5) Kui osa jaamu töötabki tsükliliselt, siis ei riku need vee erikasutusloaga esitatud nõudeid. Üldnõue on hoida ülemine veetase etteantud piirides, mis tähendab, et mingi ajavahemiku jooksul turbiine ja paisu läbiv keskmine vooluhulk võrdub jõe vooluhulgaga. Tänapäeva tehnoloogia võimaldab turbiinidel nii pidevalt töötada kui ka tsükliliselt mistõttu ei tohiks tekkida paisud ega muutuda veeläbilaskevõime. V Kuidas on omavahel seotud Bittneri palsam, piiblilood, E421 ja Fraxinus ornus? (4 punkti) See on sama asi eri nimedega. Põhitoimelt on manna nõrgalt kõhtu lahtistav vahend, mille mõju tuleneb peamiselt mannitoolist. Seetõttu on manna näidustatud eelkõige kõhulahtisuse sümpomaatiliseks raviks. Bittneri palsamis on see üks komponente, see palsam on lahtistava toimega. Piiblilugudes on kirjeldatud kokkupuudet selle söödava ainega. Mannitool on tuntud ka toidu lisaainena (E421) kui magusaine diabeetikutele
61 Harilik valgepöök Carpinus betulus 62 Harilik sarapuu Corylus avellana PÖÖGILISED FAGACEAE 63 Punane tamm Quercus rubra 64 Harilik tamm Quercus robur 65 Harilik pöök Fagus sylvatica PÄHKLIPUULISED JUGLANDACEAE 66 Mandzuuria pähklipuu Juglans mandshurica 67 Hall pähklipuu Juglans cinerea ÕLIPUULISED OLECEAE 68 Pensilvaania saar Fraxinus pennsylvanica 69 Harilik saar Fraxinus excelsior 70 Harilik sirel Syringa vulgaris 71 Ungari sirel Syringa josikaea JALAKALISED ULMACEAE 72 Künnapuu Ulmus laevis 73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula 75 Ameerika haab Populus tremuloides 76 Hõbepappel Populus alba 77 Palsamipappel Populus balsamifera
61 Harilik valgepöök Carpinus betulus 62 Harilik sarapuu Corylus avellana PÖÖGILISED FAGACEAE 63 Punane tamm Quercus rubra 64 Harilik tamm Quercus robur 65 Harilik pöök Fagus sylvatica PÄHKLIPUULISED JUGLANDACEAE 66 Mandzuuria pähklipuu Juglans mandshurica 67 Hall pähklipuu Juglans cinerea ÕLIPUULISED OLECEAE 68 Pensilvaania saar Fraxinus pennsylvanica 69 Harilik saar Fraxinus excelsior 70 Harilik sirel Syringa vulgaris 71 Ungari sirel Syringa josikaea JALAKALISED ULMACEAE 72 Künnapuu Ulmus laevis 73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula 75 Ameerika haab Populus tremuloides 76 Hõbepappel Populus alba 77 Palsamipappel Populus balsamifera
· Mandzuuria pähklipuu · Juglans mandshurica Lehekesi 11...19 Piklikmunajad Peensaagjad Alt hallikad Lehekesed ja leheroots tugevalt näärmekarvased Lehed 50...70 cm pikad. · Hall pähklipuu · Juglans cinerea Leht paaritusulgjas 5-9 lehte Elliptilised või piklikmunajad Peaaegu rootsuta Madalalt saagjas Karvad lehekese rootsudel ja keskrool Pung pruun · Pensilvaania saar · Fraxinus pennsylvanica Paaritusulgjad liitlehed 9...15 lehekest Elliptilised Jämesaagjad Peaaegu rootsuta Lehekeste allküljel pearoo alaosas valged karvad Pung süsimust · Harilik saar · Fraxinus excelsior Lehed munajad Südaja või sirge alusega Terveservased, paljad 5...12 cm pikad 4...6 cm laiad · Harilik sirel · Syringa vulgaris Lehed elliptilised või äraspidilaikiiljad
material to work with. It is heavy, but it is also one of the most graceful woods that only gets better as it ages and the colour matures. English Oak has been a solid staple material of the British furniture making tradition for hundreds of years. Our oak pieces come in a variety of colours, from Light to Blackened oak (not to be confused with Black Oak - which is typically a medium to light wood). Furniture Furniture Furniture Furniture ASH European ash • Fraxinus excelsior A slightly confusing name, as it is also called peppermint ash and giant gum ash. In Europe it is known as olive ash, generally occurring after 30 years' growth when the white heart has turned to streaky olive. Goods, for sports goods, wheelwright's work and wherever springiness is required. Furniture Furniture The End
