paremaks. Selleks on tal kaks teed. Kõigepealt elavad tema juurtel sarnaselt liblikõieliste juurtega bakterid, kiirikulised, kes seovad õhulämmastikku ja talletavad seda mullas. Teiseks sisaldavad ka halli lepa lehed rohkesti lämmastikku, need varisevad maha ja kõdunevad väga kiiresti ning hästi. Lämmastik on aga kõikidele taimedele kasvuks vajalik. Eestikeelne nimi hall lepp Ladinakeelne nimi Alnus incana (L.) Moench Rahvapärased nimed valge lepp, isalepp, emalepp, pasklepp Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda kaselised, perekonda lepp. Eluvorm Mitmeaastane heitlehine lehtpuu või kõrge põõsas. Ühekojaline. Kõrgus harilikult 15 m, harva kuni 25 m, jämedat tüve ei moodusta. Saab 50¼70 (harva 150) a. vanaks. Õis Lahksugulised õied. Isasurvad on rippuvad, punakaspruunid. Emasurvad on lehtede kaenlas ühisel rootsul, käbikesekujulised, punased
50 Villane lodjapuu Viburnum lantana 51 Punane leeder Sambucus racemosa 52 Must leeder Sambucus nigra 53 Harilik lumimari Symphoricarpos albus KASELISED BETULACEAE 54 Arukask Betula pendula 55 Sookask Betula pubescens 56 Madal kask Betula fruticosa 57 Vaevakask Betula nana 58 Sanglepp Alnus glutinosa 59 Hall lepp Alnus incana 60 Roheline lepp Alnus viridis 61 Harilik valgepöök Carpinus betulus 62 Harilik sarapuu Corylus avellana PÖÖGILISED FAGACEAE 63 Punane tamm Quercus rubra 64 Harilik tamm Quercus robur 65 Harilik pöök Fagus sylvatica PÄHKLIPUULISED JUGLANDACEAE 66 Mandzuuria pähklipuu Juglans mandshurica 67 Hall pähklipuu Juglans cinerea ÕLIPUULISED OLECEAE
50 Villane lodjapuu Viburnum lantana 51 Punane leeder Sambucus racemosa 52 Must leeder Sambucus nigra 53 Harilik lumimari Symphoricarpos albus KASELISED BETULACEAE 54 Arukask Betula pendula 55 Sookask Betula pubescens 56 Madal kask Betula fruticosa 57 Vaevakask Betula nana 58 Sanglepp Alnus glutinosa 59 Hall lepp Alnus incana 60 Roheline lepp Alnus viridis 61 Harilik valgepöök Carpinus betulus 62 Harilik sarapuu Corylus avellana PÖÖGILISED FAGACEAE 63 Punane tamm Quercus rubra 64 Harilik tamm Quercus robur 65 Harilik pöök Fagus sylvatica PÄHKLIPUULISED JUGLANDACEAE 66 Mandzuuria pähklipuu Juglans mandshurica 67 Hall pähklipuu Juglans cinerea ÕLIPUULISED OLECEAE
52. Sambucus nigra Must leeder 52 53. Symphoricarpos albus Harilik lumimari 53 54. Betula pendula Arukask 54 56. Betula Pubescens Sookask 55 56. Betula humilis schrank Madal kask 56 57. Alnus glutinosa Sanglepp 57 58. Alnus incana Hall lepp 58 59. Carpinus betulus Harilik valgepöök 59 60. Corylus avellana Harilik sarapuu 60 61. Quercus rubra Punane tamm 61 62. Quercus robur Harilik tamm 62 63. Fagus sylvatica Harilik pöök 63 64. Julganus mandshurica Mandzuuria pähklipuu
SUVELILLED Jane Sisask 1MK2 2014 AEDLEVKOI Matthiola incana AEDLEVKOI Matthiola incana Kõrgus 30 cm Heleroheline taim Tugevasti lõhnavad püstised tihedad õisikud Õitseb juuli - september. Armastab päikesepaistet Kuiva kuni parasniiske lubjarikas muld. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis. Mitte katta seemet mullaga. Idaneb 2 - 3 nädalat. Pikeerida. SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii Taime kõrgus 20 kuni 25 cm.
