Spring in Estonia 10 Puud/Põõsast 1. Harilik jalakas (Ulmus glabra) 2.Künnapuu (Ulmus laevis) 3. Lepp (Alder) 4.Harilik mänd (Scots pine) 5. Harilik haab ehk haab (Aspen) 6. Pihlakas (Rowan) 7. Pärn (Lime) 8. Saar (Island) 9. Vaher (Maple) 10. Kask (Birch) 10 lille(metsa/peenra) 1.Sinilill (Blue flower) 2.Ülane (Anemone) 3.Maikelluke (lily-of-the-valley) 4.Orhidee (orchid) 5. Harilik nurmenukk (Primula veris) 6. Kannike (Pansy) 7. Lumikelluke (Snow bell) 8.Harilik kullerkupp (Ordinary kullerkupp) 9. Kevadine krookus (Spring crocus) 10. Varsakabi (Caltha ) 10. Rändlindu 1. Linavästrik (Motacilla alba) 2. Metsvint (chaffinch) 3. Põldlõoke (lark) 4. Kuldnokk (Starling) 5.Hallhani (grey goose) 6.Ööbik (Bulbul) 7. Kiivitaja (Pewit) 8.Suitsupääsuke (swallow) 9.Valgepõsk-lagle (Barnacle goose) 10. Künnivares (Rook) ...
PÄHKLIPUULISED JUGLANDACEAE 66 Mandzuuria pähklipuu Juglans mandshurica 67 Hall pähklipuu Juglans cinerea ÕLIPUULISED OLECEAE 68 Pensilvaania saar Fraxinus pennsylvanica 69 Harilik saar Fraxinus excelsior 70 Harilik sirel Syringa vulgaris 71 Ungari sirel Syringa josikaea JALAKALISED ULMACEAE 72 Künnapuu Ulmus laevis 73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula 75 Ameerika haab Populus tremuloides 76 Hõbepappel Populus alba 77 Palsamipappel Populus balsamifera 78 Kanada pappel Populus x canadensis 79 Berliini pappel Populus x berolinensis 80 Raudremmelgas Salix pentandra 81 Rabe remmelgas Salix fragilis 82 Hõberemmelgas Salix alba 83 Vesipaju Salix triandra 84 Kahevärvine paju Salix phylicifolia
PÄHKLIPUULISED JUGLANDACEAE 66 Mandzuuria pähklipuu Juglans mandshurica 67 Hall pähklipuu Juglans cinerea ÕLIPUULISED OLECEAE 68 Pensilvaania saar Fraxinus pennsylvanica 69 Harilik saar Fraxinus excelsior 70 Harilik sirel Syringa vulgaris 71 Ungari sirel Syringa josikaea JALAKALISED ULMACEAE 72 Künnapuu Ulmus laevis 73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula 75 Ameerika haab Populus tremuloides 76 Hõbepappel Populus alba 77 Palsamipappel Populus balsamifera 78 Kanada pappel Populus x canadensis 79 Berliini pappel Populus x berolinensis 80 Raudremmelgas Salix pentandra 81 Rabe remmelgas Salix fragilis 82 Hõberemmelgas Salix alba 83 Vesipaju Salix triandra 84 Kahevärvine paju Salix phylicifolia
65 66. Freaxinus pensylvanica marsh Pensilvaania saar 66 67. Fraxinus excelsior Harilik saar 67 68. Syringa vulgris Harilik sirel 68 69. Syringa josikaea Ungari sirel 69 70. Ulmus leaevis Künnapuu 70 71. Ulmus glabra Harilik jalakas 71 72. Populus tremula Harilik haab 72 73. Populus tremuloides Ameerika haab 73 74. Populus alba Hõbe pappel 74 75. Populus balsamifera Palsamipappel 75 76. Populus x canadensis (p.x euroamericana) e. Euroameerika pappel v. Kanada pappel
Salumetsad · Salumetsad võib jaotada kolme rühma: saluilmelised segametsad, salu- okasmetsad ja salu- lehtmetsad. · Enamik salumetsi on kaitse all. · Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsades Salumetsade kujunemine · Salumetsad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. · Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. · Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja · Praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla. Salumetsade mullastik · Salumetsademullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. ·Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Inimtegevuse mõju · salumetsadele Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. · Väärtusliku puiduga...
Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz JALAKAPÄSSIK Referaat Tartu 2008 Sisukord. Sissejuhatus......................................................................................3 1. Välimus...................................................................................... 4 2. Jalakapässik versus must pässik.............................................................. 5 3. Levik......................................................................................... 5 4. Ohtlikus......................................................................................6 5. Mida teha; ravi.............................................................................. 7 Kasutatud kirjandus........................................................................... 9 2 Sissejuhatus. Meil ja naabermaades on l...
Pidevad jaotused Olgu meil mõõdetud kuusenoorendikus puude kõrgused sentimeetrites rühmitatud andmetena (ülesannete 1 kuni 4 algandmed). Kõrguse Kõrguse Sage- Aritm. Standard- Teoreet. Teoreet. ülemised keskmisedx dused keskmine hälve tõen.-d pi saged. Hii-ruut xü ni ni*xi ni*(xi-xkaet)2 N*pi statistik i Normj. F(xü) 215 210 8 1680 6940,1 0,045 0,045 8 0,0086284 225 220 19 4180 7190,4 0,158 0,113 21 0,1432402 235 230 43 9890 3842,9 0,379 0,220 40 0,1748117 245 240 55 ...
a) Furanokromoonid aineterühma kuuluvad oma keemiliselt ehituselt b) nende farmakoloogiline toime c) peamine taim, kus need ained TA? a) Furanokromoonid b) Spasmolüütilise toimega (leevendavad smaspide poolt põhjustatud valu, lõdvestades silelihaseid) c) Ammi visnaga Orgiammi (ammi fructus) 12. Kõige tuntuim ravimtaim, mille rögalahtistav toime oleneb saponiinide sisaldusest a) taime nimetus eesti keeles b) taime nimetus ladina keeles c) mis on droogiks? a) lagrits b) Glycyrrhiza glabra c) Glycyrrhizae radix lagritsa magusjuur 13. Zenn-senn a) taime nimetus ladina keeles b) mis on droogiks c) tähtsamad TA d) missuguste ainete hulka TA kuuluvad e) droogi ja sellest valmistatud preparaatide farmakoloogiline toime? a) Panax ginseng b) radix - juur c) panaksosiidid e ginsenosiidid d) saponiinid (steroidse struktuuriga) e) suurendab füüsilist töövõimet (jõudu), organismi üldtoniseeriv, vähendab väsimust, suurendab meestel potentsi. 14. FÜT rakendamise põhireeglid?
KT1 1. Galenos 2. Ravimi mõiste, traditsioonilise taimse ravimi mõiste 3. Immuunsust tugevdavad loodustooted 4. Toidulisandi ja ravimi sarnasused ja erinevused: järelvalvet teostavad asutused; toote määratlemine ravimiks või toidulisandiks, nõuded uuringute läbiviimisele, pakendile, väljastamisele, registreerimisele turuletoomisel 1. Galenos vana-Rooma (129-199 pKr). Arendas Hippokratese õpetust. Arvas, et taim sisaldab kahjulikke ja väärtuseta aineid, eraldas taimedest kasulikke aineid (nn elujõu kandjaid), võttis kasutusele mehhaanilised (pressimine) ja ekstrahheerivad (leotamine, keetmine) meetodid, kujundas arusaamise toimeainest. 2. Ravim igasugune keemiline aine või ainete kombinatsioon, mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilis...
