näha? 2.1. Kaldataimed • Tavaliselt tihe ja lopsakas taimestik. • Taimede juured kalda niiskes pinnases. • Veetaseme tõustes jäävad kaldataimed tihti vee alla. • Puudest kasvavad seal pajud ja sanglepp. • Rohttaimedest tarnad, kollased võhumõõgad ja varsakabjad. Kaldataimestik on enamasti tihe Autori Paju • Liigirikas taimeperekond. • Eestis 20 liiki. Nt. Hõberemmelgas, raudremmelgas, vesipaju, raagremmelgas, mustjas paju, hundipaju jne. Paljudele paju perekonda kuuluvatele liikidele on eestlased nimeks pannud hoopis remmelgas. Kas tunned ära, kus on see hõberemmelgas pildistatud? Vesipaju Autori foto Sanglepp Autori foto Sanglepa levik
· Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-kahelisaagjas · Lehelaba-lihtleht Harilik sirel Syringa vulgaris · Lehelaba kuju-munajas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-terve · Lehelaba-lihtleht Väike läätspuu Caragana frutex · Lehelaba kuju-neljatine · Lehe roodumine-sõrmroodne · Lehe tipp-ümar · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Vesipaju Salix triandra · Lehelaba kuju-süstjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-lihtleht Harilik kuldvihm Laburnum anagyroides · Lehelaba kuju-kolmetine · Lehe roodumine-sõrmroodne · Lehe tipp-ümar · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Must pappel Populus nigra · Lehelaba kuju-kolmnurkne · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav
73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula 75 Ameerika haab Populus tremuloides 76 Hõbepappel Populus alba 77 Palsamipappel Populus balsamifera 78 Kanada pappel Populus x canadensis 79 Berliini pappel Populus x berolinensis 80 Raudremmelgas Salix pentandra 81 Rabe remmelgas Salix fragilis 82 Hõberemmelgas Salix alba 83 Vesipaju Salix triandra 84 Kahevärvine paju Salix phylicifolia 85 Raagremmelgas Salix caprea 86 Tuhkurpaju Salix cinerea 87 Hundipaju Salix rosmarinifolia 88 Vitspaju Salix viminalis 89 Halapaju Salix acutifolia Nr. Eesti keeles Ladina keeles BERBERIDACEAE 1 Berberis vulgaris 2 Berberis thunbergii HYDRANGEACEAE
73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula 75 Ameerika haab Populus tremuloides 76 Hõbepappel Populus alba 77 Palsamipappel Populus balsamifera 78 Kanada pappel Populus x canadensis 79 Berliini pappel Populus x berolinensis 80 Raudremmelgas Salix pentandra 81 Rabe remmelgas Salix fragilis 82 Hõberemmelgas Salix alba 83 Vesipaju Salix triandra 84 Kahevärvine paju Salix phylicifolia 85 Raagremmelgas Salix caprea 86 Tuhkurpaju Salix cinerea 87 Hundipaju Salix rosmarinifolia 88 Vitspaju Salix viminalis 89 Halapaju Salix acutifolia Nr. Eesti keeles Ladina keeles BERBERIDACEAE 1 Berberis vulgaris VÄÄR 2 Berberis thunbergii VÄÄR
Mitmeid vorme kasutatakse haljastuses. Must lepp Alnus glutinosa Areaal Must lepp Alnus glutinosa Võrse Sügisene võrse Äraspidimunajad, isas- ja pügaldunud tipuga emasurbadega lehed Must lepp Alnus glutinosa Heledate lõvedega kolmekandiline Sügisesed võrse, poolvalmis rootsuline äraspidimunajas pung käbid Must lepp Alnus glutinosa Vesipaju Salix triandra AREAAL Peaaegu kogu Euroopa, Siber, Kaug-Ida. SUURUS 6-10 m. VÕRA Tugevasti hargnev kõrge põõsas või madal puu. KOOR, VÕRSED Pruunikas, suurte tükkidena varisev. Noored võrsed kollakasrohelised või punakaspruunid, veidi karvased. Pungad piklikmunajad, võrsele ligi hoiduvad, peaaegu võrsega ühte värvi. Pungad kaetud kahe kokkukasvanud soomusega, mis puhkemisel heidetakse ära.
