Sellist noorendamist võib teha sellistel põõsastel, mis kasvatavad piisavalt uusi võrseid. [2] 4 Kirsipuu Prunus subg. cerasus Kirsipuu on roosõieliste sugukonna ploomipuuliste toompuu perekonna alamperekond . Kirsipuud eristab teistest toompuudest see, et nende õied ei kasva taimel üksikutena, vaid moodustavad väikese pöörise. Nende vili on sile ja üksnes ühel küljel on väike renn, kui sedagi. Kirsipuu vili on kirss. [9] Kirsipuud õitsevad tavaliselt aprillis/mais, kui ilm hakkab soojenema. Kirsipuu alustab õitsemist kui keskmine temperatuur on 10 kraadi või rohkem ning teeb seda koos lehtimisega või natukene varem. Kirsipuu viljad ehk kirsid valmivad suvel. [10] 2.1 Liigi tagasilõikamise nõuded Kirsipuude mahl on nagu kummivoolus, mis ei lase haavadel paraneda ning seetõttu on nad lõikuse suhtes pirtsakamad. Nende lõikamise aeg on kevadel väga lühike ja igal aastal erinev
· Harilik ploomipuu · Prunus domestica Elliptiline kuni munajas, peensaagja servaga Ühtlaselt teravneva tipuga Rood alt karvased Leheroots pealt tumevioletne · Haraline ploomipuu e. Alõtsa · Prunus cerasifera var. divaricata Elliptiline kuni äraspidi munajas Lühidalt teravneva tipuga Laikiilja alusega Täkilis saagja servaga Igal lehehambal on nääre · Hapu e. Harilik kirsipuu · Prunus cerasus Munajad või elliptilised üsna suured näärmeliselt saagja servaga altküljelt keskroo lähedalt karvased Piklikud näärmed rool · Magus kirsipuu · Prunus avium Elliptilised, ümardunud Nõrgalt südaja alusega Peensaagja servaga 2 nääret lehelaba rootsu küljel · Harilik toomingas · Prunus padus Paaritusulgjas liitleht Üsna pikad (30cm) Lehekesed ovaalsed Kaetud peenete madalate
Puuvilja- ja marjataimede nimekiri Nr. Ladinakeelne nimi Eestikeelne nimi 1 Arónia melanocárpa must aroonia 2 Cérasus ávium magus-kirsipuu 3 Cérasus fruticósa stepp-kirsipuu 4 Cérasus máhaleb lõhnav kirsipuu (mahaleb) 5 Cérasus vulgáris hapu-kirsipuu 6 Chaenómeles japónica jaapani ebaküdoonia 7 Cydónia oblónga harilik küdoonia 8 Fragária chiloénsis tsiili maasikas 9 Frágaria virginiána virgiinia maasikas 10 Fragária x ananássa aedmaasikas 11 Grossulária hirtélla ameerika karusmari 12 Grossulária reclináta euroopa karusmari
Aed-ploomipuu - Prunus domestica Alõtsa(haraline ploomipuu) - Prunus cerasifera Laukapuu - Prunus spinosa Maguskirsipuu - Cerasus avium Stepp-kirsipuu - Cerasus fruticosa Lõhnav kirsipuu - Cerasus mahaleb Hapukirsipuu - Cerasus vulgaris Aed-õunapuu - Malus domestica Mets-õunapuu - Malus sylvestris Aed-pirnipuu - Pyrus communis Harilik küdoonia - Cydonia oblonga Jaapani ebaküdoonia - Chaenomeles japonica Must aroonia - Aronia melanocarpa Harilik vaarikas - Rubus idaeus pampel - Rubus fruticosus Must sõstar Ribes nigrum Punane sõstar Ribes rubrum Karusmari - Grossularia Harilik astelpaju - Hippophae rhamnoides Harilik jõhvikas - Oxycoccus Mustikas - Vaccinium
Mary Poppins Küsimustik 4. klassile 1. Mis tänaval elas perekond Banks? a) õunapuu alleel b) kirsipuu alleel c) pirnipuu alleel 2. Kes olid kaksikud? a) John ja Barbara b) Jane ja Michel c) Jimmi ja Kate 3. Missuguse tuulega saabus Mary Poppins? a) põhja b) lõuna c) ida 4. Mida oskasid kaksikud, kui nad olid imikud? a) laulda b) tantsida c) said aru loomade keelest 5. Missuguse tuulega lahkus Mary Poppins? a) ida b) lõuna c) lääne 6. Millega mängisid lapsed, kui Mary poppins tagasi tuli? a) autodega b) laevadega c) tuulelohega 7. Missugune oli Jane õnnetu päev? 8
Loodi: Rock Hotel loodi 1978. a. septembris. Tegutsenud 30 aastat. Ansambel loodi 1978. aastal seoses ühe saatega TVsarjast "Muinaslood muusikas". Algkooseis: Ivo Linna (solist) Andres Põldroo (kitarr) Margus Kappel (klahvpillid) Heigo Mirka (bass) Harri Kõrvits (löökriistad) Esimene esinemine oli 20.10.1978 Kunstiinstituudi saalis. 1983. a. lahkus ansamblist Andres Põldroo ja uueks kitarristiks tuli Tiit Kõrvits. 1986. a. lisandus ansamblisse saksofonist Ülari Kirsipuu, kes lahkus ansamblist 1996 ning lõi oma ansambli. Aastatel 1986 ja 1987 esines koos põhikoosseisuga puhkpillikvartett koosseisus Jaan Rajala (trompet), Tarmo Marken (trompet), Ülari Kirsipuu (tenorsaksofon) ja Hendrik Nagla (baritonsaksofon). Ansambli põhirepertuaari moodustavad 50date ja 60date aastate palad valsist rock'n'rollini. Vähesel määral on ka omaloomingut. Rock Hotel on esinenud 30. tegutsemisaasta jooksul peaaegu kõikidel esinemislavadel üle Eesti ning paljudes
Riho Kirsipuu Group nr 2 20.11.2015 Formal Letter Dear Sir or Madam, I just returned from my holiday, which was not what we were looking for. There were some problems I want to talk about, which was not mention in brochure. Firstly, when we arrived at the airport, there were not any coach waiting for us but brochure said that transfer was included. Because of that we had to take a taxi and it was very expensive. What is more, the beach was far from hotel which was unpleasant surprise. In addition, entire resort was crowded and very noisy but travel agent described it as quiet and peaceful area. Last but not least, our hotel room was tiny and not comfortable for three people to live in, it was dirty also. Furthermore, towels were dirty during our two weeks holiday. In conclusion, I think the travel agent should offer som...
