Elupaigas mõjuvad igale organismile paljud tegurid, mis jagatakse kahte suurde rühma. 1. Eluta looduse tegurid valgus, temperatuur, õhu koostis, tuul jt. 2. Elusa looduse tegurid liigikaaslased, parasiidid, sümbiondid jt. Taimed jagunevad kolme rühma : 1. Valgustaimed vajavad täisvalgust nt. Kartul, rukis, peet jt. Metsas mänd ja kask. 2. Varjutaluvad taimed kasvavad teiste taimede all, kuid õitsevad ja viljuvad valguse käes nt. Kuusk, metsmaasikas. 3. Varjutaimed kasvavad teiste taimede varjus ja täisvalguses hukkuvad nt. Jänesekapsas, laanelill, lõhnav varjulill jt. Pikapäevataimed õitsevad ja viljuvad kui päeva pikkus on üle 12 tunni (nt. Kartul, rukis, kaer jt.) Lühipäevataimed õitsevad ja viljuvad , kui päeva pikkus on alla 12 tunni (nt. Krüsanteemid, astrid, sügislill, kanep jt.) Valgus vajalik ka loomadele :
Põõsarinne Kasvavad madalkasvulised puud ja põõsad. Põõsarinne võib olla tihe, hõre ning võib ka puududa. Harilik sarapuu Mage sõstar Harilik toomingas Paakspuu Harilik pihlakas Puhmarinne Kasvavad kuni 50 cm kõrgusega puhmad. Puitunud varrega. Maarjasõnajalg Mustikas Kukermari Pohl Kanarbik Rohurinne Kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Rohtunud varrega. Õitsevad ja viljuvad. SinilillJänesekapsas Laanelill Leseleht Ülane Sambla ja Samblikurinne Koosneb sammaldest ja samblikest. Loodehmik Metsakäharik Lood-Jõhvsammal Põdrasamblik Palusammal
3. Kõrbete liigid - Savikõrb (muutlik veereziim) Lössikõrb (Tekkinud eelmäestikes lammisetetest) Soolakõrb (Suur soolasisaldus) Kivikõrb (Koosneb vanade mäestike kulumismaterjalidest) Liivakõrb (Kõige levinum, liigirikkaim) 4. Mullastik hallikaspruunid (parasvöötmes), punamullad (troopilises), hall- Mullad (lähis troopilises). NB! Vähe huumust aga palju mineraalaineid. 5. Taimestik Väga hõre, viljuvad ja õitsevad kiiresti, juurestik sügaval, lehed pisikesed (nt: saksauul, paju, aaloe, piimalilled) 6. Loomastik Taluvad hästi kuumust, soomuseline kehakate, öine eluviis, mürgised (nt: kaamel, ämblikud, skorpionid, kobra, saakal, gasell) 7. Inimtegevus Hõre asustus, elatakse oaasides ja jõgede orgudes, rändkarja kasvatus, oaasipõllundus (nisu, oder), Nafta ja maagaasi kaevandamine. 8. Ohuprobleemid Kõrbete laienemine, naftareostus. 9
MAAPÄHKEL MAAPÄHKEL e. ARAHHIS e. HIINA PÄHKEL Algkodu on keskBrssiilia kuivadel kiltmaadel. Õied on kollased või valged Tihe põõsas 5060 cm kõrgune Õitsemine kestab vaid päeva. Viljuvad õied asuvad põõsa alumises osas, maapinna lähedal. ARENG Kulturiseerimist alustati Peruus 2000 a. tagasi Pärast Ameerika avastamist jõudis see kultuur peatselt Edela Aasiasse ja LääneAafrikasse. 17. sajandi algul kasvatati teda juba LõunaHiinas, kust ta hiljem ka Euroopasse jõudis KASVATAMINE Peidab oma kaunad valmimiseks mulda, mis teeb kasvatamise keerulisemaks, töömahukamaks kui näiteks sojaoal. Pärast õie tolmlemist hakkab pikenema tugev raag, mis algul kasvad ülespoole, kuid 5.6. päeval pöördub otse alla. Muld peab olema kohev ja niiske. Taimede ümbrust tuleb pidevalt kobestada ja sageli mulda kaunadele tõmmata. Ameerika Ühendriikides on enamik töid mehhaniseeritud. KORISTUS Tõmmatakse põõsas käsitsi välja. Pannakse üsna pikaks ajaks järe...
o KeskAafrikas o LõunaAmeerika o KaguAasias Kliima Palav ja niiske. Aastaläbi ühesugune. Kraadid on ööpäevas jooksul 2526 vahel. Sademeid langeb aastas u. 2000mm. Taimestik Taimkate tihe ja lopsakas. Ühel ha võib kasvada 200 erinevat puu liiki. Rindeid on seal erinevaid. Puudel väänlevad liaanid. Epifüüdid ehk pealistaimed. Saprofüüdid ehk lagundajad (näiteks orhidee). Vihmametsa taimed õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt. Taimede kohastumused Kõrgete taimede lehed on Lõhelised Teravatipulised Vahaga kaetud Õied on Erineva suurusega Erineva kujuga Erineva värvusega Paljudel puudel on tugijuured. Liaanidel on õhujuured. Mõndadel taimedel on ravi toime.
moodustub ühe pesa, siis saame sünkarpse sigimiku. *viljalehed võivad aga kokku kasvada ka ainult servades, nii et moodustub ühepesaline e parakarpne sigimik. *Ühepealises sigimikus, kus viljalehed on servapidi kokku kasvanud , võib sigimiku keskele jääda sambakujuline väljakasv, mille moodustamisest võtavad osa õiepõhi ja mõnel juhul viljalehtede alumised osad. Sellist sigimikku nimetatakse lüsikarpseks. Monokarpsed- taimed mis õitsevad ning viljuvad üks kord elu jooksul. Sellised on kõik ühe kui ka kaheaastased taimed, mis üitsevad teisel aastal. Polükarpsed- selised mitmeaastased taimed , mis korduvalt õitsevad ja viljuvad. Õie valem ja diagramm. Seaduspärasused õieosade arvus ja paigutuses võimaldavad iga liigi kohta välj akirjutada õievalemi ja diagrammi. *Õieosade märkimiseks valemis kasutatakse lühendeid , milleks on suured algustähed, mis tähistavad vastavaid õieosi.
