Harilik tamm (Quercus robur) hiiepuu, talitamm, suvitamm, lesetamm Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu. Tammede all toimusid suured rahvakogunemised, peeti nii sõjaplaane kui pidusid. Tammed pakkusid kaitset ja andsid muudki kasulikku. Miks peeti harilikku tamme nii tähtsaks ja austusvääriliseks? Ilmselt seepärast, et tundus, nagu seisaks ta muutumatuna põlvest põlve. Arvati, et tammed on surematud, kes on näinud väga kaugeid
harunemiskohtade vahele jääb mõnus istumispaik. Sinna on meeldinud mulle alati vahel kurjana näiva maailma eest pageda- sealt saan jõudu, et edasi tegutseda ja rahu. Referaadi eesmärgiks ongi leida veidikene materjali selle kauni puu kohta, otsides erinevatahulisi fakte ning täiendada nii enda teadmisi kui ka neid teistelegi jagada. 3 3. Hariliku tamme kirjeldus Hariliku tamme ladinakeelne nimi on Quercus robur. Sõna quercus tuleneb keldikeelsetest sõnadest quer, mis tähendab ilusat, ja cus, mis tähendab puud. Nime teine pool robur tähendab ladina keeles võimsat. Niisiis võib hariliku tamme nimi tõlkes olla ilus võimas puu. Ta kuulub katteseemnetaimede hõimkonda, kaheiduliste klassi, pöögiliste sugukonda. Tamm on 30-60 m kõrge (Eestis tavaliselt siiski 25-30 m) laiakuhikja võra ja tugevate okstega puu, tüve läbimõõt 1-1,5 m. Puistus on tüvi väikese koondega ja hästi laastuv
!! Kahesilbilistel sõnadel lõpuga cus on dat.pl. ja abl.pl. lõpuga -ubus, nt lacus -lacubus Cornu, us n- sarv · sing plur Nom, voc cornu cornua Gen cornus cornuum Dat cornu cornibus Acc cornu cornua Abl cornu cornibus Erandlikud sõnad.... · IV KK kuuluvad ka mõned naissoost sõnad domus , us f maja Manus, us f käsi Acus, us f nõel Lisaks mõned puude nimetused Quercus, us f - tamm IV pöördkond coniugatio quarta i-tüvelised tegusõnad Venio, venire 4 tulema sing plur 1.Venio venimus 2.Venis venitis 3.Venit veniunt exercitationes · KÄÄNA ! Domus, us f maja Lacus, us m järv Quercus, us f tamm PÖÖRA! audio, ire 4 kuulma Dormio, ire 4 magama Finio, ire 4 - lõpetama · Manus, us, f käsi · Saltus, us, m mets
KASELISED BETULACEAE 54 Arukask Betula pendula 55 Sookask Betula pubescens 56 Madal kask Betula fruticosa 57 Vaevakask Betula nana 58 Sanglepp Alnus glutinosa 59 Hall lepp Alnus incana 60 Roheline lepp Alnus viridis 61 Harilik valgepöök Carpinus betulus 62 Harilik sarapuu Corylus avellana PÖÖGILISED FAGACEAE 63 Punane tamm Quercus rubra 64 Harilik tamm Quercus robur 65 Harilik pöök Fagus sylvatica PÄHKLIPUULISED JUGLANDACEAE 66 Mandzuuria pähklipuu Juglans mandshurica 67 Hall pähklipuu Juglans cinerea ÕLIPUULISED OLECEAE 68 Pensilvaania saar Fraxinus pennsylvanica 69 Harilik saar Fraxinus excelsior 70 Harilik sirel Syringa vulgaris 71 Ungari sirel Syringa josikaea JALAKALISED ULMACEAE
KASELISED BETULACEAE 54 Arukask Betula pendula 55 Sookask Betula pubescens 56 Madal kask Betula fruticosa 57 Vaevakask Betula nana 58 Sanglepp Alnus glutinosa 59 Hall lepp Alnus incana 60 Roheline lepp Alnus viridis 61 Harilik valgepöök Carpinus betulus 62 Harilik sarapuu Corylus avellana PÖÖGILISED FAGACEAE 63 Punane tamm Quercus rubra 64 Harilik tamm Quercus robur 65 Harilik pöök Fagus sylvatica PÄHKLIPUULISED JUGLANDACEAE 66 Mandzuuria pähklipuu Juglans mandshurica 67 Hall pähklipuu Juglans cinerea ÕLIPUULISED OLECEAE 68 Pensilvaania saar Fraxinus pennsylvanica 69 Harilik saar Fraxinus excelsior 70 Harilik sirel Syringa vulgaris 71 Ungari sirel Syringa josikaea JALAKALISED ULMACEAE
100 millimeters to as much as 3,000 millimeters. Although much of the hotspot was once covered in evergreen oak forests, deciduous and conifer forests, eight thousand years of human settlement and habitat modification have distinctly altered the characteristic vegetation. Today, the most widespread vegetation type is hard-leafed or sclerophyllus shrublands called maquis or matorral, which include representatives from the plant genera Juniperus, Myrtus, Olea, Phillyrea, Pistacia, and Quercus. This vegetation is similar in appearance to the chaparral vegetation of California and the matorral of Chile. Some important components of Mediterranean vegetation (species of the genera Arbutus, Calluna, Ceratonia, Chamaerops, and Larus) are relicts from the ancient forests that dominated the Basin two million years ago. Frequent burning of maquis results in depauperate vegetation dominated by Kermes oak ( Quercus coccifera), Cistus spp. or
- montaanne vahemereline (ligikaudu 1 800-2 200 m) - supra-metsavöönd (ligikaudu 2 200-2 917 m) Vahemereline igihaljas mets. Madalamatel kõrgustel on valdavad igihaljaste laialehiste puude liigid, nagu jaanileivapuu Ceratonia siliqua, mastiksipistaatsia Pistacia lentiscus, euroopa õlipuu Olea 1 europaea, maasikapuu Arbutus sp., värvitamm Quercus coccifera, iilekstamm Quercus ilex, eerikad Erica sp., jne. Süüria männi Pinus halepensis ja kreeta männi Pinus brutia metsad esinevad rannikumadalikel ja kohati kuni 800 m kõrguseni. Metsad on suhteliselt avatud ja nende alustaimestik koosneb igihaljastest liikidest nagu foiniikia kadakas Juniperus phoenicea, värvitamm Quercus coccifera, laialehine fillüüria Phillyrea latifolia, Calicotome villosa, puis-eerika Erica arborea, kanarbik E. manipuliflora
