19 Metskibuvits Rosa majalis 20 Näärelehine kibuvits Rosa pimpinellifolia 21 Põõsasmaran Potentilla fruticosa 22 Harilik ploomipuu Prunus domestica 23 Haraline ploomipuu Prunus cerasifera var. divaricata 24 Harilik kirsipuu Prunus cerasus 25 Maguskirsipuu Prunus avinum 26 Harilik toomingas Prunus padus LIBLIKÕIELISED LEGUMINOSAE 27 Harilik robiinia Robinia pseudoacacia 28 Suur läätspuu Caragana arborescens 29 Väike läätspuu Caragana frutex PÄRNALISED TILIACEA 30 Harilik pärn Tilia cordata 31 Suurelehine pärn Tilia platyphylla 32 Läänepärn Tilia x vulgaris NÄSINIINELISED THYMELAEACEAE 33 Harilik näsiniin Daphne mezereum HÕBEPUULISED ELAEGNACEAE
19 Metskibuvits Rosa majalis 20 Näärelehine kibuvits Rosa pimpinellifolia 21 Põõsasmaran Potentilla fruticosa 22 Harilik ploomipuu Prunus domestica 23 Haraline ploomipuu Prunus cerasifera var. divaricata 24 Harilik kirsipuu Prunus cerasus 25 Maguskirsipuu Prunus avinum 26 Harilik toomingas Prunus padus LIBLIKÕIELISED LEGUMINOSAE 27 Harilik robiinia Robinia pseudoacacia 28 Suur läätspuu Caragana arborescens 29 Väike läätspuu Caragana frutex PÄRNALISED TILIACEA 30 Harilik pärn Tilia cordata 31 Suurelehine pärn Tilia platyphylla 32 Läänepärn Tilia x vulgaris NÄSINIINELISED THYMELAEACEAE 33 Harilik näsiniin Daphne mezereum HÕBEPUULISED ELAEGNACEAE
↑ 1,5 - 2 m, tipust kaarduvate püstiste 17. Nipponi enelas okstega põõsas ↑ 3 - 4 m, tugevakasvuline 18. Ungari sirel põõsas Harilik lodjapuu ↑ 2 - 3 m, ümara 19. ´Roseum` kujuga põõsas ↑ 20 - 30 m, ümarovaalse võraga 20. Harilik robiinia puu 21. Lõhnav vaarikas ↑ 1 - 1,5 m, põõsas ↑ 1,5 m, püstine kaarduvate okstega 22. Ebajasmiin ´Lemoinei` põõsas Jaapani enelas ↑ 0,6 - 0,8 m, tihe 23. ´Anthony Waterer` püstine põõsas Põõsasmaran ↑ 1 - 1,5 m, püstine 24. ´Goldfinger` põõsas ↑ 30 - 35 m, 25. Harilik pärn laiavõraga puu
22 23. Prunus domestica Harilik ploomipuu 23 24. Prunus cerasus Hapu e. Harilikkirsipuu 24 25. Prunus avium Maguskirsipuu e. Murel 25 26. Prunus padus (Padus avium) Harilik toomingas 26 27. Robinia pseudoacacia Harilik robiinia (valge akaatsia) 27 28. Caragana arborescens Suur läätspuu 28 29. Caracana frutex Väike läätspuu 29 30. Tilia platyphylla Harilik pärn 30 31. Tilia x vulgaris Suurelehine pärn 31 32. Tilia x vulgaris Läänepärn e. Hollandipän
himaalaja jalgleht Podophyllum hexandrum Royle bergeenia Bergenia harilik füüsal Physalis alkekengi vilt-ristirohi Senecio cineraria üheksavägine Verbascum thapsus raudosi Equisetum hyemale laanesõnajalg Matteuccia salu-siumari Actaea spicata liiv-vareskaer Leymus arenarius linaliilia Phormium jasmiin Jasminum kaisel Schoenoplectus pilliroog Phragmites Püsikud, puud ja põõsad hõlmikpuu Ginkgo biloba küdoonia Cydonia tulbipuu Liriodendron hõbevaher Acer saccharinum harilik robiinia e. valge araukaatsia Robinia pseudoacacia Kanada tsuuga Tsuga canadensis hall nulg Abies concolor forsüütia Forsythia veigela Weigela torkav kuusk Picea pungens kreeka pähklipuu Juglans regia lõhnav kuslapuu Lonicera caprifolium mädarõigas Armoracia igihali Vinca riitsinus Ricinus liht-naistepuna Hypericum perforatum aedruut Ruta graveolens iiris Iris valge mooruspuu Morus alba amuuri korgipuu Phellodendron amurense tobiväät Aristolochi Kasvuhoone Palmihoone