· Maakera kõrgeim õhutemperatuur on mõõdetud Liibüa kõrbes 57,8º C · Kuivad ja kuumad tuuled, mis kasvavad vahel üle liivatormideks Mullad kõrbes · Hall- pruunmullad parasvöötme kõrbetes · Hallmullad lähistroopilistes kõrbetes · Punamullad troopilistes kõrbetes · Kunstliku niisutuse korral suhteliselt viljakad · Vähe huumust, aga palju vajalikke mineraalaineid Taimed kõrbes Taimede kohastumused eluks kõrbes · Õitsevad ja viljuvad kiiresti · Sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik · Väikesed lehed või astlad aurumise vähendamiseks · Mõnedel taimedel lihavad varred või lehed niiskuse hoidmiseks Tüüpilised kõrbetaimed · Saksauul · Liivaakaatsia · Puju · Kaktused · Kaameliastel · Aaloe · Piimalilled · Agaav · Velvitsia · Oaasides datlipalm Loomad kõrbes Loomade kohastumused eluks kõrbes · Taluvad hästi kuumust
Aastane sademete hulk on alla 100mm Mõned aastad on täiesti kuivad. MULLAD Liivakõrb, mulda ei esine. Palju kruusa ja klibuvälju e. regid. Liivaluidetes tekivad huvitavad kipskristallid. TAIMEDE KOHASTUMUS Lehed on väikesed, nahkjad või on muundunud. Paksud lehed, et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike. Varred või lehed on suutelised säilitama endas niiskust. Õitsevad ning viljuvad väga kiiresti Pikad juured, mis ulatuvad sügavale. SAKSAUULIPUU E DATLIPALM KASAHSTANI KAKTUS TAIMED LOOMADE KOHASTUMUS Suured kõrvad kehatemperatuuri reguleerimiseks. Paljud loomad hangivad toitu ja käivad urust väljas öösel, et varjuda põletava päikese eest. Osad väiksemad imetajad ei joo üldse, nad saavad piisava vee kätte taimeseemnetest. Tihe karvastik kaitseb loomi päeval kuuma eest ja
kraadi, öösel jahe (isegi alla 0 kraadi). Küllaltki suur on suvise ja talvise õhutemperatuuri erinevus. Sademete hulk väga väike , auramine ületav sademeid mitmekordselt Mullad kõrbes Hall- pruunmullad parasvöötme kõrbetes Hallmullad lähistroopilistes kõrbetes Punamullad troopilistes kõrbetes Kunstliku niisutuse korral suhteliselt viljakad Vähe huumust, aga palju vajalikke mineraalaineid Taimed kõrbes Taimede kohastumused eluks kõrbes Õitsevad ja viljuvad kiiresti Sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik Väikesed lehed või astlad aurumise vähendamiseks Mõnedel taimedel lihavad varred või lehed niiskuse hoidmiseks Tüüpilised kõrbetaimed Saksauul Liivaakaatsia Puju Kaktused Kaameliastel Aaloe Piimalilled Agaav Velvitsia Oaasides datlipalm Loomad kõrbes Loomade kohastumused eluks kõrbes Taluvad hästi kuumust Väike veevajadus Soomuseline kehakate Varjevärvus
Värvikirevad linnud, erksad värvid aitavad nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga Eredavärvilised konnad, nahk niisutatud mürgise limaga. Seda lima kasutavad pärismaalased noole otste mürgitamiseks. Ergas värv on hoiatuseks vaenlastele. Vihmametsast üldisemalt Vihmamets on: tihe lopsakas liigirikas ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi kalendrita taimed õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt Toiduahel troopilises vihmametsas Pähkel -> Aguut -> Jaaguar Banaan -> Simpans Faktid Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda. Vihmametsades on ka südapäeval hämar, sest vähemalt kolmele
· happelised (ph=4.5-5,5) · mineraalainevaesed Tingimused muldade tekkeks: · rohkelt niiskust · rohkelt soojust · igati soodus keskkond lagundajate eluks · kiire ainevahetus · mineraalainete välja uhtumist ei toimu Taimed 17% maismaast, 90% taimeliikidest! Vihmamets on: · tihe · lopsakas · liigirikas ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi · kalendrita taimed õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt · palju ravim- ja maitsetaimi · rohkesti liaane · "puukägistajad" - teatud liiki viigipuu, mis kasvatab kandurpuu ümber tiheda juurtevõrgu ja tapab viimase valguse varjamisega · puude tüvedel epifüüdid · saprofüüdid Taimede kohastumused: · puude lehed vahaga kaetud teravatipulised lõhedega · puudel tihti tugijuured · liaanidel õhujuured · õied suured erikujulised värvikirevad
Kolmveerand kõrbest on kaetud väikesekasvulise rohuga ja vaid kagu-osa on täielikult kuiv. Taimede lehed on väikesed nahkjad, nahkjad või on muundunud astlateiks, et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike. Mõnede taimede varred või lehed on suutelised säilitama endas niiskust, selliseid taimi nimetatakse sukulentideks. Efemeerid ehk lühieataimed tärkavad pärast vihma ja kasvavad, õitsevad ning viljuvad väga kiiresti. Taimede pikad juured, mis ulatuvad sügavale või hoiduvad maapinnale, võimaldavad koguda pinnases leiduvat niiskust, eriti liivakõrbetes. 6. Loomastik Paljud loomad jäävad suveunne. Neil on suured kõrvad kehatemperatuuri reguleerimiseks. Paljud loomad hangivad toitu ja käivad urust väljas öösel, et varjuda põletava päikese eest. Osad väiksemad imetajad ei joo üldse, nad saavad piisava vee kätte taimeseemnetest.