76. Populus x canadensis (p.x euroamericana) e. Euroameerika pappel v. Kanada pappel 76 77. Populus x berolinesis Berliini pappel 77 78. Salix pentandra Raudremmelgas 78 79. Salix fraglis Rabe remmelgas 79 80. Salix alba Hõbe remmelgas 80 81. Salix trianda Vesipaju 81 82. Salix phylicifolia Kahevärviline paju 82 83. Salix caprea Raagremmelgas 83 84. Salix cinerea Tuhkur paju 84 85. Salix rosmarinifolia Hundipaju 85 86. Salix viminalis Vitspaju 86 87. Salix acutifolia Halapaju 87 88
Lehtpuudest jäi peale korduvat katsetamist põhiliseks harilik tamm, mõned papliliigid, saar ja harilik pöök. Veel leidus pargis: ginnala vaher, haberoodne vaher, mandzuuria vaher, nipponi vaher, mandzuuria araalia, amuuri korgipuu, amuuri maakia, amuuri toomingas, mandzuuria saar, Bunge saar, ameerika saar, harilik valgepöök, punane tamm, punaselehine pöök, hilistoomingas, korea seedermänd. H. Raap täiendas omapoolselt parki mitmesaja liigi võrra. Korvipaju istanduses kasvatati vesipaju, vitspaju, ameerika paju jt. Pargi pindalaks oli kokku 54 ha ning seal kasvas kokku ligi 500 erinevat puu ja põõsaliiki ning vormi. Tänasel päeval hooldab ja taastab parki RMK. Pargis on hooldatud jalutus ja matkarajad. Peale sõda kuulus loss riigile ja hakkas lagunema. 1968. aastal anti hoone tollasele Tartu Kammivabrikule (hilisem AS Estiko), mis lossi remontis ja kasutas seda puhkemaja ning pioneerilaagrina. 1993
Näärmeliselt peensaagjas serv. Leherootsul 3-5 paari näärmeid. 80) Salix fragilis raberemmelgas Lehed süstjad. Pika terava tipuga. Paljas. Laiem koht lehelaba alaosas. Serv näärmeliselt saagjas. Pealt rohelised, alt hallikad. Lehelaba alusel üksikud näärmed. Haprad lehed. 81) Salix alba hõberemmelgas Lehed süstjad. Pika terava tipuga. Serv peensaagjas. Siidkarvased. Alusel rootsu läheduses 2 musta nääret. 82) Salix triandra vesipaju Lehed piklik-elliptilised/süstjad. Paljas. Lühidalt teritunud tipuga. Serv tömpjate, näärmeliste hammastega. Alt sinakashallid. Pearood pealküljes silmatorkavalt kollane. Külgroodusid rohkesti, need väljuvad peaaegu täisnurga all. Leherootsul 1-2 paari näärmeid. 83) Salix phylicifolia kahevärviline paju Lehed elliptilised/äraspidised. Paljad. Serv laineliselt saagjas. Lühidalt teritunud tipuga. Pealt tumerohelised. Sageli läikivad. Alt sinakasrohelised.
Piklik-elliptilised Lühidalt teritunud tipuga Tömpjate näärmeliste hammastega Alt sinakashallid Pearood peal väga kollane, Külgroodusid rohkesti Pea-aegu täisnurga all, Rootsul 1-2 paari näärmeid. Leheroots kuni 1 cm pikk Lehe pikkus on 7-14 cm Laius 1,5-4 cm Paljad Abilehed suured Südajad kuni neerjad Saagja servaga, püsivad kaua · Vesipaju · Salix triandra Lehed elliptilised või äraspidised Lainelised saagja servaga Lühidalt teritunud tipuga Pealt tumerohelised Sageli läikivad Alt sinakasrohelised Paljad 5...9 cm pikad 2...3,5 cm laiad Abilehed väikesed, neerjad, näärmelise servaga, püsivad suveni. · Kahevärvine paju · Salix phylicifolia Lehed elliptilised või laielliptilised Terveservalised või nõrgalt lainja servaga
* Salix fragilis - rabe remmelgas - lehed süstjad, pika terava tipuga - näärmeliselt saagja servaga - pealt roheline, alt hall - leht paljas * Salix pentandra raudremmelgas - elliptiline süstjas, munajas elliptiline - terava tipuga - tumeroheline pealt, leht paljas, nahkne - näärmeliselt peensaagja servaga * Salix alba hõberemmelgas - siidkarvane - süstjas, peensaagja servaga - pealt terva tipu osaga (hõbedane) * Salix triandra vesipaju - piklik elliptiline või süstjas - teritunud tipuga - näärmelised hambad - pealt tumeroheline - näärmed 1-2 - keskrood paistab silma, külgrood 90 nurga all * Salix phylicifolia - kahevärviline paju - plajas, elliptiline või äraspidise kujuga - lainelise saagja servaga - lühikese teritunud tipuga - pealt tumeroheline ja läikiv, alt üleni sinakas hallikas roheline * Salix caprea raagremmelgas - elliptiline või laielliptiline - nõrgalt täkilise servaga - karvane