Harilik saar Harilik saar (Fraxinus excelsior) on õlipuuliste sugukonda, saare perekonda, kuuluv ühekojaline mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Harilik saar on kuni 40 meetri kõrgune. Tüvi on sirge ja hästi laasuv. Koor on algul sile ja rohekashall, hiljem sügavate peente pragudega korp. Oksad paiknevad hõredalt. Tüve läbimõõt kuni 1,8 meetrit.Pungad on väikesed, sametjad, süsimustad. Paaritusulgjad vastakud liitlehed on teritunud tipuga ja jämedalt saagja servaga lehekesed. Pikkus kuni 40 sentimeetrit.Lehed on pealt tume- ja alt helerohelised. Saare õied on nii emas-, isas- kui ka mõlemasugulised. Õied on lihtsad ja asuvad 4-12 sentimeetri pikkustes lillakates või tumepruunides pööristes. Isasõied koosnevad vaid kahest tolmukast ning emasõied ühest emakast. Saare perekonna on taimesüstemaatikud paigutanud õlipuuliste sugukonda. Peale saare kuuluvad sinna veel rohkem kui kakskümmend perekonda. Meile o...
12. Active raised bogs 13. Degraded raised bogs still capable of natural regeneration 14. Transition mires and quaking bogs 15. Depressions on peat substrates of the Rhynchosporion 16. Alkaline fens 17. Western Taïga 18. Fennoscandian herb-rich forests with Picea abies 19. Coniferous forests on, or connected to, glaciofluvial eskers 20. Fennoscandian deciduous swamp woods 21. Bog woodland 22. Alluvial forests with Alnus glutinosa and Fraxinus excelsior (Alno-Padion, Alnion incanae, Salicion albae) 7.2 Choose one of the habitats listed in Karula National Park and find out its conservation status in Estonia according to the 2007-2012 assessment Choosed Cypripedium calceolus, its conservation status according to the 2007-2012 assessment is ,,unfavourable-indequate".
61 62. Quercus robur Harilik tamm 62 63. Fagus sylvatica Harilik pöök 63 64. Julganus mandshurica Mandzuuria pähklipuu 64 65. Julgans cinerea Hall pähklipuu 65 66. Freaxinus pensylvanica marsh Pensilvaania saar 66 67. Fraxinus excelsior Harilik saar 67 68. Syringa vulgris Harilik sirel 68 69. Syringa josikaea Ungari sirel 69 70. Ulmus leaevis Künnapuu 70 71. Ulmus glabra Harilik jalakas 71 72. Populus tremula Harilik haab 72 73. Populus tremuloides Ameerika haab
Lehed elliptilised. Tipp teritunud. Alt helerohelised, madalate karvadega. Värsked tumerohelised lehed tugevalt läikivad. 65) Juglans mandshurica mandzuuria pähklipuu Lehti 11-19. Serv ripsmeline. Alt hallikad. Lehed ja leheroots näärmekarvased. Lehed kuni 1 m pikad. 66) Juglans cinerea hall pähklipuu Lehed piklikmunajad, paaritusulgjad liitlehed. Serv peensaagjas. Karvased. Lehed 50-70 cm pikad. Lehed ja leheroots Näärmekarvased. 67) Fraxinus pensylvanica pensilvaania saar Lehed elliptilised/piklikmunajad paaritusulgjad liitlehed 5-9. Peaaegu rootsuta või lühirootsulised. Serv lühidalt saagjas. Karvad esinevad lehe pearool, allküljel ja rootsudel. 68) Fraxinus excelsior harilik saar Lehed kitsad elliptilised paaritusulgjad 9-15. Serv jämesaagjas. Vähe karvased. Peaaegu rootsuta. Lehe allküljel pearoo alaosas valged karvad. 69) Syringa vulgaris harilik sirel Lehed munajad
