Nektariin Nektariin on väikese siledakoorelise viljaga virsikusort. Varem räägiti virsikust ja nektariinist kui kahest täiesti erinevast liigist. Praegu on nektariini ladinakeelne nimetus Prunus persica ehk virsik. Virsikud jagunevad koore omaduste ja luuseemne eraldumise alusel kolme gruppi: 1) kergelt sametise, viltja udeja karvkattega ja hõlpsasti eralduva luuseemnega.2) samuti karvkattega, kuid halvasti eralduva luuseemnega 3) nektariinid ehk sileda koorega viljad. Virsik pärineb Hiinast, kus teda tunti juba 3000- 4000 aastat tagasi. Tänapäeval viljeldakse kõigi maakera subtroopilise kliimaga piirkondades. Virsik (k
14 Must aroonia Aronia melanocarpa var. grandifolia 15 Jaapani ebaküdoonia Chaenomeles japonica 16 Harilik viirpuu Crataegus rhipidophylla 17 Karvane viirpuu Crataegus submollis 18 Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa 19 Metskibuvits Rosa majalis 20 Näärelehine kibuvits Rosa pimpinellifolia 21 Põõsasmaran Potentilla fruticosa 22 Harilik ploomipuu Prunus domestica 23 Haraline ploomipuu Prunus cerasifera var. divaricata 24 Harilik kirsipuu Prunus cerasus 25 Maguskirsipuu Prunus avinum 26 Harilik toomingas Prunus padus LIBLIKÕIELISED LEGUMINOSAE 27 Harilik robiinia Robinia pseudoacacia 28 Suur läätspuu Caragana arborescens 29 Väike läätspuu Caragana frutex PÄRNALISED TILIACEA
14 Must aroonia Aronia melanocarpa var. grandifolia 15 Jaapani ebaküdoonia Chaenomeles japonica 16 Harilik viirpuu Crataegus rhipidophylla 17 Karvane viirpuu Crataegus submollis 18 Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa 19 Metskibuvits Rosa majalis 20 Näärelehine kibuvits Rosa pimpinellifolia 21 Põõsasmaran Potentilla fruticosa 22 Harilik ploomipuu Prunus domestica 23 Haraline ploomipuu Prunus cerasifera var. divaricata 24 Harilik kirsipuu Prunus cerasus 25 Maguskirsipuu Prunus avinum 26 Harilik toomingas Prunus padus LIBLIKÕIELISED LEGUMINOSAE 27 Harilik robiinia Robinia pseudoacacia 28 Suur läätspuu Caragana arborescens 29 Väike läätspuu Caragana frutex PÄRNALISED TILIACEA
Aed-ploomipuu - Prunus domestica Alõtsa(haraline ploomipuu) - Prunus cerasifera Laukapuu - Prunus spinosa Maguskirsipuu - Cerasus avium Stepp-kirsipuu - Cerasus fruticosa Lõhnav kirsipuu - Cerasus mahaleb Hapukirsipuu - Cerasus vulgaris Aed-õunapuu - Malus domestica Mets-õunapuu - Malus sylvestris Aed-pirnipuu - Pyrus communis Harilik küdoonia - Cydonia oblonga Jaapani ebaküdoonia - Chaenomeles japonica Must aroonia - Aronia melanocarpa Harilik vaarikas - Rubus idaeus pampel - Rubus fruticosus Must sõstar Ribes nigrum Punane sõstar Ribes rubrum Karusmari - Grossularia
17. Cartaegus submollis Karvane viirpuu 17 18. Rosa rugosa Kurdlehine kibuvits 18 19. Rosa majalis Metskibuvits 19 20. Rosa pimpinellifolia Näärelehine kibuvits 20 21. Potentilla fruticosa Harilik põõsasmaran 21 22. Prunus cerasifera var. Divaricata Haraline ploomipuu 22 23. Prunus domestica Harilik ploomipuu 23 24. Prunus cerasus Hapu e. Harilikkirsipuu 24 25. Prunus avium Maguskirsipuu e. Murel 25 26. Prunus padus (Padus avium) Harilik toomingas
Lehed paaritusulgjad (5-9). Tugevalt kortsus. Alt ja roots karvane. 18) Rosa majalis metskibuvits Lehed paaritusulgjad liitlehed (5-7), piklikovaalsed. Alt, pealt, roots karvased (hallid). 19) Rosa pimpinellifolia nääreleheline kibuvits Lehed ovaalsed/ümarad (7-11). Serv peensaagjas. Paljad. Lehed väiksemad kui metskibuvitsal. 20) Potentilla fruticosa põõsasmaran Lehed sulgjad, ebakorrapärased (3-7), kitsad, süstjad. Siidjate karvadega. 21) Prunus domestica harilik ploomipuu Lehed elliptilised/äraspidimunajad. Tipp terav/tömp. Alt karvane, eriti roodude lähedalt. Leherotsudel 1-2 nääret. 22) Prunus cerasifera var. Divaricata haraline ploomipuu Lehed elliptilised/munajad. Serv peensaagjas. Tipp terav. Leheroots lühike ja paljas. Värsked lehed kergelt läikivad. 23) Prunus cerasus harilik kirsipuu Lehed elliptilised/äraspidimunjad. Tipp teravnev. Serv täkilisaagjas. Lehed paksud, nahksed