12. harilik kirburohi (Polygonum persicaria) L. Sgk: nelgilised (Caryophyllaceae) 13. harilik käokann (Lychnis flos-cuculi) L. 14. vesitähthein (Myosoton aquaticum) (L.) Moench 15. sõlmine kesakann (Sagina nodosa) (L.) Fenzl 16. longus põisrohi (Silene nutans) L. 17. oras-tähthein (Stellaria graminea) L. Sgk: ristõielised (Brassicaceae) 18. hall kogelejarohi (Berteroa incana) (L.) DC. 19. õlikaalikas (Brassica napus) L. 20. harilik hiirekõrv (Capsella bursa-pastoris) (L.) Med. 21. kivikilbik (Lobularia maritima) (L.) Desv. 22. sookerss (Rorippa palustris) (L.) Besser 23. põldsinep (Sinapis arvensis) L. Sgk: ädalalillelised (Parnassiaceae) 24. harilik ädalalill (Parnassia palustris) L. Sgk: roosõielised (Rosaceae) 25. metsmaasikas (Fragaria vesca) L. 26
Betula nana – vaevakask Sügisel oranžikaspunaseks värvuvad lehed on 0,5–1,5 cm pikad, ümarad või lehe laius pikkuses suurem, täkilise servaga, pealt tumerohelised ja läikivad, paljad ning noorelt kleepuvad. Alnus glutinosa– sanglepp e. must lepp Lehed äraspidilaimunajad või laiovaalsed, tömbi või pügaldunud tipuga, kahelisaagjad, pealt tume-, alt helerohelised, näärmetega, 4...8 cm pikad. Leheroots 1...2 cm pikk. Alnus incana– hall lepp e. valge lepp Lehed ovaalsed, elliptilised või munajad, teritunud tipuga, kahelsaagjad, pealt tumerohelised, alt hallid väga lühikeste karvadega (incana tähendab tõlkes halli), 4...10 cm pikad, 4...7 cm laiad. Carpinus betulus – harilik valgepöök Lehed elliptilised või piklikmunajad, lühidalt terava tipuga, vahel nõrgalt südaja alusega, teravalt kahelisaagja servaga, rood tugevalt sisse vajutatud ja alt hõredalt pikakarvased, lehed nõrgalt kortsus, alt rohelised, 5.
Isaõied moodustavad juba eelmise aasta suvel ja on nähtavad rippuvate urbadena.Emasõied pole enne õitsemist märgatavad,sest need on peidetud pungadesse,mis avanevad alles õitsemise ajal.Rohke sarapuude õitsemine ja paar korjeks sobivat ilma panevad kevadel pered hoogsalt arenema.Õitolmu annab sarapuu rikkalikult:üks 4-5m kõrgune sarapuupõõsas võib anda 40- 60g ookerkollast õietolmu.Peaaegu üheaegslet sarapuuga õitseb hall lepp Alnus incana,mis annab samuti rikkalikult õietolmu.Mõnevõrra hiljem (aprilli algul) õitseb ka must lepp.Leppadelt kogutav õietolm on hallikas-või määrdundkollane. Harilik pihlakas Roosõieliste sugukonda kuuluv harilik pihlakas kasvab tavaliselt kõrge põõsa või tugevasti hargnenud võraga madal puuna.Õitseb mai lõpus ja juuni algul 5-7 päeva.Valged õied on koondunud suurtesse 5-10 cm läbimõõduka kännasjatesse õiskikutesse.Meeproduktiivsus saavutab 30-40 kg/ha
energy must account for 5.1% of total energy consumption Current situation (2) • In Estonia we have abandoned arable land about 400 000 ha, part of it is overgrowing naturally, and another part has been afforested • For short-rotation forestry in Estonia, ecologically and economically the most suitable tree is probably grey alder, which is a highly productive and soil improving species Grey alder • The stock of grey alder (Alnus incana) in Estonia in 2005 was 35 millions m³. A majority of Estonian grey alder stands grow in private forests where they make up 13.7% of all stands; in state forests their share is 1.7%. Grey alder (2) • The annual mean increment of Estonian grey alder stands is 7.1 m³ per hectare • The mean average volume is 182 m³ per hectare Grey alder (3) • The yield example of experimental area, located in
Kerarebashein Gomphrena 1 18 C 14 päeva Gasaania Gazania 1 18 C 7-14 päeva Harilik päevalill Helianthus annuus 1 18 C 7-14 päeva Sultan-lemmalts Impatiens walleriana 1 V 20-25 C 14-20 päeva Aedlevkoi Matthiola incana 1 V 18-21 C 7-14 päeva Riitsinus Ricinus communis 1 20 C 14-20 päeva Karvane päevakübar Rudbeckia hirta 1 16 C 14-20 päeva Salveid Salvia 1 18-22 7-20 päeva Lamav sanvitaalia Sanvitalia procumbens 1 15-18 C 7-14 päeva
20x20cm2 ruudustik ning nuga. Käisin eraldi iga puu juures ning vaatlesin ruudustiku abiga, kui suur on samblike katvuse % pikkuse järgi. Nuga oli mul selleks, et saaksin lõigata samblikke. Sama metoodikat järgisin ka Änglema rabas, kuid puudeks olid männid. 5.4 Uurimustöö tulemused. Harku järve mets. Harku järve metsast leitud samblikud ja nende kirjeldus: 8 · Jahu löövesamblik (Lepraria incana) peamine välistunnus on tema rohekas, täielikult väikestest terakestest koosnev koorikjas , õhuke kuni võrdlemisi paks tallus. · Hägu tõmmusamblik ( Phaeophyscia orbicularis) talluse värvus varieerub tugevasti: rohekashallist peaaegu mustani, pole kindlasti mitte helehall, vaid pigem tõmmu varjundiga sellest ka sambliku eestikeelne nimi. Heaks tunnuseks on ümmarguste, enamasti rohekate ja kumerate soraalide