magunalised ja liblikõielised. Taimede lehed on seal väikesed, nahkjad või on lehtede asemel astlad, sest Gobi kõrbes on kuiv ja taimed vajavad niiskust ja et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike. Mõnede taimede varred või lehed suudavad säilitada endas niiskust, need on sukulentid. Kolmveerand kõrbest on kaetud väikesekasvulise rohuga ja ainult kaguosa on kuiv. Efemeerid ehk lühieataimed tärkavad pärast vihma ja kasvavad, õitsevad ning viljuvad väga kiiresti. Taimede pikad juured, mis ulatuvad sügavale või hoiduvad maapinnale, võimaldavad koguda pinnases leiduvat niiskust, eriti liivakõrbetes. Joonis 3. Punased taimed Gobi kõrbes. 6. Loomastik Enamus loomadest jääb suveunne. Loomad hangivad toitu öösel, et varjuda kuuma päikese eest. Toiduks on kõik, mida vähegi süüa kannatab. Neil on suured kõrvad kehatemperatuuri reguleerimiseks. Väiksemad imetajad ei joo, sest nad saavad vee kätte taimeseemnetest
Kõrbevööndis leidub näiteks ligikaudu 1600 suurt kuumust ja kuivust taluvat taimeliiki (Eesti taimeliikide arv on umbes 1500). Savi- ja kivikõrbed, kus taimkate enamasti puudub, on peaaegu elutud. Taimed Kõrbetaimed võivad pikki kuid endas vett säilitada, oodates põuaperioodi lõppu ja saabuvaid sademeid. Kõige rohkem on maltsalisi, korvõielisi ja liblikõielisi taimi. Kõrbetaimedel on tavaliselt sügavale ulatuvad või laiuvad juured. Neil on väikesed lehed, nad õitsevad ja viljuvad kiiresti. Paljud kõrbetaimed on suure toiteväärtusega, nad on kasutuses inimeste ja loomade toiduks ja ravimtaimedeks. Mõningaid liike: saksauul, tamarisk, agaav, aaloe, kaktus, piimalill, velvitsia, k a kõrbetarn, puju, kaameliastel. k t u
mineraalsest osast ehk kivimite murenemisest ; taimi on vähe,mulda tekkida ei saa ; ülekaalus on füüsikaline murenemine : kivimid murenevad suure temperatuuri muutuse tulemusel. Kidurat taimestikku on vaid arktilistel saartel ja mererannikul. Vetikad , samblad,samblikud. Mõne lumevaba kuu jooksul kasvavad vähesed õistaimed näiteks polaarmagun. Kohastumused on väikesed lehed,lühikesed varred,kidur juurestik. Vähesed õistaimed õitsevad ja viljuvad kiiresti. Jääkaru kohastumused : paks karv,naha alune rasvakiht,valge värvus. Valge värvus aitab saaki varitseda. Hea ujuja,sukelduja. Toitub vees kaladest ja hüljestest. Väiksematest loomadest elab põhjas polaarrebane ja polaarhunt. Linnud pesitsevad tuhandeteni ulatuvates kolooniates kaljuseintel. Jääväljad on püsiva asustuseta. Eskimod sooritavad seal oma retki toidu otsimiseks ja töötavad ka polaarjaamad. Probleemid on osooniaugud pooluste kohal.
Tv lk.22 ül 3 Teada vähemalt 4 taime. Millest tuleb nimetus ,,rohtlad"? A. Miks rohtlates ei kasva puid? Tv lk. 22 ül.5 B. Tv.lk. 22 ül. 4 C. Kohastumused (teada vähemalt 5 kohastumust) Kõrrelised: kitsad lehed takistavad aurumist; lai harali juurestik võimaldab koguda niiskust ulatuslikumalt alalt; lühiea taimed - kiire kasvuga kevadel ja suve algul (õitsevad ja viljuvad kiiresti), mil rohkem sademeid ja niiskust; kuivalembesed taimed vajavad vähe niiskust kuumusega kohastunud taimed poolpõõsad ehk pujud paksud juured, sibulad mugultaimedel (näiteks iiris, tulp jne) võimaldab kohe kevadel kiiret kasvama hakkamist, sest toitained varutud paksenenud juurtesse; juured eri sügavuses, et max vett ja toitaineid saada (väga pikkade juurtega taimed
vihmahoogudele ja auramise vähendamiseks kaetud vahaga. Alumiste taimede lehed on õrnemad ja õhemad. Paljudel puuliikidel on lisatoestuseks plank- ja tugijuured. Maapinnani jõuab väga vähe valgust ja metsaalune on hämar. Paks kõdukiht on soodne kasvupaik seentele, seal suudavad kasvada ka mõned varjulembesed sõnajalad ja vaid vähesed õistaimed. Valgusepuuduse tõttu on enamik elust koondunud maapinnast kümneid meetreid kõrgemale. Puud on igihaljad ning õitsevad ja viljuvad aastaringi. Suurem osa vihmametsa värvikirevatest viljadest ja õitest kasvavad võrastikes, kinnitudes tihti otse tüvedele ja jämedatele okstele. Mitmed taimeliigid kasutavad valguse ja toitainete hankimiseks teisi taimi. Kiiresti kasvavate vartega liaanid ronivad võsutippudega puutüvele kinnitudes võradesse, kus nad kasvatavad oma õisi ja vilju. Võrasse jõudnud liaanid väänlevad edasi teistele puudele, et kandurpuu hävimine ei tooks kaasa ka liaani hukkumist
Need mullad pole kuigi viljakad: taimed- loomad kõdunevad küll kiiresti, kuid teised organismid kasutavad või uhutakse vihmavete poolt ära toitained. Floora. Kasvab pool maailma taimeliikidest. Kuna puid on palju ja ei lase valgust läbi, siis maapinnal kasvavaid rohttaimi on vähe või puuduvad üldse. Levinud on epifüüdid , enamikel on suured valged õied, et meelitada ligi tolmeldajaid putukaid. Erakordselt liigirikas ja lopsakas, Kolm puuderinnet, taimed õitsevad, viljuvad üheaegselt, Epifüüdid, liaanid(pole tüve), parasiittaimed, Suured lehed, et suurendada aurumist, Fauna. Loomadel on kohastumus elada niinimetatud "korrustes". Nad peavad olema head ronijad, lindudel on lühikesed tiivad, milledega puude vahel "manööverdada". 4) Vihmametsade tähtsus? Vihmametsades elab ligikaudu pool maailma taime- ja loomaliikidest ehk koduks paljudele. Inimesed raiuvad vihmametsi ja kasutavad saadud puitu kütteks,mööbli ja paberi tegemiseks.
