Spring in Estonia 10 Puud/Põõsast 1. Harilik jalakas (Ulmus glabra) 2.Künnapuu (Ulmus laevis) 3. Lepp (Alder) 4.Harilik mänd (Scots pine) 5. Harilik haab ehk haab (Aspen) 6. Pihlakas (Rowan) 7. Pärn (Lime) 8. Saar (Island) 9. Vaher (Maple) 10. Kask (Birch) 10 lille(metsa/peenra) 1.Sinilill (Blue flower) 2.Ülane (Anemone) 3.Maikelluke (lily-of-the-valley) 4.Orhidee (orchid) 5. Harilik nurmenukk (Primula veris) 6. Kannike (Pansy) 7. Lumikelluke (Snow bell) 8.Harilik kullerkupp (Ordinary kullerkupp) 9. Kevadine krookus
65 Harilik pöök Fagus sylvatica PÄHKLIPUULISED JUGLANDACEAE 66 Mandzuuria pähklipuu Juglans mandshurica 67 Hall pähklipuu Juglans cinerea ÕLIPUULISED OLECEAE 68 Pensilvaania saar Fraxinus pennsylvanica 69 Harilik saar Fraxinus excelsior 70 Harilik sirel Syringa vulgaris 71 Ungari sirel Syringa josikaea JALAKALISED ULMACEAE 72 Künnapuu Ulmus laevis 73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula 75 Ameerika haab Populus tremuloides 76 Hõbepappel Populus alba 77 Palsamipappel Populus balsamifera 78 Kanada pappel Populus x canadensis 79 Berliini pappel Populus x berolinensis 80 Raudremmelgas Salix pentandra 81 Rabe remmelgas Salix fragilis 82 Hõberemmelgas Salix alba
65 Harilik pöök Fagus sylvatica PÄHKLIPUULISED JUGLANDACEAE 66 Mandzuuria pähklipuu Juglans mandshurica 67 Hall pähklipuu Juglans cinerea ÕLIPUULISED OLECEAE 68 Pensilvaania saar Fraxinus pennsylvanica 69 Harilik saar Fraxinus excelsior 70 Harilik sirel Syringa vulgaris 71 Ungari sirel Syringa josikaea JALAKALISED ULMACEAE 72 Künnapuu Ulmus laevis 73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula 75 Ameerika haab Populus tremuloides 76 Hõbepappel Populus alba 77 Palsamipappel Populus balsamifera 78 Kanada pappel Populus x canadensis 79 Berliini pappel Populus x berolinensis 80 Raudremmelgas Salix pentandra 81 Rabe remmelgas Salix fragilis 82 Hõberemmelgas Salix alba
64 65. Julgans cinerea Hall pähklipuu 65 66. Freaxinus pensylvanica marsh Pensilvaania saar 66 67. Fraxinus excelsior Harilik saar 67 68. Syringa vulgris Harilik sirel 68 69. Syringa josikaea Ungari sirel 69 70. Ulmus leaevis Künnapuu 70 71. Ulmus glabra Harilik jalakas 71 72. Populus tremula Harilik haab 72 73. Populus tremuloides Ameerika haab 73 74. Populus alba Hõbe pappel 74 75. Populus balsamifera Palsamipappel 75 76. Populus x canadensis (p.x euroamericana) e
Mullastiku suhtes vajab täisvalgust. Mullastiku valgusnõudlik. Eelistab vähenõudlik, kuid eelistab suhtes vähenõudlik, viljakaid huumusrikkaid muldi. lubjarikast mulda. Annab põuakindel. Hästi arenenud tihe juurestik. rikkalikult juurevõsu. Eluiga kuni 300 aastat. VÕRDLUSTABEL – LIIK harilik hobukastan Aesculus hippocastanum PEREKOND jalakas Ulmus harilik hobukastan perekond jalakas Ladinakeelne Aesculus hippocastanum Ulmus, Ulmus glabra- harilik jalakas nimetus Kõrgus, m 25-30m 30-40m Võrsed ja tüvekoor hallikaspruun, plaatjas. Noored tüvekoor hallikasmust, sügavarõmelise korbaga.
