Lehed südamekujulised, õied väärtuslikud ravimtaimed, 30-35 m, Koor sile, tumehall, hiljem tekib mustjashall korp, Lehed 4-9 cm, Pealt tumerohelised, alt valkjasrohelised, Leheroots 3-4 cm, Õitseb juulis, Külmakindel, Mullastiku suhtes nõudlik, Eluiga kuni 600 aastat, Pärnapuidust tehti toidunõusid, Kuivades puit ei pragune, Tänu sammasjuurestikule väga tormikindel, Õied sisaldavad C-vitamiini, Noorest puust on lihtne teha nööri ja köisi, Niinepuu, lõhmus, pähn Hobukastan (Aesculus hippocastanum) Eestisse toodud XVIII sajandil, 25-30 m, Koor hallikaspruun, Õitseb mai lõpus, Leht koosneb 5 osast, Leht 10-12cm, Õied valged, punaste ja kollaste laikudega, Vili kuni 6 cm, Seeme pruun, Seemet ümbritsev kest mürgine, Peaaegu külmakindel, Puit kerge, pehme Puidust tehakse mööblit, vineeri, Vilju kasutatakse söödaks ja praetakse söögiks, Juurtel mügasbakterid, Eluiga kuni 300 aastat, Levinud ilupuu Tamm (Quercus robur)
delfi.ee/norm/70647/4660544_Ibdcec.jpeg http://images.travelpod.com/users/nipitiri/21.1247236299.sinep.jpg http://1.bp.blogspot.com/eSXJzIc/Kirevvarsakabi.jpg VARSAKABI hERNES SINEP HOBUKASTAN SULGVILJAD TÕRU TERIS PÄHKEL SEEMNIS TAMMETÕRU RUKIS PÄHKEL PÄEVALILL
Ronijuurte abil kinnituvad n harilik luuderohi Väänduvate vartega taimed n lõhnav kuslapuu Leherootsude abil kinnituvad n elulõng Väänlate e köitraagude abil kinnituvad n viinapuu Puude rühmitamine kasvukõrguse alusel Ülikõrged puud- üle 50m n ranniksekvoia, hiidsekvoia Kõrged puud- 36...50m n harilik kuusk, euroopa lehis Keskmised kõrgusega puud- 26...35m n arukask, harilik tamm, serbia kuusk Madalad puud- 16...25m n harilik hobukastan, hall lepp, torkav kuusk Väga madalad puud- 6...15m n harilik kadakas, harilik pihlakas Puude rühmitamine eluea pikkuse alusel Väga pikaealised- vanus 500 ja enam aastat, n harilik tamm, suurelehine pärn Pikaealised- vanus 200...500 aastat, n harilik kuusk, harilik pärn Keskmise elueaga- vanus 100...200 aastat, n arukask, harilik hobukastan Lühiealised- vanus 50...100 aastat n, keerdmänd, harilik pihlakas Põõsaste rühmitamine eluea pikkuse alusel
ndised mõisapargid ·N ende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupargid ·l innamäed Nt. Tarvastu park ·k loostripargid Nt. Padise kloostri park RAHVUSPARGID · arula · ahemaa · atsalu · oomaa · ilsandi PUUD ·Harilik pöök ·Mänd ·Pärn ·Hobukastan ·Lehis ·Vaher ·Sarapuu ·Kask ·Kadakas ROHTTAIMED ·harilik kukehari, ·valge kukehari, ·harilik koldrohi, ·lubikas,
KASVU- Külmakindel, poolvarjutaluv. Mullastiku suhtes küllaltki nõudlik. Juurestik on laialiulatuv ja TINGIMUSED tungib mõõduka sügavuseni. Eluiga kuni 500 aastat. KASUTAMINE Kasutatakse ilupuuna parkides. Vähesel määral andnud ka looduslikku uuendust. Kahjuks esineb palju koorepõletikukahjustusi. Valge mänd Pinus strobus Areaal Valge mänd Pinus strobus Valge mänd Pinus strobus Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum AREAAL Balkani poolsaar SUURUS 25-30 m , tüve läbimõõt kuni 2 m.a VÕRA Kerajas või laimunajas. KOOR, VÕRSED Tüvekoor hallikaspruun, plaatjas. Noored võrsed tugevad, pruunid, punakaspruunid, rohkete lõvedega. Ladvapungad külgpungadest suuremad, pungad tugevasti kleepuvad, suured, munajaskoonilised. LEHED Vastakud sõrmjad liitlehed
ALLAR KADAI Harilik pihlakas Sorbus aucuparia L. · Lehelaba kuju-paaritusulgjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-teritunud · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-liitleht Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum L. · Lehelaba kuju-viietine · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-liitleht Suur läätspuu Caragana arborescens · Lehelaba kuju-paarissulgjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ogatipp · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides · Lehelaba kuju-lineaalne · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ogatipp
euroopa seedermänd arolla pine, stone 16. tamm oak pine 17. punane tamm red oak 16. kääbusseedermänd dwarf stone pine 18. vaher maple 17. must mänd European black pine 19. saarvaher box elder 18. ranniksekvoia coast redwood 20. kastan chestnut 19. siberi seedermänd Siberian pine 21. hobukastan horse chestnut 20. atlase seeder Atlas cedar 22. paju, remmelgas willow 21. liibanoni seeder cedar of Lebanon 23. hõberemmelgas white willow 22. jaapani nulg Veitch silver fir 24. raagremmelgas goat willow, sallow 23. korea nulg Korean fir 25. vitspaju osier 24. siberi nulg Siberian fir 26. hanepaju creeping willow, dwarf willow 25. euroopa nulg European silver fir
34 Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides TSITRUSELISED RUTACEAE 35 Ammuri korgipuu Phellodendron amurense VATHRALISED ACERACEAE 36 Mägivaher Acer pseudoplatanus 37 Harilik vaher Acer platanoides 38 Tatari vaher Acer tataricum 39 Ginnala vaher Acer ginnala 40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus 43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE 44 Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia KIKKAPUULISED CELASTRACEAE 45 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus KONTPUULISED CORNACEAE 46 Siberi kontpuu Cornus alba 47 Verev kontpuu Cornus sanguinea
