´Laciniatum Wieri´- ´Variegatum´ lehtede servad oksad peened, lehed roosad, hiljem rippuvad, lehed puhkedes valged, madal lõhestunud, kuni kirjud. puu. 19m Kasutamin Levinud puit on hinnatud, puit on hinnatud, Hea meetaim, e haljastuses, ühtlase ehitusega ühtlase ehitusega parkides, sest Levinud kasutatakse ja heade ja heade kõrge. haljastuses, mitmeid mehhaaniliste mehhaaniliste kasutatakse kultuurvorme. omadustega. Hea omadustega. mitmeid EESTIS:karmimate meetaim
Taimede kasutamine Koostasid: Carmen Maaring ja Gerli Albert Lõhnav kummel Ravimtaim Ei aita allergiliste haiguste puhul. Kasutatakse välispindselt Harilik võilill Eriti väärtuslik on võilillesilo, mis suurendab veiste piimatoodangut. Väärtuslik meetaim. Noori lehti ja keelõisi tarvitatakse salatina või supilisand Imikas Ravimtaim Tehakse salatit Imetakse mahla mis on mesimagus Harilik luuderohi Ravimtaim aitab luu haiguste vastu Toataim kuid kasvatatakse ka väljas Mürgine taim LÕPP!
linnatingimusi. Noorelt kuni 15 aastani kiirekasvuline, siis kasvukiirus aeglustub. Eelistab viljakaid lubjarikkaid muldi, olles lubjalembeseim vahtrate seas, taludes hästi mulla kuivust. Euroopas kasutatakse laialdaselt hekitaimena, kuna moodustab tiheda lehestiku ja talub hästi kärpimist. Juurestik pinnapealne, rohkete narmasjuurtega. Väikese tiheda võra tõttu tore ja armastatud alleepuu Euroopas, samuti tuulekaitseistanduste liik. Hea meetaim, samuti on tema mahl suhkrurikas. Puit pruunikasvalge, hästi poleeritav, kasutatakse tisleritöödel. Paljundatakse seemnetega, annab kännuvõsu ja juurte vigastamise korral ka juurevõsu. Ginnala vaher (Acer ginnala) esineb kõrgema hallikoorelise mitmeharulise püstise põõsana või harva madalama kuni 7 m kõrguse puuna. Looduses on leitud Venemaa Kaug-Idas Mongoolias, Kirde-Hiinas, Korea poolsaarel ja Jaapanis. Võrsed punakad, peened,
Kanarbikupuhmad kasvavad hulgakesi koos, kasvukohas on kogu maapind tihedalt kanarbikku täis ja see teeb kanarbiku kasvukohas liikumise raskeks. Kanarbik ravimtaimena Ravimtaimena kasutatakse kanarbikku tee valmistamiseks. Kanarbikuteel on rahustav ja undsoodustav toime. Korjatakse peamiselt kanarbikuõisi koos ürdiga. Korjatakse õitsemise ajal. Mida kanarbikuga veel tehakse Kanarbikku kasutati keskajal õlle pruulimiseks. Kanarbik on hea meetaim. Kanarbiku meel on veidi mõrkjas maitse. Kanarbikku kasutatakse ka loomade söödataimena. Kanarbikku kasvatatakse ka ilutaimena. AITÄH TÄHELEPANU EEST!
Lehed on redutseerunud varrele igihaljasteks soomusteks. Õis neljatine, lillakas. Õitseb juulis augustis 30-40 päeva. Meeproduktiivsus 200 kg/ha. Mesilased külastavad kanarbikku peamiselt hommikupoolikul. [2] Harilik lumimari on madalakasvuline põõsas. Lehed lühirootsulised, alt sinakasrohelised. Õitsvatel okstel on lehed korrapärased, mitteõitsvatel okstel lõhestunud, ebakorrapäraste hõlmadega. Õied on väiksed , kellukjad. Õitseb juulist septembrini 30-40 päeva. Hea meetaim, meekogus 400 kg/ha. [2] Harilik vaher on kuni 25 m kõrgune puu. Lehed 5-hõlmalised, pikalt teritunud tipuga ja tömpide sisselõigetega. Õitseb enne lehtimist aprillis-mais 7-10 päeva. Rohekaskollased õied on kahesugulised, püstistes kännastes. Meeproduktiivsus on 200-1000 kg/ha. [2] Rohttaimed Sellesse rühma kuuluvad mitmesugused looduslikud taimed, mis kasvavad aiaäärtes, teeservades, söötidel ja teistel kasutamata maa-aladel. [2]
küpselt mustad külma- ja põuakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik kasvab kõigis sookooslustes, niitudel, eelkõige laanemetsas Punmarinne - Kanarbik kasvab 10-60 cm kõrguseks, võib saada 20-22 a vanaks kasvab liivase pinnaga raiesmikel, männimetsades, rabades väikesed lillakasroosad õied longus, tihedas ühekülgses õisikus ravimtaimena kasutatakse lehti ja õisi, omab rahustavat, röga lahtistavat, põletikuvastast toimet, laialt tuntud meetaim Rohurinne - Pikalehine huulhein putuktoiduline kasvab kuni 25 cm kõrguseks lehe pind on kaetud kleepuva limaga eelistab kasvada soostunud pinnases, eriti madalsoos taimel on kaks vormi: turbas kasvav ja vees kasvav on kasutatud rahvameditsiinis paljude haiguste puhul, nt huuleohatiste ja konnasilmade eemaldamiseks, silma- ja kõrvahaiguste vastu Samblarinne - Harilik teravtipp oma nime saanud pikkade teritunud oksatippude järgi 6-20 cm pikkune sammal
Noorelt on see rohekas, küpsedes muutub algul oranziks ja siis erepunaseks * Õun on väga hapu, terava kirbe maitsega. Liigid Eestis kasvab looduslikult kolme liiki pihlakaid: v harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) v pooppuu (Sorbus intermedia) v tuhkpihlakas (Sorbus aria) Harilik Pihlakas Tuhkpihlakas Pooppuu Kasutamine Pihlakas on meetaim. Tema vilju võib süüa toorelt, neist võib teha moosi, dzemmi, kisselli, marmelaadi ja zeleed, neist saab teed ja neid marineeritakse. Kuivatatud marjadest valmistatud pulbrit pannakse pirukatesse. Rahvameditsiinis kasutatakse pihlakamarju skorbuudi ja verejooksu vastu, diureetikuna, higistama ajava vahendina ja lahtistina. Tänapäeva meditsiin pihlakamarju ei kasuta. Küdoonias ehk aiva Küdoonia ehk aiva (Cydonia) Mõnel pool tuntakse teda ka kreeta õunapuu