Karvad esinevad lehe pearool, allküljel ja rootsudel. 68) Fraxinus excelsior harilik saar Lehed kitsad elliptilised paaritusulgjad 9-15. Serv jämesaagjas. Vähe karvased. Peaaegu rootsuta. Lehe allküljel pearoo alaosas valged karvad. 69) Syringa vulgaris harilik sirel Lehed munajad. Alus tavaliselt südajas võib olla ka sirge. Paljad. Terve servaga. 70) Syringa josikaea ungari sirel Lehed elliptilised, äraspidi lai, kiiljad. Serv terve. 71) Ulmus laevis künnapuu Lehed ovaalsed, ebasümmeetrilised. Üks lehe aluse pool teisest lühem. Serv kahelisaagjas. Alt pehmekarvane. Rood ei hargne kunagi kaheks. 72) Ulmus glabra harilik jalakas Lehed ovaalsed, veidi ebasümmeetrilised. Tipp terav. Jalakal on jalad all. Külgrood hargnevad sageli enne lehe serva jõudmist. 73) Populus tremula harilik haab Lehed ümmargused kuni ovaalsed. Serv laineliselt täkiline. Pealt ja alt rohelised
- Clematis "Tartu" - Clematis "Ekstra" - Clematis "Rüütel" - Clematis "Emajõgi" - Clematis "Valge daam" - Clematis "Rahvarinne" - Clematis "Kaunitar" - Clematis "Liisu" - Clematis "Pulmapäev" - Clematis "Piilu" - Clematis "Teksa" - Clematis "Reiman" - Clematis "Optimist" · 1-iduleheliste sektsiooni silla pool nurgas kasvavad: 1) Ulmaceae Ulmus minor põldjalakas 2) Iridaceae Iris tertorum Kaktus Iris. Hiina 3) Araceae Arisaema ciliatum var. Liubarnse võsund-tulivõha. Hiina 4) Liliaceae Lilium liilia 5) Poceaceae Miscanthus floridulus õiekas siidpööris. Jaapan, Tai · Botaanikaaia keskel oleval mäel kasvavad: 1) Violaceae Viola kannike "Rebecca" 2) Eriaceae Rhododendron yakushimanum jaku rodo 3) Epheddraceae Epherdra
vineeri, parketi, muusikariistade ja mööbli tootmiseks. · Lehed sobivad loomadele söödaks ja allapanuks, aga neist saab ka kummitaolist kautsukit. Harilik jalakas (Ulmus glabra) jalak, jallai, jalapuu, raid ·Jalakas on väga sarnane künnapuuga.Oksad on mõlemal looklevad, tüvi tume, lehed suured. · Jalaka lehed asetsevad omapäraselt: lehed paigutunud nii, et neile langeks võimalikult palju valgust.
Pealt tumerohelised, alt valkjas- või sinakasrohelised, Pearood nõrgalt karvane, paksemad kui harilikul sirelil, 6...10 cm pikad, 2...4 cm laiad. · Ungari sirel · Syringa josikaea Lehed ovaalsed Terava tipuga Üks lehe pool 1..2 cm lühem Leheserv kahelisaagjas, Lehe alumine külg pehmekarvane Külgrood hargnevad väga harva Lehed on 5...12 cm pikad ning 3...6 cm laiad. · Künnapuu · Ulmus laevis Ovaalsed Terava tipuga Tipp võib olla kolmehõlmaline Kahelisaagjas Enamik külgroodudest areneb kaheks Kare nagu liivapaber · Harilik jalakas · Ulmus glabra Ümar kuni ovaalne Laineliselt täkilise servaga Pika rootsuga Roots lehelaba juures lapik · Harilik haab · Populus tremula Lehed ümmargused kuni laimunajad Lühikese terava tipuga Peensaagja servaga
- 9-15 lehekestt - paaritu sulgjad - jämesaagja servaga - õrnalt karvased roodude juurest (süstjam) * Fraxinus pennsylvanica - pensilvaania saar - 5-9 lehekest - lehel pung pruun (elliptilisem) * Syringa vulgaris - harilik sirel - lehed munajad, terve servaga - paljad (südajas, teistmoodi tuhmid, ühtlaselt teravneva tipuga, alt sirge) * Syringa josikaea - ungari sirel - alt valkjas/ sinakas roheline - alt karvane - ripsmeline - kiilja alusega * Ulmus glabra - harilik jalakas - leht äraspidine, tipust kolmehõlmaline - leht nõrgalt ebasümmeetriline - pealt ja alt jäikade karedate karvadega! - enamik külgroodudest hargneb kaheks enne serva jõudmist! - jalakal jalad all! (tumeroheline, sujuv, ufonägo äraspidine sakiline, ülisirged siserood, võib-olla suur leht) * Ulmus laevis künnapuu - leht ovaalne - terava tipuga - tugevalt ebasümmeetriline - pehmekarvane - enamik roodudest ei hargne!