saagja servaga,väiksed, tumerohelised, pole karvane. · Näärelehine kibuvits · Rosa pimpinellifolia Sulgjad(ebakorrapärased) kitsad, terve servaga, hallkarvased · Põõsasmaran · Potentilla fruticosa Elliptiline või äraspidi munajas, lehe tipp tömp või nõrgalt teravnev, täkilis saagaja servaga, altküljelt pehmekarvased, lühike karvane roots, LEHE ROOTSUL ESINEVAD NÄÄRMED · Harilik ploomipuu · Prunus domestica Elliptiline kuni munajas, peensaagja servaga Ühtlaselt teravneva tipuga Rood alt karvased Leheroots pealt tumevioletne · Haraline ploomipuu e. Alõtsa · Prunus cerasifera var. divaricata Elliptiline kuni äraspidi munajas Lühidalt teravneva tipuga Laikiilja alusega Täkilis saagja servaga Igal lehehambal on nääre · Hapu e. Harilik kirsipuu · Prunus cerasus
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDAJA Älis Saadjärv VIRSIK, NEKTARIIN JA PASSION Referaat Toiduaineõpetuses Pärnu 2010 VIRSIK ladina keeles: Prunus persica inglise keeles: peaches vene keeles: itaalia keeles: pesco prantsuse keeles: pêcher soome keeles: persikka rootsi keeles: persika saksa keeles: Pfirsich Kirjeldus Virsik on väga hinnatud puuvili nii kauni välimuse kui mahlase viljaliha meeldiva maitse tõttu. Virsiku pind on karvane, ühel küljel on madalam või sügavam vagu ja varrepoolses otsas süvend. Enamasti on koor rohekaskollane, erkkollane kuni punane, päikesepoolsel küljel on tavaliselt punane laik
- paaritu sulgjad liitlehed - ovaalsed või täiesti ümmargused - korrapärased peensaagja servaga - väiksed astlasd (tuhmikas rohelised väikesed lehekesed, teravad saagjad okkad) * Potentilla fruticosa - põõsasmaran - lehed sulgjad liitlehed - lehekesi keskelt läbi viis - süstjad lehekesed 3-7 - pealt ja eriti alt siidkarvased - õied kuldkollased (tillukesed lehed, kergelt äraspidine) * Prunus domestica harilik ploomipuu - lehed elliptilised või äraspidimunajad, tuhm roheline - tömbi või teravneva tipuosaga - täkilissaagja servaga, kergelt ümarad - lehed pealt paljad, tumerohelised - alt hallid, pehme karvased (eriti rood) - rootsul näärme tipud * Prunus cerasifera var divaricata haraline ploomipuu ehk Alotsa - leht väga varieeruv: elliptiline, äraspidine või munajas - ühtlaselt teravneva tipu osaga
huulepalsamites,sampoonides,kreemides. Buthyl Phenyl Methyl Propional- kasutatakse nahaärritust leevendavates kreemides. Nivea huulepalsam Cera Microcristallina- kasutatakse beebiõlides ja mineeralõlides. Paraffinum Liquidum- kasutatakse mähkmetes,kreemides. Polyglyceryl-3 Diisostearate- kasutatakse päikesekreemides,näoseerumites. Butyrospermum Parkii Butter-kasutatakse näomaskides. Ricinus Communis Seed Oil- kasutatakse sampoonides ja dusigeelides. Prunus Amygdalus Dulcis Oil- kasutatakse kehakoorijates ja dusiõlides. vesi Glycerin- kasutatakse pesuvahendites. Glyceryl Glucoside- kasutatakse meigieemalduskreemides. BHT- kasutatakse nätsudes. lõhnaained CI 77891- kasutatakse silmapliiatsites ja kulmupliiatsites. CI 77492- kasutatakse küünelakkides.
Rosa pimpinellifolia nääreleheline kibuvits ( õied on valged ja lõhnavad, viljad mustad, lehed on väiksemad ja lehti on rohkem 7-11 lehte, kujult ovaalsed või ümarad, peene saagja servaga) Potentilla fruticosa põõsasmaran (0,5-1m suurune harali põõsas, hästi tilluke leht , lehed on sulgjad , 3-7 lehekest, lehed on terveservalised, siidkarvased) Prunus domestica harilik ploomipuu (eliptilised või äraspidimunajad, täkilise servaga , pealt leht paljas , alt pehme karvaga, lehe rootsul on näärmed) Prunus cerasifera var divaricata haraline ploomipuu e alõtsa (vili ümmargune või kergelt piklik, terava tipuga , peensaagja servaga, kiiljas alus, alt heledam roheline) Prunus cerasus hapu e harilik kirsipuu (lehed on eliptilise ja vahel ka äraspidi munajad, terava
KASVU- Eelistab viljakaid ja parasniiskeid muldi. Talub põuda ja saastatud õhku. Ei sobi tugevalt TINGIMUSED kinnitrambitud pinnas. Päikseline kuni poolvarjuline kasvukoht. KASUTAMINE Sobib kasutamiseks üksikult, rühmadena, alleepuuna suurematele haljasaladele. Sobib väga hästi linnatingimustesse. Hõbepärn Tilia tomentosa Areaal Hõbepärn Tilia tomentosa Hõbepärn Tilia tomentosa Perekond Prunus Taimeperekond Prunus koosneb 430 liigist. Ühesugust perekonnanime jagavad laukapuud, toomingad, ploomid, kreegid, aprikoosid, virsikud, mandlid, alõtshad ja kirsid. Paljusid perekonna liike kasvatatakse laialdaselt nii viljade kui ka dekoratiivsetel eesmärkidel. Perekonna esindajad võivad olla nii heitlehised kui ka igihaljad. Neil on enamasti lihtlehed, lehed asetsevad vaheldumisi. Õied on tavaliselt valged kuni roosad, mõnikord punased, viie kroonlehe ja viie tupplehega.