54 56. Betula Pubescens Sookask 55 56. Betula humilis schrank Madal kask 56 57. Alnus glutinosa Sanglepp 57 58. Alnus incana Hall lepp 58 59. Carpinus betulus Harilik valgepöök 59 60. Corylus avellana Harilik sarapuu 60 61. Quercus rubra Punane tamm 61 62. Quercus robur Harilik tamm 62 63. Fagus sylvatica Harilik pöök 63 64. Julganus mandshurica Mandzuuria pähklipuu 64 65. Julgans cinerea Hall pähklipuu 65 66. Freaxinus pensylvanica marsh Pensilvaania saar
Võsapuuk Puuk Puugid Nugilestalised Hulkjalgsed Lülijalgsed Loomad Ixodidae Ixodida Parasitiformes Myriapoda Arthropoda Animalia Ämblikulised Ämblikulaadsed Lülijalgsed Loomad Quercus robur Quercus robur Araneae Arachnida Arthropoda Animalia Koorikloomad Keldrikakand Kakandilised Kõrgemad vähid Lülijalgsed Loomad Porcellio scaber Porcellio Porcellionidae Isopoda Malacostraca Artropoda Animalia Harilik jõevähk Jõevähk Jõevähklased Kümnejalalised Kõrgemad vähid Lülijalgsed Loomad
Laanemets Rinded Laanemetsas Puurinne Arukask (Betula pendula Roth) Harilik mänd (Pinus sylvestris L.) Harilik kuusk (Picea abies) Harilik tamm (Quercus robur L.) Harilik haab (Populus tremula L.) Põõsarinne Sarapuu Paju Pihlakas Puhmarinne Kanarbik Mustikas Kattekold Pohl Lillakas Rohurinne • Ussilakk • Võsaülane • Jänesesalat • Leseleht • Laanelill • Jänesekapsas Samblarinne • Laanik
Korgitamm Tony Jürisaar Juurikaru Põhikool 2010 Nimi Eesti ja Ladina keeles · Korgitamm (Quercus suber) http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Quercus_suber_JPG1.jpg Levikuala maailmas Korgitamme looduslik leviala on edela-Euroopa ja loode-Aafrika Taimekirjeldus Korgitamm on keskmise suurusega puu. Korgitamme koorest saadakse korgina kasutatavat materjali. Korgi äralõikamine ei kahjusta puud, see kasvab tagasi ja on taastuv loodusvara. Korgitamm on igihaljas puu. Korgitamm elab 150250 aastat. Esimest korda kogutakse korki 25 aasta vanustelt puudelt
Jaapan Introdutseeritud kuna ta annab sageli hübriide meil kasvavate teiste lehiseliikidega. Jaapani lehis Larix kaempferi Areaal: Jaapanis Honshu saare keskosas. Suurus: 25-30 m Introdutseeritud kuna ta parandab mulla viljakust, ei talu kuivi muldi. Punane tamm Quercus rubra Areaal: Põhja- Ameerika idaosa. Suurus: 30-40 m Introdutseeritud kuna ta annab nooremas eas kännuvõsu Metasekvoia Metasequoia glyptostroboides Areaal: Hiinas Sichuani ja Hubei provintsi Suurus: 750-1500 m merepinnast Introdutseeritud kuna
· Lehe tipp-ogatipp · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides · Lehelaba kuju-lineaalne · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ogatipp · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Harilik toomingas Padus avium Mill. · Lehelaba kuju-elliptiline · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-teravsaagjas · Lehelaba-lihtleht Harilik tamm Quercus robur L. · Lehelaba kuju-hõlmine · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ümar · Lehe serv-lainjas · Lehelaba-lihtleht Harilik pärn Tilia cordata · Lehelaba kuju-südajas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-teritunud · Lehe serv-hambuline · Lehelaba-lihtleht Harilik haab Populus tremula L. · Lehelaba kuju-ümar · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-saagjas
* IV käändkonda kuuluvad: us-lõpulised meessoost sõnad u-lõpulised kesksoost sõnad * IV käändkonna Gen. sg. lõpp on –us IV käändkonna us-lõpulistest sõnadest on erandlikult naissoost nt: manus, ūs f – käsi domus, ūs / -ī f – maja, kodu acus, ūs f – nõel porticus, ūs f – sammaskäik Īdus, uum f – iidid (kuu 13. või 15. päev Roomas) Naissoost on ka puude nimed, nt Quercus, ūs f – tamm * V käändkonda kuuluvad ēs-lõpulised (peamiselt) naissoost sõnad * V käändkonna Gen. sg. lõpp on –eī
hippocastanum) Eestisse toodud XVIII sajandil, 25-30 m, Koor hallikaspruun, Õitseb mai lõpus, Leht koosneb 5 osast, Leht 10-12cm, Õied valged, punaste ja kollaste laikudega, Vili kuni 6 cm, Seeme pruun, Seemet ümbritsev kest mürgine, Peaaegu külmakindel, Puit kerge, pehme Puidust tehakse mööblit, vineeri, Vilju kasutatakse söödaks ja praetakse söögiks, Juurtel mügasbakterid, Eluiga kuni 300 aastat, Levinud ilupuu Tamm (Quercus robur) Rahvapärased nimed: hiiepuu, lesetamm, suvitamm, talitamm, Puude kuningas, Püsivuse, tugevuse sümbol, Tammeleht-looduskaitse sümbol, Esimene kaitse all olev puu, Tõrud sigade lemmikud, Tõrudest saab jahu ja kohvi aseainet, Puidust tehakse mööblit, parketti, õlle- ja veinivaate, Puit mahagoni ja tiikpuu kõrval enimhinnatuim puiduliik, Eriti kallis "must puit" Tammesid kasutati laevaehitusel, Nende all olid kogunemised ja rituaalid, Peamine levitaja pasknäär, 30-35m,