Pähklipuulised- Juglandaceae Juglans mandshurica mandzuuria pähklipuu Juglans cinerea hall pähklipuu Õlipuulised- Okeaccae Fraxinus pennsylvanica pensilvaania saar( lühirootsulised, roots on karvasem kui harilikul saarel) Fraxinus excelsior harilik saar Syringa vulgaris harilik sirel(lehed on munajad, sirge või südaja alusega , terveservalised , karvatud, terava tipuga) Jalakalised- Ulmaceae Ulmus glabra harilik jalakas(Lehed ovaalse kujuga või äraspidised, kergelt ebasümmeetriline, nii pealt kui alt on kaetud karedate karvadega, külgrood hargnevad enne lehe serva kaheks) Ulmus laevis künnapuu( rohkem ebasümmeetriline kui harilik jalakas, terava tipuga, ovaalne, kaheli saagjas, pealt sile alt pehme karvaga, külgrood on sirged ja lehe servani välja) Pajulised- Salicaceae
puidul ja sageli mitmel aastal järjest (küll mitte samal kohal). * Must pässik kasvab peamiselt kaskedel, jalakapässikut on seni leitud vaid asulates ja parkides vanadel jalakatel: harilikul jalakal (Ulmus glabra), künnapuul (U. laevis) ja ameerika jalakal (U. americana).7 Joonis 2: Must pässik. 3. Levik. Levinud laiemalt, kui arvata osati. Kahjustab Euroopas mitut liiki jalakalisi; meie parkides on leitud harilikult jalakalt ja künnapuult. Helsingis peetakse jalakapässikut levikult teiseks pargipuude kahjustajaks vahtratarjaku (Oxyporus populinus) järel. Seal olevat haiged koguni kolmandik vanadest jalakatest. Teateid selle seene kohta on
Karvad esinevad lehe pearool, lehekeste allküljel ja nende rootsudel. Syringa vulgaris – harilik sirel Lehed munajad, südaja või sirge alusega, terveservased, paljad, 5...12 cm pikad, 4...6 cm laiad. Varisevad tihti rohelistena. Syringa josikaea– ungari sirel Lehed elliptilised või äraspidilaikiiljad, terve, ripsmelise servaga, pealt tumerohelised, alt valkjas- või sinakasrohelised, pearood nõrgalt karvane, paksemad kui harilikul sirelil, 6...10 cm pikad, 2...4 cm laiad. Ulmus glabra – harilik jalakas Lehed ovaalsed, terava tipuga, tugevatel pikkvõrsetel lehed äraspidised, nõrgalt kolmehõlmased. Üks lehe pool teisest kuni 0,5 cm lühem, leheserv kahelisaagjas, lehed pealküljel väga karedate lühikeste karvadega, alt karekarvased, külgrood hargnevad sageli enne lehe serva jõudmist. Lehed on 8...16 cm pikad, 5...8 cm laiad. Ulmus laevis – künnapuu Lehed ovaalsed, terava tipuga, üks lehe pool teisest 1...2 cm lühem, leheserv kahelisaagjas,
Teades, et piletis on 5 juhuslikult valitud küsimust, leida tõenäosus, et eksamipiletis on 2 õppimata küsimust. 0,210385 11. Samadel tingimustel leida tõenäosus, et eksamipiletis on ülimalt 1 õppimata küsimust. 0,742484 12. Metsatüki (eralduse) pindala on 0,2 ha. Sellel eraldusel kasvab teiste puude hulgas 30 jalakat (Ulmus glabra). = 0,3 Leida tõenäosus, et ühel juhuslikult paigutatud proovitükil (0,002 ha) on 1 jalakas? 0,222245 13. Samadel tingimustel leida tõenäosus, et ühel proovitükil ei ole ühtki jalakat. 14. Samadel tingimustel leida tõenäosus, et ühel proovitükil on jalakaid 2 või rohkem. 0,037 Vastused: 1. 1/6 0,201 2. 0,683 0,179 3. 0,83 4. 0,087 5. 5 6. 0,718 0,488 7. 0,333 0,04 8. 0,251 9. 0,434 10. 0,210 11
opulus) harilik pihlakas (Sorbus pihlakas (Sorbus) roosõielised (Rocaceae) aucuparia) alamsugukond õunapuulised (Pomoideae Focke) arukask (Betula pendula) kask (Betula) kaselised (Betulaceae) punane tamm (Quercus rubra) tamm (Quercus) pöögilised (Fagaceae) harilik jalakas (Ulmus glabra) jalakas (Ulmus) jalakalised (Ulmaceae) harilik pärn (Tilia cordata) pärn (Tilia) pärnalised (Tiliaceae) maikelluke ehk piibeleht maikelluke maikellukeselised (Convallaria majalis) (Convallaria) (Convallariaceae) karulauk (Allium ursinum) lauk (Allium) laugulised (Alliaceae) kollane kuldtäht (Gagea lutea) kuldtäht (Gagea) liilialised (Liliaceae)
Kuulub õlipuuliste sugukonda; Madalad kuni kõrged puud 10-50m; või kõrged põõsad; Võra on munajas, elusvõra muutub aastate jooksul Saar Fraxinus laiovaalseks; Koor noortel puudel rohekas või hall, ka helepruun; vananedes muutub hallikaks, pruunikaks korbaks koorevagudega. Heitlehine, puud ja põõsad. Pungad Jalakas Ulmus vahelduvalt, kaherealiselt, võrsed sik-sakjad. Heitlehised puud või kõrged põõsad. Koor on hallikaspruun/ osadel valkjate peenete Vaher Acer triipudega. Võrsed sirged, peened kuni keskmise jämedusega, jäigad pungad vastakuti. Heitlehised keskmised ja suured puud.
