tulemusena Rootsi kätte, sai Olustverest de la Gardie'de hiigelvalduste üks osi. 1630ndatel aastatel pantis de la Gardie'delt mõisa Valentin von Schilling, alates 1660ndatest aastatest oli mõis aga von Schlippenbachide aadliperekonna omanduses. 1742. aastal siirdus mõis perekonnasidemete kaudu von Fersenite aadliperekonna valdusse, kes pärinesid Harjumaalt Pahkla mõisast. Millalgi 17. sajandil viidi mõisakeskus ka tänini säilinud asukohta. Nikolai Paul von Fersen, Olustvere krahvidest viimane, on mõisa ilu heaks teinud kõige rohkem. Enamik mõisa tipptasemel ehitistest pärinevad just tema ajast. 1903.aastal valmis Ingise stiilis uhke mõisahäärber.Projekti autoriks oli tõenäoliselt Inglise arhitekt Arcibald MacPherson.Põhiolemuselt on see kahekorruseline ja ebasümmeetriliselt liigendatud. Kõrge graniitsokliga maja esimene korrus on punastest tellistest ja teine on kaetud heleda pritskrohviga
sajandil viidi mõisakeskus ka tänini säilinud asukohta.1742. aastal siirdus mõis perekonnasidemete kaudu von Fersenite aadliperekonna valdusse, kes pärinesid Harjumaalt Pahkla mõisast. Kahekorruseline historitsistlik inglise stiilis esinduslik peahoone (loss) valmis mõisas 1903. aasta paiku.Peahoone ümbrus kujundati kauniks avaraks pargiks Riia linnaaedniku Georg Kuphaldti projekti järgi.Mõisakeskusesse suunduvad kolm teed - mõisaaia tagant kulgev ajalooline Paia-Viljandi maantee ning Olustvere raudteejaama suunduv tee kujundati kaunideks pikkadeks alleedeks. Olustvere alleed on Eesti ühed pikimad.Paia-Viljandi maantee äärne allee algab põhja pool raudteeülesõidust (viaduktist) ning lõpeb lõuna pool Jaska mõisa juures, olles 4,2 kilomeetri pikkune. Von Fersenitelt 1919. aastal võõrandatud mõisahoonesse kolis 1920. aastal põllutöökool.Veel 1970te aastate algul Olustvere mõisasüdant läbinud Paia-Viljandi maantee on kaasajal õgvendatud ning kulgeb paar kilomeetrit
Eesti mõisate ajalugu Cristian, Elari, Toomas Sissejuhatus Antud töös uurisime Olustvere mõisa ajalugu. Töö koostasid Cristian, Elari ja Toomas Cristian I osa vastused, Elari II osa ja Toomas III osa vastused. Koos koostsime powerpoindi. Mõisate ajalugu Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis. mõisaid on olnud Eestis nende hiilgeajal kokku üle 2000 Esinduslike mõisakomplekside massiline ehitamine algas suuremas mahus 1760ndate aastate paiku, kestes enam kui poolteist sajandit kuni Esimese maailmasõjani.
Suure-Jaani vald Suure-Jaani vald asub Viljandi maakonna põhjaosas. Valla keskuse kaugus maakonna keskusest Viljandist on ligikaudu 25 km ja Tallinnast 150 km. Valla territoorium kattub suurelt osalt ajaloolise Suure-Jaani kirikukihelkonna maadega. Valla keskuseks on Suure- Jaani vallasisene linn. Suure-Jaani sai linna staatuse 1938. aastal ja muutus vallasiseseks linnaks 22. oktoobril 2005. aastal, kui Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla, Olustvere valla ja Vastemõisa valla ühinemisel tekkis praeguste piiridega Suure-Jaani vald. Lisaks Suure-Jaani vallasisesele linnale on vallas olulised keskused Olustvere alevik, Vastemõisa küla ja Sürgavere küla. Kõige lähedasem vald mulle Eestis on just Suure-Jaani vald Suure-Jaani vald on pindalalt (748,8 km²) Viljandi maakonna suurim omavalitsusüksus ja rahvaarvult edestavad Suure-Jaani valda vaid Viljandi linn ja vald. Vallas asub Eesti suurima
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL TT1/PK1 Metssiga Lihatehnoloogia Koostajad:Birgit Väljas ja Aleks Kravtsuk Juhendaja: Eve Klettenberg Olustvere 2012 Kes on metssiga ? Metssead on tüüpilised kõigesööjad, kes toituvad nii taimede maapealsetest (kevadel ja suvel) kui ka maa alustest (aastaringselt) osadest. Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja -poegi, vihmausse, raibet jne. Toidupuuduse korral võib neil esineda ka kannibalismi. Jooksuaeg on neil tavaliselt üks kord aastas novembris detsembris. Pojad sünnivad peale 18...20 nädalast tiinust märtsis või mais.