Peaaegu rootsuta. Lehe allküljel pearoo alaosas valged karvad. 69) Syringa vulgaris harilik sirel Lehed munajad. Alus tavaliselt südajas võib olla ka sirge. Paljad. Terve servaga. 70) Syringa josikaea ungari sirel Lehed elliptilised, äraspidi lai, kiiljad. Serv terve. 71) Ulmus laevis künnapuu Lehed ovaalsed, ebasümmeetrilised. Üks lehe aluse pool teisest lühem. Serv kahelisaagjas. Alt pehmekarvane. Rood ei hargne kunagi kaheks. 72) Ulmus glabra harilik jalakas Lehed ovaalsed, veidi ebasümmeetrilised. Tipp terav. Jalakal on jalad all. Külgrood hargnevad sageli enne lehe serva jõudmist. 73) Populus tremula harilik haab Lehed ümmargused kuni ovaalsed. Serv laineliselt täkiline. Pealt ja alt rohelised. Lehelaba lähedal roots lapik. Sügisel kuldsed, mõnikord ka veripunased. 74) Populus tremuloides ameerika haab Lehed ümmargused kuni laimunajad. Nõrgalt südajas. Serv peensaagjas
VÕRDLUSTABEL - PEREKOND VAHER Acer saarvaher harilik vaher hõbevaher tatari vaher ginnala vaher Ladinakeel Acer negundo Acer platanoides Acer saccharinum Acer Acer ginnala ne nimetus Põhja-Ameerika Kesk-ja Põhja- Põhja-Ameerika ida- tataricum idaosa. Euroopa, Balkani ja keskosa. poolsaar, Väike- Aasia, Iraan Kõrgus, m -15m -30m 18-30m 4-10-12m 4-6m Lehe kuju vastakud vastakud sõrmjad vastakud sõrmjad Piklikmunajad, ja muud paaritusulgjad lihtlehed, 3-5 lihtlehed, 5 peaaegu ...
Lehed ovaalsed Terava tipuga Üks lehe pool 1..2 cm lühem Leheserv kahelisaagjas, Lehe alumine külg pehmekarvane Külgrood hargnevad väga harva Lehed on 5...12 cm pikad ning 3...6 cm laiad. · Künnapuu · Ulmus laevis Ovaalsed Terava tipuga Tipp võib olla kolmehõlmaline Kahelisaagjas Enamik külgroodudest areneb kaheks Kare nagu liivapaber · Harilik jalakas · Ulmus glabra Ümar kuni ovaalne Laineliselt täkilise servaga Pika rootsuga Roots lehelaba juures lapik · Harilik haab · Populus tremula Lehed ümmargused kuni laimunajad Lühikese terava tipuga Peensaagja servaga Pealt ja alt rohelised Juurevõsu lehtedel on alus nõrgalt südajas Kollane rood pealküljel · Ameerika haab · Populus tremuloides Lehed noortel puudel ja tugevatel pikkvõrsetel hõlmised
- 9-15 lehekestt - paaritu sulgjad - jämesaagja servaga - õrnalt karvased roodude juurest (süstjam) * Fraxinus pennsylvanica - pensilvaania saar - 5-9 lehekest - lehel pung pruun (elliptilisem) * Syringa vulgaris - harilik sirel - lehed munajad, terve servaga - paljad (südajas, teistmoodi tuhmid, ühtlaselt teravneva tipuga, alt sirge) * Syringa josikaea - ungari sirel - alt valkjas/ sinakas roheline - alt karvane - ripsmeline - kiilja alusega * Ulmus glabra - harilik jalakas - leht äraspidine, tipust kolmehõlmaline - leht nõrgalt ebasümmeetriline - pealt ja alt jäikade karedate karvadega! - enamik külgroodudest hargneb kaheks enne serva jõudmist! - jalakal jalad all! (tumeroheline, sujuv, ufonägo äraspidine sakiline, ülisirged siserood, võib-olla suur leht) * Ulmus laevis künnapuu - leht ovaalne - terava tipuga - tugevalt ebasümmeetriline - pehmekarvane - enamik roodudest ei hargne! (ebakorrapärane, heledam, sirged rood)