Eestis kasvavatest lehtpuudest üks varjutaluvamaid. Külmakindel Puit kerge, valge, kasutatakse tisleritöödeks, vineeriks, mööbliks jne. Noorte puude koor sobib niinena sidumismaterjaliks. Harilik vaher Acer platanoides Võra tihe laimunajas. Vanemate puude tüvi kaetud tumehalli peenerõmelise korbaga. Õied meerikkad. Mahl suhkrurikas. Puit kollakas või punakas, sitke, vastupidav. Puitu võib kasutada siseviimistluses, mööbliks. Harilik vaher on laialt levinud haljastuses. Künnapuu Ulmus laevis Võra laiovaalne. Lehed ovaalsed, ebasümmeetrilised, sageli üks pool teisest lühem, kahelisaagja servaga, kaetud pehmemate karvadega. Juurestik hästi arenenud. Külmakindel, keskmise varjutaluvusega, mullastiku suhtes nõudlik. Puit väga väärtuslik. Harilik jalakas Ulmus glabra Tüvi silinderjas, koor hallikasmust sügavarõmeline. Lehed suured, ovaalsed, nõrgalt ebasümmeetrilised, karekarvased. Sageli külgrood hargnevad enne lehe serva jõudmist.
Pähklis 1-2 seemet. Viljad valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul. 6. Kasvunõuded: külmakindel. Mullastiku suhtes nõudlik. Väga suure varjutaluvusega. Hästi arenenud sammasjuurestik, väga tormikindel. Eluiga kuni 600 aastat. Annab palju kännuvõsu. 7. Kasutus: puit kerge, tema mõõtmed ei muutu, seetõttu väga hinnatud. Väga hea meetaim. Talub saastunud õhku, seetõttu levinud ka haljastuses. Harilik Jalakas (ulmus glabra) 1. Leviala: peaaegu kogu Euroopa, Väike-Aasia. 2. Suurus: 30-40 m, tüve läbimõõt kuni 1 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra tihe, lai, silinderjas või laiuv. Noorelt kooniline. Tüvekoor hallikasmust, sügavarõmelise korbaga. Noored võrsed jämedad, looklevad, mustjaspruunid, tihedalt tumekarvased. 4. Lehed ja pungad: Pungad mustjaspruunid, tömbi tipuga, roostevärvi karvadega. Lehed
kõrval kaks väiksemat külgpunga, pungad vastastikku. Lehed suured. Õitseb mais enne lehtede puhkemist. Paljuneb kergesti seemnetest, aga ka kännuvõsust. Noorelt kasvab kiiresti. Võib saada 150- 200a vanaks. Juurestik hästiarenenud, külgjuured hästi areneud ja hargnevad. Külmakindel, varjutaluv, mullastiku suhtes nõudlik, eriti mullaniiskuse suhtes (kuivadel ei kasva). Puit kollakas või punakas, sitke, vastupidav. Talub hästi kärpimist. Künnapuu Ulmus laevis 20-30 m kõrge puu. Võra laiovaalne. Lehed ovaalsed, ebasümmeetrilised, sageli üks pool teisest lühem, kahelisaagja servaga, kaetud pehmemate karvadega kui har. Jalakal. Õitseb enne lehtede puhkemist aprillis-mais, õied kimbuna lühivõrsetel. Seemned idanevad kiiresti, annab kännuvõsu. Noores eas kiirekasvuline. Võib saada 300-400a. Juurestik hästi arenenud. Külmakindel, keskmise varjutaluvusega, mullastiku suhtes nõudlik
Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega. Õitseb aprilli lõpus, viljad valmivad juuni keskpaigas, vili kuni 2,5 cm läbimõõduga karvadeta kileja tiivaga. Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikult hajusalt ja väikesearvuliselt üle Eesti lehtpuu enamusega puistutes. Üldareaal Euroopast kuni Uuraliteni, kasvades jõgede ja ojade lammidel. Tüve koor hallikaspruun, õhukeste plaatidena. Võrsed peened, pruunid, karvased või paljad. Pungad tumepruuni- ja kollakaspruunikirjute soomustega, lehepungad teravkoonilised, õiepungad munajad, suuremad