läbimõõduga 8-10mm. KASVU- Mullastiku suhtes nõudlik. Vajab viljakat ja veidi niiskemat, vett läbilaskvat pinnast. TINGIMUSED KASUTAMINE Väga hea meetaim. Talub saastunud õhku, seetõttu levinud ka haljastuses. Väga efektne oma suurte lehtedega. Ameerika pärn Tilia americana Areaal Ameerika pärn Tilia americana Ameerika pärn Tilia americana Ameerika pärn Tilia americana Sootamm Quercus palustris AREAAL Kesk ja Ida-Ameerika SUURUS 20-30m VÕRA Munajas või laiümar. KOOR, VÕRSED Tüvekoor sile, hallikas. Vanemas eas tumeneb. Noored võrsed hallid, pruunikate karvadega, vanemad punakaspruunid. LEHED Lehed on 5-15cm pikad, Lehed on punase tamme omadega võrreldes hoopis sügavamalt lõhistunud ja hõlmad on teravate tippudega. ÕIED, VILJAD Õitseb peale lehtimist, mais-juunis
juuremädanikku ja äkksurma Kastanid, tammed... Juuremädanik, haavandid tüvel,... P.Cinnamomi Keskkond Peremeestaimed · Arvatakse, et P. cinnamomi peremeestaime hulk võib ulatuda kuni 1000 liigini. · Levinumaks peremeestaimeks Euroopas:Castanea sativa (euroopa kastan) - põhjustab enamasti juuremädanikku ja haavandeid tüvel. · Põhjustab ulatuslikke kahjustusi tamme (Quercus sp.) liikidel. · äkksurm mõjutab suurt hulka aias kasvatatavaid liike ja aiasaaduseid · Võib nakatada vilja- või pähklipuid ja teisi dekoratiivtaimi: samblaid, sõnajalgu, okaspuid, heintaimi, liiliaid... Levik · Avastati USA's, tänaseks on levinud üle maailma. · Enimlevinud Vahemere kliimaga aladel aastase sademetehulgaga üle 600 mm (Kagu-Aasia saared ja Austraalia). · Euroopas on laiemalt levinud peamiselt Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias ja
57) Alnus incana - hall lepp Lehed ovaalsed/elliptilised/munajad. Tipp teritunud. Serv kahelisaagjas. 58) Carpinus betulus valgepöök Lehed elliptilised/piklikmunajad. Lühidalt terava tipuga. Alus nõrgalt kiiljas/südajas. Pealt külgrood sissevajutatud. Roodude nurkades karvad. 59) Corylus avellana - harilik sarapuu Lehed ümarmunajad/äraspidi laimunajad. Lühidalt teravnenud tipuga. Serv kahelisaagjas. Leheroots näärmeliselt karvane. 60) Quercus rubra - punane tamm Lehed äraspidised, hõlmised. Hõlma tipud teravad. Hõlmadel taravatipulised hambad. Alus kiiljas. Sügisel punased. 61) Quercus robur harilik tamm Lehed hõlmised, äraspidimunajad. Tömbitipuliste hõlmadega. Rootsu ümbert sisselõigatud alusega. 62) Fagus sylvatica harilik pöök Lehed elliptilised/munajad/ovaalsed. Serv terve/üksikute hammastega/hambuline. Servas pikad hallid karvad. 63) Robinia pseudoacacia harilik robiinia
pikkade rippuvate okstega. · Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pässikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. Harilik tamm (Quercus robur) hiiepuu, talitamm, suvitamm, lesetamm ·Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu. · Hariliku tamme vanus võib ulatuda pooleteise tuhande aastani. · Tõrud on maitsvaks toiduks paljudele loomadele ja lindudele, näiteks
Lühidalt terava tipuga Südaja alusega Kahelisaagjad Rood karvased 6...12 cm pikad 4...10 cm laiad Leheroots 1...2 cm pikk Näärmekarvane. · Harilik sarapuu · Corylus avellana Äraspidised, 7..11 teravatipulise hõlmaga Hõlmade ja hammaste tipus niitjas teravik Lehealus kiiljas Lehed pealt tumerohelised Läikivad 8...20 cm pikad · Punane tamm · Quercus rubra Lehed äraspidimunajad, 9...15 tömbitipulise hõlmaga Rootsu ümbert sisse lõigatud, paljad, 7...15 cm pikad · Harilik tamm · Quercus robur Lehekesi 11...19 Keskosas pikalt paralleelsete servadega, Madalad hambad Ripsmelise servaga Alt hallikad Lehekesed ja leheroots näärmekarvased Lehed kuni 1 m pikad. · Mandzuuria pähklipuu · Juglans mandshurica Lehekesi 11...19
Tööõpetus PUIT IGAPÄEVA ELUS Referaat Harilik tamm (Quercus robur) Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu. Tammede all toimusid suured rahvakogunemised, peeti nii sõjaplaane kui pidusid. Tammed pakkusid kaitset ja andsid muudki kasulikku. Miks peeti harilikku tamme nii tähtsaks ja austusvääriliseks? Ilmselt seepärast, et tundus, nagu seisaks ta muutumatuna põlvest põlve. Arvati, et tammed on surematud, kes on näinud väga kaugeid aegu ja jäävad tunnistama ka praegu elavate inimeste tegusid
Kristalliseerub kärgedes üsna kiiresti ja ei sobi mesilastele talvesöödaks. Mee produktiivsus on kuni 50 kg/ha kohta. 1.9 Aedõunapuu ladinakeelne nimetus: Malus domestica. Õitsemise aeg: 15. mai - 5. juuni. Meeproduktiivsus: kuni 30 kg/ha. Õunapuu on tähtsaim viljapuu liik. Õitseb mai keskelt kuni juunini. Meeproduktiivsus ca 15-30 kg/ha. Õunapuu mesi on helekollane ja aromaatne. Õietolm on määrdunudkollane. 1.10 Harilik Tamm ladinakeelne nimetus: Quercus robur. Õitsemise aeg: 20. mai - 5. juuni Meeproduktiivsus: kuni 10 kg/ha. Tamm on üle eesti levinud parkide puu. Õitseb mai lõpus juuni alguses enne lehtimist. Tamme meeproduktiivsus on väike, kuni 10 kg/ha. Tuultolmneja kuid mesilased saavad isasurbadelt kollakasrohelist õietolmu. Niiskete ja soojade ilmadega juulis-augustis koguvad mesilased tammelehtedelt lehemett. Tamme lehemesi on tumeda värvusega, rikas parkainete poolest. Ei tohi sattuda mesilastele talvesööda sisse.
