Innaaeg: Oktoobrist novembrini Tiinuse aeg: 105112 päeva Poegade arv: 24 Eluviis: Seltsiv, elab perekondadena. Toitumine: Sõralised, samuti kariloomad. Amuuri tiiger Ladina k. nimi: Panthera tigris altacia Pikkus: 2,73,5 m Saba pikkus: 1 m Kõrgus: 1,051,1 m Kaal: 250280 kg Suguküpsus: 3.5. eluaastal Innaaeg: Aastaringselt Tiinuse kestus: 95112 päeva Poegade arv: 37 Eluviis: Ööloom Toitumine: Hirved, metssead, metskitsed. Eluiga: 10 aastat Bengali tiiger Ladina k. nimi: Panthera tigris bengalensis Pikkus: 2,73,1 m Kõrgus: 0,94 m Kaal: 200350 kg Suguküpsus: 34 a. Innaaeg: Kevad Tiinuse kestus: 110 päeva Poegade arv: 16 Eluviis: Erakuna Toitumine: Hirved, ahvid Eluiga: 15 aastat Geoffroy kass Ladina k. nimi: Felis geoffroyi Pikkus: 0,450,75 m Saba pikkus: 0,250,35 m Kaal: 4,24,8 kg
Teda on korduvalt asustatud Abrukale, Hiiumaale, Saaremaale. Vähesel määral on ta Eestisse asunud ka Lätist. Kaasajal on ta sagedasem just Eesti läänesaartel. Välimus Punahirv ehk cervus elaphus on metskitsest suurem, kuid põdrast väiksem hirvlane ja põdra vahepealne. Ta võib kasvada kuni 230 cm pikaks ja kaaluda 100-150 kg. Suvel on punahirv punakaspruuni värvusega, talvel aga vahetab selle hallikaspruuni kasuka vastu. Noored hirved on valgetäpilised. Saba ümber on valge laik nn. "sabapeegel". Isasloomadel on osa aastast uhked, harulised sarved. Oma parima füüsilise vormi saavutab punahirv 1012-aastasena. Selles vanuses on hirvedel kõige suuremad ja harulisemad sarved. Eemalt vaadeldes võib punahirve esmaspilgul ära
1. Millised koopad on kompleksis? Härjasaal, lööv, pikk koridoor, peenike torukujuline käik, absiid, kaev. 2. Loetle loomad, keda on kujutatud Lascaux' koopas. Härjad, hobused, hirved, veised, ahvid, ükssarvikud, hiina hobused, ponid, piisonid, kaslased, kaljukitsed, ninasarvikud, tarvased, karu, lõvid. 3. Loetle töövahendeid, -meetodeid, -võtteid. Maaliti istudes, seistes, redelitel. Valguseks kasutati lõkkeid või põlevaid loomarasvatükke. Kivid, mida kasutati uhmritena. Kasutati värvipulbrit (mangaani, värvilist savi, ookreid). Värve oli vähe, toone palju. Maalimiseks kasutati puhumist ja sülgamist, ka pintslit. 4
MIS ON KUNST? KAUNID KUNSTID -ILU LOOMINE, VÄLJENDAMINE KUJUTAV KUNST -TÕE JÄLJENDAMINE, KUJUTAMINE VABAD KUNSTID -VABA TEEMA, SÜSEE KUNSTILIIGID ARHITEKTUUR SKULPTUUR MAALIKUNST GRAAFIKA TARBEKUNST ARHITEKTUUR E. EHITUSKUNST SAKRAALARHITEKTUUR (PÜHA) -KIRIKUD, KABELID, KLOOSTRID, MOSEED, TEMPLID PROFAANARHITEKTUUR (ILMALIK) -LOSSID, PALEED, LINNUSED, RAEKOJAD, ELAMUD SKULPTUUR ÜMARPLASTIKA -VABAPLASTIKA -MONUMENTAALPLASTIKA -EHITUSPLASTIKA RELJEEFID -KÕRGRELJEEF -MADALRELJEEF -SÜVENDRELJEEF MAALIKUNST SEINA E. MONUMENTAALMAAL -FRESKO -SEKO TAHVELMAAL RAAMATU E. MINIATUURMAAL MOSAIIKMAAL KLAASIMAAL E. VITRAAZ GRAAFIKA KÕRGTRÜKK SÜGAVTRÜKK LAMETRÜKK TARBEKUNST KERAAMIKA METALLEHISTÖÖ KLAASIKUNST NAHKEHISTÖÖ TEKSTIIL PUITEHISTÖÖ KIVIAEG VANEM KIVIAEG E. PALEOLIITIKUM (LEITI ESIMESED KUJUTISED, MIDA VÕIB PIDADA KUNSTIKS) MESOLIITIKUM NOOREM KIVIAEG E. NEOLIITIKUM Click to edit Master text styles WILLENDORFI ...
Tiiger Lühitutvustus Ladinakeelne nimetus: Panthera tigris Perekond: imetaja Sugukond: kaslased Elukoht: erinevat tüüpi metsades; mangroovitihnikutest Bangladeshis kuni okaspuumetsadeni Venemaal Kaug-Idas Toitumine: pühvlid ja hirved; rahuldub ka ahvide, madude, konnade, kilpkonnade või termiitidega Liigid Bengali tiiger Indo-Hiina tiiger Sumatra tiiger Lõuna-Hiina tiiger Ussuuri tiiger Välja surnud liigid: Bengali tiiger Java tiiger Bali tiiger Kaspia tiiger Eluviisid Öösiti peab jahti Öösel kontrollib ja märgistab oma valduse piire (märgistab uriini ja väljaheidetega) • Üksikult elavate täiskasvanud tiigrite individuaalterritoorium: kuni 400 km². Väikeste poegadega emasloomal esialgu paarkümmend km², hiljem laiendab järk- järgult. Päeval puhkab Palava ilmaga armastab end vees karastada Jahi pidamine Jahti peavad üksinda Triibud aitavad saaklooma eest märkamatuks jääda Tapavad ohvri kaelast ham...
talub kerget tulekahju ja taastub pärast põlengut kiiresti. Kuulub katteseemnetaimete hulka. Metsmaasikat kasutatakse ka ravimtaimena. Kasutatakse põhiliselt kuivatatud vilju, harvem õisi. Maasikas on hinnatud lauamari (toorelt söömise mari), aga väga sobiv ka hoidiste, eriti toorhoidiste valmistamiseks. Kompoti valmistamiseks metsmaasikas aga ei sobi, sest seemnistest eralduv fragariamiin muudab kompotivedeliku mõrkjaks. Metsmaasikas lehti söövad meeleldi sõralised, näiteks hirved ja põdrad. Maasikamarju söövad väga mitmesugused elukad alates tigudest ja herilastest kuni lindude ja karudeni. Linnud aitavad ühtlasti maasikaseemneid levitada: pärast lindude soolestiku läbimist lähevad seemned kenasti kasvama.