Tutvustatakse taimekasvatust, kui põllumajanduse põhiharu. Kirjeldatakse taimede kasvutegureid ja tutvustatakse kultuurtaimede rühmitamise aluseid. Antakse lühiülevaade Eesti klimaatilistest tingimustest. Tuuakse välja mõned võimalikud arengustsenaariumid maaviljeluses. Esmase toodangu põllumajanduses annavad taimed. Taimekasvatussaaduste kogusest ja headusest sõltub oluliselt põllumajandusliku tootmise edukus. Põllumajandusliku tootmise tootmise alus ainult roheliste taimede kaudu toimub päikeseenergia sidumine ja orgaanilise aine tootmine. Kultuurtaimed: eesmärgiks on saada õigetes tingimustes suur ja kvaliteetne saak Kultuurtaimede kasvatus põhineb taimede evolutsioonilisel adaptsioonil so kohastumine kasvutingimuste mõjul, mis on kujunenud paljude põlvkondade jooksul. Kohastumine avaldub iga taimorganismi individuaalse arengu (ontogeneesi) vältel. Iga liigi või sordi sobivamate kasvutingimuste kompleksi põhinõuete teadmine võ...
koormat. Dromedar võib liikuda aga kuni 160 km, ratsanik seljas. Kaamelilt saadakse veel piima, villa, liha ja nahka. Taimed Kohastumused ·lehed on väikesed, nahkjad või on muundunud astlateiks, et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike ·mõnede taimede varred või lehed on suutelised säilitama endas niiskust, selliseid taimi nimetatakse sukulentideks ·efemeerid ehk lühieataimed tärkavad pärast vihma ja kasvavad, õitsevad ning viljuvad väga kiiresti ·pikad juured, mis ulatuvad sügavale või hoiduvad maapinnale, võimaldavad koguda pinnases leiduvat niiskust, eriti liivakõrbetes Osa kõrbetaimi kasvab ainult pärast vihma. Mõnede kõrbetaimede seemned võivad olla maapinnas aastaid vihma ootel. Pärast vihma nad kasvavad, õitsevad ning surevad mõne päeva jooksul. Sahara Kõrbe loomad on ühed vanemad liigid, mis elavad Maal. Liikide paljusus on kesine. Vähe taimtoidulisi loomi.
3 vanilli kvaliteeti kaheksapallise skaala alusel, kusjuures arvestatakse nii vanilli looduslike kui ka töötlemise ajal kujunenud omadusi. Eristatakse järgmisi vanillisorte: valitud pikakaunaline, ülihea pikakaunaline, hea pikakaunaline, ülihea lühikaunaline jne. Lõhna ja maitse tugevus,vaniliin Vanill on üsna kapriisne kultuurtaim. Viljade saamiseks tuleb teda kunstlikult tolmeldada, kusjuures viljuvad vaid pooled õitest. See, samuti pikka aega vältav töötlemine ongi põhjuseks, miks vanill on tänapäevani üks kallimaid vürtse. Paljudes riikides toodetakse ka vanilli kuntsliku asendajat- vanilliini. Ent loodusliku vanilli lõhn ei sõltu ainult keemiliselt puhta vanilliini olemasolust, vaid ka muudest komponentidest. Seepärast tuleb ette, et väiksema vanilliinisisaldusega vanillikaunadel on palju meeldivam ning tugevam lõhn kui suure vanilliinisisaldusega vanillil
ilutaimedena. Puude tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks e. pealistaimedeks. Nad ei võta kandurtaimedelt ei vett ega toitu, kasutavad neid vaid valguse poole pürgimisel. Sellisteks on samblikud, samblad, paljud sõnajalaliigid, kuid ka õistaimed, näiteks kauniõielised orhideed. Osa orhideelistest on saprofüüdid e. lagundajad nagu seende ja bakteridki. Vihmametsade puud ei tunne kalendrit, nad õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt. Juhtub sedagi, et ühel ja samal puul on mõni oks raagus, teine värskes lehes, kolmas õitseb. Pole ju aastaaegade vahel kuigi märgatavat erinevust. Vihmametsade kõrgema rinde puudel on tavaliselt suured lehed, sageli on nad läikiva vahase pinnaga, mis takistab ülemäärast auramist, teravad lehetipud aga soodustavad vihmavee kiiret mahavoolamist. Alumiste rinnete taimede lehed on, vastupidi, õhukesed ja õrnad.
hundihambad, püsikud on kõrbetarn, mugulnurmikas, puju ja kaameliastel. Kõrbepäritolu on kultuurtaimed arbuus ja melon. Tiiu Uibo Agaav KÕRBETAIMED ARAHHIS ehk MAAPÄHKEL 5060 cm kõrgune tihe põõsas. Viljuvad kollased või valged õied asuvad põõsa alumises osas. Ta peidab oma kaunad mõne sentimeetri sügavusele mulda. Et teravaotsalised kaunad saaksid mulda tungida, peab muld olema kohev ja niiske. Hooldustööd tehakse enamasti kõpla abil.Teda kasvatatakse niisutatavatel aladel Võhma Gümnaasium 2001
neid kutsutakse ka ,,esmasteks tarbijateks". Tihtipeale langevad herbivoorid loomtoidulistele saagiks. Vihmametsade taimed Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Ekvatoriaalvöötmes kasvavad vihmametsad on väga liigirikkad. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. Vihmametsade puud ei tunne kalendrit, nad õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt. Juhtub sedagi, et ühel ja samal puul on mõni oks raagus, teine värskes lehes, kolmas õitseb. Pole ju aastaaegade vahel kuigi märgatavat erinevust. Metsa alla jõuab läbi tiheda lehestiku väga vähe valgust, seal on päris hämar. Sellised tingimused sobivad varjulembestele sõnajalgadele ja mitmetele madalatele palmiliikidele. Maapinda katab paks kõdukiht, sest puudelt kukub alla oksi ja langeb lehti. Tugijuured, liaanide
jt), siin kasvatatakse neid ilutaimedena. Puude tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks e. pealistaimedeks. Nad ei võta kandurtaimedelt ei vett ega toitu, kasutavad neid vaid valguse poole pürgimisel. Sellisteks on samblikud, samblad, paljud sõnajalaliigid, kuid ka õistaimed, näiteks kauniõielised orhideed. Osa orhideelistest on saprofüüdid e. lagundajad nagu seende ja bakteridki. Vihmametsade puud ei tunne kalendrit, nad õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt. Juhtub sedagi, et ühel ja samal puul on mõni oks raagus, teine värskes lehes, kolmas õitseb. Pole ju aastaaegade vahel kuigi märgatavat erinevust. Vihmametsade kõrgema rinde puudel on tavaliselt suured lehed, sageli on nad läikiva vahase pinnaga, mis takistab ülemäärast auramist, teravad lehetipud aga soodustavad vihmavee kiiret mahavoolamist. Alumiste rinnete taimede lehed on, vastupidi, õhukesed ja õrnad.