Taimesüstemaatika HarilikToomingas Mihkel Rätsep Rasmus Uusküla Taksonoomia Riik Taimed Plantae Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts Roosilaadsed Rosales Sugukond Roosõielised Rosaceae Perekond Toomingas Prunus Liik Harilik toomingas padus Ladinakeelne nimetus Padus avidum Riik Taimed Päristuumsed organismid Autotroofne eluviis Fotosüntees Botaanika Pilt on illustratiivne Hõimkond Õistaimed Katteseemnetaimed 1 ja 2 idulehelised
terava tipuga, kahelisaagja servaga, alt viltjate karvadega. Üheaastased võrsed kaetud väikeste ogadega, helepruunid, vanemad võrsed hallid. Rubus nessensis – kitsemurakas Lehed viietised või seitsmetised, viljuvatel kstel ka kolmetised. Lehekesed on munajad, teritunud tipuga, ühtlasedlt saagja srevaga, pealt hõredalt, alt tihedamalt karvased. Keskmine leheke on pika rootsuga. Leheroots on väikeste ogadega. Prunus domestica – harilik ploomipuu Lehed on elliptilised või äraspidimunajad, tömbi või teravneva tipuga, täkilissaagja servaga, pealt paljad, alt pehmekarvased, 4...8 cm pikad ja 2,5...5 cm laiad. Leheroots on 1...2 cm pikk, karvane, sageli 1...2 näärmega lehelaba läheduses. Prunus cerasifera var. Divaricata – haraline ploomipuu Lehed on elliptilised kuni munajad, ühtlaselt teravneva tipuga, peensaagja servaga, kiilja
........................................................................6 4. Pärismaised puud-põõsad söögiks.................................................................................8 4.1. Harilik kadakas (Juniperus communis)..........................................................................8 4.2. Kibuvits (Rosa)..............................................................................................................9 4.3. Laukapuu (Prunus spinosa)............................................................................................9 4.4. Pihlakas (Sorbus)..........................................................................................................10 4.5. Harilik sarapuu (Corylus avellana)...............................................................................12 4.6. Toominga (Prunus padus).............................................................................................12 4.7
on üsna ebameeldiva maitsega, mistõttu on ebatõenäoline, et keegi neid ohtlikus koguses sööb. Mürgituse tunnused: 20 marja söömisel võib tekkida palavik, valud rinna piirkonnas, iiveldus, oksendamine. Suuremad kogused põhjustavad iiveldust, kõhuvalu, oksendamist, värinaid, külma higi, peapööritust, verist väljaheidet, naha ja limaskesta tõmbumist sinakaks, südame rütmihäireid, hingamishäireid, neerukahjustusi. Prunus padus(harilik toomingas), Prunus serotina(hilistoomingas) ja Prunus trilobata(kolmehõlmaline mandlipuu) Viljaliha on tervisele kasulik. Marja sees olev kivi sisaldab seevastu mürgist ainet (amügdaliini). Kui amügdaliin seedekulglas laguneb, vabaneb happelises vesikeskkonnas soojuse ja ensüümide koosmõjul ühe ainena ka ülimürgine sinihape. Kõik toominga osad on mingil määral mürgised, kuid viljas asetsev kivi on kõige rohkem. Suure parkainete sisalduse
Viljaliha pehme, tumepunane, mahlane, vürtsikas, hapukasmagus. Mullastiku suhtes ei ole nõudlik, talvekindel, isetolmneja, hea haiguskindlusega. HAPUKIRSIPUUD 3-1 Prunus cerassus 'Läti-Leedu 2011k Vili valmib juulis, saagikas, varaviljuv, sün. Cerasus Madalkirss' talvekindel, isetolmleja. Tumepunased, vulgaris magushapud viljad. VAARIKMAASIKAD 4-1 Rubus illecebrosus Maasikvaarikas 2012k Vili valmib augustis, kannab vilju sama-
Veel erinevaid loomi: Amuuri tiiger (Panthera tigris altaica) Hiina alligaator (Alligator sinensis) Kaksküürkaamel (Camelus bactrianus) Hiina faasan (Phasianus colchicus) Loomade liigirikkus on väga suur, veel suurem on aga taimede liigirikkus, mis kasvavad Hiinas väga erinevate kliimadega aladel, mistahes maastikel. Erinevaid taimi: Bambus (Bambuseae) Ploomiõied (genus Prunus) Lootos (Nelumbo nucifera) Orhidee (Orchidaceae) Palju Hiina eluslooduse liike leidub ka mujal maailmas, kuid on ka suur arv liike, mis on ainult Hiinale iseloomulikud. Ülaltoodud näidetest on Eestis nii orhideesid kui ka amuuri tiigreid, hiina alligaatoreid (loomad on esinadtud Tallinna loomaaias). Punane panda (Ailurus fulgens) Punane panda elab mägistes metsades, ta on suhteliselt väike, tal on kohev saba ja taaruv kõnnak
Ploomipuude istandiku rajamine Koostanud: Eliisabet Ojar Räpina 2015 Sissejuhatus Kultuur valitud juhuslikult. Ootused töö koostamisel: saada tööga efektiivselt hakkama ning saada uut harivat informatsiooni. Olemasoleva istandiku lühikirjeldus: Asub Räpina Aianduskooli õppemajandi aias, ploomipuud ühes reas, palju erinevaid sorte. Kultuuri iseloomustus Levik, ajalugu Harilik ploomipuu ehk aed-ploomipuu (Prunus domestica) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv viljapuu. Harilik ploomipuu on levinud Euraasias, Põhja- Ameerikas ning Põhja- ja Lõuna-Aafrikas. Aed-ploomipuu hõlmab enamuse aedades kasvatatavatest ploomisortidest. Tänapäeval tuntakse maailmas üle 2000 ploomisordi. Aed-ploomipuu on tekkinud laukapuu ja haralise ploomipuu ristumisel juba 8500 aastat tagasi. Ploomipuul on 48 kromosoomi, sama palju kui laukapuul (32) ja haralisel ploomipuul (16) kokku
...................................................... 96 Vaher (Acer).............................................................................................................................. 96 Hõbepuu (Elaeagnus) ............................................................................................................... 98 Õunapuu (Malus) .................................................................................................................... 100 Kirsipuu (Prunus syn. Cerasus) .............................................................................................. 102 Toomingas (Prunus syn. Padus) ............................................................................................. 104 Äädikapuu (Rhus) ................................................................................................................... 106 Pihlakas (Sorbus) .........................................................................................