söödagaleega, humallutsern, roosa ristik, tatar, sigur, valge mesikas, kurk, põldmünt, aeduba, aedmajoraan. Viljapuud ja marjapõõsad Must sõstar, ploomipuu, astelpaju, punane sõstar, pirnipuu, harilik kirsipuu, aedõun jaapani ebaküdoonia, must aroonia. Haljasalade ja parkide taimed Hall ehk valge lepp, sarapuu, paju, harilik vaher, astelpaju, viirpuu, mägivaher, harilik kukerpuu, suur läätspuu, harilik tamm, harilik pihlakas, hobukastan, harilik robiinia, harilik ebajasmiin, valge ristik, amuuri korgipuu, lumimari, kuldvits, lumikelluke. Muud meetaimed Teised meetaimed, mis mesilaste õietolmu varusid täidavad on valge iminõges, põldsinep, kaarkollakas, harilik vereurmarohi, käbihein, ojamõõl, naat, mets- harakputk, harilik tõlkjas, harilik pune, põldohakas, ussikeel, esparsett, harilik raudrohi, suur takjas, lõhnav reseeda, äitar. Harilik pihlakas Ojamõõl Paiseleht
Haljastuses kasutavate taksonite määramine sugukonnas liblikõielised Luua 2012 Liblikõieliste sugukonna nimi eesti ja ladina keeles Liblikõieliste sugukond kuulub taimede Plantae alaliiki. Hõimkonna järgi liigitub katteseemnetaimeks Magnoliophyta. Klassi kuuluvus on kaheiduliste Magnoliopsida klass. Kuulub oalaadsete Fabales seltsi. Sugukonna nimi eesti keeles on liblikõielised ja ladina keelne nimetus on Fabaceae. On oalaadsete seltsi arvatud sugukond taimi. Oalaadsed Fabales on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist. Sugukonna üldine iseloomustus Liblikõielised on liikide arvu poolest maailmas õistaimede seas kolmas sugukond (esimesed kaks on käpalised ja korvõielised). Liblikõieliste sugukonda kuulub 430 perekonda ligi 9000 liigiga. Pildil Harilik hernes Pisum sativum Sugukonna eelistused Sugukonna esindaja eelistab kuiva ja sooja kasvukohta, esineb ka mõõduka, külma...
Oksade kirjeldused VAHELDUV PUNGADE ASETUS OKSAL Astlad 1. Harilik kukerpuu kolm astelt. Pung tuleb astla pealt. Puit on kollane. 2. Tunbergi kukerpuu üks astel. Puit on punane. 3. Karvane viirpuu peenike ja hall oks, pikad astlad (astlad 0,5-14 cm) 4. Harilik robiinia pung on kahe astla vahel, kaks pikka astel x x x x 5. Äädikapuu heledad pungad, vars paks ja mõnusalt sametine ning pehme, punga alus on hobuseraua kujuline. 6. Must lepp pung musta värvi, jämedam palja koorega oks Pungaroots on pikk 3-5 mm 7
Akaatsia Akaatsia (Acacia) on mitmekesine, väga laia levikuga puude ja põõsaste perekond liblikõieliste sugukonnast. Robiinia (Robinia) ehk valge- ehk ebaakaatsia ei kuulu akaatsiate hulka. Süstemaatika ja evolutsioon ● Akaatsialiike on praegu teada umbes 1350 ● Osade liikide jaoks on siiski mingil määral kasutusel teine perekonnanimi Racosperma. ● Kaheksakümnendatel lepiti kokku jagunemises kolmeks rühmaks (alamperekonnaks), kuid laialt neid kasutusele ei võetud. ○ Acacia (-alamperek. Acacia) ○ Senegalia (-alamperek. Aculeiferum) ○ Racosperma (-alamperek. Phyllodineae) Hiljutised uurimused on välja selgitanud umbes viie üksuse (perekonna või alamperekonna) olemasolu. Need on: ● Acacia (= Acacia): 163 liiki ● Senegalia (= Aculeiferum): 203 liiki ● Racosperma (= Phyllodineae): 961 liiki ● Acaciella (= Aculeiferum sektsioon Filicinae): 15 liiki ● "perekond x" (= veel nimetamata alamperekond, kuhu ...