KREEKA Kreeka pindala on 130 875 km2-l ja asub Balkani poolsaare lõunatipul. Kreeka rahvaarv on ligikaudu 10 miljonit. Peaaegu pooled elanikest elavad kahes suurimas linnas Ateenas ja Thessalonikis. Riigi pinnamood on enamasti mägine. Mägede vahel asuvad väikesed tasandikud ja orud on peamised põllumajandusalad. Kliima on enamikul riigi territooriumist tüüpiliselt vahemereline, sooja või palava suve ning pehme talvega. Suvel on vihma tavaliselt vähe või üldse mitte, kuid tihti võib kuiv hooaeg alata juba aprillis ja kesta sügiseni. Ainult mõnedes mägede kõige niiskemates kohtades on aastas üle 100 päeva sademeid. Sellistes kohtades võib sademeid olla aastas üle 2 000 mm. Samas Kreeka kagutipus, sh Ateena ümbruse piirkonnas ja Küklaadide saarestikus on aastas sademeid alla 400 mm, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Keskmine temperatuur aastas on vahemikus 14,5°C riigi põhjaosas ja 19,5°C lõunapoolseimal saarel Kreetal. Absoluutn...
KOOL Eesti looduslikud ilutaimed NIMI LINN AASTA Sisukord: § Harilik kuusk § Harilik jugapuu § Harilik saar § Harilik kadakas § Harilik laanesõnajalg § Harilik paakspuu § Harilik kanarbik § Mage sõstar § Harilik kopsurohi § Kurdlehine kibuvits § Harilik nurmenukk § Harilik kukerpuu § Koerakannike § Harilik pihlakas § Harilik maikelluke § Harilik kuslapuu § Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk § Madal kask § Harilik härjasilm § Võsundkontpuu § ...
- kõige varieeruvam ! - terve servaline, nõrgalt hambuline, laineline, servas pikad hallid karvad (ümarad, õrnalt saagjad servad, diagonaal siserood) * Juglans mandshurica - mandzuuria pähklipuu - paralleelsed sirged lehed - liitleheroots näärmekarvane - 11-19 lehte - peensaagja ripsmelise servaga (tume tumeroheline, suurem, piklik) * Juglans cinerea - hall pähklipuu - leht piklikum, teravam (elliptiline, piklik, tumeroheline) * Fraxinus excelsior - harilik saar - 9-15 lehekestt - paaritu sulgjad - jämesaagja servaga - õrnalt karvased roodude juurest (süstjam) * Fraxinus pennsylvanica - pensilvaania saar - 5-9 lehekest - lehel pung pruun (elliptilisem) * Syringa vulgaris - harilik sirel - lehed munajad, terve servaga - paljad (südajas, teistmoodi tuhmid, ühtlaselt teravneva tipuga, alt sirge) * Syringa josikaea - ungari sirel - alt valkjas/ sinakas roheline - alt karvane - ripsmeline - kiilja alusega
Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed) Pseudotsuga menziesii harilik ebats...
Berberis vulgaris – harilik kukerpuu Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, peenogalise servaga (hamba tipp on nõeljas), alt hallikad, 3...6 cm pikad ja 1,5...3 cm laiad. Leheroots on lühike. Berberis thunbergii – Thunbergi kukerpuu Lehed on äraspidimunajad või mõlajad, terveservased, ovaalse või ümmarguse tipuga, 1...3 (4) cm pikad, alt hallikasrohelised. Philadelphus coronarius – harilik ebajasmiin Lehed on munajad või (lai)elliptilised, jämesaagja servaga, allküljel roodude nurkades (või ka roodudel) karvad, mujalt paljad, (4) 5...10 cm pikad ja 2...5 cm laiad. Ribes rubrum – punane sõstar Lehed 3...5-hõlmalised, ebaühtlase saagja servaga, paljad või alt karvased, kuni 6 (5...8) cm pikad, kuni 7 cm laiad. Ribes nigrum – must sõstar Lehed 3(...5)-hõlmalised, ebaühtlaselt jämesaagja servaga, alt väikeste kollaste näärmetäppidega, leheroots näärmetäppidega, kuni 8 (5...7) cm pikad, kuni 10 (5...10) cm laiad. Ribes alpinum – mage sõ...