) Sug Morsaceae mooruselised o Morus alba mooruspuu o Ficus carica h. Viigipuu Sugukond Rosaceae roosõielised o eluvormid varieeruvad, sageli puittaimed o kibuvitsad ja roosid - perekond Rosa o h. pihlakas (Sorbus aucuparia) õunapuu (Malus domestica), pirnipuu (Pyrus communis), vaarikad ja murakad (Rubus spp.) aedmaasikas (Fragaria ananassa) viirpuu (p. Crataegus) o Perekond Prunus ploomipuu Prunus persica Prunus armeniaca Prunus padus Prunus cerasus kirsipuu Prunus domestica ploomipuu Selts Fagales pöögilaadsed eluvormilt puittaimed, sümbioosis bakteritega Frankia perekonnast Õied ühesugulised, silmapaistmatud nutjates või tähkjates, sageli rippuvates õisikutes Õiekate lihtne, koosneb 6 õiekattelehest Kroon puudub, Vili pähkel
viljad koristatakse pooltoorelt. Virsikust toodetakse mahla, kompotti, moosi, kasutatakse ka salatites, pannkookide katteks, jogurtites, pudingites jne. Sileda pinnaga virsikuid nimetatakse nektariinideks. Virsik on väga hinnatud puuvili nii kauni välimuse kui mahlase viljaliha meeldiva maitse tõttu. Nende jaoks, kelles virsiku karvane pind külmajudinaid tekitab, püütakse aretada siledama pinnaga sorte. Kuigi virsik kannab ladina keeles nime Prunus persica ehk pärsia ploom, on tema algkoduks siiski Hiina, kus vanades ürikutes mainitakse virsikut juba 2000 aastat enne meie ajaarvamist. Hõrk virsikukook Kogus Koostis- ja maitseained PÕHI 100 g või 0.75 dl Suhkur 1 tk Muna 1 tl Küpsetuspulber 2.5 dl Jahu veidi soola KATE
´Polar´ poolvari 5 Punasõstar ´Red Ribes rubrum ´Red 1 1,5 Täisvalgus/ Lake´ Lake´ poolvari Valge sõstar Ribes rubrum 1 1,5 Täisvalgus/ ´Jöteborgi Valge´ ´Jöteborgi Valge´ poolvari Hapukirsipuu Prunus cerasus 3 2,5 Täisvalgus/ ´Shokoladnitsa´ ´Shokoladnitsa´ poolvari Pirnipuu Pyrus communis 7 4 Täisvalgus/ ´Moskovskaja ´Moskovskaja poolvari Õunapuu ´Auksis´ Malus domestica 6 5 Täisvalgus/ ´Auksis´ poolvari
Noortel kuusepuudel on tüve koor punakaspruun või hall, sile. Umbes 35–40-aastastel puudel tüve alaosas koor lõheneb ja tekib plaatjas korp, mis veelgi vanematel (ligikaudu 100-aastastel) puudel hakkab kestendama. Eestis on kuusk tavaline metsapuu. Ta on nõudlik mullaviljakuse suhtes, tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes ja üsna põuatundlik. Kuusk talub varju ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub ta välja teisi puuliike. Magus- kirsipuu Prunus avium Magus kirsipuu on kiirekasvuline, koonilise võraga ja enamasti sirge tüvega puu. Looduslikus levilas on ta üks esimesi õitsejaid, jäädes silma massiliselt esinevate valgete õitega. Puu saab täiskasvanuks 60–80 aasta vanuselt ja on seejuures keskmiselt 20–25 m kõrgune. Tüve läbimõõt on seejuures 50–70 cm. Harva võib magus kirsipuu kasvada kuni 35 m kõrguseks ja tüve läbimõõt küündida kuni 120 cm. Tavaliselt on puu eluiga 70–100 aastat. agusale
õietolmu. Erinevad liigid õitsevad erineval ajal. Nektari saagikus on kuni 250kg/ha kohta. 1.3 Must sõstar ladinakeelne nimetus: Ribes nigrum. Õitsemise aeg: 1. mai - 15. mai. Meeproduktiivsus: kuni 30 kg/ha. Must sõstar on levinud marjakultuur. Õitseb mai alguses kuni 10 päeva. Mesilased on peamised musta sõstra tolmendajad. Meeproduktiivsus on kuni 30 kg/ha. Mesilased saavad peale nektari ka õietolmu. 1.4 Ploomipuu ladinakeelne nimetus: Prunus domestica. Õitsemise aeg: 5. mai - 20. mai. Meeproduktiivsus: kuni 70 kg/ha. Ploomipuu hakkab õitsema mai alguse poole, kokku umbes 10 päeva. Meeproduktiivsus 10-70 kg/ha. Õietolm on määrdunudklollane. 1.5 Harilik Vaher ladinakeelne nimetus: Acer platanoides. Õitsemise aeg: 3. mai - 15. mai. Meeproduktiivsus: kuni 200 kg/ha. Väga levinud puu eesti parkides ja maakodude ümbruses. Vaher hakkab õitsema umbes samal ajal kui kask läheb lehte. Õitseb kuni 2 nädalat
...........................................................................50 4.1Vaher (Acer).....................................................................................................................50 4.2 Hõbepuu (Elaeagnus)......................................................................................................51 4.3 Õunapuu (Malus).............................................................................................................52 4.4 Kirsipuu( Prunus syn. Cerasus).......................................................................................53 4.5Toomingas (Prunus syn. Padus).......................................................................................54 4.7Pihlakas (Sorbus)..............................................................................................................57 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................