(väga väge tume, kiiljas, diagonaalsed siserood, saagjas) * Carpinus betulus - harilik valgepöök - lehed elliptilised või piklik munajad - nõrgalt südamja alusega - pealt külgrood tugevalt sissevajutatud - roodudel pikad karvad - lehed kortsulised (diagonaalsed siserood, piklik) * Corylus avellana - harilik sarapuu - leht äraspidi lai munajas või laimunajas - südamja alusega - lehe rood on karvane - rootsul näärme karvad (suur leht, lai, ümar roheline, saagjad) * Quercus robur - harilik tamm - lehed hõlmised - äraspidine - tömbiline - alumisel roosu ümbert sisselõige - paks/nahkne (nagu tamme leht ikka, ümarad beebi laadsed hõlmad, tuhm) * Quercus rubra - punane tamm - leht hõlmine - äraspidine - hõlmad teravatipulised - üksikud teravatipulised hambad ja niitjad teravikud - paks/nahkne (tuhm kollakas roheline, pikklik, terav, niitjas) * Fagus sylvatica - harilik pöök - kõige varieeruvam !
oeconomica" (1713) esitas ta nõude, et metsavarumine peaks olema metsa kasvamisega otseses tasakaalus. See tähendab, et raiuda võid nii palju, kui asemele kasvatad. See nõue kehtib tänaseni. Algupärane metsataimestik lehtmets moodustas peaaegu 80 % metsade kogupindalast. Iseloomulik puuliik oli pöök. Tänapäeval võib Saksamaal leida 71 liiki puid. Peamised puuliigid on harilik mänd (Pinus sylvestris), harilik kuusk (Picea abies), harilik pöök (Fagus sylvatica) ja tamm (Quercus ssp.). Saksamaal on metsandus toiminud juba 30 aastat metsa looduslähedase majandamise põhimõtte järgi. Selle tulemusena on Saksamaa metsa pilt muutunud ja järk-järgult on okasmetsarikkaid alasid muudetud ning ka edaspidi muudetakse segametsadeks. Tänapäeval on lehtmetsade ja segametsade osakaal 39 %. 6 KOKKUVÕTE Saksamaa on väga arenenud riik majanduses, üks juhtivaid riike maailmas. Tänu metsi
5. harilik naistesõnajalg (Athyrium filix-femina) (L.) Roth 6. harilik kolmissõnajalg (Gymnocarpium dryopteris) (L.) Newm. Sgk: sõnajalalised (Dryopteridaceae) 7. ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana) (Vill.) H.P. Fuchs HK: katteseemnetaimed (Angiospermae) Sgk: rebasheinalised (Amaranthaceae) 8. kõrge mätashari (Celosia argentea) L. Sgk: pöögilised (Fagaceae) 9. harilik tamm (Quercus robue) L. Sgk: tatralised (Polygonaceae) 10. põld-konnatatar (Fallopia convolvulus) (L.) A. Löve 11. soome oblikas (Rumex fennicus) Borbas 12. harilik kirburohi (Polygonum persicaria) L. Sgk: nelgilised (Caryophyllaceae) 13. harilik käokann (Lychnis flos-cuculi) L. 14. vesitähthein (Myosoton aquaticum) (L.) Moench 15. sõlmine kesakann (Sagina nodosa) (L.) Fenzl 16. longus põisrohi (Silene nutans) L.
Venemaa lõunaosas, nõrgalt südaja alusega , nõrgalt saagja servaga , pealt rood sissevajutatud, all on pikad üksikud karvad, leht võibolla ka kortsus) Corylus avellana harilik sarapuu(tahab viljakat mulda, leht on ümarmunajas või äraspidilai munajas, südaja alusega , servast kahelisaagjas , leht on katsudes karvane, lühike leheroots, terava tipuga) Pöögilised- Fagaceae Quercus robur harilik tamm(äraspidimunajas, hõlmad, tömbitipuga, lehe alus on rootsule sisselõigatud Quercus rubra punane tamm( äraspidine leht , teravate hõlmadega , hõlmadel esinevad teravatipulised suured hambad, kiilja alusega, pealt tumerohelised sügisel värvusid punaseks) Fagus sylvatica harilik pöök(Lääne Kesk Euroopa, ellpitiline leht , terve servaga , nõrgalt laineline
Lehed elliptilised või piklikmunajad, lühidalt terava tipuga, vahel nõrgalt südaja alusega, teravalt kahelisaagja servaga, rood tugevalt sisse vajutatud ja alt hõredalt pikakarvased, lehed nõrgalt kortsus, alt rohelised, 5...8 cm pikad ning 3...4 cm laiad. Corylus avellana – harilik sarapuu Lehed ümarmunajad kuni äraspidilaimunajad, lühidalt terava tipu ja südaja alusega, kahelisaagjad, rood karvased, 6...12 cm pikad, 4...10 cm laiad. Leheroots 1...2 cm pikk, näärmekarvane. Quercus robur – harilik tamm Lehed äraspidimunajad, 9...15 tömbitipulise hõlmaga, rootsu ümbert sisse lõigatud, paljad, 7...15 cm pikad. Quercus rubra – punane tamm Punase tamme lehed on äraspidised, 7...11 teravatipulise hõlmaga, hõlmade ja hammaste tipus niitjas teravik, lehealus kiiljas, lehed pealt tumerohelised, läikivad, 8...20 cm pikad. Fagus sylvatica – harilik pöök Lehed elliptilised kuni munajad või ovaalsed, terveservased nõrgalt lainjad või harvalt
Algupärane metsataimestik, lehtmets, moodustas peaaegu 80% metsade kogupindalast. Iseloomulik puuliik oli pöök. Tänapäeval võib Saksamaa metsaalad jaotada järgmiselt: 1) Põhja-Saksamaa- valdavalt männikud 2) Lõuna-Saksamaa- valdavalt kuusikud 3) Mäestiku piirkond- lehtpuude piirkond Tänapäeval võib Saksamaal leida 71 liiki puid. Peamised puuliigid on harilik mänd (Pinus sylvestris), harilik kuusk (Picea abies), harilik pöök (Fagus sylvatica) ja tamm (Quercus ssp.) Saksamaal on metsandus toiminud juba 30 aastat metsa looduslähedase majandamise põhimõtte järgi. Selle tulemusena on Saksamaa metsa pilt muutunud ja järk-järgult on okasmetsarikkaid alasid muudetud ning ka edaspidi muudetakse segametsadeks. Tänapäeval on lehtmetsade ja segametsade osakaal 39 %. Globaalne soojenemine, eriti aasta keskmise temperatuuri tõus, mõjutab ka metsaökosüsteeme. Saja aasta pärast kasvab metsas lehtpuid rohkem kui okaspuid.