KINNITAN 10.10.2009.a. Arnold Pastak Direktor Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli AMETIJUHEND Ametikoht: personalijuht Ametnike kategooria: kõrgem ametnik Kes asendab: kantselei juhataja Vahetu juht: direktor Ametikoha eesmärk: Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskooli personalipoliitika väljatöötamine ja arendamine TÖÖALASED KOHUSTUSED 1. Töötab välja asutuse ühtse personalipoliitika ning nõustab juhtkonda personalipoliitika rakendamisel. 2. Osaleb personali planeerimisel ja arendamisel. 3
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Pm1A Tauno Silm Pikkuse mõõtmine Iseseisev töö Olustvere 2013 24.01.2013- Täiesti tavaline koolipäev. 25.01.2013- Samuti täiesti tavaline koolipäev,aga selle eest vähem tunde. 26.01.2013- Laupäev tegin päeval tööd. 27.01.2013- Pühapäeval ärkasin hommikul üless ja hakkasin asju pakkima,et vend mind Olustvere took. 28.01.2013- Esmaspäev, pikk koolipäev kaheksa tundi ja pärast tunde vahtisin ühikas. 29.01.2013- Teisipäev pikk koolipäev,aga peale kooli käisin sõpradega jalutamas. 30.01
E-post [email protected] Perekonnaseis vallaline Hariduskäik 2001 – 2010 Leisi Keskkoolis põhikooli lõpetamine ja gümnaasiumis 10. klassi läbimine. 2011 – Ametikooli autotehniku eriala. Täiendkoolitus 2010 - Abipolitsei koolituse läbimine (koolitajaks oli lääne prefektuur) 2011 - B- kategooria kursus (koolitajaks oli Leisi Keskkool) 2012 - Olustvere TMK (teenindus ja maamajanduskool) T-kategooria koolituse läbimine (koolitajaks oli firma Karja OÜ) 2012 - Põllumajanduse eriala kutsetunnistuse omandamine (30 tundi) 2011-2012 Keevitamiskursus (60 tundi) (koolitajaks oli olustvere TMK) Töökogemus 2010 - Lääne prefektuuris abipolitseina töötamine 2012 - Suvel põllumajandus firmas töötamine (Karja OÜ)
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus II Mesindus Mee- ja Korjetaimed Kaspar Kokla Olustvere 2011 1 Sisukord Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus II..................................................................................................................1 Mesindus
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus Karmo Kaljula Mihkli tammik Referaat Olustvere 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 1 Mihkli tammik....................................................................................................... 2 Tammiku teke........................................................................................................ 3 Kasutatud kirjandus................................................
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Loodusmajandus II Kristjan Kapsi Kärjeraami klassifikatsioon Referaat Olustvere 2010 Sisukord Kärjeraamid liigitatakse kolme rühma. 1 Kõrged raami kõrgus on laiusest suurem. Siia kuuluvad Levitski ja Ukraina lamavtarude raamid. 1 Madalad raami kõrgus on laiusest väiksem. Siia kuuluvad eesti taru, Dadant-Baltti ja Langstroth-Rootsi püsttarude raamid. 1 Ruudukujulised raami kõrgus on vordne laiusega. Niisugused raamid on kasutusel Inglisemaal, Saksamaal, Belgias jm. On olemas ka erikonstruktsiooni ja -otstarbega kärjeraamid.