küpselt mustad külma- ja põuakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik kasvab kõigis sookooslustes, niitudel, eelkõige laanemetsas Punmarinne - Kanarbik kasvab 10-60 cm kõrguseks, võib saada 20-22 a vanaks kasvab liivase pinnaga raiesmikel, männimetsades, rabades väikesed lillakasroosad õied longus, tihedas ühekülgses õisikus ravimtaimena kasutatakse lehti ja õisi, omab rahustavat, röga lahtistavat, põletikuvastast toimet, laialt tuntud meetaim Rohurinne - Pikalehine huulhein putuktoiduline kasvab kuni 25 cm kõrguseks lehe pind on kaetud kleepuva limaga eelistab kasvada soostunud pinnases, eriti madalsoos taimel on kaks vormi: turbas kasvav ja vees kasvav on kasutatud rahvameditsiinis paljude haiguste puhul, nt huuleohatiste ja konnasilmade eemaldamiseks, silma- ja kõrvahaiguste vastu Samblarinne - Harilik teravtipp oma nime saanud pikkade teritunud oksatippude järgi 6-20 cm pikkune sammal
Eriti huvitav on aga lõhn, mida need õied eritavad. Seda on peetud sarnaseks nii mandlite kui kaneeli lõhnaga, igal juhul on ta väga meeldiv. Aroominautimisega ei või siiski liialdada, sest sel on ka uimastav toime, mis võib pea valutama panna. Sageli võivad õitsval angervaksaväljal ka kõrvad valutama hakata. Põhjuseks ei ole angervaks ise, vaid tema tolmeldajad, suured mesilased ja kimalased. Neid on koos lugematul arvul, neile meeldib väga see hea meetaim, seetõttu viivad mõnikord mesinikud tarud suvel otse angervaksavälja servale. Ka inimene on õppinud angervaksa õisi kasutama. Palju head on leitud isegi tema juurtest ja varretippudest ehk ürdist. Kõiki neid kasutatakse rahvameditsiinis ravimina. Nimi naesterohigi viitab sellele, et temaga on arstitud naistehaigusi. Temast valmistatud teed on joodud pärast sünnitamist võimaliku tekkiva palaviku vastu. Angervaks on aidanud veel paljude erinevate haigustega võitlemisel
küpselt mustad külma- ja põuakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik kasvab kõigis sookooslustes, niitudel, eelkõige laanemetsas Punmarinne - Kanarbik kasvab 10-60 cm kõrguseks, võib saada 20-22 a vanaks kasvab liivase pinnaga raiesmikel, männimetsades, rabades väikesed lillakasroosad õied longus, tihedas ühekülgses õisikus ravimtaimena kasutatakse lehti ja õisi, omab rahustavat, röga lahtistavat, põletikuvastast toimet, laialt tuntud meetaim Rohurinne - Pikalehine huulhein putuktoiduline kasvab kuni 25 cm kõrguseks lehe pind on kaetud kleepuva limaga eelistab kasvada soostunud pinnases, eriti madalsoos taimel on kaks vormi: turbas kasvav ja vees kasvav on kasutatud rahvameditsiinis paljude haiguste puhul, nt huuleohatiste ja konnasilmade eemaldamiseks, silma- ja kõrvahaiguste vastu Samblarinne - Harilik teravtipp oma nime saanud pikkade teritunud oksatippude järgi 6-20 cm pikkune sammal
Päevalill Päevalille eri osadel on ka teatud ravitoime, kusjuures raviks kõlbavad taime lehed, keelõied ja seemned. Päevalilleseemned o n väga rikkad D-vitamiini sisalduse poolest. Peale selle leidub seemnetes ka B-kompleksi vitamiine, mineraale ja karotiini. Päevalilleõli kasutatakse erinevate toodete valmistamisel nii kosmeetika- kui toiduainetetööstuses. Võilill Ravimtaimena kasutatakse peamiselt juuri, mis sisaldavad vaikaineid, lima, eeterlikku õli jm. Väärtuslik meetaim. Noori lehti ja keelõisi tarvitatakse salatina või supilisandina, Jämedad juured kõlbavad praetult kohvi aseaineks, keelõisi tubaka lisandina. Eriti väärtuslik on võilillesilo, mis suurendab veiste piimatoodangut. Taime kasutatakse ravimitööstuses ravimpillide valmistamisel, ravimina kasutatakse ka värsket piimmahla. Tüütu kiiresti paljunev ja leviv umbrohi. 7 Teekummel
Vahemeremaid. Eestis sage põlluumbrohi, Põhja- ja Lääne-Eestis sageli massiline, Lõuna-Eestis esineb kõikjal, kuid väiksemaarvulisi. Paljuneb seemnetega. Erilised omadused Omastab mullast mitmeid teistele taimedele raskesti kättesaadavaid toitaineid. Taime kõdunemisel vabanevad need lihtsamate ühenditena ning nii võib põldsinepit mõnes mõttes pidada pinnast parandavaks liigiks. Tolmeldavad putukad saavad rikkalikult nektarit. Kasutamine Põldsinep on hea meetaim. Ta sobib haljasväetiseks ja mõnedel andmetel enne õitsemist ka loomasöödaks, kuid alates õitsemisest on ta mürgine. Annab piimale ja võile terava maitse. Mõnel pool on põldsinepi noori lehti söödud salatina, keedetult võib teda tarvitada nagu spinatit. Seemned on õlirikkad, õli sobib nii toidu- kui valgustiteõliks. Õlitaimena väärtust ei oma seemnete ebaühtlase valmimise tõttu. Seemnetest võib valmistada sinepipulbrit. Põllu väetamine
Luuderohu lehti on ravimina kasutatud juba antiikajast alates. Luuderohi ei ole talle ilma põhjuseta nimeks pandud. Vanarahvas on temaga ravinud mitmeid luuhaigusi. Selleks on tehtud keedist, milles vannitati haigeid kohti. Taime mahl on olnud tõhus vahend täide vastu, kuid ka mürgine, nahka väga tugevasti ärritav. Lastel võib tekitada raskeid mürgistusi oksendamise ja kõhuvaluga. Mürgistuse korral on hädavajalik kiire arstiabi. Levila lõunaosas on hea meetaim. YASB21
Õitseb rikkalikut juuli alguses. Õied omavad ravivat toimet, samuti annavad õied rikkalikult nekatarit mis meelitab kohale mesilasi.Külmakindel ja vastupidav puu. Kasvukuju: Püramidaalse võraga Kõrgus: 10-12m Lehed: Rohelised, sügisvärvus kollane Kasvukoht: Päike, poolvari, parasniisket, huumusrikast mulda Märkus: Talub hästi põuda. Harilik pärn kasvab sega- ja lehtmetsades, puisniitudel ning ilupuuna elamute ümbruses ja parkides. Pärn on suurepärane meetaim. See on suur, sirge tüve ja laia krooniga heitlehine puu, mis võib kasvada kuni 25 m kõrguseks. Vanade puude koor on vaoline, noorte puude koor on hallikas-roheline ja sile, noored võrsed on punakad või pruunid. Lehed on vahelduvad, südajad, tipust teritunud, peenehambalise servaga, pealt tume-, alt sinakasrohelised. Valkjaskollased õied moodustavad püstja õisiku. Pärn õitseb juulis-augustis. Vili on pealt sile pähklike, mis variseb koos suure kattelehega.