see mis teeb suure osa maast raskesti ligipääsetavaks inimesele ja heaks koduks loomadele. Metsadega ei võeta väga midagi ette, neil lastakse olla, vahetevahel käivad inimesed ennast Aokigahara metsas üles poomas aga see on ka kõik. Järelkasvu pärast pole vaja muret tunda. Riik rahuldab oma puiduvajaduse impordiga olles üks suurimaid puidu importijaid maailmas, ise ei ekspordi. Enim levinud puudeks on Jaapani punane mänd, Sinine Jaapani tamm, Prunus zippeliana ja Loquat. Vaevalt on riigis mõni probeem metsaga. See kaart näitab Jaapani elektri tootmis paiku ning elektri toimetus teid, sammuti vahet 60 ja 50 Hz süsteemis. Jaapanis toodetakse elektrit fossiilkütustest( u. 13,7%), gaasist(u. 44,4 %), söest( u. 30,3%), hüdroelektrijaamades (u. 8,5%), Taastuvast energiast (u. 2,2%) ja tuumajaamades(u. 1%). Imporditakse energiaks enamjaolt gaasi ja sütt. Sammuti ka naftat, maagaasi ja ka uraani.
LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu Cotoneaster Prunus scandinavicus Ploomipuu Harilik tuhkpuu
вид рода Слива семейства Розовые (Rosaceae), а также плод этого дерева. Абрикос называют также жёлтосливником, морелью, курагой, жерделью, урюком. Абрикос сибирский (Prunus sibirica L.), растущий в диком состоянии в горах Даурии, — это другой вид рода Слива. 1.14 Гранат обыкновенный (Granaatõun) - Родовое название лат. Punica «пуника» происходит от латинского слова лат. punicus — пунический, карфагенский, по широкому распространению растения в
.........................................................14 7. Pinus mugo - mägimänd.................................................................................................................15 7.1 Liigikirjeldus............................................................................................................................15 7.2 Hooldusvõtted...........................................................................................................................16 8. Prunus - perekond ploomipuu........................................................................................................16 8.1 Harilik ploomipuu....................................................................................................................17 8.2 Tuntumad sordid.......................................................................................................................17 8.3 Lõikamine ja hooldus.........................................................
ennetamiseks ning toote säilitamiseks. Allpool on toodud näited 2 erinevast ripsmetussist, üks tavatoode ja teine looduslik alternatiiv. Ingredients: Water, Beeswax, C18-36 Acid Triglyceride, Glyceryl Stearate, Copernicia Cerifera Wax (Carnauba), Stearic Acid, Alcohol Denat., Polyisobutene, Isododecane, VP/VA Copolymer, Glycerin, Silica, Ethyl Trisiloxane, C10-30 Cholesterol/Lanesterol Ester, Limnanthes Alba Seed Oil (Meadowfoam), Olea Europaea Fruit Oil (Olive), Prunus Amygdalus Dulcis Oil (Sweet Almond), Myristic Acid, Isostearic Acid, Xanthan Gum, Triethanolamine, Trisodium EDTA, Phenoxyethanol, Methylparaben, Propylparaben, Fragrance, May also contain: Iron Oxides, Black 2 Ingredients: purified water, organic sunflower seed oil, sorbitol, cetearyl alcohol, beeswax, hydrogenated palm kernel glycerides, hydrogenated palm glycerides, organic rose hip seed oil, evening primrose oil, organic food-grade non-gmo lecithin,
tulbipuu (Liriodendron tulipifera). Pojengide aed Tänaseks juba 260 sordiga pojengide kollektsioonasub tiigi taga botaanikaaia kirdepoolses osas. Erinevad sordid on istutatud peenardele õite värvide järgi - punased, roosad, valged. Kollase värvusega sortidid - 'Bartzella', 'Garden Treasure', 'Viking Full Moon'. Pojengide aiast leiab kevadel õitsemas ka valgete õitega hondo magnoolia (Magnolia kobus) ja üle aiamüüri ulatuvad roosas õievahus sahhalini kirsipuud (Prunus sargentii). Nõmmeaed Nõmmeaias on kokku 63 taksonit. Suurimad sordikollektsioonid on kanarbiku, punase eerika ja värd-eerika kultuuridel. Põhja-Ameerika päritoluga liikidest on kollektsioonis esindatud lamav talihali (Gaultheria procumbens), vaigu- ebamustikas (Gaylussacia baccata), ahtalehine kalmia (Kalmia angustifolia) ja veel paljud teised. Eesti floora taimedest kasvab nõmmeaiasharilik kukemari (Empetrum nigrum),
on pikemad, kui teiste puude omad). Meditsiinis okkaid, kasvusid ja vaiku. Lihtne salvi retsept: 5 osa kuusevaiku, 1 osa magedat võid, 1 osa taruvaiku- parandab tõhusalt haavu, paistetusi ja põletusi. Kuusenäts- vaik, mida kuusetüvelt korjata, peab olema mitu aastat vana ja kõvastunud, kui seda on kogutud näpuotsa suurune osa, pistetakse see suhu, närvitaske niikaua, kuni muutub läbipasitvaks ja roosakaks(siis on näts valmis). 11) Laukapuu (Prunus spinosa) Võib kutsuda ka metsploomiks. Võrsed teravatipulised ja torkivad. Peamised kasvupaigad on Saaremaal. Võrsed ja okkad on hallitoonilised, lehed piklikud, kuni 4cm pikad. Õitseb mais, viljav valmivad septembris. Vilja läbimõõt 1,5cm- maitseb mõrudalt. Kuivatatud õitest ja lehtedest on saadud tõhusat ravimteed kõhulahtisuse vastu ning tethud kompresse nahahaiguste puhul (eestis puu looduskaitse all)- sobib hästi hekkide jaoks. 12) Lepad (alnus)
