Leili Kuldkepp Leili Kuldkepp (10.03.1931 7.05.2008) oli eesti ehtekunstnik ja kunstipedagoog Kunstialase hariduse sai ta Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis Oma teadmisi ja oskusi täiendas ta Eesti Teaduste Akadeemias ja Jekaterinburgi kivilõiketehases Venemaal Ehete valmistamisel kasutas ta palju kohalike mineraale ja kivimeid Pani aluse Kunstiakadeemias sepakunsti õpetamisele Töötas 33(1962-1995) aastat Eesti Kunstiakadeemias Ta on võitnud mitmeid kunstiauhindu Aastal 2006 toimus Tallinnas Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis tema isikunäitus Ligikaudu 50 tema tööd säilitatakse seal Ta on kirjutanud autobiograafia, mis pole veel trükis ilmunud Põimumine. 1971. Kullatud hõbe, Tutkas. 1980. email. 5x3x0,3cm. ETDM Email, hõbe. 3,3x3,3x0,2cm Õrnal künkal. 1980. Oonükskaltsiit, Rinnanõel. 1979. Kaltsedon, hõbe. 3,5x3,2x3,5cm kullatud hõbe, hõbe. 3,5x3,5x1,6cm. ETDM Hingekuju. 1990. Eesti mineraal. Hing...
õppis Ordzonikidze Mäe- ja Metallurigiainstituudis ning jätkas õpinguid Leningradi Mäeinstituudi IV kursusel · 1946. kolis perekond Eestisse Elulugu · 19471951 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis Alfred Kongo käe all · 1953. aastal lõpetas õpingud Tallinnas ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis · Alates 1953. aastast kuulub ta Eesti Kunstnike Liitu ja osaleb näitustel · 19621977 töötas Muuga samas koolis õppejõuna, seejärel hakkas vabakunstnikuks · 1965. aastast alates on Leili Muuga teeneline kunstnik Looming · Maastiku- ja meremaalid ning silmapaistvad on suured kompositsioonid · Aga ka emotsioone ja intiimset õhustikku peegeldavaid lillemaale ning natüürmorte · Leili Muuga on portreteerinud hulka loomeinimesi: o Mari Adamson (1963) " iga m
Galeriis (2007). Tema teoseid on Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis, Tallinna Kunstihoone Fondis, Riiklikus Tretjakovi Galeriis, Magnitogorski, Permi ja Nikolajevski muuseumides jm. · Tema loomingus moodustavad valdava osa maastiku- ja meremaalid ning silmapaistvad on suured kompositsioonid. Järjepidevalt on Muuga viljelenud aga ka emotsioone ja intiimset õhustikku peegeldavaid lillemaale ning natüürmorte. Leili Muuga on portreteerinud hulka loomeinimesi. Tema modellideks on olnud Veljo Tormis (1970), Anna Ekston (1967), Mari Adamson (1963) ja mitmed teised kunstnikud ja muusikud. Viimastel aastatel tehtust võib nimetada Malle Leisi ja Tiiu Pallo-Vaigu portreesid. Tema arvates on heliloojad alati Eesti loodusega seotud. Leili Muuga töid on Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis, Tallinna Kunstihoone
Vene saun - Pa 1.)saun - /caa 2.)Vene saun - Pa 3.)Soome saun - 4.)Türgi saun - 5.)suitsusaun - aba 6.)aurusaun - ba 7.)infrapunasaun - 8.)viht - u 9.)kaseviht - u 10.)tammeviht - ou 11.)leil - nap 12.)leiliruum - / 13.)hüva leili - 14.)duss - 15.)dussiruum - ea 16.)dussikabiin - ea 17.)vann - 18.)vannituba - 19.)pesukauss - 20.)ämber - 21.)seep - 22.)sampoon - 23.)nuustik - 24.)kreem - 25.)käterätik - 26.)hommikumantel -
Saun Sõna saun tähendab puidust ehitist või ruumi, kus higistatakse kividest laotud koldes saadud soojuses ja visatakse kerisele leili. Leili viskamine kuulub nii igivanade kui ka praeguste soome sauna kommete hulka. Leilivee viskamine eristabki soome sauna teiste maade saunadest. Leili abil reguleerib saunaline sauna temperatuuri ja niiskuse endale sobivaks. Väljuva õhu klapp on sauna kasutamise ajal suletud ja avatakse pärast saunatamist kuna sauna puitkonstruktsioonid on iseenesest mädanemist esilekutsuvate seente suhtes tundlikud. Kui aga puitosad kuivavad sauna kasutamiskordade vahel korralikult, ei teki mädanikku, kuigi mädanemist tekitavate seente eoseid on kõikjal.