..8 cm pikad. Leheroots 1...2 cm pikk. Tänu puidu heale tekstuurile ja värvusele, kasutatakse seda mööbliks, leili- ja puhkeruumide siseviimistluseks jne. Vastupidav vesikeskkonnas ja näiteks Veneetsia linna majad on ehitatud merre rammitud sanglepa vaiadele. Hea liha- ja kalasuitsetamise puu, samuti toodetakse puidust grillsütt. Haljastuses kasutatakse sanglepa sorte tavaliselt üksikpuudena, vanades parkides ka vesiste, liikuva põhjaveega paikade haljastamiseks. Alnus incana (L.) Moench hall lepp e. valge lepp Võrdlemisi varjutaluv, noorelt väga kiirekasvuline ning suure biomassi produktsiooniga. kõvera ja tavaliselt lookleva tüvega puu või kõrge põõsas hall lepp e. valge lepp (A. incana) kasvab keskmise viljakusega või viljakal mullal. On tüüpiline pioneerpuuliik, paljuneb valdavalt juure- aga ka kännuvõsudest. Kiiresti laguneva ning suure toitainesisaldusega lehevarise ja õhulämmastiku sidumise võime tõttu mulda parandav puuliik. Kõrgus hrl
Serv lihtsaagjas. Roodude nurkades ja allküljel karvatutid. Noortel puudel leht südaja alusega, lehetipp tömpjas, leht tervenisti karvane. 54) Betula fruticosa - madal kask Lehed ovaalsed/ümarmunajad. Serv täkilisaagjas. Lehe pikkus suurem laiusest. 55) Betula nana vaevakask Lehed laius suurem pikkusest. Umbes 5 sendise laiune. 56) Alnus glutinosa sanglepp Lehed äraspidi munajad/lai ovaalsed. Tipp võib olla tömpjas. Serv kahelisaagjas. 57) Alnus incana - hall lepp Lehed ovaalsed/elliptilised/munajad. Tipp teritunud. Serv kahelisaagjas. 58) Carpinus betulus valgepöök Lehed elliptilised/piklikmunajad. Lühidalt terava tipuga. Alus nõrgalt kiiljas/südajas. Pealt külgrood sissevajutatud. Roodude nurkades karvad. 59) Corylus avellana - harilik sarapuu Lehed ümarmunajad/äraspidi laimunajad. Lühidalt teravnenud tipuga. Serv kahelisaagjas. Leheroots näärmeliselt karvane. 60) Quercus rubra - punane tamm
Page 7 of 14 Tallinna Ehituskool määrati radiosüsiniku meetodil 9550 aastat. Puu kasvab 910 m kõrgusel merepinnast, tema kõrgus on ligi 4 m ning selle maapealse osa vanuseks loetakse umbes 600 aastat. Juurestiku pikaealisuse tagab võime endale ikka ja jälle uus tüvi kasvatada Hall Lepp Foto 5 Hall lepp ehk valge lepp (Alnus incana) on kaseliste sugukonda lepa perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik Kirjeldus Puu lehed on hallikasrohelised ja läiketa, leheserva tipp on teritunud. Puu tüve koor on hallikat värvi ja sile. Hall lepp kasvab kuni 15 meetri kõrgusek. Eesti kõrgeim hall lepp (31m, diameeter 32 cm) kasvab Järvseljal Levila ja kasvukoht Page 8 of 14 Tallinna Ehituskool
pikkusest suurem Täkilise servaga Pealt tumerohelised, läikivad, paljad. Noorelt kleepuvad. Võrsed tihedalt karvased · Vaevakask · Betula nana Lehed ovaalsed, elliptilised või munajad, Teritunud tipuga, Kahelsaagjad Pealt tumerohelised, Alt hallid väga lühikeste karvadega 4...10 cm pikad 4...7 cm laiad · Hall lepp · Alnus incana Lehed äraspidilaimunajad või laiovaalsed Tömbi või pügaldunud tipuga Kahelisaagjad, Pealt tume-, alt helerohelised, näärmetega, 4...8 cm pikad. Leheroots 1...2 cm pikk. · Sanglepp e. Must lepp · Alnus glutinosa Lehed elliptilised või piklikmunajad Lühidalt terava tipuga, Vahel nõrgalt südaja alusega, Teravalt kahelisaagja servaga, Rood tugevalt sisse vajutatud Alt hõredalt pikakarvased Lehed nõrgalt kortsus
vahel on märgatavad ka terakesi sisaldavad soraalid. Kõikide viimati nimetatud tunnuste nägemiseks tuleb kasutada luupi. Kasvab puukoorel (peamiselt okaspuudel ja kasel) ning puidul, puidul kasvavad eksemplarid on tavaliselt tunduvalt väiksemad ja kaharamad kui puukoorel kasvavad isendid. Pole kuigi tundlik õhu happelise saastuse suhtes ning võib seetõttu kasvada mitte ainult metsas, vaid ka linnaparkides, taluõuedes, maanteede ääres. Jahu-löövesamblik Lepraria incana Tallus: koorikjas, hallikaroheline. Vegetatiivse paljunemise vahendid: soreedid. Viljakehi ei esine kunagi. Substraat: puukoor, puit, kivi, maapind. Väga sage kogu Eestis. Jahu-löövesambliku peamine välistunnus ongi tema rohekas, täielikult väikestest terakestest koosnev koorikjas, õhuke kuni võrdlemisi paks tallus. Löövesamblikke on Eestis teada üle 10 liigi, kuid ainult valise vaatluse abil pole võimalik neid eristada: löövesamblike liigid erinevad üksteisest peamiselt
