Dendroloogia konspekt (piltidega) (0)

Dendroloogia



Dendroloogia konspekt Mõisteid Dendroloogia on teadus, mis uurib puittaimi - puid, põõsaid ja liaane. Liaan - poolpuitunud või puitunud pikkade varrega ronitaimed, mis vajavad toetuseks teisi taimi
Igihaljus - taimede võime kanda lehti (okkaid) aastaringselt
Heitlehisus (suvehaljus) - taimede kohastumus hüljata lehed (või okkad) ebasoodsate tingimuste üleelamiseks.
Troopikas on selleks kuivaperiood, parasvöötmes talveperiood.
Ühekojaline taim - nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil
Kahekojaline taim - ühel taimel on ainult kas isas- või emassuguorganid Taksonoomia 1. Domeen (Regio)
2. Riik (Regnum) - Alamriik (Subregnum) 3. Hõimkond (Divisio) - Alamhõimkond (Subdivisio) 4. Klass (Classis) - Alamklass (Subclassis) 5. Selts (Ordo) - Alamselts (Subordo) Ülemsugukond (Superfamilia) 6. Sugukond (Familia)


- Alamsugukond (Subfamilia) Triibus (Tribus)
Alamtriibus (Subtribus) 7. Perekond (Genus) - Alamperekond (Subgenus) 8. Liik (Species) - Alamliik (Subspecies) Teisend ehk varieteet (Varietas) Puittaimede klassifitseerimine Valguse mõju Erinevad puuliigid vajavad valgust kasvamiseks ja arenemiseks erineval hulgal ja suhtuvad
valgustatusesse erinevalt. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed järgnevalt:
a) valgusnõudlikud (valgustaimed e. valguslembesed), mis on väga tundlikud valguse vähesuse suhtes,
ning on suutelised tekkima ja kasvama vaid täisvalguses;
b) poolvarjutaluvad, mis on suutelised tekkima ja kasvama täisvalgusest väiksemas valgustatuses;
c) varjutaluvad, mis on suutelised tekkima ja välja kasvama teiste varjust, kuid korralikuks õitsemiseks
ja viljumiseks vajavad peaaegu täisvalgust,
d) varjutaimed, mis vajavad eksisteerimiseks varjukeskkonda. Mida vähem üks või teine liik varju talub, mida enam aeglustub valgusepuuduse korral fotosüntees
ja mida kiiremini puuliik hukkub, seda valgusenõudlikum ta on. Näiteid erinevatest puuliikidest valgusnõudlikkuse järgi: Valgusnõudlikud - lehised, kask, harilik mänd ja mägimänd, torkav kuusk, haab
Poolvarjutaluvad - elupuud, sabiina kadakas, sanglepp, hall lepp, harilik toomingas


Varjutaluvad - harilik kuusk, siberi nulg ja euroopa nulg, harilik jugapuu, harilik pärn, harilik
pöök Puud võib valgusnõudlikkust arvestades reastada järgmisel: lehised -> arukask -> harilik mänd -> harilik haab -> harilik tamm -> harilik saar -> hall lepp -> sanglepp ->
jalakalised -> harilik vaher -> harilik pärn -> harilik valgepöök -> harilik kuusk -> harilik pöök ->
siberi nulg -> harilik jugapuu
Kus lehised on kõige valgusnõudlikumad ning harilik jugapuu kõige varjutaluvam. Temperatuur Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem
kui 0 ºC.
Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Erinevad puud hakkavad õitsema erinevate temperatuuride juures. Haaval ja lepal
on see näiteks +2 ºC, kaskedel +2...+3 ºC. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema aga +5 ºC juures ja maksimaalne
idanemistemperatuur on umbes +35 ºC.
Fotosüntees toimub temperatuurivahemikus 0...+40(50) ºC, kusjuures optimaalne on enamasti +15...+25 ºC.
Hingamine algab puudel suhteliselt madalal (alla 0 ºC) temperatuuril. Optimaalne temperatuur hingamisel on tunduvalt kõrgem kui
fotosünteesil, tavaliselt +36...+40 ºC. Hingamine lakkab temperatuuril üle +50 ºC. Puud hingavad nii päeval kui öösel. Soojanõudlikkuse ja külmakindluse järgi võib meil enamtuntud puuliigid jaotada järgmistesse rühmadesse: a) vähese soojanõudlikkusega, täiesti külmakindlad liigid ehk väga pakasekindlad ja pakasekindlad liigid, kes taluvad temperatuuri langust –35…-50 ºC ja isegi madalamale, samuti teisi ebasoodsaid tingimusi.
Harilik mänd, harilik kadakas, soo- ja arukask, hall lepp, harilik kuusk, harilik haab, siberi nulg b) keskmise soojanõudlikkusega, ehk külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni –35 ºC harilik pihlakas, harilik toomingas, sanglepp, harilik tamm, harilik pärn, harilik vaher, harilik saar, harilik jalakas,
künnapuu, sarapuu, harilik elupuu c) soojanõudlikud ehk mõõdukalt külmakindlad ehk keskmise külmakindlusega liigid, taluvad temp. langust kuni –25 ºC
harilik jugapuu, harilik robiinia, harilik valgepöök, harilik pöök.


d) väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni –15 ºC: ranniksekvoia, mammutipuu, virsikupuu, harilik pukspuu, küpressid. Eestis välistingimustes ei kasva. e) külmapõlgavad ehk troopikaliigid, taluvad temp. +5…-5 ºC. Eestis välistingimustes ei suuda kasvada.


Käbi ehitus Harilik ebatsuuga


Puukoore kirjeldamine Kuuse plaatjas, soomusjas korp Pikirõmeline korp


Hariliku tamme sügavarõmeline korp Kestendav (mahapudenev) koor


Puude vastupidavus talvel 1. Väga külmakindlad                      -55 °C
2. Külmakindlad                               -35 °C
3. Mõõdukalt külmakindlad              -25 °C
4. Külmahellad e. külmakartlikud     -15 °C Hiliskülm - kevadine öökülm
Varakülm - sügisene külm Kahjustused: külmumine, külmalõhed


Okaspuud Gymnospermae - paljasseemnetaimed (täpsemalt klassifitseerimata rühm) Eestis kasvab pärismaisena neli liiki paljasseemnetaimi, mis esindavad järgmisi paljasseemnetaimede sugukondi: männilised (Pinaceae): harilik mänd, harilik kuusk,
küpressilised (Cupressaceae): harilik kadakas,
jugapuulised (Taxaceae): harilik jugapuu. Sugukond Pinacea - männilised Üldist: ● Enamik on igihaljad (peale lehise ja ebalehise)
● Ühekojalised puud
● 10 perekonda, 250 liiki
● Lehed on muundunud okasteks, mis on rohelised, piklikud, teravad või pehmed.
● Paljunemisorganid on käbid
● Tuultolmlejad Perekond kuusk (Picea) Üldist: ● Igihaljad ja ühekojalised puud
● 40 liiki


● Okkad jagatakse ristlõike järgi: - rombjad (õhulõhed kõigil tahkudel)
- lamedad (õhulõhed ainult alumisel küljel) ● Käbid jagatakse seemnesoomuste kuju ja iseloomu järgi - seemnesoomused liibuvad üksteise vastu
- seemnesoomused kohevad, ülaserv ahenenud või narmastunud
- seeme kinnitub helepruuni seemnetiiva alaosa lusikataolisse õnarusse ● Võrse pealküljel rohkem okkaid (sinna paistab rohkem valgust)
● Võrsed pikivaolised
● Okkad kinnituvad võrsele puitunud näsakesega
● Puit kerge, vaigukäikudega, kogu ulatuses valkjas, küpspuiduline
● Harilik kuusk kasvab Eestis pärismaisena, ülejäänud sissetoodud Nimi Picea abies Harilik kuusk Picea glauca Kanada kuusk Picea mariana Must kuusk Picea omorika Serbia kuusk Picea pungens Torkav kuusk Käbi piklik, noorelt violetsed
või rohelised, valminult
hele- või
punakaspruunid,
rippuvad. Kuuskedest
kõige pikemad.
Seemnesoomused
kolmnurksed või kaarjad,
lainja või täkilise
servaga;
kattesoomused
imeväiksed, piklikud hariliku kuuse omast
väiksem, helepruun.
Seemnesoomused
tervete servadega ja
laikumera tipuosaga kanada kuusest veelgi
väiksem, ümar,
munajas, hall või
mustjaspruun (noorelt
violetne);
ei avane (aastateks
suletud).
Seemnesoomused
jäigad, serv ebaühtla-
selt saagjas, laineline pisut suuremad kui
kanada kuusel;
isaskäbid ovaalsed,
helepunased;
emaskäbid
punakas-violetsed;
varisenult
tumepruunid.
Seemnesoomused
mitte väga puitunud,
kumerad, peensaagja
või terve servaga varieeruvad, harilikust
kuusest veidi väiksemad,
ovaalsed, kahvaturoosakad
või rohelised, valminult
helepruunid.
Seemnesoomused
õhukesed, elastsed,
lainelise või saagja servaga Võrse kollakas- kuni
punakaspruunid,
karvased või paljad roosakas-helepruunid,
paljad (punakas)pruunid,
peened, tihedalt
karvadega kaetud.
Pikad, sihvakad
karvataolised noored võrsed
pruunid või beežikad,
karvased hele- kuni tumepruunid,
paljad, läikivad