Noortel kuusepuudel on tüve koor punakaspruun või hall, sile. Umbes 35–40-aastastel puudel tüve alaosas koor lõheneb ja tekib plaatjas korp, mis veelgi vanematel (ligikaudu 100-aastastel) puudel hakkab kestendama. Eestis on kuusk tavaline metsapuu. Ta on nõudlik mullaviljakuse suhtes, tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes ja üsna põuatundlik. Kuusk talub varju ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub ta välja teisi puuliike. Magus- kirsipuu Prunus avium Magus kirsipuu on kiirekasvuline, koonilise võraga ja enamasti sirge tüvega puu. Looduslikus levilas on ta üks esimesi õitsejaid, jäädes silma massiliselt esinevate valgete õitega. Puu saab täiskasvanuks 60–80 aasta vanuselt ja on seejuures keskmiselt 20–25 m kõrgune. Tüve läbimõõt on seejuures 50–70 cm. Harva võib magus kirsipuu kasvada kuni 35 m kõrguseks ja tüve läbimõõt küündida kuni 120 cm. Tavaliselt on puu eluiga 70–100 aastat. agusale
muusikas", mis käsitles meelelahutuslikus vormis popmuusika ajalugu ja mille ühes saates oli vaja esitada head rock'n'rol´li. See ongi jäänud Rock-Hotel'i põhisuunaks, kuigi on lindistatud ka eesti autorite originaalloomingut. Esimene esinemine oli 20.10.1978 Kunstiinstituudi saalis. 1983. lahkus ansamblist Andres Põldroo ja uueks kitarristiks tuli Tiit Kõrvits. 1986. lisandus ansamblisse saksofonist Ülari Kirsipuu, kes lahkus ansamblist 1996 ning lõi oma ansambli. Aastatel 1986 ja 1987 esines koos põhikoosseisuga puhkpillikvartett koosseisus Jaan Rajala (trompet), Tarmo Marken (trompet), Ülari Kirsipuu (tenorsaksofon) ja Hendrik Nagla (baritonsaksofon). Ansambli põhirepertuaari moodustavad 50-date ja 60-date aastate palad valsist rock'n'roll´ini. Vähesel määral on ka omaloomingut. Rock Hotel on esinenud oma 33. tegutsemisaasta jooksul peaaegu kõikidel
Margus Kappel (klahvpillid), Heigo Mirka (bass), Harri Kõrvits (löökriistad). Esimene esinemine oli 20.10.1978 Kunstiinstituudi saalis. 1983. a. lahkus ansamblist Andres Põldroo ja uueks kitarristiks tuli Tiit Kõrvits. 1986. a. lisandus ansamblisse saksofonist Ülari Kirsipuu, kes lahkus ansamblist 1996 ning lõi oma ansambli. Aastatel 1986 ja 1987 esines koos põhikoosseisuga puhkpillikvartett koosseisus: Jaan Rajala (trompet), Tarmo Marken (trompet), Ülari Kirsipuu (tenorsaksofon) ja Hendrik Nagla (baritonsaksofon). Ansambli põhirepertuaari moodustavad 50-date ja 60-date aastate palad valsist rock'n'rollini. Vähesel määral on ka omaloomingut. Rock Hotel on esinenud 30. tegutsemisaasta jooksul peaaegu kõikidel esinemislavadel üle Eesti ning paljudes välisriikides. Nendest kaugemad ja eksootilisemad on Angoola, Laos, USA. Rock Hotelilt on ilmunud palju väga tuntuid ja kauamängitavaid hitte. Näiteks: ,,Kikilips", ,,Aeg
oues-3-5-aastastele-&catid=18:artiklid&Itemid=9 Lastekaraoke. (2010). Laulud 1. OSA. [2015. Detsember. 25 ] http://www.lastekaraoke.ee/laulusonad.htm Whiter, B. (2003). Mängude entsüklopeedia. OÜ Greif trükikoda Lisa 1 Lisa 2 Lisa 3 Lisa 4 Jutuke lepatriinust Anna-Liisa Voiman Lendas väike lepatriinu metsa kohal. Ta lendas ja lendas, kuni väsis ära. Lepatriinu võttis saapad jalast ja heitis kauni kirsipuu alla puhkama. Kirsipuu otsas elas orava-onu, kes oli parajasti ametis oma suure maja kolme katuse tõrvamisega. Ta oli kohe nii ametis, et ei pannud tähelegi, kui iga katuse pealt kukkus kaks tilka tõrva lepatriinu kleidikese peale. Ärgates oli lepatriinu nii õnnetu, tema ilus punane kleit oli rikutud. Sellel oli nüüd kuus musta täppi. Lepatriinu tõmbas oma kollased saapad jalga ja otsustas orava-onuga tõrelema minna
ERGUTID Karl Johann Reitalu Riho Kirsipuu Mis on erguti? Stimulant Mõnuainete osa Ravimid Mida teevad ergutid? Tõstavad südame rümisagedust, vererõhku ja lihastoonust Tähelepanuvõime kasv Reaktsiooniaja pikenemine Suurendab aktiivsust Tekitab sõltuvust Peamised ergutid Kofeiin Nikotiin Kokaiin Kanep Inhalandid Amfetamiin Metamfatamiin Ecstasy GHB Kofeiin Mis see on? Mõju Nikotiin Mida endast kujutab? Mõju Kanep Mis see on ? Kanepi mõju Inhalandid Mis see on ? Mõju Amfetamiin
Johan Skytte monument Johan Skytte monument on Tartu Ülikooli rajajale Johan Skyttele pühendatud monument. Monument asub Tartus Riigikohtu hoone ees. Pitsatikujulise monumendi autor on skulptor Tiiu Kirsipuu. Monumendi avas 2007 Rootsi kuninganna Silvia. «Pitsat» on roostevabast terasest, foto ja tekst on sinna peale saadud lasergraveeringuga. Vastu maad jääv ring, mille pitsat on vajutanud, on graniidist. «Pitsati» kõrgus on 2.40 ja pikkus kolm meetrit. Valisin selle monumendi kuna minuarvates on Johan Skytte väga tähtis inimene Eesti ja Tartu ajaloos. Tänu temale on meil ülikool ja juba kaua aega tagasi meelitas ülikool inimesi Tartu.
