.......5 Kokkuvõte..............................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus................................................................................................................7 Sissejuhatus Vanilli saadakse kahe käpaliste sugukonda kuuluva liaani- Vanilla planifolia ja Vanilla pomposa viljadest. Nendest esimesel (V. planifolia) on 20-25 cm pikkused kaunad, millest saadakse kõrgekvaliteedilist vanilli. Vanill pärineb Mehhikost ja Kesk-Ameerikast. Praegusel ajal kasvatakse paljudes Kariibi mere maades, Ladina-Ameerika troopilistel aladel, Sri Lankal, Malaisias, Madagaskaril, Réunioni ja Mauritiuse saarel, Seisellidel, Komooridel, Tahiitil ja Hawaii saartel. Umbes pool vanilli maailmatoodangust annavad Madagaskar ja Réunioni saar. Teemaks valisin vanilli, kuna selle tehisliku variandiga olen küpsetdades tihti kokku puutunud.
Arahhis on tegelikult hoopis kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimu- selt oaga. Praeguseks on aretatud juba üle kümne erineva maapähkli sordi, mis üksteisest erinevad põõsa kuju, kauna kuju ja suuruse poolest, seem- nete arvult kaunas, seemnete kuju ja suuruse poo- lest. Tavaliselt on põõsas üsna tihe, 50-60 senti- meetri kõrgune. Õied on kollased või valged. Vil- juvad õied asuvad põõsa alumises osas maapinna lähedal. Hiina pähkel peidab oma kaunad valmi- miseks mulda, see tähendab, et ta kaunad on geo- karpsed. Kuivas õhus valguse käes kaunad ei are- ne. Pärast õie tolmlemist hakkab pikenema tugev raag, günofoor, mis algul kasvab ülespoole, kuid 5.-6. päeval pöördub otse alla, jätkates kasvamist, kuni surub rao otsas asuva teravatipulise kauna algme mõne sentimeetrisügavusele mulda, kus kaunad võtavad rõhtasendi. Taime iseärasus peita kaunad mulda teeb tema kasvatamise keerukamaks, töömahukamaks kui näiteks sojaoal.
Maapähkel on üheaastane taim liblikõieliste sugukonnast. Et ta on tähtis põllukultuur, siis on aretatud palju vorme ja sorte, mis üksteisest erinevad põõsa kuju, kauna kuju ja suuruse poolest, seemnete arvult kaunas, seemnete kuju ja suuruse poolest. Tavaliselt on põõsas üsna tihe, 50-60 sentimeetri kõrgune. Õied on kollased või valged. Viljuvad õied asuvad põõsa alumises osas maapinna lähedal. Maapähkel on bioloogiliselt huvitav taim selle poolest, et peidab oma kaunad valmimiseks mulda, s. t. ta kaunad on geokarpsed. Kuivas õhus valguse käes kaunad ei arene. Pärast õie tolmlemist hakkab pikenema tugev raag, günofoor, mis algul kasvab ülespoole, kuid 5.-6. päeval pöördub otse alla, jätkates kasvamist, kuni surub rao otsas asuva teravatipulise kauna algme mõne sentimeetrisügavusele mulda, kus kaunad võtavad rõhtasendi. Taime iseärasus peita kaunad mulda teeb tema kasvatamise keerukamaks, töömahukamaks kui näiteks sojaoal
ARAHHIS e. HIINA PÄHKEL Algkodu on keskBrssiilia kuivadel kiltmaadel. Õied on kollased või valged Tihe põõsas 5060 cm kõrgune Õitsemine kestab vaid päeva. Viljuvad õied asuvad põõsa alumises osas, maapinna lähedal. ARENG Kulturiseerimist alustati Peruus 2000 a. tagasi Pärast Ameerika avastamist jõudis see kultuur peatselt Edela Aasiasse ja LääneAafrikasse. 17. sajandi algul kasvatati teda juba LõunaHiinas, kust ta hiljem ka Euroopasse jõudis KASVATAMINE Peidab oma kaunad valmimiseks mulda, mis teeb kasvatamise keerulisemaks, töömahukamaks kui näiteks sojaoal. Pärast õie tolmlemist hakkab pikenema tugev raag, mis algul kasvad ülespoole, kuid 5.6. päeval pöördub otse alla. Muld peab olema kohev ja niiske. Taimede ümbrust tuleb pidevalt kobestada ja sageli mulda kaunadele tõmmata. Ameerika Ühendriikides on enamik töid mehhaniseeritud. KORISTUS Tõmmatakse põõsas käsitsi välja. Pannakse üsna pikaks ajaks järelkuivama.
kasvatatakse Elevandiluurannikul ja Ghanas. Neile järgnevad Indoneesia, Nigeeria, Kamerun, Brasiilia ja Ecuador. Saagikus • Kakao kasvatamine on tööjõumahukas käsitsi tehtav töö, mis vajab pidevat tähelepanu ja hoolt. • Kakaopuu õitseb ja kannab vilju aasta ringi. • Igas kakaokaunas on 20–30 magusas valges viljalihas paiknevat seemet – kakaouba. • Poole kilo kakao saamiseks on vaja ühe puu kogu aasta saaki. • Kuna kaunad ei valmi korraga, tuleb puid pidevalt jälgida. • Kakaopuud on väga õrnad (väikseimadki ilmamuutused, ähvardavad haigused ja kahjurid mõjutavad puu saagikust) Kus töödeldakse? • Kui küpsed kaunad on koristatud, tuleb need matšeetedega lahti lõigata ja oad välja võtta. • Kakaooad kääritatakse, kuivatatakse, puhastatakse ja pakitakse. • Kui oad on kakaokottidesse pakitud, müüvad talunikud toote vahendajatele. • Vahendajad ostavad töötlemata oad
Köögiviljad 5 Aeduba e. Türgi uba Noored türgi oad, ka rohelised oad või aedoad on tervislik ja maitsev toiduaine. Uuematel sortidel pole enam piki kauna selga jooksvat sitket õmblust, mis varem tuli tingimata enne toiduks valmistamist eemaldada. Kaunad murduvad kergelt rõõmsa naksatusega, millest ka ingliskeelne väljend snap beans ehk naksoad. Eriti tore on aga see, et külmutatud noori rohelisi oakaunu saab nüüd osta igast poest aastaringselt ning soodsa hinnaga. Kollased oad ehk vahaoad on roheliste suguvennad ega pole omadustelt sugugi kehvemad, kuid on vähem populaarsed. Põhjuseks on arvatavasti nende värvus, mis võib meie alateadvuses vihjata üliküpsusele; see
sugukonnast ning maitseainena kasutatakse selle seemnekoda ehk kauna mis annab meeldiva aroomi. Vanill pärineb Mehhikost ja Kesk-Ameerikast. Praegusel ajal kasvatatakse paljudes Kariibi mere maades, Lõuna-Ameerika troopilistel aladel, Sri-Lankal, Malaisias, Madagaskaril, Réunioni ja Mauritsiuse saarel, , Komooridel, Tahhiitil ja Havail saartel. Vürtside tootmine vanillikaunadest on üsna keeruline ja aeganôudev toiming. Vanillkaunu kogutakse enne valmimist, mil neil lõhn veel puudub. Kaunad pannakse paarikümneks sekundiks kuuma vette ning laotakse siis villastele tekkidele fermenteeruma. Pärast nädala pikkust fermenteerumist 60C juures muutuvad vanillikaunad pruunikaks ning omandavad iseloomuliku lõhna. Seejärel kuivatatakse kaunu õhu käes varjulises kohas, kuu või paar, kuni nad kattuvad õhukese valge kirmega. Vanilli kvaliteet sõltub suurel määral töötlemisest. Toiduvalmistamisel pannakse terve vanillikaun hetkeks maitsestatavasse leemesse.