elavad isendid. Elupaik Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Jaaguarid elutsevad selvades, vähemal määral ka põõsastutes ja pampades. Jaaguari levila piirid on tänapäeval oluliselt kahanenud, kuid liigi säilimise seisukohalt on see veel piisavalt suur. Jaaguari arvukus kahaneb jätkuvalt. Toitumine Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, metssead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapibaarad. Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väiksemaid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisiloomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi. Sigimine Jaaguarid elavad tavaliselt üksikult, paarid moodustuvad vaid pulmaajal. Jaaguaril võib olla 4-5 poega aastas. Emane ja isane elavad koos ainult 90 kuni 170 päeva. Kasutatud materjalid
vulkaani. • Saare pindala on 504.5 ruutkilomeetrit. mekooslused • Yakushima on tuntud oma lopsaka taimestiku poolest. • Yakushimal on mitmeid ürgmetsi, mis koosnevad peamiselt jaapani seedritest(Jomon Sugi). • Saarel on üle 50 liigi endeemilisi lilli, eriti rododendroneid, lisaks on sadu haruldasi sammaltaimi ning puid. maliigid • Suurtest loomadest elavad saarel jaapani makaagid -ja hirved. • Levinud loom, kuid võõrliik on Yakushimas ka jaapani pesukaru(tanuki). • Saarel elavad ka jaapani nirgid • Saar on koelmuala rändavatele merikilpkonnadele ning leidub ka delfiine. • Rannikualadel on korallirahnud. mtegevus • Populatsioon on 13,000 • Traditsioonilised majanduse alustalad olid metsandus, puidutoodete eksport ja kalandus. • Apelsinide kasvatamine, Shōchū
Levivad: 30ndate ja 40ndate laiuskraadidel, vahemere res - tiilis, californias ja austraalias. Kliima: Valitseb kuiv ja pikeseline suvi(+20+35kraadi) ning jahe ja vihmane talv. Sademeid 300-500 mm/aastas Suvel mjutavad troopilised humassid ja talvel mjutavad parasvtme humassid. Mullad: Pruunmullad, vheviljakad. Taimed: Salvei, rosmariin, oleander, tamm, seeder, oliiv e. lipuu, loorber Kohanemine eluks vndis: taluvad hsti puda, Loomad: Mgilambad, pekaarid, rebane, ilves, mger, hirved Kohanemine eluks vndis: sellele vndile omaseid loomi leidub vhe, enamjaolt leidub naabervndites elutsevaid loomi Inimtegevus: Maaharimine, karjakasvatus, metsade raiumine, puude pletamine, viinamarja kasvatamine, pllumajandus, tdeldakse pllumajandustoormet
1987 aastal, Falcki tee poolsetel treppidel, kogunesid inimesed esmakordselt avalikult Nukogude okupatsiooni ajal protesteerima selle okupatsiooni vastu, tuues avalikkuse ette 1939 aastal saksa ja vene riigi vahel slmitud MRP pakt Hirvepark on rajatud bastionite ees asunud endisesse vallikraavi. 1860. aastate algul asutati Eestimaa Aiandusseltsi dendroaed ja arboreetum, kus katsetati eksoote ja paljundati ilupuude istikuid. Dendroaia rajamist soodustas sobiv mikrokliima. Ka pargile nime andnud hirved elasid siin 1930. aastatel. Hirvepark sai sjas vhe kannatada ja on silinud liigirikka puistuna. 1980. aastate lpul, Laulva revolutsiooni ajal, toimusid siin kuulsad rahvakoosolekud, mis taotlesid Eesti vabanemist Nukogude vimu alt ja muutsid Eesti maa ja rahva ajalugu. Hirvepark on nii Tallinna kui ka Eesti parkide hulgas puittaimestiku koosseisult ainulaadne. Paljud puud pargis on thelepanuvrsed oma vanuselt, mtmetelt ja haruldusastmelt.
Belgia kagu osas on lehtmetsalisi madalmäestike Belgia kõrgeim koht on Botrange 694m Belgia veestik Belgias on üsna tihe vetevõrk Seal on palju jõgesid Püsivat jääkatet jõgedel ja järvedel ei teki Belgia pikim jõgi on Schelde Belgia taimestik ja loomastik Belgias kasvatatakse peamiselt kartulit Seal on ka seakasvatused Belgia taimestik on peaaegu kadunud, välja arvatud vähesed tamme, pöögi ja jalakametsad Suuremad loomad on hirved ja metssead, kuid võib ka kohata nirke ning rebaseid Belgia rahvastik Belgia on väga ühtlaselt asustatud Belgia suurim linn on Brüssel Brüsselis elab 1,119 mln elanikku (2011) Belgias on tööjõulisi 5,07 miljonit Töötus on 7,9% ja 15,2% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri Belgia majandus Belgias tegeletakse palju teenindusega (72 % elanikkonnast), tööstusega (25% elanikkonnast) ja põllumajandusega (3% elanikkonnast) Peamine eksport on metall
PUUKENTSEFALIIDI JA PUUKBORRELIOOSI VÕRDLUS ERINEV SARNANE Tekitaja X Nakkusallikas X Nakkusülekanne X Haiguspilt X Diagnoosimine X Ravi X Profülaktika X PUUKENTSEFALIIT PUUKBORRELIOOS Tekitaja Viirus, mis on võimeline tungima kesknärvisüsteemi. Bakter, spiroheet Borrelia burgodorferi Nakkusallikas Zonoosid e. loomad Looduslik reservuaar - närilised, kitsed ja Metsikud närilised ja teised imetajad (mutid, siilid, põdrad (nende vere imemisel nakatuvad põldhiired , jänesed, oravad, rebased, hirved), ...