-bromeelialisi ja orhideesid. Puudest väärivad märkimist palsamipuud (Myroxylon). Suured 7 valgete õitega sämplehikud(Bauhinia forficata), punaste õisikutega tulipuud (Spathodea campanulata) ja Megaskepasma erythrochlamys. Lähistroopika hoone Lähistroopika kasvuhoones on esindajaid kogu maailma lähistroopika vööndeist. Puudest väärib märkimist igihaljas iilekstamm (Quercus ilex), Cunninghami kasuariin (Casuarina cunninghamina) ja suurt kuuske meenutav okaspuu Cunninghami araukaaria (Araucaria cunninghamii). Kõrbetaimede hoone Taimi on seal erinevatest paikadest Vanast Maailmast ehk Aafrikast, Kanaaridelt, Madagaskarilt. Enim on esindatud piimalilleliste (Euphorbiaceae) ja aaloeliste Aloaceae sugukonnad ning kestvikute (Aeonium) perekonnad. 8
harilik lodjapuu (Viburnum lodjapuu (Viburnum) kuslapuulised (Caprifoliaceae) opulus) harilik pihlakas (Sorbus pihlakas (Sorbus) roosõielised (Rocaceae) aucuparia) alamsugukond õunapuulised (Pomoideae Focke) arukask (Betula pendula) kask (Betula) kaselised (Betulaceae) punane tamm (Quercus rubra) tamm (Quercus) pöögilised (Fagaceae) harilik jalakas (Ulmus glabra) jalakas (Ulmus) jalakalised (Ulmaceae) harilik pärn (Tilia cordata) pärn (Tilia) pärnalised (Tiliaceae) maikelluke ehk piibeleht maikelluke maikellukeselised (Convallaria majalis) (Convallaria) (Convallariaceae) karulauk (Allium ursinum) lauk (Allium) laugulised (Alliaceae)
Ta eelistab kergemaid liivsavi- või saviliivmuldi, väga kuivadel muldadel (näiteks nõmmemetsades) kiratseb põõsana. Arukask on väga valgusenõudlik. Raiesmikel ja põlendikeskasvab ta kiiresti, kuid varjus hukkub peagi, mistõttu viljakal pinnasel vahetub sageli kuusega. Harilik Tamm Foto 8 Page 11 of 14 Tallinna Ehituskool Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv puu. Harilik tamm kasvab suuremas osas Euroopast, samuti Väike-Aasias ja Kaukaasias, kohati ka Põhja-Aafrikas. Tamm ei kasva Põhja-Euroopas ega stepis Kirjeldus Foto 9 Tamme lehed ja tõrud Puukroon on suur ja haruline, kaugelt vaadates moodustab ligikaudu kera. Tüvi on jäme, 1–1,5 m läbimõõdus, kuid vana puu võib olla ka märksa jämedam
Puit pehme, punakasvalge, suurte säsikiirtega. Harilik haab Populus tremula Tüvi sirge, silinderjas, noores eas siledakooreline, vanemas eas aga kaetud korbaga. Võra lai ümarovaalne või laisilinderjas. Lehed peaaegu ümmargused Täiesti külmakindel, valgusnõudlik, kasvab peamiselt viljakatel ja väga viljakatel kasvukohtadel. Keskmise tormikindlusega liik. Haava kasvatamisel on peamiseks probleemiks seenhaigused. Tuletikke, katuselaaste, saetööstuses, paberitööstuses. Harilik tamm Quercus robur Tamme perekond on väga liigirikas. Koor noorelt oliivpruun, hiljem peaaegu must, paks, pikilõhedega. Noored lehed sageli punakad. Lehed sulghõlmsed, nahkjad. Lehed on parkainetest väga rikkad, kõdunevad halvasti. Valgusnõudlik. Üldiselt külmakindel. Tundlik ka hiliskülmade suhtes. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab huumusrikkaid liivsavimuldi. On väga võimsa juurestikuga. Puit on väga heade omadustega ja kõrgelt hinnatud. Puitu nimetatakse puiduteaduse
......................................................................................................19 5.10. Harilik pihlakas (Sorbus acuparia)...............................................................................22 5.11. Harilik pärn (Tilia cordata)...........................................................................................22 5.12. Harilik saar (Fraxinus excelsior)..................................................................................23 5.13. Harilik tamm (Quercus robur)......................................................................................23 5.14. Toominga (Prunus padus).............................................................................................24 5.15. Harilik türnpuu(Rhamnus catharticus).........................................................................24 5.16. Harilik viirpuu. (Crataegus rhipidophylla)...................................................................24
(Portuguese: Reserva Natural), five natural monuments (Portuguese: Monumento Natural), and seven protected landscapes (Portuguese: Paisagem Protegida), which include the Parque Nacional da Peneda-Gerês, the Parque Natural da Serra da Estrela and the Paul de Arzila. These natural environments are shaped by diverse flora, and include widespread species of pine (especially the Pinus pinaster and Pinus pinea species), the chestnut (Castanea sativa), the cork-oak (Quercus suber), the holm oak (Quercus ilex), the Portuguese oak (Quercus faginea), and eucalyptus (Eucalyptus globulus). All are prized for their economic value. Laurisilva is a unique type of subtropical rainforest found in few areas of Europe and the world: in the Azores, and in particular on the island of Madeira, there are large forests of endemic Laurisilva forests (the latter protected as a natural heritage preserve). There are several species of diverse mammalian fauna, including the fox, badger, Iberian