34 Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides TSITRUSELISED RUTACEAE 35 Ammuri korgipuu Phellodendron amurense VATHRALISED ACERACEAE 36 Mägivaher Acer pseudoplatanus 37 Harilik vaher Acer platanoides 38 Tatari vaher Acer tataricum 39 Ginnala vaher Acer ginnala 40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus 43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE 44 Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia KIKKAPUULISED CELASTRACEAE 45 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus KONTPUULISED CORNACEAE 46 Siberi kontpuu Cornus alba 47 Verev kontpuu Cornus sanguinea
ühendeid ja isegi radioaktiivseid aineosakesi. Juba 5...10m laiune puude/põõsaste riba neelab õhus sisalduvast tolmust 50%. Kuidas võib sellist puude/põõsaste riba linnatingimustes nimetada? 7 · Okaspuud filtreerivad õhku kogu aasta · Puuliikidest on õhu puhastajatena keemilisest saastatusest paremad · harilik tamm · Engelmanni kuusk · hobukastan · siberi lehis · harilik mänd 8 Fütontsiidide eritamise poolest jagunevad puu- ja põõsaliigid järgmiselt: I. grupp kõige rohkem fütontsiide eritavad: harilik tamm, harilik vaher II. grupp rohkesti fütontsiide eritavad: arukask, sookask, harilik mänd, harilik kuusk, haab, sarapuu, toomingas, harilik kadakas III. grupp keskmiselt fütontsiide eritavad: siberi
eelkõige närvisüsteemi. Vähesel määral sisaldub neid kõigis kõrgemates taimedes eelkõige seemnetes, koores ja juurtes. Mürktaimedes on aga alkaloidide sisaldus märgatavalt kõrgem (harilik maavits, sinine käoking, täpiline surmaputk ja harilik jugapuu). Ka glükosiidid on inimesele küllaltki ohtlikud. Enamasti kahjustavad need südant (näsiniin, maikelluke, leseleht, ussilakk ja võsaülane) või põhjustavad vere erütrotsüütide lagunemist (harilik hobukastan ja seebilill). Eeterlikud õlid annavad taimedele iseloomuliku lõhna, kuid võivad ka ärritada nahka ning tekitada põletikku või ville (harilik jugapuu, koirohi ja sookail). Paljusid ohutuid eeterlikke õlisid kasutatakse parfümeeriatööstuses (roosid ja nelgid) ja toitude maitsestamisel (till, petersell ja köömen). Esmaabi: sissesöömisel anda juua (leiget) vett ja kutsuda esile oksendamine, vajadusel teha kunstlikku hingamist, kutsuda kiirabi; mahla nahale sattumisel pesta
laimunaja võraga puu 8. Harilik toomingas või kõrgem põõsas Jaapani ebaküdoonia ↑ 1 - 1,2 m, laiuv 9. ´Sargentii` põõsas ↑ 1,5 m, püstise 10. Väike mandlipuu kasvuga väike põõsas ↑ 1,5 m, püstiste 11. Kollane rododendron okstega põõsas ↑ 25 - 30 m, laia 12. Harilik hobukastan võraga puu ↑ 5 - 6 m, kõrge püstine põõsas või 13. Harilik sirel madal puu 14. Middendorffi veigela ↑ 1,2 m, põõsas Tömbilehine viirpuu ↑ 3 - 5 m, põõsas või 15. ´Paul`s Scarlet` väike puu 16. Harilik pihlakas ↑ 10 - 15 m, puu ↑ 1,5 - 2 m, tipust kaarduvate püstiste 17. Nipponi enelas okstega põõsas
Phellodendron amurense Amuuri korgipuu 35 36. Acer pseudoplatanus Mägi vaher 36 37. Acer platanoides Harilik vaher 37 38. Acer tataricum Tatari vaher 38 39. Acer ginnala Ginnala vaher 39 40. Acer negundo Saarvaher 40 41. Aesculus hippocastanum Harilik hobukastan 41 42. Rhamnus catharticus Harilik türnpuu 42 43. Frangula alnus Harilik paakspuu 43 44. Parthenocissus quinquefolia Harilik metsviinapuu 44 45. Eunoymus europaeus Harilik kikkapuu 45 46. Cornus alba (Swida alba) Siberi kontp
söödagaleega, humallutsern, roosa ristik, tatar, sigur, valge mesikas, kurk, põldmünt, aeduba, aedmajoraan. Viljapuud ja marjapõõsad Must sõstar, ploomipuu, astelpaju, punane sõstar, pirnipuu, harilik kirsipuu, aedõun jaapani ebaküdoonia, must aroonia. Haljasalade ja parkide taimed Hall ehk valge lepp, sarapuu, paju, harilik vaher, astelpaju, viirpuu, mägivaher, harilik kukerpuu, suur läätspuu, harilik tamm, harilik pihlakas, hobukastan, harilik robiinia, harilik ebajasmiin, valge ristik, amuuri korgipuu, lumimari, kuldvits, lumikelluke. Muud meetaimed Teised meetaimed, mis mesilaste õietolmu varusid täidavad on valge iminõges, põldsinep, kaarkollakas, harilik vereurmarohi, käbihein, ojamõõl, naat, mets- harakputk, harilik tõlkjas, harilik pune, põldohakas, ussikeel, esparsett, harilik raudrohi, suur takjas, lõhnav reseeda, äitar. Harilik pihlakas Ojamõõl Paiseleht
seemnehoidlates külmkambrid, kus temperatuur hoitakse -18 kuni -20C juures. Hoides seemneid hermeetilistes nõudes kindla niiskusesisalduse juures, on võimalik okaspuuseemet kvaliteetsena säilitada 10-15 aastat. Väikeseid lehtpuuseemneid hoitakse tavaliselt lahtiselt, sh õhukuivas olekus (niiskus 13-20%). Ka kase- ja lepaseemne säilib siiski paremini kinnises taaras. Suuri lehtpuuseemneid säilitatakse suurema niiskusesisalduse (50-60%) juures (tamm, hobukastan). Seemnete liigse kuivamise vältimiseks hoitakse neid niiskes liivas või turbapurus ja jahedas. Eriti tundlikud kuivamisele on tammetõrud. Kui nende niiskusesisaldus säilitamisel oluliselt väheneb, siis kaotavad tõrud idanevusvõime. Seetõttu soovitatakse neid säilitada maa sees tranšees või koguni voolavasse vette asetatuna. Alternatiivne variant on tammetõrude säilitamisele nende hilissügisene külvamine nii hilja, et nad sügisel enam kasvama ei hakkaks.