Soojusnähtavus saunas Denis Lavrov Saun Sõna saun tähendab puidust ehitist või ruumi, kus higistatakse kividest laotud koldes saadud soojuses ja visatakse kerisele leili. Leili viskamine kuulub nii igivanade kui ka praeguste soome sauna kommete hulka. Leilivee viskamine eristabki soome sauna teiste maade saunadest. Leili abil reguleerib saunaline sauna temperatuuri ja niiskuse endale sobivaks. Konvektsioon Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk. Kui jahedam õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla. Kui saunas on veepaak on ka seal konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Soojusjuhtivus
omanäolised ja haaravad. Konkreetne töö kandis nime `` Niced, Veenused ja Afrodited`` . Töö oli tehtud segatehnikas, põletusel oli kasutatud madalkuumust ja samuti oli töös kasutatud guasse. Veel võis näitusel näha akvarellmaale aastaaegadest. Need mind niiväga ei kõitnud kui Viive Väljaotsa tööd, kuid põnev oli neid sellegipoolest vaadata. Järgmisena külastasin Saaremaa Erakunstikool `` Annet``. Mis asub aadressil Lossi tn. 5 Kuressaare. Seal sai uurida Leili Muuga näitust`` Nostalgia``. Näitus avati 27.10.08 ja kestis kuni 26.11.08. Leili muuga on sündinud 14.11.1922 Altais, maima külas Venemaal. Leili Muugal on väga palju tõid Saaremaast ja just selle loodusest. Samuti kajastavad tema pildid palju talutöid. Isiklikult meeldis mulle eriti töö nimega `` Saaremaa maastik lammastega``, mis on valminud 1980 aastal. Töös on kasutatud akvarelle ja õlisid. Tema tööd tundusid kuidagi kodused ja omamoodi hubased
Kui veeaur jõuab lakke siis koguneb see suuremateks piiskateks ja ka kondenseerub. Türgi ehk kuumaõhusaun Hamman on suur massiivne hoone paljude ruumidega. Siin paiknevad sooja ja kuuma õhu ruum, kus temperatuur vastavalt 40-50 ° C. Temperatuur saavutatakse kuumutatavate veebasseinidega, millest eraldub õhku sooja ja niiskust. Soome saun Soome sauna iseloomustab tuhande aasta pikkune traditsioon ning lihtsus. Õhk saunas on kuum ja kuiv, lühiajalist niiskust lisatakse leili viskamisega kerisekividele. Sauna köetakse seni, kuni temperatuur on 70-100°C ning astmelisel laval on võimalik valida erinevate temperatuuride vahel. Rooma saun · Rooma sauna ei köetudki otseselt kuumaks ning seal polnud võimalik leili visata. Rooma saunades oli põrandasse ja seinaõõntesse paigaldatud küte. · Rajatud olid sooja ja külma vee basseinid. Vene saun Banja on puust majake nagu soome saungi.
Füüsika X Tööleht nr 4. Kehade vastastikmõju. Jõud 1. Kehade vastastikmõju Kui pall vee alla suruda, tõukab vesi ta jälle pinnale; sportlane sikutab tõstekangi maast lahti. Selliseid näiteid on palju, nad on kõik väga erinevad, aga omavahel on neil siiski ühine joon – ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Neid näiteid ühendab nähtus, mida füüsikas nimetatakse vastastikmõjuks. Kehade vastastikmõju tõttu muutub: Keha kiiruse arvväärtus Keha kiiruse suund Keha kuju Vastastikmõjus osalevate suurema massiga kehade kiirus muutub vähem, kui väiksema massiga kehade kiirus. Vastastikmõju liigid: Gravitatsiooniline vastastikmõju Elektromagnetiline vastastikmõju Tugev vastastikmõju Nõrk vastastikmõju Vastastikmõju tugevuse iseloomustamiseks kasutatakse jõudu. N. gravitatsioonijõud, raskusjõud, üleslü...
Niisked ja märjad ruumid Niisked ja märjad ruumid Niisked ja märjad ruumid on ruumid, kus kasutatakse normaaltingimustest enam vett: Niisked ruumid on WC ja majapidamisruumid. Märjad ruumid on vannituba, dušš dušširuum, iruum, sauna leili- leili- ja pesuruum. Suurem vee- ja niiskuskoormus suurendab niiskuskahjustuste tekke riski ja seab kõrgemaid nõudmisi märgades ruumides kasutatavatele materjalidele ja ehituskvaliteedile. 2 1 Niisked ja märjad ruumid Pesuruumide piirdetarindid tuleb projekteerida ja ehitada nii, et vee sattumine piirdetarinditesse oleks välditud Seina- ja põrandaviimistluse taga peab olema veetõke, mis peab olema piisavat ...
Füüsika X Tööleht nr 1. MEHAANIKA Füüsikaliste nähtuste puhul muutub aine olek või keha kuju. Aine koostis jääb muutumatuks. N. Vee keetmine, vee muutmine jääks. Füüsikalisteks kehadeks nim. kõiki meid ümbritsevaid objekte. N. Laud, tool. Füüsika on teadus, mis uurib füüsikalisi nähtusi ja füüsikaliste kehade omadusi. Mehaanika on füüsika osa, mis uurib keha liikumist ja liikumist põhjustanud mõjusid. MEHAANIKA Kinemaati ka Dünaamika Staatika uurib liikumist uurib mõjusid uurib tasakaalu ( kinos filmilint liigub, (miks ta liigub) (miks ta seisab, miks ta tasa- kuidas ta liigub) kaalus on) ...
hiljem hakati ehitama puidust (palkidest) hooneid. Maa sisse ehitatud nn. koobassaunad olid levinud Lõuna-Eestis, sest künklikul maastikul oli neid lihtsam ehitada. Vanad saunad olid üheruumilised. Saunaahi paiknes nurgas, suu ukse poole, oli ka kivihunnikutaolisi ahje. Välisvalgust andis väike paja (ava) kahe seinapalgi vahel. Muldpõrand kaeti saunaajaks õlgedega. Sauna sisustusse kuulusid õrred rõivaste riputamiseks, pingid, veenõud, kibud. Leili võtmiseks ja vihtlemiseks ehitati umbes meetrikõrgune saunalava, mis toetus puupostidele või kinnitus seinapalkide vahele. 19.saj. lõpus ehitati saunale esik (vöörus), kus sai riietuda. Saunavihad tehti arukasest, aga ka tamme ja kadakaokstest, raviotstarbeks nõgesevihtu. Saunas käidi laupäevaõhtuti, enne mehed, siis naised. Varasemal ajal oli levinud meeste-naiste ühine saunaskäimine. Usuti, et vihtlemine paneb lapsed kasvama ja teeb noored neiud kauniks