pungasoomused
(ulatuvad punga
tipuni) Okkad teravatipulised, varjus
lamedad, valguses
neljatahulised
märgatavate
õhulõheribadega neljatahulised,
sinakas-hallikasroheli
sed, jäigad, tömpja
tipuga, tihedalt
poolviltu ettepoole
suunatud, kõverad neljatahulised,
sinakasrohelised,
sirged, tihedalt ümber
võrse, peened,
teravnenud või tömbi
tipuga lamedad, pealt
tumerohelised, alt
heledad, kahe
õhulõheribaga;
noorelt õhukesed,
terava tipuga,
vanemalt paksud ja
tömpteravad neljatahulised, nõeljad,
jäigad, kaetud vahakihiga,
seetõttu on nad
sinakasrohelised või
rohekashallid (türkiised) Pungad pruunid, vaiguta, terava
tipuga helepruunid, vaiguta,
ümarad vaiguta, alumised
pungasoomused
pikad ja ahenenud
tipuosaga, mis ulatub
punga tipuni laimunajad, terava
tipuga, vaiguta suured, oranžpruunid,
koonilised, vaiguta Levila Euroopa põhja-, kesk- ja
idaosa Kanada, Alaska, USA
kirdeosa kattub kanada
kuusega Balkani poolsaar Põhja-Ameerika
Kaljumäestiku kesk- ja
lõunaosa Võra koonusjas, kuhikjas või
sammasjas lai- kuni
kitsaskoonusjas kitsaskoonusjas,
ebakorrapärane;
oksad peened,
lühikesed kitsaskoonusjas,
kuuskedest kõige
sihvakam, vanemas
eas sammasjas laikoonusjas kuni
koonusjas, korrapärane Koor õhuke, hallikaspruun;
vanemas eas
väikeplaatjas, soomusjas õhuke, hallikaspruun,
kestendav või sile õhuke, hallikas- või
punakaspruun,
peenplaatjas või
soomusjas õhuke, tumepruun,
vanemas eas plaatjas hallikaspruun, kestendav või
plaatjas Keskkonna
nõudlused,
kasvu-
tingimused
kasutamine -varjutaluv;
-kasvab viljakatel
muldadel;
-õhusaaste suhtes hell;
-hiliskülmaõrn
-põuakartlik, tormihell -eelistab soodsaid
kasvutingimusi, kuid
on võimeline kasvama
erinevates kohtades;
-mineraalmullad
-erinevad -niiskuslembene
-pioneerpuuliik
(esimesena kohal
pärast häiringut, nt
tulekahju)
-külmakindel -külmakindel
-mullastiku suhtes
vähenõudlik
-varjutaluv
-haigustele ja
kahjurite suhtes -külmakindel
-ei kannata niisket mulda
-väga valgusnõudlik
-juurestik
maapinnalähedane
-saaste suhtes vastupidav


(pindmise juurestiku
tõttu) niiskustingimused;
-külmakindel
(hiliskülmakahjus-
tused)
-poolvarjutaluv
-juurestik pindmine Kasutatakse
haljastuses -mullastiku suhtes
vähenõudlik
-varjutaluv
-kehvadel pindadel
kasvab
põõsakujulisena
-levinud võra- ja
kääbusvormid
-juurestik
maapinnalähedane vastupidav
-juurestik sügaval
pinnases Kasutatakse
haljastuses ilupuuna Vaata pilte Vaata pilte Vaata pilte Vaata pilte Vaata pilte Perekond ebatsuuga (Pseudotsuga)  /  Perekond tsuuga (Tsuga) Üldist:
Perekond ebatsuuga: ● Igihaljad ja ühekojalised puud
● 5 liiki
● Pärismaisena kasvavad Põhja-Ameerikas ja Aasias, Eestisse sissetoodud
● Võrse ei ole vaoline, okkad ei kinnitu puitunud näsakesele - erinevus kuusest Harilik ebatsuuga Pseudotsuga menziesii
Käbi - punakad või rohelised, valminult pruunid. Kattesoomused ulatuvad pikalt seemnesoomuste vahelt välja
Võrsed - noorelt hallikas, sile, tumepruun
Okkad - pealtküljelt rohekad, pehmed, püstised, lamedad, ettepoole suunatud, tömpterava tipuga;
altpoolt kahe heleda õhulõhevööga; kinnituvad võrsele väikese roosuga; sisselõiget okka tipus ei ole
Pungad - suured, teravatipulised, koonuselised, mitmevärvilised, vaiguta
Levila - Briti Kolumbiast (Kaljumäestikust) kuni Mehhikoni + Ameerika läänerannik
Võra - koonusjas, sarnane kuusega. Laasub halvasti, ladvakasv loogeline


Koor - sile, tumehall. Vanemas eas paks, lõheline või plaatjas
Keskkonnanõudlused, kasvutingimused - külmakindel või külmahell (sõltub teisendist); eelistab viljakaid muldi, nooruses
poolvarjutaluv, hiljem valgusenõudlik; juurestik plastiline, küllaltki pindmine
Vaata pilte Perekond tsuuga: ● Igihaljad ja ühekojalised puud
● 14 liiki
● Pärismaisena kasvavad Põhja-Ameerikas ja Aasias, Eestisse sissetoodud Kanada tsuuga Tsuga canadensis
Käbi - hästi väikesed, kinniselt silinderjas-koonusjad, avatult laimunaja kujuga; noorelt rohelised, valminult pruunid
Võrsed - peenike, kollakaspruun, okkad kinnituvad hele-kollakasrohelisele roosukesele, tihedalt lühikeste karvadega kaetud
Okkad - helerohelised, lamedad, alt kahe õhulõheribaga, lühikesed, servas madalad hambakesed, tipp ilma sisselõiketa, üleval pool
ahenenud
Pungad - terava tipuga, laikoonusjad
Levila - Põhja-Ameerika idaosas, Apalachi mägedes.
Võra - tihe ning laipüramiidjas
Koor - pruunikashall, noorelt sile, vanemas eas plaatjas
Keskkonnanõudlused, kasvutingimused - eelistab viljakaid muldi, (pool)varjutaluv, hiliskülmaõrn
Eestis suht haruldane.
Vaata pilte


Perekond nulg (Abies) Üldist: ● Igihaljad ja ühekojalised puud
● 50 liiki
● Levila Põhja-Ameerika ja Euraasia, Eestisse sissetoodud
● Käbid on püstised, ovaalsed või silinderjad. Pärast valmimist käbi laguneb ja kattesoomused kukuvad ära, nii et puule jäävad püstised, teravatipulised käbirootsud ● Võra on tihe, lai- kuni kitsaskoonusjas, väga terava võratipuga
● Okas kinnitub otse võrsele, võrsed on karvased Nimi Abies alba Euroopa nulg (valge nulg) Abies balsamea Palsaminulg Abies sibirica Siberi nulg Abies concolor Hall nulg Abies nordmanniana Kaukaasia nulg Võrsed hallikaspruun,
pruunide karvadega noorelt
hallikaspruunid,
hõredalt hallikarvased hallikad, pruunide
karvadega Noored võrsed
pruunikasrohelised
või hallikad, nõrgalt
karvased läikivad, siledad,
oliivpronksjad ja
karvased, vanemad
pruunid ja karvadeta Okkad jäigad, pealt
tumerohelised, alt
õhulõheribadega,
erineva pikkusega;
alumised (varjus)
kahele poole
kammitud, ülemised
(valguses)
poolpüstised;
okkatipus sisselõige varjus kahele poole
kammitud, valguse
käes poolpüstised;
kahe õhulõheribaga,
mõnel väike
sisselõige okka tipus painduvad, tipp
ümardunud või
sisselõikega;
tumerohelised,
õhulõheribadega,
valguse käes tihedalt
võrse poole
(ülespoole) suunatud hallikasrohelised,
mõlemal küljel ühte
värvi; kaarjalt
ülespoole suunatud,
okkatipus sisselõiget
ei ole, pehmed, väga
pikad (kuni 8 cm) pealt tumerohelised,
hästi läikivad, allküljel
kaks sinakasvalget
õhulõheriba, tipus
sisselõige Pungad munajad, helepruunid,
vaiguta koonusjas, õhukeselt
vaigune,
punakaspruun ümarad, rohekashalli
tugeva vaigukihiga ovaalsed, vaigused,
kollakasrohelised vaiguta (mõned
alamliigid vaigused),
imeväikesed Levila Kesk- ja Põhja-Ameerika Ida-Euroopa Põhja-Ameerika Musta mere ida- ja