* Betula fruticosa - madal kask - leht ümarmunajas või ovaalne - täkilissaagja servaga - roodude kohalt karvane - lehelaba pikkus laiusest suurem (väga närtsinud, väike, ümarad saed) * Betula nana vaevakask - lehed täiesti ümarad või laius pikkusest suurem - pisike leht (tilluke) * Alnus glutinosa - sanglepp (must lepp) - leht äraspidi munajas või ovaalne - pügaldunud (sisselõige) tipus (tuhm, kortsune, rood kuldne) * Alnus incana - hall lepp - alt hall ja omapärane - terava tipuga, elliptilise või ovaalja kujuga - teravad otsad (väga väge tume, kiiljas, diagonaalsed siserood, saagjas) * Carpinus betulus - harilik valgepöök - lehed elliptilised või piklik munajad - nõrgalt südamja alusega - pealt külgrood tugevalt sissevajutatud - roodudel pikad karvad - lehed kortsulised (diagonaalsed siserood, piklik) * Corylus avellana - harilik sarapuu
ovaalsed, lehe pikkus on laiusest suurem, täkilissaagja servaga , alt on rood karvased) Betula nana vaevakask( kasvab soodes ja rabades, imeväiksed lehed, ümmargused, lehe laius pikkusest suurem, täkilise sevaga) Alnus glutinosa sanglepp(kasvab sirgetüvega ja kõrgeks puuks, merikarbi kujuga leht, noored lehed on kleepuvad, lehed on laimunajad, tipust tömp või pügaldunud tipuga, pealt leht tumeroheline , pealt heledam) Alnus incana hall lepp(hõivab viljakaid põllumaid, servast kahelisaagjas, pealt tumeroheline alt hall, ovaalne, terava tipuga, alt karvane) Carpinus betulus harilik valgepöök(eestis ei kasva, levinud on Kesk- ja Lõuna Euroopas ja Venemaa lõunaosas, nõrgalt südaja alusega , nõrgalt saagja servaga , pealt rood sissevajutatud, all on pikad üksikud karvad, leht võibolla ka kortsus)
.......................................................................15 5.4. Mets-kibuvits (Rosa majalis).......................................................................................16 5.5. Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris)...........................................................................17 5.6. Laukapuu (Prunus spinosa)..........................................................................................17 5.7. Hall lepp (Alnus incana)..............................................................................................18 5.8. Harilik lodjapuu (Viburnum opulus)............................................................................18 5.9. Paju (Salix)...................................................................................................................19 5.10. Harilik pihlakas (Sorbus acuparia)...............................................................................22 5.11
pähklipuu (Juglans); Tiibpähklipuu (Pterocarya); Hikkoripuu (Carya). Arukask (Betula pendula); Sookask (Betula pubescens); Liikide arv ca 60. Madal kask (Betula humilis); Vaevakask (Betula nana); Sanglepp (Alnus glutinosa); Hall lepp Liikide arv 30. (Alnus incana);Roheline lepp (Alnus viridis), Harilik valgepöök (Carpinus betulus); Harilik sarapuu (Corylus avellana); Hõberemmelgas (Salix alba); Raagremmelgas (Salix caprea); Rabe remmelagas (Salix Omadustelt on valgusnõudlikud, taluvad fragilis); Tuhkur paju väga hästi äärmustempetatuure, (Salix cinerea), Vitspaju kiirekasvulised, väga hea (Salix viminalis); regenereerimisvõimega, Paljud pole
Sanglepp ehke must lepp Alnus glutinosa Lehed äraspidimunajad-ümmargusedtömbi- või pisut pügaldunud tipuga. Noored lehed kleepuvad. Kiirekasvuline, kuid suhteliselt lühiealine. Külmakindel, kuid tundlik tugevate kevadiste hiliskülmade suhtes. Valguslembene. Puit kerge, pehme, habras, hästi töödeldav. Parkainete sisalduse tõttu puit muutub õhu käes punakaks. Kasutatakse saetööstuses. Kasutatakse liha ja kala suitsutamiseks. Hall lepp ehk valge lepp Alnus incana Koor helehall, sile, vanemas eas korpa ei moodustu. Lehed ovaalsed-munajad, teritunud tipuga, pealt tumerohelised, alt hallikate karvadega. Keskmise varjutaluvusega. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Kasvab ka soostuvatel muldadel. Täiesti külmakindel liik. Juurestik hästi arenenud. Kasvab sümbioosis kiirikbakteriga, mistõttu on võimeline siduma õhulämmastikku ja seeläbi parandama mullaviljakust. Peamiselt kasvab puhtpuistuna. Puit pehme, punakasvalge, suurte säsikiirtega.