Okastest koos värskete jõhvikatega tehakse C- vitamiinirikast külmatõmmist. * Pärn Droog Õied (äsjapuhkenud, 10 päeva) Toime Põletikuvastane ja higileajav, palavikku alandav, uriinieritust soodustav. Kasutusvõimalused Vesitõmmisea higileajava toime tõttu kuumalt parim palaviku alandamiseks külmetushaiguste ja gripi puhul. Pärnaõietee koos meega on rahustav. (Hea kõrge vererõhu puhul, mida on põhjustanud ateroskleroos või ärevus.) Hea meetaim. * Hõberemmelgas Droog Koor. Sisaldab salitsiini, mille sünteesides saab aspiriini. Toime Tugevalt põletikuvastane, desinfitseeriv, palavikuvastane, higileajav. Kasutamine Peenestatud koorest valmistatud tõmmisena või mitmesuguste teesegudena higistama ajamiseks ja palaviku alandamiseks. Bronhiidi ja läkakoha korral. Leotist reumavalude leevendamiseks. * Tamm - ! Droog Koor. Kogutakse varakevadel mahlade liikumise ajal noortelt puudelt ja okstelt,
valminud marju kasutatakse värvimiseks (kollane ja punane värv). Kõik taimeosad sisaldavad meditsiinis kasutatavaid alkaloide, kuid kasutatakse peamiselt juuri ja lehti. Peatab verejooksu. Valmistatud ravimid vähendavad valu, soodustavad sapi eritumist, kasutatakse hepatiidi ja sapikivide puhul. Alkoholi abil lehtedest valmistatud vahendit kasutatakse emakaverejooksu sulgeva vahendina ja maksa ning sapiteede haiguste korral, ka vereringe reguleerimiseks ning pulsi aeglustamiseks. Hea meetaim. (http://bio.edu.ee/taimed/...) Kukerpuu marjadest saab valmistada moose, kompotte ja mahla, isegi likööri ja veini. Peale marjade on toidupooliseks kukerpuu lehed, mida kasutatakse kevadiste salatite ja suppide valmistamisel. Kukerpuu marjad ja mahl on kasulikud südame- ja vereringehaigetele.(Toom, Maie, http://www.terviseleht.ee/...) 6 Leiukoht
putukad saavad taime õitest rohkesti nektarit. Kollektiivliigina pole Eestis ohustatud, ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Kasutamine Taimed sisaldavad mõruaineid, kuid siiski söövad kariloomad neid meeleldi. Kohati kasvatatakse karjamaadel ka kultuurtaimena. Eriti väärtuslik on võilillesilo, mis suurendab veiste piimatoodangut. Siiski võivad osad liigid suures koguses sööduna põhjustada loomadel tervisehäireid. Piimmahl sisaldab rohkesti kautsukit. Väärtuslik meetaim. Jämedad juured kõlbavad praetult kohvi aseaineks, keelõisi kasutatakse tubaka lisandina. Noori lehti ja keelõisi tarvitatakse salatina või supilisandina, vahel ka ravimtaimena. Kasutatakse peamiselt juuri, mis sisaldavad vaikaineid, lima, eeterlikku õli jne. Taime kasutatakse ravimitööstuses ravimpillide valmistamisel, aga ka ravimina söögiisu tõstmiseks, kõhukinnisuse vastu ja sapierituse soodustamiseks. Värske piimmahl on ravimiks
Taimi tolmeldavad putukad. Marjad on söögiks mitmetele loomadele, kes levitavad ka seemneid, kuid ka nälkjatele. Kasutamine Metsmaasikad on väga head söögimarjad. Kuivatatult kasutatakse meditsiinis, peamiselt teena. Tarvitatakse kogu taime maapealset osa. Värsketest marjadest tehakse keedist, dzemmi, nad leiavad kasutamist ka kondiitritööstuses. Mõnel pool kasvatatakse peenardel. Kasutatav haljastuses kattetaimena. Meetaim. Rahvameditsiinis kasutatakse podagra, neeru- ja sapikivide puhul, kuid ka uriinieritust ja higistamist soodustava vahendina ning vitamiinipuuduse ja emakaverejooksude korral. Kasutatud materjal http://www.rmk.ee/teemad/jaht/jahiulukid/metskits http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0006/m http://et.wikipedia.org/wiki/Metskits http://www.bing.com/images/search?q=metskits&pc=conduit& http://www.google.ee/images?