Kõrgus 6m. Kahekojaline. Valgusnõudlik ja ei talu mulla liigset kuivust. Talub mulla soolsust, linnatingimusi, üleujutusi ja toiteainetevaest pinnast. Lehed lineaarsüstjad, mõlemaltpoolt hõbedaste karvadega 3-7cm pikad. Õied väikesed, silmapaistmatud, meerikkad. Viljad oranžid, söödavad, hapud. Seemned piklikud, tumepruunid. Sümbioosis mügarbakteriga ja rikastab pinnast mullalämmastikuga. Kasutatakse pinnasekinnistajana, haljastuses ja marju toiduainetööstuses. 43. Perekond Prunus Toompuu perekonda kuuluvad heitlehised ja igihaljad ühekojalised lehtpuud ja – põõsad. Lehed ovaalsed, elliptilised, peene või jämesaagja servaga, terava tipuga, näärmetega. Õied valged või roosad, kobarates ja lõhnavad. Vili mahlane või parkaineterikas luuvili. Puit tugev ja töödeldav, helepruun. Liike 430 (Toomingas, ploomipuud, kirss). Levinud põhjapoolkeral. Puitu kasutatakse tisleri- ja treimistöödeks, vilju toiduainetööstuses. Haljastuses. 44
Looklevate võrsetega 2,44m kõrgune Väga levinud haljastuses, kuna talub lehtpõõsas. saastunud õhku. Kasvatatakse Maaga kokkupuutuvad oksad mitmeid vorme. juurduvad kergesti. Vanad oksad kollakas või pruunikaspunased, noored võrsed rohelised või kollased. Lehed pealt tume rohelised, alt valkjasrohelised, karvased. Külmakindel. Varjutaluv. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab niiskemaid pinnaseid. Harilik toomingas (Prunus padus) Sugukond: roosõielised (Rosaceae) Hargneva võraga 1015m kõrgune Haljastuses levinud. Kuulub pinnast madal puu või kõrge põõsas. parandavate liikide hulka. Koor mustjashall. Marju, lehti, õisi ja koort kasutatakse Õitseb mais. Õied valged, kobarates rahvameditsiinis. ja tugevasti lõhnavad. Läikivmust luuvili valmib augustis septembris. Annab hästi kännuja juurevõsu. Külmakindel. Noorelt varjutaluv, hiljem valgusnõudlik
Peaaegu kõigile põõsastele sobib nn osaline noorendamine. Seda tehakse harvendades, lõigates järk- järgult põõsast välja kõik vanad oksad. Teine noorendamise viis on kõigi okste tagasilõikus korraga 5- 10cm kõrguselt maapinnast. Sellist noorendamist võib teha sellistel põõsastel, mis kasvatavad piisavalt uusi võrseid. [2] 4 Kirsipuu Prunus subg. cerasus Kirsipuu on roosõieliste sugukonna ploomipuuliste toompuu perekonna alamperekond . Kirsipuud eristab teistest toompuudest see, et nende õied ei kasva taimel üksikutena, vaid moodustavad väikese pöörise. Nende vili on sile ja üksnes ühel küljel on väike renn, kui sedagi. Kirsipuu vili on kirss. [9] Kirsipuud õitsevad tavaliselt aprillis/mais, kui ilm hakkab soojenema. Kirsipuu alustab õitsemist kui
kinnituvad tugevasti võrsetele, seemned piklikud, kuni 0,7 cm pikad, tumepruunid · Vilju kasutatakse dieettoiduainena, neist valmistatakse püreesid, kiselli, keedist, zeleed, samuti mahlu ja veine. Viljadest valmistatud keedist kasutatakse paljude haiguste raviks. · Tänu tugevale ja kaugeleulatuvale juurekavale on hea pinnasekinnistaja ja kasutatakse laialdaselt sellel otstarbel liivaluidete, jõekallaste, rannaalade jm. kinnistamiseks. 43. Perekond Prunus Roosõieliste sugukonda kuuluv heitlehiste ja igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond. untakse üle 430 liigi toompuusid, mis kasvavad peamiselt põhjapoolkeral. 44. Haraline ploomipuu (Prunus cerasifera var. divaricata) ja harilik toomingas (Prunus padus) Prunus cerasifera var. divaricata - Kaukaasia, Kesk- ja Väike-Aasia, Balkani poolsaar. Kõrgus 4...8 m. · Lehed on elliptilised kuni munajad, ühtlaselt teravneva tipuga, peensaagja servaga,
58 Artemisia absinthium 59 Origanum vulgare 60 Portulaca oleracea 61 Thymus vulgaris 62 Majorana hortensis 63 Mentha × piperita 64 Apium graveolens var. dulce 65 Apium graveolens var. rapaceum 66 Lactuca sativa var. capitata 67 Salvia officinalis 68 Ruta graveolens 69 Nasturtium officinale 70 Melissa officinalis 71 Anthriscus cerefolium PUUVILJA- JA MARJAKULTUURID Prunus domestica Prunus cerasus Prunus avium Malus domestica Pyrus communis Chaenomeles japonica Ribes uva-crispa Ribes rubrum Ribres nigrum Ribes rubrum f. leucocarpum hort. Rubus idaeus Fragaria x ananassa Oxycoccuc palustris Vaccinium corymbosum Kasutatud allikad: Viks, A. Aiandus väikeaedades. Valgus, 1985 Rausch, A. Lotz, B. Maitsetaimede leksikon. Maalehe Ramat, 2004 Pihlik, U. 100 maitsetaime. 2006 Laas, E. Dendroloogia. Valgus, 1987 Issako, L
............................................................10 Iseloomustus..........................................................................................................................10 Kasvutingimused...................................................................................................................10 Hooldus................................................................................................................................. 10 HARILIK KIRSIPUU (Prunus cerasus)................................................................................... 11 Iseloomustus..........................................................................................................................11 Tagasilõikamine.................................................................................................................... 12 Hooldus isekülvil või levimisel.........................................................................................