Pajude (Salix) liikidest on osa põõsaid, osa aga kasvab kas vahel või enamasti puuks. Puuks kasvavaid pajusid nimetatakse ka remmelgateks. Kaskedest (Betula) on samuti osa liike põõsad, osa puud. Puude hulka arvatuist on mitmed sellised, mis väga sageli kasvavad pigem põõsana näiteks verev kontpuu, harilik paakspuu, harilik kadakas. 5 3. Eesti pärismaiste puuliikide nimestik Perekond jalakas (Ulmus) · harilik jalakas (Ulmus glabra) · künnapuu (Ulmus laevis) Perekond jugapuu (Taxus) · harilik jugapuu (Taxus baccata) Perekond kadakas (Juniperus) · harilik kadakas (Juniperus communis) Perekond kask (Betula) · arukask (Betula pendula) · sookask (Betula pubescens) Perekond kikkapuu (Euonymus) · harilik kikkapuu (Euonymus europaeus) Perekond kontpuu (Cornus) · verev kontpuu (Cornus alba) Perekond kuusk (Picea) · harilik kuusk (Picea abies)
Õied- üksikult lehekaenaldes, palju, kellukjad, pikad, roosakad Viljad- munajas, karvane kupar, ümarate seemnetega Lilleseades kasutatakse edukalt kimpude valmistamisel, kuna taim püsib kaua värse MUSTIKAS Vaccinium Mullastik- happelist pinnast Niiskus- Valgus- varju Haljastusväärtus- Mõned liigid on haljastusliku tähtusega Puu võra- Lehed- lihtlehed Õied- valged, roosad, väikesed Viljad- punane, must või sinine söödav mari JALAKAS Ulmus Mullastik- Niiskus- Valgus- varjutaluvad Haljastusväärtus- Kasutatakse palju. Näiteks parkides Puu võra- Lehed- saagjaservaga, lihtlehed, ebasümmeetriline lehelaba Õied- sarikas, kahesugulised, väikesed, pruunikad Viljad- pähklike, ümbritseb kilejas lennutiib PAPPEL Populus Mullastik- Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- Kasutatakse palju, kuna annavad kiiresti haljastusefekti, suvel seemnete valmimise ajal risustavad ümbrust Puu võra- Lehed- Lihtlehed, suured, vahelduvad
Haavast valmistati vanasti haabjaid (paat). Vanasti vooliti haavast lusikaid, kulpe (toidunõusid). Praegu hindab haaba paberitööstus (töötlemiseks kulub vähem kemikaale). Parim tikkude valmistamiseks, kuna puit ei ole rabe. Haavast valmistatakse saunalavasid(ei aja välja vaiku, istumisel ei tundu kuum ega konarlik. Vanad haavad rikastavad metsas elustikku (on elutähtsates sidemetes kümnete linnuliikidega). 2. Jalakas (Ulmus) Eesti kaks looduslikku liiki on Harilik jalakas ja Künnapuu. Levik mõlemal üle Eesti. Suuremate puude kõrgus üle 36m. Mõlema liigi eluiga ulatub 300 aastani. Jalaka lehe vasak ja parem pool on eri suurusega. Hariliku jalaka lehe ülapind on karedalt karvane, künnapuu oma on sile. Õitsevad maikuu alguses, vili valmib juulis. Ohtlik vaenlane on tõbi ,,jalakasurm". Künnapuust tehti vanasti kvaliteet lookasid. Tänapäeval kasutatakse jalakat hoonete
