmakindel, keskmise varjutaluvusega, mullastiku suhtes nõudlik. Puit väga väärtuslik: kõva, halvasti lõhestuv, maltspuit kollakasvalge, lülipuit pruun-tumehall. Harilik jalakas Ulmus glabra 25-30 m puu. Tüvi silinderjas, koor hallikasmust sügavarõmeline. Lehed suured, ovaalsed, kiilja alusega, nõrgalt ebasümmeetrilised, kahelisaagja servaga, karekarvased. Sageli külgrood hargnevad enne lehe serva jõudmist. Õitseb aprillis enne lehtede puhkemist. Õied tihedates kimpudes. Vili ovaalne pähklike, asub tiiva keskel. Idaneb halvemini kui künnapuul. Annab ka kännuvõsu. Täiesti külmakindel, varjutaluv, mullastiku suhtes nõudlik. Talub linnatingimusi ja kärpimist
o arbuus (Citrullus lanatus), o pudelkõrvits (Lagenaria ciceraria) Klaad 2 (Ei ole sümbioosis lämmastikku siduvate bakteritega): Selts Celastrales kikkapuulaadsed Euonymus europaea h. kikkapuu Vili- kupar, Seemned arilliga. Juured sisaldavad kautsukitaolist mahla gutapertsi Selts Malpgihiales malpiigialaadsed Viljalehti tavaliselt 3 Mol. tunnuste alusel kirjeldatud Sug. Malpighiaceae o Malpighia glabra sile malpiigia (acerola) Kirsitaoline luuvili, sisaldab 65 korda rohkem C vitamiini kui apelsiin. Üks vili = päevane vajadus C vitamiinis Sug Salicaceae - pajulised o Per. Populus - pappel o Per. Salix - paju (salitsüülhape) Sug. Violaceae - kannikeselised Viola tricolor - aaskannike aedkannike = võõrasema. Selts Oxalidales jänesekapsalaadsed Pärisrosiidid II - malviidid
Pilet 22 Harilik jalakas (Ulmus glabra Huds.) [glábra] 25-30 m kõrguseks kasvav, tiheda ja laiuva võraga kodumaine puu, kasvab hajusalt üle kogu Eesti laialehistes segametsades. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega. Õitseb aprilli lõpus, viljad valmivad juuni keskpaigas, vili kuni 2,5 cm läbimõõduga karvadeta kileja tiivaga. Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikul...
Õitseb mai-juuni, vili valmib september-oktoober. · Haljastuses kasutatakse nii vabakujuliste kui pügatavate hekkidena, pargiteede ääristamiseks, alleede ja lilleaedade kujundamiseks, sobivad istutada nii grupiti kui eksponeerida ka üksikpõõsastena. Tavaline ilupõõsas taluaedades. · Puit väga tihe ja kõva, halvasti lõhestatav. Lülipuit violettpruun, selgesti eristuv maltspuit kollakas- või punakasvalge. 68. Harilik jalakas (Ulmus glabra) ja künnapuu (Ulmus laevis) Ulmus glabra - Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Eesti hajusalt. Jalakas kasvab meil salumetsas kuni 2530 m kõrguse puuna. Võra on tihe ja lai. · Lehed ovaalsed, terava tipuga, tugevatel pikkvõrsetel lehed äraspidised, nõrgalt kolmehõlmased. Üks lehe pool teisest kuni 0,5 cm lühem, leheserv kahelisaagjas, lehed pealküljel väga karedate lühikeste karvadega, alt karekarvased, külgrood