tiivaga. Valmivad oktoobriks ja varisevad talvel. Käbid jäävad pärast varisemist kauaks puudele. 6. Kasvunõuded: külmakindel. Valgusnõudlik. Eelistab viljakaid niiskeid liikuva põhjaveega alasid. Juurestik pinnalähedane, seetõttu tormihell. Annab kännuvõsu. Kiirekasvuline. Eluiga kuni 130 aastat. 7. Kasutus: puit on kerge, pehme, hästi töödeldav, vees vastupidav. Kasutatakse vineeriks, nikerdamiseks, kütteks. Mitmeid vorme kasutatakse haljastuses. Hall-lepp (alnus incana) LV 1. Leviala: Euroopa, Aasia, Põhja-Ameerika. 2. Suurus: 15-25 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra silinderjas, tüvi sageli looklev, vahel kasvab põõsana. Võrsed punakaspruunid, nii võrsed kui pungad karvased. 4. Lehed ja pungad: vahelduvad lihtlehed, ovaalsed või munajad, teritunud tipuga, ümardunud või nõrgalt südaja alusega, leheserv kahelisaagjas. Pealt tumeroheline, alt hallikate karvadega. Leheroots kuni 2 m pikk, karvane. Pungad rootsulised, lillakad. 5
Haljastuses olulist tähtsust ei oma, kuigi võiks kasutada kiviktaimlates jm. koos teiste kääbuskasvuliste liikide ja sortidega 29. Perekond lepp (Alnus) ja perekond valgepöök (Carpinus) Alnus - perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlevad heitlehisted puud ja põõsad. Perekonnas on u. 30 liiki, mis levinud põhjapoolkera arktikast troopikani, lõunapoolkeral Andides. Eestis esineb looduslikult 2 lepaliiki (Alnus glutinosa, Alnus incana) ning sisse on toodud 11 võõrliiki. · Peamiselt elliptilised või munajad kahelisaagja servaga või madalalt hõlmised lihtlehed asuvad vahelduvalt võrsel ning sügisel rohelistena (lehtedes klorofüll ei lagune) ja toitainerikastena varisedes ning kiiresti maapinnal kõdunedes tõstavad kasvukoha mullaviljakust · Õitsevad tavaliselt varakevadel. Isasõied asuvad mitmekaupa rippuvates urbades võrse
Paljuneb edukalt ka kännuvõsust (pärast raiet). Moodustab metsi viljakatel märgadel muldadel. Tüüpiliseks kasvukohaks lodud. Kiirekasvuline, kuid suht lühiealine (-130a). Külmakindel, kuid tundlik tugevate kevadiste hiliskülmade suhtes. Valguslembene, eelistab viljakaid, niiskeid muldi. Puit kerge, pehme, habras, hästi töödeldav. Parkainete sisalduse tõttu puit muutub õhu käes punakaks. Hall lepp e valge lepp Alnus incana Tav 15m, harvem -25m kõrgune puu. Koor helehall, sile, vanemas eas korpa ei moodustu. Lehed ovaalsed-munajad, teritunud tipuga, kahelisaagja servaga, pealt tumerohelised, alt hallikate karvadega. Õitseb märtsis-aprillis. Käbid väikesed, 3-10 kaupa võrsete tippudes, valmivad sügisel. Seeme võrdlemisi laia tiivaga. Paljuneb seemnetest, aga ka juure- kui ka kännuvõsudest. Keskmise varjutaluvusega, (ületab varjutaluvuselt kaske, haaba ja sangleppa). Mullastiku suhtes vähenõudlik.