korbaks.Pundad koonilised ja vaiguta. Lehised on heitlehised ,sirged ,kõrged , hõreda Lehis Larix võra ja pikkade okste ning väga vaiguse puiduga puud. Kuulub õlipuuliste sugukonda; Madalad kuni kõrged puud 10-50m; või kõrged põõsad; Võra on munajas, elusvõra muutub aastate jooksul Saar Fraxinus laiovaalseks; Koor noortel puudel rohekas või hall, ka helepruun; vananedes muutub hallikaks, pruunikaks korbaks koorevagudega. Heitlehine, puud ja põõsad. Pungad Jalakas Ulmus vahelduvalt, kaherealiselt, võrsed sik-sakjad. Heitlehised puud või kõrged põõsad. Koor on hallikaspruun/ osadel valkjate peenete
SIREL Dendroloogia referaat SISUKORD: 1. SISUKORD................................................................................2 2. SIRELI LEVIK............................................................................3 3. SIRELI KLASSIFIKATSIOON.........................................................3 4. SIRELI PEREKONNA ALAMPEREKONNAD.....................................4 5. LEHT........................................................................................5 6. PUNGAD....................................................................................5 7. OKSAD......................................................................................5 8. ÕIED.........................................................................................5 9. VILJAD .....................................................................................5 10. ERINEVAD SIRELISORDID...........
Mürgine või kasulik? Nii nagu puudub selge piir ravimi ja mürgi vahel, pole seda kerge tõmmata ka ravim- ja mürktaimede vahele. Küsimus on alati koguses ja selles, kuidas neid kasutada. Mitmed erinevad puit- ja ka rohttaimed sisaldavad ainet fütonsiid, mis on lenduv taimset päritolu fenoolne ühend, millel on mikroobe hävitav või nende elutegevust pärssiv toime. Selle definitsiooni järgi võib väita, et puittaimed, mis sisaldavad fütonsiide on osaliselt mürgised, kuid väikses koguses tarvitades meile kasulikud, olles looduslikuks antibiootikumiks. Ohtralt fütontsiide eritavad puittaimedest näiteks harilik kadakas, harilik toomingas, harilik mänd, arukask, sookask, harilik kuusk, harilik haab, sarapuu. Keskmiselt fütonsiide eritavad siberi lehis, harilik saar, harilik pärn, sanglepp, hall lepp, siberi seedermänd, harilik pihlakas, suur läätspuu, harilik sirel, tatari kuslapuu. Okaspuud eritavad fütonsiide aasta läbi peaaegu muutumatul hulg...
Hästi Varjutaluv. Hästi arenenud sammasjuurestik, arenenud sammasjuurestik, väga väga tormikindel. Eluiga kuni 1200 aastat. tormikindel. Eluiga kuni 600 aastat. Annab kännuvõsu. Annab palju kännuvõsu. VÕRDLUSTABEL – PEREKOND SAAR ja SIREL harilik saar harilik sirel Ungari sirel Ladinakeeln Fraxinus excelsior Syringa vulgaris Syringa josikaea e nimetus ja Kagu-Euroopa. Ungari, Jugoslaavia, Taga- liigid Karpaatia. Kõrgus, m 35-40 m 5-8m 3-7 m. Koor,Võrsed tüvekoor sile, rohekas, hiljem koor hallikaspruun, rõmeline
TALLNNA ÜLIKOOL Referaat Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks Tarmo Vaarmets KUTTB-1kõ 2013 2 1. Sisukord 1. Sisukord.........................................................................................................................2 2. Eessõna.........................................................................................................................3 2.1. Eesti pärismaised puud.................................................................................................3 2.2. Eesti pärismaised põõsad..............................................................................................3 3. Eesti pärismaiste puuliikide nimestik............................................................................4 3.1. Eesti ...