Euroopa segametsades kasvavad kuused, männid, tammed, kased ja sarapuud. Kaug-Idas kasvavad vahtrad, pärnad, saared, jalakad, amuuri korgipuud, korea seedermännid ja mandzuuria pähklipuud. Puud kasvavad mitmerindeliselt. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Loomastik Parasvöötme sega-ja lehtmetsas elavad peamiselt imetajad, nad on aktiivse eluviisiga ja vähesed neist magavad talveund. Samuti on seal väga palju erinevaid linde. Euroopas elavad selles vöötmes metskitsed, hirved, halljänesed, metsnugised ja koprad. Põhja- Ameerikas skungid ja pesukarud. Kaug-idas aga pruunkarud, hundid, leopardid ja ussuuri tiigrid. Inimtegevus Metsavööndis inimasustus on väga tihe. · Metsatööstus, tselluloosi- ja paberitööstus · Põllumajandus, teravilja-ja piimatootmine. Põllumajanduseks kasvatatakse nisu, otra, kartulit ja rukist · Maavarade kaevandamine- kaevandatakse näiteks kivisüsi ja rauamaaki · Kalandus
Probleemid: tuule- ja veeerosioonid, uhtorud, põllukaitsemetsaribad Taimkate: Ülekaalus rohttaimed, puud vaid jõgede ääres. Taimed puhkavad talvel ja suvel, nad on kohastunud lühikese kevadega. Niiskusevaru maa-alustes osades. Palju liike väikesel maaalal. Loomastik: Liigivaene(närilised, roomajad, väikesed kiskjad, röövlinnud) Stepiloomad: Suslik, hiir, hamster, jänes, kilpkonn, rohtlahaukurid, stepilõoke Pampaloomad: armadill, veesiga, pampakass, pamparebane, hirved Põllumajandus: Nisu, mais, kartul päevalill, sojauba, suhkrupeet Suuremad USA, venemaa, Kanda Loomakasvatus: lambad, lihaveis, veised Vahemerelised alad- levib vahemere ümbruses, californias, L-aafrikas Asend: Makja- itaalia, prantusmaa Gariig- L-itaalia, kreeka Früügana- kreeka Pinnamood: Hästi liigestatud, esineb mäestikke, madalikke, kiltmaid. Kliima: Lähistroopiline Talvel parasvöötme õhumass, niisked läänetuuled, ~400mm sademied, +10 kraadi.
karvaga kui selvas ja soostikes elavad isendid. Leviala ja elupaigad Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, elutsedes selvades, vähemal määral ka põõsastutes ja pampades. Jaaguari levila piirid on tänapäeval oluliselt kahanenud, kuid liigi säilimise seisukohalt on see veel piisavalt suur. Jaaguari arvukus kahaneb jätkuvalt. Toitumine Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, metssead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapibaarad. Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väiksemaid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisiloomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi. Paaritumine Jaaguarid elavad tavaliselt üksikult, paarid moodustuvad vaid pulmaajal. Jaaguaril võib olla 4-5 poega aastas. Emane ja isane elavad koos ainult 90 kuni 170 päeva. Käitumine
Portugal Põhiandmed: Pindala: 92 391 km2 Rahvaarv: 10,642,836 Rahvastiku tihedus: 112 in/km² Pealinn: Lissabon Keel: portugali keel Rahaühik: eskuudo, euro Usund: katoliku usk Iseseisvus: 1.detsember 1640 Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Kui vaadata Portugali kaarti, võib tunduda, et näeb ühte nägu, kes jälgib Atlandi ookeani. Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode- Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik.Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Taimestik on Portugalis mitmekesine. Põhjapoolsetel aladel on ainult võsa. Mäenõlvadel on aga kas tamme-...
selle kiskja rahulikuks eksisteerimiseks on vaja sobivaid varjevõimalusi, sõraliste rohkust ja veekogude lähedust. Üksikult elavate täiskasvanud tiigrite individuaalterritooriumi suurus on vähemalt 400 km2. poegadega emasloomal on see alguses 15-20 km2, kuid ta suurendab seda järk-järgult. Oma aladel uitab ta pidevalt ringi, tallates talvel endale kõvad rajad, sest lumes on tal raske liikuda. (Loomade elu, 1987) TOITUMINE Saagiks on tal mitmed sõralised, eelkõige metssead, hirved ja metskitsed ning krokodillid, kilpkonnad, kalad, krabid jt. Sõralisetele peavad jahti hiilides või varitsedes. Meeldib supelda ja on head ujujad. Neil on nii palju jõudu, et nad suudavad läbi hammustada isegi suure looma selgroo. Uluksõraliste nappusel murravad kariloomi ja koeri. Esineb ka inimsööjaid. Aktiivsed on peamiselt öösel. (Loomade elu, 1987) JÄRGLASED Sigimine ei lange kindlale aastaajale. Isased on teineteisele rivaalideks ja toimuvad verised võitlused
mitte kohev. KaugIdas on nenede talvekarv paks, kohev ja tuhmim. Elupaik Leopard elab tihedas segametsas nii mäenõlvadel kui tasandikel. Ta võib elada ka savannis* või jõe kaldatihnikus. Ta elab erakuna ja peab jahti öösel. Ta ronib puu otsa väga osavalt, jäädes tihti sinna päevaks puhkama või ööseks saaki varitsema. Ta hiilib saaklooma lähedusse ja tabab selle mõne võimsa hüppega. *savannpuisrohtla Toitumine Tema põhitoidu moodustavad väikesed antiloobid*, hirved, metskitsed ja teised sõralised. Nenede nappusel sööb ta närilisi, ahve ja linde, isegi roomajaid ja putukaid. Saagi, mida ta korraga ära ei suuda süüa, tassib ta puu otsa, et hüäänid, saakalid ja teised raipesööjad seda kätte ei saaks. Seevastu vanad loomad võivadmuutuda ise raipesööjateks. *antiloobidkiiresti jooksvad sõralised Sigimine Levila lõunaosas, kus aastaaegadel suurt vahet pole, sigivad leopardid suvalisel aastaajal.
