Dendroloogia OKASPUUD Sandra Kaasik Siberi/ euroopa seedermänd 5 kaupa, karvadega Siberi seedermänd makedooniamänd Must mänd • 2 kaupa mägimänd • 2 kaupa keerdmänd • 2 kaupa Torkav kuusk Torkav kuusk Kanada kuusk Harilik kuusk Harilik kuusk Must kuusk Must kuusk Ajaani kuusk Ajaani kuusk Glehni kuusk Kanada kuusk Kalifornia ebaküpress Nutka ebaküpress mägiebaüpress Mägi-ebaküpress Mägi ebaküpress Harilik elupuu Kalifornia elupuu Korea elupuu Korea elupuu Hiigel elupuu Harilik kadakas Sabiina kadakas Sabiina kadakas Virgiinia kadakas Harilik kadakas Roomav kadakas Korea nulg Euroopa nulg Euroopa nulg Palsami nulg Siberi nulg Eriokkaline tsuuga Kanada tsuuga idajugapuu värdjugapuu Harilik jugapuu mikrobioota hiibapuu
*Pung munajas, vaigune. *Käbi kõverdunud, kaetud valge vaiguga, rippuvad, seemnesoomused nahkjad, apofüüs lame, väikese rombja tipuga. Kitsad seemnesoomused 22) Pinus cembra subsp. Sibirica siberi seedermänd *Võrse karvane(tihedad punakas-pruunid karvad), jäme. *Okkad 5 kaupa kimbus, 3 tahulised, jämedad, okka servas hambad (kare), kinnituvad võrsele tihedalt. *Käbi(5-10) tömpmunajas. Seemnesoomused paksud, tihedalt ligihoiduvad, kaetud ruskete karva. Perekond hiibapuu (Thujopsis) 23) Thujopsis dolabrata harlik hiibapuu *Võrset katavad soomusetaolised lehed, pealt tumerohalised, all valged õhulõhe laigud.*Käbi(1,2-1,8) võrsel püstiselt, piklikult kerajas, pruun. Seemnesoomused puitunud, tipp nõrgalt tagasipöördunud. Apofüüs kaksikpüramiidjas, terava tipuga. Perekond elupuu (Thuja) Ühekojalised, lehed okkataolised või soomusjad. 24) Thuja occidentalis harlik elupuu
1) Perek. nulg - Abies 2) Perek. ebatsuuga - Pseudotsuga 3) Perek. kuusk - Picea 4) Perek. mänd - Pinus 5) Perek. lehis - Larix 6) Perek. tsuuga - Tsuga NB! Männiliste sugukonda kuulub ka perek. seeder, mis aga Eestis ei kasva ning mida ei tohi segi ajada mändide perekonda kuuluva seedermänniga! b) Küpressilised Cupressaceae 1) Perek. kadakas - Juniperus 2) Perek. elupuu - Thuja 3) Perek. ebaküpress - Chamaecyparis 4) Perek. hiibapuu - Thujopsis 5) Perek. mikrobioota - Microbiota c) Jugapuulised Taxaceae 1) Perek. jugapuu - Taxus Eesti looduslikus flooras on esindatud 3 okaspuude sugukonda: männilised 2 liigiga (harilik kuusk ja harilik mänd), küpressilised i liigiga (harilik kadakas) ning jugapuulised 1 liigiga (harilik jugapuu). Seega esineb meil looduses vaid 4 okaspuuliiki, kuid võõrpuuliikidena kasutatakse haljastuses ometi sadu erinevaid taksoneid.