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Konarki tempel Referaat Koostaja: Tauri Talumees Olustvere 2012 Konarki tempel Inimesed hakkasid päikest austama, sest neil oli vaja hakata põldu harima. Nad hakkasid päikest palvetama ja seda jumaluseks pidama. Nad ehitasid palju templeid aga üks oli Konarki tempel mis asus Indias. Vanade Egiplaste päikesejumal oli Ra. Mõned Aafrika elanikud arvasid et päike on Alondo poeg ja kuu tema tütar. Vanad kreeklased austasid Heeliust.Indias oli päikesejumalaks Surjah(ülimvalgus)
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus I Oma Nimi Klassitsism Aptism Iseseisevtöö Olustvere 2010 Mulle meeldib see pilt, kuna see iseloomustab klassitsismi, ning kunsti teoas on tehtud hoolikalt Klassitsism Üldine info Klassitsism on 16.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Reimo Kimmel Rootsi keel Kirjandus Olustvere 2013 Rootsi keel ØRootsi keeles svenska ØAlates 1.juulist 2009 on rootsi keel ametlik keel. ØSeda keelt kõnelevad umbes 8,7 miljonit inimest. ØRootsi keelt kõneldatakse peamiselt Rootsis ja osad ka Soomes. ØRootsi keel kuulub koos taani keelega Ida Skandinaavia keelkonda. Rootsi keel ØRootsi keel on Põhjagermaani keel ja kuulub indoeuroopa keelkonda. ØRootsi keel on taani ja norra keelega suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Iseseisev Töö Töö teema: laudahoone ventilatsioon, küte, valgustus Kursus: Põllumajandus PM1A Töö eesmärk: saada ettekujutus loomalauda ventilatsiooni tähtsusest, osata kasutada vastavasisulist õppekirjandust Töö vorm: nii valik-, kui ka lünkvastused, kirjalik Töö maht: 4 tundi Õpilase ees- ja perenimi: Tauri Tattar Tegelik teostamise kuupäev: Hinne: Olustvere 2011 1.Nimeta 3 tüüpilist, enamlevinud puudust, mis põhjustavad halba ventilatsiooni lauda loomaruumis: a) Valest ehitatud ventilatsooni süsteem b) Kehv sõnniku välja juhtimine c) Liiga suur loomade arv laudas 2. Halb ventilatsioon soodustab kas: a) loomade kaalu positiivset iivet b) konstruktsioonide kiiret lagunemist c) metallkonstruktsioonide seisukindlust 3. Loomaruumi õhus leidub palju kahjulikke komponente, nimeta 4olulisemat neist
KEHTNA KÜNNIVÕISTLUS Merlin-Hans Hiiekivi Eesti künnivõistluste ajaloost • Eesti esimese künnivõistluse korraldas Carl Robert Jakobson 10. augustil 1874 oma talus Kurgjal, demonstreerides hõlmadraga kündmise eeliseid harkadra ees. • 1965. aastast on Eesti meistrivõistlusi peetud regulaarselt erinevates Eestimaa piirkondades. • Käesoleval aastal oli künnivõistlus Kehtnas, kohas kus 1964- 1987 aastail toimusid üle-Eestilised künnivõistlused. Künnivõistlusi peeti 10 aastat Olustveres kuid sel aastal toimusid nad Kehtnas. Põhjused: Kehtnas oli olemas ajalooline künnivõistluste traditsioon. 50 aastat tagasi korraldati seal esimesed kaasaaegsed künnivõistlused. Paljud Kehtna asutused, organisatsioonid ja firmad olid huvitatud ning nõus kaasa aitama taoliste võistluste korraldamisele. Olustveres pole enam piisavalt künniks korralikku rohumaad- künnivõistluste esimesel päeval võisteld...
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Loodusmajandus 2 Kristjan Kapsi Rabapistrik Referaat Olustvere 2010 Rabapistrik Kaitse Eestis. I kategooria (I kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav) Millal võib Eestis kohata... Rabapistrik saabub Eestisse märtsis ja lahkub septembis. Harva ka talvitub meil. Välimus
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus Nimi Teraviljad Referaat Olustvere 2014 Sissejuhatus Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade teriste ehk terises olevate terade saamiseks. Teraviljade hulka kuulub ka mittekõrrelisi, näiteks tatar (sugukonnast tatralised), rebashein (sugukonnast rebasheinalised) ja kinoa ehk tsiili hanemalts (sugukonnast hanemaltsalised). Teraviljade saaki tarvitatakse toidu valmistamiseks
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Loodusmajandus I Talvi Põldma Mesindamine korpustarudes Referaat Olustvere 2010 Mesindusel on rahvamajanduses küllalt suur osatähtsus. Mesilased ei tooda üksnes mett, vaha, taruvaiku, mesilasmürki ja mesilasema toitepiima, vaid nad aitavad tunduvalt tõsta ka putukalembeste põllumajanduskultuuride seemne - ja viljasaake. Mesindussaadusi kasutatakse järjest rohkem toiduainetena, ravimitena ning toor- ja abimaterjalidena paljudes tööstusharudes. Mesi ammust ajast tuntud väärtusliku toiduainena ja ravimina. Mesinikud saavad põhitulu mee müügist
Põllumajandus Karl Mark Venemaa Referaat Juhendaja:Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord Venemaa............................................................................................3 Majandus........................................................................................4 Venemaa Föderatsioon....................................................................5 Matrjoska...........................................................................................7
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL India Vabariik Referaat Koostaja: Laura Gnatienko Olustvere 2013 sisukord INDIA VABARIIK........................................................................................................................3 NIMI................................................................................................................................................3 MAJANDUS......................................................................................................................................5 Eksport .......................................