Komodo varaan Richard-Sven Rivik Komodo varaan (Varanus komodoensis) on maailma suurim sisalik, kes võib kasvada üle 3 meetri pikkuseks ning kaaluda kuni 70 kg. Komodo varaan elab vaid mõnel Indoneesia saarel (Komodo, Rinca, Flores, Gili Motang ja Gili Dasami). Komodo varaan on Ohvrit ei tapa tihti ohtlik röövloom, kelle mitte tema saagiks langevad hirmsad lõuad, vesipühvlid, vaid hoopis suus metssead, hirved ja elavad väga kõiksugu väiksemad mürgised bakterid. loomad ning ta ei Hammustanud ütle ära ka raibetest. suurt looma, jääb Leidnud saagi, ta ootama, kuni kargab ta sellele see bakterite välkkiirelt kallale, ja toimel sureb, ja siis kui ohver on parajalt ta rebib tükkideks. suur, neelab selle tervelt alla. Nende saagiks Komodo varaani on selgrootud, linnu
VENE KÖÖK Andra Hämäläinen KK11 Sisse juhatus Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Iidsetest aegadest peale on venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Vene rahvusliku köögi omapära ei olenenud mitte üksnes ainetest, millest toitu valmistati, vaid ka erilisest valmistamisviisist hautamisest ja küpsetamisest vene ahjus. Peamised toiduained Teraviljad (tume ja raske täistera rukkileib, jämedast jahust nisuleivad ja kaerapuder on vene köögi põhitooted); Kapsas (hapukapsas- värskelt, hapendatult); Kartul; Punapeet; Seened; Hapupiim (paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu); Rõõsk koor (kasutatakse palju joogina); Hapukoor (hädavajalik toiduaine); Või; Veiseliha; Ulukiliha (võimalusel jänesed, hirved) Kala (värskelt, soolatult, suitsutatult; jõevähk ja kaaviar tuuralt on d...
UNGARI Taavi Peters 1 Pindala: 93 030 km² Rahvaarv: 10 053 000 (2007) Rahvastiku tihedus: 108 in/km² President: László Sólyom Pealinn: Budapest Naabrid: Austria,Slovakkia, On jaotatud 19 komitaadiks, ja 24 komitaadi õigusega linnaks Usk: katolik ja kristlus Pinnamood: Suhteliselt tasane,enamus Ungarist moodustab alföld(madalik),kõrgeim punkt:Kekes(1014m) Veekogud: Doonau jõgi (Duna), 410 km, jaotab Ungari kaheks osaks. Suured jõed on veel Tisza, mis voolab 580 km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja Drava (Dráva). Ungari lääneosas asub 70 km pikkune väga madal Balatoni järv, mis on Ungari oluliseim turismi ja kuurordi piirkond. Kliima: Mandriline paraskliima,talved on külmad ja niisked,suved soojad tihti põuased.Aasta keskmine temp 9,7C,sademeid 655mm Taimestik: mullad mitmekesised, suht viljakad mullad,viinamarjakasvatused,Metsad:pöögi- ja tammikud. Loomastik: hirved,saakalid,metssead,hundid,ilvesed,koprad. ...
Elupaiga valik sõltub suuresti toidu kättesaadavusest. Toituvad põhiliselt kaladest- vikerforellist, Ameerika angerjatest, valgest sägast, lõhest, Vaikse Ookeani tursast, Atka makrellist, kuid söövad meelsasti ka loomset mereheidist, teine suur osa nende toidust koosneb teiste lindude poegadest ja munadest sealhulgas lõunatirk, suur sinine haigur, väike-lumehani, Ameerika laugud jpt. Eriti talvel, toituvad imetajate loomakorjustest (põdrad, muulad, hirved, piisonid, hundid) ja pisiimetajatest (oravad, uruhiired). Looduses elavad nad kuni 25 eluaastani. Munevad 1-3 muna ühes hooajas, elujooksul võivad anda kuni 36 järglast. Nende surm on sageli põhjustatud inimteguritest- elektriliinidest saadavad elektrilöögid, kokkupõrked sõidukitega, kus sõidukite tuled on linde pimestanud, püüniste ja mürgituste tagajärjel. Looduslike surmapõhjuste hulka kuuluvad- suremused nälga, haigused ja traumad ning karmid ilmastikuolud
FRANZ MARC Franz Marc sündis 8.veebruar 1880 Saksamaa linnas Münchenis ja suri 4.märts 1916.Ta oli üks peamisi maalikunstnikke ja Vabagraafikute Ühenduse liige.Ta oli ,,Blue Rider" asutajaliige. Tema isa,Wilhelm,oli erialane maastiku maalija ja ema Sophie oli range Kalvinist.Aastal 1900 asus ta õppima Kaunite Kunstide Akadeemiasse.Aastal 1903 ja 1907 veetis ta aega Prantsusmaal,eriti Pariisis,kus ta külastas linna muuseume ning kopeeris seal palju pilte.Pariisis puutus ta palju kokku kunstnike ringkkondadega,kes tõid teda kokku paljute teiste kunstnikega,sealhulgas Sarah Bernhardt ja ta avastas enda jaoks tugeva afiinsuse Vincent van Goghi töödelt. Sel perioodil on Marcil olnud palju tormilisi suhteid,sealhulgas aastaid kestnud afäär koos Annette von Eckardtiga.Marci jaoks oluline sõprus oli August Mackega aastal 1910.Aastal 1911 asutas ta Der Blaue Reiteri kunstnike ringi koos Macke,Vassili K...