Pähklipuulised- Juglandaceae Juglans mandshurica mandzuuria pähklipuu Juglans cinerea hall pähklipuu Õlipuulised- Okeaccae Fraxinus pennsylvanica pensilvaania saar( lühirootsulised, roots on karvasem kui harilikul saarel) Fraxinus excelsior harilik saar Syringa vulgaris harilik sirel(lehed on munajad, sirge või südaja alusega , terveservalised , karvatud, terava tipuga) Jalakalised- Ulmaceae Ulmus glabra harilik jalakas(Lehed ovaalse kujuga või äraspidised, kergelt ebasümmeetriline, nii pealt kui alt on kaetud karedate karvadega, külgrood hargnevad enne lehe serva kaheks) Ulmus laevis künnapuu( rohkem ebasümmeetriline kui harilik jalakas, terava tipuga, ovaalne, kaheli saagjas, pealt sile alt pehme karvaga, külgrood on sirged ja lehe servani välja) Pajulised- Salicaceae
Karvad esinevad lehe pearool, lehekeste allküljel ja nende rootsudel. Syringa vulgaris – harilik sirel Lehed munajad, südaja või sirge alusega, terveservased, paljad, 5...12 cm pikad, 4...6 cm laiad. Varisevad tihti rohelistena. Syringa josikaea– ungari sirel Lehed elliptilised või äraspidilaikiiljad, terve, ripsmelise servaga, pealt tumerohelised, alt valkjas- või sinakasrohelised, pearood nõrgalt karvane, paksemad kui harilikul sirelil, 6...10 cm pikad, 2...4 cm laiad. Ulmus glabra – harilik jalakas Lehed ovaalsed, terava tipuga, tugevatel pikkvõrsetel lehed äraspidised, nõrgalt kolmehõlmased. Üks lehe pool teisest kuni 0,5 cm lühem, leheserv kahelisaagjas, lehed pealküljel väga karedate lühikeste karvadega, alt karekarvased, külgrood hargnevad sageli enne lehe serva jõudmist. Lehed on 8...16 cm pikad, 5...8 cm laiad. Ulmus laevis – künnapuu Lehed ovaalsed, terava tipuga, üks lehe pool teisest 1...2 cm lühem, leheserv kahelisaagjas,
Ülevaade Eestis kasvavatest või elavatest liikidest koos Liik perekond sugukond harilik hundipiim (Lycogala hundpiim (Lycogala) Raticulariaceae epidendrum) põisadru (Fucus vesiculosus) põisadru(Fucus) adrulised (Fucaceae) Agarik (Furcellaria lumbricalis) Furcellaria Furcellariaceae vesijuus (Ulothrix zonata) vesijuus (Ulothrix) pabula-sõnnikuhallik (Pilobolus sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised crystallinus) (Pilobolus) (Pilobolaceae) must-nutthallik (Mucor nutthallik (Mucor) nutthallikulised (Mucoraceae) racemosus) väike rohetiksik (Clorociboria rohetiksik Incertae sedis aeruginascens) (Chlorociboria) kollane hüüvik (Leotia lubrica) hüüvik (Leotia) (Leotiaceae) harilik karikseen (Sarcoscypha karikseen ...
OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4- vananedes muutub see tumehalliks, Tolmlemine toimub Seeder Cedrus ...