elliptilised või ka süstjad, pealt tumerohelised ja hästi läikivad, alt kollakasrohelised Salix fragilis rabe remmelgas(Lehed süstjad, näärmeliselt saagja servaga , pealt rohelised alt hallid, leherootsul näärmeid pole kuid lehe alusel on 1-2 nääret) Salix alba hõberemmelgas(valgete siidjate karvadega kaetud leht, peeensaagja servaga, lehe alusel kaks pisiksest või 1 tume nääre, näärmeliselt saagja servaga) Salic triandra vesipaju(lehed elliptilised, servast tugevalt narmelise servaga, keskroog on silmapaistvalt hele ja sellest väljuvad peaaegu täisnurga all külgrood, leherootsul on 1-2 paari näärmeid, leht on paljas) Salix phylicifolia kahevärviline paju( leht on paljas, elliptiline lainja servaga leht, pealt on tumeroheline alt sinakasroheline ja läikiv) Salix caprea raagremmelgas (lehel pole näärmeid, leht elliptiline või laieliptiline , mõlemalt
pealt läikivad, alt kahvaturohelised, paljad, leherootsul mitu paari näärmeid. Lehe pikkus on 5- 12 cm ja laius 2,5-5 cm. Leheroots päikese käes punane. Abilehed piklikmunajad, neid on harva ja nad varisevad kiiresti. Salix fragilis– rabe remmelgas Lehed süstjad, pika terava tipuga, laiem koht lehelaba alaosas, näärmeliselt saagja servaga, pealt rohelised, alt hallikad, lehelaba alusel üksikud näärmed, 7...15 cm pikad, 1...3 cm laiad Salix triandra– vesipaju e. loogapaju Lehed paljad, piklik-elliptilised, lühidalt teritunud tipuga, tömpjate näärmeliste hammastega, alt sinakashallid, pearood pealküljes silmatorkavalt kollane, külgroodusid rohkesti, need väljuvad pea-aegu täisnurga all. Leheroots kuni 1 cm pikk, leherootsul 1-2 paari näärmeid. Lehe pikkus on 7-14 cm, laius 1,5-4 cm. Abilehed suured, südajad kuni neerjad, saagja servaga, püsivad kaua. Salix alba– hõberemmelgas e. -paju
avellana); Hõberemmelgas (Salix alba); Raagremmelgas (Salix caprea); Rabe remmelagas (Salix Omadustelt on valgusnõudlikud, taluvad fragilis); Tuhkur paju väga hästi äärmustempetatuure, (Salix cinerea), Vitspaju kiirekasvulised, väga hea (Salix viminalis); regenereerimisvõimega, Paljud pole Kahevärviline paju pikaealised, kuna mitmed seeneliigid (Salix phylicifolia); tekitavad mädanikku neile. Vesipaju (Salix triandra); Halapaju (Salix acutifolia); Harilik haab (Populus tremula); Ameerika haab (Populus tremuloides): Hõbepappel (Populus Kasutatakse paberi, tselluloositootmiseks, Perekond jaguneb alamperekondadeks: Leuce; alba), Euroameerika taaraks, tikkudeks, siseviimistlus. Eupopulus; Turanga. pappel (Populus euramericana); Berliini pappel (populus x berolinensis);
Euroopa kuni Lääne-Siber. Puude tüve koor sügavarõmeline, oksad peened, läikivad, paljad, pruunid, kergesti murduvad.. Lehed kuni 18 cm pikad ja 4 cm laiad, piklikmunajad kuni süstjad, näärmekalt hambulise servaga, pealt läikivad, tumerohelised, alt hallid, härmatisega, karvadeta. Õitseb mais koos lehtimisega, nii isas- kui emasurvad 2-5 cm pikad, algul kollakad, hiljem pruunid. Seemned valmivad juunis. 65. Eestis kasvavad tähtsamad pajuliigid ja nende iseloomustus Vesipaju (Salix triandra L.) [triándra] Tõusvate okstega 4-5 m kõrgune põõsas kasvab meil üle kogu Eesti veekogude kallastel, üleujutuspiirkondades. Levinud kogu Euroopas ja Aasias, kasvades nii märgadel kasvukohtadel kui ka mägedes. Noored võrsed nõtked, kollakasrohelised, pruunid või punased, noorelt veidi karvased, hiljem paljad.. Lehed kuni 12 cm pikad, ovaalsüstjad kuni süstjad, nõrgalt läikivad, kuni 4 cm laiad,