● Ida-Euroopa lauskmaa keskosas paiknevad peamiselt segametsad ● Riigi lõunapiirkondades asub metsastepi- ja stepivöönd lopsaka rohttaimestikuga ja harva esinevate puudega ● Tundras ja Kaug-Põhjas elab jääkaru, morsk, hüljes, polaar-rebane, põhjapõder, polaarjänes ● Põhilinnud on põldpüü, kakk, kajakas ja kaur. Suveks saabuvad haned, luiged ja pardid. ● Venemaa Kaug-Ida metsades elavad haruldased Ussuuri tiigrid, leopardid, karud ja hirved. Stepides leidub suurel hulgal hamstreid ja koopaoravaid, samuti antiloope Pildid Kultuur ja vaatamisväärsused ● Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baškiirid, tšuvašid, tšetšeenid ja armeenlased. ● Teejoomine on suur osa vene kultuurist. Teed tehakse ehtsast samovarist ja selle juurde käivad kindlasti präänikud, pirukad ja barankad. ● VAATAMISVÄÄRSUSED:
Kaukasus ja Armeenia mägismaa kirdeosa. Taimestik on väga külluslik ja mitmekülgne. Õistaimede liike on üle 4500. Seal on nii jäänuktaimi kui ka sellele piirkonnale omaseid taimi (dioskeria, pontose ja kaukaasia rododendron, pukspuu, diospüür jt.). Metsad katavad üle kolmandiku territooriumist. Sealne loomastik on väga rikkalik ning liigirikas (enam kui 100 imetajaliiki, 330 linnuliiki ja 160 kalaliiki). Näiteks elutsevad seal Kaukaasia hirved, ilvesed, Pärsia gasellid ja väga haruldased Kaukaasia leopardid. Röövlindudest nt habekotkas, kaljukotkas ja kaeluskotkas (kantud punasesse raamatusse). Kalade hulgast nt Kaukaasia hink ja Kaukaasia mudilake. Maavarad: õli, kivisüsi, turvas, maak, vask, tsink, elavhõbe, graniit, teraline lubjakivi, nafta jne. Ent peamiseks looduslikuks ressursiks on arvukad mineraal- ja kuumaveeallikad (Borjomi, Utsera, Dzava, Nabeglavi, Sairme, Zvare, Nunisi). Nendel juurde
Saba on tal lühike. Tema pikkus on umbes 1 meeter. Värvus on ilvestel suvel ja talvel erinev. Suvel on nad punakad- pruunikad, talvel heledamad ja hallikamad. Ilves on ainuke metsik kaslane, kes Eestis elutseb. Veel elab ta Soomes, Rootsis, Norras ja ka Põhja-Ameerikas. Tal on pikad jalad, üsna suured käpad ja soe kasukas, mis kaitseb teda külma eest. Ilves võib elada igasugustes metsades. Peaasi on, et ta süüa ja kaitset saaks.Tema põhiliseks saakloomaks on hirved, kitsed, lambad ja teised sõralised, kes võivad teda ennast mõõtmetelt kuni neli korda ületada. Nende puudusel peab ta jahti jänestele ja viiksjänestele Ilves varitseb saaki enam-vähem samamoodi nagu kass. Mõne puu varjus. Ilvest kujutletakse ette saaki puu otsas varitsemas, kuid ei-sealt ei püüa nad kunagi saaki 1.4 PUUMA Puuma sarnaneb oma välimuselt veidi lõviga. Ta on punakas-kollakaspruun või hall. On ka päris musti või valgeid puumasid
riigis temperatuurid alla nulli. Juulis ületavad tasandikel keskmised temperatuurid 20 °C. Pealinnas Budapestis, mis asub riigi keskosas, on jaanuari keskmine temperatuur –0,6 °C ja juuli keskmine temperatuur 22,2 °C ning aasta keskmine sademete hulk 635 mm. Mullad Ungari mullad on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid must- ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivaseid muldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad. Loomastik Ungaris elavad muuhulgas hirved, rebased, jänesed ja oravad. Leidub ka metssigu, hunte, šaakaleid, ilveseid ja kopraid. Balatoni järve ääres on mitmesuguseid linde. Jõgedes ja järvedes on karpkala, haugi, ahvenat ja teisi kalu. Loodusvarad Maavarasid on vähe. Peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla.
öösiti, päeval aga lamab madalas vees või peesitab päikese paistel, võimas keha puuoksalt alla rippumas. Nagu enamik madusid, on ta suurepärane ronija ning varjab end vaenlaste eest sageli puu otsas. Seda ei pea täiskasvanud anakonda aga tihti tegema, kuna peale inimeste pole just palju olendeid, kes on küllaldaselt tugevad selleks, et võitluses anakondaga edu saavutada. Anakonda võimsaim vaenlane on jaaguar. TOITUMINE Anakonda saagiks langevad harilikult hirved ja pekaarid, eriti aga suured vee ligiduses elutsevad närilised: aguutid, pakad ning kapibaarad. Ta püüab ka vees elutsevaid loomi, vahel koguni kaimankrokodille. Anakonda passib pikki tunde kaldaäärses madalas vees, kus loomad joomas käivad. Anakonda ründab siis, kui ohver vee kohale kummardub, haarates oma teravate hammastega tavaliselt kinni jäsemest või kaelast ning tõmmates ohvri vette. Kui tal see õnnestub, on ohvri saatus otsustatud. Harilikult uputab anakonda
Paaritumisele järgneb innaaeg, mis kestab u. 103 päeva. Keskmiselt sünnib kutsikaid 2 või 3 (max. 5).Üks kutsikas sureb tavaliselt sünnitusel. Pojad sünnivad pimedana ja kaaluvad ainult 1 kg, sõltuvalt liigist. Nad toituvad emapiimast esimesed 68 nädalat. Oma jahiretki alustavad nad u. 18 kuuselt. Paarituvad tiigrid võivad olla üsna lärmakad. Nad urisevad, näuvad, ohivad, uratavad paaritumise ajal. Toitumine Tiigri saagiks on mitmed sõralised, eelkõige metssead, hirved ja metskitsed (näiteks Kesk- ja Lõuna Hiinas elutsev tukkhirv, Siberis ja Põhja-Hiinas maral ja vapiti, Indias sambar ja punahirv, samuti muntjak), aga mõnikord harva ka näiteks kilpkonnad, kalad. Vee-elukaid püüavad tiigrid hõlpsasti, sest nad on head ujujad ning neile meeldib supelda. Samuti on tiigrid raipesööjad. Tiigril on niipalju jõudu, et suudab läbi hammustada isegi suure looma (pühvli) selgroo ning seejärel saagi mõnikord mitme kilomeetri kaugusele lohistada.
Kunsti zanr: loomingu sisust tingitud ja ajalooliselt välja kujunenud ehitamis- ja kujutamisvorm.(portree,maastiku maal, religioone, ajalooline, olustiku maal, akt, allegooriline) Ürgühiskonna kunst-vanemast kiviajast on pärit esimesed skulptuurid. Kuulsaim: WILLENORFI VENUS(11-12 cm, paks naine) Austriast. Koopamaalid-L-Pr. LASCAUX(inimest jahil) Hispaanias-ALTAMIRA(härg, 20000 a vanad) 1)Loomad:härjad, kitsed, hirved, piisonid, hobused. Tehti maalinguid jahiõnne saamiseks. 2)Kujutatud:liikumisel, ära tuntavalt, Värvid:must, pruun, punane, kollane. MEGALIITSED ehitised-Menhir-üksikud Dolmen- Kromlehh-stonehenge-3500 eKr. Alustati ehitamist(kiviaeg)L-Inglismaal. Kasut astroloogilistel vaatlustel või püha- ja ohverduspaigana. Vanimad kõrgkultuurid- mesopotaamia ja egiptus- tekkisid valitsejad. lõi rahva üheks ning arenes kunst ja teadus(matem, meditsiin, astrooogia) Tekkis
vanemaid sekvoiasid. Paljude isendite vanus ulatub üle 600 aasta, vanim teadaolev sekvoia on umbes 2200-aastane. Noored puud kasvavad väga kiiresti; esimese 20 aastaga võib puu kasvada kuni 20 meetri kõrguseks. Ranniksekvoia kasvab tavaliselt koos erinevate ebatsuugade, kiviviljakute, läänetsuuga ja hariliku maasikapuuga, alustaimestikus on mitmesugused sõnajalgtaimed, oregoni jänesekapsas, roniv mürgipuu. Loomariiki esindavad erinevad hirved, oravlased, rähnid ja värvulised. Ranniksekvoia puit on väga väärtuslik. Et sekvoia tüvi on tavaliselt väga sirge, saadakse sellest kvaliteetset ja sirgekiulist puitu, mis on küll suhteliselt pehme, kuid mädanemiskindel. Puit on ilusa tekstuuriga, kerge ja vaiguvaba. Raudteede rajamise ajastul valmistati sekvoiapuidust liipreid ja ehitati raudteesildu. Nii tüvepuitu kui ka pahkasid kasutati mööbli ja treitud tarbeesemete valmistamisel.