ülemisest, kahest külgmisest ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest *vili kaunvili * juurtel sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastiku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega * Paljude liblikõieliste juurtel on arenenud endotroofne mükoriisa (hernes, põlduba, aeduba, lääts, ristik, vikk, lutsern, seradell) Kaselised: SUGUKOND: kaselised (Betulaceae) PEREKOND: lepp (Alnus) sanglepp (Alnus glutinosa) hall lepp (Alnus incana) PEREKOND: kask (Betula) vaevakask (Betula nana) madal kask (Betula humilis) arukask (Betula pendula) sookask (Betula pubescens) Pöögilised: SUGUKOND: pöögilised (Fagaceae) PEREKOND: tamm (Quercus) harilik tamm (Quercus robur) Mustikalised: Võhumõõgalised: SUGUKOND: võhumõõgalised (Iridaceae) PEREKOND: kuremõõk (Gladiolus) niidu kuremõõk (Gladiolus imbricatus) PEREKOND: võhumõõk (Iris)
külgmisest ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest *vili kaunvili * juurtel sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastiku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega * Paljude liblikõieliste juurtel on arenenud endotroofne mükoriisa (hernes, põlduba, aeduba, lääts, ristik, vikk, lutsern, seradell) (MINE LINGILE!) Kaselised: SUGUKOND: kaselised (Betulaceae) PEREKOND: lepp (Alnus) sanglepp (Alnus glutinosa) hall lepp (Alnus incana) PEREKOND: kask (Betula) vaevakask (Betula nana) madal kask (Betula humilis) arukask (Betula pendula) sookask (Betula pubescens) Pöögilised: SUGUKOND: pöögilised (Fagaceae) PEREKOND: tamm (Quercus) harilik tamm (Quercus robur) Mustikalised: Võhumõõgalised: SUGUKOND: võhumõõgalised (Iridaceae) PEREKOND: kuremõõk (Gladiolus) niidu kuremõõk (Gladiolus imbricatus) PEREKOND: võhumõõk (Iris) kollane võhumõõk (Iris pseudacorus)
seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pässikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. (lisa 10. pilt kasest, lisa 11. kasemahl). 17 Hall lepp (Alnus incana) valge lepp, isalepp, emalepp, pasklepp Hallil lepal on nagu meie teiselgi lepal, sanglepal, kaks nime: hall lepp ja valge lepp, mõlemad viitavad tema iseloomulikule koore värvusele, mis erinevalt sanglepa ehk musta lepa omast on helehall. Kunagi ei näe me halli leppa kasvamas suure metsahiiglasena, jämeda puuna. Sagedasti moodustab hall lepp aga tihedaid lepavõsasid metsaservades ja endistel lagendikel.
Aastarõngad on raskesti eristatavad, säsikiiri pole palja silmaga näha. Puit on kerge, pehme, hästi töödeldav, kuivanult roosakas, vees vastupidav. Sellest toodetakse vineeri, joonestuslaudu, mööblit, kasutatakse ka nikerdustöödeks ja kütteks, hinnaline suitsutatud toodete valmistamisel. Sanglepast valmistatakse kõrgekvaliteedilisi muusikariistu, koor sisaldab park- ja värvaineid (sobivad naha värvimiseks ja parkimiseks). Hall lepp (Alnus incana) Sagedasti moodustab hall lepp tihedaid lepavõsasid metsaservades ja endistel lagendikel. Puistude pindala jääb alla 2%. Lehe järgi on teda kerge oma suguvennast eristada. Halli lepa leht on terava tipuga ning matt, sanglepa lehe tipp oleks nagu ära hammustatud ning leht on läikiv. Maltspuiduline puu, sarnane sanglepale, kuid säsikiiri on vähem. Puit on kergem ja läikivam kui sanglepal. Halli lepa puit sisaldab rohkesti värv- ja parkaineid, mida
Puit hele, raske ja vastupidav. Perekonnas 35 liiki (harilik). Levinud Ees- ja Ida-Aasias, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja-Ameerikas. Puitu kasutatakse tarbeesemete, muusikainstrumentide valmistamiseks ning kütteks. On tähtsal kohal haljastuses, olles varjutaluvad, taludes hästi pügamist, olles haigustevabad ja dekoratiivsete viljade ning lehestikuga. Eristamise tunnused: Lehed, emasurvad, viljad, puit. 30. Hall lepp ja sanglepp Hall lepp: Alnus incana valge lepp. Kasvab Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis tavaline puuliik. Kõrgus 15-20m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, varjutaluv. Juurtel bakterid, kes seovad õhulämmastikku ja lehed sisaldavad varisedes palju lämmastikku. Lehed ovaalsed, teritunud tipuga, kahelisaagjad, pealt tumerohelised, alt lühikeste karvadega, 4-10cm pikad. Isasõied urvakujulised, punakaspruunid, emasõied noorelt punaka käbikesena, valmides tumepruun.