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Iseseisev töö Töö teema: laudahoone ventilatsioon, küte, valgustus Kursus: PM I A Töö eesmärk: saada ettekujutus loomalauda ventilatsiooni tähtsusest, osata kasutada vastavasisulist õppekirjandust Töö vorm: nii valik-, kui ka lünkvastused, kirjalik Töö maht: 4 tundi Õpilase ees- ja perenimi:Aivo Sumre Tegelik teostamise kuupäev:17.06.2014 Hinne: Olustvere 2011 Juhend iseseisvaks tööks: 1. Kasutada võib erinevaid materjale, mis võivad anda natuke erinevaid arvsuurusi, sõnastusi, kuid suurusjärgud arvudes on üldjuhul samad. 2. Eesmärk ei ole mitte täpsete vastuste saamine iseeneses, vaid vastava kirjanduse või muu õppematerjali kasutamise oskuste harjutamine, otsitu leidmine, fikseerimine, enese täiendamine. 3.Õpilane näitab ära allika ja lehekülje, millele antud vastuses toetus:
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Loodusmajandus I Talvi Põldma LEESLISELISED AINED Referaat Olustvere 2010 Sisukord Alused Nimetuste määramine Liigitamine Saamine Keemilised omadused Kaltsiumhüdroksiid Kasutatud kirjandus Alused Alused ehk hüdroksiidid on ained, mis reageerivad hapetega ja annavad soola ja vee. (Tegelikult ei ole "alus" ja "hüdroksiid" kattuvad mõisted.) Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni (H+).
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Kokk2 Sirli Volt SUURKÖÖGI PRAKTIKA ARUANNE Halliste Põhikooli söökla 25.05-5.06 13.07-24.07 Juhendaja: Leeve Tuga kokk Olustvere 2015 sisukord Table of Contents sisukord.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus:.......................................................................................................... 2 Ettevõtte üldine iseloomustus:............................................................................... 3 Tootmise iseloomustus:............................................................................
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool PM1A Tauri Tattar Naeris Brassica rapa rapa Referaat Juhendaja: Liina Jürisoo Olustvere 2011 Sisukord Sugukond: Naeris on Vahemeremaadelt pärinev ristõieliste sugukonda kuuluv kaheaastane rohttaim Naeris oli enne kartuli kasvatamisele võtmist ka meil Eestis põliseim juurvili. Alles viimastel sajanditel on kaalikas naeri kõrvale tõrjunud. Kahtlema väärib naeris ka tänapäeval suuremat tähelepanu toidu mitmekesistajana ja mineraalsoolade ning vitamiinirikka toiduainena Päritolu: Naeris on pärit Vahemeremaadelt. Botaaniline iseloomustus :
Töökorraldus suurköögis Olustvere TMK Iseseisev töö Rister Loopere, K2 Alustaldrik 15cm Kasutamine: Leiva, salati, saiakeste, kookide ja tordi söömiseks ning joogikannude ja portsjonnõude alustaldrikuks. Eelroataldrik 19cm Kasutamine: Salatite ja suupistete ning magustoitude söömiseks, sobib portsjonnõude ja supitaldrikute alustaldrikuks. Pearoataldrik 27cm Kasutamine: Pearoasalatite ja praadide ning magustoitude söömiseks, katmistaldrikuks ning sobib serveerimiskausside alustaldrikuks. Supitaldrik Puljongitass Väikesed kausid, pokaalid
Olustvere teenindus- ja maamajanduskool PM1 Taivo Vaine Kõvakettad Referaat Olustvere 2010 Sisukord Olustvere teenindus- ja maamajanduskool................................................................................. 1 PM1.............................................................................................................................................1 Taivo Vaine.................................................................................................................................1
Rabelais Olustvere Teenindus-jaMaamajanuskool Kokk2 Toomas-Zoel Druzko François Rabelais • François Rabelais oli üks tähtsamaid prantsuse renessansiajastu humanistlikke kirjanikke. • Tema tuntumad teosed on "Pantagruel" (1532) ja "Gargantua" (1534). • Rabelais kirjutas ka nimede Alcofribas Nasier (mis on anagramm tema nimest) ja Seraphin. Rabelais • Rabelais sündis jõuka advokaadi peres Prantsusmaal. • François Rabelais oli nooruses mungaks algul frantsisklaste, seejärel benediklaste kloostris,kus ta aga salaja luges antiigi teoseid. • 1527. Pääses ta kloostrist ja hakkas suhtlema humanistlike rindkondadega. • Õppis Montpellier ülikoolis arstiteadust ja hiljem tegutseski peamiselt arstina ning luuletas Jaochim Du Bellay kardinalist sugulase sekretärina. • Ta suri Pariisis.