19. kloon ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond 20. klorofüll taimedes ja vetikates sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvi 21. kloroplast taimerakkude organell, milles toimub fotosüntees 22. kromoplast taimeraku organell, mis sisaldab teisi pigmente, ja milles FS-i ei toimu 23. ksüleem taime puiduosa, kus vesi liigub surnud rakkude õõntes 24. kultuurtaim kasvatamise eesmärgil tahtlikult sissetoodud liik (nt hobukastan, mägimänd) 25. kutiikula lehti kattev lipiidne kest, kust vesi ega CO2 ei saa läbi 26. lehtpuud igihaljad puittaimed õistaimede hõimkonnast(nt kask, saar) 27. leukoplast taimeraku värvitu, pigmendita organell 28. levis seemned, viljad, eosed või sigipungad, mis võivad kanduda edasi tuule või veevooluga 29. makroelemendid 6 elusaine peamise osa moodustavat elementi - CHNOPS 30. meristeem e. algkude; kude, milles rakud püsivalt poolduvad 31
Looduskaunis ümbrus pakub erinevaid võimalusi seiklusteks metsas, rabamaastikul ja merel, olles suurepärane koht nii puhkamiseks kui ka seminaride ja koolituste läbiviimiseks. Toitlustus-, peo- ja seminariruumid asuvad ligi 100-aastases taluhoones, kus on säilinud rehetuba koos algupärase reheahjuga. Külalised majutame 2010. aasta suvel valminud puhkemajades, kus kohtuvad maa keskkond ja linna mugavus. Puhkemajad kannavad Eestis tuntud puude nimesid - pihlakas, tamm, hobukastan jne. Teise korruse tubadest ja rõdudelt avaneb kaunis vaade õhtupäikesele ja hobuste koplitele. Talu juures tegutseb Maria Ratsakeskus, kus toimuvad ratsatreeningud ja korraldatakse rahvusvahelise tasemega võistlusi. Hobusehuvilistele korraldame ratsamatku ning vankri-ja reesõite koos piknikuga, ühtlasi tutvustades ümberkaudseid vaatamisväärsusi. Pärast matka soovitame lõõgastuda ehedas suitsusaunas, kus on võimalik lasta ennast vihelda ja saada osa saunateraapiast.
varjutaluv, hiljem täisvalgust. Mullastiku suhtes vajab täisvalgust. Mullastiku valgusnõudlik. Eelistab vähenõudlik, kuid eelistab suhtes vähenõudlik, viljakaid huumusrikkaid muldi. lubjarikast mulda. Annab põuakindel. Hästi arenenud tihe juurestik. rikkalikult juurevõsu. Eluiga kuni 300 aastat. VÕRDLUSTABEL – LIIK harilik hobukastan Aesculus hippocastanum PEREKOND jalakas Ulmus harilik hobukastan perekond jalakas Ladinakeelne Aesculus hippocastanum Ulmus, Ulmus glabra- harilik jalakas nimetus Kõrgus, m 25-30m 30-40m Võrsed ja tüvekoor hallikaspruun, plaatjas. Noored tüvekoor hallikasmust, sügavarõmelise korbaga.
rohelised ja ümmargused 46. Korgikikkapuu sama kui eelmine aga tiivad on pikemad (vt joonis) 47. Harilik lodjapuu (ära aja sireliga segi!) pungad on kilpkonnakujulised, oksa ülemine osa on surnud 48. Villane lodjapuu sibulakujuline õisik, ei ole pungasoomuseid. 49. Sinine kuslapuu kolm punga koos (ümarad) 50. Tatari kuslapuu pungad on kahekaupa, koor on hall-hõbedane. 51. Harilik hobukastan suured lehearmid ja väga suur tipupung. 52. Jaapani juudapuu lehik ilusad punased pungad, läikivad. Koor on pruun. Pung meenutab küünist ja liibub vastu oksa, väga väike pung. 53. Punane leeder spetsiifiline lõhn, paks ja helepruun-hallikas oks. Säsiosa on pruun. Punga all on suur kolmnurk 54. Must leeder säsi osa on valge, muidu eelmisega sarnane. 55. Amuuri korgipuu puit on kollane, hobuseraua kuju punga ümber. 56
Harmandiola tremulae punased hernetera taolised pahad puude koore all või puidus. Tüvekahjurid asustavad reeglina nõrgestatud puid, viies lehel. Suur-haavapoi (Chrysomela populi) närib augud lehtedesse või skeletiseerib need kiiresti hukkumiseni. Nende sigimispaigaks on samuti toores metsamaterjal, kust nad võivad edasi levida ka kasvavatele puudele): Ürasklased (Scolytidae) Enamasti asustavad ürasklased surnud või tugevasti nõrgestatud puid ning metsamaterjali, 1- Hobukastan. Hobukastani-keerukoi (Cameraria ohridella) röövik kaevandab 9mm pikad. Ürasklased uuristavad koores või puidus käike, kus möödub peaaegu lehes, invasiivne võõrliik. kogu nende elu, meie suurim ürask on hiidürask (Dendroctonus micans, tüve juurekaelal koore all, sisenemisava ümber vaigurõngas). Kuusel esinevad üraskid: Jalakas: Jalaka-kobrutäi (Eriosoma ulmi) lehed rulluvad kokku, alaküljel imevad
1. (3) Taime- ja loomaraku põhilised erinevused 2. (3) Kus asuva õhulõhed (kude, organ)? Epidermis, või vahel epidermist sügavamal. 3. (2) Kõrvekarva ehitus Kõrvekarv on kaitseülesandega. Üherakuline ja rakuseinas on ca ja si ning kõrvevedelik. 4. (2) Mis on emergentsid? Näide on epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Kibuvits, roos, vaarikas, hobukastan, ogaõuna kupral jne. 5. (2) Mis on kivisrakud? Kus esinevad? Kivisrakk koosneb paksenenud puitunud osast, raku valendikust ja kanalitest. asetsevad rühmadena (nt pirni viljali-has) või üksikult (nt kummipuu ja tee- põõsa lehtedes). 1. (2) Kambium on üks algkudedest, asendilt on külgmine ehk lateraalne. Puittaimedel asub kambium 2. (2) Mis on risoom? Kellel esineb? Risoom e. Maaalune vars, on peenike või jäme, harunev või harunemata, maa-alune või
