Toataimede nimekiri 1. puis-aaloe - Aloe arborescens 2. flamingolill Anthurium 3. kõrge lehtliilia - Aspidistra elatior 4. kuningbegoonia Begonia × rex-cultorum 5. tiigerlehik Calathea 6. romblehine tsissus - Cissus rhombifolia 7. tups-rohtliilia - Chlorophytum comosum 8. portulak-turdleht - Crassula ovata 9. vahemere alpikann - Cyclamen persicum 10. lõhnav draakonipuu - Dracaena fragrans 11. ääris-draakonipuu Dracaena marginata 12. kuld-nõelköis - Epipremnum aureum 13. sulgas nõelköis - Epipremnum pinnatum 14
ALLAR KADAI Harilik pihlakas Sorbus aucuparia L. · Lehelaba kuju-paaritusulgjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-teritunud · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-liitleht Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum L. · Lehelaba kuju-viietine · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-liitleht Suur läätspuu Caragana arborescens · Lehelaba kuju-paarissulgjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ogatipp · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides · Lehelaba kuju-lineaalne · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ogatipp · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Harilik toomingas Padus avium Mill. · Lehelaba kuju-elliptiline · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-teravsaagjas
21 Põõsasmaran Potentilla fruticosa 22 Harilik ploomipuu Prunus domestica 23 Haraline ploomipuu Prunus cerasifera var. divaricata 24 Harilik kirsipuu Prunus cerasus 25 Maguskirsipuu Prunus avinum 26 Harilik toomingas Prunus padus LIBLIKÕIELISED LEGUMINOSAE 27 Harilik robiinia Robinia pseudoacacia 28 Suur läätspuu Caragana arborescens 29 Väike läätspuu Caragana frutex PÄRNALISED TILIACEA 30 Harilik pärn Tilia cordata 31 Suurelehine pärn Tilia platyphylla 32 Läänepärn Tilia x vulgaris NÄSINIINELISED THYMELAEACEAE 33 Harilik näsiniin Daphne mezereum HÕBEPUULISED ELAEGNACEAE 34 Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides TSITRUSELISED RUTACEAE
21 Põõsasmaran Potentilla fruticosa 22 Harilik ploomipuu Prunus domestica 23 Haraline ploomipuu Prunus cerasifera var. divaricata 24 Harilik kirsipuu Prunus cerasus 25 Maguskirsipuu Prunus avinum 26 Harilik toomingas Prunus padus LIBLIKÕIELISED LEGUMINOSAE 27 Harilik robiinia Robinia pseudoacacia 28 Suur läätspuu Caragana arborescens 29 Väike läätspuu Caragana frutex PÄRNALISED TILIACEA 30 Harilik pärn Tilia cordata 31 Suurelehine pärn Tilia platyphylla 32 Läänepärn Tilia x vulgaris NÄSINIINELISED THYMELAEACEAE 33 Harilik näsiniin Daphne mezereum HÕBEPUULISED ELAEGNACEAE 34 Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides TSITRUSELISED RUTACEAE
Mets-kibuvitsa kuivatatakse kuivatis (ahjus) temperatuuril.. a) 90-100°C b) 70-80°C c) 50-60°C 13. Nurmenukk Primula veris Nurmenukk õitseb.. a) mais-juunis b) juunis-augustis c) augustis-septembris 14. Kui satud siia ruudule, siis jääd ühe korra vahele. 15. Paiseleht Tussilago farfara Mida tehakse paiselehe ürditõmmisega? a) joodakse, et immuunsust tugevdada b) pestakse juukseid, et need läigiksid c) pestakse pead juuste kasvu soodustamiseks 16. Puis-aaloe Aloe arborescens Aaloemahla raviomadused olid teada enam kui.. a) 1000 aastat tagasi b) 2000 aastat tagasi c) 3000 aastat tagasi 17. Kui satud siia ruudule siis liigu automaatselt edasi 18.dale ruudule 18. Vesihein Stellaria media Vesihein on lühiealine, üks taim elab keskmiselt.. a) nädal aega b) kuu aega c) kaks kuud 19. Suur mungalill Tropaeolum majus Suur mungalille kodumaa on.. a) Lõuna-Ameerika b) Põhja-Ameerika c) Kanada 20. Pohl ehk palukas Vaccinium vitis-idaea Pohla õied on..