osa oma väärtusest, siis tamm muutub vees üha hinnalisemaks: ta muutub peaaegu mustaks, ilus muster tuleb veel paremini nähtavale ja puit muutub ülikõvaks. Sellist peaaegu kahjustamatut puitu nimetatakse mustaks tammeks. Tamme puitu kasutatakse mööbli-, parketi- ja vineeritööstus, kuulsad on tammepuust vaadid. Koort ja pahka tarvitati varem ka meditsiinis ning värvainete ja tindi saamiseks. Harilik jalakas (Ulmus glabra). Esineb eestis üksikute puistudena ja pargipuudena. Lülipuiduline puu, maltspuit on kitsas ja hele, lülipuit punakas- või tumepruun. Lülipuit maltspuidust kergelt eristatav. Aastarõngad hästi eristatavad, säsikiired kitsad ja puidus selgesti eristatavad andes lõikele omapärase tekstuuri. _____________________________A. Roos______________________________ 22 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________
Puuks kasvavaid pajusid nimetatakse ka remmelgateks. Kaskedest (Betula) on samuti osa liike põõsad, osa puud. Puude hulka arvatuist on mitmed sellised, mis väga sageli kasvavad pigem põõsana näiteks verev kontpuu, harilik paakspuu, harilik kadakas. 5 3. Eesti pärismaiste puuliikide nimestik Perekond jalakas (Ulmus) · harilik jalakas (Ulmus glabra) · künnapuu (Ulmus laevis) Perekond jugapuu (Taxus) · harilik jugapuu (Taxus baccata) Perekond kadakas (Juniperus) · harilik kadakas (Juniperus communis) Perekond kask (Betula) · arukask (Betula pendula) · sookask (Betula pubescens) Perekond kikkapuu (Euonymus) · harilik kikkapuu (Euonymus europaeus) Perekond kontpuu (Cornus) · verev kontpuu (Cornus alba) Perekond kuusk (Picea) · harilik kuusk (Picea abies) Perekond lepp (Alnus)
Eestisse sissetoodud. 5-6m kõrgune püstine põõsas või madal puu. Päiksepaisteline kasvukoht, talub linnatingimusi, õhusaastet, kärpimist. Lehed munajad, südaja alusega, terveservalised, paljad, 5- 12cm pikad. Õied koondunud suurtesse pööristesse, lillad, sinised, valged, lõhnavad tugevasti, õitseb mai-juuni. Kupar pruunikas, sees 2 seemet. Puit väga kõva ja tihe. Kasutatakse haljastuses. 68. Harilik jalakas ja künnapuu Harilik jalakas: Ulmus glabra Levinud Euroopas, Väike-Aasias. Eestis kodumaine. Kõrgus 25-30m. Valguslembene aga kasvab ka poolvarjus. Lehed ovaalsed, terava tipuga, üks lehe pool teisest kuni 0,5cm lühem, leheserv kahelisaagjas, pealt ja alt karekarvane, külgrood harenevad enne leheserva, 8-16cm. Õied kahesugulised, kimbuna õisikus, tuultolmlejad. Vili tiibjas pähklike. Puit pruun, keskmiselt kõva ja tihe. Puitu kasutatakse mööblitöötsuses. Künnapuu: Ulmus laevis Levinud Euroopas
Vastupidav putukkahjustustele. Näitajad : Tihedus 550..880 kg/m3 Tõmbetugevus pikikiudu 165 Mpa Survetugevus pikikiudu 38..58 MPA Kõvadus radiaalpinnal 400..610 Janka Saarepidu kasutusala : Mööbli valmistamisel massiivpuiduna ja spoonina Ehituses parkettpõrandate valmistamiseks, seinapaneelidena, uksed. Tarbekupade valmistamiseks Spordiriistade valmistamiseks, tennisereketid, hokikepid, odad, vibud . Jalakas (Ulmus glabra) Värvus : Maltspuit kollakas Lülipuit pruunikas punakas Lülipuiduline, rõngasooneline puuliik Puit kõva, sitke, suhteliselt raske Vastupidav niiskuskahjustusele Kergesti töödeldav ja viimistletav Näitajad : Tihedus 550..670 kg/m3 Tõmbetugevus pikikiudu t8 Mpa Survetugevus pikikiudu 34..56 Mpa Kõvadus radiaalpinnal 510 Janka Kasutusalad : Mööbli valm. Massiivpuiduna ja spoonina.