tähtsusega lehe tipp, alus jne. (Rohtla, 2001) Taimede liigiliseks tunnuseks on ka veel õite, õisikute värvus ja nektarinäärmed. Õites paikenvad enamikul meetaimedest nektarinäärmed, seetõttu ongi jus õis mesiniku peamine huviobjekt. Nektarinäärmed asetsevad enamasti emaka ja tolmukate alusel, õiepõhjal, tupp- ja kroonlehtedel. Osadel taimeliikidel on nektarinäärmed kaitstud karvakestega, näiteks paju, vaarikas, viljapuud, hobukastan. Samuti ka veel soomustega, näiteks kurgirohi. Soomused kaitsevad eritatud nektarit sademetega väljauhtumise või kiire kuivamise eest. Vihma kaitseks on mitmete taimede õied pöördunud allapoole, näiteks vaarikas, kurgirohi. Kujult on nektarinäärmed väga erinevad: mügarjad, näsajad, ketta- või padjakujulised. On ka taimi, kellel nektarinäärmed pole väliselt üldse märgatavad. (Rohtla, 2001) Korjeobjektid Üks tähtsamaid korjeobjekte on meetaimel nektar
Paakspuu ja türnpuu mõlemad tugevad lahtistid. Müüdi isegi türnpuu marju. Muskuslill- Rohekad liitmarjad, kasvab maas. Söödavad seemned Sarapuu kõvakest on selle jaoks, et saaks teda võimalikult kaugele vedada. Pähkli lõhn tuleb läbi kesta ja siis veetakse endaga kaasa. Tammetõrud - pm söödavad aga seal on palju parkaineid. Parkained on aga mürgised. Toidutaimeks oleks teda pidanud pikka aega aretama,aga tamm kasvab kaua ja sellega ei tegeletud. *Hobukastan (* kultuurtaim) on väga mürgine, sisaldab saponiine ( seebi taolised orgaanilised ained, mis vahutavad ja hakkavad vereliblede membraane hävitada. Neid saab muuta söödavaks kui panna vina sisse likku, seda ksutatakse reumarohuna, teine leotus teebtäiesti puhtaks. Alles jäävad magusad pähklid??? Kastan on pöögiline, tamme sugulane. Võib süüa kastanit paetult. Hobukastan ja kastan ei ole sugulased. Hobukastan on mingi seebipuu. Väiksemad seemned
kutsutaksegi neid tooneseppadeks vanarahvas arvas, et see heli ennustab kellegi surma majas. Hoonetes elutsevad toonesepad varjatud niisketes paikades, mis on otsese päikese eest kaitstud ega külmu talvel läbi. Üsna tavalised asukad on nad vahelagedes, keldrites põrandaliistudes, toanurkades ja aknalaudade all. Välisseintes ei elutse nad aga kunagi. Vastsed toituvad nii okas- (mänd ,kuusk) kui ka lehtpuude (pärn, vaher, kask, tamm, jalakas, sarapuu, hobukastan,) puidust. Kui muud tingimused on sarnased, eelistavad toonesepad lehtpuitu. Nad võivad kahjustada ka kartongi, paberit ja vineeri. Mööbli-toonesepa kahjustustele peab väga hästi vastu kõrgel temperatuuril (üle 100 ?C) kuivatatud puit, seda isegi siis, kui mööblit hoida hiljem niisketes tingimustes. 1.4.Raudsepp. Raudsepa lennuavade suurus on u 34 mm, avad ümarad. Vastsete käigud on 3 mm suurused ning tihti järgivad aastarõngaste suunda (toitub põhiliselt aastarõnga
roosidel (koerkibuvits), sirelite (ungari sirel, harilik sirel, liguster) okaspuuvormidel (harilik kuusk, harilik mänd, harilik elupuu) pookealuseid; · hekitaimi (magesõstar, viirpuud, läikiv tuhkpuu, harilik elupuu, harilik ja thunbergi kukerpuu, harilik liguster, kurdlehine roos, harilik lumimari, suur läätspuu, harilik põisenelas, laukapuu, jalakas, must aroonia; · suurte puude liike, millel sordiomadused ei ole tähtsad (harilik pärn, hobukastan, vahtrad, tammed, kased, haavad, sarapuu, pähklipuu, saar, pöök). · aianduses peamiselt suvelilli ja köögivilju, aga ka mitmeaastasi lilli, puid ja põõsaid, viljapuude seemikaluseid jt. 27.04.2016 Marje Kask 13 Idanemiseks vajalikud tingimused · Niiskus · Õhustatus · Valgustingimused kanarbik idaneb valguses · Temperatuur 27.04.2016 Marje Kask 14
õuna- või tavaline söögiäädikas. · Riivitud kookoshelvestega võib kaunistada kooke ja lisada neid sokolaadile. Kastan Sisaldavad rohkesti tärklist, suhkrut, vitamiine seega on väga toitvad. Head kastanid on rasked, läikivad ja sitked, halvad kastanid on kerged. Pange kastanid vette - head kastanid vajuvad põhja, halvad jäävad pinnale hulpima. Säilitada kastaneid kuivas ja jahedas (2-4 soojakraadi juures). Eestis kasvav hobukastan süüa ei kõlba. Taga- Kaukaasias, Vahemeremaadel jm. kasvab puudel söödav, tärkliserikas vili. Kasutamine toiduks: · Pähklit meenutava maitsega kastaneid tarvitatakse Lõuna- Euroopas kartulite asemel. · Toorelt maitseb kastan mõrkjalt ja jahuselt, seepärast süüakse põhiliselt praetult ning keedetult. 9 Pähklisöömise nippe 1
Hõredates metsades 4 kasvab juba küllalt palju nektarit andvaid taimi kuid nad pole nii nektaririkkad kui lagendike taimed. Kõige nektaririkkamad alad on raiesmikud. Seal kasvavad headest meetaimedest vaarikas ja pajulill. [2] Linnades, asulates ja nende lähemas ümbruse esineb mitmesuguseid ilupiud, põõsaid ja lilli, mis on ka meetaimed. Linnades ja asulates enim leiduvad meetaimed on harilik vaher, pajud, remmelgad, hobukastan, pihlakas, suur läätspuu, pärn, lumimari jt. [2] Kanarbik on 10-60 cm kõrgune hargnev kääbuspõõsas. Lehed on redutseerunud varrele igihaljasteks soomusteks. Õis neljatine, lillakas. Õitseb juulis augustis 30-40 päeva. Meeproduktiivsus 200 kg/ha. Mesilased külastavad kanarbikku peamiselt hommikupoolikul. [2] Harilik lumimari on madalakasvuline põõsas. Lehed lühirootsulised, alt sinakasrohelised