kääbuspalm (Chamaerops humilis) kui ka kreeta datlipalm (Phoenix theophrastii). Palmihoonest leiab kasvamas ka mitmeid põnevaid troopilisi toidutaimi nagu banaan, ananass, suhkruroog, papaia, annoona jt. Foto 5: Palmihoone sisevaade 3.2 Troopikahoone Troopika ja lähistroopika hoones on kokku enam kui 600 taksonit taimi. Lähistroopika kasvuhoones on esindajaid kogu maailma lähistroopika vööndeist. Puudest väärib märkimist igihaljas iilekstamm (Quercus ilex), Cunninghami kasuariin (Casuarina cunninghamina) ja suurt kuuske meenutav okaspuu Cunninghami araukaaria (Araucaria cunninghamii). Valgete õitega pakuvad silmailu koolupõõsas (Carissa bispinosa) ja sarik-nõelsoomuk (Rhaphiolepis umbellata). Ebahariliku välimusega paistab silma lintpõõsas (Homalocladium platycladum) ja meeldivalt lõhnavad erinevad eukalüptid (Eucalyptus). Troopika kasvuhoones on eksponeeritud nii liaane kui puid, samuti troopilisi epifüüte
arenenud endotroofne mükoriisa (hernes, põlduba, aeduba, lääts, ristik, vikk, lutsern, seradell) Kaselised: SUGUKOND: kaselised (Betulaceae) PEREKOND: lepp (Alnus) sanglepp (Alnus glutinosa) hall lepp (Alnus incana) PEREKOND: kask (Betula) vaevakask (Betula nana) madal kask (Betula humilis) arukask (Betula pendula) sookask (Betula pubescens) Pöögilised: SUGUKOND: pöögilised (Fagaceae) PEREKOND: tamm (Quercus) harilik tamm (Quercus robur) Mustikalised: Võhumõõgalised: SUGUKOND: võhumõõgalised (Iridaceae) PEREKOND: kuremõõk (Gladiolus) niidu kuremõõk (Gladiolus imbricatus) PEREKOND: võhumõõk (Iris) kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) siberi võhumõõk (Iris sibirica) Liilialised: SUGUKOND: liilialised (Liliaceae) PEREKOND: maikelluke (Convallaria) harilik maikelluke (Convallaria majalis)
sugukondadele. Pähkli külge kasvanud viljalehed võivad moodustada tiivad. Selliseid tiivulisi pähkleid esineb perekondades kask (Betula), lepp (Alnus) jmt. Tõru (glans) moodustub kolmepesalisest sigimikust, milles kaks pesa jäävad viljatuks. Tõru üht otsa katab lüdi (cupula), mis areneb tsümoidse õisiku steriilsetest, viljale ligistunud harudest. Tõru esineb näiteks tammel (Quercus). Seemnise (achenium) vilja- ja seemnekestad on tihedasti kokku kasvanud. Seemnis on iseloomulik näiteks korvõieliste (Asteraceae), palderjaniliste (Valerianaceae), kanepiliste (Cannabaceae), uniohakaliste (Dipsacaceae), nõgeseliste (Urticaceae) ja lõikheinaliste (Cyperaceae) sugukondadele. Tarnade (Carex) seemnist katab õiekattest moodustunud põisik (utriculus). Teris (caryopsis) areneb parakarpsest, kolme viljalehega sigimikust. Terise ainukest seemet ümbritseb õhuke perikarp.
(hernes, põlduba, aeduba, lääts, ristik, vikk, lutsern, seradell) (MINE LINGILE!) Kaselised: SUGUKOND: kaselised (Betulaceae) PEREKOND: lepp (Alnus) sanglepp (Alnus glutinosa) hall lepp (Alnus incana) PEREKOND: kask (Betula) vaevakask (Betula nana) madal kask (Betula humilis) arukask (Betula pendula) sookask (Betula pubescens) Pöögilised: SUGUKOND: pöögilised (Fagaceae) PEREKOND: tamm (Quercus) harilik tamm (Quercus robur) Mustikalised: Võhumõõgalised: SUGUKOND: võhumõõgalised (Iridaceae) PEREKOND: kuremõõk (Gladiolus) niidu kuremõõk (Gladiolus imbricatus) PEREKOND: võhumõõk (Iris) kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) siberi võhumõõk (Iris sibirica) Liilialised: SUGUKOND: liilialised (Liliaceae) PEREKOND: maikelluke (Convallaria) harilik maikelluke (Convallaria majalis) PEREKOND: kuldtäht (Gagea) kollane kuldtäht (Gagea lutea)
Käbide seemnesoomused on paksud ja puitunud, sageli on nende tipp kilpjas (apofüüs). Käbid avanevad raskelt ja jäävad pärast seemnete varisemist puule. Seemned varustatud tiivaga, või ka tiivutud ja suured (seedermännid). Perekonnas umbes 100 liiki, millest enamus kasvab põhjapoolkera parasvöötmes, mõned liigid ka troopikas (P. merkusii, Sunda saared). Männi perekond on leviku-ulatuselt okaspuudest ja üldse puudest üks suuremaid (neid ületab vaid perekond tamm (Quercus)). Eestis on lisaks kodumaisele harilikule männile kultiveeritud ca 15 erinevat männiliiki. Mändidel on arenenud väga hea juurestik, mistõttu suudavad kasvada ka kuivades oludes väheviljakatel liivastel aladel. Männid on valgusnõudlikud puud ja moodustavad tihti puhtpuistuid. Männi puit on väga heade omadustega, sisaldab vaigukäike nii puidus, koores kui okastes. Majanduslikult oluline okaspuuperekond. Männi perekond jaotatakse kaheks
Pähklite söömine annab tänu suurele vitamiinide ja mineraalidesisaldusele inimese välise ilu, terve ja ilusa naha. Pähklites leiduvad rasvad tagavad ja rasvlahustuvate vitamiinide imendumise organismis. Pähkleid on hea süüa pärast väsitavat treeningut või enne suuremat ajutööd või eksamit. PÄHKLEID KANDVAD TAIMEPEREKONNAD · Sugukond pöögilised (Fagaceae) o Perekond pöök (Fagus) o Perekond kastanipuu (Castanea) o Perekond tamm (Quercus) viljaks on üheseemneline pähkel ehk nn tõru[1] o Perekond kiviviljak (Lithocarpus) · Sugukond sarapuulised (Betulaceae) o Perekond sarapuu (Corylus) sarapuupähkel o Perekond valgepöök (Carpinus) o MAAPÄHKEL ehk HIINA PÄHKEL Maapähkel ei olegi tegelikult pähkel, vaid hoopis kaunvili, mis valmib mullas. Pärit on see Aasiast. Sisaldab 60% õli, 25%-35% valku, süsivesikuid, B rühma vitamiine (tiamiin, riboflaviin, niatsiin)