JÄRJEST: Jää- ja külmakõrbed polaarne Tundrad ja metsatundrad lähispolaarne Parasvöötme metsad parasvööde rohtlad parasvööde ja lähistroopiline Poolkõrbed ja kõrbed parasvööde, lähistroopiline, troopiline Lähistroopilised loodusvööndid lähistroopiline savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad lähisekvatoriaalne ekvatoriaalsed vihmametsad ekvatoriaalne Jää ja külmakõrbed 1. Asend: Polaarjoone ümber nii Põhja- kui lõunapoolustel. Arktika ja Antarktika. Arktika: põhjapooluste ümber Antarktika: lõunapooluste ümber. Kolm ookeanit ümbritseb: Vaikne, Atlandi ja India ookean 2. Kliima: Polaarkliimavööde, Arktika: väga külm ka suvel. sademete hulk aastas 100-200 mm lumena. Antarktika: suvel -30 talvel 70, sademed 50-250 mm 3.Mullastik: praktiliselt puuduvad 4.Taimestik Arktika: Väga liigivaen...
(Suitsu, 2004) Istanduses kasvanud puu saab täiskasvanuks ehk hakkab vilja kandma keskmiselt viie aasta vanuselt, olles selleks ajaks ~10 m kõrgune. Metsikuna sirgunud puu on samas eas juba 20meetrine. Puud saavutavad maksimumsaagikuse 8-9 aasta pärast. Metsikud kakaopuud võivad elada 150aastaseks ja veel kauemgi. (Suitsu, 2004) Kakaoubade areng algab õitest, mida puud kannavad aastaringselt. Ühel puul võib olla aasta jooksul kuni 6000 õit, kuid vaid 20-30 nendest viljuvad ja annavad saaki. Kakaoõite tolmu tolmutab 3 mm pikkune kihulane Ceratopogonidae, kes kannab vastutust kogu maailma sokolaadiga varustatuse eest. Pärast viljastamist arenevad õitest suured ovaalsed melonitaolised viljad, mis umbes poole aasta jooksul küpsevad, muutudes selle ajaga kollaseks või oranziks. Vili peidab endas 20-40 roosaka viljalihaga ümbritsetud seemet ehk uba. (Suitsu, 2004) 7 Joonis 1
(Suitsu, 2004) Istanduses kasvanud puu saab täiskasvanuks ehk hakkab vilja kandma keskmiselt viie aasta vanuselt, olles selleks ajaks ~10 m kõrgune. Metsikuna sirgunud puu on samas eas juba 20meetrine. Puud saavutavad maksimumsaagikuse 8−9 aasta pärast. Metsikud kakaopuud võivad elada 150aastaseks ja veel kauemgi. (Suitsu, 2004) Kakaoubade areng algab õitest, mida puud kannavad aastaringselt. Ühel puul võib olla aasta jooksul kuni 6000 õit, kuid vaid 20−30 nendest viljuvad ja annavad saaki. Kakaoõite tolmu tolmutab 3 mm pikkune kihulane Ceratopogonidae, kes kannab vastutust kogu maailma šokolaadiga varustatuse eest. Pärast viljastamist arenevad õitest suured ovaalsed melonitaolised viljad, mis umbes poole aasta jooksul küpsevad, muutudes selle ajaga kollaseks või oranžiks. Vili peidab endas 20−40 roosaka viljalihaga ümbritsetud seemet ehk uba. (Suitsu, 2004) Joonis 1. Kakaoviljad
Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid, mis vajavad palju valgust. Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju. Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Vihmametsade puud ei tunne kalendrit, nad õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt. Juhtub sedagi, et ühel ja samal puul on mõni oks raagus, teine värskes lehes, kolmas õitseb. Pole ju aastaaegade vahel kuigi märgatavat erinevust. Metsa alla jõuab läbi tiheda lehestiku väga vähe valgust, seal on päris hämar. Sellised tingimused sobivad varjulembestele sõnajalgadele ja mitmetele madalatele palmiliikidele. Metsaaluse niisketes tingimustes kasvavad hästi seened.
Päeval on temperatuurid vähese õhuniiskuse tõttu äärmiselt kõrged. Keskmised temperatuurid suvel on vahemikus 21 27 °C. Tavaliselt ei ületa temperatuur 38 kraadi, öösiti on temperatuur madal, umbes 10°C. Sukulentideks nimetatakse taimi, mille varred või lehed on suutelised säilitama endas niiskust, poolkõrbes on sukulentideks kõik kaktused. Efemeerid ehk lühieataimed tärkavad pärast vihma ja kasvavad, õitsevad ning viljuvad väga kiiresti, kõrbes oleva efemeerina saab välja tuua näiteks põldmaguni. 6 Happelisus, sellega kohanenud organismid Väheste sademete ja suure aurumise tõttu on kõrbemullad sooldunud. Kõrbete mullad koosnevad põhiliselt kivimite murenemis-saadustest, sisaldades väga vähe taimset ja loomset materjali. Kõrbemullas ehk liivas võivad seguneda tolm ja kruus, kuid vahel on osakesed tuule poolt täpselt ühesuurusteks sorteeritud
Kõrb Sademed alla 100 mm. Kõrbeliigid: 1. Liivakõrb suured liivaluited, barhaanid. 2. Kivikõrb kaetud kividega. 3. Soolakõrb soolane. 4. Savikõrb raske lõimimisega muld, muutlik veereziim (kevadel liigniiske, suvel kuiv, pinnas koorikuline), kõva pragunenud pind. 5. Lössikõrb (peen, tolmjas liivsavi) lopsakas taimestik kevadel. Lühieataimed kasvavad, õitsevad ja viljuvad umbes kuu aja jooksul. Oaas on kõrbesaar, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Löss on peen, tolmjas liivasavi (seda on palju Hiinas). Takõrr on kõrbe pinnas, mis moodustab kooriku (savipinnas). Samuum on liivatorm Sahara kõrbes. Soolakud on kõrge soolasisaldusega madalad nõod. Soolajärv on soolase veega järv. Hammada on kivikõrb Saharas. Erg on liivakõrb Saharas. Vadid on kõrbe ajutised jõed, mis enamiku ajast on kuivanud.