KASUTAMINE: Toorelt maitseb kastan mõrkjalt ja jahuselt. Kastaneid saab röstida, keeta, kuivatada, küpsetada ja jahuks jahvatada. Kindlasti koorige enne keetmist, sest kastanid plahvatavad. KASULIK: Sisaldavad rohkesti tärklist, suhkrut - on seega väga toitvad. Sisaldab ohtralt C- vitamiini, vähem A-vitamiini, kaltsiumi ja rauda. SÄILITAMINE: Säilitage kastaneid kaetult 2-4C juures, et vältida kuivamist ja kesta kõvenemist. Pikka säilitamist ei talu. NB! Eestis kasvav hobukastan kahjuks süüa ei kõlba. Pildil kastanid Kookospähkel Kookospähkli õõnsust täidab veetaoline vedelik, mida rahvasuus kookospiimaks kutsutakse. Päris kookospiima tehakse kookospähkli toitekihist, see parandab seedimist ja kosutab energiavaeguse korral. Ühe kookospähkli sees olev toitekiht sisaldab 25 grammi küllastamata rasvhappeid, A- ja B- grupi vitamiine ja seedimist soodustavaid fermente. Pähkli kuivatatud sisu kasutatakse
Lehed munajad/piklikmunajad, hõlmised või kahelisaagjad. Roodude kohalt alt karvane. 37) Acer ginnala ginnala vaher Lehed hõlmised (3). Hõlma servad hõlmised/kahelisaagjad. Steriilsetel lehtedel hõlmade vahed sügavamad. 38) Acer negundo saarvaher Lehed paaritusulgjad (keskmiselt 5), munajad, ebasümmeetrilised. Esinevad üksikud suured hambad. Võib esineda lisalehekesi. Roots võib olla sinaka kirmetisega kaetud. 39) Aesculus hippocastanum harilik hobukastan Lehed sõrmjad liitlehed (5-7), äraspidised. Serv saagjas/kahelisaagjas. Roodude nurkades pruunid karvatutid. 40) Rhamnus catharticus harilik türnpuu Lehed ovaalsed/munajad. Teravneva lühikese tipuga. Serv kärbitud saagjas. Külgrood suunduvad kaarjalt lehe tipu suunas. Võrsed lõppevad astlaga. 41) Frangula alnus harilik paakspuu Lehed äraspidimunajad kuni elliptilised. Teravaservalised. Külgrood pöördunuvad enne lehe serva tipu poole. Õhukesed paberjad lehed
166. kaksikseemnis valminult jaguneb kaheks seemniseks esineb sarikalistel 167. teris üheseemneline sulgvili kõrrelistel, mille seemnekest on viljakestaga kokku kasvanud 168. nisu terised kukkurvili ühepesaline vili, mis valmides avaneb ühte õmblust mööda 169. sinise käokinga kukkurviljad tiibvili üheseemneline mitmesuguste tiibjate lisemetaga vili 170. vahtra "ninad" 171. jalaka viljad EBASARIKAS ELLIPTILINE LEHT LIITLEHED Sõrmjas liitleht 46. hobukastan Paaritusulgjas liitleht lehekesi paaritu arv, tipmine sulgleheke olemas 47. Kolmetine liitleht 48. ristik Paarissulgjas liitleht lehekesi paaris arv, tipus lehekest pole 49. Paarissulgjas liitleht tipmise lehekese asemel võib olla köitraag Köitraod võivad moodustuda ka varre harudest või tervest lehest 50. Katkestunult sulgjas liitleht suuremate lehekeste paaride vahel on teistest oluliselt väiksemad lehekesed 51. angervaks Kahelisugjas liitleht
Kultuurareaaliks nimetatakse maa-ala kus liiki kasvatatakse kultiveerituna . mitmetal liikidel võib kultuurareaal mitmeid kordi ületada loodusliku areaali. Väga suur kultuurareaal on näiteks harilikul pirnipuul. Puittaimede introduktsioon INTRODUKTSIOON Introduktsiooniks nimetatakse võõrliikide sissetoomist. Introdutseeritud liike nimetatakse eksootideks ehk võõpuuliikideks. Eestisse on introdutseeritud üle 500 erineva liigi, näiteks harilik sirel, siberi lehis, harilik hobukastan, suur läätspuu jne. AKLIMATISATSIOON Aklimatisatsiooni korral viiakse liik looduslikust areaalist erinevatesse tingimustesse. Aklimatiseerumine on organismi kohanemine uue elukoha tingimustega väljaspool looduslikku leviala.Eestisse introdutseeritud taimeliikidest on aklimatiseerunud need, mis suudavad edukalt talve üle elada ja viljuda, kuid päris ilma inimeseabita nad meie looduses levida ei suuda(harilik ebatsuuga, torkav kuusk, harilik kuldvihm.) NATURALISATSIOON
-aia kujundamisel inspiratsiooni ammutada, tasuks sihiks võtta Maroko, Lõuna-Aafrika Vabariik, Süüria, Korea, Uruguay, lähematest riikidest trollide kodupaik Norra. Ambur ei põlga ära vana head nelki Aastaid põlatud nelki võib Amburile vabalt kinkida. Tema ei näe selles lilles midagi põlastusväärset. Veel peaksid talle meeldima võilill, elulõng, pojeng, murakas, salvei, kõikvõimalikud samblad ja harilik luga. Puudest sobivad Amburile kask, pärn, tamm, saar ja hobukastan, eksootilisemast floorast mooruspuu. Idüllilisim vaade, mis Amburi koduaknast avaneks, oleks koppel täis ringikappavaid hobuseid. Ent ei maksa unustada, et ta on hingelt jahimees. Seetõttu erutavad tema meeli ka hirved. Selle tulemärgi värvid on lilla ja punakaspruun, kontrastiks koobaltsinine. Amburi metall on tina. Inspiratsioonireisid viigu teda Hispaaniasse, Ungarisse, Lõuna-Aafrikasse, Saudi Araabiasse või Austraaliasse. Kaljukits sobib sõralisi pidama Kaljukits
Hingamishäirete puhul tuleb teha kunstlikku hingamist. Mürgi kokkupuutel nahaga tuleb vastavat kehaosa hoida vähemalt 15 minutit jaheda voolava vee all. Arstile on vaja selgitada, millisest taimeliigist ja kuidas mürgistus võis tekkida. Patsiendi haiglasse viimisel tuleks kaasa anda mürgine taim või selle osad nii saadakse kõige kindlamalt selgeks mürgistuse põhjus ja osatakse efektiivsemalt vastumürki leida. Mürgised taimed, mida lapsed tunda võiks Harilik hobukastan. "Kastanimune" otsides ja neist meisterdades peab teadma, et seemet ümbritsev roheline ogaline kest on mürgine. Sellest ei ole hea meisterdada ning kesta avada püüdes tuleks seda teha kätega, mitte hambaid abiks võttes. Loomulikult käed pärast pesta. Suhu pannes võib tekkida põletik maos ja sooles või valguvad silmapupillid laiaks ning häirub nägemine (MRI Loodusteaduste didaktika lektoraat, 2008). Harilik kuslapuu. Hariliku kuslapuu marjad on ohtlikult mürgised