Lõuna-Euroopa
mägedes idaosa lauskmaa idaosa,
Lääne- ja Kesk-Siber lääneosa lõunaranniku mäed Võra koonusjas, vanemas
eas ümardunud korrapäraselt
koonusjas, pika
terava tipuga, tihe väga piklik, sihvakas,
terava tipuga;
kitsas, koonusjas,
oksad peened,
rippuvad noorelt koonusjas,
vanemas eas
kuhikjas laikoonusjas-kuhikjas,
püstine Koor sile, helehall, sageli
vaigumuhkudega,
vanemas eas
tumeneb ja muutub
plaatjaks õhuke, helehall,
suurte
vaigumuhkudega,
vanemas eas plaatjas tumehall, õhuke,
vanemas eas
lõhenev tuhkjashall, sile, paks,
vanemas eas pikuti
lõhenev hallikas, vananedes
muutub
pikirõmeliseks Keskkonnanõudlu
sed,
kasvutingimused külmakindel, hilis- ja
varakülmaõrn,
eelistab viljakaid
muldi, väga varjutaluv.
Sammasjuurestikuga
väga tormikindel.
Eestis kasvab
peamiselt saartel. pakasekindel,
poolvarjutaluv,
juurestik
maapinnalähedane ja
tugev, eelistab
viljakamaid muldi.
Eestis kasvatatakse
ilupuuna parkides ja
aedades pakasekindel,
hiliskülmaõrn,
eelistab viljakaid
muldi, varjutaluv,
sammasjuurestikuga.
Eestis sagedamini
esinev nululiik
mõisaparkides ja
haljastuses külmakindel, ei
meeldi karmid talved,
eelistab värskeid
liivsavi muldasid,
valgusnõudlik.
Eestis sage ilupuu
parkides ja aedades soojalembene,
varjutaluv, juurestik
sügaval maapõues.
Eestis väga
haruldane, kasvab
ainult kollektsioonides Vaata pilte Vaata pilte Vaata pilte Vaata pilte Vaata pilte


Perekond lehis (Larix) Üldist: ● Heitlehised ja ühekojalised puud
● Puhkevad varakult (aprilli lõpp, mai algus)
● Väga valgusnõudlikud, eelistavad kuiva pinnast
● Eristatakse kõige paremini käbide järgi Nimi Larix decidua Euroopa lehis Larix sibirica Siberi lehis Larix gmelinii var. japonica (Larix kurilensis) Kuriili lehis Käbid väikesed, ovaalsed,
seemnesoomused ligihoiduvad,
käbi alusel kattesoomused, mis
paistavad seemnesoomuste
vahelt välja tumepruun, alt veidi karvane
(karvad võivad maha hõõrduda),
lehistest kõige suurema käbiga;
seemnesoomused kumerad,
lusikataolised, kattesoomuste
tipud välja ei paista purpurjaspunakad, valminult
pruunid, imeväikesed,
seemnesoomused helepruunid,
heledad kattesoomused (käbi
allpool paistavad välja) Võrsed noorelt hallikad, helekollased,
vanemas eas tume- või
helepruunid kahvatukollased, läikivad violetpruunid, hiljem
hallikaspruunid, karvased Okkad pikkvõrsetel ühekaupa;
lühivõrsetel kimbus, pehmed;
varisevad oktoobris-novembris pikkvõrsetel okkad ühekaupa,
lühivõrsetel kimpudes, pehmed,
sinakasrohelised ererohelised, läikivad, alt
sinakasroheliste õhulõheribadega Pungad kerajad, pruunid, vaigused ümarad või koonilised, vaigused ümarad, violettpruunid, veidi
vaigused või vaiguta Levila Kesk-Euroopa mäestikud, Lõuna-
Poola Siberis, Venemaa läänepoolses
osas Kuriilide lõunasaared, Sahhalini
lõunaosa Võra noores eas koonusjas, hiljem
laiuv, ebakorrapärane koonusjas; hiljem kuhikjas,
ebakorrapärane, tugevate okstega lahtine, laimunajas-kuhikjas


Koor hallikaspruun, pikuti lõhenev,
vanemas eas paksu korbaga hallikaspruun, pikilõheline, vanas
eas väga paks korp noorelt sile ja punakaspruun,
hiljem tumedam ja hallikam,
plaatjas, pikisuunas lõhenenud Keskkonnanõudlused,
kasvutingimused külmakindel, valgusenõudlik,
eelistab viljakaid ja kuivi muldi,
juurestik hästi arenenud.
Eestis kasvab parkides ja
metsakultuurides külmakindel, valgusenõudlik,
mullastiku suhtes vähenõudlik,
juurestik hästi arenenud ja
sügavale tungiv.
Eestis samuti sage lehiseliik,
kasvab haljastuses ja puistutena külmakindel, eelistab soostunuid
ja viljakaid muldi, poolvarjutaluv.
Kasutatakse üksikpuuna ja
gruppidena parkides ja
haljasaladel Vaata pilte Vaata pilte Vaata pilte


Perekond mänd (Pinus) Üldist: ● Igihaljad ja ühekojalised puud (mõned põõsad)
● 100 liiki
● Levila põhjapoolkera, Eestis pärismaine ainult harilik mänd (Pinus sylvestris) Kuidas eristada? Mitu okast kimbus? (5- ja 2-okkalised kõige levinumad) ● Kui on 2-okkaline, siis vaata - pungasid (pungade värvus, suurus) - okast [värvus, keerdunud (mitte kõverdunud) või mitte?] ● Kui on 5-okkaline, siis vaata - võrset (karvane või paljas, mis värvi on karvad?) - okka läbimõõtu Nimi Pinus sylvestris Harilik mänd Pinus contorta Keerdmänd Pinus mugo subsp. mugo Mägimänd Okkad 2-okkaline; keerdunud,
sinakasroheline, väga kitsad
õhulõheread 2-okkaline; kollakas- või
tumeroheline, keerdunud 2-okkaline; tumeroheline, sirged Pungad oranžpruunikad, vaigused,
piklik-munajad väga pikk, kooniline (silinderjas),
tumepruun, suured, pruunikas-oranžid,
munajad, vaigused Käbid Levila


Võra Koor Keskkonnanõudlused,
kasvutingimused külmakindel, valgusnõudlik.
Mullastiku suhtes vähenõudlik külmakindel. Poolvarjutaluv.
Mullastiku suhtes vähenõudlik külmakindel, väga valgusnõudlik.
Mullastiku suhtes vähenõudlik Nimi Pinus peuce Rumeelia mänd (Makedoonia mänd) Pinus strobus Valge mänd Pinus cembra subsp. sibirica Siberi seedermänd Okkad 5-okkaline; peened ja väga
pikad 5-okkaline; väga peenikesed,
hele- või tumerohelised 5-okkaline; peened (sarnased
Makedoonia männiga) Võrsed paljane, rohekas, jäme karvane (vaata ülevalt poolt!) karvane, väga jäme Käbid Levila Võra Koor Keskkonnanõudlused,
kasvutingimused


Sugukond küpressilised (Cupressaceae) ● Kahe- või ühekojalised igihaljad puud ja põõsad
● 20 perekonda, 130 liiki
● Ainult harilik kadakas Eestis pärismaine Perekond hiibapuu / Perekond elupuu / Perekond ebaküpress Perekond hiibapuu Thujopsis ● 1 liik
● Eestisse sissetoodud Perekond elupuu Thuja ● Igihaljad, ühekojalised puud ja põõsad
● 6 liiki
● Levila Põhja-Ameerika, Eestisse sissetoodud Perekond ebaküpress Chamaecyparis ● Igihaljad, ühekojalised puud
● 6 liiki
● Levila Põhja-Ameerika ja Kaug-Ida, Eestisse sissetoodud Üldist: ● Võrseid katavad soomusetaolised, okkataolised lehed Nimi Thujopsis dolabrata Hiibapuu Thuja occidentalis Harilik elupuu Thuja plicata Hiigelelupuu Chamaecyparis pisifera Mägiebaküpress Lehed (okkad) soomusekujulised, laiad,
lamedad, tumerohelised,
läikivad; alt hõbevalged kollakas- või
pruunikasrohelised, alt
heledamad pealt läikivad,
tumerohelised, alt
kahvatuvalge koos pealt helerohelised,
allküljel liblikatiiva taolised
õhulõhe laigud;