Referaat Umbrohud Umbrohud Umbrohud on tavaliselt väga vastupidavad, hästi kohastunud ja tõhusate paljunemisviisidega. Ühed paljunevad seemnetega, teistel on pikk ja võimas juurestik. Umbrohud kasvavad kultuur taimede vahel ja neist on raske vabaneda. Seemned levivad kas tuule, vee, loomade või inimese kantuna. Umbrohi ei ole alati kahjulik. Umbrohud meelitavad õitele paljusid kultuurtaimedel tegutsevaid kahjur putukaid. Õitsvad umbrohud annavad varju ka nendele putukatele, kes toituvad aiakahjuritest. Väetatud mullas umbrohi ei kasva. Tüütu umbrohi võib olla ka inimesele kasulik. Võilill (piimarohi, piimaohakas, võismalilled, võikann, põrundhaigerohi) Võilill on nii tavaline taim, et lähemat tutvustamist ta ei vaja. Võililleliike on Eestis tublisti üle saja. Kõik nad tunduvad väga sarnased. Suur osa võililleliikidest paigutatakse sageli ühe niinimetatud kollektiivliigi alla, selleks on harilik võilill. Võilille iseloomusta...
Puud tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks e. pealistaimedeks. Nad ei võta kandurtaimedelt ei vett ega toitu, kasutavad neid vaid valguse poole pürgimisel. Sellisteks on samblikud, samblad, paljud sõnajalaliigid, kuid ka õistaimed, näiteks kauniõielised orhideed. Osa orhideelistest on saprofüüdid e. lagundajad nagu seende ja bakteridki. Vihmametsade puud ei tunne kalendrit, nad õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt. Juhtub sedagi, et ühel ja samal puul on mõni oks raagus, teine värskes lehes, kolmas õitseb. Pole ju aastaaegade vahel kuigi märgatavat erinevust. Vihmametsade kõrgema rinde puudel on tavaliselt suured lehed, sageli on nad läikiva vahase pinnaga, mis takistab ülemäärast auramist, teravad lehetipud aga soodustavad vihmavee kiiret mahavoolamist. Alumiste rinnete taimede lehed on, vastupidi, õhukesed ja õrnad.
17. sajandi algul kasvatati teda juba Lõuna-Hiinas, kust ta hiljem Euroopasse jõudis, mistõttu teda kaua aega hiina pähkliks nimetati. Maapähkel on üheaastane taim liblikõieliste sugukonnast. Et ta on tähtis põllukultuur, siis on aretatud palju vorme ja sorte, mis üksteisest erinevad põõsa kuju, kauna kuju ja suuruse poolest, seemnete arvult kaunas, seemnete kuju ja suuruse poolest. Tavaliselt on põõsas üsna tihe, 50-60 sentimeetri kõrgune. Õied on kollased või valged. Viljuvad õied asuvad põõsa alumises osas maapinna lähedal. Maapähkel on bioloogiliselt huvitav taim selle poolest, et peidab oma kaunad valmimiseks mulda, s. t. ta kaunad on geokarpsed. Kuivas õhus valguse käes kaunad ei arene. Pärast õie tolmlemist hakkab pikenema tugev raag, günofoor, mis algul kasvab ülespoole, kuid 5.-6. päeval pöördub otse alla, jätkates kasvamist, kuni surub rao otsas asuva teravatipulise kauna algme mõne sentimeetrisügavusele mulda, kus kaunad võtavad rõhtasendi
Mullad on “alt kastetavad”, sest aurumine ületab sademete hulga ning vesi maapinnas liigub alt üles. lehed on väikesed, nahkjad või on muundunud astlateiks, et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike mõnede taimede varred või lehed on suutelised säilitama endas niiskust, selliseid taimi nimetatakse sukulentideks efemeerid ehk lühieataimed tärkavad pärast vihma ja kasvavad, õitsevad ning viljuvad väga kiiresti pikad juured, mis ulatuvad sügavale või hoiduvad maapinnale, võimaldavad koguda pinnases leiduvat niiskust, eriti liivakõrbetes Taimi on kõrbes väga erinevaid. Neist mitmed on üsna omapärase kuju ja huvitavate võimetega. 3. Mis tüüpi mullad esinevad kõrbetes ja kas nad on viljakad? Kõrbevööndi mullad sisaldavad väga vähe huumust ja on sellepärast helehallid. Osades muldades, kus on põhjavee tase kõrgem, tõuseb
vaid ühele kõrbele. Kaktused on eriti levinud Mehhikos ja Argentiinas. Palju on ka madalaid põõsaid ja lühiealisi taimi. Lühiealised taimed elavad ainult mõne nädala niiskel perioodil ja jätavad siis oma valminud seemned uut vihma ootama. Sageli on neil ka suured eredavärvilised õied ja oma õitsemise ajal muudavad nad kõrbe välimuse tundmatuseni see on vaid üks suur ja õitsev väli. Kuna vett ei jagu just kauaks, siis õitevad ja viljuvad taimed väga kiiresti. Samuti on omandanud taimedel väikesed lehed või astlad aurumise vähendamiseks. Iseloomulikumad kuivalembelised taimed on kalligoonum, saksauulid, tamariskid, agaavid, aaloed, kaktused, piimalilled, velvitsiad. Mitmeaastased taimed on kõrbetarn, puju ja kaameliastel. Kõrbe päritolu kultuuritaimed on arbuus ja melon. Kõrbes kasvatatav tähtsaim kultuuritaim on datlipalm. Paljudel kõrbes kasvavatel kaktustel on söödavad viljad ja lihakas varre sisu.