rohttaimi valguskonkurentsis. Selle tulemusena hakkavad rohumaad võsastuma ja metsastuma (Krall, 1979). Kuivematel luhaosadel levivad niitmise katkemise järel kiiresti pajupõõsad, eriti mustjas ja kõrvpaju (Salix mysinifolia, S. aurita). Karjamaadena kasutavatel luhtadel levib aga hundipaju (S. rosmarinifolia). Aeglasemalt levib luhal raudremmelgas (S. pentandra), sookask (Betula pubescens), hall- ja sanglepp (Alnus incana, A. glutinosa) (Pork, 1959). 8 Märgatavad muutused toimuvad niitmise katkemise tagajärjel ka rohurindes. Muutub rohttaimede liigiline koosseis, mis on tingitud kärpimise kui paljude liikide arengut allasuruva faktori puudumisest. Paraneb varustatus toiteelementidega. Toiteelemendid, mis niidetavatelt aladelt saagiga ära viidi, muutuvad varise lagunemise järel taimedele uuesti kasutatavaks.
suures mahus kasvatatakse väheseid majanduslikult kõige tulusamaid õunasorte. Õunu kasutatakse nii värskelt kui erinevatel viisidel töödeldult. Kehvematest õuntest ja spetsiaalselt selle jaoks aretatud sortidest tehakse mahla. Õunad 10 säilivad kuude viisi, säilitades sealjuures suure osa oma toiteväärtusest. Ainult tsitruselised on neile selles osas võrdväärsed. 5. Hall lepp (Alnus incana) Valge lepp, isalepp, emalepp, pasklepp Eestis on tavaline puuliik, vähem leidub teda saartel. Halli leppa võib leida näiteks segametsadest, veekogude kallastelt ja puisniitudelt. Oma nimetuse on see puu saanud oma koorealuse mahla ja puidu punaka värvuse tõttu. Lepp märgib paljudes murretes verd või punakat värvust (kalalepp 'kalaveri', lepane 'verine, verega koos', lepp obu 'ruuget karva hobune' punane kui lepakapp 'punastamise kohta' Juuru). Kuigi lepalehti, -urbi j a -pulkasid
Väga kergesti töödeldav Tihedus 490..540 kg/m3 Tõmbetugevus pikikiudu 110 Mpa Survetugevus pikikiudu 42..47 Mpa Kõvadus radiaalpinnal 250..270 Janka Haavapuidu kasutusalad : Ehituspuiduna teatud spetsiifilistes kohtades näit. saunas. Tarbepuiduna mitmesuguste toodete valmistamiseks. Keemiatööstuses paberitööstuse toorainena. Lepp (Almus) Meil kasvab kahe liigina _Valge lepp (Almus incana) Must lepp ehk sanglepp (Almus glutinosa) Värvus kollakast rvus roosakani, õhu käes muutub tumedamaks Lepp on hajulisooneline puuliik, sooned ei ole palja silmaganähtavad. Aastarõngad on halvasti eristatavad. Puit on pehme ja kerge, sirge kiuga. Väga kergesti töödeldav. Kergesti viimistletav Tihedus 550 kg/m3 Survetugevus pikikiudu 39..52 MPA Kõvadus otspinnal 30 Janka’’ Lepapuidu kasutusalad
puukauside treimiseks. Teisalt tehti lepalaudadest ka piima- ja võipütid, lähkrid jne., sest lepp ei anna kõrvalmaitset. Lepakoorest saadakse parkaineid ja pigmente mida kasutatakse riiete ja naha värvimisel. Eestis esineb looduslikult 2 lepaliiki ning sisse on toodud 11 võõrliiki, neist sagedamini kohtab rohelist (A. viridis) ja Maximowiczi (A. maximowiczii) leppa. Alnus glutinosa (L.) Gaertn. sanglepp e. must lepp Hall lepp(Alnus incana) Hallil lepal on nagu meie teiselgi lepal, sanglepal, kaks nime: hall lepp ja valge lepp, mõlemad viitavad tema iseloomulikule koore värvusele, mis erinevalt sanglepa ehk musta lepa omast on helehall. Ülejäänuski erineb ta sanglepast suuresti. Kunagi ei näe me halli leppa kasvamas suure metsahiiglasena, jämeda puuna. Sagedasti moodustab hall lepp aga tihedaid lepavõsasid metsaservades ja endistel lagendikel. Ka lehe järgi on teda kerge oma suguvennast eristada