Hernes Kasvab mineraalmuldadel Võib kasvatada erinevate kultuuride järel On hea eelvili teraviljadele On tundlik põua suhtes Vajab kobedaks haritud mulda Valmib varem põlluosades, kus niiskust on vähe Kasvab hästi savimuldadel Maapähkel Kaunvili Sisaldab kaltsiumi, magneesiumi ja rauda Süüakse toorelt või röstitult Üheaastane taim liblikõieliste sugukonnast On arenenud palju sorte, mis üksteisest erinevad Õied on kollased või valged Kaunad ei avane, on umbsed Kaunas on enamasti 13 seemet Põõsas on tavaliselt üsna tihe,5060 sentimeetri kõrgune Ristik Leidub nelja erinevat sorti: kassiristik, keskmine ristik, kuldristik, mägiristik, valgeristik. Kasutatakse loomadele söödaks ja rahvameditsiinis. Võib kohata igal pool. Liblikõieline taim. Aeduba Üheaastane rohttaim Valgurikas taim Suure ravimõjuga Valguse ja soojanõudlik taim Leidub mitmeid erinevaid sorte Harilik nõiahammas
Valkude liigtarbimise korral esinevad häired antikehade moodustamises, tekib organismi vastupanu võime langus nakkushaiguste suhtes. Valgupuudusel organismi kasv ja suguline arenemine pidurdub. Ka organismi vastupanuvõime haigustele kahaneb. Valgurikkad toiduained nisuidud 26,6%; aedoa kaunad 3,4%; roheline hernes 4,2%; kuivatatud aprikoosid 4,2%; taine sealiha 13,9%; suitsusink 14,4%; veiseliha 15,2% kanaliha 18%; forell 20%; tint 27%; lehmapiim 3,3%; kanamunad 11,9%. 10g täisväärtuslikku valku annab: 60g kanaliha; 40g juustu; 300 ml piima; 60g kala;
alla võetud Samblikuliike on teada üle 220 Samblaid üle 230 Vetikaid ligi 300 liiki Seeneliike on leitud umbes 700 Suurliblikate faunast on teada üle 675 Ämblikke on leitud 193 Sipelgaid 21 liiki Taimestik Umbes 85% Viidumäest on kaetud metsaga Valitsev puuliik on mänd Esineb mitmeid erinevaid metsatüüpe Haruldased taimeliigid eelistavad valgusküllaseid ja kuivi kohti Leidub stepi päritoluga taimi Kaitse all olevad taimed KARVANE LIPPHERNES Õied helekollased Kaunad karvased Kõrgus 1050 cm http://efloora.ut.ee/Eesti/species/7427.html PUNANE TOLMPEA Tumedate, sinakas roheliste lehtedega Pisut võnkliku varrega Kasvab kuni 50cm kõrguseks (Eestist leitud ka 1m kõrgune taim) http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Cephalant hera_rubra_02_Luxemburg.jpg HARILIK KOPSUSAMBLIK Üldtuntud tõhus looduslik tervistaja Värvuselt rohekas Kopsusamblik eelis tab kasvada lehtpuutüvedel, mõnikord harva ka okaspuudel http://entsyklopeedia
Harilik lääts (Lens culinaris) Praegu Eestis haruldane, kuid väga vana kultuurtaim. Viljeldi juba arvatavalt 8000–10 000 aastat tagasi Egiptuses ja Väike-Aasias. Liblikõieliste sugukonnast, üheaastane. Kõrgus kuni 50 cm. Õied on läätsel valkjad või õrnsinise tooniga, paiknevad varrel kas üksikult või kobaras. Viljaks jässakad kaunad, milles kuni neli väikest lapikümarat seemet. Toiduvalmistamiseks tuleb kuivatatud läätsi leotada, sellega väheneb keemisaeg ja paraneb seeditavus. Allikas: Sõukand, R. ja Kalle, R. (koostajad). 2008. HERBA: Historistlik Eesti Rahvameditsiini Botaaniline Andmebaas. Võrguteavik. Tartu: EKM Teaduskirjastus. http://herba.folklore.ee http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=201 Läätsed (Lens culinaris) kuulusid ka Eesti talupoegade toidulauale − läätsesuppi, -tampi
Külvata laia reavahega (45-50 cm), et oleks võimalik umbrohutõrjeks vahelt harida, kuna herbitsiidid on meil seni alles katsetamisel. Külvisügavus sama mis põldhernel (4-6 cm olenevalt mulla raskusest). Pärast külvi maa korralikult rullida, et seeme saaks mullaga hästi kontakti, sest soja vajab idanemiseks palju niiskust. Ka on tasaselt põllult sügisel parem kombainiga koristada, sest sojataimel on esimesed kaunad küllalt maapinna lähedal (8-10 cm). 7 3.5 Seemnete töötlemine Parim viis lämmastiku siduvate bakterite mulda viimiseks on seemnete inokuleerimine (töötlemine) bakterite preparaadiga. Ükskord mulda viidud bakterite populatsioon püsib mullas aktiivsena kaua aega. 3.6 Hooldamine, umbrohutõrje Hooldamine seisneb reavahede harimises mulla kobestamiseks ja mehaaniliseks umbrohutõrjeks. Keemiliseks umbrohutõrjeks soovitatakse sojaoa kasvatamisel
LUPIIN EHK HUNDIUBA LUPINUS VÄLIMUS · Õied: valged, kollased, roosad, punased, lillad,sinised · Kõrgus ulatub 75 kuni 100 cm · Õisikud kuni 60 cm pikad · Lehed sõrmjagused · Lehekesi 5-15 · Lehekesed terveservalised · Lehtede abilehed on leherootsuga sageli kokku kasvanud · Haprad varred · Õied paiknevad pikkades rohkeõielistes kobarates VILJAD JA SEEMNED · Viljad: kaunad, mis on lamedad, karvased ja läikivad · Seemned: suured, pruunikad ning kirjud · Seemned sisaldavad rohkesti proteiini(kuni 50%), mõnel liigil ka õli, kuid neis on ka 1 3% mürgiseid alkaloide ·Söödalupiinides on alla 0,1% alkaloide KÜLVAMINE Paljundamine: seemnetega Idanevad 15°C juures Külvata tuleks 10 päeva pärast esimest külvivõimalust või mai keskel Kahjustuvad oluliselt juba 13 miinuskraadi juures
mugulnurmikas, puju ja kaameliastel. Kõrbepäritolu on kultuurtaimed arbuus ja melon. Tiiu Uibo Agaav KÕRBETAIMED ARAHHIS ehk MAAPÄHKEL 5060 cm kõrgune tihe põõsas. Viljuvad kollased või valged õied asuvad põõsa alumises osas. Ta peidab oma kaunad mõne sentimeetri sügavusele mulda. Et teravaotsalised kaunad saaksid mulda tungida, peab muld olema kohev ja niiske. Hooldustööd tehakse enamasti kõpla abil.Teda kasvatatakse niisutatavatel aladel Võhma Gümnaasium 2001 Tiiu Uibo KÕRBETAIMED