Mullastiku suhtes nõudlik, tahab viljakaid TINGIMUSED huumusrikkaid muldi. Väga varjutaluv. Pikaealine, saab kuni 4000 aastaseks. KASUTAMINE Puit on hinnatud, kuid areaal on tunduvalt vähenenud ja enamus kasvukohti on kaitse all. Talub hästi kärpimist, kasutatakse väga laialdaselt haljastuses. Harilik jugapuu Taxus baccata Areaal Harilik jugapuu Taxus baccata Harilik jugapuu Taxus baccata Talub kenasti lõikust Hiibapuu Thujopsis dolabrata AREAAL Jaapan SUURUS 15-35 m VÕRA Esineb kaks võravormi - kitsas horisontaalsete okstega või laikoonusjas mitme tüvega. Võib kasvada ka põõsana. KOOR, VÕRSED Tüvekoor tumepunakaspruun, õhuke ja eraldub peente ribadena. Võrsed ererohelised, tugevad ja läikivad. LEHED Soomusekujulised. Lamedad, pealt läikivad rohelised, külgmised soomused
leherootsust, sügisel langeb leht tervikuna n arukask Liitleht koosneb pearootsust ja sellele üksikult iseseisva rootsuga kinnituvatest lihtlehtedest, mis sügisel langevad osadena Liitlehtede jaotumine Sulgjad liitlehed a) paaritusulgjad n pihlakas, saar b) paarissulgjad n suur läätspuu Sõrmjad a) kolmetised n liblikõielised b) neljatised n väike läätspuu c) viietised n metsviinapuu Lehekujud Soomusjas n elupuu, hiibapuu Okas n mänd, kuusk, nulg Lineaalne n eerika Süstjas n enelas, liguster Elliptiline n harilik toomingas, laukapuu Lehekujud Munajas n harilik sirel Äraspidimunajas n must lepp, harilik kikkapuu Ümar n harilik haab Kolmnurkne n kanada pappel Südajas n pärn Mõlajas n harilik näsiniin Lehekujud Ovaalne n lodjapuu, pukspuu Talbjas n harilik ja Thunbergi kukerpuu Rombjas n arukask Hõlmine n harilik luuderohi Kilpjas n kilplehik
valge hangunud vaiguga, tipust vaadates on erinevad värvid , helepruun ja tumepruun ) Pinus cembra subsp. sibirica siberi seedermänd (okkad 5 kaupa, jämedamad, võrse on jäme ja kaetud roostepruunide karvadega, pung on väike ja päkapikumütsi kujuga) Käbid (väga imelikud, ebasümmeetrilised , korrapäratud, suured soomused, beezikaspruun värvus) Praktikum4 Cupressaceae- Küpressilised Thujopsis dolabrata hiibapuu (nagu kunst, tagant on enamjaolt valge ,koos rohelisega, tugev lõhn, võrseid katavad soomusekujulised lehed) Thuja occidentalis harilik elupuu (soomusetaolised lehed, võrsed on pruunid, lehtede peal on õlinäärmed , sellised pallikesed) käbid (hästi pisikesed, pehmed mingi 0,5 cm, pruunid) Thuja plicata Hiigelelupuu (nagu soolikas, pikad lehe, lapikud, tagant heledam roheline, koos õhulõhe laukudega, võrse on helepruun oranzikam) Käbid (natuke suurem
OKASPUUD NULUD Abies Mullastik- nõudlikud, tahavad viljakat savikat mulda Niiskus- Valgus- Enamus talub poolvarju. Varju taluvad siberi nulg ja euroopa nulg. Valgust vajavad hall nulg. Haljastusväärtus- Dekoratiivsed Puu võra- Terava tipuga. Kitsakoonusjas kuni laikoonusjas Okkad- lineaalsed, allküljel varusatud valkjate õhulõheridadega kinnitudes ümardunud alusega otse oksale. Asetsevad oksal kamjalt. Käbid- ovaalsed kuni silinderjad, asetsevad püstiselt võra ülemistel osktel Nulud ei talu õhusaastega linnakeskkonda väljaarvatud Hall nulg. Mõned liigid on vastuvõtlikud haigustele ja kahjuritele KUUSK Picea Mullastik- niiskeid muldi tahavad har ja must kuusk, niiskust ei taha torkav kuusk Niiskus- kuivem kliima ja merelisem kliima Valgus- oleneb sellest kui hallikad ja kui sinakad on okkad. Mida intensiivsemalt see värv eraldub seda rohkem vajavad valgust. Haljastusväärtus- Kvaliteetne ja va...