põhimõtte järgi. Selle tulemusena on Saksamaa metsa pilt muutunud ja järk-järgult on okasmetsarikkaid alasid muudetud ning ka edaspidi muudetakse segametsadeks. Tänapäeval on lehtmetsade ja segametsade osakaal 39 %. Globaalne soojenemine, eriti aasta keskmise temperatuuri tõus, mõjutab ka metsaökosüsteeme. Saja aasta pärast kasvab metsas lehtpuid rohkem kui okaspuid. Väga haruldased on mittepärismaised puuliigid, nagu ebatsuuga, Jaapani lehis, punane tamm, robiinia. Mittepärismaised liigid moodustavad 4 % Saksamaa metsaaladest. Eriline traditsioon Saksamaal on Aasta Puu valimine. Igal aastal valitakse üks puu. Juba 20 aastat reklaamib sihtasutus "BAUM DES JAHRES Dr. Silvius Wodarz Stiftung" igal aastal üht puud. Eesmärk on suurendada Saksamaa elanikkonna teadlikkust valitud puu kohta. Aasta Puu 2011. Aastal oli vahtralehine pihlakas (Sorbus torminalis). Saksamaa föderaalseadus ja metsaseadus tagavad metsade säästva ökoloogilise,
Viljad- laplikud, piklikud, paljad või karvased ROBIINIA Robinia Mullastik- Niiskus- talub põuda Valgus- valgusnõudlik Haljastusväärtus- kasutatakse kas üksikult, alleepuudena jne Puu võra- harilikul robiinial ümar Lehed- abilehtedega, paaritusulgjate liitlehtefega Õied- valged, roosad kuni purpjad, rippuvad või püstises Viljad- lame kaun, paljude seemnetega' 8 Hariliku robiinia kõik taimeosad on mürgised LÄÄTSPUU Caragana Mullastik- nõudlik Niiskus- põuakindlad Valgus- valgusnõudlik Haljastusväärtus- kasutatakse haljastuses Puu võra- Lehed- vahelduvad, paaritusulgjad liitlehed Õied- kollased üksikult või väikeste kogumikena lehtede kaenaldes, Viljad- kitsad, silinderjad kaunad PÄRN Tilia Mullastik- viljakad Niiskus- Valgus- varjutaluvad Haljastusväärtus- kasutatakse laialdaselt pargipuudena ja ka alleepuudena Puu võra-
Mürgine või kasulik? Nii nagu puudub selge piir ravimi ja mürgi vahel, pole seda kerge tõmmata ka ravim- ja mürktaimede vahele. Küsimus on alati koguses ja selles, kuidas neid kasutada. Mitmed erinevad puit- ja ka rohttaimed sisaldavad ainet fütonsiid, mis on lenduv taimset päritolu fenoolne ühend, millel on mikroobe hävitav või nende elutegevust pärssiv toime. Selle definitsiooni järgi võib väita, et puittaimed, mis sisaldavad fütonsiide on osaliselt mürgised, kuid väikses koguses tarvitades meile kasulikud, olles looduslikuks antibiootikumiks. Ohtralt fütontsiide eritavad puittaimedest näiteks harilik kadakas, harilik toomingas, harilik mänd, arukask, sookask, harilik kuusk, harilik haab, sarapuu. Keskmiselt fütonsiide eritavad siberi lehis, harilik saar, harilik pärn, sanglepp, hall lepp, siberi seedermänd, harilik pihlakas, suur läätspuu, harilik sirel, tatari kuslapuu. Okaspuud eritavad fütonsiide aasta läbi peaaegu muutumatul hulg...