Olustvere TMK Märt Seimann Narva kultuur Olustvere 2012 1 Narva kultuuri valisin kuna teised teemad olid ära võetu. Teema kohta infot eriti palju polnud. Teemas saate teada millised näevad välja Narva kultuuri aegsed savinõud ja kuidas neid valmistati ,samuti seda millega tegelesid inimesed ja kus nad elasid. 2 Narva kultuur Narva kultuur sai oma nime 1950.aastail Narva jõe alamjooksult leitud muististe uurimisel
CV ISIKLIK INFORMATSIOON Nimi Karol Kivi Sünniaeg 12.12.2000 Aadress Lille tn. 6-4 Olustvere, Viljandimaa Telefon 12345678 E-mail [email protected] HARIDUSKÄIK 2019-2023 Sisekaitseakadeemia Kõrgharidusõppe eriala: politseiteenindus 2016-2019 Suure-Jaani Gümnaasium 2007- 2016 Suure-Jaani Kool TÖÖKOGEMUS 2020-2022 Lõuna prefektuuris abipolitseinik 2016 Suvi vabatahtlik Viljandi kodutute loomade varjupaigas 2015 Suvi Noorte töölaager
oktoober 1993, Eesti Aadress Karja tänav 4-5, Leisi 94202, Saaremaa Telefon 58684358 E-post [email protected] Perekonnaseis vallaline Hariduskäik 2001 – 2010 Lõpetasin Leisi Keskkoolis 10. klassi. 2011 – Läksin Kuressaare Ametikooli autotehniku eriala õppima. Täiendkoolitus 2010- Abipolitsei koolituse läbimine 2011 - B- kategooria kursus 2012 - Olustvere TMK (teenindus ja maamajanduskool) T-kategooria koolituse läbimine. 2012 - Põllumajanduse eriala kutsetunnistuse omandamine (30 tundi) 2011-2012 Keevitamiskursus (60 tundi) Täiendav info Arvutioskus Keskmine tase (Word, Excel, Internett) Keelteoskus eesti keel – emakeel inglise keel – kesktase saksa keel – algtase
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajanduse 1 kursus Madis Raudsepp ELEKTRIKEEVITUS Referaat Olustvere 2010 Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kiellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on
UUURIMISTÖÖ Austraalia Austraalia üldinfo: · Lipp: · Vapp: · Pindala: 7 682 300 km2 · Rahvaarv: 19,5 miljonit · Inimesed: 94% Euroopa päritolu, 4% Aasia päritolu, 1,5% aborigeenid · Religioon: 75% kristlased, 1% moslemid, 1% budistid, 0,5% juudid · Pealinn :Canberra (313 000 elanikku) · Valitsus: Suurbritannia Ühenduse sõltumatu liige · Haldusjaotus: 6 osariiki ja 2 territooriumit Turism riigis : · Alates1970.aastateston Austraaliaturisminäitajadpidevalt tõusnud. · 2003.aastalkülastasriiki 4,35miljonit turisti. · Külastajatepeamisedsihtkohadon lisaksSydneyleka aborigeenidepühamägiUluru (AyersRock) ja Kakadu- rahvuspark · Külastamiseks on parim aeg märtsist novembrini, sest turismi tipphooaeg on detsembrist veebruarini. Jõulud ja lihavõtted on eriti tihedad; paljud äriinimesed puhkavad ...