1. Gerd Kanter 2. Jaak Mae 3. Andrus Veerbalu 4. Mikk Pahapill 5. Kristina SmigunVähi 6. Erki Nool 7. Ksenja Balta 8. Martin Müürsepp 9. Andres Oper 10. Sergei Pareiko 11. Kristjan Kangur 12. Kaia Kanep 13. Kaido Höövelson (Baruto Kaito) 14. Jüri Jaanson 15. Alfred Neuland 16. Tõnu Endrekson 17. Jane Salumäe 18. Kaie Kand 19. Grethe Grünberg 20. Gert Kullamäe 21. Aivar Kuusmaa 22. Urmo Aava 23. Markko Märtin 24. Tanel Võtti 25. Jaan Kirsipuu 26. Erika Salumäe 27. Kristjan Palusalu 28. Imre Erik 29. Toomas Tõniste 30. Viljar Loor Mirjam Kolga
Tallinnas olevate looduskaitsealade kaardistamine. Herman Kirsipuu Tallinna 21. Kool Kaspar Kolk 9B klass Oskar Haak Mis on looduskaitseala? Mis on looduskaitseala? • Looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks Mis on looduskaitseala? • Looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks • Looduskaitseala võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. Mis on looduskaitseala? • Looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks • Looduskaitseala võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. • 2007. aasta lõpu seisuga 129 looduskaitseala. Mida meie tegime? Mida meie tegime? • Käisime vaatamas Tallinna, täpsemalt vanalinna piirkonnas asuvaid looduskaitse alasid. Mida meie tegime? • Käisime vaatamas Tallinna, täpsemalt vanalinn...
kuivema mullaga. Kirsid valmivad juba juulikuus ja on põhjamaistest puu- viljadest kõige varasemad. Kirssidest tehakse siirupit, mahla, kompotti ja keediseid. Kirssides on ka palju vitamiine - 100 g kirsse sisaldavad 32 mg C- vitamiini. Maguskirsipuud kutsutakse Eestis ka mureliks. Selle viljad on hariliku kirsi viljadest magusamad ja valmivad varem, kuid nad on Eesti oludes külmaõrnemad. Keskmine eluiga on 20 -30 aastat. Kandeiga 3- 5 aastat. Keskmine saak 10 kg. Viltjas kirsipuu on 1,5 m kõrgune kartvaste lehtedega põõsas. Selle viljad on hapukirssidest magusamad, ja nad on väga lühikese varrega. Viimasel ajal kasvatatakse neid ka Eesti koduaedades. Sordikatsetes on pirnipuude saak olnud 20-160 kg. Parimal saagiaastal (1976) saadi Saaremaa sordikatsepunktis puudelt keskmiselt 160 kg. Suurim saak pirnipuult - 1 t pirne - saadi 1976 ja 1983 aastal. Eelmainitud saagid koguti Kuressaares Kõrre tn 3 kasvavalt sordilt
Eesti filmiloo esimestel aastatel vändatud filmide puhul tegemist tummfilmidega. Helifilmide võidukäigu alguseks Eestis võib lugeda 1929a. Kaks aastat enne seda, 1927. a oli loodud esimene helifilm maailmas - "The Jazz Singer".Minu valitud film on Nukitsamees Olav ehala .„Nukitsamehest“ sai film 1981. aastal. Helle Karise mängufilmile kirjutas muusika Olav Ehala ning 1999. aastal . Nukitsamehe osatäitjad: Nukitsamees – Egert Soll Iti – Anna-Liisa Kurve Kusti – Ülari Kirsipuu Tõnn — Mihkel Raud Moor – Ita Ever Mõhk – Tõnu Kark Tölpa – Urmas Kibuspuu Ätt – Kaarel Kilvet Ema – Ines Aru Isa – Aarne Üksküla Vanaisa – Sulev Nõmmik Filim on ikka hea tagaside siiani on ta paljude lemmik .Isegi nooremate seas kes näevad seda esimest korda .Film on põnev ja kaasa haarav . Filmi muusika annab väga hea tunde ja sõnad mida lauldakse on väga õpetlikud.Ja mulle endale meelidb
Tapa mõis Fred-ingvar kirsipuu EP13 Tapa mõis rajati 17. sajandi teisel kümnendil ning asub praegusest Tapa linnast edelas. Arvatavasti 1810-1820tel püstitati klassitsistlik peahoone, mis oli Eesti üks kaunimaid. Kahekorruselise keskosa ees paiknes nelja massiivse sambaga portikus, millel oli astmikfrontoon. Ühekorruselist kelpkatusega hoonet iseloomustas esifassaadil paiknev kõrge astmikfrontooniga portikus. Külgmised madalamad risaliilid kandsid kolmnurkfrontoone. Peasissekäigu ees asus pandus. 1942. aasta jaanuaris põles momendil tühjana seisnud mõisahoone maha ning järele jäid vaid kiviseinad. Tulekahju põhjustas päeval jäätunud torude üles sulatamine leeklambiga. Soojustamiseks kasutatud saepuru süttis hilja õhtul. Paraku avastati tulekahi liiga hilja ning hoonet ei õnnestunud enam päästa. 1955. aasta paiku taastas vene sõdurite ehitusrood hoone, kuid mitte enam endisel kujul. Sellisena, kahekorruselise elumajana, o...