23 24. Prunus cerasus Hapu e. Harilikkirsipuu 24 25. Prunus avium Maguskirsipuu e. Murel 25 26. Prunus padus (Padus avium) Harilik toomingas 26 27. Robinia pseudoacacia Harilik robiinia (valge akaatsia) 27 28. Caragana arborescens Suur läätspuu 28 29. Caracana frutex Väike läätspuu 29 30. Tilia platyphylla Harilik pärn 30 31. Tilia x vulgaris Suurelehine pärn 31 32. Tilia x vulgaris Läänepärn e. Hollandipän 32 33. Daphne mezereum Harilik näsiniin
gl/6yr5wp 12. Nimi: Hõbepael Ladinakeelne nimetus: Dichondra Sugukond: Dichondreae Interneti aadress: http://goo.gl/YsYVxi 13. Nimi: Särav gazaania Ladinakeelne nimetus: Gazania rigens Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: https://goo.gl/lBn0TZ 14. Nimi: Harilik päevalill Ladinakeelne nimetus: Helianthus annuus Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: https://goo.gl/GC247R 15. Nimi: Harilik heliotroop Ladinakeelne nimetus: Heliotropium arborescens Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: https://goo.gl/XbF0vJ 16. Nimi: Lemmalts Ladinakeelne nimetus: Impatiens Sugukond: Balsaminaceae Interneti aadress: http://goo.gl/U1aUFD 17. Nimi: Ilubataat Ladinakeelne nimetus: Ipomoea Sugukond: Convolvulaceae Interneti aadress: https://goo.gl/AJPulz 18. Nimi: Padipõõsas Ladinakeelne nimetus: Leucophyta brownii Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: http://goo.gl/0bFUZw 19. Nimi: Sinilobeelia
Anthyllis, nõiahammas Lotus, jooksjarohi Ononis, liikidest niidu-asparhernes Tetragonolobus maritimus väga rikkalik perekondade ja liikidega taim, kasvab ka Eestis palju metsikult väiksemate kolmetiste lehtedega rohttaimed (ristikud, lutsern ja mesikas) kuid ka mõned sulglehtedega. tihedad liitõisikud Haljastuses kasutatavad liigid Caragana läätspuu Eestis haruldane, sobib hekitaimeks, Eestis levinud vaid suur läätspuu Caragana arborescens. Suur taim talub hästi pügamist. Väiksemasse aeda sobivad paremini suure läätspuu rippuvate okstega leinavormid. Haljastuses kasutatavad liigid Coronilla sarikhernes Hea pinnakattetaim. Kasvab hästi nii varjus kui täispäikeses, niiskel ja kuival pinnasel. Moodustab tiheda padjandi. Vähenõudlik! Haljastuses kasutatavad liigid Cytisus luudpõõsas Külmakartlik Eesti tingimuste jaoks. Kipub tagasi külmuma, kuid taastub suhteliselt hästi.Armastab liivast pinnast.
Aaloe vera II kursus Mis on aaloe? Aaloe (Aloe) on mitmekesine algselt Aafrikast pärit troopiliste ja subtroopiliste sukulentsete (kõrbetaimed, milles säilitatakse vett) puude, põõsaste ja puhmaste perekond aaloeliste(Asphodelaceae või Aloaceae) sugukonnast (varem paigutati liilialiste sugukonda). 1. Aloe Vera’l ehk harilikul aaloel, mida nimetatakse imerohuks, looduslikuks ravivahendiks ja elutaimeks, on veel palju teisi nimetusi, mis on säilinud peaaegu 4000 aasta jooksul, nii kaua on see ravimtaim teeninud inimese heaolu. 2. 1862. aastal avastas George Ebersvanal aaloe esimese kirjeldus Egiptuse papüürusel koos mitmete ravimtaimede kirjeldustega, mis pärines aastast 3500 e.m.a. 3. Looduses leiduvast rohkem kui 200 aaloeliigist on ainult neljal raviomadused. Aloe Barbadensis Miller (tuntud ka kui Aloe Linne) on kõige efektiivsem. See on ainuke liik, mida võib nimetada Aloe Vera’ks ehk harilikuks aaloeks. 4. Täiskasvanud...