nõlvadel kõrgusel 300 kuni 800 m, on kõige levinumad karvane tamm (Quercus pubescens) ja ungari 2 tamm (Q. Frainetto). Teised selles vööndis esinevad lehtpuu- ja põõsaliigid on austria tamm (Q. Cerris), euroopa humalpöök (Ostrya carpinifolia), valgepöök (Carpinus sp.), saar (Fraxinus sp.), vaher (Acer sp.), sarapuu (Coryllus sp.), pärn (Tilia sp.), hobukastan (Aesculus hippocastanum) jne. Looduslikud hariliku kastani (Castanea sativa) metsad esinevad Kreeka kesk- ja põhjaosas. Montaansed okasmetsad. Ulatuslikud okasmetsad, milles domineerivad kas must mänd (Pinus nigra) või nulud (Abies), esinevad kõrgusel ca 600 kuni 1 800 m. Perekonda nulg esindab endeemiline kreeka nulg (A. cephalonica) riigi lõunaosas, bulgaaria nulg (A. x borisii-regis) Kreeka keskosas ja euroopa nulg (A.alba) põhjaosas
munajas Kahelisaagjas või nõrkade hõlmadega · Tatari vaher · Acer tataricum Lehekesi 3-7 Paaritusulgjas liitleht Munajad, üksikute teravate hammastega (sisselõiked) Roots kinnituskohast kaetud sinakasrohelise härmatisega · Saarvaher · Acer negundo Sõrmjas liitleht 5-7 lehekest Äraspidised munajad, Terava tipuga Allküljel roodude juurest oranzid karvad · Harilik hobukastan · Aesculus hippocastanum Ovaalne või munajas Lühikese terava osaga Kärbitud saagja servaga Külgrood suunduvad kaarjalt lehe tipu poole · Harilik türnpuu · Rhamnus catharticus Elliptiline või äraspidi munajas Terve servaga Külgrood pöörduvad enne serva lehe tipu suunas · Harilik paakspuu · Frangula alnus 5 Lehekest Elliptilised Servast jämesaagjas alt küljelt
Algne evolutsiooniline lähtetüüp kõigile viljadele. Nt. kurekell. Kullerkupp, varsakabi, enelas. kukkurvili Ühepesaline, avaneb ühe õmblusega. Moodustub kokkukasvanud emakatest. (põld-varesjalg). Lihtkukkurvili ühe emaka vili nt. põldvares e. põldkukekannus. Kaun (liblikõielistel) kukkurvilja erivorm, ühe pesaline, palju seemneid. Avaneb kahe õmblusega. Kupar Mitmepesaline, on moodustunud kokkukasvanud emakatest nt. moon, nurmenukk, nelk, aga ka hobukastan, pajulill. Kupra erivorm on veel karp see avaneb kaane ära kukkudes (teeleht) ja kõder see on ristõieliste sugukonnale omane vili. Erivormid : kõdrake lühike, pähkeljas kõdrake 1 seeme ja ei avane, lülikõder (põldrõigas)Kahepesaline ja avaneb. Pähkel (suur) sarapuu , pähklike (väike) kasel maasikal - viljakest on puitunud. Tõru Sarnane pähkliga, aga alust ümbritseb lüdi (tammetõru "müts"). Söödaval kastanil on tõru ümbert üleni lüdiga kaetud.
Kreekas on esindatud ka sead, veised, kanad, küülikud ja tuvid. Huvitav on see, et olenemata paljudest saartest ja pikast rannajoonest ei sõltu Kreeka majandus peaagu üldse kalandusest. Ülepüük on kahandanud kalapüügist saadavat tulu ning Vahemere saastatus on selle majandusharu justkui hävitanud. Metsamajandus Kreeka territooriumist on umbes 30% kaetud metsadega. Põhilisteks puuliikideks on: mänd, nulg, tamm, pöök, vaher, hobukastan jne... Suur osa metsadest asub mägedes, näiteks: Pinduse segametsad, Rodopi pöögi- ja tammemetsad ja Olümpose metsad. Kreeka metsatööstus ei ole kuigi suur. Valdav osa Kreeka metsadest hävis 1940. aastatel II maailmasõjas. Et taastada metsi, juurutas valitsus 1970-1980 programmi, mille raames istutati 100 miljonit puud. Puid kasutatakse küttepuude ja puitplaatide tegemiseks ning okaspuude okstest saadakse vaiku ja tärpentiini.
Olles 5 päeva vahet pidanud, korrake protseduuri. ·Sõnajalg. Tampige äsja murtud sõnajala maapealne osa peeneks, segage supilusikatäis saadud massi sama suure koguse hapupiimaga ja toimiga samuti kui eelmise retsepti puhul. ·Tomatid. Veenilaiendite raviks võib kasutada ka küpseid tomateid, mis pannakse viiludena haigetele kohtadele ja asendatakse 3-4 tunni pärast värsketega. ·Hobukastan. Veenilaienditest tekkiva ebamugavustunde vähendamiseks on soovitav probleemsetele kohtadele panna hobukastaniürdiga immutatud kompress. Selle valmistamiseks tuleks segada pool teelusikatäit hobukastanipulbrit 2 tassi veega ning niisutada selles steriilset puuvillast riiet. ·Nõiapuuürt on üks ravim, mida võib kasutada. Ta on looduslik kudede kokkutõmbaja, tihendab kudesid ja vähendab valu.
tiksuva heli järgi kutsutaksegi neid tooneseppadeks vanarahvas arvas, et see heli ennustab kellegi surma majas. Hoonetes elutsevad toonesepad varjatud niisketes paikades, mis on otsese päikese eest kaitstud ega külmu talvel läbi. Üsna tavalised asukad on nad vahelagedes, keldrites põrandaliistudes, toanurkades ja aknalaudade all. Välisseintes ei elutse nad aga kunagi. Vastsed toituvad nii okas- (mänd ,kuusk) kui ka lehtpuude (pärn, vaher, kask, tamm, jalakas, sarapuu, hobukastan,) puidust. Kui muud tingimused on sarnased, eelistavad toonesepad lehtpuitu. Nad võivad kahjustada ka kartongi, paberit ja vineeri. Mööbli-toonesepa kahjustustele peab väga hästi vastu kõrgel temperatuuril (üle 100 ºC) kuivatatud puit, seda isegi siis, kui mööblit hoida hiljem niisketes tingimustes. Tõsi küll, pärast paariaastast seismist niisketes tingimustes muutub ka termiliselt töödeldud puit putukatele kättesaadavaks.