jõuavad peensoolde. Söömise vahepeal sapp koguneb sapipõide. Kaksteistsõrmiksoole käärul eristatakse pea- ja sabaosa. Peensooles kõikide ainete lõpllik lõhustamine. Jämesooles lõhustataske toidu kiudained (polüsahhariidid tselluloos, pektiinid). Taimsete toiduainete kestades ja taimsetest toitudest pärit, herned, oad, nende kaunad, kõrvits, kaalikas, peet, ploom, õunakestas. Need lõhustatakse jämesooltes bakterite ensüümi poolt. Toimub seedekulglas kõhunäärme ja ensüümi enda poolt ja nõrgalt aluselise keskkonna loovad peensooles vesinikkarbonaatioonid, mis jõuavad peensoolde kõhunäärmenõrega, sapiga, peensoolenõrega. Maohape neutraliseeritakse peensoolses vesinikkarbonaatide osalusel. HCL + Na+ -HCO3 - > NaCl + H2CO3. Peensooles toimub süsiveskute lõhustamine monosahhariidideks, milleks on glükoos,
Õlikultuurid päevalill,unimagun,safloor,riitsinus,maapähkel,sojauba. Ristõieliste sugukonnast: raps,rüps,valgesinep,õlituder Kiukultuurid Põllul kasvatatavad kiukultuurid jaotatakse 2 suurte rühma: *Puuvilla liigid, mida kasvatatakse seemnete pinnal moodustavate elementaarkiudude tõttu. *Moodustavad niinekiukultuurid, mida kasvatatakse vartes leiduvate niinekiukimpude tõttu. (lina ja kanep) Kaunviljad Kaunviljadeks nimetatakse liblikõielisi põllukultuure, mille viljadeks on kaunad ja peamiseks saagiks valgurikkad seemned. Kaunviljad kuuluvad liblikõieliste sugukonda, kus on enamlevinud järgmised perekonnad: hernes, hiirehernes, sojauba, aeduba, seahernes, lääts, kikerhernes, lupiin. Kartul Antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi Kasvuaegne hooldamine: 1)äestamine 2)muldamine 3)lehemädanikutõrje 4)keemiline umbrohutõrje 5)kartulimardika hävitamine
ainevahetusele veres, mistõttu soovitatakse suhkruhaigetele. · Lisaks ravib mao- ja maksahaigusi, neeru- ja põiehaigusi, kõrget vererõhku, südamehaigusi, veresoonte lupjumist, kroonilist reumat, podagrat ja neerukive (õiekeedus). · NB! Aedube ei tohi süüa toorelt, sest need sisaldavad mürgiseid ühendeid (valkaine fasiin), mille toime keetmisel ja hapendamisel kaob. Omakasvatatud seemne saamine 1) Valminud ubade saamiseks jäetakse kaunad niikauaks taime külge, kuni nad omandavad kuld-pruunika värvuse. 2) Seejärel lõigatakse varred maha ja riputatakse varjualusesse kuivama. 3) Kuivatatud oad lüditakse, seemneid kuivatatakse veel paar päeva. 4) Hoitakse neid suletud kaanega nõus pimedas ja jahedas kohas. Kasulik teada · Kasulikke omadusi on uurinud teadlased · katsed rottidega -> toideti erinevate aedoa sortidega
Lääts (Lens culinaris) Sissejuhatus • Vana kultuurtaim, Eestis harva viljeldatav • Ökoloogiliselt puhas kultuur • 1000 seemne kaal 25-65 g • Liblikõieline • Üheaastane • Isetolmleja • Kõrgus kuni 50 cm • Õied on läätsel valkjad või õrnsinise tooniga, paiknevad varrel kas üksikult või kobaras • Jässakad kaunad, milles kuni neli väikest lapikümarat seemet • Seemned 3-9mm http://2.bp.blogspot.com/-6LtokJ0w_yc/VWRi0hQfX_I/AAAAAAAAMdM/uV8ibkxnPpo/s1600/Masur-dal.jpg • Lääts sarnaneb koostiselt ja toite väärtuselt herne või vikiga • 25% proteiini, 1,8% toorrasva, 54% lämmastikuvabu ekstraktiivaineid ja 2,7% toortuhka • Harva loomasööt http://www.canadiangraininc.com/wp-content/uploads/2015/10/shutterstock_224871049.jpg • Eristatakse väikeseseemnelisi ja
See on võimalik ainult sel juhul, kui haige ise aktiivselt osaleb raviprotsessis ja mõistab oma haiguse olemust. Toidud mida soovitatakse Süsivesikute ainevahetuse korrastamiseks on sobivad mustika leht, aasristiku õis, teelehe ürt, orasheina juur, võilille juur ja leht, hariliku lutserni ürt., lehtsalat, spinat, kapsas (eriti mahl), peet, õun, kõrvits, kala, muna, tatar, kaer, mais. Kõhunäärmes soodustavad insuliini tootmist ja alandavad veresuhkru taset aedoa kaunad, aasristik, nõges, mustika mari ja leht, põldmuraka mari ja leht, pohla leht, kirsi mari ja leht, orasheina juur, võilille juur, raudrohi, ida-kitsehernes, lambalääts, ürt- punanupp ja sibul. Seedimisele vajalike peptiidide moodustamist soodustavad ja kõhunäärme rakke stimuleerivad taimed on takja juur, aedvaagi juur, naistepuna, linnurohi, maisijuuksed, võilille juur, teelehe ürt, orasheina juur, siguri juur, mustika leht, linaseemned, soo-kassiurva ürt. Kõhunäärmele
KULTUURITAIME PRESENTATSIOON. MAAPÄHKEL. Natalja Korabljova 11.A MAAPÄHKLI ISELOOMUSTUS · Maapähkli kasvatamiseks sobivad kõige paremini troopilise ja subtroopilise kliimaga alad. · Arahhis kasvab kuni 75 cm kõrguse roni- või põõsastaime küljes. · Taimele kasvavad iga 2-3 kuu järel väikesed kollased õied. · Tavaliselt on kaunad 3-4 cm pikad ning sisaldavad 2-3 seemet. · Iga piklik seeme on kaetud punakaspruuni kilega. http://tka.nutridata.ee/tka/showFood.action?food.id=725 · Maapähkel sisaldab kahte valget värvi paksu ja lihakast idulehte, mille vahel on idu. MAAPÄHKLI PÄRITOLU Maapähkel ehk arahhis ehk hiina