Nuluõli valmistatakse puu okastest, mis püsivad puul kauem kui Eesti kodumaiste okaspuude omad, 8...11 aastat. Kuid huvitav on ka nii siberi kui palsaminulu koor. See sisaldab arvukalt vaigumahuteid. Kes ei usu, see mingu puu juurde, otsigu üles mõni muhk tüvel ja vajutagu: sealt väljub kleepuv vaik. Seda vaiku kasutatakse nulupalsami tootmiseks. Vähem kasutamist on leidnud ka nulu kerge puit. Eelkõige tehakse temast paberit. Harilik jalakas. Harilik jalakas (Ulmus glabra) on jalakaliste sugukonda kuuluv suur lehtpuu, Eestis pärismaine. Kasvab kuni 40 meetri kõrguseks ja tüve ümbermõõt võib ulatuda 7 meetrini ja eluiga küündida 500 aastani. Tema lehtede iseloomulikuks tunnuseks on 14-20 paari külgroodusid ja keskroo suhtes veidi ebasümmeetrilised poolmed. Jalakas on väga sarnane künnapuuga. Mõlemate puude oksad on looklevad, tüvi tume ja lehed suured. Kui jalaka võrsed on ka suve teisel poolel kaetud tihedalt pehmete karvadega, siis
Õitseb mai-juuni, vili valmib september-oktoober. · Haljastuses kasutatakse nii vabakujuliste kui pügatavate hekkidena, pargiteede ääristamiseks, alleede ja lilleaedade kujundamiseks, sobivad istutada nii grupiti kui eksponeerida ka üksikpõõsastena. Tavaline ilupõõsas taluaedades. · Puit väga tihe ja kõva, halvasti lõhestatav. Lülipuit violettpruun, selgesti eristuv maltspuit kollakas- või punakasvalge. 68. Harilik jalakas (Ulmus glabra) ja künnapuu (Ulmus laevis) Ulmus glabra - Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Eesti hajusalt. Jalakas kasvab meil salumetsas kuni 2530 m kõrguse puuna. Võra on tihe ja lai. · Lehed ovaalsed, terava tipuga, tugevatel pikkvõrsetel lehed äraspidised, nõrgalt kolmehõlmased. Üks lehe pool teisest kuni 0,5 cm lühem, leheserv kahelisaagjas, lehed pealküljel väga karedate lühikeste karvadega, alt karekarvased, külgrood
Eestisse sissetoodud. 5-6m kõrgune püstine põõsas või madal puu. Päiksepaisteline kasvukoht, talub linnatingimusi, õhusaastet, kärpimist. Lehed munajad, südaja alusega, terveservalised, paljad, 5- 12cm pikad. Õied koondunud suurtesse pööristesse, lillad, sinised, valged, lõhnavad tugevasti, õitseb mai-juuni. Kupar pruunikas, sees 2 seemet. Puit väga kõva ja tihe. Kasutatakse haljastuses. 68. Harilik jalakas ja künnapuu Harilik jalakas: Ulmus glabra Levinud Euroopas, Väike-Aasias. Eestis kodumaine. Kõrgus 25-30m. Valguslembene aga kasvab ka poolvarjus. Lehed ovaalsed, terava tipuga, üks lehe pool teisest kuni 0,5cm lühem, leheserv kahelisaagjas, pealt ja alt karekarvane, külgrood harenevad enne leheserva, 8-16cm. Õied kahesugulised, kimbuna õisikus, tuultolmlejad. Vili tiibjas pähklike. Puit pruun, keskmiselt kõva ja tihe. Puitu kasutatakse mööblitöötsuses. Künnapuu: Ulmus laevis Levinud Euroopas
o Loomasöödana kasutatavaid taimi nagu ristikud (Trifolium) ja lutsernid (Medicago). Selts Rosales - roosilaadsed seltsi piiritlemine põhineb täielikult mol.andmetel Sug. Hõbepuulised Elaeagnaceae o p. Hippophae astelpaju Sug. Kanepilised Cannabaceae o Cannabis sativa- h. Kanep o Cannabis indica- india kanep o Humulus lupulus humal Sug. Jalakalised Ulmaceae o (Ulmus spp.) Sug. Nõgeselised Urticaceae o (Urtica spp.) Sug Morsaceae mooruselised o Morus alba mooruspuu o Ficus carica h. Viigipuu Sugukond Rosaceae roosõielised o eluvormid varieeruvad, sageli puittaimed o kibuvitsad ja roosid - perekond Rosa o h. pihlakas (Sorbus aucuparia) õunapuu (Malus domestica), pirnipuu (Pyrus communis), vaarikad ja murakad (Rubus spp.)