taimkate jne. E. Lõhmuse klassifikatsiooni alusel eristatakse metsades 2 klassi, 10 tüübirühma ja 22 metskasvukohatüüpi (8). Kasvukohatüüpe võib jagada alltüüpideks ja metsatüüpideks. Kõige levinumad looduslikud tüübirühmad on palumetsad (domineerib harilik mänd Pinus sylvestris), soovikumetsad (kaseliikidega), laanemetsad (hariliku kuusega Picea abies) ja soometsad (halli lepa Alnus incana ja kaseliikidega). Levinuimad inimtekkelised metsad on kõdusoometsad (kase ja männiga) (7). Alltüübid viitavad, et vastaval kasvukohal on kahe metsakasvukohatüübi tunnused. Enamik kaitsealuste metsade esinduslikkuse uuringuid on tehtud tüübirühmade tasandil. Üle 50% metsade kogupindalast moodustavad märjad metsad, millest ligikaudu pooled on kuivendatud alates 19. sajandist. Mõned kuivendatud soometsa
hele, raske ja vastupidav, kasutatakse tarbeesemete valmistamiseks, millised nõuavad suurt vastupidvust ja tugevust. Valgepöögid on tähtsal kohal haljastuses, olles varjutaluvad, taludes hästi pügamist, olles haigustevabad ja dekoratiivsete viljade ning mosaiikse lehestikuga. Perekonnas 30....35 liiki, kasvavad põhjapoolkera parasvöötmes, enamuses Aasias, Euroopas 2 liiki ja Põhja-Ameerikas 1. 27. Hall lepp ja sanglepp Hall lepp e. valge lepp (Alnus incana (L.) Moench) [inkána] Incanus valkjashall. Kodumaise üsna lühiealise puuliigina kasvab kõikjal pioneerliigina, viljakatel muldadel, kuni 25 m kõrguse, lookleva tüvega puuna. Liik on hea mullaparandaja. Üldareaal ulatub Põhja- ja Kesk-Euroopast kuni Lääne-Siberini samuti Põhja-Ameerikasse, kasvades põhjas kuni 70 kraadi põhjalaiuseni. Tüve koor sile, hallikas, puude eluiga jääb 50.....60 eluaasta piiresse, võides haruharva küündida kuni 100 aasta vanuseni
vorme: sügavate sisselõigetega lehed, Perekonda kuulub üle 20 liigi. Pärinevad Sookask - Betula pubescens kollaseleheline jt., neid kasutatakse Euroopast ja Aasiast. Eestis levinuimad Tavaliselt kuhi 20 m kõrge. Koor ka vanemas eas haljastuses. Euroopa lehis ja siberi lehis. peaaegu juurekaelani valge, ilma korbata. Hall lepp e. valge lepp - Alnus incana Arukask Betula pendula Võrsed tihedalt hallkarvased, samuti Tavaliselt 15 m, harvem -25 m kõrge puu. Perekonda kuulub kuni 150 liiki, neist Eestis pungad. Teadaolevalt kõrgeim hall lepp kasvab kasvab looduslikult 4 liiki, kasvatatakse Lehed munajad, serv lihtsaagjas, 4-6 cm pikad, 3-4 Järvseljal (28m). aga umbes 15 sissetoodud liiki
punakaks. Kasutatakse saetööstuses (siseviimistlus), mööblitööstuses, kütteks, söetööstuses. Kasutatakse liha ja kala suitsutamiseks. Puidu kasutamisel on suurimaks probleemiks mädanikud (ebatuletael Phellinus igniarius) . Koor sisaldab park- ja värvaineid. Esineb rida vorme: sügavate sisselõigetega lehed, kollaseleheline jt., neid kasutatakse haljastuses. Hall lepp e. valge lepp (Alnus incana) Tavaliselt 15 m, harvem 25 m kõrge puu. Teadaolevalt kõrgeim hall lepp kasvab Järvseljal (29m). Koor helehall, sile, vanemas eas korpa ei moodustu. Lehed ovaalsed-munajad, 4-10 cm pikad, 4- 7 cm laiad, teritunud tipuga, kahelisaagja servaga, pealt tumerohelised, alt hallikate karvadega. Viljakandvus algab varakult (10-15-aastaselt). Õitseb märtsis-aprillis. Käbid väikesed, 3-10
tm/ha aastas ning raieküpsete puistute osakaal 12,2 %, Muistsed esivanemad on sangleppa pühaks puuks pidanud, sellest annab tunnistust Pühalepa kihelkonna nimetus Hiiumaal. Haljastuses kasutatakse sanglepa sorte tavaliselt üksikpuudena, vanades parkides ka vesiste, liikuva põhjaveega paikade haljastamiseks. Sordid: 'Angustiloba'; 'Aurea'; 'Imperialis'; 'Incisa' Hall lepp e. valge lepp (Alnus incana (L.) Moench) Incanus valkjashall. Kodumaise üsna lühiealise puuliigina kasvab kõikjal pioneerliigina, viljakatel muldadel, kuni 25 m kõrguse, lookleva tüvega puuna. Liik on hea mullaparandaja. Üldareaal ulatub Põhja- ja Kesk-Euroopast kuni Lääne-Siberini samuti Põhja-Ameerikasse, kasvades põhjas kuni 70 kraadi põhjalaiuseni. Tüve koor sile, hallikas, puude eluiga jääb 50.....60 eluaasta piiresse, võides haruharva küündida kuni 100 aasta vanuseni
annaabi.ee 