Ta sobib ka kohupiima sisse. Iisopist valmistatakse aromaatset õli; ta on asendamatu koostisosa ürdiliköörides Kasutamine ravimtaimena desinfitseerivate omadustega, köha korral röga lahtistav, soodustab seedimist. Muud kasutusalad Iisopit kasutatakse meelsasti parfüümide ja lõhna- popurriide valmistamiseks. Kasutamine haljastuses ilutaimena sobib iisop igihalja ja rohkeõielise taimena püsilillepeenrasse ja väga hästi madalaks piirdeks. Hea meetaim. Muu oluline informatsioon sisaldab eeterlikke õlisid, park- ja mõruaineid, mis teevad taime väärtuslikuks 5 HIID-ANIISIISOP Agastache foeniculum Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus püstine rohttaim VARS neljakandiline, 80 90 cm kõrge. LEHT ovaalne, saagja servaga
2) harilik riis- india haru(indica) ning jaapani haru(japomia) Tatar *kuulub tatraliste sugukonda *kolmetahuline pähklike(kaetud tugeva kestaga, milles paikneb tuul) *taim võib kasvada kuni 90cm kõrguseks(eestis) *Tatar on putukate abil risttolmleja- putuktolmleja *tatral esineb 2 tüüpi õisis: 1)ühel tolmukaniidid pikad, lühikesed emakakaelal 2)teist tüüpi õitel emakakaelad pikad ja tolmukaniidid lühikesed. *tatar on hea meetaim Ühel taimel paiknevad ühte tüüpi õied. Tatar on hea meetaim. Jahedate, niiskete ilmade korral, võib taim täielikult ikladuda. Teraliim *märja teraliimisisaldus- guteenindeks *tahke fraktsiooni massi protsendist arvutame gluteenindeksi, elastsus ja venivus Kiudkultuurid Kõik põllul kasutatavad kiukultuurid jaotatakse kahte rühma: 1
Taime kõrgus on 30...70 cm. Puitunud vars on püstine, tugev ja harunev. Lehed on munajad, sinakasrohelised; lehe pikkus on tavaliselt 8...20 mm ja laius 4...20 mm. Noortel taimedel võivad lehed püsida ka üle talve. Sinikas õitseb mais-juunis. Õied on kahesugulised. Õied on valkjad või roosakad, pikliku kupja 4...6 mm pikkuse krooniga. Õied asuvad 1...3-kaupa longus raagudel. Tolmeldajateks on peamiselt mesilased ja liblikad. Suhteliselt hea meetaim. Mari on sinine, kaetud valkja vahakirmega, veidi pikergune, paljuseemneline. Marjad valmivad juulis. Sinikas on hea saagikusega. JÕHVIKAS Harilik jõhvikas ehk kuremari on kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on tuntud oma hapumaitseliste punaste marjade poolest. Jõhvika hapu maitse tuleneb sellest, et ta sisaldab palju sidrunhapet, vähesel määral ka C-vitamiini. Jõhvikates leidub bensoehapet, mis on tugeva antibakteriaalse toimega. Harilik jõhvikas eelistab
korrastab südametegevust. Noored lehed sisaldavad väga rikkalikult vitamiini C (kuni 5,9 %) ja neid võib tarvitada salatina, neist tehakse ka suppe ning mitmeid köögiviljatoite. Kuivatatud lehti ja õisi kasutatakse maitseainena likööri ja teiste alkohoolsete jookide valmistamisel. Nad annavad mõrkja maitse ning kollaka värvitooni. Hea meetaim. 4 Kasutatud materjale: http://susite.ee/taimed Täheke. 1974/5. 5
Kasvab kuivadel lubjarikastel muldadel. Valguslembene taim. Kurerehaliste sugukonnast, mitmeaastane. Kasvab puhmikutena, mille kõrgus on 15 kuni 60 cm. Kogu taim pikkade harali karvadega.Lehed sõrmjagused (seitsme- või rohkemaharulised) ja sügisel värvuvad tihti veripunaseks. Kroonlehed üle 1 cm pikad, punased, pügaldunud tipuga. Õied üksikult, suured, 2,5 kuni 4 (4,5) cm läbimõõduga. Õitseb juunist augustini. Kurereha on nime saanud oma kurenokakujuliste viljade järgi. Meetaim, kasutatakse ka riide värvimisel. Aedades kasvatatakse ilutaimena mitmeid sorte. Kasmiri kurereha NIIDU KAITSE Niite saab kaitsta niites, karjatades loomi. Kui niidad niitu tuleb niita nt. vikatiga ,sest vikat lõikab taime varred ära aga trimmer peksab taime varred katki ja taimest väljub palju mahlu, paljud taimed ei kannata seda ja surevad selle tagajärjel
Vili on kupar, kerajas, kuni 6 cm läbimõõdus, ogaline, tavaliselt 1 keraja seemnega. Seeme pruun. KASVU- Küllaltki külmakindel. Poolvarjutaluv. Eelistab liivsavimuldi. Juurestik hästi arenenud, TINGIMUSED sügav. Juurtel esinevad mügarbakterid, mis seovad lämmastikku. Eluiga kuni 300 aastat. KASUTAMINE Puit on kerge, pehme, kasutatakse vineeri tootmiseks ja mööblitööstuses. Hea meetaim, vilju kasutatakse söödaks ja toiduainetetööstuses. Väga levinud ka haljastuses. Väga levinud on hobukastani-keerukoi kahjustused puudel. Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum Areaal Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum Hobukastani- keerukoi Harilik pöök Fagus sylvatica AREAAL Lääne- ja Kesk-Euroopa
hobuheinik, triibuline heinik, loorheinik, hallikaspruun heinik, tuhmuv-, ere-, veinpunane- ja mustjaspilvik PUHKEVÕIMALUSED Nõmmemetsad on inimestele armastatuimaks puhkepaigaks sest need on avarad ja ilma põõsarindeta metsad kuigi ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. TULU MESINDUSEST (kanarbiku meeproduktiivsuse sain http://mesindus.ee/files/mesilaste_korjemaa_ja_meetaimed2.pdf) Kanarbik on väga hea meetaim, meeproduktiivsus on kuni 200 kg/ha, seega arvestame umbes 170kg hektarilt aastas. Ühe metsa põlvkonna jooksul, ehk siis 80 aasta jooksul selles metsas kui kasvatame mändi, saame 13600kg mett. Mee kilogrammi hind on umbes 7 eurot, seega teenime ühe metsa põlvkonna jooksul 95200 eurot. TULU POHLA KORJAMISEST (Infot pohla saagikuse kohta sain http://mivana.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=269075/mets_31-15.pdf) Kuna nõmme metsas kasvab pohl, siis tegin selle kohta arvutusi.
varrelehtede kaenlais ilmuvad valged kuni roosad Päiksepaisteline pikeeritakse pottidesse. Välja saab lõõgastav, puhitusevastane, väikesed õied. Õitseb VII-IX. Väga vormi ja koht, taimed istutada jaanipäeva paiku, kui rahustav, põletikuvastane. sordirohke taim. huumusrikast, öökülmaoht möödas. Parem on siiski Hea meetaim. Huulõieline suvik. hästi vett kasvatada kilehoones või-tunnelis; läbilaskvat jahedal vihmasel suvel jääb saak mulda. avamaal peaegu olematuks.
ebanormaalse kasvu tulemusena tekkinud oksapõimikut) tarvitati ,,tuulehaiguste" -tuulerõugete, lööbe jm. raviks. Saunas viheldi peamiselt kasevihaga, kasemahla joomisest saadi abi podagra ja hingamisteede põletike vastu. Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu Tuia cordata Harilik pärn kasvab sega- ja lehtmetsades, puisniitudel ning ilupuuna elamute ümbruses ja parkides. Pärn on suurepärane meetaim. See on suur, sirge tüve ja laia krooniga heitlehine puu, mis võib kasvada kuni 25 m kõrguseks. Vanade puude koor on vaoline, noorte puude koor on hallikas-roheline ja sile, noored võrsed on punakad või pruunid. Lehed on vahelduvad, südajad, tipust teritunud, peenehambalise servaga, pealt tume-, alt sinakasrohelised. Valkjaskollased õied moodustavad püstja õisiku. Pärn õitseb juulis-augustis. Vili on pealt sile pähklike, mis variseb koos suure kattelehega.