Korrosioon Tartu Kutsehariduskeskus sander.mänd MT109 Märts 2010 Tartu. Puuliigid:Seeder,Pärn,Pirn,Nulg,Jalakas. Liibanoni seeder. Liibanoni seeder (Cedrus libani) on igihaljas ja kõrge (kuni 50 m) männiliste sugukonda kuuluv okaspuu. Ta kasvab looduslikult Tauruse mägedes ja Küprose saarel, kus varem moodustas suuri metsi, kuid praegu on muutunud haruldaseks. Liibanoni seeder on seedrile iseloomuliku ilusa korrapäratu vihmavarjutaolise võraga puu. Okkad on keskmiselt 3 cm pikkused ja 30-40 kaupa kimbus. Elab kuni kaks tuhat aastat vanaks. Seedripuu hakkab õitsema alles 25-30-aastaselt. Liibanoni seedrit on mainitud juba Piiblis, Laul 92:12: Õige lokkab nagu palmipuu, ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil. Seetõttu on teda kujutatud Liibanoni lipul ja...
Õied meerikkad. Mahl suhkrurikas. Puit kollakas või punakas, sitke, vastupidav. Puitu võib kasutada siseviimistluses, mööbliks. Harilik vaher on laialt levinud haljastuses. Künnapuu Ulmus laevis Võra laiovaalne. Lehed ovaalsed, ebasümmeetrilised, sageli üks pool teisest lühem, kahelisaagja servaga, kaetud pehmemate karvadega. Juurestik hästi arenenud. Külmakindel, keskmise varjutaluvusega, mullastiku suhtes nõudlik. Puit väga väärtuslik. Harilik jalakas Ulmus glabra Tüvi silinderjas, koor hallikasmust sügavarõmeline. Lehed suured, ovaalsed, nõrgalt ebasümmeetrilised, karekarvased. Sageli külgrood hargnevad enne lehe serva jõudmist. Täiesti külmakindel, varjutaluv, mullastiku suhtes nõudlik. Talub linnatingimusi ja kärpimist. Puit samuti väärtuslik nagu künnapuul. Raagremmelgas Salix caprea Koor noorelt hall sile, hiljem pruunikas rõmeline. Lehed elliptilised, hallikasviltjad, terveservalised, nõrgalt lainjad.
PUITTAIMED Eestis kasvavaid okaspuid: Harilik mänd (pinus sylvestris) MA: 1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Pungad munajad, pru...
kahelisaagja servaga, kaetud pehmemate karvadega kui har. Jalakal. Õitseb enne lehtede puhkemist aprillis-mais, õied kimbuna lühivõrsetel. Seemned idanevad kiiresti, annab kännuvõsu. Noores eas kiirekasvuline. Võib saada 300-400a. Juurestik hästi arenenud. Külmakindel, keskmise varjutaluvusega, mullastiku suhtes nõudlik. Puit väga väärtuslik: kõva, halvasti lõhestuv, maltspuit kollakasvalge, lülipuit pruun-tumehall. Harilik jalakas Ulmus glabra 25-30 m puu. Tüvi silinderjas, koor hallikasmust sügavarõmeline. Lehed suured, ovaalsed, kiilja alusega, nõrgalt ebasümmeetrilised, kahelisaagja servaga, karekarvased. Sageli külgrood hargnevad enne lehe serva jõudmist. Õitseb aprillis enne lehtede puhkemist. Õied tihedates kimpudes. Vili ovaalne pähklike, asub tiiva keskel. Idaneb halvemini kui künnapuul. Annab ka kännuvõsu. Täiesti külmakindel, varjutaluv, mullastiku suhtes nõudlik. Talub linnatingimusi ja kärpimist
o arbuus (Citrullus lanatus), o pudelkõrvits (Lagenaria ciceraria) Klaad 2 (Ei ole sümbioosis lämmastikku siduvate bakteritega): Selts Celastrales kikkapuulaadsed Euonymus europaea h. kikkapuu Vili- kupar, Seemned arilliga. Juured sisaldavad kautsukitaolist mahla gutapertsi Selts Malpgihiales malpiigialaadsed Viljalehti tavaliselt 3 Mol. tunnuste alusel kirjeldatud Sug. Malpighiaceae o Malpighia glabra sile malpiigia (acerola) Kirsitaoline luuvili, sisaldab 65 korda rohkem C vitamiini kui apelsiin. Üks vili = päevane vajadus C vitamiinis Sug Salicaceae - pajulised o Per. Populus - pappel o Per. Salix - paju (salitsüülhape) Sug. Violaceae - kannikeselised Viola tricolor - aaskannike aedkannike = võõrasema. Selts Oxalidales jänesekapsalaadsed Pärisrosiidid II - malviidid
Pilet 22 Harilik jalakas (Ulmus glabra Huds.) [glábra] 25-30 m kõrguseks kasvav, tiheda ja laiuva võraga kodumaine puu, kasvab hajusalt üle kogu Eesti laialehistes segametsades. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega. Õitseb aprilli lõpus, viljad valmivad juuni keskpaigas, vili kuni 2,5 cm läbimõõduga karvadeta kileja tiivaga. Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikul...