Ilukirss ja -õunapuu, kontpuu, magesõstar 2020 Ilukirss o Sordid: Accolade, Amanogawa, Kanzan, Kiku-shidare Sakura, Spire, Hillieri, Brilliant, Ruby, Plena o Kasvutingimused: Võimalikult päikseline. Muld pigem pisut aluseline. Ei sobi vesine kasvukoht ja õhuvaene kinnine pinnas. Kasvab pea kõikjal Euroopas. o Suurus: 1,5- 10 m kõrge o Eluiga: kuni 100 aastat o Tüvi ja lehed: Lehed on teravatipulised, tumerohelised ülalpool, allpool heledamad ja võivad olla pikkusega kuni 8 cm. Tüvi on pruunikashalli koorega. o Õitsemise aeg: aprill-mai o Õied: valged, roosad o Jaapanis kirsside õitsemisaja algus töövaba rahvuspüha. o Väidetavalt kasutasid ravimiseks kirssi juba Hippokrates ja Avicenna o Toimib aspiriiniga samaväärselt võitluses põletikuliste protsessidega. 10 kirssi= 1 aspiriinitablett Iluõunapuu o Sordid: Dolgo, Raudatie Omena, Professor August Vaga, Red Splendor, Royalty, Golden Hornet, Royal Beauty, Lõ...
Uku Masingu luule Koostaja: Peeter Seppel Tallinna Nõmme Gümnaasium XIA klass Juhendaja: Ivi Eiche Elulugu Hugo Albert Masing (11.08.1909-25.04.1985) Sündis Harjumaal, Raikküla vallas, Lipa külas, Einu talus Eesti teoloog, luuletaja, folklorist ja etnoloog õppis Tallinna II reaalkoolis (1921-1926) astus Tartu ülikooli usuteaduskonda (1926) kuulus rühmitusse ,,Arbujad" Uku Masingu looming 41 esseistliku ja teadusliku tööd 2 proosakirjandusliku tööd: ,,Anatoti prohvet" novell (1934) ,,Rapanui vabastamine ehk kajakad Jumalate kalmistul" romaan draama ,,Palimplastid" 5 kirjavahetust Ilmamaa on palju avaldanud Masingu loomingut Uku Masingu luule ,,Notturno" (1923) ,,Neemed vihmade lahte" (1930-34) ,,Dzunglilinnud" (1934-45) ,,Udu Toonela jõelt" (1930-43) ,,Piiridele püüdes" (194...
2. Üks rätsep tuli Rasinast tirallala( Toomas Nipernaadi" 1928) Nipernaadi idee tekkis tal Berliinis teatritükki vaadates rütmiliseelamusena,ühemehe sammude kajana: mingisuguse "tamtamtaa" meloodiana. 3. Ta rääkis palju oma teostes loodusest.Talle oli hingelähedane taevas, millest ta tihti rääkis. · ,,Looduse paratamatu seadus ongi, et kauneim lillgi õitseb ära, ilusaim kirsipuu variseb maha ning seal, kus mingit kasvavat või hingavat sigineb üleliia, tekivad söödikud ja lehetäid" · ,,Looduses polnud midagi juhuslikku, vaid kõik toimub kindla, meiel küll sageli mõistmata reegli järgi." 4. "Toomas Nipernaadi oli pikka kasvu, ta kuivetunud nägu oli põlenud ja sooniline. Nina oli tal suur ja kõver. Kaelas rippus tal kannel, rind oli eest lahti ja must kaabu oli visatud kuklasse.
*,,Hiiu naised kaevul" August Weizenberg (1837-1921) Looming: Stiililiselt eklektiline, klassitsismist lähtuv. Lemmikmaterjaliks marmor. Loomingut võib grupeerida: 1)Portreed: nt Ema portree 2) Skulptuurportreed rahvusliku liikumise tegelastest: *Fr. R. Kreutzwald, *J. Hurt, *J. V. Jannsen 3)Eesti mütoloogia ainelised skulptuurid: *Koit- 1890.a. valminud, valgemarmor, originaal asub KUMUS. *Hämarik- valgemarmor, 1890.a. Viru keskuse juurde tegi Tiiu Kirsipuu suurendatud koopia. *Linda- 1880.a. itaalia valgest marmorist- originaal asub KUMUS. Pronkskuju asub linda mäel. 1920.a. valati pronksi-> valati bastionile. Hundinahk õlgadel 4)Allegoorilised tööd *Lootus, *Surematus, *Emaarmastus Amandus Adamson (1855-1929) Looming: Stiililiselt mitte enam väga range klassitsist, kohati juba peaaegu realismi järgija. Valdas meisterlikult erinevaid materjale (puit, pronks, marmor). Eriti kuulus pirnipuu nikerdajana. Loomingut võib grupeerida:
“Kui kujutada sõltuvust loomana” Nukuteater, 11.10.14 Lavastaja ja koreograaf: Duda Paiva (Brasiilia/Holland). Stsenaariumi autor ja helilooja: Allan Segall (USA/Holland). Nukukunstnik: Jim Barnard (UK/Holland). Lava- ja kostüümikunstnik: Kaspar Jancis. Dramaturg: Vahur Keller. Lauluõpetaja: Kaire Vilgats . Tõlkija: Johannes Kangur. Lavastaja assistendid: Manuela Sarkissyan (Bulgaaria), Alice Kirsipuu. Mängivad: Taavi Tõnisson, Andres Roosileht, Kaisa Selde, Sandra Lange, Jevgeni Moissejenko. Etendus “Ajuloputus” rääkis sõltlastest, kelle sõltuvust on kujutatud väikese ahvi nukuna. Ahvid olid end sõltlaste külge kindlalt kleepinud. Sõltlasi oli kujutatud mustas ja kõledas võõrutuskliinikus, mis paistis laval väga tõeline. Lavastuses sai vaataja näha patsiendi valu ja ahvist ehk sõltuvusest lahti saamise raskusi. Liikumise abil näidati aspekte elust, mida
• 127 miljoni elanikuga maailmas kümnendal kohal, moodustavad 99,4% elanikest Turism • Aastas külastab seda saartel asuvat riiki enam kui 8,5 miljonit turisti • Huvitav loodus, iidset kultuuri ja aastatuhande vanust arhitektuuri, aga ka ülimalt modernseid ehitisi, -tehnikasaavutusi ja –meelelahutusi Fuji mägi • vulkaan purskas viimati 1707. aastal • kõrgus on 3776 meetrit Changdeokgungi palee Sakura ehk Jaapani kirsipuu Huvitavad faktid • maailma ühed kõige kiiremad rongid • Jaapanis on väga tavalised kapsel- hotelid Tavad ja kombed • Number nelja ja üheksa peetakse ebaõnne numbriteks • Sisenedes restorani, muuseumi või templitesse, siis kindlasti võta jalatsid jalast • Luristamine on viisakus Köök • Luuakse suures koguses sakura-teemalisi jooke, sööke ning kõiksuguseid snäkke (sakura)