õhulõheribadega (kollakasrohelised),
õhulõhe ribasid ei ole heledate õhulõhedega soomuse tipud järsult
ahenevad ja võrsest
eemale hoiduvad Käbid väikesed, sinakashallid,
ovaalsed või laimunajad väga väikesed,
helepruunid; seemned
piklikud;
seemnesoomustel tipus
hästi madal sisselõige natukene suurem ja
heledam kui h. elupuu
omad; seemnesoomuste
tipud lõhestuvad (terav
sisselõige) imeväikesed;
seemnesoomused
kilbitaolised Võrsed ererohelised, tugevad ja
läikivad võrseid katavad
soomused jämedad, lapikud,
helepruunid tugevad, helepruunid,
võrse tipud allapoole
kaardus Pungad helepruunid, ovaalsed,
ümbritsetud
külgsoomustega väikesed, lamedad,
soomuste alla peidetud väikesed, soomuste alla
peidetud tipmiste soomustega
varjatud, pole üldse näha Levila Jaapani mäed ja mägede
orud Põhja-Ameerika idaosa,
Apalachi mäed, Suure
Järvistu ümbrus Põhja-Ameerika lääneosa
mäed Jaapani keskosa, Jaapani
saared Võra esineb kaks võravormi -
kitsas horisontaalsete
okstega või laikoonusjas
mitme tüvega; võib
kasvada ka põõsana noorena kitsaskoonusjas
ja tihe, hiljem
ebakorrapäraselt
silinderjas või munajas noorelt koonusjas,
vanematel puudel laiuv,
ebakorrapärane, kaarjalt
longus, alumised oksad
rippuvad koonusjas, ladvatipp
longus Koor tumepunakaspruun, õhuke
ja eraldub peente
ribadena noorelt sile, hallikaspruun,
vanas eas punakaspruun,
pikuti lõhenev, koorekiud
sageli spiraalselt ümber
tüve noorelt sile,
punakaspruun, hiljem
pruunikashall, piki rõme li ne
ja ribadena kestendav pruun, kiuliselt kestendav,
vanemas eas kitsaste
lõhedega Keskkonnanõudlused,
kasvutingimused mõõdukalt külmakindel,
poolvarjutaluv, eelistab
niiskemaid muldi külmakindel, mullastiku
suhtes vähenõudlik, kuid
ei talu liiga kuiva pinnast,
mõõdukalt varjutaluv,
juurestik pindmine ja mõõdukalt külmakindel,
eelistab niiskemaid
viljakaid muldi,
poolvarjutaluv, juurestik
maapinnalähedane külmakindel, ei meeldi
kuivad mullad


laialiulatuv


Perekond kadakas (Juniperus) Üldist: ● Igihaljad, kahe- või ühekojalised puud ja põõsad
● 60 liiki
● Kadakatel on marikäbi
● Harilik kadakas Eestis pärismaine Nimi Juniperus sabina Sabiina kadakas Juniperus communis Harilik kadakas Lehed (okkad) ebameeldiva lõhnaga, toksilised,
tumerohelised; terava tipuga, nõeljad,
pehmed, soomusjad, ovaalsed lineaal-süstjad, torkavad, allküljel üks lai
õhulõhe Võrsed peened, nõrgalt kandilised kolmetahulised, punakaspruunid Levila Kesk-ja Lõuna-Euroopa mägedes, Krimmi
poolsaarel, Siberi lõunaosas Euraasia kesk- ja põhjaosa, Põhja-Aafrika,
Põhja-Ameerika Võra lamav või tõusvate okstega põõsas või
ebakorrapärase võraga laiuv madal puu sammasjas, munajas või laiuv, tihe püstiste
okstega, sageli mitmetüveline Koor sile, punakaspruun noores eas hallikaspruun, lehtedena
kestendav, hiljem mada la vaoline Keskkonnanõudlused,
kasvutingimused külmakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik,
väga valgusenõudlik, saaste suhtes
vastupidav külmakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik,
küllaltki valgus nõudlik, juurestik on
pinnapealne, kuid tugev; juurtel esineb
mükoriisa


Sugukond jugapuulised (Taxaceae) ● Igihaljad, kahekojalised puud ja põõsad
● 5 perekonda, 20 liiki
● Harilik jugapuu Eestis pärismaine Perekond jugapuu (Taxus) ● Igihaljad, kahekojalised puud ja põõsad
● 8 liiki
● Harilik jugapuu Eestis pärismaine liik Harilik jugapuu (Taxus baccata)
Okkad - laiad, tumerohelised, terava tipuga, valguse käes asetsevad spiraalselt, varjus kammitult
Võrsed - rohelised
Pungad - rohelised, ovaalsed Vili - tünjas ning koosneb seemnest ja seda ümbritsevast seemnerüüst, mis algul on õhuke ja roheline, valminult punane,
mahlakas ja magusamaitseline; seemnerüü on otsast avatud.
Koor - hallikaspruun kuni punakas
Levila - Iirimaast ja Pürenee poolsaarest kuni Mandri-Eesti lääneosani, Kaukaasias, Väike-Aasias, Põhja-Aafrikas
Keskkonnanõudlused, kasvutingimused - mõõdukalt külmakindel, eelistab merelist kliimat, eelistab viljakaid muldi, üks
varjutaluvamaid liike


Lehtpuud Angiospermae - katteseemnetaimed ehk õistaimed Kõige arenumad organid on lehed.
Talveperioodil määratakse võrsete ja pungade abil. Lehtede morfoloogia


Lihtleht - koosneb ühest lehelabast ja ühest leherootsust
Liitleht - koosneb kahest või enamast lehekesest, kus lehekesed kinnituvad liitlehe rootsule (lehekese rootsuga)
NB! Liitlehe rootsul ei ole pungi! Ära aja segamini võrsega.


Sugukond kukerpuulised (Berberidaceae) Perekond kukerpuu (Berberis) ● Eestis kasvab 1 perekonna esindaja, kokku on umbes 450 liiki. Palju sorte
● Heitlehised või igihaljad põõsad
● Lehed saagja servaga või terveservalised vahelduvad lihtlehed
● Kollased, nektaririkkad õied, piklikud, punased või mustad marjad (mõnel liigil söödavad) Nimi Harilik kukerpuu Berberis vulgaris Thunbergi kukerpuu Berberis thunbergii Leht elliptilised, äraspidimunajad, saagja
servaga, kiilja alusega, ümara tipuga;
pealtküljelt tumeroheline talbjad, äraspidimunajad, terveservalised,
lehe alus pikalt ahenev, ümardunud tipuga;
pealt kollakasrohelised, alt sinakad; sügisel
tulipunased; mürgised Võrse noortelt kollakas, vanemalt hall
palju lühivõrseid, mis kinnituvad
kimpudena
lühivõrsete alusel kolmeharulised astlad
(noortel hargnemata) noored võrsed kollakas- või
purpurpunased, hiljem pruunid, rõmelised;
lühivõrsete alusel asteldeks muundunud
lehed Õis kollased, kobarates kollased, punakate kroonlehtedega Vili punane, piklik mari (söödav) korallpunane, läikiv mari Levila Kesk- ja Lääne Euroopast Põhja
Ameerikani.
Lääne- ja Põhja Eestis Jaapan, Ida-Aasia Võra 2-3 m pikkune hargnev põõsas väike heitlehine põõsas; tihe, rohkesti


hargnev kaarduvate okstega Keskkonnanõudlused,
kasvutingimused,
kasutamine külma- ja põuakindel, mulla suhtes
vähenõudlik, eelistab lubjarikkamaid
alasid
valgusnõudlik, saab ka poolvarjus
hakkama, talub saastunud õhku
kasutatakse haljastuses. Barbaris
kommid mõõdukalt külmakindel, põuakindel, mulla
suhtes vähenõudlik
valgusnõudlik
talub hästi saastunud õhku
väga levinud haljastuses Vaata pilte Vaata pilte Sugukond kikkapuulised (Celastraceae) Perekond kikkapuu (Euonymus) ● Eestis looduslikult kasvab 1 liik. Perekonnas kokku 170 liiki
● Levila - põhjapoolkera parasvööde
● Suve- või igihaljad kõrgemad põõsad (suvehaljas = heitlehine) ● Taimeosad väga mürgised
● Haljastuses väärt taimed Harilik kikkapuu Euonymus europaeus Leht: elliptilised, munajad kuni äraspidimunajad, teritunud tipuga, saagja servaga, laikiilja alusega
Võrse: noorelt ruljad, hallikasrohelised; pungad rohelised
Õis: väikesed, rohekasvalkjad
Vili: punakas kupar


Levila: kogu Euroopa. Eestis Koiva, Mustjõe, Peetri jõe lammialadel; kaitsealune
Võra: püstine põõsas või madal puu
Keskkonnanõudlused, kasutamine: külma- ja tuulekindel ning varjutaluv; talub õhusaastet; levinud haljastuses Vaata pilte Sugukond hortensialised Hydrangeaceae Perekond ebajasmiin Philadelphus Harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius Leht: elliptiline kuni ümar-munajas, kiilja kuni laikiilja alusega, jämesaagja servaga, teritunud tipuga;
rohelise, lühikese leherootsuga
Võrse: noored võrsed silinderjad, pruunid, noorelt pehmekarvased, pungad varjatud
Õis: kreemikasvalged, lõhnavad, püstistes kobarates
Vili: paljude väikeste seemnetega kupar
Levila: Lõuna-Euroopa
Võra: püstine, tihe põõsas
Keskkonnanõudlused, kasutamine: mõõdukalt külmakindel; mullastiku suhtes vähenõudlik; küllaltki valgusnõudlik.
Väga tihedalt kasutusel haljastuses, palju vorme. Vaata pilte