kaunid õied. Tegemist on 5-8 m kõrguse laiavõralise heitlehise puuga, mis on levnud Lõuna-Ameerika lõunaosas, Argentiinas ja Peruus. Taime ladinakeelne epiteet crista-calli tähendab kukeharja dekoratiivsed õied meenutavad tõepoolest kukeharja või liblikat. Kuke-korallpuu õisikuis painevad õied on punased, punased on ka viljades paiknevad seemned. Ohtralt nektarit sisaldavad õied meelitavad ligi koolibrisid. Viljad on 3-4 cm pikkused kaunad, milles asuvad silindrikujulised seemned meenutavad veidi kastaneid. Taime viljad on narkootilise ja lahtistava toimega. Viljades leiduvaid seemneid nn punaseid ube kasutasid preestrid abivahendina ennustamise juures. Seemned olid tuntud kui jõulised kiretekitajad, neist valmistati kurikuulsat naiste joovastust. Piisas vaid 2-3 oast, kui naised kaotasid täielikult kontrolli ja head kombed. Kuke-korallpuu puit on poorne ja kerge, sellest valmistatakse mudelllennukeid,
Pärast viljumist pöördub tugev õieraag otse alla ning surub selle otsas asuva teravatipulise kauna algme 5-8cm sügavuselt mulda, kus see kasvades võtab rõhtasendi. Pinnas peab olema kohev ja niiske, sageli vajab taim mullaspinna kobestamist, kaunade mullaga katmist. Kodus võib kasvada potitaimena – imepärane kasvutsükkel, mis kestab kokku u. 3 kuud. Taime alaosas tekivad õrnad õied, mis ennast ise tolmutavad, siis arenevad õitest kaunad, mis allapoole vajudes mulda tungivad, et seal oma arenemisprotsessi jätkata. Kui kauntel mulda peitumine ei õnnestu, lõpetab taim oma elutegevuse ja kukutab ennast kaunte peale, püüdes nõnda oma järglasi kaitsta ja varjata. Vili valmib mullas. Valmimisel värvuvad kaunad enam-vähem mulla värvise järgi, st liivmuldades muutuvad nad kollaseks kuni ookrivärviliseks, hummusrikkas mullas tumedamaks jne.
liblikõielised perekond hernes Pisum, põlduba Faba bona, lääts Lens culinaris, seahernes Lathyrus Väga levinud grupp abilehed sulglehekestest suuremad õied üksikult või kahekaupa Kolmetiste lehtedega väänduvate vartega liblikõielised harilik aeduba Phaseolus vulgaris, õisuba Phaseoulus coccineus ka levinud pikarootsulised kolmetised lehed, väänduvad varred õied kaenlasisestes kobarates, õitseb juunist-septembrini kaunad rippjad Nuttidesse ja kobaratesse koondunud õitega liblikõielised perekond ristik Trifolium, lutsern Medicago, mesikas Melilotus, koldrohi Anthyllis, nõiahammas Lotus, jooksjarohi Ononis, liikidest niidu-asparhernes Tetragonolobus maritimus väga rikkalik perekondade ja liikidega taim, kasvab ka Eestis palju metsikult väiksemate kolmetiste lehtedega rohttaimed (ristikud, lutsern ja mesikas) kuid ka mõned sulglehtedega. tihedad liitõisikud Haljastuses kasutatavad liigid
JUUDAPUU (LEHIK) Cercis Mullastik- Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- Meil haljastuslikku väärtust ei oma Puu võra- Lehed- vahelduvad, lihtlehed, teravaservaga, neerjad Õied- dekoratiivsed, Viljad- lame, piklik kaun KULDVIHM Laburnum Mullastik- lubjarikas Niiskus- Valgus- päiksepaistelistel Haljastusväärtus- dekoratiivne Puu võra- Lehed- kolmetised liitlehed Õied- pikkades rippuvates või püstistes kobarates, kollased Viljad- kuni 10 cm pikad kaunad. Mürgised LUUDPÕÕSAS Cytisus Mullastik- ei talu lubjarikast mulda Niiskus- Valgus- poolvarju Haljastusväärtus- sageli kasutatud Puu võra- Lehed- kolmetised, vahelduvad liitlehed võib olla ka lihtlehti Õied- kollased, valged või punakad pruunid, pööristes või peajates Viljad- piklikud, kahe õmblusega kaunad UBAPÕÕSAS Chamaecytisus Mullastik- vähenõudlik Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- Kasutatakse kuivadel aladel näiteks kiviktaimlas Puu võra-
ning maitseainena kasutatakse selle seemnekoda ehk kauna mis annab meeldiva aroomi. Vanill pärineb Mehhikost ja Kesk-Ameerikast. Praegusel ajal kasvatatakse paljudes Kariibi mere maades, Lõuna-Ameerika troopilistel aladel, Sri-Lankal, Malaisias, Madagaskaril, Réunioni ja Mauritsiuse saarel, Komooridel, Tahhiitil ja Havail saartel. Vürtside tootmine vanillikaunadest on üsna keeruline ja aeganudev toiming. Vanillkaunu kogutakse enne valmimist, mil neil lõhn veel puudub. Kaunad pannakse paarikümneks sekundiks kuuma vette ning laotakse siis villastele tekkidele fermenteeruma. Pärast nädala pikkust fermenteerumist 60C juures muutuvad vanillikaunad pruunikaks ning omandavad iseloomuliku lõhna. Seejärel kuivatatakse kaunu õhu käes varjulises kohas, kuu või paar, kuni nad kattuvad õhukese valge kirmega. Vanilli kvaliteet sõltub suurel määral töötlemisest. Toiduvalmistamisel pannakse terve vanillikaun hetkeks maitsestatavasse leemesse. Kasutamise järel
üks palju AVANEMINE avavili avanemise viis sulgvili VILJALEHTEDE ARV · Kuivvili · Avavili, paljuseemneline KUPRATAOLISED VILJAD · Kaun - ühepesaline, ühest viljalehest tekkinud, avaneb piki kõhtmist ja selgmist õmblust. Kaunad võivad olla spiraalselt keerdunud, üheseemnelised, mitteavanevad, lülilised. HERNES · Kupar - moodustunud kahest või mitmest viljalehest, kuprad võivad avaneda avade, kaante, hambakeste, poolmete jne abil. MOON, KOERAPÖÖRIROHI, OGAÕUN Kõder - kahepesaline, kahest viljalehest tekkinud, seemned kinnituvad