Lehed äraspidised, hõlmised. Hõlma tipud teravad. Hõlmadel taravatipulised hambad. Alus kiiljas. Sügisel punased. 61) Quercus robur harilik tamm Lehed hõlmised, äraspidimunajad. Tömbitipuliste hõlmadega. Rootsu ümbert sisselõigatud alusega. 62) Fagus sylvatica harilik pöök Lehed elliptilised/munajad/ovaalsed. Serv terve/üksikute hammastega/hambuline. Servas pikad hallid karvad. 63) Robinia pseudoacacia harilik robiinia Lehed paaritusulgjad 9-19. Karvased. Serv terve, nõelja teravikuga. Kinnituvad lühikese rootsuga pearootsule. 64) Cotoneaster lucidus läikiv tuhkpuu Lehed elliptilised. Tipp teritunud. Alt helerohelised, madalate karvadega. Värsked tumerohelised lehed tugevalt läikivad. 65) Juglans mandshurica mandzuuria pähklipuu Lehti 11-19. Serv ripsmeline. Alt hallikad. Lehed ja leheroots näärmekarvased. Lehed kuni 1 m pikad. 66) Juglans cinerea hall pähklipuu
Atlad Perekond kukerpuu Berberis vaematel võrsetel. Kõrgus 5-6m; Võrsed kasvavad vanematest Liik Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides okstest välja tõusvalt; lühivõrsed lõpevad astlaga, võrsetel samuti astlad. Heitlehised puud ja põõsad liblikõieliste Perekond robiinia Robinia sugukonnast. Põõsad või madalad puud. Võrsetel väikesed Perekond läätspuu Caragana abilehed lehearmi servades, mõnel liigil esineb ka astel. Heitlehiste, harvem higihaljaste 0,5-5m
Eestisse sissetoodud. Kõrgus 6m. Päiksepaisteline kasvukoht. Külma- ja põuakindel, talub linnatingimusi ja kärpimist. Lehed paarissulgjad, kuni 13cm pikad liitlehed. Lehekesi 8-12, ovaalsed või elliptilised, alt nõrgalt karvased, ogaja tipuga. Õied 2cm, üksikult või 5 kaupa kimpudes, helekollased, õitseb juunis. Viljad pruunid, kuni 6cm veidi karvased kaunad. Sisaldavad 5-8 seemet. Puit kollane ja pruun. Kasutatakse haljastuses. 46. Harilik robiinia ja väike läätspuu Harilik robiinia: Robinia pseudoacacia Pärit Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 15m. Vähenõudlik, talub linnatingimusi, kärpimist ja kuivust. Soojalembene ja meil veidi külmahell. Lehed paaritusulgjad, kuni 30cm pikad liitlehed. Lehekesi 9-19, ovaalsed 2-4cm pikad, nõelterava tipukesega, alt hallikasrohelised ja karvased, lehekese roots karvane. Õied valged, 10-20cm pikkustes rippuvates kobarates, tugeva lõhnaga, õitseb juunis. Varrel astlad.
- leht võib olla: munajas, elliptiline, ärajas - näärmetäpp - lehe rootsul on 1-2 pikliku nääret (väga piklik, otsast suht järsku teravnev, väga saagjas, siserood väga tuhm) * Prunus padus - harilik toomingas - lehed elliptilised ümardunud või nõrgalt südajad - servast peensaagjad - lehe rootsul kaks nääret (siseroots pealt mitte midagi ütlev, tumeroheline, kiiljas, otsast teravnev) * Robinia pseudoacacia - harilik robiinia - lehed paaritu sulgjad - lehekesi 9-11 - pealt tumerohelised, alt heledamad - nõeljas abileheke rootsu juures (Suht ühtlaselt piklik, pealt tumeroheline, nagu väiksed abirootsukesed, roots tume) * Caragana arborescens - suur läätspuu - leht paarissulgjas liitleht - ovaalsed või elliptilised (tillukesed lehed, väiksemad kui väiksed, piklikud ühtlaselt lehekesed kaheli, väga kergelt äraspidine)
Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed) Pseudotsuga menziesii harilik ebats...