Loomad : põdrad, pruunkarud, koprad, ilvesed, oravad, laanepüüd, musträhnid, ahmid, jne Inimtegevus : tselluloosi- ja paberitööstus, karusloomade küttimine Parasvöötme sega- ja lehtmetsad Geograafiline asend : hõlmab Põhja-Ameerikas Suure Järvistu ümbruses ja Euraasias Läänemere ja Vaikse ookeani äärseid alasid Kliimavööde : parasvööde Mullad : Taimed : kased, pajud, haavad, jalakad, saared, vahtrad, tammed, pöögid, pärnad Loomad : metskitsed, hirved, metsnugised, halljänesed (Euraasias), skunksid, pesukarud, vapitid ( Põhja-Ameerikas), kaeluskarud, vesihirved, vöötoravad, ussuuri tiigrid ( Aasias) Inimtegevus : põlluharimine, karjakasvatus Parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad Geograafiline asend : Põhja-Ameerikas (preeria), Ukrainast üle Venemaa ja Kasahstani Mongooliasse ning Hiinasse (stepp), Ees-Aasias (pusta), Argentinas (pampa) Kliimavööde : parasvööde, lähistroopiline Mullad : mustmullad
Vietnam Viet Nam tähendab lõunamaad. Lipu tähe viis nurka sümboliseerivad- talupoegi, töölisi, haritlaskonda, noorsugu, sõjaväelasi Vietnam on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaare idarannikul. Rannajoone pikkus on 3444 km. Naabrid: Hiina, Laose ja Kambodza Pealinn on Hanoi 1)pinala on 329 560 ruutkilomeetrit 2) rahaühik on dong, 3)2004 aasta seisuga on rahvastiku arv 84 238 000 4)rahavastiku tihedus on 253 in/km² 5) Riigikeel on vietnam Vietnamil on kaks lippu Põhja Vietnami ja Lõuna Vietnami Rahvastik 87% rahvastikust moodustavad vietnamlased, kes elavad peamiselt madalikel ja rannikul ning asustavad u 30% territooriumist. 1,4% on neile keeleliselt lähedasi muonge. Peale nende elab Vietnamis rohkem kui 50 rahvusrühma, sh-s taid, thaid, nungid, laod, miaod, jaod ja gelaod Asustus on ebaühtlane. 90 % rahvastikust ...
Taimestik Ungari looduslik taimkate jaguneb kolmeks rühmaks: · Alföld oli kunagi hajali puudega rohumaa, kuid nüüd on suurem osa puid kadunud. Mõnes piirkonnas leidub kõrvuti võsaga akaatsiat, tamme ja pööki. Taimkate koosneb põhiliselt rohust. · Dunántúli mägedes on pöögimetsi. · Kõige tihedamalt on metsi Ungari põhjaosa küngastel, kus kasvavad pöögid, tammed, valgepöögid ja vahtrad. Loomastik Ungaris elavad muuhulgas hirved, rebased, jänesed ja oravad. Leidub ka metssigu, hunte, saakaleid, ilveseid ja kopraid. Balatoni järve ääres on mitmesuguseid linde, toonekured on tavalised. Jõgedes ja järvedes on karpkala, haugi, ahvenat ja teisi kalu. Loodusvarad Maavarasid on vähe. Peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi
Kontrolltöö kordamine Esiajalugu Inimese kujunemine. · inimese arengu uurimisega tegelevad paleoantropoloogid, arheoloogid ja viimasel ajal ka geneetikud · inimese areng algas u. 10 milj. aastat tagasi. 1. Australopiteekus e. lõunaahvlane · u.40 milj. aastat tagasi · kõigesööja · sõi lisaks kõigele muule ka raipeid · tuntakse vaid Aafrikast 2. Homo habilis e. osavinimene · 2.5 1.5 milj aastat tagasi · Ida-Aafrikas · valmistasid ise algelisi tööriistu raidudes kivist kilde · Esimesed säilmed on leitud Aafrikast Oldurai orust 3. Homo erectus e. püstine inimene · 1,8 0,3 milj aastat tagasi · esimene hominiid, kes lähkus Aafrikast · suurem keha ja aju · oskas ka sutada tuld · valmistasid varjualuseid · eksisteeris kommunikatsioon · pikad · ilmse...
puudeta alasid. Euroopa osa parasvöötme keskosas on tammede, pöökide ja vahtrate segametsad. Need annavad puidutööstusele head toorainet. Venemaa loomastik on väga liigirikas. Jäämere rannikul ja Vaikse ookeani saartel esineb hülgeid, morski, polaarrebaseid, põhjapõtru, valgejäneseid, öökulle ja kajakaid. Stepis elavad valdavalt närilised, kuid sageli kohtab seal ka antiloope, rebaseid, sookurgi, kotkaid ja teisi linde. Kaukasuse mäestikus elavad kaljukitsed, kaukaasia hirved, mägikitsed, metssead, okassead, leopardid, hüäänid, saakalid, karud jt. Venemaa jõed on äärmiselt kalarikkad. Üle 80% Venemaa rahvastikust moodustavad slaavi päritolu venelased. Peale nende on palju teisi rahvaid. Viimased moodustavad umbes sadat keelt rääkiva 25-miljonilise elanikkonna. Venelastele on suhteliselt lähedased ukrainlased. Venemaa toodab kartulit, otra, riisi, aeduba, päevalille, teed, puuvilla, suhkrupeeti ja tomatit ( põllusaadused)
........................................................................................................5 Leviala ja elupaigad...............................................................................................................5 Toitumine...............................................................................................................................6 Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, metssead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapibaarad. Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väiksemaid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisiloomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi.......................................................................................6 Paaritumine...........................................................................................................
Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad. Ungari looduslik taimkate jaguneb kolmeks rühmaks: Alföld oli kunagi hajali puudega rohumaa, kuid nüüd on suurem osa puid kadunud. Mõnes piirkonnas leidub kõrvuti võsaga akaatsiat, tamme ja pööki. Taimkate koosneb põhiliselt rohust.Dunántúli mägedes on pöögimetsi. Kõige tihedamalt on metsi Ungari põhjaosa küngastel, kus kasvavad pöögid, tammed, valgepöögid ja vahtrad. Ungaris elavad muuhulgas hirved, rebased, jänesed ja oravad. Leidub ka metssigu, hunte, saakaleid, ilveseid ja kopraid.Balatoni järve ääres on mitmesuguseid linde. toonekured on tavalised. Jõgedes ja järvedes on karpkala, haugi, ahvenat ja teisi kalu. Maavarasid on vähe.Peamine energiaallikas on süsi, boksiit, maagaas. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi
Leviala ja elupaigad Jaaguari levikuareaal. Punasega endine, rohelisega praegune. Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, elutsedes selvades, vähemal määral ka põõsastutes ja pampades. Jaaguari levila piirid on tänapäeval oluliselt kahanenud, kuid liigi säilimise seisukohalt on see veel piisavalt suur. Jaaguari arvukus kahaneb jätkuvalt. Toitumine Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, metssead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapibaarad. Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väiksemaid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisiloomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi. Paaritumine Jaaguarid elavad tavaliselt üksikult, paarid moodustuvad vaid pulmaajal. Jaaguaril võib olla 4- 5 poega aastas. Emane ja isane elavad koos ainult 90 kuni 170 päeva. Käitumine
mustad, siis Aasia taapiritel on must- jaspruun eesosa ning valge tagakeha. Selline ebahariliku värvuse põhjus on arvatavasti varjeülesandeks. Aasia taapiri kõrgus on umbes 2,1...2,4 m ning kehakaal ulatub 250...400 kg. Massiivse kerega JAAGUAR elab laialdasel aladel Ameerikas, kuid tema iseloomulik elupaik on Lõuna- Ameerika vihmamets (selva). Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, mets- sead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapi- baarad. Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väikse- maid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisi- loomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi. Jaa- guaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi. Vihmamet- sades elavad jaaguarid on tavaliselt väik- semad ja tumedama karvaga kui selvas ja
kadunud justkui oleks maa alla vajunud. Ümberkukkunud männi kõrval oli maapinnas mingi lõhe ja sealt kostus koera haukumist. Nagu poistele iseloomulik kõik põnev tuleb järgi uurida ronisid poisid maapinnal olevasse lõhesse. Koopas, kuhu nad jõudsid, oli seintel mingid kummalised joonistused. Neile vaatasid vastu loomad veised, hobused, piisonid, hirved. Teadlased, kes koobast uurisid, olid üksmeelsel arvamusel see on kõige omataolisem, ainulaadsem. Üheks kuulsamaks ürginimeste poolt kaunistatud koopaks on ka Altamira koopad Hispaanias. Lõuna Uuralist on andmed Kapovo koopa kohta, kust on samuti leitud ürginimese poolt maalitud pilte. Koopaseintele maalitud piltidel võis olla mitu tähendust. Nad olid jäädvustatud meenutamaks õnnestunud jahiretke. Neil loomadel võis olla ka
vorstiviilude või salatiga. Magustoitudest on Saksamaal populaarsed mitmekihilised koogid ja erinevad kreemi- ning plaadikoogid Lisaks süüakse rohkelt puuvilju, erinevaid kompotte ja pudinguid. Liha ja kala Sealiha , loomaliha ja linnuliha on peamised lihad mida tarbitakse Saksamaal. Viimaste hulgas on ka kana levinuim, hani ja kalkun ja part tarbitakse sagedasti.Jahihooajal on ka populaarsed metssiga , küülikud ja hirved . lambaliha - ja kitseliha ei ole väga populaarne. hobuseliha on saadaval mõningates piirkondades, kuid ei levi palju.Saksamaal on palju erinevaid vorste . Samuti on iseloomulik Toores liha või tatari . Kõige tavalisem merekalad on heeringas erinevates . Ka lõhe süüakse kogu riigis. Euroopa mageveekaladest on forell on kõige levinum kala. Mõned road : snitsel Berliini moodi(Berliner Schnitzel)- Rasvas praetud paneeritud lehmaudarad. Serveeritakse peamiselt kartulisalatiga
Tingimused (temp) vs ressursid (kasutame ära, nt valguskiir) ÖKOLOOGIA · Metsataimede vahelist konkurentsi uuriti juba 1305ndal aastal Pebrus de Crescentiuse poolt. · Inimpopulatsiooni (sündimus, suremus, jne) uuris Gaunt 1662ndal aastal. · King uuris taimede suksessiooni 1625ndal aastal. Suksessioon taimekoosluste vaheldumine ja nende järl-järguline täiustumine, mis viib kliimaksini (mida ei esine kunagi). · Leewenhoek · Malthus 1798 toiduressursside teooria · Farr 1843 arvutas välja seosed populatsiooni tiheduse ja suremuse vahel · Kokutsajev mullateadlane 1900 esitas mullatüüpide klassifikatsiooni · Humbolt 1830ndal võttis kasutusele termini assotsiatsioon, avastas miilud (= Davidi hirved) Hiinas. · Braun Blanquet 1932ndal uuris taimekoosluste koosseisu, levikut · Tansley 1935ndal võttis kasutusele mõiste ökoloogia · Clements, Schimper, Warmin...