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Hiina Referaat Olustvere 2013 Sisukord Riigi üldandmed: Riik: Hiina Rahvavabariik Pindala: 9 596 960 km² Rahvaarv: 1 306 300 000 (2005) Rahvastiku tihedus: 136 inimest/km² Riigikeel: Hiina keel(mandariini keel) Riigikord: Kommunistliku partei poolt juhitav riik Riigipea: Hu Jintao Pealinn: Peking(13,8 mln elanikku) Haldusjaotus: 23 provintsi, 5 autonoomset regiooni ja 4 keskvõimule alluvat linna): Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin. Hong Kong ja Macau on autonoomsed erihalduspiirkonnad.
Lõhavere Linnamägi Lõhavere linnamägi on muinaseesti linnamägi Viljandimaal, Olustvere ja Suure-Jaani vahel. Eesti muinasvanema Lembitu linnuseks peetud Lõhavere on ühtlasi ka üks põhjalikumaid uuritud linnamägesid Eestis. Ka Läti Hendriku kroonikas mainitakse Sakala vanema Lembitu linnust "Castrum Leole" nime all. Lõhavere linnuse avastajaks oli 1880. aasta suvel kooliõpetaja, arheoloog Jaan Jung, kes teostas seal ka esimesed kaevamised. Tema oli ka esimene, kes pidas linnust Lembitule kuuluvaks, mida hilisemad uurimused ka kinnitasid. Põhjalikumalt on linnust
ettevõtteid on veel. Põllumajandusega seotud ettevõtted on samuti levinud. Piimakarjakasvatusega tegeleb näiteks Põllumajandusteenuste OÜ, mis pakub tööd kümnele inimesele. Taimekasvatusega tegeleb OÜ Kookla seemnekeskus, mis kasvatab teravilju (v.a riis), kaunvilju ja õlitaimeseemneid. Sealne töötajate arv on tagasihoidlik 4. Koole on vallas piisavalt, Suure-Jaanis on gümnaasium kui ka põhikool. Linnast väljaspool samuti mitu põhikooli ning territooriumil tegutseb veel ka Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool. Kuigi vallas on olemas gümnaasium, siis isiklikult valla elanikuna antud kooli mina ei soovita. Kuna mitte väga palju kaugemal asub Viljandi Gümnaasium, mille tase on tunduvalt parem, soovitaksin seda kooli. Viljandi Gümnaasiumis on äsjavalminud hoonetega ning väga hea tehniliste abivahenditega kindlasti paremad õpivõimalused. Suure-Jaani vallas on 219 km riigimaanteid, 172 km vallateid - sealhulgas kruusakattega
Lõhavere linnus Lõhavere linnust peetakse üheks käige põhjalikumalt uuritud linnuseks Eestis. See asub Viljanimaal, Olustvere ja Suure-Jaani vahel, praegusest Lõhavere asulast 2km eemal. See avastati 1880. aasta suvel õpetaja ja arheoloogi Jaan Jungi poolt. Ta teostas ka esimesed kaevamised. Samuti pidas Jaan jung linnust Lembitule kuuluvaks, seda kinnitasid ka hilisemad uuringud. Arvatakse, et ta Lembitu oli ka Lõhavere, toonase Leole, vanem. Lõhavere oli linnusena kasutusel 12.-13- saj, siis kannatas see ka kahel korral tulekahju käes. Esimest korda hävis linnus ilmselt 1211
Mitu planeeti on universumis ja mitu kuud neil on? Iseseisevtöö Tauno Tikko K-2 Olustvere TMK 12.01.2011 Planeedid ja nende kuud. Merkuur Merkuuril ei ole kaaslasi ega kuid . Tal puuduvad need. Veenus - Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Maa Maal on ainult 1 kuu mis taevakehale peale paistab. Marss Marsil on 2 kuud ( Phobos Kreeka keeles , hirm ) ja ( Deimos Kreeka keeles , ahastus ) . Jupiter Jupiteril on 63 kuud neist neli suuremat on Io , Europa , Ganymedese ja Callisto .