alt hõredalt karvased, puhkedes punakad, 6...15 cm pikad ja kuni 6 cm laiad. Leheroots on 2...5 cm pikk, vähemalt 2 suure näärmega lehelaba lähedal. Prunus padus – harilik toomingas Lehed elliptilised, ümardunud või nõrgalt südaja alusega, peensaagja servaga, 4...10 cm pikad ja 2...6 cm laiad. Leheroots on lilla, lehelaba lähedal on sellel 2 tumepruuni nääret. Robinia pseudoacacia – harilik robiinia Lehed on paaritusulgjad, kuni 30 cm pikad, lehekesi 9...19, need on ovaalsed, 2,5...4,5 cm pikad, nõelterava tipukesega, alt hallikasrohelised, pealt ja alt imepeene karvasusega, lehekese roots karvane. Abilehed on lehekese rootsu all. Caragana arborescens– suur läätspuu Lehed on paarissulgjad, kuni 13 cm pikad, lehekesi 8...12, need on ovaalsed või elliptilised, alt nõrgalt karvased. Caragana frutex – väike läätspuu
Lõved jagatakse ehitusest sõltuvalt kolme tüüpi: 1) täiterakud korgistuvad kohe; lihtsaim ehitustüüp, esineb näiteks perekondades pappel (Populus) ja pirnipuu (Pyrus); 2) täiterakud asenduvad korgistunud rakkudega alles vegetatsiooniperioodi lõpul, näiteks perekondades saar (Fraxinus), tamm (Quercus), pärn (Tilia) ja leeder (Sambucus); 3) kohevad korgistumata ja tihedad korgistunud rakkude kihid vahelduvad, näiteks perekondades kask (Betula), pöök (Fagus), ploomipuu (Prunus) ja robiinia (Robinia). Kaheiduleheliste taimede teiskasvu põhitüübid on järgmised (joonis): Tilia-tüüp, kambium asetseb algusest saadik pideva rõngana; Aristolochia-tüüp, algul esineb vaid kimbukambium, teiskasvu ilmudes tekib ka inter- fastsikulaarkambium, mille talitlemisel moodustub küll pidev kambiumirõngas, ent juhtkimbud jäävad eraldi;
1. Taimeraku ehitus, tema osade ülesanded . Taimeraku võrdlus looma-, seene- ja bakterirakuga. Plastiidide tüübid ja nende ülesanded. TAIMERAKU EHITUS. Taimerakku ümbritseb rakumembraan, mis sarnaneb imeõhukese kilega. Rakumembraan on kõide organismide rakkudel. Kuid taimerakku katab lisaks sellele rakukest. See anab taimerakule tugevuse ja kindla kuju. Noorte taimerakkude kestad koosnevad peamiselt selluloosist. Rakukestas ja rakumembraanis on poorid, mille kaudu on naaberrakud omavahel ühenduses. Raku sees paikneb rakutuum, mis sisaldab pärilikkusainet, mis on raku elutegevuse juhtimiseks vajalik info. Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Kõige olulisemad on rakutuumas kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta. Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. Selles paiknevad mitmesugused rakuosad, mis täidavad erinevaid ülesandeid. Taimerakkudele on iseloomulikud vakuoolid õhukese me...
1) täiterakud korgistuvad kohe; lihtsaim ehitustüüp, esineb näiteks perekondades pappel (Populus) ja pirnipuu (Pyrus); 2) täiterakud asenduvad korgistunud rakkudega alles vegetatsiooniperioodi lõpul, näiteks perekondades saar (Fraxinus), tamm (Quercus), pärn (Tilia) ja leeder (Sambucus); 3) kohevad korgistumata ja tihedad korgistunud rakkude kihid vahelduvad, näiteks perekondades kask (Betula), pöök (Fagus), ploomipuu (Prunus) ja robiinia (Robinia). 6. Mille poolest erineb korgitamm tammest? 7. Kirjeldage juurtepuidu mikroehitust. Joonistage skeem Juure tipus asuv kasvukuhik (joonis) sarnaneb ehituselt ja talitluselt varre kasvukuhikuga. Erinevuseks on juure initsiaalrakkude omadus toota meristemaatilisi rakke ka väljapoole. Need algkoe rakud moodustavad kalüptrogeeni, mille talitlemisel kujuneb õrnu initsiaalrakke vigastuste eest kaitsev juurekübar ehk kalüptra.
haab, siberi nulg). II - keskmise soojanõudlikkusega, e. külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -35 oC: har. pihlakas, har. toomingas, must lepp, har. tamm, har. pärn, har. vaher, har. saar, har. jalakas ja künnapuu, sarapuu, har. elupuu. III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -25 oC: har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök, har. pöök. IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni -15 oC: ranniksekvoia, mammutipuu, virsikupuu, har. pukspuu, küpressid. V Troopikaliigid Metsakasvatuses omavad tähtsust madalad (alla 0º C) temperatuurid ja väga kõrged temperatuurid vegetatsiooniperioodil ning tugevad talvekülmad. Äärmustemperatuuride mõju metsale:
Joonis 54. Puidu struktuuri kahjustused ultraviolettkiirguse toimel Puit on mõõdukal temperatuuril ka üsna vastupidav materjal madala kontsentratsiooniga hapete vastu. Temperatuuri tõustes suureneb söövitus märgatavalt. Viimistlemata puidu vastupanuvõime lagunemisele õhus on puuliigiti järgmine: 1) väga vastupidavad - jalakas, seeder, küpress, ebatsuuga, eebenipuit, tamm, mõned euka-lüptiliigid, jugapuu, lehis, robiinia, must ja kreeka pähklipuu, tükpuu, kastan. 2) suhteliselt vastupidavad - saar, pöök, kuusk, mänd. 3) väikese vastupanuvõimega - lepp, haab, kask, hikkoripuu, pärn, vaher, pappel. Vees on vastupidavad järgmised puuliigid: valgepöok, tamm, eukalüpt, mänd, sanglepp, lehis, robiinia, jalakas, kastan. Tihedus pole alati määrav näitaja, sest kerged okaspuu puidud on õhus ja vees tihti vastupidavamad kui rasked lehtpuu puidud. Tavaliselt on tihe lülipuit suurema
Puud jaotatakse soojanõudlikkuse ja külmakindluse järgi järgnevatesse rühmadesse: I - vähese soojanõudlikkusega, täiesti külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -500 C ja isegi madalamale (nt hall lepp harilik kuusk ja mänd) II - keskmise soojanõudlikkusega, e. külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -350 C. (nt must lepp, harilik tamm ja vaher) III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -250 C: (nt har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök) IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni -150 C (nt mammuti- virsiku- ja pukspuu) V Troopikaliigid. 7. Mets ja vesi. Vee tähtsus puittaimedele vesi tagab normaalse elutegevuse, kui vett on vähe on häiritud puude juurtoitumine. Vesi on oluline ka fotosünteesiks ning 1 tonni kuivaine moodustamiseks kulu puudel umbes 170-340 t vett. Transpiratsioon - protsess, mille käigus taimed omastavad juurte kaudu mullast vee, mööda
Et eristada teda Kreekas asuvast Teeba linnast, hüüti teda Vana-Kreekas ka Sajaväravaseks Teebaks.Teebas asuvad muude ehitiste seas uhked Karnaki ja Luksori tempel. Teisel pool Niilust on Kuningate Org. (lk.14) Sükomoor Vana-Egiptuse püha puu. (lk.15) Niuderiie vanasti kandsid seda linast riiet inimesed,et katta sellega oma keha.(lk.17) Akaatsia - (Acacia) on mitmekesine kosmopoliitne troopiliste ja subtroopiliste puude ja põõsaste perekond liblikõieliste sugukonnast. Robiinia (Robinia) ehk valge akaatsia ei kuulu akaatsiate hulka.(lk.19) 2.raamat. Sinuhe räägib Elu Hoonest ja Surma Hoonest. Õppimisest. Esimene kohtumine Nefernedeneferiga. Nad suudlevad ja Sinuhe teeb sellega väikse patu. Sinuhe ette ilmub Ammon. Sinuhe ja Thotmes lähevad lõbumajja. Ööarmastus. Vaarao haigestumine. Kemm- kinnine kamber. (lk.49) Amon - Amun, Ammon oli Vana-Egiptuse ürgne loomise ja õhu jumalus, kes tekitab liikumist ning kaost. Alates 11
27.04.2016 Marje Kask 33 Külvisügavus KÜLVISÜGAVUS (cm) KULTUUR 0 rodotendron, kanarbik, paju, pappel 0,1-0,3 kask, lepp 0,5-1,5 kuusk, mänd, lehis, elupuu, leeder, põisenelas, jalakas, sõstar, toompihlakas, kuslapuu 1-2 kibuvits, liguster, mariõunapuu, astelpaju 2-3 läätspuu, robiinia, tuhkpuu, õunapuu, lodjapuu, kontpuu, pirnipuu 3-4 kirsipuu, pärn, saar, vaher, seedermänd 4-5 mandlipuu, sarapuu 5-7 tamm 6-8 hobukastan, pähklipuu 27.04.2016 Marje Kask 34 Külvide hooldamine 1 · Külvide katmine ehk multsimine - hoiab mullapinda kobeda ja säilitab mullaniiskust, ühtlustab ööpäevast temperatuurireziimi ei
Hea hekitaim, nii vabakujulise kui ka pügatava hekina, seda eriti tuulistel kasvukohtadel, samuti hea pinnasekinnistaja. Kasvuks sobib kergem lubjarikas muld ja päikeseline kasvukoht. · Lehed on paarissulgjad, kuni 13 cm pikad, lehekesi 8...12, need on ovaalsed või elliptilised, alt nõrgalt karvased. · On vääristamisel heaks aluseks sortidele, teistele läätspuuliikidele ja mitmetele teiste perekondade liikidele samast sugukonnast. 46. Harilik robiinia (Robinia pseudoacacia) ja väike läätspuu (Caragana frutex) Robinia pseudoacacia - Põhja-Ameerika idaosa. Eestis hajusalt kultuuris. Soojalembene ning meil veidi külmahell. Noorelt kiirekasvuline ja annab rikkalikult juurevõsu.. Talub linnatingimusi ja kärpimist, põuda ja tuld. Kõik taime osad on inimesele mürgised. Liik on ka valgusnõudlik ja resistentne kloriididele. Kõrgus alla 15 m. · Lehed on paaritusulgjad, kuni 30 cm pikad, lehekesi 9...19, need on ovaalsed, 2,5...4,5