Kõrgus 5...40 cm · kasvab nii madal- ja siirdesoos kui ka rabas, soo- ja rabametsades · eelistab alaliselt märga läbivooluga kohta · taim on mürgine nii kariloomadele kui ka inimestele · taim on parkaineterikas, temast on saadud musta värvi · ravimtaimena rahvameditsiinis naistehaiguste puhul HARILIK SAAR Fraxinus excelsior L. · kuulub sugukonda õlipuulised, perekonda saar · mitmeaastane heitlehine lehtpuu · ühekojaline · kõrgus 25...35 (40) m · saab 150...200 (300) a vanaks · viljad on söögiks mõningatele lindudele · puit väga väärtuslik HARILIK MÄND Pinus sylvestris L. · kuulub sugukonda männilised, perekonda mänd · on kuni 40 (50) m kõrgune igihaljas okaspuu · vanus võib olla 300...400 (kuni 600) aastat · ühekojaline · leplik liigniiskuse ja ka
3. VARS 3.1. Morfogenees ja steeliteooria Varre varajane histogenees vastab eespool kirjeldatule. Edasisel diferentseerumisel, kasvukuhikust kaugemal on märgata rakkude jagunemist nelja suuremasse rühma (joonis). Välimist, tuunikast tekkinud kihti nimetatakse protodermiks, sellest kujuneb epiderm. Protodermist seespool paikneb korpusest pärinev proparenhüüm, millest tekivad kõik esikoore koed, edasi tuleb püsimeristeem, mis areneb prokambiumiks ning algsäsi, mis muutub edasise arengu käigus säsiks. Prokambiumist tekivad kesksilindri välimised kihid -- protofloeem, uus prokambium ja protoksüleem. Püsimeristeemi ja algsäsi derivaate nimetatakse kesksilindriks ehk steeliks. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi, nende evo...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus - ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Kenno Epler Leedu metsaseadus Referaat õppeaines ,,Metsapoliitika ja metsanduse ajalugu" Juhendaja lektor Meelis Teder Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Leedu metsandus........................................................................................................... 4 1.1. Ülevaade................................................................................................................. 4 2. Leedu metsaseadus........................................................................................................ 6 2.1. Ülevaade....................................
Õied- ühesugulised, Viljad- kolmekandilised pähklid, puitunud kestaga PÄHKLIPUU Juglans Mullastik- viljakat Niiskus- Valgus- poolvarju, päikesepaistelist Haljastusväärtus- dekoratiivne. Levinud haljastuses Puu võra- Lehed- suured, paaritusulgjad, vahelduvad, abilehtedeta, terve või hambulise servaga Õied- emas ja isasõied Viljad- tiivutu luuvili, palja või karvase rohelise viljakattega SAAR Fraxinus Mullastik- viljakat mulda Niiskus- Valgus- valguslembesed Haljastusväärtus- kasutatakse tihti Puu võra- Lehed- vastakud ja paaritusulgjad, liitlehed Õied- ühe või kahesugulised, liht või liitpööristes 1 Viljad- kuiv, nahkjas pähklike Suur mullakurnaja, kuna puudel on agressiivne juurestik SIREL Syringa Mullastik- lubjarikast Niiskus- Valgus- Päikesepaisteline
Hendrik Relve ,,Puude juurde" kokkuvõte 1) Haab (Populus temula) Haavametsad on Eestis kaasikute ja lepikute järel kolmandal kohal. (4%) lehtmetsade pindalast. Kõige rohkem on Eesti ida- ja kaguosas. Paljuneb seemnetest ning juurevõsudest. Seemned valmivad juunis (1 puu võib aastas lendu lasta kümneid miljoneid seemneid) Seemned juhtuvad harva idanema. Levib juurevõsude asemel edukamalt- võsusid levib kõikjale puu ümber 25 meetri ulatuses. Noorte haavade oksad harunevad vähe ja on punsunud. Esimestel aastatel sirgub haava latv igal aastal tavaliselt tervelt meetri jagu.(kiirekasvuliseim puu Eesti metsades). Haava eluiga on alla 100 aasta. Suured haavad on enamasti juba seest mädad, seda põhjustavad paljud seeneliigid. Haavakoor on teistest puukoortest toitvam. Halli tooniga haavad nakatuvad seenhaigustesse kergemini, kui roheka koorega haavad(elujõulisemad tänu klorofülli rohkusele). Haavalehed väris...