oli enamikes peredes ning suurus olenes jõukusest suurtes taludes sauna juures kamber, mis oli eluruumiks sulasele või päevalisele(saunarahvas) ehitati teistest hoonetest eemale veekogu ligidale seinad tehti kuusest või männist saunaruum väike, umbes 3*4 meetrit, muldpõrandaga või õhukese kruusakorraga kaetud põrandaga puupulgad pandi nagideks ja pingud seina ääres istumiseks saunas olid kibud, suuremat kasutati külma vee tõstmiseks ning väiksemat leili viskamiseks suvel käidi saunas iga nädal, talvel üle nädala sauna küttis tavaliselt perenaine saunaskäik mida punasem oli keris, seda puhtam ja magusam sai saunaleil sauna astuti kiirest, pärast leili tagasi aeglaselt talu teenijad käisid koos pererahvaga saunas hoiduti end pesemast öösel VIHT valmistati kase, harvem tamme ja vahtraokstest, parim oli sookaseokstest tehtud viht
● ● Madalama astme juures on temperatuur 30–80 kraadi ● Lava teise astme juures 80–100 kraadi ● Ruumi ülaosas on 100–120 kraadi. Saunaskäik ● Kõigepealt tuleb keha ja juuksed märjaks kasta, väga kuuma saunaõhu puhul võib soovi korral kuivad juuksed katta kas viltmütsi ehk saunakübaraga või niiske käterätiga. ● Seejärel minnakse leiliruumi. Laval istudes või lamades harjutakse 3–4 minutit leiliruumi õhuga, alles siis on aeg leili visata. ● Saunaviht Vihtlemisel on kolm ülesannet: ● 1. Viha liigutamine paneb sauna lae all oleva kuuma õhu liikuma ja eemaldab keha ümbritseva madalama temperatuuriga õhukihi. 2.Vihalöögid eemaldavad nahapinnale kogunenud higi ja mustuse. 3.Vihtlemisel on kerge masseeriv toime. ● Kõige levinum on ●Viha sidumise ajal võib kaseviht, millel on väga vahele panna ka meeldiv lõhn. mitmesuguseid Vahelduseks võib ka lõhnataimi
Lähis- ja Kesk-Ida rahvaste ühiskondlikku mõtet ja keskaegset luulet tugevasti mõjutanud Nizami jutustav poeem Leilist ja Medznunist väärib luulekunsti arengus suurt tähelepanu. Tema haruldast loomingut ja fantastilisi ideid imetlesid muuhulgas ka Goethe, Heine, Hegel, Herzen ja mitmedki teised mõttetargad. Poeem põhineb kuulsal Araabia legendil kahest armastajast, mille Nizami 1192. aastal ümber kirjutas. Sellel 16. sajandi lõpu illustratsioonil võib näha Leili ja Medznuni viimset kohtumist enne nende surma. Need kaks kurva saatusega armastajat olid sunnitud olema lahus teiste vaenulikkuse tõttu, Leilit sunniti abielluma, Medznun pidi aga elama aastaid eksiilis metsikus looduses hetkeni, mil Medznuni eakas käskjalg neid taas kokku viis. Kohtumisel võtab ülim kirg ja valu neist aga võimust mõlemad minestavad. Pildil üritab vana mees armastajaid teadvusele tuua, samal ajal kui metsikud loomad kaitsevad neid soovimatute sissetungijate eest.
põhjaloomastikust, detriidist ja veetaimede osadest. Karpkala loodusliku vormi nimetatakse sasaaniks (soomuskarbiks) ning sellel on suured ühtlaste vahedega soomused. Kultuurvormid (peegelkarpidel) on soomuseid vähe ja need paiknevad ebaühtlaselt. (,,Karpkala" juuni 2012) 1. Bioloogia 1.1Süstemaatiline kuuluvus Karpkala kuulub karpkalaliste seltsi (Cypriniformes) karpkalalaste sugukonda ja ( Cyprinidae) omanimelisse perekonda ( Cyprinus). ( Leili Järv) 1.2Morfoloogia Sasaan ja karpkala meenutavad oma üldkujult kokre. Kõrvuti pannes on sasaan oma kultuurvormidest pisut pikema ja ümarama kehaga. Nende kõrget (küürakat) keha palistavad pealtpoolt hammastatud ogakiirtega ( Joonis 1) pikk selja- ja altpoolt lühike pärakuuim. Oluliseks tunnuseks on ninamiku tipul ja suunurkades asuvad ning silma läbimõõduga võrdsed ,,vuntsid" poised. Paksuhuuleline tugev suu on noortel otsseisune, vanuse kasvades
südamerikked vereringepuudulikkusega, kopsu- ja ajuturse, kaugele arenenud kopsuemfüseem ja tuberkuloos, katkemisohtlik rasedus, rauga- ja varajane lapseiga, gripp, nahapõletikud, traumad. Jaotus Leilisaun Leilisaun on üks levinumaid saunaliike maailmas. Õhku iseloomustab kuivus, ent samas niiskus (ligi 40-60%). Saunale on iseloomulik puitvooderdus, astmeline lava, mis võimaldab leili naudelda eri temperatuuridel, ja keris. Kuumadele kividele aeg-ajalt leili visates niisutatakse lühiajaliselt õhk. Ruumis on valitsev temperatuur 75-80 kraadi. Et täit saunamõnu nautida, peaks soojale perioodile järgnema külm. Kuuma ja külma etapi vahetudes organism karastub, paraneb ainevahetus ja lihased vabanevad pingest, intensiivistub sisenõrenäärmete talitus ja organismi kaitsevõime paraneb. Veresoonte laienemine parandab südame verevarustust, kuum õhk laiendab nahas olevaid veresooni, avab higipoorid, saun alandab vererõhku.
KESKKONNATEGURITE MÕJUST PÄRMISEENTE KASVULE Eksperimentaalne uurimus bioloogias Koostajad: Alex Sillaste 11a klass Raul Volmar 11a klass Juhendaja: Leili Järv Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS Õpetaja Leili Järv andis meile huvitava ülesande uurida pärmiseente kasvamist. Töö käigus uurisime, kuidas keskkonnategurid mõjutavad pärmiseente kasvu. Keskkondi on kaks, kus ühes on tingimuseks temperatuur ja teises hapnik. Tööhüpoteesideks on järgmised väited: Soojem keskkond soodustab pärmiseene kasvu. Hapniku olemasolu keskkonnas soodustab päemiseene kasvu.