anatoomilisest aspektist järgmiselt: väliskõrv, keskkõrv, sisekõrv. Väliskõrva ülesanne on helilained kinni püüda. Keskkõrvas muundatakse helirõhu võnkumine mehaaniliseks võnkumiseks. Keskkõrva läbivad mehaanilised võnkumised muudab närviimpulssideks tigu (anatoomia). · Akaatsia (lk 326) Akaatsia (Acacia) on mitmekesine kosmopoliitne troopiliste ja subtroopiliste puude ja põõsaste perekond liblikõieliste sugukonnast. Robiinia (Robinia) ehk valge akaatsia ei kuulu akaatsiate hulka. · Kurjategija (lk 341) Kurjategija on kuriteo toime pannud isik. Õigusriigis omaks võetud põhimõtte kohaselt rakendatakse kõigi inimeste suhtes süütuse presumptsiooni, mis on üks tähtsamaid inimõigusi. Selline säte on ka Eesti Põhiseaduses. See säte kaitseb kodanikke omakohtu ja valesüüdistuste eest ning annab üksnes kohtule õiguse kedagi süüdi mõista
pinnasekinnistaja. Kasvuks sobibkergem lubjarikas muld ja päikeseline kasvukoht. Suve II poolel kahjustuvad lehed tihti jahukaste tõttu ja kaotavad osa dekoratiivsusest. Paljundatakse seemnetega, pistikutega või võrsikutega, annab kännuvõsu. On vääristamisel heaks aluseks sortidele, teistele läätspuuliikidele ja mitmetele teiste perekondade liikidele samast sugukonnast. Rikkalik sordivalik. 43. Harilik robiinia ja väike läätspuu Harilik robiinia e. valge ebaakaatsia (Robinia pseudoacacia L.) [pseudoakátsia] Kuni 25 m kõrgune azuurse ümara võraga puu on pärit Põhja-Ameerika idaosa mäenõlvadelt. Samas on aga liik metsistunud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, tundes end väga koduselt siinses kliimas ja levides nii seemnetega kui juurevõsudega. Võrsed: paljad, varustatud tugevate asteldega. Lehed: lehekesi 7-19, elliptilised, ogaja tipuga, 2,5 -4,5 cm pikad, terveservalised, puhkedes siidkarvased, hiljem paljad
Metsandus on majandusharu, mis on seotud metsa ja puiduga ning mille raames tegeletakse metsa uuendamisega, kasvatamisega, kaitsmisega ning puidu varumise ja töötlemisega. Metsandus on teadusharu, mis uurib kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsanduse sees võib eristada kolme valdkonda e. suunda: 1. Metsakasvatus – bioloogiline suund metsanduses, mida võib defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, mille eesmärk on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. (dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemajandus jne). Tegeleb probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2. Metsakorraldus – ökonoomiline suund metsanduses, mille tegevussuund on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslik...
Suve II poolel kahjustuvad lehed tihti jahukaste tõttu ja kaotavad osa dekoratiivsusest. Paljundatakse seemnetega, pistikutega või võrsikutega, annab kännuvõsu. On vääristamisel heaks aluseks sortidele, teistele läätspuuliikidele ja mitmetele teiste perekondade liikidele samast sugukonnast. Rikkalik sordivalik. Sordid: 'Albescens'; 'Cucullata'; 'Lorbergii'; 'Nana'; 'Pendula'; 'Plume'; 'Pyramidalis'; 'Sericea'; 'Sutherland'; Spring Gold' ('Yellow Tip'); 'Walker' 43. Harilik robiinia ja väike läätspuu Harilik robiinia e. valge ebaakaatsia (Robinia pseudoacacia L.)Kuni 25 m kõrgune azuurse ümara võraga puu on pärit Põhja-Ameerika idaosa mäenõlvadelt. Samas on aga liik metsistunud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, tundes end väga koduselt siinses kliimas ja levides nii seemnetega kui juurevõsudega. Tunnused: Võrsed: paljad, varustatud tugevate asteldega. Lehed: lehekesi 7-19, elliptilised, ogaja tipuga, 2,5 -4,5 cm pikad, terveservalised, puhkedes
harilik mänd, harilik kadakas, soo- ja arukask, hall lepp, harilik kuusk, harilik haab, siberi nulg. II - keskmise soojanõudlikkusega, e. külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -350 C: har. pihlakas, har. toomingas, must lepp, har. tamm, har. pärn, har. vaher, har. saar, har. jalakas ja künnapuu, sarapuu, har. elupuu. III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni - 250 C: har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök, har. pöök. IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni -150 C: ranniksekvoia, mammutipuu, virsikupuu, har. pukspuu, küpressid. 15. Vee tähtsus puittaimedele. Sademete negatiivne mõju puittaimedele. Tooge näiteid. Taimed saavad vett ka lehtede kaudu, kuid põhilise osa hangivad nad juurte kaudu mullast. Valguse ja temperatuuri kõrval on vesi üks olulisemaid fotosünteesi mõjutavaid tegureid.