Sugukond sõstralised Grossulariaceae ● Heitlehised sõrmroodsete lehtedega põõsad
● 1 perekond - Ribes (sõstar) ning 200 liiki
● Levila Euraasia, Põhja-Aafrika ning Ameerika
● Eestis kasvab pärismaisena mage sõstar, must sõstar ja karvane sõstar Perekond sõstar Ribes Nimi Punane sõstar Ribes rubrum Must sõstar Ribes nigrum Mage sõstar Ribes alpinum Leht sõrmhõlmine (sõrmroodne)
lihtleht, 3-5 hõlmaga, hõlmad
teravatipulised, lehe alus
nõrgalt südajas, altküljelt
kergelt karvane, leheroots
lehelaba pikkune sõrmroodsed lihtlehed, 3-5
teravatipulise hõlmaga, südaja
alusega, alt roodude kohalt
karvased, lehe alumisel küljel
kollased näärmetäpid,
leheroots karvane sõrmroodsed lihtlehed, 3-5
teravatipulise hõlmaga, südaja
või ümardunud alusega,
jämedalt saagja (ripsmelise)
servaga;
pealmisel küljel üksikud valged
karvad, altküljelt
hele-valkjasrohelised;
sügisel leht kollane/punane
leheroots lehelabast tunduvalt
väiksem Võrse noored võrsed karvased,
vanemad harud kestendavad noored võrsed
valkjasrohelised, karvased;
pungad rootsuga, lillakad. noored võrsed kollakad või
hele pruu nid; pungad
rootsulised, koonilised, terava
tipuga, valkjad Õis väikesed, kahvaturohelised,
paiknevad hõredates,
rippuvates kobarates väikesed, lillakaspunased,
paiknevad hõredates,
rippuvates kobarates väikesed, rohekad, koondunud
väikes tesse püstistesse
õisikutesse Vili lihakas paljuseemneline vili, lihakas paljuseemneline vili, lihakas paljuseemneline vili,


valminult punane (valmib
augustis) valminult must (valmib
augustis) valminult punane (valmib
augustis) Levila Lääne-Euroopa jõgede kaldad Euroopa põhja- ja keskosa,
Kaukaasia, Lääne- ja
Kesk-Siber, Kesk-Aasia,
Mongoolia peaaegu kogu Euroopa välja
arvatud lääneosa Võra püstine põõsas püstine või laiuv põõsas peenikeste ja rohkesti
hargnevate okstega tihe
põõsas Keskkonnanõudlused,
kasvutingimused,
kasutamine külmakindel; eelistab viljakat,
parasniisket mulda;
poolvarjutaluv;
levinud marjapõõsas külmakindel; küllaltki
varjutaluv, kuid varjus õitseb
vähe; eelistab niiskemaid
viljakaid alasid;
väga levinud marjapõõsas külmakindel; küllaltki
varjutaluv, kuid varjus õitseb
vähe; mullas tiku suhtes
vähenõudlik;
levinud alusmetsapõõsas ja
ilupõõsas haljastuses Sõstraliste võrdlus Vaata pilte Vaata pilte Vaata pilte Sugukond roosõielised Rosaceae Üldist: ● Heitlehised ja igihaljad
● Putuktolmlejad
● Puud, põõsad, rohttaimed, harva liaanid
● 100 perekonda, 2000 liiki
● Vahelduvad liit- ja lihtlehed


Perekond põisenelas Physocarpus Harilik põisenelas (lodjap-põisenelas) Physocarpus opulifolius Leht: sõrmhõlmine lihtleht, kolme hõlmaga (keskmine hõlm külghõlmadest pikem), kahelisaagja (jämesaagja)
servaga, kiilja alusega, terava tipuga
Võrse: noored võrsed läikivad, helepruunid
Õis: valged või punaka varjundiga, eelmise aasta võrsetel kännasjates õisikutes
Vili: kukkurvili, valminult kollakas- või roosakaspruun (valmib juulis, augustis)
Levila: Põhja-Ameerika idaosa jõgede kaldad ja mäenõlvad
Võra: pikkade, sageli kaarduvate okstega põõsas
Keskkonnanõudlused, kasutamine: külmakindel, põuakindel; mullastiku suhtes vähenõudlik;
kasvab ka varjus, kuid õitseb vähe;
talub hästi kärpimist ja saastunud õhku, seetõttu väga levinud haljas tuses; levinud ilupõõsas
Vaata pilte Perekond enelas Spiraea Taraenelas Spiraea chamaedryfolia Leht: varieeruv; piklik-munajas, terveservalise (lai)kiilja alusega, ebaühtlaselt saagja leheservaga, väga lühikese
rootsuga
Võrse: noored võrsed viie kan dilised, kollakaspruunid
Õis: väikesed, valged, paiknevad eelmise aasta võrsetel lamedates sarikõisikutes*
Vili: koguvili, mis koosneb 3-5 nahk jast, omavahel liitumata kukkurviljast
Levila: Kesk-Euroopa mäestikud, Siber, Hiina, Jaapan, Mongoolia
Võra: tugevate püstiste okstega põõsas
Keskkonnanõudlused, kasutamine: külmakindel, põuakindel; mullastiku suhtes vähenõudlik;
kasvab ka varjus, kuid õitseb vähe;


talub hästi kärpimist ja saastunud õhku, seetõttu väga levinud haljas tuses; levinud ilupõõsas
Vaata pilte *sarikõisik ehk sarikas - ühepikkused õievarred väljuvad ühest kohast


Perekond tuhkpuu Cotoneaster Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus
Leht: elliptilised-munajad, kiiljas-ümara alusega, terve servaga, terava tipuga, alt karvased; sügisel punased
Võrse: noored võrsed algul tihedalt lidus karva sed, hiljem punakaspruunid, paljad; punga kattesoomused
kohevad, eemale hoiduvad ja nende vahelt paistavad hallid viltjad lehed
Õis: väikesed, lehterjad, roosad, paiknevad rippuvates kännasjates õisikutes
Vili: läikiv, sinakas või pruunikasmust kerajas ovaalne, väike jahukas õunvili;
valmib septembris, oktoobris.
Levila: Kirde-Hiina
Võra: püstine, vabalt kasvades kaarduvate okstega põõsas
Keskkonnanõudlused, kasutamine: mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikkamaid muldi;
poolvarjutaluv; levinud alusmetsaliik;
kasutatakse haljastuses, kuna talub hästi kärpi mist ja suudab kasvada ka saastunud õhus;
Eestis väga palju kasutatakse haljastuses, üks levinumaid hekitaimi
Vaata pilte Perekond pirnipuu Pyrus Harilik pirnipuu Pyrus communis
Leht: ovaalne, ümardunud alusega, peensaagja servaga (mõnedel sortidel terve serv), terava tipuga,
pika leherootsuga; enne varisemist pruunistunud
Võrse: tüvekoor mustjaspruun, noored võrsed läikivad, kollakaspruunid; pungad koonilised, tumepruunid,
võrsest eemalehoiduvad
Õis: suured, valged, asuvad kännastes
Vili: pirn - rohelised või kollased, lihakad, viljaliha sisaldab kivisrakke; valmib septembris-oktoobris
Levila: Lõuna- ja Kesk-Euroopa, Väike-Aasia
Võra: laipüramiidja või kuhikja hargneva võraga; oksad sageli asteldega. Kasvab 20-30 m pikkuseks.


KK-nõudlused, kasutamine: mõõdukalt külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid viljub paremini
viljakatel, värsketel muldadel; kasvab ka poolvarjus, kuid viljakandvuseks vajab täisvalgust;
juurestik hästi arenenud, sügavale tungiv; eluiga kuni 300 aastat;
puit on kõva, hinnatud nikerdustöödeks;
Eestis kultuursorte kasvatatakse viljade saamiseks, karmimatel talvedel esineb kahjustusi
Vaata pilte Perekond õunapuu Malus Aedõunapuu Malus domestica
Leht: varieeruva kujuga, ümardunud alusega, hammasja või ebaühtlaselt saagja leheservaga,
terava (kolmnurkja) tipuga, mõlemalt poolt karvased, lühikese karvase rootsuga
Võrse: tüvekoor hallikaspruun, madalalt soomusjas, vanas eas vahel kestendav;
noored võrsed varjus oliivrohelised, päikese käes kasvades tumepruunid, hiljem hallikaspruunid, karvased;
pungad hallikaspruunid, tihedalt karvased.
Õis: valged või roosakad, asetsevad sarikõisikutes, lõhnavad, õieraod valgeviltjad
Vili: õun - väga erineva kuju ja suurusega, valmivad juulist oktoobrini
Levila: kultuurliik, arvatavasti algne päritolu Kesk-Aasias (kõik õunapuuliigid ja sordid)
Võra: tugevate okste ja kahara, küllaltki ümara võraga. Kasvab kuni 10 m pikkuseks.
KK-nõudlused, kasutamine: valgusenõudlik; küllaltki külmakindel, eelistab viljakaid muldi;
enamasti paljundatakse kultuursorte poogitult;
kasutatakse peamiselt viljade saamiseks, aretatud üle 10000 kultuursordi;
Eestis väga levinud viljapuu.
Vaata pilte