maapinnale kogunevat kõdunevat lehekihti, mida on rikkalilut just vihmametsades. (kaunistused.weebly.com/kakaopuu.html) Kakaopuu viljad ja ka õied asetsevad kobarates jämedatel okstel ning tüvedel. Vilja nimetatakse ka kaunaks. Vili on ovaalne 15 kuni 20 sentimeetrit ning 8 kuni 10 sentimeetrit lai. Valmides küpseb vili rohelisest kollaseks, sealt edasi oranziks, siis punaseks, lillaks ja lõpuks pruuniks. Paraku on saagi koristamine tülikas, kuna kõik kaunad ei valmi samaaegselt. Valminuna kaalub kakaovili umbes 500 grammi, mida übritseb kolme sentimeetri paksune koor. (Ibid) ,,Poole kilo kakao saamiseks on vaja 12 ühe puu kogu aasta saaki." (et.makechocolatefair.org/teemad/cocoa-production- nutshell) Joonis 5. Harilik kakaopuu (http://nagi.ee/photos/ummijuss/23072567) ,,70% maailma kakaoubadest on pärit neljast Lääne-Aafrika riigist:
Maapähkel e. arahhis e. hiina pähkel - luuseemneist pressitakse pärast nende kuivatamist ja purustamist väärtuslikku palmiõli, mida kasutatakse - pärit Kesk-Brasiilia kuivadelt kiltmaadelt toiduaine- ja kosmeetikatööstuses - peidab oma kaunad valmimiseks mulda - tänapäeval suurim kasvatuspiirkond Kagu-Aasia (Malaisia, - kaunas enamasti 1-3 seemet Indoneesia) - seemnete õlisisaldus keskmiselt 50% - taimeõli toodangult maailmas sojaoa järel teisel kohal - suured kasvatajad Hiina, India, Senegal, USA, Myanmar jt.
kultuurtaime Sojauba pärit Hiinast terad sisaldavad 35-50% valku ja 13-24% õli saab kasvatada juba mõõduka soojusega alal õli kogusaagilt maailmas esikohal pressimisjääkidest tehtud soja jahu valgurikas loomasööt kolm suuremat tootjat USA, Hiina, Brasiilia Suured importijad Jaapan ja Lääne-Euroopa riigid Maapähkel ehk arahhis ehk Hiina pähkel · pärit Kesk-Brasiilia kuivadelt kiltmaadelt · peidab oma kaunad valmimiseks mulda · kaunas enamasti 1-3 seemet · seemnete õlisisaldus keskmiselt 50% · suured kasvatajad Hiina, India, Senegal, USA, Myanmar jt. · kasvatuspiirkond ühtib sojaoaga, kuid tunduvalt rohkem kasvatatakse Aafrikas, kus on tähtis ekspordiartikkel Õlipalm · 30 m puu, pärit Guinea vihmametsadest · valminud viljakobaras 3-50 kg vilju · luuseemneist pressitakse pärast nende kuivatamist ja purustamist väärtuslikku
lähedalt puitunud 1,5-3m väetised) saviliivmullad Lattoa seemneid on parem Vajadusel toestamine koristamisega pikkune Kahjulikult mõjub suur Neutraalne või nõrgalt külvata pesiti Hästi mõjub muldamine Kaunu koristades ei tohi neid Kaunad võivad olla kuni temperatuuri kõikumine happeline Seemned külva öökülmade enne õitsemist tirida, vaid murdma peab 25cm pikad, oleneb sordist Valguse ja niiskuse nõudlik Edukalt võib kasvatada neid möödused mai lõpul või Kui õitsemise ajal on ilmad Säilitamiseks oad
tupplehtedest võilille pappustega varustatud seemnised kinituvad õisikupõhjale kõder 162. pikuti kaheks pooleks avanev vili, mille pikkus ületab laiuse üle kolme korra, seemned kinnituvad kileja vaheseina külge kõdrake 163. pikuti kaheks pooleks avanev vili, mille pikkus ületab laiuse kuni kolm korda, seemned kinnituvad kileja vaheseina külge seemnis 164. päevalille seemnete ümbert on viljakestad kergesti eemaldatavad kaun 165. karvase hiireherne toored kaunad ja valminud avanenud kaun 166. kaksikseemnis valminult jaguneb kaheks seemniseks esineb sarikalistel 167. teris üheseemneline sulgvili kõrrelistel, mille seemnekest on viljakestaga kokku kasvanud 168. nisu terised kukkurvili ühepesaline vili, mis valmides avaneb ühte õmblust mööda 169. sinise käokinga kukkurviljad tiibvili üheseemneline mitmesuguste tiibjate lisemetaga vili 170. vahtra "ninad" 171. jalaka viljad EBASARIKAS ELLIPTILINE LEHT LIITLEHED
Pärast õitsemist põhjustab ülearune niiskus liigset vegetatiivkasvu ning hernes lamandub kergesti. Liigniiskust hernes ei talu. Mullastiku suhtes on hernes vähenõudlik, kuid eelistab keskmise lõimisega muldi mis on huumuserikkad, neutraalsed ja hästi õhustatud. Hernes on valgusnõudlik pikapäevataim, isetolmleja. HERNE AGROTEHNIKA Hernes tuleb külvata varakult. Siis idanevad seemned niiskes mullas ühtlaselt, hernekärsakarüüstet esineb vähem ning kaunad valmivad ühtlasemalt varem. Külv peaks toimuma enne teravilja külvi. Hernes külvatakse tihedusega 100-120 idanevat seemet ruutmeetrile.Hernest võib kasvatada paljude kultuuride järel. Suure saagi moodustumiseks eelistab hernes toitaineterikast, umbrohupuhast põldu. Hernes on tundlik iseendale järgnemisele. Viljavaheldus 5 aastat. Väetamisel tuleb arvestada sellega, et kaunviljad vajavad kaaliumi, fosforit ja kaltsiumi rohkem kui teraviljad. Lämmastikväetisi ei anta
Juurika pea kannab lehekodarikku ja pungi Ta on juurika kõige vähetähtsam osa, kuna ta on madala suhkrusisaldusega ja kõrge kiudainesisaldusega. Juurika kaelaosa on kõige väärtuslikum osa juurikast. Ta on enam-vähem silindri kujuga. Kõrge suhkrusisalduse ja madla kiudaine sisaldusega. Päris juureosa on enam-vähem samasuguse kvaliteediga kui kaela osa. Kaunviljad Nim liblikõielisi kultuure, mille viljad on kaunad ja kauntes paiknevad valgurikkad seemned. Kuuluvad kaheiduleheliste klassi ja liblikõieliste sugukonda. Enamlebinud perekonnad on: 1. Hernes 2. hiirehernes 3. sojauba 4. seahernes 5. lääts 6. tikkerhernes 7. lupiin Kaunviljade määramine seemnete järgi Kaunviljade seemned on mitmesuguse suuruse, kuju ja värvusega. Seemneid katab tihe nahtne seemnekest, mis on sileda või kortsulise pinnaga