mille kohta juhatus teeb otsuse 30 kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast. 5 Ardi Lepp Eesti Jalgratturite Liidu juhtkond Nimi Positsioon Jaan Toots President Väino Kaldoja Asepresident Madis Lepajõe Asepresident Enn Veskimägi Asepresident Jaan Kirsipuu Juhatuse liige Evald Pärni Juhatuse liige Raivo Rand Juhatuse liige Oleg Sapoznin Aupresident 6 Ardi Lepp Juunioride MK karikaetapid ja Euroopa Noorte Olümpiapäevadel maantee-,maastiku- või trekisõidus. 7 Ardi Lepp Aasta jalgrattur 2007 Janek Tombak
Nad võtavad Nukitsamehe endaga kaasa. Kusti ja Iti vanemad võtavad Nukitsamehe enese juurde. Väike metsaelanik harjub uue eluga, saab nimeks Ants ja läheb koos teiste lastega kooli. "Nukitsamehest" on tehtud ka filme.Esimene Nukitsamehe film tuli välja aastal 1981. Filmis kõlab Olav Ehala muusika Juhan Viidingu sõnadele, tantsud on seadnud Mait Agu. Osatäitjad : Nukitsamees Egert Soll Iti Anna-Liisa Kurve Kusti Ülari Kirsipuu Moor Ita Ever Mõhk Tõnu Kark Tölpa Urmas Kibuspuu Ätt Kaarel Kilvet Ema Ines Aru Isa Aarne Üksküla Vanaisa Sulev Nõmmik Film erineb raamatust silmatorkavalt fantastikaelementide poolest, mida Lutsu lastejutus ei leidu, aga mille rezissöör Helle Karis oma linateoses julgelt kasutusele võtab. Näiteks on filmis oluline võtmetegelane süsimust ronk, kes toob nõiamoorile olulisi sõnumeid (näiteks
pastoraal II'' Muinasjutt – ''Loomade Poeem – Betti Alver talvekorter'', ''Kolm ''Lugu valgest külma'' varesest'', Kersti Merilaas ''Poeem Pärnu silgust'' Valm – Martin Raud Haiku – Kärt Hellerma ''Kangastused'', Jakob ''Tartu'', Andres Ehin'' Tamm ''Punik'' Kirsipuu pungas'' Anekdoot – Eino Baskin ''Baskini kogutud anekdoodid I'', E. Baskin ''Baskini kogutud anekdoodid II'' Romantism. Realism Täida tabel Romantism Realism Millal ja kus tekkis? Millal, kus tekkis? 18.sajandi lõpus tekkinud Valitses kirjandusvooluna 1830- kirjandivool, tekkis Saksamaal. 1870. Iseloomulikud jooned Iseloomulikud jooned
kinkida kirjanik ja diplomaat Eduard Vildele 60.-ndaks sünnipäevaks maja. Kuid kingiti 6-toaline korter Kadriorus, kus ta elas kuni oma surmani 1933.aasta detsembrini. Alates 1946.aastast asub selles majas Eduard Vilde majamuuseum. Eduard Vilde monumendid Oskar Wilde`i ja Eduard Vilde skulptuur Tartus Oskar Wilde`i ja Eduard Vilde skulptuur kujutab endast graniitpingil istuvate kirjanike pronksist kaksikfiguuri. Skulptuur asub Tartus Vallikraavi tänaval. Autoriks on Tiiu Kirsipuu. Monument avati 1999.aastal. EDUARD VILDE LOOMING E.Vilde oli Eesti esimene kutseline kirjanik. I teos oli “Kurjal teel”- see on kriminaalne teos, mis räägib Peterburi elust. II teoseks oli “Musta mantliga mees”-eesti kirjanduses esimene kriminaaljutustus. EDUARD VILDE LOOMING E.Vilde oli eesti kriitilise realismi esikteose “Külmale maale” autor. E
Need kartused on õigustatud, aga peaksime suutma elada oma igapäeva elu ilma sellele mõtlemata. Muidugi võiksid pered teada, mida teha, kui tõesti peaks nii juhtuma. Üle mõtlemine, aga ei tee mitte kunagi head. Eesti ühiskonnamudelis on väga suur osakaal rahvaspordil. See on hea, et inimestele meeldib elada tervislikult ja teha sporti. Suusatamine on eestlaste jaoks juba ammu populaarne olnud, aga sellel sajandil on muutunud ka jalgrattasport populaarseks. Jaan Kirsipuu on olnud rahvale tee näitaja. Tema Tour de France´i etapivõitudest on paljud rahvasportlased innustust saanud. Liikudes suvel mööda kergliiklus teid, võime näha paljusid eri vanuses kodanike trenni tegemas. Tänu sellele pole eestlased enam nii spordikauged. Ühiskonnast tuleks aga välja juurida pidev alkoholi tarbimine. Eestlased on oma alkoholi tarbimise poolest Euroopa esirinnas. Paljude inimeste jaoks on eluviis minna reede õhtul välja ja tarbida alkoholi
16 Harilik viirpuu Crataegus rhipidophylla 17 Karvane viirpuu Crataegus submollis 18 Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa 19 Metskibuvits Rosa majalis 20 Näärelehine kibuvits Rosa pimpinellifolia 21 Põõsasmaran Potentilla fruticosa 22 Harilik ploomipuu Prunus domestica 23 Haraline ploomipuu Prunus cerasifera var. divaricata 24 Harilik kirsipuu Prunus cerasus 25 Maguskirsipuu Prunus avinum 26 Harilik toomingas Prunus padus LIBLIKÕIELISED LEGUMINOSAE 27 Harilik robiinia Robinia pseudoacacia 28 Suur läätspuu Caragana arborescens 29 Väike läätspuu Caragana frutex PÄRNALISED TILIACEA 30 Harilik pärn Tilia cordata 31 Suurelehine pärn Tilia platyphylla
16 Harilik viirpuu Crataegus rhipidophylla 17 Karvane viirpuu Crataegus submollis 18 Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa 19 Metskibuvits Rosa majalis 20 Näärelehine kibuvits Rosa pimpinellifolia 21 Põõsasmaran Potentilla fruticosa 22 Harilik ploomipuu Prunus domestica 23 Haraline ploomipuu Prunus cerasifera var. divaricata 24 Harilik kirsipuu Prunus cerasus 25 Maguskirsipuu Prunus avinum 26 Harilik toomingas Prunus padus LIBLIKÕIELISED LEGUMINOSAE 27 Harilik robiinia Robinia pseudoacacia 28 Suur läätspuu Caragana arborescens 29 Väike läätspuu Caragana frutex PÄRNALISED TILIACEA 30 Harilik pärn Tilia cordata 31 Suurelehine pärn Tilia platyphylla