elupuu. diameetris, võra suuruses, tüve kujus ja vormis, fotosüntees kestab, seda rohkem orgaanilist ainet III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt okste asetuses ja suuruses. Erinevused puude vahel produtseeritakse. külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni paistavad silma nende kõikides tunnustes. Puuliikide klassifitseerimisel on väga oluline -25 0 C: har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök, Erinevuste teket samavanuseliste ja samaliigiliste nende varjutaluvus: mida vähem üks või teine liik har. pöök. puude varju talub, mida enam aeglustub valgusepuuduse IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, vahel puistus nimetatakse puude korral fotosüntees ja mida kiiremini puuliik taluvad temp. langust kuni -15 0 C: ranniksekvoia, diferentseerumiseks
kuusk, harilik haab, siberi nulg). II - keskmise soojanõudlikkusega, e. külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -35 kraadi: har. pihlakas, har. toomingas, must lepp, har. tamm, har. pärn, har. vaher, har. saar, har. jalakas ja künnapuu, sarapuu, har. elupuu. III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -25 kraadi: har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök, har. pöök. IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni -15 kraadi: ranniksekvoia, mammutipuu, virsikupuu, har. pukspuu, küpressid. V Troopikaliigid Äärmustemperatuuride mõju metsale: Metsakasvatuses omavad tähtsust madalad (alla 0 kraadi) temperatuurid ja väga kõrged temperatuurid vegetatsiooniperioodil ning tugevad talvekülmad
harilik mänd, harilik kadakas, soo- ja arukask, hall lepp, harilik kuusk, harilik haab, siberi nulg. II - keskmise soojanõudlikkusega, e. külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -350 C: har. pihlakas, har. toomingas, must lepp, har. tamm, har. pärn, har. vaher, har. saar, har. jalakas ja künnapuu, sarapuu, har. elupuu. III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -250 C: har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök, har. pöök. IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni -150 C: ranniksekvoia, mammutipuu, virsikupuu, har. pukspuu, küpressid. V Troopikaliigid Äärmustemperatuuride mõju metsale Metsakasvatuses omavad tähtsust madalad (alla 0º C) temperatuurid ja väga kõrged temperatuurid vegetatsiooniperioodil ning tugevad talvekülmad. Eesti peamised metsapuuliigid on enamasti talvekindlad ja tavalised talved neid ei kahjusta
ja siberi kuusk, harilik haab, siberi nulg. II - keskmise soojanõudlikkusega, e. külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -35 C: har. pihlakas, har. toomingas, sanglepp, har. ja punane tamm, har. pärn, har. ja tatari vaher, har. saar, har. jalakas ja künnapuu, h. sarapuu, torkav ja kanada kuusk, euroopa ja kuriili lehis, h. ebatsuuga, har. elupuu, hõbehaab, hall ja mandzuuria pähklipuu. III - soojanõudlikud, mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -25 C: har. robiinia e. valge ebaakaatsia, h. valgepöök, har. pöök, põldjalakas, põldvaher, mägivaher, kreeka pähklipuu, har. jugapuu, kaukaasia nulg. IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust -10...-15 C: euroopa kastanipuu, plataaniliigid, tulbipuu, ranniksekvoia, mammutipuu, har. pukspuu, küpressiliigid. V Troopikaliigid Äärmustemperatuuride mõju metsale Metsakasvatuses omavad tähtsust järgmised äärmustemperatuurid: madalad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