muutub peaaegu mustaks, ilus muster tuleb veel paremini nähtavale ja puit muutub ülikõvaks ning miski ei suuda talle enam kahju tekitada. Selline puit on eriti hinnatu puidukunstnike poolt. Tamme kasutatakse veel laialt kauni mööbli, parketi ja vineeri tegemiseks, kuulsad on tammepuust vaadid. Paljud vees olevad ehitised on tehtud tammest, sest tema puit peab vees kaua vastu. 88. Harilik jalakas ja künnapuu Jalakas Ulmus glabra on väga sarnane künnapuuga. Oksad on mõlemal looklevad, tüvi tume, lehed suured. Kuid tähelepanelikult vaadates võib märgata ka erinevusi. Jalaka võrsed on ka suve teisel poolel tihedalt pehmete karvadega kaetud, siis kui künnapuu oksad on juba siledad ja läikivad. Selle tunnuse järgi on neil hea ka talvel vahet teha. Kuid suvel piisab lihtsalt nende lehtede katsumisest. Jalaka lehed on nii pealt kui alt karedakarvalised. Seda on tunda,
Talub linnatingimusi, õhusaastet, kärpimist, on tuulekindel ja dekoratiivne liik. Eelistab lubjarikast ja päikeselist kasvukohta. Haljastuses kasutatakse nii vabakujuliste kui pügatavate hekkidena, pargiteede ääristamiseks, alleede ja lilleaedade kujundamiseks, sobivad istutada nii grupiti kui eksponeerida ka üksikpõõsastena. Tavaline ilupõõsas taluaedades. 62. Harilik jalakas ja künnapuu Harilik jalakas (Ulmus glabra Huds.) [glábra] 25-30 m kõrguseks kasvav, tiheda ja laiuva võraga kodumaine puu, kasvab hajusalt üle kogu Eesti laialehiste segametsade koosseisus. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad,
Talub hästi (s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku Juurestik hästi arenenud, seetõttu ka tormikindel. kärpimist. Hinnatud on mitmed mõjutavate tegurite kompleksiga) Raievanus 100-130 a., maksimaalne vanus 150- dekoratiivsed vormid, eriti punaselehised. metsamaade 250(300) a. Puit on väärtuslik, tugev ja Künnapuu Ulmus laevis kogumit. Seega määratakse kasvukohatüüp dekoratiivne. Ka saare puit on nii nagu 20-30 m kõrge puu. Võra laiovaalne. Lehed tunnuste kompleksi alusel. Peamised tunnused tammepuitki rõngassooneline ja ovaalsed, 5-12 cm pikad, 3-6 cm laiad, millest juhindutakse on muld, veereziim,
osa oma väärtusest, siis tamm muutub vees üha hinnalisemaks: ta muutub peaaegu mustaks, ilus muster tuleb veel paremini nähtavale ja puit muutub ülikõvaks. Sellist peaaegu kahjustamatut puitu nimetatakse mustaks tammeks. Tamme puitu kasutatakse mööbli-, parketi- ja vineeritööstus, kuulsad on tammepuust vaadid. Koort ja pahka tarvitati varem ka meditsiinis ning värvainete ja tindi saamiseks. Harilik jalakas (Ulmus glabra). Esineb eestis üksikute puistudena ja pargipuudena. Lülipuiduline puu, maltspuit on kitsas ja hele, lülipuit punakas- või tumepruun. Lülipuit maltspuidust kergelt eristatav. Aastarõngad hästi eristatavad, säsikiired kitsad ja puidus selgesti eristatavad andes lõikele omapärase tekstuuri. _____________________________A. Roos______________________________ 22 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________
Eestis levib leht- ja segametsades segus tamme ja saarega, sageli II rindes. Vahtra puhtpuistusid on Eestis vaid ca 40 ha. Puit kollakas või punakas, sitke, vastupidav. Puitu võib kasutada siseviimistluses (põrandad, trepid, uksed jne), mööbliks. Harilik vaher on laialt levinud haljastuses. Talub hästi kärpimist. Hinnatud on mitmed dekoratiivsed vormid, eriti punaselehised. Künnapuu (Ulmus laevis) 20-30 m kõrge puu. Võra lai-ovaalne. Lehed ovaalsed, 5-12 cm pikad, 3-6 cm laiad, ebasümmeetrilised, sageli üks pool teisest lühem, kahelisaagja servaga, kaetud pehmemate karvadega kui har. jalakal. Õitseb enne lehtede puhkemist aprillis-mais, õied kimbuna lühivõrsetel. Tiibvili ca 1,5 cm läbimõõdus, seeme asub tiiva keskel. Seemned idanevad kiiresti. Annab kännuvõsu