Id.-aeg märts Mugulbegoonia Begonia tuberhybrida 1 V 23 C 10-14 päeva Rippbegoonia B. tuberhybrida pendula 1 V 23 C 10-14 päeva Roosbegoonia B. x hiemalis 1 V 22-27 C 2 nädalat Alatiõitsev begoonia B. semperflorens 1 V 22-24 C 10-14 päeva Harilik heliotroop Heliotropium arborescens 1 V 18 C 14-20 päeva Baklazaan 1 20-30 C 8-12 päeva Varane kapsas 1 18-20 C 3-4 päeva Kurk 1 25-30 C 3-5 päeva Seller 1 12-20 C 15-20 päeva
Tipp teravnev. Serv täkilisaagjas. Lehed paksud, nahksed. Alumisel äärel näärmetäpid. 24) Prunus avium maguskirsipuu Lehed suured, munajad/elliptilised/äraspidised. Serv saagjas/kahelisaagjas (näärmeline). Hallikarvaline. Lühikesel leherootsul 1-2 nääret. Sügisel kahvatu-kollased. 25) Prunus padus harilik toomingas Lehed elliptilised. Serv teravsaagjas. Tipp teravnenud. Leheroots värvinud violetseks. All rootsu küljel näärmed. 26) Caragana arborescens suur läätspuu Lehed õrnad ja paarissulgjad (8-12). Alt nõrgalt karvane. Seemned kaunades. 27) Caragana frutex väike läätspuu Lehed äraspidimunajad, sõrmjad liitlehed (4). 28) Tilia cordata harilik pärn Lehed tumerohelised, valguse käes sinakashall/roheline. Allküljel karvatutid (roostepruunid) roodude nurkades. 29) Tilia platyphylla suureleheline pärn Kõik rood karvased. Mõnikord südaja alusega. 30) Tilia x vulgaris läänepärn
Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu Cotoneaster Prunus scandinavicus Ploomipuu Harilik tuhkpuu Sorbus Aucuparia Deutzia gracilis Harilik pihlakas Kaunis deutsia
...................................................24 13.2.Hooldus ja paljundamine........................................................................................................24 13.4.Katmine..................................................................................................................................25 13.5.Lõikamine...............................................................................................................................25 14. Caragana arborescens - suur läätspuu...........................................................................................26 14.1 Iseloomustus...........................................................................................................................26 14.2 Kasvutingimused ja kasutamine.............................................................................................26 14.3 Hooldus...............................................................................................
Peensaagja servaga 2 nääret lehelaba rootsu küljel · Harilik toomingas · Prunus padus Paaritusulgjas liitleht Üsna pikad (30cm) Lehekesed ovaalsed Kaetud peenete madalate karvadega Võib esineda abilehekesi · Harilik robiina · Robinia pseudoacacia Paarissulgjas liitleht Lehekesed ovaalsed, elliptilised Altküljelt nõrgalt karvased 8-12 lehekest · Suur läätspuu · Caragana arborescens Sõrmjas Koosneb 4 lehest Äraspidi munajad · Väike läätspuu · Caragana frutex Saagja servaga Südaja alusega Sinakashall Roodude nurkades roostepruunid karvatutid Väiksemad lehed · Harilik pärn · Tilia cordata Rood kaetud hallide karvadega Roots karvane Südajas leht · Suurelehine pärn · Tilia platyphylla Õhem võrreldes hariliku ja suurelehise pärnaga
....................................................................70 TAIMERÜHMADE JAOTUS 5 LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD Elaeagnus commutata Läikiv Picea abies Harilik Buxus sempervirens Harilik hõbepuu kuusk pukspuu Lonicera Kuslapuu Pinus mugo Caragana arborescens Suur Malus Iluõunapuu Mägimänd läätspuu Prunus cerasus Harilik Taxus Jugapuu Cornus alba Siberi kontpuu kirsipuu Thuja Elupuu Cotoneaster scandinavicus Prunus domestica Harilik Harilik tuhkpuu ploomipuu Deutzia gracilis Kaunis deutsia Padus avium Harilik Deutzia scabra Kare deutsia
- servast peensaagjad - lehe rootsul kaks nääret (siseroots pealt mitte midagi ütlev, tumeroheline, kiiljas, otsast teravnev) * Robinia pseudoacacia - harilik robiinia - lehed paaritu sulgjad - lehekesi 9-11 - pealt tumerohelised, alt heledamad - nõeljas abileheke rootsu juures (Suht ühtlaselt piklik, pealt tumeroheline, nagu väiksed abirootsukesed, roots tume) * Caragana arborescens - suur läätspuu - leht paarissulgjas liitleht - ovaalsed või elliptilised (tillukesed lehed, väiksemad kui väiksed, piklikud ühtlaselt lehekesed kaheli, väga kergelt äraspidine) * Caragana frutex - väike läätspuu - lehed sõrmjad liitlehed ja neid on neli! - äraspidise kujuga * Tilia cordata - harilik pärn - südaja kujuga - leht paljas - lehe roodude all nurkade karvatutid (tumeroheline, lai, peal peenikas hallikad täid, alt südajas, siseroodu pealt näha, suht suur)