2 Kontrolltöö küsimused õppeaines „Puiduteadus“ Kontrolltöö hõlmab mooduleid 4-8. Küsimustele vastamiseks lugege läbi loengukonspekt, vaadake läbi loenguslaidid ja lugege E. Saarmanni „Puiduteaduse“ paljundatud materjali. 1. Kirjeldage puukoore makroehitust. Joonistage skeem • Puukoor kasvab kahes kambiumi kihis: Elusrakkude niinekude kasvab vaskulaarse kambiumi tsoonist väljapoole floeemi (1/6 pooldumist ksüleemi rakkude kohta) Ühekihiline korgikambiumi kiht, milles tekib korkkude Puukooreks (ca 10% puu mahust) loetakse kõiki kihte, mis asuvad väljaspool kambiumi • Niin – füsioloogiliselt aktiivne sisekiht • Korp – surnud rakkudega väliskiht Puukoore ehitus: Epidermis- kattekude, mis paikneb noores koores, vanades puudes leidub seda ainult puu ülaosades Periderm- korkkude, vanade puude koore välimine kiht Cortex- primaarne ko...
Esineb lülipuit, mis on hele- või tumepruun. Ristlõikepinnal on selgelt näha säsikiired. Puit raske, kõva, elastne, heade tugevusomadustega, vees muutub mustaks, mis on eriti hinnatud mööblitööstuses ja tarbekunstis. Korgitamme (Quercus suber) koorest saadakse korgina kasutatavat materjali. Korgi äralõikamine ei kahjusta puud, see kasvab tagasi ja on järelikult taastuv loodusvara. Kork on arenenud arvatavasti kaitseks metsatulekahjude vastu. Harilik saar Fraxinus excelsior Tüvi sirge, väikese koondega, hästi laasuv. Koor noore eas sile rohekas, vanemas eas sügavate pikirõmedega või madalate ristirõmedega. Pungad süsimustad, ladvapung suur. Üldiselt külmakindel. Noores eas talub varju, vanemad puud on aga valgusnõudlikud. Mullaviljakuse suhtes nõudlik. Juurestik hästi arenenud, seetõttu ka tormikindel. Puit on väärtuslik, tugev ja dekoratiivne. Harilik pärn Tilia cordata
PUITTAIMED Eestis kasvavaid okaspuid: Harilik mänd (pinus sylvestris) MA: 1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Pungad munajad, pru...
Ei talu liigniiskust, talub aga lühiajalist üleujutust. Väga võimsa juurstikuga, Eestis kõige tormikindlam. Puit väga heade omadustega ja kõrgelt hinnatud. Puitu nimetatakse puiduteaduse rõngassooneliseks (suured sooned (augud) aastarõngastes. Esineb lülipuit, mis on hele- või tumepruun. Ristlõikepinnal on selgelt näha säsikiired. Puit raske, kõva, elastne, heade tugevusomadustega, vees muutub mustaks. Harilik saar Fraxinus excelsior 25-35m kõrgune puu. Tüvi sirge, väikese koondega, hästi laasuv. Koor noore eas sile rohekas, vanemas eas sügavate pikirõmedega või madalate ristirõmedega. Pungad süsimustad, ladvapung suur. Lehed kuni 40 cm pikad. Õitseb kevadel enne lehtede puhkemist, õied pruunides pööristes. Viljad valmivad sügisel ja jäävad puudele sageli ka talveks. Kiirekasvuline. Üldiselt külmakindel, kuid tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes. Noores eas talub varju
Pilet 22 Harilik jalakas (Ulmus glabra Huds.) [glábra] 25-30 m kõrguseks kasvav, tiheda ja laiuva võraga kodumaine puu, kasvab hajusalt üle kogu Eesti laialehistes segametsades. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega. Õitseb aprilli lõpus, viljad valmivad juuni keskpaigas, vili kuni 2,5 cm läbimõõduga karvadeta kileja tiivaga. Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikul...