Perekond pihlakas Sorbus Harilik pihlakas Sorbus aucuparia
Leht: liitlehed, paaritu arv lehekesi (paaritusulgjas), mis paiknevad paarikaupa vastakuti, kuid rootsu tipus on
üksik leht;
lehekesed piklikud, kiilja või ümardunud alusega, ebaühtlaselt saagja servaga, teritunud tipuga, karvase rootsuga
Võrse: tüvekoor sile, hallikas, vanemas eas tekib peenerõmeline korp; noored võrsed hallikaspruunid,
algul karvased, hiljem paljad; ladvapungad külgpungadest suuremad, mustjasvioletjad, valgete siidkarvadega
Õis: väikesed, valged, koondunud suurtesse tihedatesse kännasõisikutesse, mis paiknevad lühivõrsete tipus
Vili: marjataoline õunvili, kerajas, valminult punane või oranž, valmib septembris
Levila: Euroopa, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika
Võra: nooremalt kooniline, hiljem laiuv; vahel kasvab põõsana
KK-nõudlused, kasutamine: külmakindel; noorelt varjutaluv, hiljem küllaltki valgusnõudlik; mullastiku suhtes
küllaltki vähenõudlik; juurestik maapinnalähedane; eluiga kuni 300 aastat;
levinud alusmetsa liik; puit on raske, kõva, kasutatakse masinaosade ja mööbli valmistamiseks; kasvatatakse ka
viljade saamiseks ja kasutatakse haljastuses, aretatud mitmeid kultuursorte;
Eestis levinud alusmetsaliik, küllaltki palju kasutatakse haljastuses
Vaata pilte Pooppuu Sorbus intermedia
Leht: hõlmised lihtlehed; 6-9 paari ümara hõlmaga, hõlmad on saagjad, munajasovaalsed, pealt tumerohelised, alt hallikad, ümara
või talbja alusega.
Võrse: noored võrsed rohekaspruunid, valkjate karvadega. Pungad munajaskoonilised, punakaspruunid, ripsmekarvadega,
ladvapung külgpungadest suurem
Õis: valged, väikesed, asuvad suurtes kännastes,
Vili: marjataoline õunvili, väike, kerajas, valminult oranžpunane, kollase viljalihaga
Levila: Skandinaavia, Baltimaad
Võra: lai, sammasjas kuni ümar
KK-nõudlused, kasutamine: külmakindel, noorjelt varjutaluv, hiljem valgusnõudlik; mullastiku suhtes vähenõudlik, juurestik
maapinnalähedane. Talub hästi saastunud õhku, kasutatakse haljastuses; Eestis puiesteedes.
Vaata pilte


Perekond aroonia Aronia ● 3 liiki, kõik pärit Põhja-Ameerikast
● õied asuvad kännastes, värvuselt valged kuni roosad Must aroonia Aronia melanocarpa var. grandifolia
Leht: laielliptilised või äraspidimunajad, peensaagja servaga, pealt läikivad, alt karvased, sügisel punane. NB! lehe pealküljel on
pearool tumepruunid näärmed (täpid). Külgrood ei ulatu lehe servani.
Võrse: noored võrsed hõrekarvased, punakaspruunid, hiljem paljad.
Õis: asuvad suureõielistes kännastes, valged, õitseb mai-juuni.
Vili: õunvili, kerajas, väike, läikiv, must, hapukasmagusa maitsega. Valmib septembris.
Levila: Põhja-Ameerika
Võra: kõrge püstine põõsas
KK-nõudlused, kasutamine: külmakindel, valgusnõudlik, mullastiku suhtes vähenõudlik. Kasvatatakse viljade saamiseks ja
natukene haljastuses. Eestis levinud viljapõõsas ja kasutatakse haljastuses, talub kuiva ja linnatingimusi
Vaata pilte




Sugukond vahtralised Aceraceae ● Heitlehised puud ja põõsad
● 2 perekonda, 150 liiki Perekond vaher Acer ● Heitlehised puud ja põõsad
● 150 liiki
● Vastakud liht- või liitlehed
● Eestis kasvab pärismaisena harilik vaher Nimi Harilik vaher Acer platanoides Mägivaher Acer pseudoplatanus Tatari vaher Acer tataricum Ginnala vaher Acer ginnala Saarvaher Acer negundo Leht sõrmhõlmine lihtleht,
5-7 hõlmaga, hõlmad
teravatipulised ja
suurehambulise
servaga, südaja
alusega, rohelised ja
alt heledamad sõrmhõlmine lihtleht,
3-5 teravatipulise
hõlmaga, südaja
alusega, jämesaagja
servaga, hõlmad
tulevad paremini välja
(väljalõiked teravad) munajad või
piklikmunajad
lihtlehed,
kahelisaagjad, vahel
nõrgalt hõlmised,
nõrgalt südaja
alusega, lühidalt
terava tipuga, alt
roodude kohalt
karvased vastakud 3-hõlmaga
lihtlehed, keskmine
hõlm pikem, terava
tipuga, kahelisaagja
servaga, ümara või
nõrgalt südaja
alusega vastakud
paaritusulgjad
liitlehed, lehekesi 3-7,
ebasümmeetrilised,
ebaühtlaselt
jämesaagja servaga,
teritunud tipu ja kiilja
alusega Võrse Noored võrsed
punakaspruunid,
läikivad. Pungad
punakaspruunid,
ladvapung Noored võrsed
kollakasrohelised või
pruunikashallid.
Pungad terava
tipuga, munajad,


külgpungadest
suurem rohelised. Ladvapung
külgpungadest
suurem Õis kollakasrohelised,
paiknevad püstistes
harunenud õisikutes kollakasrohelised,
paiknevad pikkades
kitsastes rippuvates
kobarates rohekasvalged,
püstjates pööristes Isasõied tihedas
rippuvas kimbus,
emasõied hõredates
rippuvates kobarates;
kollakasrohelised Vili kaksiktiibvili, roheline
või punakas (valmib
septembris) kaksiktiibvili, roheline
(valmib septembris) kaksiktiibvili, roheline
või punakas (valmib
septembris) kaksiktiibvili, roheline
(valmib septembris) Levila Euraasia Euraasia Euraasia Aasia Põhja-Ameerika Võra tihe, laimunajas või
ümar tihe, koonusjas Keskkonnanõudlus
ed,
kasvutingimused,
kasutamine külmakindel, eelistab
viljakaid muldi.
Küllaltki varjutaluv;
tormikindel.
Kasutatakse pigem
pargipuuna, metsas
kasvab haruldaselt mõõdukalt
külmakindel, eelistab
viljakaid muldi.
Küllaltki
valgusnõudlik.
Levinud ilupuu külmakindel,
varjutaluv,
valmistatakse
muusikariistu ja
mööblit külmakindel,
mullastiku suhtes
vähenõudlik.
Valgusnõudlik.
Levinud ilupuu külmakindel,
mullastiku suhtes
küllaltki vähenõudlik.
Valgusnõudlik.
Levinud ilupuu Vaata pilte Vaata pilte Suvel ja sügisel võib vahtralehtedel märgata mõnesentimeetrise läbimõõduga musti laike, mida tekitab parasiitseen
vahtra pigilaik (Rhytisma acerinum). Samuti võib pea igal aastal kesksuvistel vahtralehtedel näha valget kirmet, seda
tekitab seenhaigus vahtra-jahukaste (Sawadaea tulasnei). Need seened puud ei kahjusta, lihtsalt mõjutavad natuke
lehtede talitlust.