Kõrgus 30-40cm. · Punakasroosad õied. Õitseb aprillist maini. · Sobib kasvatamiseks nii varjus kui ka päikeselisel kasvukohal. Tihti kasutataksegi varjupeenardel. · Tihti kasutatakse lehtdekoratiivse taimena. · Parasniiske muld. · Väga vähenõudlik ja vastupidav. Bougarti ogaputk Eryngium bougartii Bougarti ogaputk Eryngium bougartii · Kõrgus 30-60 cm · Õitseb juuli-august · Õied hallikassinised · Sobib kergem lubjarikas muld · Hea meetaim · Õisikud säilivad kuivatades kaua Douglasi leeklil Phlox douglasii Douglasi leeklil Phlox douglasii · Mõned sordid: 'Crackerjack`, 'Daniel´s Cushion' · Kõrgus 10cm. · Õitseb mai-juuni, õied enamasti roosakad. · Kasvab padjanditena. Lehed hallikad. · Sobib kuivem tavaline aiamuld. · Kasutada kiviktaimlas. Varjutada otsese kevadpäikese eest. Faasseni naistenõges Nepeta x faassenii · Kõrgus 25-60cm. Laiuv puhmik.
http://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_id=1852&product_cat_id=81 1.10 Siilkübar (Echinacea) Konkreetne liik: purpur-siilkübar (Echinacea purpurea) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 60-100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmik. Lehed: tumerohelised, piklikud, karedad. Õied või õisikud: suured korvõied (10 cm läbimõõduga), äärmised lehed on keeljad, alla rippuvad, purpurroosad. Õisikupõhi on kõrge purpur-pruun. Õitseb juuli-august. Liigi eritunnused: hea meetaim, raviomadused on nii juurtel, vartel kui ka õitel. Kasvukoha nõuded: päikseline, kerge ja rammus muld. Pigem kuiv kui liigniiske kasvukoht. Kasutamine haljastuses: püsilillepeenras, lõikelilleks. Kasutatud kirjandus: http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/siilkubar.htm http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=200 http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/217 http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=332 http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=1253 1.11 Piimalill
Kasutamine ravimtaimena desinfitseerivate omadustega, köha korral röga lahtistav, soodustab seedimist. Tugevdab magu, stimuleerib organismi üldist vastupanuvõimet. Muud kasutusalad kasutatakse meelsasti parfüümide ja lõhnapopurriide valmistamiseks. Kasutamine haljastuses ilutaimena sobib iisop igihalja ja rohkeõielise taimena püsilillepeenrasse ja väga hästi madalaks piirdeks. Õrnad õied pakuvad ilusat vaatepilti ja meelitavad ligi palju mesilasi ja kimalasi. Väga hea meetaim. Eriti dekoratiivselt mõjuvad erivärviliste õitega sortidest rühmad. Muu oluline informatsioon kes pole tuttav iisopi kibeda maitsega, peaks seda esialgu ettevaatlikult manustama. Eestikeelne nimetus on Hiid-aniisiisop Ladinakeelne nimetus on Agastache foeniculum Sugukond korvõielised Botaaniline iseloomustus - Kuni 80-90 cm kõrgune rohttaim. Lehed meenutavad nõgese lehti. Õitseb juulis-augustis. Kogu taim on nõrgalt aniisilõhnaline. Kaunis ilutaim! Kogu taim on
altpoolt. Varreharud on viltu üles suunatud ja pikad. Kogu vars on heledamate kantidega ja kaetud helbeliselt võrkjate valkjate kuni hõbedaste karvadega. Taimel on sammasjas harunev juur, mis ulatub mullas kuni 20 cm sügavusele. Rukkilill kasvab peamiselt põlluumbrohuna eriti taliviljapõldudel, kuid ka tee- ja kraaviservadel ning jäätmaadel. Eelistab liivakaid muldi, kuid kasvab ka mujal. Valguslembene, kuid talub ka varju. Rukkilill on 7 hea meetaim. Tolmeldavad putukad saavad taime õitest rohkesti nektarit. Peamised tolmeldajad on mesilased. Rahvapärased nimed: härja pead, rukkisinine, rüälill, sinilill jt. Ravimtaim Tuntud ka ravimtaimena: tema äärisõite leotist kasutatakse uriini- ja sapieritust soodustava vahendina, samuti silmakompressideks. Rahvameditsiinis on õite viina- või veeleotist kasutatud köha- ja palavikuvastase vahendina. Taim sisaldab rikkalikult C-vitamiini, seemnised õli. Õitest saadakse ka sinist värvi
Seega on valge ristikul väikeses õies olemas nii laevuke, puri kui ka tiivad. Õitest aga arenevad pisikesed kaunakesed, milles on tavaliselt kaks seemet. Ristiku õitest on palju kasu. Eelkõige on taim need loonud muidugi seemnete kasvatamiseks. Selleks tuleb neid aga tolmeldada. Selle töö võtavad enda peale mitmesugused putukad, näiteks mesilased. Korraliku taimena ei jäta ristik neid aga ilma vastuteenest. Ristikuõied on küllaltki meerikkad ja nii on ristik hinnatud meetaim ka mesinike poolt. Inimene võib meelõhna enamasti vaid aimata, rohkem meenutab valge ristiku lõhn õuna lõhna. Viimasest on tal muide kohati tekkinud ka nimi upinhain: ubin on ju õun. Eelkõige on aga ristikud hea loomasööt. Kõige maitsvamad ja toitvamad osad on just õied ja lehed. Need sisaldavad palju loomadele kasvuks vajalikke aineid, värskelt ka vitamiine. Kuna lehed on pehmed, mahlakad ja hea maitsega, siis ei ütle neist ära ei ükski taimtoiduline kodu- ega metsloom.