· Haljastuses kasutatakse nii vabakujuliste kui pügatavate hekkidena, pargiteede ääristamiseks, alleede ja lilleaedade kujundamiseks, sobivad istutada nii grupiti kui eksponeerida ka üksikpõõsastena. Tavaline ilupõõsas taluaedades. · Puit väga tihe ja kõva, halvasti lõhestatav. Lülipuit violettpruun, selgesti eristuv maltspuit kollakas- või punakasvalge. 68. Harilik jalakas (Ulmus glabra) ja künnapuu (Ulmus laevis) Ulmus glabra - Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Eesti hajusalt. Jalakas kasvab meil salumetsas kuni 2530 m kõrguse puuna. Võra on tihe ja lai. · Lehed ovaalsed, terava tipuga, tugevatel pikkvõrsetel lehed äraspidised, nõrgalt kolmehõlmased. Üks lehe pool teisest kuni 0,5 cm lühem, leheserv kahelisaagjas, lehed pealküljel väga karedate lühikeste karvadega, alt karekarvased, külgrood hargnevad sageli enne lehe serva jõudmist. Lehed on 8...16 cm pikad, 5..
______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ ,,Puit ja puitmaterjalid" Eesmärgid Puit on kõige tuntum tarbe- ja ehitusmaterjal, tema omadused on olnud muutumatud aastatuhandete jooksul. Seoses tööstuse kiire arenguga on puitmaterjalide tootmine ja kasutamine 20. sajandi teisel poolel saavutanud kõrge tehnilise taseme. Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud materjalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Seepärast peab puitu hästi tundma õppima, teda ratsionaalselt tootma ning kasutama. Käesolev õppematerjal sisaldab olulist inform...
TALLNNA ÜLIKOOL Referaat Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks Tarmo Vaarmets KUTTB-1kõ 2013 2 1. Sisukord 1. Sisukord.........................................................................................................................2 2. Eessõna.........................................................................................................................3 2.1. Eesti pärismaised puud.................................................................................................3 2.2. Eesti pärismaised põõsad..............................................................................................3 3. Eesti pärismaiste puuliikide nimestik............................................................................4 3.1. Eesti ...
Eestisse sissetoodud. 5-6m kõrgune püstine põõsas või madal puu. Päiksepaisteline kasvukoht, talub linnatingimusi, õhusaastet, kärpimist. Lehed munajad, südaja alusega, terveservalised, paljad, 5- 12cm pikad. Õied koondunud suurtesse pööristesse, lillad, sinised, valged, lõhnavad tugevasti, õitseb mai-juuni. Kupar pruunikas, sees 2 seemet. Puit väga kõva ja tihe. Kasutatakse haljastuses. 68. Harilik jalakas ja künnapuu Harilik jalakas: Ulmus glabra Levinud Euroopas, Väike-Aasias. Eestis kodumaine. Kõrgus 25-30m. Valguslembene aga kasvab ka poolvarjus. Lehed ovaalsed, terava tipuga, üks lehe pool teisest kuni 0,5cm lühem, leheserv kahelisaagjas, pealt ja alt karekarvane, külgrood harenevad enne leheserva, 8-16cm. Õied kahesugulised, kimbuna õisikus, tuultolmlejad. Vili tiibjas pähklike. Puit pruun, keskmiselt kõva ja tihe. Puitu kasutatakse mööblitöötsuses. Künnapuu: Ulmus laevis Levinud Euroopas
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 ...