mööbel, puhkpillid, pildiraamid). Alamperekonnad 2- ja 3-okkalised männid (Pinus e Diploxylon); 5- okkalised männid (Pinus e Haploxylon); Sugukonda kuuluvad 10 perekonda- sekvoia, sekvoiadendron, metsasekvoia, krüptomeeria, glüptostrobus, sooküpress, kunningaamia, taivaania, sirmokas, atrotaksis. Perekonnad: kadakas, küpress, ebaküpress, värdküpress, elupuu, hiibapuu, mikrobioota (põhjapoolekral); fistroia, Callitris (lõunapoolkeral). Ladina keelne Okaspuude rühmad Perekond Tunnused nimetus Koor on suhteliselt õhuke ja peene rõmeline,vanemas eas tekib soomusjas või
Kõrgus 20-25m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik. Külmakindel. Okkad karedad, kolmetahulised, 5- kaupa kimbus, 5-14 cm pikad. Käbid 5-10cm. Seemned tiivata, ligi 1cm. Puit h. männi puidust kergem ja pehmem. Roosakas, vastupidav ja hästi töödeldav. Puitu kasutatakse ehitusmaterjali ja mööbli valmistamiseks. Vaigust tehakse tärpentiini, kampolit, palsamit. Seemneid kasutatakse toiduks ja pardümeerias ning hambapastades. Kasutatakse ka haljastuses. 15. Küpressiliste sugukond ja hiibapuu Küpressiliste sugukond: Küpressiliste sugukonda kuulub 20 perekonda 130 liigiga, nad on ühe- või kahekojalised igihaljad puud ja põõsad. Perekondadeks eraldatakse lehtede, käbide alusel vist (pk elupuu käbisoomused avanevad, pk kadakas käbisoomused lihakad ega avane). Lehed on soomused või okkad, käbid väikesed. Kasutatakse haljastuses, puitu ning kadaka marju. Hiibapuu Thujopsis dolabrata Pärit Jaapani mägedest. Eestisse sissetoodud. 1-3,5 meetrine põõsas
euroopa lehis jt) III Keskmise kõrgusega puud, h = 26 35 m (siberi nulg, serbia kuusk, keerdmänd, siberi seedermänd jt) IV Madalad puud, h = 16 25 m (torkav kuusk, kanada ja must kuusk, kanada tsuuga, palsaminulg, makedoonia (rumeelia) mänd, harilik elupuu jt) V Väga madalad puud, h = 6 15 m (harilik kadakas, harilik jugapuu (Eestis) jt). Põõsaid võib kõrguse järgi rühmitada alljärgnevalt: I Kõrged põõsad, h =2 5 m (mägimänd, harilik elupuu, hiibapuu jt) II Keskmised põõsad, h = 1 2 m (hariliku kuuse, hariliku elupuu, mägimänni kääbusvormid jt) III Madalad põõsad, h < 1 m (sabiina kadakas, mitmed okaspuude kääbus- ja padjandvormid). Maailma kõrgeimad puud tänapäeval on ranniksekvoiad (Sequoia sempervirens), mis kasvavad USA California osariigi loodeosas. Kõrgeima puu kõrgus on 112,5 m ja tüvediameeter 7,68 m (2004). Kõige kõrgem teadaolev mõõdetud puu maakeral on olnud mammutipuu (hiidsekvoia)
Siberi seedermännist saadakse pliiatsi-, vineeri- ja resonantspuitu muusikariistade tarbeks, seda kasutatakse ehitustel ning sellest tehakse aknaraame ja mööblit. Seedermännist tehtud kapi riidekoi ei tule. Väga hinnaline on ka vaik, millest saadakse tärpentini, kampolit, hinnalist palsamit. Okastest tehakse vitamiinikontsentraati, okkajahu ja pastat. Kasutatakse haljastuses. 15. Küpressiliste sugukond (Cupressaceae) ja hiibapuu (Thujopsis dolabrata) Cupressaceae - sugukonda kuulub 20 perekonda u 130 liigiga, nad on kahe- või ühekojalised püstiste või laiuva võraga rikkalikult harunenud igihaljad puud ja põõsad. Lehed vastakuti ja paariti või kolmekaupa männastes. Valminud (liit)emaskäbid puitunud, nahkjate või lihakate soomustega. Perekonna kadakas (Juniperus) käbisoomused lihakad (marjataolised) ega avane. Perekondi Thuja, Thujopsis, Chamaecyparis, Juniperus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