Kratid: Kratid käisid varastamas asju ja tegid k õike, mida nende peremehed käskisid. Kui kolm korda vastu maad jalaga lüüa, siis sureb kratt ära ja kaup, mida nad vasrastada tahtsid, saavad omanikud tagasi. Välimuse poolest olid kõik erinevad. Näiteks mõni oli kollane, luud sabaks taga ja ämber peaks. Tehti tavaliselt saunavihtadest. Hinged: Nad võtsid kanade kujud, kui käisid hingedepäeval oma sugulastel külas. Käisid söömas, leili võtmas, pere rahvaga rääkimas ja magamas. Kanadeks muutusid nad siis, kui läksid leili võtma Tondid: Nad käisid surnutelt nahka ära rebimas, et seda se kanda. Nad kõndisid sõraklõbinal ringi. Kui nad surnud inimese naha olid endale selga pannud, siis nad veel maeti ära. Matmise ajal tulid todid nende surnute kehadega kirstust välja, et keegi ei näinud ja läksid pererahva juurde sööki nõudma. Libahundid: Inimesekujuga ja hundikujuga olevused
lühemad ning puhkeintervallid pikemad kui intervalltreeningul. Kiiruse arendamise tähtsus on viimaste aastakümnetega murdmaasuusatamises (eriti tippspordis) kasvanud, sest parem varustus ja kiiremad (paremini ettevalmistatud) rajad nõuavad sportlastelt varasemast enam kiiruslikke ja tehnilisi omadusi. 21 2. Sauna kasutamine taastumisvahendina Saun on hoone või ruum, kus kõrgel temperatuuril võetakse leili (Vikipeedia s.v. Saun). 2.1. Erinevad saunakultuurid Suitsusauna võib pidada sauna algvormiks. Usuti, et suitsusaunal on raviv toime ning saunas käimine teeb puhtaks nii ihu kui hinge. Suitsusaunal puudub korsten ja ka vajadus selle järele, põlemisel tekkiv suits väljub uksest või suitsuavast. Tavaliselt sauna nurgas asuvat suitsukerist köetakse 4–5 tundi. Suitsusauna ei minda kütmise ajal, kui see on suitsu täis. Kui saun on kuum
Eesti teadlased Eesti suuremad teadlased : 1) Mihkel Härmas ornitoloog linnuteadlane 2) Leili Järva mükoloog seeneteadlane 3) Asko Lõhmus ökoloog loodusteadlane 4) Juhan Aul zooloog loomateadlane 5) Fred Jüssi zooloog loomateadlane Mati Kaal Mati Kaal sündinud 3.juunil 1946 Tallinnas. Ta on eesti zooloog ja loomaökoloog , Tallinna loomaaia direktor.
ruumidega. Siin paiknevad sooja ja kuuma õhu ruum, kus temperatuur vastavalt 40- 50°C. Temperatuur saavutatakse kuumutatavate veebasseinidega, millest eraldub õhku sooja ja niiskust. Keha värskendamiseks on mitmeid jahedamaid ruume, kus soovi korral saab end külma veega üle valada. Soome saun Soome sauna iseloomustab tuhande aasta pikkune traditsioon ning lihtsus. Õhk saunas on kuum ja kuiv, lühiajalist niiskust lisatakse leili viskamisega kerisekividele. Sauna köetakse seni, kuni temperatuur on 65-95°C kraadi ning astmelisel laval on võimalik valida erinevate temperatuuride vahel. Peale iga laval käimist võib end kasta jaheda veega või jahutada värske õhu käes. Soome saun on ette nähtud pikemaajaliseks lõdvestuseks. Rooma saun Erineb kõigist teistest liikidest eelkõige selle poolest, et seda ei köetudki otseselt kuumaks ning seal polnud võimalik leili visata. Rooma saunades oli
Füüsika XII Tööleht nr 3. KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS nr 1. Mis on astronoomia? Teadust, mis uurib taevakehi ning nende süsteeme (ehitust, liikumist, asetust, arenemist). Mille poolest erineb refraktor reflektorist ? Kui suur läbimõõt neil on?Refraktor on läätseobjektiiviga, reflektor aga peegelobjektiiviga teleskoop.Refraktor-kuni 1 m läbimõõt;reflektor-10 m piires. Mis on observatoorium ja kas ka Eestis on neid (kus)?Teaduslikud uurimisasutused, kus tehakse astronoomilisi vaatlusi.1)Tõravere observatoorium. Nimeta astronoomiliste vaatluste iseärasused (3 iseärasust) 1)Passivne iseloom.Paljud astronoomia protsessid on väga aeglased.2)Maa liigub koos vaatlejaga.3)Raske on hinnata kaugusi. Uus ja vana kalender. Miks võeti uus kalender kasutusele?Sajandite möödudes tekkis nihe loodusliku seisundi ja kalendri vah...
35. riik - 36. tunniplaan - oko 37. veetorn - 38. pelmeenid - 39. vihtlema - 40. valge roos - 41. vene saun - 42. rahvuslind - 43. rahvus - 44. suitsupääsuke - 45. seep - 46. omadussõna - 47. maakonnakeskus - a 48. raekoda - 49. Vene viin - 50. minema - 51. saun - 52. gümnaasium - 53. pannkoogid (paksud) - 54. kali - 55. Eesti vabariik - 56. toiduained - 57. pirukad - 58. linnapea - 59. president - 60. õppima - 61. pealinn - 62. kalamari - 63. Hüva leili! - C e ! 64. õppeained - 65. linna sümbol - 66. eesti keel - 67. elanikkond - 68. Viljandi järv - 69. küüslauk - 70. Venemaa pealinn - 71. rahvusvärvid - e 72. sööma - 73. kodakondsus - 74. kurgid - 75. rahvuslill - 76. vaatamisväärsused - 77. suupisted -
KEEMILINE SIDE Koostas Leili Järvsoo Tartu Tamme Gümnaasium Keemiline side on vastastiktoime aatomite vahel molekulides ja ioonide vahel kristallides tekib aatomi väliskihi elektronide abil Vesiniku aatom vesiniku tuumalaeng on +1 aatomi tuumas on üks prooton elektronkattes on 1 elektronkiht sellel tiirleb 1 elektron + Vesiniku molekuli tekkimine kahe vesiniku aatomi lähenemisel moodustavad elektronid elektronpaari + + tekkinud elektronpaar liigub mõlema aatomituuma ümber + + kaks aatomit seotakse üheks molekuliks H2 Kloori aatom kloori aatomi tuumalaeng on +17 17 elektronid paiknevad kolme kihina +17 viimasel kihil 7 elektroni, mille...