See on ühtlasi ka nüüdisaja rahvarohkeim võistlus, kus aastalt- aastasse osavõtjate arv kasvab. Üle 3000 võistleja stardikoridori mahutamine ei ole korraldajatele enam probleemiks. Alates 2006. aastast on pikem distants 87km ja lühem 40km mööda künklike Lõuna- Eesti kupleid. See on elamus omaette, sest olen ka ise 5 korda pikemal distantsil oma tulemusi parandamas käinud. Eesti tuntuim jalgrattur on vaieldamatult Jaan Kirsipuu. Teda nimetas 90% vastanutest. Oma tuntuse on ta saavutanud tänu väga edukale esinemisele välismaal, rääkimata kohalikset võistlustest. Läbi aegade Eesti üks edukaim profirattur. On olnud palju teleekraanil, ajalehtedes ja muial. Kindlasti suureks eeskujuks kõigile rattasõpradele. Eelmisel aastal tegi Kirsipuu aga tippspordiga lõpparve. 15 Maailma tuntuimaks rattaürituseks peetakse Tour de France'i ja seda lausa 95% vastanutest
Galaktika Koostaja : Fred-Ingvar Kirsipuu Galaktika Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates kääbusgalaktikatest, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljoneid tähti Galaktika. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest, päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee osa ka kõik, mis tiirleb ümber selle, kaasa arvatud planeet Maa. Galaktika liigid Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile Elliptilised galak...
The 1980 Summer Olympics Sailing regatta was held in the capital city Tallinn. After regaining independence in 1991, Estonia has participated in all Olympics. Estonia has won most of its medals in athletics, weightlifting, wrestling and cross-country skiing. The list of notable Estonian athletes include wrestlers Kristjan Palusalu, Voldemar Väli and Georg Lurich, skiers Andrus Veerpalu and Kristina Smigun-Vähi, decathlonist Erki Nool, tennis player Kaia Kanepi, cyclists Jaan Kirsipuu and Erika Salumäe and discus throwers Gerd Kanter and Aleksander Tammert. culture Traditionally, Estonia has been seen as an area of rivalry between western and eastern Europe on many levels.The Estonian Academy of Arts (Estonian: Eesti Kunstiakadeemia, EKA) is providing higher education in art, design, architecture, media, art history and conservation while Viljandi Culture Academy of University of Tartu has an approach to popularize native culture through such curricula as
Harangozo lastebaletti '' Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi'', mis oli tehtud T.Kocsaki muusikale. See ei olnud lihtsalt balett, vaid nõudis baleriinidelt ka näitlemisoskust. Peaosatäitjad olid Lumivalgekese osas Heidi Kopli, võõrasema Urve-Ly Voogand , prints Aleksandr Prigorovski ja jahimees Artjom Maksakov, Aevastaja Viktor Jelissejev, Doktor Juri Mihhejev, Õnneseen Mihhail Jekimov, Häbelik Martin Lagos Kuusk, Unimüts Jonathan Hanks, Ninatark Daniel Kirsipuu ja Toriseja Sergei Fedossejev. Muusika oli vastavalt sisule ja tegelaskujule väga erinev. Loomulikult Lumivalgekese ja printsi puhul õrn ja romantiline, võõrasema puhul aga võimas ja hirmuäratav. Esimene vaatus koosnes viiest pildist, mis vahetusid tihti vaataja silme all. Algas etendus lõbusate pöialpoistega, kes avasid muinasjuturaamatu kurja nõia pildiga. Järgnes pilt lossiaiast, kus Lumivageke pidi tööd tegema ja raevutsevast võõrasemast. Järgnes tseen võõrasemast ja
ja üksikhoone ning arhitektuuriansambli kujundamine koos ümbritseva alaga. Selles kajastus ühiskonnaelus toimunud muutus: linnriigi asendumine ulatusliku ala hõlmava riigiga. Sise- ja väliskujundus eristusid üha suuremal määral, iseloomulik oli looduses ja ühiskonnas toimuva ratsionaalne mõtestamine. Siiski kasutati ka mütoloogilist suzeed, näiteks Pergamoni altar. Pelgulinna Gümnaasium HELLENISM Referaat Õpilne: Jessy Kirsipuu Juhendaja: Kulno Kala Tallinn 2009 Kasutatud materjal Johannes Irmscher. Antiigileksikon 1. Tallinn ,,Valgus" 1983 Johannes Irmscher. Antiigileksikon 2. Tallinn ,,Valgus" 1983 http://wiki.zzz.ee/index.php/Hellenism http://www.slideshare.net/madlimaria/hellenism-presentation http://en.wikipedia.org/wiki/Hellenistic_civilization
K.E. Sööt( nim lugudeks ja lallitusteks)1923 ,,lapsepõlve Kungla" 1908 ,,hiiglane , juturaamat noortele", ,,vabriku saladus, juturaamat noortele" 1907 ,,eesti mj lastele" 1949 ,,Lastelaule" 1955 ,,lAstelaulud" 1972 "upa upa oalill" ++õpetlikkuse moment, südamlikud soojad hällilaulud palju lalitusi, raskem lugedes aru saada, sots ebavõrdus läheb lastele hinge. Hällilaulud- ,,äiu lahke lapsukene" ,,uni tuleb" ,,unelaul" ,,ehatäht kiirgab" Hüpituslaulud- ,,juba liigub lingi poole""oad sulle kaerad mulle" ,,upa päikse ääre peale" ,,tantsi tantsi tammekene" Mängulaulud- ,,Sõidulaul" ,,Piitsa varrel ratsutades" ,,lapsuke tahab põlvele" TÖÖ- ,,ratas tahab rautada" ,,sepapoeg ja mõldripoeg" Loodusl- ,,jälle kevad" ,,vihmapilv vii endaga" Humoristlikud- ,,roti pulmad" ,,kolm isevärki meest" ,,varas" ,,krokodill" Sõnamängulisedl- ,,küsimused" ,,kui mina sõidan saaniga" kõlbelised motiivid- ,,millel ebakoht on ilmas" ,,pahad lapsed". Mõttekordus...