kukekannus/?category=1&panel=2. 08.08.2013. 1.10 Siilkübar (Echinacea) Konkreetne liik: purpur-siilkübar (Echinacea purpurea) (joon. 19, joon.20) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 60-100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmik. Lehed: tumerohelised, piklikud, karedad. Õied või õisikud: suured korvõied (10 cm läbimõõduga), äärmised lehed on keeljad, alla rippuvad, purpurroosad. Õisikupõhi on kõrge purpur-pruun. Õitseb juuli-august. Liigi eritunnused: hea meetaim, raviomadused on nii juurtel, vartel kui ka õitel. Kasvukoha nõuded: päikseline, kerge ja rammus muld. Pigem kuiv kui liigniiske kasvukoht. Kasutamine haljastuses: püsilillepeenras, lõikelilleks. Joonis 19. Purpur-siilkübar (http://livingafield.com/Plants_Echinacea_purpurea.htm) Joonis 20. Purpur-siilkübar Kasutatud kirjandus: Eesti Päevaleht. 2000. Tervistav Siilkübar Purpur-siilkübarat peetakse ka üheks parimaks lõikelilleks. Kättesaadav http://www.epl
Kasutatakse haljastuses ja puitu mööbli ja saematerjali valmistamiseks. 59. Harilik näsiniin ja amuuri korgipuu Harilik näsiniin: Daphne mezereum Kasvab Euroopas, Aasias. Eestis hajusalt. 1,5m kõrgune põõsas. Kasvab viljakatel ja niisketel muldadel, külmakindel ja varjutaluv. Lehed on tömbi tipuga, õhukesed, terveservalised, paljad ja lühirootsulised, kuni 10cm. Õied roosad, lõhnavad, õitseb aprillis. Viljad punased, valmivad septembris. Mürgine. Hea meetaim, kasutatakse haljastuses. Amuuri korgipuu: Phellodendron amurense Pärit Kaug-Idast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 25m. Parasniiske kasvukoht. Külmakindel. Lehed paaritusulgjad, 5-13 lehekest, piklikmunajad, pika terava tipuga, peenetäkilise ja ripsmelise servaga, alt rood karvased, lehekesed 5-10cm. Õied väikesed, koondunud kobarasse, meerikkad, õitseb juunis. Viljad on mustad kerajad roheka viljalihaga viieseemnelised marjad. Kasutatakse korgi tootmiseks. Haljastuses ei kasutata
Rukkist võib jahvatada mitmesuguseid jahusid. Täisterajahu on kõige väärtuslikum, rukkipüül aga sisaldab vähe vitamiine ja mineraalaineid. Rukki toiteväärtus sarnaneb nisu omaga. Rukis on hea tärklise allikas, rukkivalk aga sisaldab liiga vähe lüsiini. Tatar (Fagopyrum) Maailmas toodetakse aastas umbes 3 miljonit tonni tatart. Enam toodetakse tatart Venemaal ja Poolas. Põhiliselt jahvatatakse tatar tangudeks, mida kasutatakse putrude ja suppide valmistamiseks. Tatar on ka hea meetaim, kuna ta õitseb üle kuu ja ta õied on väga nektaririkkad. Tatar sisaldab vähe gluteeni. Erinevalt enamikest teraviljadest sisaldab tatar palju lüsiini, mistõttu sobib teiste teraviljavalkude täiendamiseks. Tatar leiab piiratud kasutamist ka meditsiinis, kuna sisaldab 1-6% rutiini. 2 Sorgo (Sorghum bicolor)
Õitseb mais. Õied valged, kobarates rahvameditsiinis. ja tugevasti lõhnavad. Läikivmust luuvili valmib augustis septembris. Annab hästi kännuja juurevõsu. Külmakindel. Noorelt varjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab viljakamaid muldi. Harilik pärn (Tilia cordata) Sugukond: pärnalised (Tiliaceae) Rohkesti hargnevate okstega 30 Talub saastatud õhku. Väga hea 35m kõrgune lehtpuu. meetaim. Eluiga kuni 600 aastat. Koor sile, tumehall. Lehed pealt tumerohelised, alt valkjasrohelised. Õitseb juulis. Õied kollakasvalged, lõhnavad, meerikkad. Viljad (pählikesed) valmivad oktoobris. Tugeva sammas juurestikuga, väga tormikindel. Külmakindel. Mullastiku suhtes nõudlik. Väga suure varjutaluvusega. Harilik saar (Fraxinus excelsior) Sugukond: õlipuulised (Oleaceae)
keelest ning viitab Kreekale kui päritolumaale. Samasugune on läti sõna krēķis tekkelugu. Keskalamsaksa ploominimetus plūme (saksa Pflaume) on samuti läti plūme ja eesti ploomi lähtelaensõnaks. Paljude varasematel sajanditel käibel olnud sõnavariantide (pluum jt.) kõrval võiks tähelepanu juhtida ka setude vene laenule liivapuu (vene sliva) või jutustavale saxa mah mari. Ploomipuu väärtused ja puudused Meetaim. Õiteajal suudavad mesilased 1 ha ploomipuumetsalt korjata kuni 10 kg mett. Ploomipuu viljad sisaldavad hulgaliselt vitamiine ja mineraalaineid. A-vitamiini on eriti palju tumedates viljades. Fosforit sisaldavad ploomid rohkem kui õunad ja pirnid. Suhkruid (fruktoosi, glükoosi ja sahharoosi) sisaldavad ploomid olenevalt sordist 9–17%. Ploomipuul pole palju kahjureid! Põhiliseks puuduseks on suur külmaõrnus, ploomipuud tikuvad Eestis külmematel talvedel kergelt hävinema.