Sugukond kaselised Betulaceae ● Heitlehised puud ja põõsad
● 6 perekonda, 260 liiki Perekond kask Betula ● Ühekojalised, heitlehised tuultolmlejad puud ja põõsad
● Valgusnõudlikud
● 60 liiki
● Levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas, Eestis kasvab pärismaisena arukask ja sookask Nimi Arukask Betula pendula Sookask Betula pubescens Madal kask Betula fruticosa
(Betula humilis) Vaevakask Betula nana Leht pikkvõrsetel vahelduvad,
lühivõrsetel kimpudes;
kolmnurksed või rombjad,
pika terava tipuga, ümara
alusega. (Noortel puudel
vahel munajad ja lühikese
terava tipuga.) Leheserv
kahelisaagjas pikkvõrsetel lehed
vahelduvalt, lühivõrsetel
kimbuna;
munajad ja lühikese
tömpja tipuga, leheserv
saagjas, alus sirge või
südajas, karvane pikkvõrsetel lehed
vahelduvalt, lühivõrsetel
kimbuna;
piklikud, ümarmunajad ja
lühikese tömpja tipuga,
leheserv saagjas või
täkiline
lehe pikkus laiusest
suurem pikkvõrsetel lehed
vahelduvalt, lühivõrsetel
kimbuna;
imeväikesed,
ümmargused, sageli
pikkusest laiemad,
leheserv täkiline, pealt
läikivad Võrse kaetud valgete
vahatäppidega, pungad
munajad, terava tipuga karvane tihedalt kollaste
vahatäppidega kaetud tihedalt karvane Õis


Vili piklikelliptiline pählike,
valmib juulis-augustis piklikelliptiline pählike,
valmib augustis piklikelliptiline pählike,
valmib augustis piklikelliptiline pählike,
valmib augustis Levila Euroopa, Lääne-Siber Euraasia Euraasia, Põhja-Ameerika Euraasia Võra pikad rippuvad oksad tugevad püstised oksad püstine, rohkesti hargnev
põõsas tihe, hargnev põõsas Keskkonnanõudlused,
kasutamine külmakindel. Väga
valgusnõudlik, mullastiku
suhtes vähenõudlik, Eestis
levinuim lehtpuu,
kasutatakse
vineeritööstuses. Eriti
hinnatud on vorm
‘maarjakask’ väga külmakindel,
valgusnõudlik, mullastiku
suhtes vähenõudlik;
kasutatakse
vineeritööstuses, väga
levinud lehtpuu väga külmakindel. Küllaltki
valgusnõudlik, mullastiku
suhtes vähenõudlik;
natukene kasutatakse
haljastuses väga külmakindel. Küllaltki
valgusnõudlik, mullastiku
suhtes vähenõudlik;
natukene kasutatakse
haljastuses


Sugukond pärnalised Tiliaceae ● Heitlehised puud
● 50 perekonda, 450 liiki Perekond pärn Tilia ● Heitlehised puud
● 50 liiki
● Eestis kasvab pärismaisena ainult harilik pärn Nimi Harilik pärn Tilia cordata Suurelehine pärn Tilia platyphyllos Läänepärn Tilia × vulgaris Leht vahelduvad lihtlehed, laimunajad,
südaja alusega, peensaagja
servaga, terava tipuga, alt paljad
ning roodude kohal pruunid
karvatutid peaaegu ümar, südaja alusega,
kahelisaagja servaga, terava
tipuga, kõik rood karvased peaaegu ümar, südaja alusega,
kahelisaagja servaga, terava
tipuga Võrse Õis kinnituvad rootsuga piklikule
kandelehele, asuvad püstises
sarikas. Õied kollakasvalged,
lõhnavad, meerikkad kinnituvad rootsuga piklikule
kandelehele, asuvad püstises
sarikas. Õied kollakasvalged,
lõhnavad, meerikkad Vili munajas pähklike pikal rootsul munajas pähklike pikal rootsul Levila Euraasia Euroopa Euroopa Võra


Keskkonnanõudlused,
kasutamine külmakindel. Mullastiku suhtes
nõudlik. Väga suure
varjutaluvusega. Kasutatakse
parkides külmakindel. Mullastiku suhtes
nõudlik. Varjutaluv
Levinud pargipuu vastupidav linnatingimustele,
talub õhusaastet
Levinud alleepuu Sugukond pöögilised Fagaceae ● Heitlehised ja igihaljad ühekojalised puud ja põõsad
● Vahelduvad lihtlehed
● 8 perekonda, 800 liiki Perekond tamm Quercus ● Heitlehised ja igihaljad tuultolmlejad puud ja põõsad
● 200 - 800 liiki
● Eestis on pärismaine ainult harilik tamm
● Väga pikaealised, hiliskülmaõrnad ja mullastiku suhtes nõudlikud Nimi Harilik tamm Quercus robur Punane tamm Quercus rubra Leht vahelduvad hõlmised lihtlehed, 5-7 hõlmaga,
äraspidimunajad, ümardunud tipuga, terve
servaga vahelduvad hõlmised lihtlehed, 7-11
teravatipulise hõlmaga, sügavate
väljalõigetega, kiilja alusega, hõlmade ja
hammaste tipus on väike teravik Võrse


Õis Isasõied rippuvates kollakasrohelistes
urbades, mis paiknevad eelmise aasta
võrsete tippudes. Emasõied noortel võrsetel
2-3 kaupa lehtede kaenlas Isasõied rippuvates kollakasrohelistes
urbades, mis paiknevad eelmise aasta
võrsete tippudes. Emasõied noortel võrsetel
2-3 kaupa lehtede kaenlas Vili tõru - üheseemneline pähkel tõru - üheseemneline pähkel Levila Euraasia Põhja-Ameerika Võra Keskkonnanõudlused, kasutamine tundlik hiliskülmade suhtes. Noorelt
poolvarjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab
huumusrikkaid muldi
Kõrgelt hinnatud puit, levinud metsapuu,
kasutatakse palju ka parkides külmakindel. Noorelt poolvarjutaluv, hiljem
valgusnõudlik. Mullastiku suhtes küllaltki
vähenõudlik
Kõrgelt hinnatud puit, kasutatakse parkides Sugukond pajulised Salicaceae ● Heitlehised ja kahekojalised puud & põõsad
● Tuultolmlejad (Populus) ja putuktolmlejad (Salix)
● 3 perekonda, 500 liiki
● Vahelduvad lihtlehed; õied koondunud urbadesse; kroonlehed puuduvad; viljaks ühepesaline kupar


Perekond pappel Populus ● Heitlehised ja kahekojalised suured puud
● Tuultolmlejad
● Puit pehme ja kerge
● Puud lühiealised (max. 150 aastat)
● 100 liiki Nimi Harilik haab Populus tremula Hõbepappel (hõbehaab) Populus alba Must pappel Populus nigra Leht ümmargused kuni
ovaalsed, jämesaagja või
lainelise servaga, teritunud
tipuga, sügisel kuldsed või
veripunased Noor - vahelduvad ja
hõlmised, alt tihedalt
valgeviltjate karvadega
Vana - ümarmunajad või
ovaalsed, lainelise
servaga, alt valkjashallid,
karvased või peaaegu
paljad kolmnurksed või rombjad,
vahel munajad, kiilja või
sirge alusega, terava
tipuga, peensaagja
servaga Võrse noored võrsed
läikivpruunid. Pungad
piklikmunajad, terava
tipuga, vaigused,
läikivpruunid oliivrohekad, kaetud
valgeviltja kihiga
(karvad), hiljem paljad.
Pungad väikesed,
munajad, samuti
valgeviltjad. Noored võrsed silinderjad,
läikivad, kollased või
kollakashallid.
Pungad teritunud tipuga,
rohekaspruunid,
kleepuvad Õis paiknevad urbades*.
Isasurvad rippuvad,
tumepunased. Emasurvad
rippuvad, vähem värvunud Isasurvad rippuvad,
punased. Emasurvad
rohekad. Kahekojalised. Isasurvad
punased, rippuvad.
Emasurvad kollakad,
pikad, hõredad.


(kahvaturoosad). Vili kupar, mis avaneb kaheks
pooleks. Seemned
väikesed, varustatud
karvatutiga kupar, mis avaneb
kaheks pooleks.
-”- kupar, mis avaneb kaheks
pooleks.
-”- Levila Euroopa, Aasia,
Põhja-Aafrika. Kõige
ulatuslikuma areaaliga puu
maailmas. Euroopa, Siber, Aasia,
Põhja-Aafrika Euroopa, Siber,
Väike-Aasia, Põhja-Aafrika Võra lai, munajas või
ümarovaalne, vahel
silinderjas, oksad tugevad,
harvad. Puistus hästi
laasuv. munajas või kerajas,
vabalt kasvades sageli
madalalt hargnev laimunajas, alamliikidel
sammasjas Keskkonnanõudlused,
kasutamine külmakindel, valgusnõudlik,
mullastiku suhtes nõudlik,
eelistab viljakaid
huumusrikkaid muldi
(soostunud muldadel ei
kasva). Juurestik tugev,
kaugeleulatuv.
Puit hästi töödeldav,
kasutatakse
paberitööstuses,
nikerdamiseks,
tuletikutööstuses.
Haljastuses kasutatakse
mitmeid vorme.
Eestis levinud metsapuu. külmakindel,
valgusnõudlik; eelistab
niiskemaid, viljakaid
muldi. Juurestik hästi
arenenud. Annab kännu-
ja juurevõsu.
Puit küllaltki hinnatud,
kollakas ja valge;
kasutatakse nõlvade
kinnistamiseks ja
pargipuuna.
Eestis levinud pargipuu. peaaegu külmakindel,
valgusnõudlik. Eelistab
niiskemaid liikuva
põhjaveega viljakaid
muldi. Juurestik hästi
arenenud.
Puit küllaltki hinnatud,
kollakas ja valge;
kasutatakse
nikerdamiseks ja
tselluloosi tootmiseks,
põllukaitse-metsakasvatus
es ja pargipuuna.
Eestis levinud pargipuu. Vaata pilte Vaata pilte Vaata pilte * Urb (urvad) - paljuõielised rippuvad õisikud