03.1974 mees 7.07.1952 35412120216 Aare Mändveer 4.06.1978 mees 12.12.1954 46208150218 Guido Lepasaar 11.11.1995 naine 15.08.1962 45201190217 Eve Lepanurm 1.09.1989 naine 19.01.1952 46401180219 Ivi Lepamaa 5.06.2004 naine 18.01.1964 34710110313 Ave Lepik 3.12.1994 mees 11.10.1947 34810060219 Priit Kirsipuu 28.03.1980 mees 6.10.1948 37303170218 Leo Kasemets 27.05.2000 mees 17.03.1973 36207110216 Peeter Kaselaan 17.05.1995 mees 11.07.1962 45208140312 Sirje Kaseväli 2.11.1978 naine 14.08.1952 35401220313 Sulev Kasepalu 24.05.1989 mees 22.01.1954 36709230217 Olev Ploom 4.11.1996 mees 23.09.1967
Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu Cotoneaster Prunus scandinavicus Ploomipuu Harilik tuhkpuu Sorbus Aucuparia Deutzia gracilis Harilik pihlakas Kaunis deutsia
Pungade puhkemisel kooruvad vastsed hakkavad pungadest mahla imema, hiljem ka lehtedest ja noortest võrsetest. Täiskasvanud lehetäid kõik emasisendid, toimub neitsisigimine. Kuni 10 põlvkonda suve jooksul. Suve keskel tiibadega isendid, päevade lühenemisel suguline põlvkond. Pärast paaritumist hakkavad emased munema noorte pungade lähedusse. Võrsed jäävad kängu, õied ja noored viljaalgmed varisevad, lehed kortsuvad. Kirsipuu-lehetäi munad talvituvad kirsipuu okstel, pungasoomuste vahel. Imevad pungadest mahla, edasi lähevad noortele lehtedele. Õunapuu-lehekirp 1 pk aastas! Muna talvitub koorepraos, punga alusel. Kohe pärast koorumist hakkab vastne pungast mahla imema, hiljem liigub noortele lehtedele. Vastsel 5 kj. Suve lõpus paarituvad, munevad talvituma jäävad munad. Isane sureb pärast paaritumist, emane sureb peale munemist. Noored lehed kipruvad, jäävad väikeseks, õiepungad ei arene. Samuti eritavad mesinestet. Lutikalised
The biggest shopping centre in Tartu http://y.delfi.ee/norm/46513/2025645_vrYoER.jp eg Theatre "Vanemuine" The first Estonian language theatre Built in 1967 Concert house Drama, musical performances, ballet Seats 700 visitors http://upload.wikimedia.org/wikipedia/com mons/a/a2/Teater_Vanemuine.JPG Sculpture: Oscar Wilde and Eduard Vilde Constructed in 1999 By Tiiu Kirsipuu Imaginary conversation between the Irish writer Oscar Wilde (1854- 1900) and the Estonian writer Eduard Vilde (1865-1933) http://i.pbase.com/g5/97/490897/2/996 48985.VCVXu1XS.jpg Barclay Hotel Built in 1912 Opened in 1996 http://www.diri.ee/wpcontent/uploa ds/2011/04/Barclay-Hotell.jpg The park of Pirogov The only public place in Tartu, where light alcohol can be drunk
sealõuarohi, harilik ebajasmiin, ahtalehine põdrakanep, karvane pajulill, kanarbik, kuldvits. Põllukultuurid Põllukultuuride hulka kuuluvad paiseleht, harilik võilill, köömen, raps, harilik hiirehernes, lutsern, jumikas, aas-seahernes, aas-kurereha,harilik sealõuarohi, söödagaleega, humallutsern, roosa ristik, tatar, sigur, valge mesikas, kurk, põldmünt, aeduba, aedmajoraan. Viljapuud ja marjapõõsad Must sõstar, ploomipuu, astelpaju, punane sõstar, pirnipuu, harilik kirsipuu, aedõun jaapani ebaküdoonia, must aroonia. Haljasalade ja parkide taimed Hall ehk valge lepp, sarapuu, paju, harilik vaher, astelpaju, viirpuu, mägivaher, harilik kukerpuu, suur läätspuu, harilik tamm, harilik pihlakas, hobukastan, harilik robiinia, harilik ebajasmiin, valge ristik, amuuri korgipuu, lumimari, kuldvits, lumikelluke. Muud meetaimed Teised meetaimed, mis mesilaste õietolmu varusid täidavad on valge iminõges,
ARBUJAD Kerli Isakannu Sigrid Kiisk 12H UKU MASING 11.08.1909 25.04.1985 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ELULUGU Sündis 11.08.1909 Raikküla vallas, Lipa külas, Einu talus, hernhuutlikus peres Ta oli eesti teoloog, filosoof, luuletaja, folklorist, etnoloog, orientalist, tegeles ka maalikunsti, kalligraafia ja botaanikaga Kuulus rühmitusse Arbujad Aastal 1939 abiellus ta Eha Tuulemaaga HARIDUS 19211926 õppis ta Tallinna II reaalkoolis 1926. a. astus TÜ usuteaduskonda 1930 sai magistrigraadi ülikooli lõpetamisel 193233 välismaine stipendiaat Saksamaal algul Tübingenis, hiljem Berliinis Muud tegemised Tegutses aktiivselt Akadeemilises Usuteadlaste Seltsis, pidas ettekandeid ning toimetas 1930. aastail "Usuteadus...