· lehed on väikesed, nahkjad või on muundunud astlateiks, et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike · mõnede taimede varred või lehed on suutelised säilitama endas niiskust, selliseid taimi nimetatakse sukulentideks · efemeerid ehk lühieataimed tärkavad pärast vihma ja kasvavad, õitsevad ning viljuvad väga kiiresti · pikad juured, mis ulatuvad sügavale või hoiduvad maapinnale, võimaldavad koguda pinnases leiduvat niiskust, eriti liivakõrbetes Taimi on kõrbes väga erinevaid. Neist mitmed on üsna omapärase kuju ja huvitavate võimetega. Kõige tavalisem nähtus on lehepinna vähenemine, mille tagajärjel real juhtudel on lehed täielikult kadunud
· Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. Liaanid, mis vajavad palju valgust. · Puude tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks e. pealistaimedeks. Nad ei võta kanduritaimedelt ei vett ega toitu, kasutavad neid vaid valguse poole pürgimisel. Sellisteks on samblikud, samblad, paljud sõnajalaliigid, kuid ka õistaimed, näiteks kauniõielised orhideed. · Vihmametsade puud ei tunne kalendrit, nad õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt. Juhtub sedagi, et ühelja samal puul on mõni oks raagus, teine värskes lehes, kolmas õitseb. Pole ju aastaaegade vahel kuigi märgatavalt erinevust. Vihmametsade kõrgema rinde puudel on tavaliselt suured lehed, sageli on nad läikiva vahase pinnaga, mis takistab ülemäärast auramist, teravad lehetipud aga soodustavad vihmavee kiiret mahavoolamist. Alumiste rinnete taimede lehed on, vastupidi, õhukesed ja õrnad.
maitsestamiseks kala- ja vähitoitude juurde. Müügil ka sarapuupähkliõli. Müüakse neutraalselt, soolatult, röstitult. Säilib kestata jahedas ja kuivas kuni kuu aega, kestaga 3-4 kuud. Maapähkel e. hiina pähkel e. arahhis On tegelikult kaunvili – kuulub oa ja hernega ühte sugukonda. Arahhisetaim. Üheaastane rohttaim, mis kasvab kuni 70cm kõrguseks, õied meenutavad herneõisi. Viljuvad õied asuvad puhmiku alumises osas maapinna lähedal. Pärast viljumist pöördub tugev õieraag otse alla ning surub selle otsas asuva teravatipulise kauna algme 5-8cm sügavuselt mulda, kus see kasvades võtab rõhtasendi. Pinnas peab olema kohev ja niiske, sageli vajab taim mullaspinna kobestamist, kaunade mullaga katmist. Kodus võib kasvada potitaimena – imepärane kasvutsükkel, mis kestab kokku u. 3 kuud
Kivipragudes on soojuskaod väiksemad . Seal kasvab samblaid , samblikke, kõrrelisi, kivirikke, kirburohte, drüüast, polaarmagunat, ojade ääres rohtu, tulikaid jt. Selliseid paiku esineb merelähedases tundras. Hookeri saarel on ligi 69 liiki samblikke, 25 liiki samblaid. Taimkatte ja taimetoiduliste vahekord on ranges tasakaalus. Samblikud soodustavad päikesekiirguse neeldumist, pinnase sulamist ja kõrgemate taimede kasvu- kääbuspõõsad. Õistaimed õitsevad ja viljuvad kiiremini . Taimedel on äärmiselt lühike kasvuperiood, krismaa –pinnase mustrilisus ja mulla madal viljakus , madal temp. Loovad ökosüsteemi, mille liikmed peavad olema hästi kohastunud. Jäämeres on mikroskoopiline hõljum- plankton- vaaladele söögiks. Maismaa selgrootuist elab Kõrg –Arktikas 40 liiki hooghännalisi, üle 100 liigi kahetiivalisi, 19 liiki kiletiivalisi, 3 liiki mardikaid , liblikaid. Tundras on tohutud sääseparved. Putukad langevad talvetardumusse.
milleks on olenevalt laiuskraadist ja liigist kaks kuni kuus kuud. Igihaljastel taimedel on lehtede eluea pikkuseks kaks kuni kümme aastat. Näiteks jugapuudel küündib okaste eluiga kümnekonna aastani, harilikul kuusel (3)5-7(9), harilikul männil (2)3(4) aastani. Igihaljastel tervetel okaspuudel varisevad aastas vaid kõige vanemad okkad ja seda liigiomase varisemisrütmi järgi. 3.1.4. Puittaimede paljunemisorganid Puud ja põõsad õitsevad ning viljuvad korduvalt, andes elu jooksul suure hulga vilju ja seemneid. Katteseemnetaimede (k.a lehtpuud ja -põõsad) õie tähtsamad osad on emakas (emakad) ja tolmukad, milledes arenevad emas- ja isasgameedid. Tavaliselt on nad ümbritsetud õiekattega, mis koosneb õiekattelehtedest. Õied võivad olla kahesugulised, mis sisaldavad nii emakat (emakaid) ja tolmukaid või ühesugulised, sisaldades kas emakat või tolmukaid. Kui isas- ja emasõied või -käbid esinevad
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva-tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös-tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed: ...
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva- tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös- tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed...
● Kõikide hübriidide vanemateks on 2 või rohkem Euroopa päritolu liiki. ● Mündid on ühed vanimad kultuurtaimed. ● Paljud kasvatatavad liigid on hübridiseerunud, seetõttu on vormiderohkus väga suur ka klassifitseerimine väga raske. Sama liigi tunnuste erinevused sõltuvad palju ka kasvukohast ja - tingimustest ning ilmastikust, see teeb nende süstematiseerimise keeruliseks. Botaaniline iseloomustus Mündid on kahekojalised taimed ja tihti viljuvad kas halvasti või üldse mitte, kuna mitmetel liikidel esineb palju isas- või emassteriilsust. Seemnetest kasvatatud taimedest on vaid 1/3 oma vanemate omadustega, seetõttu paljundatakse münte peamiselt vegetatiivselt. Mündid on maailmas üheks tähtsamaiks lõhna- ja maitseaineks vanilli ja tsitruste järel. Müntide eeterlikke õlisid toodetakse lehtede ja varte näärmekarvadest. Mentool on väga paljude ravimite koostises. 9. PIPARMÜNT • Lad. Mentha x piperita L.