Ginnala vaher Harilik H. kukerpuu vulgare H. Li- kuusk guster Elaeagnus Buxus commutata Pinus mugo sempervirens Physocarpus Läikiv hõbepuu Mägimänd harilik pukspuu opulifolius Lodjap- Magnolia Taxus Caragana põisenelas Magnoolia Jugapuu arborescens suur läätspuu Potentilla Malus Thuja fruticosa Iluõunapuu Elupuu Cornus alba põõsasmaran Siberi kontpuu Prunus cerasus Rhus typhina Harilik kirsipuu Cotoneaster Äädikapuu scandinavicus
servaga, lehe roots on tavaliselt violettne) Liblikõielised Leguminosae (Fabaceae) Kuni 500 liiki, valgusnõudlikud, kiire kasvulised, paljunevad kiirelt, viljaks kaun, kahepoolmega , erineva kujuga seemned. Robinia pseudoacacia harilik robiinia(paaritussulgjad, viljad on lamedad kaunad, sulgjad liitlehed, lehti kokku 9-19tk, väikesed abilehekesed lehtede kinnituskoha juures(nagu okkad)) Caragana arborescens suur läätspuu(paarissulgjad lehed, 8-12 lehte, ovaalselt või eliptilised) Caragana frutex väike läätspuu( liitleht, sõrmjas, neljatine väike leht, äraspidi munajad, paljad) Pärnalised Tiliaceae Viljaks pähkel Tilia cordata harilik pärn (südajas leht, lehe serv on kahelisaagjas, karvad asuvad allküljel roo juures punakaspruunide karvatuttidena, leht alt sinakas-hall)
Berberis vulgaris – harilik kukerpuu Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, peenogalise servaga (hamba tipp on nõeljas), alt hallikad, 3...6 cm pikad ja 1,5...3 cm laiad. Leheroots on lühike. Berberis thunbergii – Thunbergi kukerpuu Lehed on äraspidimunajad või mõlajad, terveservased, ovaalse või ümmarguse tipuga, 1...3 (4) cm pikad, alt hallikasrohelised. Philadelphus coronarius – harilik ebajasmiin Lehed on munajad või (lai)elliptilised, jämesaagja servaga, allküljel roodude nurkades (või ka roodudel) karvad, mujalt paljad, (4) 5...10 cm pikad ja 2...5 cm laiad. Ribes rubrum – punane sõstar Lehed 3...5-hõlmalised, ebaühtlase saagja servaga, paljad või alt karvased, kuni 6 (5...8) cm pikad, kuni 7 cm laiad. Ribes nigrum – must sõstar Lehed 3(...5)-hõlmalised, ebaühtlaselt jämesaagja servaga, alt väikeste kollaste näärmetäppidega, leheroots näärmetäppidega, kuni 8 (5...7) cm pikad, kuni 10 (5...10) cm laiad. Ribes alpinum – mage sõ...
Eesti Maaülikool Kukruse mõisapark ja polaarmõis Lõputöö Koostaja: Toomas Jaup Juhendaja: Mari Nõmmela Tartu 2017 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 1.1Peahoone........................................................................................................ 3 1.2Von Tollid........................................................................................................ 4 1.3Mõisapark....................................................................................................... 5 1.4Hoone restaureerimine................................................................................... 6 1.5Ait................................................................................................................... 7 1.6Kuiv...
• Enamasti on õitsvad taimed 1 kuni 2 meetrit kõrged, kuid on erandeid, nii madalama kasvuga kui kõrgemaid. Lehed suured, südajad. Õisikud üksikult pika varre otsas, suured, alates 10 cm kuni isegi 40 cm. Õisiku põhi lame või kergelt kumer, kaetud paljude mõlemasuguliste putkõitega, mille ääres suured kollased keelõied. Õite kuju ja värvus varieerub eri sortidel. Eelistab päikeselist kasvukohta ja viljakat mulda. HELIOTROPIUM ARBORESCENS – HARILIK HELIOTROOP • Õied Väikesed lillad madalatesse sarikaisse koondunud. Lõhnavad • Lehed Süstjad, karedad tumerohelised • Muld Vett läbilaskev huumusrikas muld • Märkused Õied meelitavad liblikaid ligi • Päikesepaisteline ning soe kasvukoht. Eeldab toitaineterikast ja vett hästi läbilaskvat pinnast. IMPATIENS – PEREKOND LEMMMALTS • Lemmaltsa perekonda kuulub 850–1000 liiki õistaimi, mille levilaks
ning metsalagendikel. Pinnase suhtes vähenõudlikud, ei talu siiski liigsaviseid ja liigniiskeid muldi. Armastavad täisvalgust ja lepivad hästi põõsaste kärpimisega. Meil kasutatakse mitmeid liike haljastuses, paljundatakse seemnetega või haljaspistikutega, mitmeid sorte vääristatakse suurele l. (Caragana arborescens), annavad ka kergesti kännuvõsu. Kipuvad metsistuma, kuna paljunevad kergesti isekülvi teel. Suur läätspuu (Caragana arborescens Lam.) Arborescens puukujuline. Tugevate, väheharunenud rohekashallide siledakooreliste okstega püstine kuni 6 m kõrgune põõsas pärineb Mongooliast ja Lääne-Siberist kuni Mandzuuriani, kasvades hõredamate puistute alusrindes, kivistel, kuivadel mäenõlvadel, moodustades tihti hõredamaid põõsastuid. 1752. Tunnused: Võrsed: ja pungad helerohelised kuni rohekaspruunid, peened, painduvad, kergelt karvased.