eemaldatakse kiletunnelid, lavadelt kile või klaas, kasvuhoonetes tõstetakse juurdunud taimekastid või rullid välja. Enne külmade saabumist puistatakse lavadesse saepuru või freesturvast, samuti võib taimi katta kuuseokstega näriliste tõrjeks ja kuivamise vähendamiseks. Taimede kaitseks võib neile ka lund kühveldada. Esimesel aastal haljaspistikust paljundatud taimi ei väetata, kuid teisel aastal on hooldus sarnane pistoksast paljundatud taimedega. Pungpistik Juurepistik – pappel, kirsipuu Juurepistikute abil paljundatakse tavaliselt talvel. Hilissügisel kaevatakse emataimed maast välja ja viiakse jahedasse keldrisse, kasvuhoonesse, kus temperatuur on veidi üle 0oC ning kust neid on vajadusel kerge kätte saada. Parim aeg juurepistikute tegemiseks on novembrist aprillini. Kui paljundatakse aprillis, siis võib emataimed ka avamaalt varakevadel üles kaevata. Emataimed puhastatakse ja pestakse mullast. Jämedad ja keskmise paksusega juured lõigatakse 4..
Teatri retsensioon ,,Nüüd tõesti aitab jamast" Väisasin 14. oktoobril 2013 aastal Nokia kontserdimaja. Olin soetanud pileti Peeter Oja Stand-Up etendusele ,,Nüüd tõesti aitab jamast". Näidend oli Peeter Oja, Mart Normeti ja Erik Moora ühislooming. Kaasatud olid muusika eest vastutaja Sten Sheripov ja kunsti poole valdaja Mihkel Uba. Lisaks oli appi tulnud ka Karl Kermes ja Monoteater. See etendus tundus reklaamide ja kirjelduse põhjal väga huvitav ja põneva sisuga olevat. Lisaks on Peeter Oja teada-tuntud koomik, kelle naljad külmaks ei jäta. Näitlejast Peeter Oja on eesti näitleja, koomik, laulja ja telemees. Ta on sündinud 2. juulil 1960-ndal aastal Tallinnas. Näitleja hariduse omandas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille ta lõpetas 1986-ndal aastal. Ta on kuulunud kahe Eesti tuntud bändi: ,,Kuldne Trio" ja ,,Bläck Rokit" koosseisu. Suurima tuntuse on ta vast kogunud absuridhuumorit ja iprovisatsiooni viljelenud tel...
a.) Eestlased on läbi aegade näidanud oma häid tulemusi spordis. Juba 19. sajandi lõpul ning 20. sajandi algul tuli ligi 40. korral maailmameistriks maadleja Georg Lurich. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel võidutses 60-70ndatel tõstja Jaan Talts, kes OM’il võitis 7 kuldmedalit ja 3 hõbemedalit ning tuli 41. korral maailma meistriks. Nemad ongi need, kes Eesti spordis maailmatasemele tõid. Tänapäeval on maailmakuulsaid sportlased nt. Heki Nabi, Ragnar Klavan, Jaan Kirsipuu, Ott Tänak ja Mart Seim, kes toovad eestlasele palju uhkust üle maailma. Lisaks mõtlesid eestlased välja ka uue spordiala- kiikingu, kus peab kiiguga üle võlli kiikuma. Ka muusikamaastikul on eestlased ajalugu teinud. Arvo Pärt on üle maailma tunnustatud helilooja, kes on omapärane tänu kompositsioonitehnika poolest (Wikipedia). Pärti on tunnustatud nii mitmete ülikoolide audoktorina kui ka paljude ordenitega. Pärdi looming on ka Grammy muusikaauhinna meie riigile toonud
August 1992 Bacelona kinnitati olümpialinnaks ROK-i 91. istungil Lausanne'is 17. oktoobril 1986. aastal. Varem oli Barcelona kandideerinud 1924, 1936, 1940 ja koos Madriidiga 1972. aastal. Ühe põhjusena võib Barcelona valikul esile tuua ka selle, et ROK-i president Samaranch on sündinud Barcelonas. Atlanta 19. Juuli 4. August 1996 Olid pühendatud kaasaegsete olümpiamängude 100. aastapäevale. Osalenud eestlased. Aerutamine: Hain Helde Jalgrattasport: Alges Maasikmets, Jaan Kirsipuu, Raido Kodanipork, Andres Lauk, Lauri Resik, Erika Salumäe ja Lauri Aus. Kergejõustik: Valeri Bukrejev, Indrek Kaseorg, Virge Naeris, Andrei Nazarov, Erki Nool, Ants Kiisa, Jane Salumäe, Donald-Aik Sild, Jüri Tamm, Aleksander Tammert, Pavel Loskutov, Eha Rünne, Marko Turban. Maadlus: Helger Hallik, Valeri Nikitin, Arvi Aavik, Küllo Kõiv. Purjetamine: Krista Kruuv, Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste, Peeter Sarkasin.
Saame Journal lähemalt tuttavaks de Paris proua Vaqueri pansioniga. 25.03.1834 Millise mulje Vanemtoimetaja:Kristin Kõks salapärane Toimetaja:Laura Burtseva naine oma Ajakirjanik, reporter:Riho Kirsipuu pansionile ja Reporter:Martin Väinsalu endale on Reporter: Karl-Johann Reitalu jätnud? Lähemalt tuleb juttu ka pansioni Tänases lehes: elanikest:Vautrin Uskumatult ist, Poiret`ist, huvitav preili
................................................................. 96 Vaher (Acer).............................................................................................................................. 96 Hõbepuu (Elaeagnus) ............................................................................................................... 98 Õunapuu (Malus) .................................................................................................................... 100 Kirsipuu (Prunus syn. Cerasus) .............................................................................................. 102 Toomingas (Prunus syn. Padus) ............................................................................................. 104 Äädikapuu (Rhus) ................................................................................................................... 106 Pihlakas (Sorbus) ..................................................................................
.......................................................................10 Iseloomustus..........................................................................................................................10 Kasvutingimused...................................................................................................................10 Hooldus................................................................................................................................. 10 HARILIK KIRSIPUU (Prunus cerasus)................................................................................... 11 Iseloomustus..........................................................................................................................11 Tagasilõikamine.................................................................................................................... 12 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