Vastupidav putukkahjustustele. Näitajad : Tihedus 550..880 kg/m3 Tõmbetugevus pikikiudu 165 Mpa Survetugevus pikikiudu 38..58 MPA Kõvadus radiaalpinnal 400..610 Janka Saarepidu kasutusala : Mööbli valmistamisel massiivpuiduna ja spoonina Ehituses parkettpõrandate valmistamiseks, seinapaneelidena, uksed. Tarbekupade valmistamiseks Spordiriistade valmistamiseks, tennisereketid, hokikepid, odad, vibud . Jalakas (Ulmus glabra) Värvus : Maltspuit kollakas Lülipuit pruunikas punakas Lülipuiduline, rõngasooneline puuliik Puit kõva, sitke, suhteliselt raske Vastupidav niiskuskahjustusele Kergesti töödeldav ja viimistletav Näitajad : Tihedus 550..670 kg/m3 Tõmbetugevus pikikiudu t8 Mpa Survetugevus pikikiudu 34..56 Mpa Kõvadus radiaalpinnal 510 Janka Kasutusalad : Mööbli valm. Massiivpuiduna ja spoonina.
Eelistab lubjarikast ja päikeselist kasvukohta. Haljastuses kasutatakse nii vabakujuliste kui pügatavate hekkidena, pargiteede ääristamiseks, alleede ja lilleaedade kujundamiseks, sobivad istutada nii grupiti kui eksponeerida ka üksikpõõsastena. Tavaline ilupõõsas taluaedades. Sorte on aretatud ca 1000. Mõned neist: 'Andenken an Ludwig Späth'; 'Charles Joly'; 'Congo'; 'Ester Staley'; 'Katherine Havemeyer' 62. Harilik jalakas ja künnapuu Harilik jalakas (Ulmus glabra Huds.) 25-30 m kõrguseks kasvav, tiheda ja laiuva võraga kodumaine puu, kasvab hajusalt üle kogu Eesti laialehiste segametsade koosseisus. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega
Eesti 27 ohustatud ja haruldase metsakoosluste loend sisaldab peamiselt laialehiseid kooslusi loo- ja lammialadel, salumetsi ja soometsi (11, 12; lisa X). Eestis on laialehised metsad oma levila põhjapiiril ning viljakamate muldade puistud on enamasti põldudeks raadatud. Suured loodusmetsade alad on kuivendatud ja seetõttu muutunud haruldasteks. Laialehised kooslused nagu tamme (Quercus robur), pärna (Tilia cordata), vahtra (Acer platanoides), jalaka (Ulmus glabra) ja saare (Fraxinus excelsior) puistud, põlismetsad ja lodumetsad on määratletud kui kõrgeima prioriteediga elupaigad, mida tuleks kaitsta, säilitada ning majandada väga hoolikalt. Tänapäeval peavad näiteks kõik metsakuivenduse projektid läbima keskkonnamõjude hindamise, et vältida loodusväärtuste, sealhulgas haruldaste ja ohustatud metsakoosluste edasist hävimist. Loometsi väga õhukesel, kuid viljakal mullal peetakse samuti prioriteetseteks elupaikadeks,
Toimeained on mürgised ja tekitavad lihaste halvatuse, mistõttu paeluss ennast soolte seinte küljest lahti laseb. Mõnel pool 39 Põhja-Norras ja Mandzuurias kasutati risoomi toiduks, ilmselt laguneb mürk ületalve hoidmisel. ANGERVAKS Filipendula ulmaria; nime päritolu: filum niit, pendulus rippuv; ulmaria jalakalehine, sõnast ulmus jalakas. Sugukond roosõielised. Kasvukoht: soised alad, luhad, jõe-, järve-, oja- ja kraavikaldad, metsaservad, puisniidud, lodumetsad, raiesmikud, vahel massiliselt. Eelisteb niiskeid ja märgi läbivoolulisi viljakaid muldi. Angervaks on kuni 1,5 m kõrge, roomava risoomiga püsik. Vars tihedalt lehistunud, sooniline, alaosa puitub. Lehed suured, 10-25 cm pikad, katkestunult sulgjad, pealt tumerohelised, tipmine leheke teistest suurem ja hõlmine
annaabi.ee 