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Toiduainete tehnoloogia I kursus Jaanika Jaanus Joosep Kärg SIGA Olustvere 2012 SEALIHA MAGUSHAPUS KASTMES Lõika sealiha suupärasteks tükkideks ja sega sojaksatmega. Lase pool tunid marineerida. Lõika paprikad suupärasteks tükkideks ning porgand õhukesteks viiludeks või ribadeks. Sega kokku kaste ja lase keema tõusta ning keeda 5 minutit. Hoia edasi seda soojas. VAlmista tainas. Selleks klopi muna koos õli ja veega lahti. Lisa sool ja mõlemad jahud ning klopi edasi, saad ühtlase, ilma klimpideta taina. Kasta lihatükid tainasse,
OLUSTVERE TEENINDUS JA MAAMAJANDUSKOOL PK1 Birgit Väljas Prantsusmaa Referaat Juhendaja : Endla Pesti Olustvere 2013 Prantsuse Vabariik Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Prantsusmaa lipp Prantsusmaa rahvuslik embleem Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik
Kokk Kersti Männiste ja Kristiina Tikerberi. Uhtna Põhikool 8.Klass 07.02.2012 Miks me selle ameti valisime ? Me valisime selle ameti, sest minu ( Kersti ) ema ja Kristiina nõbu töötavad kokana ja me arvasime, et oleks tore seda ametit uurida ja sellest veidi rohkem teada saada. See töö nõuab suurt vastutust. Hetkel töötab Kristiina nõbu Tallinnas , Mustamäe gümnaasiumis ja minu ( Kersti ) ema töötab Uhtna hooldekodus. Ja nagu te arvata võite, siis nad töötavad kokkadena. Mida kujutab endast Koka amet ? Kokad on erialase haridusega spetsialistid, kelle ülesandeks on mitmesuguste erinevate toitude valmistamine ja toiduainete töötlemine. Nad vastutavad suuresti toitlustuskoha käekäigu ja maine eest. Kokad lähtuvad oma töös nõudest. Lähim õppeasutus, kus saab kokaks õppida ? Meile kõige lähemal asub Rakvere kutsekeskkool ( praeguse nimega...
Referaat Mugulviljad Aivo Puusild Pm1b Olustvere 2013 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Kartul , Bataat , Maapirn 3.Mugulviljad Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma mugulviljadest . Selle referaadi teema valisin ,sest see tundus huvitav. 1 Kartul Kartul sisaldab 12 - 25% tärklist, kuni 2% täisväärtuslikku valku, 1,7% mineraalaineid, ja 71- 84% vett, 10-30g C-vitamiini 100g kohta. Kartulid jagunevad keemilise koostise, saagikuse ja valmimise kiiruse alusel sortidesse. Uusi sorte saadakse aretustöö tulemusel. Kasutamise otstarbel jagunevad kartulisordid: ·toidukartul, ·tööstus- ja ·universaalseks kartuliks. Mida rohkem sisaldab kartul tärklist, seda kiiremini see keetmisel laguneb. Kvaliteedi alusel jaotatakse toidukartul ekstra, 1. klass ja 2. klass...
Lehola-Lembitu linnamägi Mälestussammas Vabadussõjas langenuile Suure-Jaani järv Soomaa rahvuspark · Kasutatud allikad Sissejuhatus Suure-jaani vald moodustus 21. oktoobril 2005 endiste Suure-jaani linna, Suure-jaani valla, Olustvere valla ja Vatesmõisa valla liitumisesl. Vald paikneb Viljandimaa loode- ja põhjaosas. Suure-jaani vald on territooriumi suuruse pooles Eestis teisel kohal. Vallas on üks vallasisene linn-Suure-Jaani, üks alevik- Olustvere ja 46 küla. Kõige rohkem inimesi elab Suure-Jaani linna -umbes 1250, kõige vähem alla kümne- aga Karjasoo külas. Territooriumilt on suurim Sandra küla , mis on ühtlasi Eesti suurim küla. Vallas elab pisut alla 6000 inimese ehk umbes 11% Viljandimaa elanikest. Muuseumid Heliloojate Kappide majamuuseum Heliloojate Kappide muuseum asutati 1971. aastal Viljandi Koduloomuuseumi filiaalina. Muuseum
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Brasiilia Referaat Koostas: Tauri Talumees Juhendaja: õp. Endla Pesti Olustvere 2012 Brasiilia riigi- ja rahvuslipp Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt 5. riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal.Brasiilia on ainus portugalikeelne riik Ameerikas. Riigi- ja rahvuslipp võeti kasutusele 19. novembril 1889, kuid viimane muudatus tehti 11. mail 1992, kui lipule lisati neli tähte (Amapá, Tocantins, Roraima ja Rondônia osariike tähistavad tähed)
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond KVALITEEDIJUHTIMINE: EESTI KUTSEÕPPEASUTUSTE KVALITEEDIAUHIND Seminaritöö 2015 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. EESTI KUTSEÕPPEASUTUSTE KVALITEEDIAUHIND 4 1.1 Konkursi ajalugu 4 1.2 Kvaliteediauhinna konkursi üldpõhimõtted 4 2. KVALITEEDIAUHINNA MUDEL 6 3. KONKURSI HINDAMISPROTSESS 8 3.1 Sisehindamine 8 3.2 Välishindamine 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD ALLIKAD 10 ...