Värvus on neil kollane ja nad püsivad põõsal hilissügiseni. Kasvukoha nõuded: poolvarjuline või päikseline. Viljakas, parasniiske mullastik. Kasutamine haljastuses: ilupuuna, pargis, soolotaimena. Joonis 95. Toringo õunapuu (http://lve-baumschule.de/malus-toringo-sargentii-veredlung) Joonis 96. Toringo õunapuu Kasutatud kirjandus: Hortes. Toringo õunapuu. Kättesaadav http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/lehtpuud-ja- poosad/toringo-ounapuu. 25.09.2013. 4.4 Kirsipuu (Prunus syn. Cerasus) Konkreetne liik: punalehine kirsipuu (Prunus x cistena) (joon. 97, joon.98) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 150-200 cm, laius 150-200 cm. Taime välislaadi kirjeldus: ümara võraga põõsas. Lehed: tume punakaspruun, ei pleeku, sügisel purpurpunane. Õied või õisikud: valged, õitseb juunis. Liigi eritunnused: punakas lehestik. Kasvukoha nõuded: kasvab kõigil parasniisketel aiamuldadel. Sobib päikseline kasvukoht.
Lõved jagatakse ehitusest sõltuvalt kolme tüüpi: 1) täiterakud korgistuvad kohe; lihtsaim ehitustüüp, esineb näiteks perekondades pappel (Populus) ja pirnipuu (Pyrus); 2) täiterakud asenduvad korgistunud rakkudega alles vegetatsiooniperioodi lõpul, näiteks perekondades saar (Fraxinus), tamm (Quercus), pärn (Tilia) ja leeder (Sambucus); 3) kohevad korgistumata ja tihedad korgistunud rakkude kihid vahelduvad, näiteks perekondades kask (Betula), pöök (Fagus), ploomipuu (Prunus) ja robiinia (Robinia). Kaheiduleheliste taimede teiskasvu põhitüübid on järgmised (joonis): Tilia-tüüp, kambium asetseb algusest saadik pideva rõngana; Aristolochia-tüüp, algul esineb vaid kimbukambium, teiskasvu ilmudes tekib ka inter- fastsikulaarkambium, mille talitlemisel moodustub küll pidev kambiumirõngas, ent juhtkimbud jäävad eraldi;
Puu võra- Lehed- paaritusulgjad, hallikasrohelised Õied- kuldkollased, kännastes või kobarates Viljad- KIBUVITS Rosa Mullastik- Sordid on mullaviljakuse suhtes nõudlikumad, kui põhiliigid Niiskus- Valgus- valgusnõudlikud Haljastusväärtus- Tähtis taimeperekond haljastuses Puu võra- Lehed- heitlehised, paaritusulgjad, vahelduvate liitlehtedega, Õied- suured, viietised, kahesugulised, valged kuni punased Viljad- tõrsik, sisaldab palju seemneid. C-vitamiinirikas, söödav PLOOMIPUU Prunus' Mullastik- Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- väga dekoratiivne 7 Puu võra- munaja kujuga Lehed- elleptilised või äraspidimunajad, tömbid või terava tipuga, pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised ja pehmekarvased Õied- valged, paiknevad üksikult või sarkjate kimpudena, Viljad- luuvili, punakas, kollakas, violetne JUUDAPUU (LEHIK) Cercis Mullastik- Niiskus- Valgus-
Lodjap- Magnolia Taxus Caragana põisenelas Magnoolia Jugapuu arborescens suur läätspuu Potentilla Malus Thuja fruticosa Iluõunapuu Elupuu Cornus alba põõsasmaran Siberi kontpuu Prunus cerasus Rhus typhina Harilik kirsipuu Cotoneaster Äädikapuu scandinavicus Prunus harilik tuhkpuu Sorbaria domestica Harilik sorbifolia H. ploomipuu Crataegus pihlenelas monogyna
1) täiterakud korgistuvad kohe; lihtsaim ehitustüüp, esineb näiteks perekondades pappel (Populus) ja pirnipuu (Pyrus); 2) täiterakud asenduvad korgistunud rakkudega alles vegetatsiooniperioodi lõpul, näiteks perekondades saar (Fraxinus), tamm (Quercus), pärn (Tilia) ja leeder (Sambucus); 3) kohevad korgistumata ja tihedad korgistunud rakkude kihid vahelduvad, näiteks perekondades kask (Betula), pöök (Fagus), ploomipuu (Prunus) ja robiinia (Robinia). 6. Mille poolest erineb korgitamm tammest? 7. Kirjeldage juurtepuidu mikroehitust. Joonistage skeem Juure tipus asuv kasvukuhik (joonis) sarnaneb ehituselt ja talitluselt varre kasvukuhikuga. Erinevuseks on juure initsiaalrakkude omadus toota meristemaatilisi rakke ka väljapoole. Need algkoe rakud moodustavad kalüptrogeeni, mille talitlemisel kujuneb õrnu initsiaalrakke vigastuste eest kaitsev juurekübar ehk kalüptra.