sagedat urineerimist. Taime pikemal tarbimisel võib tekkida maksapõletik (Kaur jt, 2010). Harilik jänesekapsas. Taime väiksemas koguses söömine tervisele kahjulik pole, kuid rohke tarvitamine tekitada kergeid mürgistusnähte, pärssida neerude tööd ja soodustada neerukivide teket. Raskematel juhtudel võib esineda oksendamist ja kõhulahtisust, peapööritust ja õhupuudust (Kaur jt, 2010). Aeduba. Taime seemned ja kaunad on toorelt mürgised, pärast kuumutamist mürkained lagunevad. Mürgistus avaldub kõhuvalu, oksendamine ja kõhulahtisusena. Värske taime suures koguses söömine võib lõppeda surmaga. Välispidine kokkupuude taimemahlaga võib põhjustada nahapõletikku, ekseemi, sügelust (Kaur jt, 2010). Nõges. Eestis väga mürgiseid nõgeseid ei kasva. Kõrvenõgest või raudnõgest katsudes pääseb kõrvetava toimega vedelik karva tipus olevast mahutist välja ja põhjustab kihelust,
(v.a. rukis). Teda võib kasvatada nii savi-, saviliiv-, liivsavi- kui ka turvasmuldadel; ebasobivad on ainult õhukesed rähkmullad ja liivmullad kuna neil on väike veemahutavus. Happelistel muldadel kasvab kaer samuti paremini kui teised teraviljad. Hernes Hernest peetakse vähenõudlikuks, kuid spetsiifiliste vajadustega taimeks. Hernes on kasvutingimuste suhtes leplik. Seemned hakkavad idanema 1...2 °C juures, tõusmed taluvad 6...8-kraadist külma. Valmimata kaunad külmuvad -2...-3 °C juures. Kasvuks optimaalne on 16...20 °C. mullastiku suhtes on hernes vähenõudlik. Kasvab hästi keskmistel liivsavi- ja saviliivmuldadel, mis on huumusrikkad, neutraalsed ja hästi õhustatud. Hernest võib kasvatada nii puhaskultuurina kui segaviljana. Segaviljas kasutatakse teravilja tugikultuurina. Tugikultuuriks sobivad lühikese ja tugeva kõrrega sordid, millede kasvuaeg on sama pikk kui hernel. Sobivaks tugikultuuriks on hiline oder, näiteks sort 'Elo'.
4. hulgilehine-mitmeaastane, kasvatatakse haljasväetiseks ja dekoratiivtaimena 25. Suviviki ja lupiinide kasvatamine Lupiinide kasvatamine · Vähenõudlikud mullastiku suhtes,väga valgusnõudlikud · Omastavad hästi toitaineid, muudavad raskestiomastatavad fosforühendid teistele taimedele kättesaadavaks · Söödaks külvatakse tavalises reaskülvis, seemnekasvatuses laiarealiselt · Külvisenorm on 100-120 seemet /m² · Sobivaim aeg koristuseks on kui esimesed kaunad on sinkjashallid Suviviki kasvatamine Väärtuslik stabiilse saagiga söödataim · Seemned idanevad 1-2 C juures · Tõusmed taluvad - 6C, kaunad hukkuvad - 2-4 C juures · Mullastiku suhtes vähenõudlik · Hea eelvili enamikele kultuuridele · Seemnepõld lamandub alati · Puhaskülvis külv 2-4 cm sügavusele 100-150 idanevat tera m² · Keemilist umbrohutõrjet saab kasutada vaid puhaskülvides · Seemned hakkavad valmima, kui varred ja lehed on veel rohelised
· Kõrvitsaliste sugukonda · Süüjakse vilja · Taime normaalseks kasvamiseks ja arenemiseks on 25-30C Põlduba · Liblikõielised · 1.a taim · Tõusmed taluvad kuni -4 C · Kasvutemp 20C · Külvatakse otse avamaale · Sobivad rasked ja niisked mullad Aeduba e. türgi uba · 1.a taim · Liblikõieliste sugukonda · Soojanõudlik kultuur · Külvatakse otse avamaale · Sobivad liivakad ja hästi väetatud mullad · Värsked kaunad mürgised Aedhernes · Külmakindel köögivili · 1.a · Liblikõielised · Suhkruhernes ja poetishernes · Ümarad terad ja kortsus terad · Kõrguse järgi. madalad mis ei vaja toestust kuni 70 cm ja pikad mis vajavad toestust. Kapsad Spargelkapsas · E. prokkoli kapsas on 1.a · Sarnaneb lillakapsale aga on vitamiinirikkam · Moodustab lillkapsast hõredamat õisiku
Sojauba – valgurikas, mõõdukas soojuses, Lanka tähtis loomakasvatusvaestes piirkondades Õlipal Aafrika Kagu-Aasia Lisaks mõned taimed: m (Guinea Arahhis e. maapähkel e. hiina pähkel – Looduslik kautšuk – heevea e. kummipuu. vihmametsad) kaunad mullas, kasvab Aafrikas Toorkummit saab. Pärit Lõuna-Ameerika Kohvip Aafrika Ladina- Õlipalm – 30m puu, tähtis toiduaine- ja vihmametsadest. Kasv Malaisias, uu (Etioopia) Ameerika kosmeetikatööstuses, taimeõlide toodangus Indoneesias, Tais, Hiinas, Indias soja järel 2. kohal. Biodiisel. Datlipalm – Oliivipuu e
Puit kollakaspruun, suhteliselt pehme, kuid sitke. Puitu kasutatakse tisleritöödes. Kasutatakse ka haljastuses. Eristamise tunnused: Kõrgus, leht, vili, puit 45. Perekond läätspuu ja suur läätspuu Perekond läätspuu: Perekonda kuuluvad suvehaljad ühekojalised põõsad, harva puud. Lehed paarissulgjad, terveservalised liitlehed ja astlataolised abilehed. Lehekesi 2-10 paari. Õied kollased, harvem valged kuni roosad, üksikult või väikeste kogumikena. Viljad kitsad, veidi lapikud kaunad, siledakestalised seemned varisevad sügisel. Puit kollakasvalge. Liike 70 (suur, väike). Levinud Euroopast Aasiani. Puidust tehakse väiksemaid treitud detaile, tööristade käepidemed. Head meetaimed, seemnetest õli. Kasutatakse haljastuses. Suur läätspuu: Caragana arborescens Pärit Siberist ja Aasiast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 6m. Päiksepaisteline kasvukoht. Külma- ja põuakindel, talub linnatingimusi ja kärpimist. Lehed paarissulgjad, kuni 13cm pikad liitlehed.