Heiki Mätlik Heiki Mätlik on sündinud 16. juulil 1955 Raplamaal Purila külas on eesti kitarrist ja pedagoog. Õppis klassikalist kitarrimängu 197579 aastal. On end täiendanud Londonis David Russelli, Itaalias Angelo Gilardino ja Madriidis José Luis Rodrigo meistriklassis. On aastast 1990 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud. Juhatanud meistriklasse ka välismaal (Skandinaaviamaades, Hispaanias ja Saksamaal), pidanud loenguid kitarrimängu ajaloost ja kitarriõppe metoodikast ning koostanud mitu kitarriõpetuse alast raamatut ja videokassetti. Juhtinud ETV-s ja ER-is kitarri ja selle mängu tutvustavaid saatesarju (198184 "Kitarrimängud", 199093 "Kitarrikool"). Olnud aastast 1979. EK solist, esinenud solisti ja ansamblistina Balti- ja Põhjamaades (kitarrifestivalidel), teistes Euroopa riikides, USAs, Canadas ja Austraalias. Teinud koostööd paljude Eesti (Leili Tammel, Tiiu Levald, Kaia Urb, Samuel Saul...
Otsingu tulemused / Spaad: 49 Tervise Paradiis spaahotell & veekeskus Spaa | | (+372) 447 9219 Tervise Paradiis on Pärnu rannarajoonis asuv 4-tärni spaa-hotell & veekeskus. Tervise Paradiisi kompleksi kuuluvad 244 kohaline Rohelise Võtme diplomit omav 4- tärni hotell, kuurortravi ja spaa… Noorus Spa Hotel Heaoluspaa | | (+372) 356 7100 Kaasaegse arhitektuuri ja 114 numbritoaga spaahotell asub liivaranna ääres. See on puhkusekohaks väärikale kliendile, kes saab siin olles tunda lõputut noorust ja rahulolu.Siit leiab külaline… Meriton Grand Conference & Spa Hotel Spaa | | (+372) 628 8220 Meresuu Spa & Hotel wellness keskus Spaa | | (+372) 357 9600 Meresuu SPA Baltikumi s...
kevadel endale. Poisid asusid uuesti põllule tööle. Armuleib Nooremärdi peremees Juhan ja tema naine Mari. Peremehe sugulane Tõnn tuleb Nooremärdile sulaseks. Noored sulased ei salli vanemat Tõnni. Heinatööd, kari, saunamaja, kivide õhkimine. Marile ei meeldi, et Tõnn nende juures elab, kuid lõpuks ta lepib vanamehega. Teise eest Peep Lõo asub tööle Jakob Mesilase vanakraamikaupluses. Tüürimehe lesk, Leili Kivi, toob sinna oma mööbli müüki, mille eest Jakob pakub talle 700 krooni. Peep aga teab, et ülemusel on mööblile ostja olemas ja viimane maksab selle eest 1500 krooni. Leili vireleb vaesuses. Ta tuleb poodi ja Peep räägib talle loo ära. Leili viib oma mööbli poest minema ja müüb ise eelpoolmainitud inimesele. Jakob on maruvihane. Ta saab teada, kuidas skeem toimis ja tahab Peepu tulistada. Peep haarab samuti revolvri ja teeb esimese lase. Jakob tulistab samuti
Tagumise karkassi serva peale pane lavalauast 29 mm riba, lava ette serva paigutatav esipaneel aseta 29 mm kõrgemale kui karkassi ülemine serv. Lava materjal on tavaliselt kas haab, must lepp või termotöödeldud haab-lepp. Ühe teooria põhjal peaks lava asuma meeter allpool lage. Sellest veidi madalamal peaks asuma aste, kuhu on võimalik leilivõtmise ajal jalgu toetada, aga kus sageli jäävad peatuma ka algajad saunaskäijad või tulise leili pelgajad. Selle kõrgus on väga oluline, sest on ju ebamugav leilivõtmise ajal istuda, jalad rippes või põlved lõua all. Astme kõrgus maast peaks olema 45–46 cm. 3 Voodrilauad ja tuulutusliistud
Fantaasiateema kajastumine tänapäeva kirjanduses Koostaja: Marit Juursalu Juhendaja: õp. Leili Lind Fantaasiakirjanduse meelisteemad: Vampiirid Libahundid Zombid Tulnukad Alternatiivajalugu Maavälised eluvormid Maagiline realism ,,Kivid, tulnukad ja sekt", Reeli Reinaus Probleemid: Teose teemaks on tulnukatega seotud probleemid ja see, kuidas mõned inimesed neid uskumusi oma kasuks pööravad.
KEEMILINE SIDE Koostas Leili Järvsoo Tartu Tamme Gümnaasium Keemiline side on vastastiktoime aatomite vahel molekulides ja ioonide vahel kristallides tekib aatomi väliskihi elektronide abil Vesiniku aatom vesiniku tuumalaeng on +1 aatomi tuumas on üks prooton elektronkattes on 1 elektronkiht + sellel tiirleb 1 elektron Vesiniku molekuli tekkimine kahe vesiniku aatomi lähenemisel moodustavad elektronid elektronpaari + + tekkinud elektronpaar liigub mõlema aatomituuma ümber + + kaks aatomit seotakse üheks molekuliks H2 Keemiline side vesiniku ja kloori aatomi vahel mõlema aatomi paardumata elektronid moodustavad ühise elektronpaari + +17 kuna kloor seob elektrone tugeva...