muutub peaaegu mustaks, ilus muster tuleb veel paremini nähtavale ja puit muutub ülikõvaks ning miski ei suuda talle enam kahju tekitada. Selline puit on eriti hinnatu puidukunstnike poolt. Tamme kasutatakse veel laialt kauni mööbli, parketi ja vineeri tegemiseks, kuulsad on tammepuust vaadid. Paljud vees olevad ehitised on tehtud tammest, sest tema puit peab vees kaua vastu. 88. Harilik jalakas ja künnapuu Jalakas Ulmus glabra on väga sarnane künnapuuga. Oksad on mõlemal looklevad, tüvi tume, lehed suured. Kuid tähelepanelikult vaadates võib märgata ka erinevusi. Jalaka võrsed on ka suve teisel poolel tihedalt pehmete karvadega kaetud, siis kui künnapuu oksad on juba siledad ja läikivad. Selle tunnuse järgi on neil hea ka talvel vahet teha. Kuid suvel piisab lihtsalt nende lehtede katsumisest. Jalaka lehed on nii pealt kui alt karedakarvalised. Seda on tunda,
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on k...
Talub linnatingimusi, õhusaastet, kärpimist, on tuulekindel ja dekoratiivne liik. Eelistab lubjarikast ja päikeselist kasvukohta. Haljastuses kasutatakse nii vabakujuliste kui pügatavate hekkidena, pargiteede ääristamiseks, alleede ja lilleaedade kujundamiseks, sobivad istutada nii grupiti kui eksponeerida ka üksikpõõsastena. Tavaline ilupõõsas taluaedades. 62. Harilik jalakas ja künnapuu Harilik jalakas (Ulmus glabra Huds.) [glábra] 25-30 m kõrguseks kasvav, tiheda ja laiuva võraga kodumaine puu, kasvab hajusalt üle kogu Eesti laialehiste segametsade koosseisus. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad,
sile, tumehall, hiljem tekib mustjashall, tumehall. Kasvatatakse sageli pargipuuna sügisel tekistüüpideks. Seega tuleb vahet teha kahel rõmeline korp. Lehed 4-6 cm pikad, sama dekoratiivsete värvirohkete lehtede tõttu. Harilik mõistel: metsa kasvukohatüüp = muld + laiad. jalakas Ulmus glabra 25-30 m puu. Tüvi veereziim + alustaimestik+reljeef Õitseb juulis. Õisik 3-11-õieline. Õied silinderjas, koor hallikasmust sügavarõmeline. metsatüüp = muld + veereziim + alustaimestik kollakasvalged, lõhnavad, meerohked, Lehed suured 8-16 cm pikad, 5-8 cm laiad, +reljeef+ puistu kasutatakse ka teena
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
Eelistab lubjarikast ja päikeselist kasvukohta. Haljastuses kasutatakse nii vabakujuliste kui pügatavate hekkidena, pargiteede ääristamiseks, alleede ja lilleaedade kujundamiseks, sobivad istutada nii grupiti kui eksponeerida ka üksikpõõsastena. Tavaline ilupõõsas taluaedades. Sorte on aretatud ca 1000. Mõned neist: 'Andenken an Ludwig Späth'; 'Charles Joly'; 'Congo'; 'Ester Staley'; 'Katherine Havemeyer' 62. Harilik jalakas ja künnapuu Harilik jalakas (Ulmus glabra Huds.) 25-30 m kõrguseks kasvav, tiheda ja laiuva võraga kodumaine puu, kasvab hajusalt üle kogu Eesti laialehiste segametsade koosseisus. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