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi-...
______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ ,,Puit ja puitmaterjalid" Eesmärgid Puit on kõige tuntum tarbe- ja ehitusmaterjal, tema omadused on olnud muutumatud aastatuhandete jooksul. Seoses tööstuse kiire arenguga on puitmaterjalide tootmine ja kasutamine 20. sajandi teisel poolel saavutanud kõrge tehnilise taseme. Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud materjalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Seepärast peab puitu hästi tundma õppima, teda ratsionaalselt tootma ning kasutama. Käesolev õppematerjal sisaldab olulist inform...
vineeriks. Kasutatakse haljastuses. Mandžuuria pähklipuu: Juglnas mandshurica Pärit Kaug-Idast, Korea, Põhja-Hiina. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 25m. Nõudlik valguse, mullaviljakuse ja niiskuse suhtes. Külmakindel. Liitlehed, lehekesi 11-19, hambad madalad, harvad, ripsmelise servaga, alt hallikad. Lehed kuni 1m pikad. Puit helepruun-hall. Puitu kasutatakse ehitus- ja mööblitööstuses. Kasutatakse haljastuses. 67. Harilik saar ja harilik sirel Harilik saar: Fraxinus excelsior Kasvab Euroopas, Väike-Aasias. Eestis kodumaine. Kõrgus 30m. Valguse ja mullaviljakuse suhtes nõudlik. Hiliskülma hell. Põuakindel, ei talu õhusaastet. Lehed paaritusulgjad liitlehed 9-15 lehekesega, need elliptilised, jämesaagjad, peaaegu rootsuta. Õied külgpungadest, tuultolmleja, õitseb aprilli lõpus-mai alguses. Õied tihedalt punakaslillades õisikutes. Viljastunud õitest moodustuvad 3cm pikkused lamedad, pikliku nahkja tiivaga pähklikesed. Puit kollakaspruun
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 ...
temast valmistatakse vineeri ja mööblit. Kindlast on kõik maalapsed näinud, et isa suitsusingi tegemiseks toob metsast just neid punaseid puid: sanglepp annab lihale kauni läike ja hea maitse. Lõpuks võib teda ka niisama kütteks kasutada, kuid kes seda raatsib, sest igast puuhalust võib ka midagi huvitavad nikerdada, kuna must lepp sobib pehme ja hästi töödeldava puidu tõttu selleks suurepäraselt. 86. Harilik saar Fraxinus excelsior Saarepuu otsast langevad seemned alla helikopteritena nagu vahtralt. Kui erinevalt vahtrast on saarel viljad ühekaupa. Neist ei saa ka pikka nina teha. Kui vahtra seemned leiavad uue puu jaoks kasvukoha juba sügisel, siis enamik saare seemneid lendab õhus hoopis kevadel. Tegelikult on neil kahel puul aga väga vähe ühist. Näiteks on saarel liitlehed, mille tõttu võib teda pihlakaga sassi ajada. Kuid saare lehed on rohkem läikivad, pole karvased ja jämedalt saagja servaga
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on k...
1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek...
teiste puuliikidega (kuusk, kask, lepad). milj. taime, so. 1000 1500 ha. Alustati tamm, leinatamm jne. Harilik tamm on Suhteliselt harva moodustab ka 1999. a. kevadel, kui istutati 130 Harilik levinud pargipuu, laialt kasutatav puhtpuistusid. tamm - Quercus robur haljastuses. Harilik saar - Fraxinus Tamme perekond on väga liigirikas, teatakse 450- excelsior 500 erinevat tammeliiki. Kõrge puu 25-35 m. eesti kõige kõrgem saar Harilik vaher Acer platanoides 6. Metsa kasvukohatüübid
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