veskitele ja XIX sajandi algupoolel ka reejalaseid. Vatrapuidu resonantsomadusi kasutatakse muusikariistade valmistamisel. Tugevatest ja libedatest vahtrakiududest valmistati kangasugadele piisid. Kuid kõige rohkem leidsid libedast vahrapuust liistud kasutamist viljatuulamise sarjade põhjadena. Vahtralehti kasutati lisasöödana lammastele ja samuti saadi neist riidevärvimisel kollast värvi. Hea meetaim, vanad puud annavad kuni 10 kg mett. H. vaher kasvab meil puistutes tavaliselt seguliigina, puhtpuistusid (vahtrikuid) moodustab väga harva vahel läänesaartel (Kõinastu laid) ja mandriosa soosaartel, samuti Põhja-Eesti klindialustes. Esimesel 10 eluaastal eriti kiirekasvuline, siis kasvukiirus aeglustub, kasvades 40...50 cm kõrgusse aastas. 2004. a. metsakorralduse andmete järgi on meie metsades vahtra üldtagavara 597000 tm, millest 85000 tm kasvab riigimetsades ja
Õied kollakasvalged, lõhnavad, meerikkad. Viljaks on pähklike pikal rootsul, kerajas või äraspidimunajas, kuni 0,8 cm läbimõõdus. Pähklis 1-2 seemet. Viljad valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul. 6. Kasvunõuded: külmakindel. Mullastiku suhtes nõudlik. Väga suure varjutaluvusega. Hästi arenenud sammasjuurestik, väga tormikindel. Eluiga kuni 600 aastat. Annab palju kännuvõsu. 7. Kasutus: puit kerge, tema mõõtmed ei muutu, seetõttu väga hinnatud. Väga hea meetaim. Talub saastunud õhku, seetõttu levinud ka haljastuses. Harilik Jalakas (ulmus glabra) 1. Leviala: peaaegu kogu Euroopa, Väike-Aasia. 2. Suurus: 30-40 m, tüve läbimõõt kuni 1 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra tihe, lai, silinderjas või laiuv. Noorelt kooniline. Tüvekoor hallikasmust, sügavarõmelise korbaga. Noored võrsed jämedad, looklevad, mustjaspruunid, tihedalt tumekarvased. 4. Lehed ja pungad: Pungad mustjaspruunid, tömbi tipuga, roostevärvi karvadega
Talub linnatingimusi, tolmu, gaase, kuivust, kärpimist jne. Sobib kasutada kaitseistandikena ja lausistutustel, on lubjalembene ning üsna varjutaluv. · Lehed laielliptilised, äraspidised, laimunajad kuni ovaalsed, lühikese terava tipuga, pealt tuhmrohelised, alt hallrohelised, rohkete pikkade karvadega, 5...10 cm pikad, 3...7 cm laiad. · Õied asuvad lamedates tihedates kännasjates õisikutes, valkjad, lõhnavad, õisikuraod 2....3 cm pikad, karvased, hea meetaim, õitseb juunis. · Viljad: luuvili kuni 8 mm läbimõõdus, seeme kuni 5 mm läbimõõdus, mustad, pole söödavad kuid meeldivad lindudele, valmivad septembris. · Seemnetest valmistatud õli kasutati varem seebi keetmisel ja lambiõlina. Puit lülipuiduline, maltspuit roosakaspruun, lülipuit tume. Puitu kasutatakse tööriistade käepidemeteks jt. väikeste tarbeesemete tootmiseks. 41. Siberi kontpuu (Cornus alba)
Happeliste soovete kokkupuutel kipsiga kujunevad väävlirikkad raviveed, mida kasutatakse mudaravis ja joodavate tervisevetena, ka turbamuda mitmekülgse raviainena leiab üha enam kasutamist. Enamik looduslikke rabasid on looduskaitse all, kuna nende elustikku kuulub rohkesti haruldasi ja ohustatud liike. Marjavarude poolest on mõned sootüübid samaväärsed paremate marjametsadega. Väärtuslikud on ka soo ravimtaimed (ubaleht, huulhein jmt.) ning kanarbik kui põhiline meetaim. Soomaastik on puhkajatele vaikuse oaasiks, matkapaigaks. Matkarajad soodes on küllaltki populaarsed. Kvalifitseeritud matkajuhid tutvustavad huvilistele soode tekkimise põhimõtteid, loomastikku, linnustikku ja taimestikku. Näiteks: Endla soo, Kakerdaja raba. Soid kasutatakse ka metsamaana ja põllumaana. (http://bio.edu.ee/taimed/general/soop.htm) 7 Inimtegevuse mõju soodele
KANARBIK Calluna vulgaris · kuulub sugukonda kanarbikulised, perekonda kanarbik · mitmeaastane igihaljas puittaim, kääbuspõõsas · kõrgus 10...60 cm · võib saada 20...22 a. vanaks · kasvab eelkõige kuivadel lagedatel kasvukohtadel: nõmme- ja palumetsas, pärisniidul, kuid ka kuivemates rabades ja rabametsades, sageli massiliselt · valguslembene · vajab happelist mulda, sest muidu ei arene juurtel mükoriisat · laialt tuntud meetaim, annab tumedat, veidi mõrkja maitsega mett KASUTATUD MATERJAL www.bio.edu.ee www.google.ee www.deviantart.com www.wikipedia.org
Viljad õitseb juunis Õitsemisaeg Kasvukoht: küllaltki varjutaluv valgus põuakindel niiskus vähenõudlik muld hekina Kasutamine ´Pendula´- leina-läätspuu, ´Lorbergii´ Sordid puitu kasutatakse treimis- ja nikerdamistöödel. Talub kärpimist ja kasvab ka saastunud õhus, seetõttu väga levinud linnahaljastuses. Hinnatud meetaim. Märkused JAAPANI ENELAS Jaapan, Hiina Päritolu 0,7-1,5 m Kõrgus püstine, tihe põõsas Kasvukuju punakaspruunid, ebaselgelt pikisoonelised, lühikarvased Võrsed Pungad vahelduvad lihtlehed. Piklikmunajad või elliptilised, kiilja alusega, 5-10 cm pikad, kuni 4 cm laiad. Teravnenud Lehed tipuga, ebaühtlaselt kahelisaagja servaga, pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised
Sobib haljastuses eeskätt varjulisematesse kohtadesse pinnakattetaimena, üksikasetuses kui ka väikeste gruppidena. Külmakindel, saastekindel, talub kärpimist ja suudab kasvada ka väheviljakatel kasvukohtadel. Meil 9 kahjustab lehti kevadine päike, mistõttu tuleks istutada taimed poolvarjulistesse kasvukohtadesse, kuhu päike otse peale ei paista või kevadeks kinni katta. Lehti kasutatakse tihti lilleseadetes. Hea meetaim. Indiaanlased on taime kasutanud maovaevuste, verejooksude, silmahaiguste jm. tervisehädade korral. Abi on taimedest saadud ka kollapalaviku vastu. Sordid: ´Apollo´ – põhiliigist madalam, aeglasekasvuline sort, lehed punaste rootsudega, talvel tumepruunikad, õied suured, puhaskollased. Võsund-kontpuu (Cornus sericea) Punaste võrsetega, kuni 3m kõrgune hõreda võraga, noorelt püstine, hiljem laiuv põõsas