- suured hõlmade vahelised sisselõiked - punakas (alt sirged, teravad pikad vahtra lehed, rohkem pikkuse peal, tuhm roheline, alt hele) * Acer negundo saarvaher - lehed paaritu sulgjad liitlehed - kaheli 3-7, üsna ebasümeetrilised - kergelt munajad - tömpjad hambad, lisalehekesed - liitlehe roots on kaetud hallika härmendisega (suht sirgeservaline, tuhm tumeroheline, väga kahtlased hõlmad kui on, pealt haljas) * Aesculus hippocastanum - harilik hobukastan - lehed sõrmjad 5-7 - äraspidi munajad, lühikese järsult teravaneva tipuosaga - tumerohelised, alt heledad - tumepruunid karvatutid (massiivne, justkui valge hallitus kohati, suured äraspidised, sakid nagu kastanile!?) * Rhamnus catharticus - harilik türnpuu - ovaalsed või munaja kujuga - lühikese terava tipuga - kahelisaagja servaga - külgrood suunduvad kaarjalt lehe tipu suunas (piklikult ovaalne, võivad esineda oranzid täpikesed või all valged, tihedalt tömp saagjas.)
Acer ginnala ginnala vaher( viljuvatel võrsetel pole väga sügavad hõlmadevahelised sisselõiked, steriilsetel võrsetel on , serv kahelisaagjas) Acer negundo saarvaher( lehed on paaritudsulgjad liitlehed, lehed on munajad, sageli ebasümeetrilised, lehel üksikud suure hambad, lehtedel esineb rootsu peal lehe kinnituskoha juures halllikat- sinikat härmastik) Hobukastanilised- Hippocastanaceae Aesculus hippocastanum harilik hobukastan( lehekeste allküljel esinevad rootsu nurkades väikesed pruunid karvatutid, ) Türnpuulised- Rhamnaceae Rhamnus catharticus harilik türnpuu( lehed terava tipuga , saagja servaga) Frangula alnus harilik paakspuu( õhuke , nahkne, terve servaga, külgrood ei jõua lehe serva vaid pöörduvad lõpu tipu poole) Viinapuulised- Vitaceae Parthenocissus quinquefolia harilik metsviinapuu( lehed on sõrmjad, viietised, elliptilised,
kuivendamata olekus vähemalt 30 cm, kuivendatult vähemalt 20 cm paksune alla 50% mineraalaineid sisaldav turvas. Looduslik leet-gleimuld Turvastunud leet-gleimuld 1.6 Taimestik ja loomastik Harku vallas leidub järgmisi taimi: Karu-, palu-, turbasamblad, maarja- ja soosõnajalg, jugapuu, kuusk, mänd, kadakas, nulg, lehis, jasmiin, lumimari, pöök, sirel, kukerpuu, viirpuu, toomingas, kibuvits, pihlakas, näsiniin, vaher, hobukastan, paakspuu, pärn, saar, sanglepp, sarapuu, arukask, tamm, paju, haab, magesõstar, metsmaasikas, põldmurakas, rabamurakas, vaarikas, kanarbik, sookail, mustikas, jõhvikas, sinikas, pohl, võsaülane, sinilill, aas-karukell, varsakabi, kullerkupp, metspipar, valge ristik, põdrakanep, pajulill, naat, palderjan, ubaleht, pune, teeleht, raudrohi, karikakar, puju, karuohakas, võilill, nurmenukk, hapuoblikas, kõrvenõges, maikelluke, vesiroos ja pilliroog. Loomad on:
Tema juurt tarvitatakse nagu seepi.Eriti hästi vahutab peenestatud juur.Seebilillega käsi pestes pole soovitav seda nuusutada ega maitsta vahtu kuna see tekitab aevastust ja on mürgine. HARILIK PÖISROHI Pôisrohu noori kasvuseid tarvitatakse toiduks.Neil on spargli maitse ja neid keedetakse ning süüakse nagu salatit. VALGE PUSUROHI Tarvitatakse rasva plekkide kôrvaldamiseks pesupesemisel ja plekkide välja vôtmiseks kostüümidelt,tarvitatakse ka käte pesemiseks. TAVALINE EHK HOBUKASTAN Vôib kasutata sügisel käte pesemiseks ja rasvaplekkide eemaldamiseks. LEEDRIPUU Kôlbab eriti määrdunud käte pesemiseks.Ta ei anna küll vahtu,kuid hävitab hästi mustuse. PÔDRAKANEP Pödra kanepi noori juurevôsundeid ja vôsuseid tarvitatakse keedetult nagu sparglit,samuti vôib nendega asendada kapsast.Juured on magusamaitselised ja kôlbavad süüa toorelt kui ka keedetult.Taime kuivatatud lehtedest keedetakse kanget ja maitsvat jooki.Noortest vôsudest
juur.Seebilillega käsi pestes pole soovitav seda nuusutada ega maitsta vahtu kuna see tekitab aevastust ja on mürgine. HARILIK PÖISROHI Pôisrohu noori kasvuseid tarvitatakse toiduks.Neil on spargli maitse ja neid keedetakse ning süüakse nagu salatit. VALGE PUSUROHI Tarvitatakse rasva plekkide kôrvaldamiseks pesupesemisel ja plekkide välja vôtmiseks kostüümidelt,tarvitatakse ka käte pesemiseks. TAVALINE EHK HOBUKASTAN Vôib kasutata sügisel käte pesemiseks ja rasvaplekkide eemaldamiseks. LEEDRIPUU Kôlbab eriti määrdunud käte pesemiseks.Ta ei anna küll vahtu,kuid hävitab hästi mustuse. PÔDRAKANEP Pödra kanepi noori juurevôsundeid ja vôsuseid tarvitatakse keedetult nagu sparglit,samuti vôib nendega asendada kapsast.Juured on magusamaitselised ja kôlbavad süüa toorelt kui ka keedetult.Taime
südaja alusega, lühidalt terava tipuga, alt roodude kohalt karvased, 5...10 cm pikad, 3...7 cm laiad. Acer negundo – saarvaher Lehed paaritusulgjad, lehekesi 3...7, need on sageli ebasümeetriliselt munajad üksikute suuremate tömpjate hammastega, sageli ebasümmeetrilised, suurte hammaste, sisselõigete ja lisalehekestega, kollakasrohelised. Lehekesed 5...13 cm pikad, 3...7 cm laiad. Leheroots vahel härmatisega. Aesculus hippocastanum – harilik hobukastan Lehed 5 või 7 lehekesega, need on äraspidised, munajad, järsult teravneva tipuga, saagja kuni kahelisaagja servaga, pealt tumerohelised, kortsus, all roodude nurkades karvatutid, 10..20 cm pikad, 3...10 cm laiad. Rhamnus catharticus – harilik türnpuu Lehed ovaalsed kuni munajad, lühikese terava tipuga, kärbitult saagja servaga, 4...5 külgroodude paariga, mis suunduvad kaarjalt lehe tipu suunas. Frangula alnus– harilik paakspuu