Sügisel allküljel rood pruunid. · Puit kerge ja pehme, hästi lõhestatav. Maltspuit kitsas, helekollaka varjundiga, lülipuit kollakaspunane. Puitu kasutatakse joonestussöe tootmiseks, nikerdustöödeks. · Haljastuses võib kasutada kui vähenõudlikku, külmakindlat, linnatingimusi taluvat ja tallamiskindlat kiirekasvulist põõsast. 62. Harilik metsviinapuu (Parthenocissus quinquefolia) ja perekond tamm (Quercus) Parthenocissus quinquefolia - Köitraagude abil kuni 20 m kõrgusele roniv tugevakasvuline liaan pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Eestis kultuuris sage. Meil täiesti külmakindel ja kiirekasvuline liik, talub linnatingimusi, võib kasvatada nii poolvarjus kui avapäikeses. · Lehed sõrmjad, 5 lehekesega, need on rootsuga, elliptilised, jämesaagjad, pealt tume-, alt sinakasrohelised, 4...10 cm pikad · Noored võrsed algul punakad, hiljem rohelised
meristeem kasvatab aga seestpoolt üha uusi täiterakke. Korba tekkimisel hävivad ka senised lõved. Uued lõved tekivad sügavamal asuvatest peridermi kihtidest. Lõved jagatakse ehitusest sõltuvalt kolme tüüpi: 1) täiterakud korgistuvad kohe; lihtsaim ehitustüüp, esineb näiteks perekondades pappel (Populus) ja pirnipuu (Pyrus); 2) täiterakud asenduvad korgistunud rakkudega alles vegetatsiooniperioodi lõpul, näiteks perekondades saar (Fraxinus), tamm (Quercus), pärn (Tilia) ja leeder (Sambucus); 3) kohevad korgistumata ja tihedad korgistunud rakkude kihid vahelduvad, näiteks perekondades kask (Betula), pöök (Fagus), ploomipuu (Prunus) ja robiinia (Robinia). Kaheiduleheliste taimede teiskasvu põhitüübid on järgmised (joonis): Tilia-tüüp, kambium asetseb algusest saadik pideva rõngana; Aristolochia-tüüp, algul esineb vaid
2 160 000 ha) Leedust on kaetud metsadega. 20 aastaga on metsade pindala suurenenud umbes 215 000 ha võrra. 1% metsadest (26 000 ha) on klassifitseeritud kui kõige mitmekesisemad ja suure biomassiga metsad, 24% (521 000 ha) metsi on istutatud ja ülejäänud (1 613 000 ha) metsad on looduslikult uuenenud. Peamised puuliigid on mänd (Pinus) 37%, kuusk (Picea) 24%, kask (Betula) 19% ja lepp (Alnus) 12%, ülejäänud 8% moodustavad haavad (Populus), saared (Fraxinus) ja tammed (Quercus) (vt. joonis 1.1.). Joonis 1.1. Leedu metsakaart Legend: Oranz Mänd; Lilla Kuusk; Sinine Kask; Hall Tamm; Roheline Saar; Tumehall Must lepp; Heleroheline Haab; Kollane Hall lepp Allikas: Lietuvos misku institutas 2009 4 Leedu metsad on enamjaolt segapuistud või lehtpuistud. Riigile kuulub 66% metsadest ning ülejäänud 34% on erametsad. Metsade tagavara kokku on 470 miljonit m³, millest
Puu võra- Lehed- vahelduvad lihtlehed, teravsaagja servaga Õied- üheksuguline Viljad- vilju palju, asuvad üksteise lähedal, meenutavad humala õit SARAPUU Corylus Mullastik- lubjarikast mulda Niiskus- Valgus- poolvarjus Haljastusväärtus- perekonna esindajaid kasutatakse palju haljastuses Puu võra- Lehed- vahelduvad, lihtlehed Õied- ühesugulised, õites näha vaid väike punane emakasuue Viljad- pähkel, TAMM Quercus Mullastik- viljakas Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- kasutatakse laialdaselt Puu võra- Lehed- heitlehised, ühekojalised Õied- ühesugulised Viljad- tõru, kaetud õhukese pruuni kestaga, milles asuvad suure idulehed Ameerika dendroloogid jaotavad tammed kolmeks alamperekonnask: mustad e punased, valged ja kastandtammed PÖÖK Fagus Mullastik- happelist viljakat mulda Niiskus- Valgus- varjutaluvad Haljastusväärtus- kasutatakse nii pargi puudena kui ka üksikult Puu võra-
(Küpse pähkli toiteväärtus on poolteist korda suurem kui sealihal, kümme kroda suurem kui piimal, neliteist korda suurem kui õunal. Pähkleid hävitab kõige aktiivsemalt pähklikärsakas(mardikas). 23) Sõstrad (Ribes) Eesti looduses leidub 3 põhilist sõstraliiki. Must sõstar, Karvane sõstar ja Mage sõstar. Karvase sõstra lehe alumine pool on tihedalt karvane. Mage sõstard on looduses kõgie rohkem aj tema marjad valmivad juulis. 24) Tamm (Quercus robur) 5000 aastat tagasi olid peaaegu pooled Eesti metsad tammikud. (vähenemist põhjustas kliima jahenemine ja inimene). Tamme eluiga võib ulatuda 1500 aastani. Tamme levikule aitab kõige rohkem kaasa Pasknäär, kes peidab tõrusid maa sisse. Tamm loob algul endale korraliku juurestikku ning alles siis hakkab kõrgusesse kasvama. Suurem osa maailma 450-st tammeliigist asub lähistroopikas või troopikas. Tammepuit on väga vastupidav. (puit muutud seda tugevamaks, mida kauem vees
Korba tekkimisel hävivad ka senised lõved. Uued lõved tekivad sügavamal asuvatest peridermi kihtidest. Lõved jagatakse ehitusest sõltuvalt kolme tüüpi: 1) täiterakud korgistuvad kohe; lihtsaim ehitustüüp, esineb näiteks perekondades pappel (Populus) ja pirnipuu (Pyrus); 2) täiterakud asenduvad korgistunud rakkudega alles vegetatsiooniperioodi lõpul, näiteks perekondades saar (Fraxinus), tamm (Quercus), pärn (Tilia) ja leeder (Sambucus); 3) kohevad korgistumata ja tihedad korgistunud rakkude kihid vahelduvad, näiteks perekondades kask (Betula), pöök (Fagus), ploomipuu (Prunus) ja robiinia (Robinia). 6. Mille poolest erineb korgitamm tammest? 7. Kirjeldage juurtepuidu mikroehitust. Joonistage skeem Juure tipus asuv kasvukuhik (joonis) sarnaneb ehituselt ja talitluselt varre kasvukuhikuga.