Erinevused veevajaduses-avaldub põuakindluses, põuakindlamad on põishernes, aeduba ja sojauba.Nõudlikumad hernes ja aeduba. Nõuded on erinevad päevapikkuses.Pikapäevataimed-hernes, lääts,põldseahernes,lupiin,põlduba,lühipäevataimed-soja-,aeduba.Kaunviljade kasvuks sobivad mitmesugused mullad peale liigniiskete ja kuivade.Põhiväetiseks on fosfor ja kaaliumväetised. 41) Herne kasvatamine puhas- ja segukülvides. Puhaskülv: tuleb külvata varakult. Kaunad valmivad siis ühtlaselt ja varakult. Kevadised öökülmad ei ole hernetõusmetele ohtlikud.Tuleks külvata kõrrelistest suviteraviljadest varem. Külvatakse hõredamalt kui kõrrelised teraviljad 100-120 idanevat seemet. Külvatakse 4-5 cm sügavusele. Segukülv: kasv koos tera- ja kaunviljakultuure. Keskm mullaviljakusega põldudel. Hea eelvili, mullaniiskus mõjutab saaki. Kui herne puhaskülvisenorm on 120 ja teraviljal 600 idanevat
Erinevused veevajaduses-avaldub põuakindluses, põuakindlamad on põishernes, aeduba ja sojauba.Nõudlikumad hernes ja aeduba. Nõuded on erinevad päevapikkuses.Pikapäevataimed-hernes, lääts,põldseahernes,lupiin,põlduba,lühipäevataimed-soja-,aeduba.Kaunviljade kasvuks sobivad mitmesugused mullad peale liigniiskete ja kuivade.Põhiväetiseks on fosfor ja kaaliumväetised. 41) Herne kasvatamine puhas- ja segukülvides. Puhaskülv: tuleb külvata varakult. Kaunad valmivad siis ühtlaselt ja varakult. Kevadised öökülmad ei ole hernetõusmetele ohtlikud.Tuleks külvata kõrrelistest suviteraviljadest varem. Külvatakse hõredamalt kui kõrrelised teraviljad 100-120 idanevat seemet. Külvatakse 4-5 cm sügavusele. Segukülv: kasv koos tera- ja kaunviljakultuure. Keskm mullaviljakusega põldudel. Hea eelvili, mullaniiskus mõjutab saaki. Kui herne puhaskülvisenorm on 120 ja
Seemneid vähe, vili rohkem pikergune, munajas ja värvuselt tumevioletne kuni mustanivälja. Kuid leidub ka kollaseid, valgeid ja lillakaid. Viljal veidi kibekas maitse, tingitud solaniinist. Sisaldab ainet, mis alandab kolesterooli veres, maitselt meenutab praetud seeni kaunpipar ehk parika maitse poolest eristatakse iseseisva söögina magusat pipart ja maitselisandina kasutatavat kaunpipart. Vili on veninud, õõnes, õhema või paksema seinaga. Viljakesta sees seemned, valminud kaunad kortsulised. Värvuselt rohelised, kollased, punased, oranzid. Toiduks enne täisküpsust. Värskena rikkalik C-vit. poolest ( üks kaun päevane vajadus), töödeldud kujul säilib 60%. Kuuluvad ketsupi koostisesse Füüsal ehk juudikirss kasvab Ameerikas ja Egiptuses. Sisaldab suhkruid, A,B, C-vitamiine, org,happeid ja pektiine. Põletikuvastase toimega, kollatõve korral.Enne tarvitamist eemaldada viljatupp, pesta vilja kuuma
servaga, alt hõredalt karvased lehed, lehe rootsul on 1-2 suuremat nääret) Prunus padus harilik toomingas (lehed on eliptilise kujuga , nõrgalt südaja alusega , peensaagja servaga, lehe roots on tavaliselt violettne) Liblikõielised Leguminosae (Fabaceae) Kuni 500 liiki, valgusnõudlikud, kiire kasvulised, paljunevad kiirelt, viljaks kaun, kahepoolmega , erineva kujuga seemned. Robinia pseudoacacia harilik robiinia(paaritussulgjad, viljad on lamedad kaunad, sulgjad liitlehed, lehti kokku 9-19tk, väikesed abilehekesed lehtede kinnituskoha juures(nagu okkad)) Caragana arborescens suur läätspuu(paarissulgjad lehed, 8-12 lehte, ovaalselt või eliptilised) Caragana frutex väike läätspuu( liitleht, sõrmjas, neljatine väike leht, äraspidi munajad, paljad) Pärnalised Tiliaceae Viljaks pähkel
Kulinaarias kasutatakse vähe, enamasti süüakse toorelt, kuigi sobib puuviljasalatitesse aga ka juustuga. 2.8 Kaunviljad On kõige valgurikkamad köögiviljad, koostiselt täiesti võrreldavad liha ja kalaga. Hernes Eestis kõige enam kasutatav kaunvili, mida isegi lapsed söövad meelsasti. On liblikõieline, seega kasulik mullale, sest tema juurte külge kasvavad mugulad, mis sis lämmastiku. Herneid on mitmeid sorte, õied valged, toored seemned rohelised, valmides kollased. Kaunad tavaliselt 5-7 cm pikad, üks tera 0,2-0,3 g. Sisaldab 2,5-3,5% mineraalaineid, 22-34% valku, 0,7-1,5% rasvaineid, 20-48% tärklist, 5,2-7,7% tselluloosi, E ja B grupi vitamiine, joodi, letsitiini, sidrunhapet. On arvestatav joodi alliks. Töötlemisel säilib toiteväärtus hästi. Kasutada võimalik väga erinevateks roogadeks - supid, hautised, garneerimiseks, salatites, toorelt, keedetult, konserveeritult. Kuivatatud herneid keedetakse tavaliselt suppideks. Valmistatakse ka