Kastanid paiknevad ogalises viljakestas ehk kastanikoores, milles on tavaliselt 3 kolmnurkset kastanit. Igal kastanil on krimpsus koorekarva tuum, mida katab õhuke pruun kest. Kastanit katab tugev, mittesöödav punakaspruun kest. Aretatud kastanisortidel on kastanikoore sees ainult üks tuum (mitte 3 nagu tavalistel), see on mahlasem ja maitsvam. Prantsuse keeles on nende suurte ja maitsvate kastanite nimetus marron, tavaliste kastanite nimetus châtaigne. Eestis kasvab hobukastan, mille viljad söögiks ei kõlba. Söögi- ehk vääriskastan ei ole hobukastaniga suguluses. Kastani kasutamine ja säilitamine: Kastanite koorimise 3 viisi: 1. Lõika toore kastani koor lahti terava noaga. Eemalda koor koos õhukese pruuni kestaga, mis kastanit katab. 2. Tee iga kastani lamedamasse otsa rist ja rösti kuni need lähevad lõhki (15 min). Eemalda koor koos pruuni kestaga. 3. Tee iga kastani lamedamasse otsa rist ja keeda 2 min. Koori kuumalt. Keeda veel 5 min,
alleele selle jagamine erinevate omanike vahel ning sõjad, mille tagajärjel on välja raiutud palju puid. Hinnatud said ka puud, mis asuvad projektala piiridest väljaspool, eraisikutele kuuluvatel kruntidel. Alleeosa liigiline koosseis on teistest pargiosadest erinev. Põhiliseks puuliigiks on harilik tamm (216), järgnevad vahtrad (107), lehised (91), mägivaher (55) ja harilik saar (54), teisi liike on vähem. Alleepuude vahele on vabakujuliste gruppidena istutatud teisi puid (harilik hobukastan, mägivaher, harilik vaher, pärnad jt). Vanade alleepuude seisukord on rahuldav, kuid üldmulje alleest on kadumas. Erinevatel aegadel istutatud ilupuud ning loodusliku uuenemise teel kasvanud puud on varjutanud regulaarsed puuderead. Viimasest tööde kohaselt, mis Kukruse pargile ja alleele on koostatud 20 21 , alates on vanadele alleedele tehtud pikemate lõikudena regulaarseid vaheleistutusi. Allee välimistesse ridadesse on istutatud lehiseid ja sisemistesse ridadesse tammesid
Eestisse sissetoodud. Kõrgus 25m. Parasniiske kasvukoht. Külmakindel. Lehed paaritusulgjad, 5-13 lehekest, piklikmunajad, pika terava tipuga, peenetäkilise ja ripsmelise servaga, alt rood karvased, lehekesed 5-10cm. Õied väikesed, koondunud kobarasse, meerikkad, õitseb juunis. Viljad on mustad kerajad roheka viljalihaga viieseemnelised marjad. Kasutatakse korgi tootmiseks. Haljastuses ei kasutata (lehed hilja ja vara maha) 60. Harilik hobukastan Harilik hobukastan: Aesculus hippocastanum Pärit Balkanist. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 30m. Kasvukoht peaks olema valgusküllane. Lehed 5 või 7 lehekesega, äraspidised, munajad, teravneva tipuga, saagja või kahelisaagja servaga, kortsus, all roodude nurkades karvatutid. 10-20cm pikad. Õied valged, püstistes pööristes. Vili ogalise või sileda pinnaga kupar, seemned pähklikujulised. Puit pehme ja kergesti töödeldav. Kasutatakse haljastuses. 61. Harilik türnpuu ja harilik paakspuu
ÄÄDIKAPUU E. SUMAHH E. MÜRGIPUU Rhus typhina Mullastik- vähenõudlik Niiskus- põuakindlad Valgus- Haljastusväärtus- dekoratiivne sügisvärv, sobib üksikult Puu võra- Lehed- liitlehed Õied- väikesed, pööristes Viljad- väike luuvili VAHER Acer Mullastik- viljakas Niiskus- Valgus- avatud kasvukohta Haljastusväärtus- kasutatakse 150 liigist umbes 20 Puu võra- Lehed- vastakud, sõrmjad, liht või liitlehed Õied- ühekojalised kahesugulised Viljad- kaksiktiibvili HOBUKASTAN Aesculus Mullastik- Niiskus- Valgus- päikesepaistelist Haljastusväärtus- tähtsad haljastuses pargipuuna või alleepuuna Puu võra- 1 Lehed- vastakud, sõrmjad, liitlehed Õied- püstises pöörises Viljad- suur ogalise või sileda välispinnaga kupar VIINAPUU Vitis Mullastik- Niiskus- Valgus- päiksepaisteline Haljastusväärtus- kasutatakse vertikaalhaljastuses, seintel jne Puu võra-
Lehtede eri tüübid. Pärislehed. Alalehed väikesed, enamasti soomusjad lehed võsu alusel (nt. pungasoomused). Kõrglehed väikesed, enamasti soomusjad lehed võsu tipus, enamasti õie/õisikuraol. Vahel on kõrglehed muutunud õie kroonlehtede sarnaseks, asendades meelitustöös viimaseid (jõulutäht jt. piimalilled, õlglill). Idulehed paiknevad seemnes, selle idanedes võivad tulla maapinnale (aeduba, kapsas, päevalill, mänd) või jääda maa sisse (hernes, tamm, hobukastan). Idulehtede järel võivad taimel areneda veel kujult pärislehtedest erinevad esilehed. Päris, kõrg ja alalehed on kokku järglehed. (Õp variant)Lehe MUUDENDID. · Soomusjad lehed: sageli ala- ja kõrglehed, sh. pungasoomused, Soomusjad lehekesed risoomidel. · Köitraod (hernes). · Leheastlad: tervest lehest (kaktused, kukerpuu=parbariss,paburits), abilehtedest (robiinia), osast lehelabast (ohakad, ogaputk).
annaabi.ee 