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Kanada Referaat Autor:Cristian Villem Juhendaja:Endla Pesti Olustvere 2014 Sisukord 1.1 Riigi iseloomustus…………………………………………………………………………… ………3 1.2 Pinnamood…………………………………………………………………………… …………………4 1.3 Saared………………………………………………………………………………… …………………..4 1
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Timmo Soots Referaat Poola Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 Sissejuhatus Referaadis räägin täpsemalt Poola riigist. Riigi rahast, elanike arvust jms. Riigi üldiseloomustus Pindalalt on Poola 63. kohal maailmas ja 9. kohal Euroopas. Maismaa hõlmab 312 685 km², territoriaalvete pindala on 8,7 tuhat km². Merelahtede pindala (Szczecini ja Visla laht) on 1,2 tuhat km². Riigikeeleks on poola keel. Poola pealinn on Varssavi (Warszawa) - 1,6 mln elanikku. Rahaühikuks 1 zlotti=100 grossi. Riigikord on parlamentaarne demokraatia
Albert Kivikas ja "Nimed marmortahvlil." Elu ja loominguga tutvumine. Ülevaade peateosest. 9.klassile. A. Kivikase elu ·Sündis 18. jaanuaril Viljandimaal taluteenija pojana. Lapsepõlv möödus Olustvere mõisa moonamajas. ·1916. a sügisel asus õppima Tartu Kommerts- gümnaasiumi. ·1918. a lõpus astus vabatahtlikuna sõjaväkke, võitles koolipoiste pataljoniga Vabadussõja lahingutes. ·1920-21 õppis Tartu Ülikoolis ajalugu, keele- ja kirjandusteadust. ·Töötas ajakirjanikuna ja kutselise kirjanikuna. ·1944. a sügisel lahkus Eestist. Suri Rootsis 19 mail 1978. a. Loomingust Oma esimese novellikogu koostas A.Kivikas juba
Albert Kivikas ja “Nimed marmortahvlil” Elu ja loominguga tutvumine Ülevaade peateosest 9.klassile A. Kivikase elu •Sündis 18. jaanuaril Viljandimaal taluteenija pojana. Lapsepõlv möödus Olustvere mõisa moonamajas. •1916. a sügisel asus õppima Tartu Kommerts- gümnaasiumi. •1918. a lõpus astus vabatahtlikuna sõjaväkke, võitles koolipoiste pataljoniga Vabadussõja lahingutes. •1920-21 õppis Tartu Ülikoolis ajalugu, keele- ja kirjandusteadust. •Töötas ajakirjanikuna ja kutselise kirjanikuna. •1944. a sügisel lahkus Eestist. Suri Rootsis 19 Loomingust Oma esimese novellikogu koostas A
Viljandimaa Heidi Vares 9. klass 2010 Geograafiline asukoht üldandmed Pindala 3 500 km² 8 % Eesti pindalast Elanikke 54 500 Keskus Viljandi linn suuruselt 6. linn Eestis Teised suuremad linnad KarksiNuia, AbjaPaluoja, SuureJaani, Mõisaküla ja Võhma Viljandi linnal on 8 sõpruslinna Viljandis asub teater Ugala Päevaleht "Sakala" Vapp ja lipp Viljandi linna lipp ja vapp Viljandi maakonna lipp ja vapp Ajaloost Eksisteeris Sakala näol juba muinasajal Esmakordselt mainiti Viljandit AlIdrisi poolt, kui muinaslinnust 13. saj. asusid siin maakonnad Sakala ja Nurmekund 17. saj. asutati esimene eestlastele mõeldud kool 19. saj. teiseks pooleks üks jõukamaid maakondi Eestis Siin asus Eesti tuntuima sõjapealiku Lembitu kants Viljandi ordulossi varemed Loodus Paikneb Sakala kõrgustikul Kõrgeim punkt 146 m. Rutu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