Perekond paju Salix ● Heitlehised ja kahekojalised
● Kõrged või madalad puud, keskmised või madalad põõsad
● Vahelduvad lihtlehed (võrsetel spiraalselt)
● Putuktolmlejad
● Õied urvana, viljaks kupar
● 300 liiki, Eestis looduslikult 21 (palju hübriidliike) Kõrgekasvulisi pajusid nimetatakse remmelgateks. Nimi Raudremmelgas Salix pentandra Rabe remmelgas Salix fragilis Leht piklik-elliptilised, lühidalt teritunud
tipuga, näärmeliselt peensaagja
servaga, pealt
läikivad, alt kahvaturohelised,
paljad, leherootsul mitu paari
näärmeid süstjad, pika terava tipuga,
näärmeliselt saagja servaga,
pealt rohelised, alt hallikad,
lehelaba alusel üksikud näärmed. Võrse läikivad, rohekas- või
punakaspruunid. Noorte võrsete
tipp kleepuv. Pungad kaetud kahe
kokkukasvanud soomusega, mis
puhkemisel heidetakse ära Noored võrsed kollakasrohelised
või punakaspruunid, peened,
rippuvad. Oksad väga haprad ja
kergesti murduvad. Pungad
piklikmunajad, terava tipuga,
musta tipuosaga, -”- Õis paiknevad urbades, isasurvad
emasurbadest pikemad; õitsevad
juunis pärast lehtimist -”-
õitsevad mais lehtede puhkemise
ajal Vili kahe poolega kupar, mis sisaldab -”-, valmivad augustis


palju väikesi karvatutiga
seemneid; valmivad septembris Levila Euroopa, Aasia Euroopa, Siber, Iraan Võra madal puu või kõrge, tihe põõsas
(Eestis pigem põõsas) tugevasti hargnev, ümar puu Keskkonnanõudlused,
kasutamine külmakindel, valgusnõudlik,
kiirekasvuline. Eelistab niiskemaid
kasvukohti.
Majanduslikult ja haljastustlikult
tähtis ei ole; sobib meetaimeks. külmakindel, valgusnõudlik,
kiirekasvuline. Eelistab niiskemaid
kasvukohti.
Kasutatakse tihti haljastuses
(haljasaladele, teede äärde,
jõgede ja tiikide
kallastele). Hea meetaim. Vaata pilte Vaata pilte


Sugukond liblikõielised (Fabaceae) Nimi Robinia pseudoacacia Harilik robiinia Caragana arborescens Suur läätspuu Caragana frutex Väike läätspuu Leht paaritusulgjad liitlehed;
lehekesed ovaalsed,
kiilja või ümara
alusega, terve
servaga, pügaldunud
tipuga paaritusulgjad
liitlehed; lehekesed
ovaalsed, kiilja
alusega, terve
servaga, teritunud
tipuga neljatine liitleht;
lehekesed
äraspidimunajad,
kiilja alusega, terve
servaga Õis lumivalged, asuvad
rippuvates õisikutes;
õitseb maikuus kollaste lehtedega, Vili




Sugukond näsiniinelised
Perekond näsiniined
Harilik näsiniin - kõik mürgine (puit, koor, marjad). Roosad õied. Talbjas leht, pikalt leherootsule laskuv alus, terve
servaga, terava või tömpterava tipuga Sugukond hõbepuulised
Perekond astelpaju
Harilik astelpaju - lineaal-süstjad lehed, terve servaga, pealt hallikasroheline koos soomuskarvadega. Viljad hapud Sugukond ruudilised
Perekond korgipuu
Amuuri korgipuu - paaritusuljad liitlehed; lehekesed laisüstjad või laimunajad, kiilja alusega, madalate hammastega,
ripsmelise servaga (karvad), teritunud, pikliku tipuga Sugukond hobukastanilised
Harilik hobukastan - viietine sõrmjas liitleht; lehekesed äraspidimunajad või mõlajad, kiilja alusega, saagja või
kahelisaagja servaga, teritunud tipuga. Õied valged, kroonlehed narmastunud servaga, ripsmelised, roosakate
kriipsudega Sugukond türnpuulised (Rhamnaceae) / Sugukond viinapuulised (perekond viinapuu) / Sugukond kikkapuulised
(Celastraceae) / Sugukond kontpuulised (perekond kontpuu) Nimi Frangula alnus (Rhamnus Rhamnus catharticus Parthenocissus quinquefolia Euonymus
europaeus Cornus alba Siberi kontpuu Cornus sanguinea Verev kontpuu


frangula) Harilik paakspuu Harilik türnpuu Harilik metsviinapuu Harilik kikkapuu Leht terve servaga,
külgrood allküljel
pöörduvad enne
lehe serva
jõudmist
ülespoole,
elliptiline või
äraspidimunajas, peensaagja
servaga,
hambatipp
äralõigatud
(kärbitult
peensaagjas),
ovaalne või
munajas, järsult
teravneva tipuga,
külgrood
suunduvad
kaarjalt ülespoole viietine sõrmjas
liitleht (5 lehekest
moodustavad ühe
lehe), lehekesed
elliptilised,
jämesaagja
servaga, kiilja
alusega, terava
tipuga elliptiline, kiilja
alusega,
peensaagja
servaga, terava
tipuga. Võrse
roheline, vastakuti
pungad, korkjad
liistakud kirsspunased,
säravad võrsed.
Leht kitsam kui
vereval kontpuul
(elliptiline),
ühtlaselt teravnev
tipp sügisised lehed
verepunased, leht
laimunajas,
ovaalne või
laielliptiline, järsult
teravnev lühike
tipp Õis pisikesed,
rohekaskollakad väikesed, rohekad rohekad, kollaka
varjundiga Vili ümmargused,
herneterasuuruse
d, alguses
rohelises,
valminult
mustjas-punased toksilised, algul
rohelised,
valmides
läikiv-mustad marjataolised,
elevandiluuvalged
, sinaka kirmega mustad Võra Koor Keskkonnanõu
dlused,
kasvutingimus
ed saastekindel,
külmakindel Sugukond kuslapuulised


Lonicera xylosteum Harilik kuslapuu
Heledad, valkjad võrsed, õõnsa säsiga, vastakuti pungad; õied ei lõhna, on rohekas-kollakad; marjataolised,
herneterasuurused viljad (mürgised). Leht varieerub, on kitsamaid (elliptilisi), laielliptilisi, tavaliselt ovaalne või laimunajas,
terve servaga, pealt ja alt karvane, leheservas ripsmed Viburnum opulus Harilik lodjapuu
Õied asuvad keskmise suurusega sarikates õisikutes, õisiku servas on suured, steriilsed õied; marjataolised viljad,
mõrkjalt hapud. Lehed kolmehõlmalised, sõrmroodne leht - kolm tugevat roodu; hõlmad teravatipulised, hõlmade servas
jämedad hambad, leherootsul näärmed Viburnum lantana Villane lodjapuu
Vili piklikum, natukene suurem kui h. lodjapuul, valminult säravmust. Leht ovaalne, omapärase peensaagja servaga,
Sambucus racemosa Punane leeder
Tugev hais. Pehme, suure säsiga. Võrse hallikaspruun. Paaritusulgjad liitlehed, elliptilised, pikalt teritunud tipuga,
teravsaagja servaga Must leeder Symphoricarpos albus Harilik lumimari
Roosakad, kellukad õied. Viljad marjataolised, ülimürgised. Lehed ovaalse või laimunaja kujuga, paljad, terve servaga,
serv võib olla terve või laineline, sisselõiketega. Sanglepp (must lepp)
Ei ole kunagi terava tipuga. Pügaldunud tipuga (sisselõikega), äraspidimunajas. Hall lepp (valge lepp)
Elliptiline või munajas
Carpinus betulus Harilik valgepöök (kaskede perekond)
(Pöögi perekond, sugukond pöögilised) - eraldi


Corylus avellana Harilik sarapuu Lehtpuude ja põõsaste talvised võrsed I. Pungade asetus:


Pungad kolme moodi: 1. vahelduv asetus
2. vastakuti asetus
3. põikvastakuti asetus II. Mitu punga on võrse tipus?
Üks, kaks või mitu III. Mis värvi on pungad? IV. Lehe- ja õiepungad
Lehepungad (vegetatiivsed pungad) on kitsad ja harilikult võrsel ligihoiduvad, õiepungad on paksemad ja võrsest
eemalehoiduvad V. Milline on lehearm?
Ümmargune, südajas, V-kujuline, jne.
Juhtsoone kimbu jäljendid VI. Võrse värvus, karvasus, koorelõved, korkkude
Koorelõved - heledad triibud (türnpuu),
Vahajad täpid (noor arukask)
Tumedad naastud või näsakesed (kikkapuu)
Korkkude (jalakas) VII. Milline on võrse säsi?
Õõnas säsi (kuslapuu)
Lameljas säsi (vaheseintega) (pähklipuu) VIII. Ogad ja astlad


astel - torkav moodustis võrsel või okkal, raskesti eemaldatav
oga - terav torkiv moodustis, kergesti eemaldatav (koos võrse koorega) - roosid, kibuvitsad, murakad