13. tunniplaan 14. veetorn 15. pelmeenid - 16. vihtlema - 17. valge roos 18. Vene saun 19. rahvuslind 20. rahvus - 21. suitsupääsuke - 22. seep - 23. omadussõna 24. maakonnakeskus 25. raekoda - 26. Vene viin 27. minema - 28. saun , 29. gümnaasium - 30. pannkoogid (p) - 31. kali - 32. Eesti Vabariik 33. toiduained 34. pirukad , 35. linnapea - 36. president - 37. õppima , 38. pealinn - 39. kalamari - 40. Hüva leili! - ! 41. õppeained 42. linna sümbol 43. eesti keel 44. elanikkond - 45. Viljandi järv 46. küüslauk - 47. Venemaa pealinn 48. rahvusvärvid 49. sööma , 50. kodakondsus - 51. kurgid - 52. rahvuslill - 53. vaatamisväärsused - 54. suupisted - 55. Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium 56. kodulinn 57. seltsiv - 58. linnavalitsus - 59. Vene vanasõnad 60. värviline purskkaev 61. Eesti kodakondsus 62. lõputunnistus
SAJANDIVAHETUSE KIRJANDUS. Kirjanduse maht kasvas 1890.aastatel oluliselt, ulatudes juba rohkem kui 300 eestikeelse trükiseni aasta kohta. Puudusid küll niisugused mõjukad autorid, nagu olid olnud Kreutzwald ja Koidula, kuid seda enam leidus nende jäljendajaid. Tolleaegse kriitika armastatud epiteete oli ,,suureandeline" ja ajastusse neid ,,suureandelisi" jätkus, ehkki tänapäev enam nende nimegi ei tunne. Aga leidus siiski ka teistsuguseid kirjanikke: tol ajal esilekerkinud autoreist on oma loominguga jäänud eesti kirjandusklassikasse August Kitzberg, Eduard Börnhöhe, Eduard Vilde, Karl Eduard Sööt, Anna Haava, Juhan Liiv jmt. Romantilised jutustused. 1880.aastail tekkis eesti kirjanduses ajalooainelise romantilise proosa laine. Selle voolu esimene jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" (1880)on jäänud ka kogu voolu esindusteoseks. Bornhöhe on kirjutanud veel kaks ajaloolist jutustust: ,,Villu võitlused" ja ,,V...
Mehed vaatasid pealt loomulikult. Aegade jooksul on nii mõndagi muutunud, kuid see jõulutraditsioon on jäänud samaks. Laulmisest seevastu vanad eestlased ära ei öelnud. Laulsid terve lauliku otsast lõpuni läbi. Seda muidugi selle pärast, et iga laulusalmi vahele saaks täiest kõrist möirata: "Selle peale vanad eestlased võtsid üks naps..." ja loomulikult teha juurde sobivaid illustreerivaid liigutusi. Kui aga hääled olid kähedaks karjutud, külakuhjad moodustatud, Leili tapetud ja pudelid tühjaks kaanitud, siis algas jäätmekäitlusteemaline pandipakendimäng. Mille käigus kükkide, kallistuste ja zongleerimise vahel võeti kokku ka mööduv aasta ning tehti suurejoonelisi plaane uueks
·Väljuva õhu klapp on sauna kasutamise ajal suletud ja avatakse pärast saunatamist kuna sauna puitkonstruktsioonid on iseenesest mädanemist esilekutsuvate seente suhtes tundlikud. Kui aga puitosad kuivavad sauna kasutamiskordade vahel korralikult, ei teki mädanikku, kuigi mädanemist tekitavate seente eoseid on kõikjal. ·Saunatamise mõnu sõltubki väga palju õhuvahetuse tõhususest leiliviskamisel. Siis kui õhuvahetus on halb, ei jaksata pikalt leili võtta, sest hapnikupuudus ja kõrge süsihappegaasi (CO2) sisaldus hakkavad kiiresti väsitama. ·Kokkuvõtteks ongi õhuvahetusel omad ülesanded: hoida tühjas saunas ruumid värsked ja kuivad, tuua kütmise ajal hapnikku puude põlemiseks, tuua kümblusajal saunalistele hapnikku sisaldavat õhku ja viia pärast saunaskäimist välja üleliigne niiskus.
edasikandumisel). 2. Soojusjuhtivus (Ahju sees toimub põlemine, mille tulemusena eraldub soojus, ahju seinad soojenevad). 3. Aurumine (Kuid aurumist on palju, siis kui visata kerisele vett, siis täitub kogu õhk veeauruga ja õhk tundub palavamana). 4. Kondenseerumine (Kui veeaur langeb põranda juurde siis see jaheneb ja kondenseerub). 5. Soojuskiirgus (Kui on tegemist kuiva saunaga ehk kus leili ei visata, püsivad kerise kivimid kauem kuumad ja soojendavad sauna kiirgusega ning panevad liikuma ka õhu). Kokkuvõtteks ongi õhuvahetusel omad ülesanded: hoida tühjas saunas ruumid värsked ja kuivad, tuua kütmise ajal hapnikku puude põlemiseks, tuua kümblusajal saunalistele hapnikku sisaldavat õhku ja viia pärast saunaskäimist välja üleliigne niiskus.
spreina, loputusvees, lõhnalambis, saunas või lausa isesegatud parfüümiseguna. NÄITEID MASSAAZ: 4 6 tilka 15ml baasõlisse üldmassaaziks. Üldine või lokaalne massaaz, psüühilise või füüsilise häire puhul. DUSS: 1 3 tilka niiskele pesusvammile. Lõõgastab või ergutab. SUULOPUTUS: 2 tilka emulgeerituna veeklaasi. Hävitab bakterid, aitab igemepõletiku ja kurguvalu vastu. SAUN: 1 tilk 1 l leiliveele. Sule silmad leili auru ajal. Okaspuude lõhnad desinfitseerivad ja avavad hingamisteed. PARFÜÜMISEGU: 20 tilka - 10ml jojobaõlisse. Valitakse meeldivatest eeterlikest õlidest. KUIDAS TOIMIVAD ÕLID KEHALE JA TEADVUSELE ? Eeterlikud õlid mõjutavad füüsilist keha naha vahendusel ja ka sissehingamisel kopsude kaudu. (naha uuenemine, lihaspingete maandamine, külmetus, meeleolu, aktiivsus,...) HUVITAVAID FAKTE Ühe tilga eeterliku õli valmistamine nõuab palju vaeva.