Siilkübar (Echinacea) Konkreetne liik: Purpur-siilkübar (Echinacea purpurea) Taime kõrgus ja läbimõõt: 60 - 150 cm kõrge, lõpplaius 15 - 50 cm Taime välislaadi kirjeldus: puhmik Lehed: varred sirged, püstised, lehed rohelised ja piklikud, karedad Õied või õisikud: Õied on suured korvõisikud (10 cm läbimõõduga), äärmised õielehed on keeljad, allarippuvad, purpur-roosad. Õisikupõhi on kõrge purpur-pruun Õitsemine: juuli-august Liigi eritunnused: ravimtaim, hea meetaim, talvekindel, kuid vajab talvekatet Kasvukoha nõuded: päikseline, viljakas või savine muld, parasniiske või kuiv Kasutamine haljastuses: lõikelill, lillepeenrale Joonis 20. Purpur-siilkübar (http://static3.nagi.ee/i/p/644/78/16119741560bd8_l.jpg/1; http://www.hansaplant.ee/static/body/pildid/pilt_2386.jpg) 24 Joonis 21. Purpur-siilikübar 25 Piimalill (Euphorbia)
Kasvab Põhja-Ameerikas Kanada lõunaosa ja USA põhjaosa metsade alusmetsarindes, moodustades tihedaid põõsastikke (Aiasõber). Lehed tumerohelised, alt hallikasrohelised, karvased (Hansaplant). Õied kobarjates, kuni 3 cm pikkustes väheõielistes õisikutes, roosakad, lõhnavad ja meerikkad (Aiasõber). Annab väga intensiivselt juurevõsu ja metsistub kergesti. Hea hekitaim, mis talub hästi kärpimist, linnatingimusi, saastet, kloriide ja on külmakindel (Aiasõber). On ka hea meetaim. Õitseb väga kaua, juunist septembrini, on praktiliselt haigusvaba (Calmia Istikuäri OÜ). Oktoobris saavad valmis viljad, umbes sentimeetrise läbimõõduga marjad. Need on botaanilises mõttes luuviljad nagu ploomid või kirsid, ainult igas "marjas" on kaks luuseemet. Vilju peetakse natuke mürgiseks (Sander, 2010). Joonis 2. Harilik lumimari (Symphoricaropos albus) (Sander, 2010) 15 Istutamine Eelistab lubjarikast pinnast
Lehed on niitjad või lineaalsed, rullunud servaga ja 6-kaupa männases. Taim õitseb juunist augustini ja tal on kibekootav maitse. Viljaks on augustis valmiv kaksikpähklike. Paljuneb nii tuule poolt laiali kantud seemnetega kui vegetatiivselt risoomiga. Kasutamine: hobumadarat piima sisse pannes läheb piim kiiresti hapuks, tänu sellele on taime varemalt kasutatud laapensüümi asendajana juustu valmistamisel. On kasutatud õllelisandina. Hobumadar on ka hea meetaim, õied sisaldavad kollast, juured punast värvainet. Heina hulgas on koduloomadele heaks söödaks. Sobib kasutada kattetaimena kuivadel nõlvadel ja teeservadel, aedades muutub kergesti umbrohuks. Sambla- ja samblikurinne: esinevad lood-jõhvsammal (K), loodehmik, metsakäharik, põdra- samblikud, islandi käokõrv. LOOD-JÕHVSAMMAL Tume või pruunikasroheline tihemurusalt või padjanditena kasvav sammal ( 6-7 cm pikkune)
aastaselt, X. Tarbepuuna on vaher väga väärtuslik. Puit on libe, kõva, läikiv ja seda kasutatakse seal, kus tugevus ja libedus olulised on. Vahtrapuust tehakse tööriistadele varsi, samuti mööblit ning trei- ja höövelspooni, varem puidust hammasrattaid veskitele ja XIX sajandi algupoolel ka reejalaseid. Vatrapuidu resonantsomadusi kasutatakse muusikariistade valmistamisel. Vahtralehti kasutati lisasöödana lammastele ja samuti saadi neist riidevärvimisel kollast värvi. Hea meetaim, vanad puud annavad kuni 10 kg mett. Harilik v. on paljukasutatud pargi- ja alleepuu. 19. Saarvaher ja mägivaher Saarvaher (Acer negundo L.) [negúndo] Negundo varasem, J. Ray poolt 1698. a. vahtrate jaoks kasutuselevõetud nimetus. Kahekojaline, madalam kuni 20 m kõrgune ja 1 m tüvediameetriga õhukese, halli tüvekoorega lühiealine, hõreda ja laia võraga ning tihti mitmetüveline puu pärineb Põhja-Ameerika idaosa
6 Joonis 1. Sosnovski karuputk (Heracleum sosnowsky). Allikas: Maaleht Sosnosvski karuputk on Kaukaasia endeem, siia toodi see 1960. aastal esialgu ilutaimena, hiljem propageeriti seda silotaimena. Mitmed agronoomi majandid tellisid Venemaalt perspektiivse silotaime seemneid asudes rajama Sosnovski karuputke põlde, andes nii tõuke karuputke laiale levikule. Samuti aitas levikule kaasa karuputke kasvatamine ilutaimena aedades ja meetaimena (hea meetaim). Kergesti levib piki teed, elektriliine ja veekogusid, paljuneb vaid seemnetega. (Kangur jt 2005:8-9) Tavaline hoonete läheduses, niitudel, jäätmaadel, heinamaadel, tee- ja põlluäärtes (Kaur jt 2010:96). Levinud on need taimed kõikjal eestis, suurimad kolooniad ulatuvad hektaritesse. (Kangur jt 2005:8-9). Teda peetakse üheks ohtlikumaks taimeliigiks Eestis (Kaur jt 2010:96). Rohumaakooslustele mõjuvad karuputk vaestavalt, tiheda karuputkekoosluse all ei suuda teised liigid kasvada
viljapuu. Siiski kasutatakse teda mitmeti. Teda kasvatatakse ilusate õite ja viljade tõttu ilupuuna, tema viljad kõlbavad ikkagi süüa ja on tervislikud, tema puit on raske, elastne ja tugev ning sobib seetõttu hästi tisleritöödeks. Pihlakat saab kasutada teiste roosilaadsete, näiteks pirnipuu ja hariliku küdoonia pookealusena. Poogitud oksad ja puud võivad vilja kanda 10 aastat. 6 Pihlakas on meetaim. Tema vilju võib süüa toorelt, neist võib teha moosi, dzemmi, kisselli, marmelaadi ja zeleed, neist saab teed ja neid marineeritakse. Kuivatatud marjadest valmistatud pulbrit pannakse pirukatesse. Rahvameditsiinis kasutatakse pihlakamarju skorbuudi ja verejooksu vastu, diureetikuna, higistama ajava vahendina ja lahtistina. Tänapäeva meditsiin pihlakamarju ei kasuta. Pihlakas on tähtis toidutaim paljude liblikate jaoks.
annaabi.ee 