muutub peaaegu mustaks, ilus muster tuleb veel paremini nähtavale ja puit muutub ülikõvaks ning miski ei suuda talle enam kahju tekitada. Selline puit on eriti hinnatu puidukunstnike poolt. Tamme kasutatakse veel laialt kauni mööbli, parketi ja vineeri tegemiseks, kuulsad on tammepuust vaadid. Paljud vees olevad ehitised on tehtud tammest, sest tema puit peab vees kaua vastu. 88. Harilik jalakas ja künnapuu Jalakas Ulmus glabra on väga sarnane künnapuuga. Oksad on mõlemal looklevad, tüvi tume, lehed suured. Kuid tähelepanelikult vaadates võib märgata ka erinevusi. Jalaka võrsed on ka suve teisel poolel tihedalt pehmete karvadega kaetud, siis kui künnapuu oksad on juba siledad ja läikivad. Selle tunnuse järgi on neil hea ka talvel vahet teha. Kuid suvel piisab lihtsalt nende lehtede katsumisest. Jalaka lehed on nii pealt kui alt karedakarvalised. Seda on tunda,
Eesti 27 ohustatud ja haruldase metsakoosluste loend sisaldab peamiselt laialehiseid kooslusi loo- ja lammialadel, salumetsi ja soometsi (11, 12; lisa X). Eestis on laialehised metsad oma levila põhjapiiril ning viljakamate muldade puistud on enamasti põldudeks raadatud. Suured loodusmetsade alad on kuivendatud ja seetõttu muutunud haruldasteks. Laialehised kooslused nagu tamme (Quercus robur), pärna (Tilia cordata), vahtra (Acer platanoides), jalaka (Ulmus glabra) ja saare (Fraxinus excelsior) puistud, põlismetsad ja lodumetsad on määratletud kui kõrgeima prioriteediga elupaigad, mida tuleks kaitsta, säilitada ning majandada väga hoolikalt. Tänapäeval peavad näiteks kõik metsakuivenduse projektid läbima keskkonnamõjude hindamise, et vältida loodusväärtuste, sealhulgas haruldaste ja ohustatud metsakoosluste edasist hävimist. Loometsi väga õhukesel, kuid viljakal mullal peetakse samuti prioriteetseteks elupaikadeks,
Talub linnatingimusi, õhusaastet, kärpimist, on tuulekindel ja dekoratiivne liik. Eelistab lubjarikast ja päikeselist kasvukohta. Haljastuses kasutatakse nii vabakujuliste kui pügatavate hekkidena, pargiteede ääristamiseks, alleede ja lilleaedade kujundamiseks, sobivad istutada nii grupiti kui eksponeerida ka üksikpõõsastena. Tavaline ilupõõsas taluaedades. 62. Harilik jalakas ja künnapuu Harilik jalakas (Ulmus glabra Huds.) [glábra] 25-30 m kõrguseks kasvav, tiheda ja laiuva võraga kodumaine puu, kasvab hajusalt üle kogu Eesti laialehiste segametsade koosseisus. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad,
sile, tumehall, hiljem tekib mustjashall, tumehall. Kasvatatakse sageli pargipuuna sügisel tekistüüpideks. Seega tuleb vahet teha kahel rõmeline korp. Lehed 4-6 cm pikad, sama dekoratiivsete värvirohkete lehtede tõttu. Harilik mõistel: metsa kasvukohatüüp = muld + laiad. jalakas Ulmus glabra 25-30 m puu. Tüvi veereziim + alustaimestik+reljeef Õitseb juulis. Õisik 3-11-õieline. Õied silinderjas, koor hallikasmust sügavarõmeline. metsatüüp = muld + veereziim + alustaimestik kollakasvalged, lõhnavad, meerohked, Lehed suured 8-16 cm pikad, 5-8 cm laiad, +reljeef+ puistu kasutatakse ka teena
Seemned idanevad kiiresti. Annab kännuvõsu. Noores eas kiirekasvuline, hiljem kasv aeglustub. Võib saada 300-400 a. Juurestik hästi arenenud. Külmakindel, keskmise varjutaluvusega, mullastiku suhtes nõudlik. Puit väga väärtuslik: kõva, halvasti lõhestuv, maltspuit kollakasvalge, lülipuit pruun-tumehall. Kasvatatakse sageli pargipuuna sügisel dekoratiivsete värvirohkete lehtede tõttu. Harilik jalakas (Ulmus glabra) 25-30 m puu. Tüvi silinderjas, koor hallikasmust sügavarõmeline. Lehed suured 8-16 cm pikad, 5-8 cm laiad, ovaalsed, kiilja alusega, nõrgalt ebasümmeetrilised, kahelisaagja servaga, karekarvased. Sageli külgrood hargnevad enne lehe serva jõudmist. Õitseb aprillis enne lehtede puhkemist. Õied tihedates kimpudes. Vili ovaalne, 2-2,5 cm pähklike, asub tiiva keskel. Idaneb
Eelistab lubjarikast ja päikeselist kasvukohta. Haljastuses kasutatakse nii vabakujuliste kui pügatavate hekkidena, pargiteede ääristamiseks, alleede ja lilleaedade kujundamiseks, sobivad istutada nii grupiti kui eksponeerida ka üksikpõõsastena. Tavaline ilupõõsas taluaedades. Sorte on aretatud ca 1000. Mõned neist: 'Andenken an Ludwig Späth'; 'Charles Joly'; 'Congo'; 'Ester Staley'; 'Katherine Havemeyer' 62. Harilik jalakas ja künnapuu Harilik jalakas (Ulmus glabra Huds.) 25-30 m kõrguseks kasvav, tiheda ja laiuva võraga kodumaine puu, kasvab hajusalt üle kogu Eesti laialehiste segametsade koosseisus. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega
annaabi.ee 