Võrsed on soomusjate lehtedega võrsetel, esimesed kaetud, hargnevad rohkesti. Võrsete tippu ei rohkem ladvaosas, Elupuud on Perekond elupuu Thuja moodustu nähtavaid pungi, seal on soomuste viimased võra alaosas. ühekojalised. St käbid vahel kasvukuhik, kust algab võrsete kasv ja Emastel viljuvad vaid on ühesoolised. tekivad käbid. Lehed on esimesel paaril aastal keskosas olevad okkataolised ja lineaalsed, hiljem soomusjad. seemned, äärmised on Kühmuline õlinääre on keskmistel puitunut steriilsed. võrset katval soomusel.
pisikesi kestaga kaetud seemneid, mis bootaniliselt kujutavad endast pähklikesi. Maasikvili on kogupähklikese ehk multinucula erijuhtum, olles suures taimeriigis ainulaadne ja esinedes ainult maasikaperekonnas. Järgneva kolme sajandi jooksul tegeldi maasika aretamistööga väga intensiivselt. Tänaseks on erinevaid liike juba enam kui 2000 ning kõikjal maailmas on olemas kohaliku kliimaga kõige paremini kohanevad ja viljuvad sordid. Maasikas vajab magusamaitse savutamiseks küll rikkalikult päikesepaisted, kuid eriti head maitseomadused pidavad talle andma põhjamaa suvele omane öine temperatuurilangus. Seetõttu on Soomes ja teistes põhjamaades kasvatanud maasikad euroopas eriti kõrgelt hinnatud. Eestimaitse maasikate suhkrusisaldus jääb vahemiku 6-10 % ja sõltub põhiliselt sordist ning viljade küpsusastmest. Maasikates on kasulike mikroelemente, nagu raud, vask, koobalt,
banaanipuud, kakaopuud, puissõnajalad, nõelköis, kannatuslill ning erinevad sõnajalaliigid. [2] Vihmametsade taimed Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Ekvatoriaalvöötmes kasvavad vihmametsad on väga liigirikkad. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. [4] Vihmametsade puud ei tunne kalendrit, nad õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt. Juhtub sedagi, et ühel ja samal puul on mõni oks raagus, teine värskes lehes, kolmas õitseb. Pole ju aastaaegade vahel kuigi märgatavat erinevust. Metsa alla jõuab läbi tiheda lehestiku väga vähe valgust, seal on päris hämar. Sellised tingimused sobivad varjulembestele sõnajalgadele ja mitmetele madalatele palmiliikidele. Maapinda katab paks kõdukiht, sest puudelt kukub alla oksi ja langeb lehti. Tugijuured, liaanide rägastik ja mahalangenud surnud
kasvatatakse neid ilutaimedena. Puud tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks e. pealistaimedeks. Nad ei võta kandurtaimedelt ei vett ega toitu, kasutavad neid vaid valguse poole pürgimisel. Sellisteks on samblikud, samblad, paljud sõnajalaliigid, kuid ka õistaimed, näiteks kauniõielised orhideed. Osa orhideelistest on saprofüüdid e. lagundajad nagu seende ja bakteridki. Vihmametsade puud ei tunne kalendrit, nad õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt. Juhtub sedagi, et ühel ja samal puul on mõni oks raagus, teine värskes lehes, kolmas õitseb. Pole ju aastaaegade vahel kuigi märgatavat erinevust. Vihmametsade kõrgema rinde puudel on tavaliselt suured lehed, sageli on nad läikiva vahase pinnaga, mis takistab ülemäärast auramist, teravad lehetipud aga soodustavad vihmavee kiiret mahavoolamist. Alumiste rinnete taimede lehed on, vastupidi, õhukesed ja õrnad.
Eelistatud on kareda koorega puud, mida mööda kasvab pipar kiiremini. Oluline on, et puud pakuksid piisavalt varju ning õhu juurdepääs oleks piisav. Juured kaetakse lehtemultši ja sõnnikuga. Kuivemates regioonides tuleb noori taimi kuival aastaajal esimese kolme aasta jooksul üle päeva kasta. Võrseid kärbitakse kaks korda aastas. Kärbitud võrsetippe kasutatakse omakorda uute pistikutena. Taimed hakkavad vilja kandma neljandast või viiendast aastast ning viljuvad reeglina 7 aastat. Must pipar on ronitaim. Ta kasvab puu, posti või trellise toel kuni 4 m kõrgeks. Liaanidele omaselt, juurdub ta kergesti kohas, kus ta vars maad puutub. Tal on vahelduvad südaja kujuga terve leheservaga lehed, mis on 5–10 cm pikad ja 3–6 cm laiad. Pisikesed õied asuvad hulgakesi koos pikal sabataolisel õisikul. Tähk on rippuv ja algul 4–8 cm pikk, aga sedamööda, kuidas viljad küpsevad, kasvab see 7–15 cm pikkuseks.
moodust: 1. Koondtabelid. Antakse fenofaaside alguse paljuaastased kesmised, kõige varasemad ja hilisemad juhud iga vaatluspunkti kohta. 2. Fenoloogilised kaardid. Samajoontega piiratud alad, kus mingi fenoloogiline nähtus algab üheaegselt. 3. Fenoloogilised spektrid. Võrdlevalt ühe taimekoosluse või mõne taimeüksuse tähtsamate liikide fenofaaside ajaline kulg. Spekter näitab, millised taimed õitsevad, viljuvad või koltuvad üheaegselt annab pildi koosluse ilme muutustest aja jooksul. Fenoloogliste nähtuste pikaajaline uurimine võimaldab välja töötada fenoloogiliste aastaaegade skeemi uuritava ala jaoks. Aastaaegade piire tähistavad fenoloogilised nähtused. Eestis nt tähistab päriskevade algust paiselehe õitsemine, varasuve sireli õitsemine, kesksuve rukki õitsemine. (joonis 38) Indikatsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