tootmiseks. Maapähkel on üheaastane rohttaim, mis kasvab kuni 70 cm kõrguseks. Botaaniliselt ei ole maapähkel mitte pähkel, vaid ennemini uba ja kuulub kaunviljade hulka. Viljuvad õied asuvad puhmiku alumises osas maapinna lähedal. Pärast viljumist pöördub tugev õieraag otse alla ning surub selle otsas asuva teravatipulise kauna algme 5-8 cm sügavuselt mulda, kus see kasvades võtab rõhtasendi. Seega peidab taim oma kaunad valmimiseks mulda. Kaunad on umbsed, ei avane. 2-6 cm pikkuses kaunas on enamasti 2, harvem 1-3 tuuma (pähklit). Kuigi maapähklid säilivad kauntes paremini, eelistatakse maailmaturul transpordimahukuse vähendamise eesmärgil lüditud maapähkleid. Neid kaubastatakse kas kooritult või koorimata. Säilitada tuleb maapähkleid jahedas ja kuivas ruumis. Soojas panipaigas muutuvad nad kergesti õliseks ja mõrkjaks. Maapähklid kõlbavad süüa naturaalselt
Sojauba · pärit Hiinast · terad sisaldavad 35-50% · valku ja 13-24% õli · saab kasvatada juba mõõduka soojusega alal · õli kogusaagilt maailmas esikohal · pressimisjääkidest tehtud soja jahu valgurikas loomasööt · kolm suuremat tootjat USA, Hiina, Brasiilia · Suured importijad Jaapan ja Lääne-Euroopa riigid Maapähkel e. arahhis e. hiina pähkel · pärit Kesk-Brasiilia kuivadelt kiltmaadelt · peidab oma kaunad valmimiseks mulda · kaunas enamasti 1-3 seemet · seemnete õlisisaldus keskmiselt 50% · suured kasvatajad Hiina, India, Senegal, USA, Myanmar jt. · kasvatuspiirkond ühtib sojaoaga, kuid tunduvalt rohkem kasvatatakse Aafrikas, kus on tähtis ekspordiartikkel Õlipalm · 30 m puu, pärit Guinea vihmametsadest · valminud viljakobaras 3-50 kg vilju · luuseemneist pressitakse pärast nende kuivatamist ja purustamist väärtuslikku
2 l vett * Pannile panna võid ja natuke õli, milles praadida tükeldatud porgand, sibul ja küüslauk. Keevasse vette lisada tükeldatud kartul, pannil praetud porgandid, sibul ja küüslauguküüned, lisada frikadellid ja rohelised herned, maitsestada soola ja pipraga, natuke lisada lihamaitseainet ja hakitud värsket maitserohelist. 2. KANAFILEERULLID KOOREKASTEMEGA 2 suurt kanafileed 1 suur porgand 100 g juustu 200 g türgi uba (rohelised kaunad) 2 dl hapukoort 1 dl majoneesi broilerimaitseaine t 1 sibul küüslauku * Kanafilee viilutada, porgand ja juust lõigata "kangideks", sibul viilutada, küüslauk lõigata peeneks, hapukoor ja majonees segada. Keerata kanafileerullid -> sisse 1 kang porgandit ja juustu (kinnitada hambatikuga). Laduda ahjuvormi, peale sibul ja küüslauk, oakaunad üle valada koore ja majoneesi seguga. Küpsetada ahjus 200 °C juures u 30 min. Sama retsepti võib teha ka n
must purustatud pipar Kokku: 0,165 0,141 0,330 0,282 4,70 kr Hind km-ga: 5,64 kr Maitseained kantakse sisseostmisel ettevõtte kuludesse. TEHNOLOOGIA: 6 1. pesta, tahendandada ja tükeldada lehtsalat ribadeks 2. pesta rohelise oa kaunad, eemaldada otsad ja lõigata pooleks 3. peseta värske kurk ja tükeldada julienne ribadeks 4. koorida mugulsibul ja tükeldada kuubikuteks 5. tomat ja paprika peseta, puhastada ja tükeldada 10x10mm kuubikuteks 6. köögiviljad segada kausis kokku 7. peekonilt eemaldada kamar ja lõigata ribadeks ning praadida ilma rasvata krõbedaks 8. valmistada kaste selleks segada kokku maitsestamata jogurt ja maitseained 9. asetada eelroa taldrikud jahedasse ruumi või kiletatult külmkappi 10
42. Perekond läätspuu ja suur läätspuu Perekond läätspuu (Caragana Lam.) [karagána] Caragana on ladina keelde võetud läätspuude kirgiisikeelne nimetus. Perekonda kuuluvad vahelduvad paarissulgjate terveservaliste liitlehtedega ja astlataoliste abilehtedega põõsad, harva puud. Lehekesi 2-10 paari. Õied kollased, harvem valged kuni roosad, üksikult või väikeste kogumikena (2...5 kaupa) lehtede kaenlas. Viljad kitsad, silinderjad või veidi lapikud kaunad, siledakestalised seemned varisevad sügisel. Lülipuit kollakasroheline maltspuit kitsas, kollakasvalge. Puidust valmistatakse väiksemaid treitud detaile , samuti tööriistade käepidemeid jm. Mõnede liikide koorest saadakse värvaineid samuti pikki koorekiude punumistöödeks. Võrseid kasutatakse loomasöödana ja enamus liike on head meetaimed. Mitmete liikide seemnetest pressitakse õli.
· Koristatakse otsekombainimisega 24. Lupiinide liigid Lupiini liigid 1. ahtalehine-varavalmiv 2. kollane- kasvatatakse söödaks ja haljasväetiseks 3. valge - kasvatatakse Vahemeremaades toiduks, seemned suured 4. hulgilehine-mitmeaastane, kasvatatakse haljasväetiseks ja dekoratiivtaimena 25. Suviviki ja lupiinide kasvatamine Suviviki kasvatamine · Väärtuslik stabiilse saagiga söödataim · Seemned idanevad 1-2 0C juures · Tõusmed taluvad - 60C, kaunad hukkuvad - 2-4 0C juures · Mullastiku suhtes vähenõudlik · Hea eelvili enamikele kultuuridele · Seemnepõld lamandub alati · Puhaskülvis külv 2-4 cm sügavusele 100-150 idanevat tera m² · Keemilist umbrohutõrjet saab kasutada vaid puhaskülvides · Seemned hakkavad valmima, kui varred ja lehed on veel rohelised · Õitsemisest seemne valmimiseni kulub 7-8 nädalat Lupiinidel on suur valgusnõudlikkus. Valge lupiin on ainukesena lühipäevataim, teised pikapäevataimed.
annaabi.ee 