· Akuutse liigesepõletikuga ja põletikuvastaste hormonaalsete ravimite (kortikosteroidide) ravikuuri ajal; · Pärast liigeseoperatsiooni ei tohiks enne sauna minna, kui kõik õmblused on korralikult paranenud; · Parkinsoni tõve ja psühhoosi korral. Erinevad sauna liigid: · Soome saun Soome sauna iseloomustab tuhande aasta pikkune traditsioon ning lihtsus. Õhk saunas on kuum ja kuiv, lühiajalist niiskust lisatakse leili viskamisega kerisekividele. Sauna köetakse seni, kuni temperatuur on 65-95°C kraadi ning astmelisel laval on võimalik valida erinevate temperatuuride vahel. Peale iga laval käimist võib end kasta jaheda veega või jahutada värske õhu käes. Soome saun on ette nähtud pikemaajaliseks lõdvestuseks. · Türgi ehk araabia saun ehk kuumaõhusaun Hamman (araabia keeles - kuumutama) on suur massiivne hoone paljude ruumidega
1. Kuidas liigitatakse ruumid juhistiku ümbrusolude arvestamiseks? Käärid lk 22 2. Mis liigituse alla elektriohtlikkuse järgi kuulub ruum, kus on voolu mittejuhtiv põrand ning lahtised (varjamata) kütteradiaatorid ja metalltorustikud? Ohtlik ruum 3. Loetleda eriti ohtlikud ruumid. märjad ja keemiliselt agressiivse keskkonnaga (nt loomapidamisruumid); kus esineb korraga kaks või enam ohtliku ruumi tunnust (nt betoonpõrand ja lahtised torustikud, mis on maaga ühenduses); voolujuhtiva põrandaga sauna leili- ja pesuruumid, samuti vannitoad, duširuumid; töökojad; kasvuhooned; loomapidamisruumid, kus on elekter sees; trepikojad, kivipõranda ja -seintega; kelder; välistingimused (on elektrilöögiohu seisukohalt alati eriti ohtlikud). 4. Mis suurusega rikkevoolukaitse on sobiv inimese kaitseks ele...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Anna Popova HT13-KE TOURESTI KÜLASTUS Vastuvõtutöö alused Tallinn 2014 Touresti külastus 1. Millised Eesti hotellid olid esindatud. Loetleda ja iseloomustada iga hotelli 6-10 lausega. 2. Miks on kasulik Eesti hotellidel olla Tourestil esindatud? 3. Iseloomustus eksponendi kohta, kes Sulle endale messil kõige rohkem meeldis. Millega tegeleb. Millega oli esindatud. Milline nägi välja boks. Miks ta messil esindatud oli. Miks ta Sulle kõige rohkem meeldis. Tallink Hotels Tallink Hotels on hotellikett ning Eestis asub neli hotelli. Tallink City Hotel, Tallink Spa & Conference Hotel, Pirita SPA Hotel ja Tallink Express Hotel. Tallink City Hotel - Asukoht Tallinna südalinnas, äri- ja kaubanduskeskuste vahetus läheduses, mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel muinasjutulisest vanalinnast, teeb Tallink City Hotel'ist mugava majutuspaiga nii...
Kernu Põhikool Juhan Smuul Referaat Koostaja: Jaanika Priimägi 9.klass Juhendaja: õp Leili Orumäe Kernu 2012 Sisukord.................................... 2 Sissejuhatus................................3 Kirjaniku elukäik..........................4 Smuuli looming...........................5 Tema teosed................................6 Mälestades Juhan Smuuli.................7 Kokkuvõte..................................8 Kasutatud allikad..........................9 -2- Sissejuhatus Eesti kirjanik
Kehra Gümnaasium Mosee Ettekanne Juhendaja: Õp. Leili Reimann Kehras 2008 Esimene mosee Varajaste moseede eeskujuks oli Muhammadi maja hoov Mediinas, mis ehitati 622 a. Esialgu oli see orienteeritud qibla järgi, mis näitas Jeruusalemma suunda. Alles 1,5 aasta möödudes orienteeriti see Mekale. Selle mosee funktsioon polnud rangelt religioosne, lisaks Muhammedi ja ta perekonna eluasemele täitis see ka poliitilisi ning juriidilisi ülesandeid.