samuti pikki koorekiude punumistöödeks. Võrseid kasutatakse loomasöödana ja enamus liike on head meetaimed. Mitmete liikide seemnetest pressitakse õli. Perekonda kuulub umbes 70 külmakindlat, valgusnõudlikku ja kiirekasvulist liiki, pärit Himaalajast, Mandzuuriast kuni Lääne-Euroopani. Pinnase suhtes vähenõudlikud, ei talu siiski liigsaviseid ja liigniiskeid muldi. Armastavad täisvalgust ja lepivad hästi põõsaste kärpimisega. Suur läätspuu (Caragana arborescens Lam.) [arboréstsens] Arborescens puukujuline. Tugevate, väheharunenud rohekashallide siledakooreliste okstega püstine kuni 6 m kõrgune põõsas pärineb Mongooliast ja Lääne-Siberist kuni Mandzuuriani, kasvades hõredamate puistute alusrindes, kivistel, kuivadel mäenõlvadel, moodustades tihti hõredamaid põõsastuid. Võrsed: ja pungad helerohelised kuni rohekaspruunid, peened, painduvad, kergelt karvased.
sügisel. · Lülipuit kollakasroheline maltspuit kitsas, kollakasvalge. Puidust valmistatakse väiksemaid treitud detaile, samuti tööriistade käepidemeid jm. Mõnede liikide koorest saadakse värvaineid samuti pikki koorekiude punumistöödeks. Võrseid kasutatakse loomasöödana ja enamus liike on head meetaimed. Mitmete liikide seemnetest pressitakse õli. Caragana arborescens - Siber, Mongoolia, kasvades hõredamate puistute alusrindes, kivistel, kuivadel mäenõlvadel, moodustades tihti hõredamaid põõsastuid. Kõrgus alla 6 m. Külmakindel, kiirekasvuline ja põuakindel liik, talub linnatingimusi. Hea hekitaim, nii vabakujulise kui ka pügatava hekina, seda eriti tuulistel kasvukohtadel, samuti hea pinnasekinnistaja. Kasvuks sobib kergem lubjarikas muld ja päikeseline kasvukoht. · Lehed on paarissulgjad, kuni 13 cm pikad, lehekesi 8..
puud. Lehed paarissulgjad, terveservalised liitlehed ja astlataolised abilehed. Lehekesi 2-10 paari. Õied kollased, harvem valged kuni roosad, üksikult või väikeste kogumikena. Viljad kitsad, veidi lapikud kaunad, siledakestalised seemned varisevad sügisel. Puit kollakasvalge. Liike 70 (suur, väike). Levinud Euroopast Aasiani. Puidust tehakse väiksemaid treitud detaile, tööristade käepidemed. Head meetaimed, seemnetest õli. Kasutatakse haljastuses. Suur läätspuu: Caragana arborescens Pärit Siberist ja Aasiast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 6m. Päiksepaisteline kasvukoht. Külma- ja põuakindel, talub linnatingimusi ja kärpimist. Lehed paarissulgjad, kuni 13cm pikad liitlehed. Lehekesi 8-12, ovaalsed või elliptilised, alt nõrgalt karvased, ogaja tipuga. Õied 2cm, üksikult või 5 kaupa kimpudes, helekollased, õitseb juunis. Viljad pruunid, kuni 6cm veidi karvased kaunad. Sisaldavad 5-8 seemet. Puit kollane ja pruun. Kasutatakse haljastuses. 46
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