Heitlehised või igihaljad põõsad, poolpõõsad, 3) Alamsugukond Rosoideae liaanid ja rohttaimed. Mitme perekonna liikidel roosilised on ogad. Heitlehised või igihaljad madalad puud või 4) Alamsugukond Prunoideae ehk põõsad. Osal liikidel lühivõrsed, mis lõpevad ploomipuulised perekond Prunus sageli astlaga. Põõsad kõrgusega 0,2-2,5m; püstiste või Perekond enelas Spiraea kaarjate peente pkstega; sageli koor ketendab. Kuni 3m kõrged põõsad. Oksad tugevad, Põisenelas Physocarpus vanemad enamuses kaarjad, nende väliskoor
Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab huumusrikkaid niiskemaid saviliivmuldasid. Puit pehme, kerge, sitke. Koores tanniini. 8. Alusmetsa ning põõsaliigid Harilik pihlakas Sorbus aucuparia Tüve koor sile, vanemas eas rõmeline korp. Lehed paaritusulgjad. Külmakindel, raiestikel pakub head turvet külmahellale kuusele. Noores eas varjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Mulla suhtes ei ole eriti nõudlik. Juurestik pinnalähedane. Puit punakaspruun, kõva, raske, sitke. Harilik toomingas Prunus padus Tüve koor mustjashall. Koorel, puidul ja lehtedel iseloomulik maitse. Lehed piklikud. Õied valged, rippuvates kobarates, hästi lõhnavad. Puit kollakaspruun, pehme, sitke. Kahjuritele vähe vastupidav ja neid esineb tal rohkesti. Harilik türnpuu Rhamnus catharticus Rohkesti hargnev asteldega põõsas. Lehed ovaalsed, lühivõrsele kinnituvad kimpudena. Õied kollakasrohelised, lehtede hõlmas kimpudena. Puit kollane, kõva, ilusa tekstuuriga. Harilik paakspuu Frangula alnus
Vili on üheseemneline pähkel, mis on ümbritsetud kuupulaga. Pähklid algul rohelised, valminult pruunid, valmivad augustis - septembris. 6. Kasvunõuded: külmakindel, küllaltki varjutaluv. Eelistab lubjarikkamaid viljakaid muldi. Juurestik hästi arenenud. Paljuneb hästi vegetatiivselt. 7. Kasutus: vilju kasutatakse toiduainetetööstuses. Vitsu kasutatakse punumiseks. Kuulub pinnast parandavate liikide hulka. Mitmed vormid levinud haljastuses. Harilik Toomingas (prunus padus) TM 1. Leviala: Euroopa ja Aasia kuni 70. Põhjalaiuseni. 2. Suurus: 10-15 m, tüve läbimõõt kuni 40 cm. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra madal puu või kõrge põõsas, võra hargnev, laimunajas. Koor mustjashall, noored võrsed läikivad, kollakasrohelised või kirsspruunid, heledate lõvedega. 4. Lehed ja pungad: vahelduvad lihtlehed, piklikelliptilised, kuni 10 cm pikad. Teravsaagja näärmelise servaga, kiilja või ümardunud alusega, teravneva tipuga, sageli
Lehed paaritusulgjad.Õitseb mais-juunis. Õied valged tihedates kännastes läbimõõduga 5-10 cm. Viljad oranzikaspunased, kerajad, valmivad sept. Paljund. seemnetest, võrsikutest, ja kännu-ning juurevõsust. Külmakindel, raiestikel pakub head turvet külmahellale kuusele. Noores eas varjutaluv, mulla suhtes ei ole eriti nõudlik, juurestik pinnalähedane, võrdlemisi kiirekasvuline, võib saada 80-100a vanaks. Puit punakaspruun, kõva, raske, sitke. Harilik toomingas Prunus padus 15-16 m k. puu, alusmetsas sageli põõsas. Tüve koor mustjashall. Koorel, puidul ja lehtedel iseloomulik maitse. Lehed piklikud.Õied valged, 10-12 cm pikkustes rippuvates kobarates, hästi lõhnavad. Luuvili kerajas, must, läikiv. Puit kollakaspruun, pehme, sitke. Kahjuritele vähe vastupidav ja neid esineb tal rohkesti. Paljundatakse seemnest, kännu- ja juurevõsust. Harilik türnpuu Rhamnus catharticus Rohkesti hargnev asteldega põõsas
................................................... 21 Pinus mugo ............................................................................................................................... 23 Mägimänd ........................................................................................................................23 2 Prunus ....................................................................................................................................... 26 Kirsipuu ...........................................................................................................................26 Ploomipuu .......................................................................................................................30 Toomingas ....................................................................
peamiselt platsentast. Luuvili (drupa) esineb roosõieliste (Rosaceae) ploomipuuliste (Prunoideae) alamsugukonnas, näiteks perekondades ploomipuu (Prunus), kirsipuu (Cerasus), toomingas (Padus), aprikoosipuu (Armeniaca) ja virsik (Persica). Ploomide luuvili areneb ühest viljalehest, viljalehe servade liitekoht on vilja pinnal näha vaona. Luuvilja perikarp on hõlpsasti jaotatav õhukeseks
annaabi.ee 