Vili on 2-4 cm pikkune tiibvili, noorelt roheline, valminult pruun. Valmivad oktoobris ja jäävad sageli talveks puule. 6. Kasvunõuded: külmakindel, kuid tundlik hiliskülmade suhtes. Noorelt varjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Hästi arenenud tihe juurestik. Eluiga kuni 300 aastat. 7. Kasutus: väärtuslik puit, kasutatakse mööblitööstuses, masinaehituses. Levinud ka haljastuses. Harilik Tamm (quercus robur) TA 1. Leviala: peaaegu kogu Euroopa, Väike-Aasia. 2. Suurus: 30-50 m, tüve läbimõõt kuni 2 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra laikuhikjas, tugevate pikkade okstega, puistus hästi laasuv, vabalt kasvades võra peaaegu maani. Tüvekoor noores eas sile, oliivpruun, hiljem hallikaspruun, mustjas, paksu lõhelise korbaga. Noored võrsed punakaspruunid, heledate lõvedega. 4. Lehed ja pungad: Pungad munajad, pruunid, ladvapung ümbritsetud rohkete külgpungadega
Ning just uued agraarriigid, enamikus (peale Poola ja Ungari) ilma omast rahvusest aadlita või linnakihita, on tunnustanud põllumehe- talupoja suurt sotsiaalset kaalu — haritlaskonna juhtimisel. Kui meist peab kasvama — seda me ju tahame — omapärane alatiseks püsima jääv kulturrahvas, siis ei jää meil teist teed, kui alustada otsast peale selle maa mulla ja aklimatisee- runud taime kultiveerimist, millest kasvab omapärane eesti kultuurpuu species Balti rannikul — Quercus eesticus, Seni on see pinnas seisnud söötis: visa oli vaim — haritlus.— seda vii jama. Linn on vaadanud sellele kõrgilt ülalt alla. See on linna võõra tsivilisatsiooni ja „hariduse“ hingetu snobism, mis hindab inimest värvimütsi ja püksiviigi järgi ja mille tippsaavutisi on — saksa burši õllelaua vaimulage kantus. Maa oli haaratud samuti ainelisest tõusust ja tema poliitilised juhid viisid ta
Käbide seemnesoomused on paksud ja puitunud, sageli on nende tipp kilpjas (apofüüs). Käbid avanevad raskelt ja jäävad pärast seemnete varisemist puule. Seemned varustatud tiivaga, või ka tiivutud ja suured (seedermännid). Perekonnas umbes 100 liiki, millest enamus kasvab põhjapoolkera parasvöötmes, mõned liigid ka troopikas (P. merkusii, Sunda saared). Männi perekond on leviku-ulatuselt okaspuudest ja üldse puudest üks suuremaid (neid ületab vaid perekond tamm (Quercus)). Eestis on lisaks kodumaisele harilikule männile kultiveeritud ca 15 erinevat männiliiki. Harilik mänd (Pinus sylvéstris L.) Sylvestris metsas kasvav, metsa moodustav. Harilik mänd on kodumaa tähtsaim puuliik, moodustades umbes 1/3 meie metsadest. Harilik mänd on noores eas koonusja, hiljem keraja võraga puuliik, tüvi sirge, vanemas eas kaetud paksu korbaga. Okste harunemine monopodiaalne
igihaljad kõrged puud ja põõsad. Lehed hõlmised, saagja, oga- või terveservalised nahksed lihtlehed. Kollakasrohelised isasõied kimpudena rippuvates urbades, emasõied ühe kaupa lehekaenlas. Vili üheseemneline tõru. Puit kõva ja raske, vastupidav. Liike 200-800 (harilik, punane, valge, must). Levinud põhjaparasvöötmes ja troopika mägedes. Puitu kasutatakse ehitus- ja mööblitööstuses. Haljastuses. 63. Harilik ja punane tamm Harilik tamm: Quercus robur Levinud Euroopas, Balkanil, Väike-Aasias. Eestis kodumaine. Kõrgus 30m. Valguse ja kasvukoha suhtes nõudlik, põua ja õhusaastekindel, hiliskülmaõrn. Punane tamm: Quercus rubra Pärit Põhja-Ameerika ida- ja keskosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 30m. Lehed on äraspidised, 7...11 teravatipulise hõlmaga, hõlmade ja hammaste tipus niitjas teravik, lehealus kiiljas, lehed pealt tumerohelised, läikivad, 8...20 cm pikad. 64. Sugukond pöögilised
annaabi.ee 