Väga arvukalt leidub siin mitmesuguseid putukaid, kellest toitub mitmekesine linnuriik. Savannis elab lennuvõimetu kiirelt joosta oskav jaanalind, veekogude äärtes leidub flamingosid, parte, hanesid, kurgi, luiki jne. Lindudest on levinumad veel marabu, kurgkotkas ning kangurlind. Omapäraseid ehitisi püstitavad savannidesse sipelgad ja termiidid. Lõuna-Ameerika savannides leidub suuri rohusööjaid loomi vähem kui Aafrikas. Siin on levinumateks hirved, metssead, vööloomad ja palju pisinärilisi. Kiskjatest kohtab jaaguare ning puumasid. Lindudest aga esineb jaanalindu meenutav nandu. Inimtegevus & keskkonnaprobleemid Kiire rahvastikukasv Suured linnad Karjakasvatajad Kuival aastaajal veepuudus Mussoonvihmad
maale, mille autoriteks on mitmed kunstnikud nagu näiteks: Hyacinthe Rigaud, Van Loo, Juste d'Egmont, Mignard, Girardet, Largillière The "Grande Mademoiselle" Maurice-Quentin Delatour "The Marshal of Saxony" (Hermann "Francisco I, rey de Francia" Maurice) Samuti on lossis 17.sajandist pärit mitmeid uhkeid seinavaipe. lossi ümbrus Lossi ümbritseb rangelt nelinurkne pargiala pindalaga üle 55km2. Sealsetes metsaavarustes jalutavad ringi hirved ja metssead. 1. Château de Chambord 2. ametlikud aiad 3. Cosson´i jõgi 4. Chambord´ i küla 5. Chambord´i mets 6. parkla Paegune seis Lossi ümbruse pindalast (55km2) on külastajatele avatud 15km2. 440 ruumist on aga 90 külastamiseks avatud. Muuseum : Jahindus ja Loodus (Hunting and Nature) Chambord i loss on Eiffeli torni ja Mont Saint- Micheli järel kõige külastatavam turismiobjekt Prantsusmaal. Igal aastal külastab lossi ligi 800 000 turisti.
Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik kesknärvisüsteemi nakkushaigus. Puukentsefaliidi põhjustajaks on flaviviirus. Nakatumisviisid Puukentsefaliidi viiruste ülekandjateks inimestele on puugid, kes verd imedes kannavad ühtlasi üle ka viirusi. Viirused võivad levida ka inimestele nakatunud looma pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel. Puukentsefaliidi viiruste nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed, hobused, põdrad, hirved ja muud loomad, kelle verest puugid toituvad. Haigus ei levi inimeselt inimesele. Haiguse sümptomid Esimeses faasis võivad nakatunul ilmneda 12 nädala pärast gripitaolised haigusnähud. Enamik inimesi seejärel tervistub. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele, mille võimalikud välised tunnused on: kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Ravi Puukentsefaliit on viirushaigus, millel puudub ravi
Kõrgeim mägi Hungaris (Kékes ) https://www.google.ee/search? newwindow=1&dcr=0&biw=1366&bih=651&tbm=isch&sa=1&ei=9WiMWtXWI8SRkwX7_oLwAg&q=kekes+mountain&oq=kekes+m&gs_l=psy- ab.1.1.0l2j0i30k1j0i8i30k1l4j0i24k1l3.2119.3126.0.6177.2.2.0.0.0.0.196.372.0j2.2.0....0...1c.1.64.psy-ab..0.2.369....0.9MURiVB93Lg#imgrc=5XlnYjcjZYnRsM: LOOMASTIK · Ungaris elavad muuhulgas hirved, rebased, jänesed leidub ka teisi loomi, kes on eestis olemas. · Balatoni järve ääres on mitmesuguseid linde. Nagu näiteks toonekured. Rahvuslinnuks on valitud Euroopa suurim lind suurtrapp (Otis tarda), kelle kaitseks rakendatakse spetsiaalseid elupaikade kujundamise meetmeid. · Jõgedes ja järvedes on karpkala, haugi, ahvenat ja teisi kalu. Siin on üks Hungari lambatõug
maapinnal. Ta hiilib suure osavusega saaklooma ligidusse ja tabab ta siis mõne võimsa hüppe järel. Mõnikord varitseb kannatlikult loomaraja või joomispaiga juures, et sealt saakloomale ootamatult kallale hüpata. Mõnikord hüppab leopard mööduva saaklooma peale otse puult. Toitumine Leopardi põhitoiduks on antiloobid, hirved, metskitsed ja muud sõralised, kuid nende nappusel sööb leopard ka hiiri, ahve, linde, või koguni roomajaid, putukaid ja kalu. Leopard on ka hea ujuja. Leopard tapab ohvri kohapeal, murdes käpahoobiga selle selgroo või pigistades kaela lõugade vahel puruks. Kinnipüütud saak, mis vahel kaalub samapalju kui leopard ise või isegi rohkem, vinnatakse hüäänide, saakalite ja teiste raipesööjate eest puu otsa. Muide- vanad leopardid söövad ise raipeid. Üksikud
Selle ääres asub ka Lissabon. · Gaudiana voolab samuti Hispaania piiril. Taimestik · Taimestik on Portugalis mitmekesine · Põhjapoolsetel aladel on ainult võsa. · Mäenõlvadel on aga kas tamme-, papli-, korgi-, tamme- ja pöögimetsad. · Lõunaosas on tasandikud. See on tuntud õlipuude poolest. Loomastik · Loomadest on iseloomulikud Portugalile ilvesed, mägikassid, rebased, metssead, hundid, hirved. · Mererannikul elab ka palju linde. Assoorid (saarestik) · Assoorid kuuluvad Portugalile, kuigi nad asuvad riigi põhjaosast 1200 kilomeetri kaugusel Atlandi ookeanis. · Saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. · Saartel elab alaliselt üle veerand miljoni inimese, kuid puhkust sõidab sinna veetma palju rohkem rahvast. Sport · Laialt on levinud jalgpall · Portugalist on päris maailmakuulsad jalgpallurid (Luis Figo ,
Jõed on lühikesed. Suurematel saartel voolavatest tuleks nimetada Cagayani, Agno ja Pampanga jõge Luzonil ning Agusani jõge Mindanaol. Filipiinidel valitseb troopiline kliima. Aasta keskmine temperatuur on 27 plusskraadi. Vihmane aastaaeg kestab maist novembrini. Filipiinide taimestik on rikas ning koosneb rohkem kui 12 000 liigist, millest 3000 kuulub endeemsete ehk päriskoduste hulka. Loomastik Filipiinidel on kesine, kuid kohata võib selliseid imetajaid nagu arnid ehk vesipühvlid, hirved ja metssead. Maal elutseb umbes 760 linnuliiki, hulgaliselt roomajaid ja mereloomi. Filipiinlased, kes on malai päritolu, on eri saartel erinevad. Suurem osa rahvastikust on ristiusku (katoliiklased) ja filipiinlased moodustavad 90% elanikest. Suurimad rahvad on visaiad, tagalogid, ilokod jt. Mindanaol ja selle läheduses saartel elab palju islami usku morosid. Üle kogu maa paikneb mitusada animistide ahk hingeusklike suguharu. Filipiinide ühiskeel on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