Õitsedes väga dekoratiivne. Emasurvad kuni 5 cm pikad, neid on rikkalikult, kuldkollased. Viljad valmivad mais-juunis ja kaotavad kiiresti idanevuse. · Kasutatakse puidu tootmisel (tselluloosiks), küttepuuks ja koort nahkade parkimiseks. Hea meetaim. Haljastuses dekoratiivne liik kevadel varajase õitsemise tõttu. Hübridiseerub kergesti teiste pajuliikidega. 72. Eestis kasvavad tähtsamad pajuliigid ja nende iseloomustus Salix triandra (vesipaju) - Levinud kogu Euroopas ja Aasias, kasvades nii märgadel kasvukohtadel kui ka mägedes. Tõusvate okstega 4-5 m kõrgune põõsas kasvab meil üle kogu Eesti veekogude kallastel, üleujutuspiirkondades. · Lehed paljad, piklik-elliptilised, lühidalt teritunud tipuga, tömpjate näärmeliste hammastega, alt sinakashallid, pearood pealküljes silmatorkavalt kollane, külgroodusid rohkesti, need väljuvad pea-aegu täisnurga all. Leheroots kuni 1 cm
· halapaju (Salix acutifolia) · hõberemmelgas (Salix alba) · härmpaju (Salix daphnoides) · kahevärviline paju (Salix phylicifolia) · mustjas paju (Salix myrsinifolia) · pikalehine paju (Salix dasyclados) 6 · punapaju (Salix purpurea) · raagremmelgas (Salix caprea) · rabe remmelgas (Salix fragilis) · raudremmelgas (Salix pentandra) · tuhkur paju (Salix cinerea) · vesipaju (Salix triandra) · vitspaju (Salix viminalis) Perekond pappel (Populus) · harilik haab (Populus tremula) Perekond pihlakas (Sorbus) · harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) · pooppuu (Sorbus intermedia) · tuhkpihlakas (Sorbus rupicola) Perekond pirnipuu (Pyrus) · mets-pirnipuu (Pyrus pyraster) Perekond pärn (Tilia) · harilik pärn (Tilia cordata) Perekond saar (Fraxinus) · harilik saar (Fraxinus excelsior) Perekond sarapuu (Corylus)
Raagremmelgas: Salix caprea Lehed elliptilised, terveservalised, alt hallid, viltjaskarvased, 5-10cm pikad. Õitseb märtsi lõpus. Varjane hea meetaim. Õitsedes dekoratiivne, emasurvad kuni 5cm. Kuldkollased. Viljad valmivad mais- juunis. Kasvab niiskematel viljakatel muldadel. Kõrgus 20m. Kesk-ja Põhja- Euroopas ja Põhja-Aasias. Eestis kodumaine. Puitu küttepuuks ja paberiks. Haljastuses, meetaim. 72. Eestis kasvavad tähtsamad pajuliigid ja nende iseloomustus. Vesipaju: Salix triandra Lehed paljad, elliptilised, teritunud tipuga, tömpjate näärmeliste hammastega, alt sinakashallid, 7-14cm, näärmed rootsul. 4-5m kõrgune põõsas. Levinud Euroopas ja Aasias. Niisketes piirkondades. Eestis kodumaine. Meetaim. Kahevärviline paju: Salix phylicifolia Lehed elliptilised, lainelised saagja servaga, terava tipuga, pealt tumerohelised, läikivad, alt sinakasrohelised, paljad, 5-9cm. Õitseb aprilli lõpp-mai. Isasurvad kuni 2cm, emasurvad 4-10cm. 2-3m kõrgune
2-5 cm pikad, algul kollakad, hiljem pruunid. Seemned valmivad juunis. Rabedat r. kasutatakse tihti haljastuses, istutatuna haljasaladele, teede äärde, jõgede ja tiikide kallastele jne. Hea meetaim, Paljundatakse pistokstega. Tähtsaim sort 'Bullata' - kerakujuline tiheda võraga kuni 10 m võraläbimõõduga puu. Väga dekoratiivne, kasvab Hellenurmes, Luual, Kuremaal jm., palju kasutatakse teede servade, veekogude kallaste jm. kohtade haljastusel Skandinaavias. 65. Pajud: Vesipaju (Salix triandra L.) Tõusvate okstega 4-5 m kõrgune põõsas kasvab meil üle kogu Eesti veekogude kallastel, üleujutuspiirkondades. Levinud kogu Euroopas ja Aasias, kasvades nii märgadel kasvukohtadel kui ka mägedes. Noored võrsed nõtked, kollakasrohelised, pruunid või punased, noorelt veidi karvased, hiljem paljad. Pungad piklikmunajad, võrsele hoiduvad ja sellega sama värvi. Lehed kuni 12 cm pikad, ovaalsüstjad
annaabi.ee 