Kõrgenenud vererõhuga on kerge saunatamine ja sellega kaasnev tõhusus lõõgastumine hea. Lihaste ja liigeste jäikuse, pingestumise, tundlikkuse ja valu korral saab saunaskäigust tavaliselt kergendust, samuti pikaajaliste kaela, turja ja seljavalude puhul on abi. 1.1. Soome saun - õhk kuum ja kuiv, ruumi seinad on puiduga üle löödud ja leiliruumis on astmeline lava, mis võimaldab nautida erinevaid temperatuure. Soojusallikana kasutatakse kuumi kerisekive, millele leili viskamisega niisutatakse lühikeseks ajaks õhku. Temperatuur soome saunas tõuseb 70-95 kraadini. Sauna õige mõju tuleb esile kuuma ja külma faasi vaheldumises - igale laval käimisele järgneb jahutamine kas külma veega või värske õhu käes. 1.2. Auruteraapia on tõhus ravivahend, mis tavasaunaga sarnaselt kutsub samuti esile higistamise, kuid oma täiesti erinevate õhutingimuste tõttu. Aurusaun mitte üksnes ei lõdvesta ega taasta
informatsioon edasi ka teistele. Kuigi ma pungist palju ei tea, üritan ma sellest nüüd aru saada. Millisteks osadeks töö jaguneb? Töö jaguneb kaheks suureks osaks: ,,Elulugu" ja ,,Looming". Puudub ,,Analüüsi" osa, sest ei oska ei oska luuletusi analüüsida, juttudele ei pääsenud ligi. --------------------------------------------------------------- Elulugu Tõnu Trubetsky on luuletaja, prosaist, muusik. Sündis Tallinnas transporditöötajate pojana. On Jaan Trubetsky ja Leili Rikki vanem vend. Ta on Trubetskoide vürstisuguvõsa järeltulija. Õppis Tallinna 7. ja 32. keskkoolis, lõpetas viimase 1981. Teenis Nõukogude sõjaväes. 1991 elas ja tegutses muusikuna Soomes. Sai Suure Vankri muusikaauhinna 1996. 1992. aastal, pärast naasmist Soomest Eestisse, võttis ta vastu pakkumise soome filmidirektori, Pekka Karjalaiseni, filmis Hysteria, kus ta laulis laulu ,,Riia mu arm". 1997. aastal oli Ameerika Biograafilise Instituudi uurimistöönõunik ja juhatuse liige
NIISKUSTÕKE NING HÜDROISOLATSIOON RUUMIDES Vee ja niiskuse teadlikud teisest olulisest problee- seente eoseid leidub mõõdukalt koosne niiskuskindlatest ja isoleerimise mist tervisekahjustustest. nii välis- kui ka toaõhus, kuid niiskuse suhtes stabiilsetest vajalikkusest niiskuskahjustustega ruumides materjalidest, nagu uksed-aknad Niiskuskahjustused hoones loo- võib nende sisaldus õhus nor- jms inventar, oleksid kaitstud Hoone tarinditesse imbuv vesi vad soodsa keskkonna mikroo- maalsega võrreldes tõusta kuni otseste veemõjutuste eest. kahjustab nii viimistlust kui konst- bide ja hallitusseente paljunemi- sajakordseks. Ülemäärasus põh- ruktsioone. Korterela...
Kehra Gümnaasium 10.a klass Helen Keller Katedraalid Ettekanne Juhendaja: õp Leili Reimann Kehra 2008 Katedraal on kristlik linna piiskopikirik, põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik. Ladina keeles nimetatakse "katedraalseks" (omadussõnana) kirikuks ecclesia cathedralis kirikuid, milles asub piiskopi tool (kreeka keeles kathedra). Õigeusu kirikus on katedraal selline piiskoplik peakirik, milles aujärjetaguse seina juures asub piiskopiistmega kõrgendik. Eestis on neli õigeusu peakirikut ja kaks katedraali - Tallinna
jättis lapsemeelse mulje ( nt. pilved on nagu suhkruvatid) 12. Skulptuuride ruumist tuntsime ära: August Weizenberg "Kristus" (marmor) Juta Eskel "Marie Under" (pronks) Ülo Õun "Veljo Tormis" (pronks) Aime Kuulbusch "Juhan Viiding" (pronks) Jaan Koort "K.Pätsi büst" (graniit) Juhan Raudsepp "Friedeberg Tuglase portreebüst" (pronks) 13. Eesti kunstnike II maailmasõja järgne looming: Leili Muuga "Ettevalmistus laulupeoks" (õli) Evald Okas "Kaevurid" (õli) Viktor Karrus "Vilja riigile" (õli) Adamson - Eric "Laulupidu" (õli) Valerian Loik "Protestilaul" (tempera,õli) Ilmar Malin "Lenin" (õli,kollaaz) Johannes Saal "Metropol" (õli) Johannes Saal "Nõuame rahu" (õli) Edgar Viies "Põlenud linn" (raud,keevitus) Johannes Saal ,,Metropol" 14. KUMU arhitektuur üldiselt on väga moodernne. Ehitisele on omane vormijulgus
Ehk on muutunud vaid see, et kui 20ndatel-30ndatel ei peetud taolistest naistest eriti lugu, siis nüüd leidub selliseid tegelasi rohkem ning sellele ei pöörata enam erilist tähelepanu. Kui palju on noori naisi, kes mehi oma lõbuks hullutavad ning seda millekski ei pea, kuna noorus ongi nautimiseks ja küll jätkub aega elu tõsisemalt võtma hakata. Ka novellis "Teise eest" võib lugeda naistegelast omamoodi võitjaks, kuigi jutt on traagilise lõpuga. Lesknaine Leili saab abi võhivõõralt mehelt, kes selle eest lõpuks oma eluga peab maksma. Leili aga pääseb aga tüssamisest ja veelgi vaesemaks tegemisest. Selle loo idee seisneb küll tegelikult selles, et ükski heategu ei jää karistuseta. Ideaalses elus saaks vana ihnuskoi ja röövel Jakob Mesilane oma õiglase palga, kuid ometi on Peep Lõo see, kes oma eluga maksab ja pealegi tembeldatakse ta veel röövliks, kes tahtis "ausat" ärimeest röövida. Selliseid keerdkäike leidub ka teistes
Peetri Põhikool Wolfgang Amadeus Mozart Referaat Koostaja: Mihkel Majori Juhendaja: Leili Valdas Peetri, 2007 Wolfgang Amadeus Mozart sündis 27.jaanuaril 1756 aastal Salzburgis. Mozart oli juba väiksena väga andekas. Märganud poisi erakordset musikaalsust, hakkas isa kolmandast eluaastast alates talle vastavat õpetust andma, ja väike Wolfgang tegi lausa uskumatuid edusamme. Isa oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht . Nelja- aastasel Wolfgangil kulus üksnes pool tundi selleks, et õppida ära menuett ja
Rakvere Ametikool Kristi-Leili Dreifeldt H-I kõ VEINI VEAD JA SELLE ÄRA TUNDMINE Referaat Juhendaja: Regina Paeste Rakvere 2010 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Oksüdeerumine........................................................................................................................... 4 Kuidas veini säilitada?................................................................................................................ 6 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Sissejuhatus Paljud meist ei saa arugi, et joovad tegelikult nn veaga veini st veini lõhnas või maitses või mõlemas esineb suurem või väiksem defekt, mida ei...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
