Teiste tähenduste kerge ülevaatamine võib asjasse mõningast selgust tuua. Tants oli üks varasemaid kummardamise vorme, võimalik, et võime tõttu seksuaalset erutust tekitada. Kristlaste poolt mahavaikutud nähtavasti Bonifaciuse nõudmisel 742 pKr ja anglosaksi sõna lac tähendab religioosset ühendatud mittepatust tseremooniat ja tantsu. Lac on teine silp anglosaksi sõnas "abielu" ja seda kasutatakse tänapäevalgi. Võimalik kanditaat viljapuule võib olla leedripuu. "Kuradipuu" on leedri rahvapärane nimetus, mis käibib ka edasi, seda halva põlemise tõttu. Leedrit seostatakse nõidusega, tema nimi pärinevat slaavi hohlist- tühjus- on ise sünonüüm naise susuelunditele. Leedripuu õite ja marjade kasutamine veiniks, Odini joobumuslik põhi diest on teada-tuntud. Kirik suhtus nõidusesse kui põhiliselt naiste nähtusesse, võrreldes "kuradipuuga", mis on tulenenud naise suguorganitest hakkab selle ruuni tähendust üha rohkem seostama vulvaga
Viljad: tiibviljad noorelt punased, 3...4 cm pikad, tiivad teravnurga all kokkukasvanud, kaetud näärmekarvadega, 1000 seemne kaal 50 gr., IX-X. Tore põua- ja külmakindel liik haljastuses. Talub varju ja pügamist. Noorelt aeglasekasvuline, hiljem kasvukiirus suureneb. Puidust valmistatakse muusikariistu, mööblit , taarat, väikevahendeid. Paljundatakse seemnetega, annab ka juurevõsu. 21. Kuradipuu ja harilik luuderohi Mandzuuria araalia e. kuradipuu (Aralia elata (Miq.) Seem.) [eláta] Meil kasvab tavaliselt 3-4 m kõrguse mitme tugeva tüvega põõsana, kodumaal Venemaa Kaug-Idas, Korea poolsaarel ja Kirde-Hiinas ka kuni 10 m kõrguse puuna. Tüvi(ed) tugevasti ogalised. 1830. Võrsed: suure säsiga, tugevad, kaetud tugevate ogadega. Lehed: okste tippudesse kinnituvad kolmetisulgjad, kuni 100 cm pikkused liitlehed, lehekesed jämesaagja servaga, peaaegu istvad, piklikmunajad, kuni 13 cm pikad ja kuni 6 cm laiad.
Lihtsulgjad (ühelisulgjad) liitlehed jaotatakse omakorda kahte rühma: paaritusulgjad ja paarissulgjad. Paaritusulgjad liitlehed on näiteks harilikul saarel, mille ühisele rootsule kinnituvad vastakute paaridena lehekesed ja leherootsu tipus on üksik leheke. Paarissulgjate liitlehtede puhul on lehekesi paarisarv, nagu näiteks suurel läätspuul. Kahelisulgjal (liitsulgjal) liitlehel kinnituvad pearootsu sulgjatele külgharudele omakorda enamasti paaritusulgjad lehekesed (nt. kuradipuu). Lehelaba kirjeldatakse ka lehelaba alust, tippu, leheserva, roodumist, lõhestatust, karvasust jm iseloomustades. Lehelaba alus võib olla ümardunud (sookask), südajas (harilik pärn) vm. Lehetipp on tavaliselt teritunud, terav, tömp, ümardunud, põgaldunud vm kujuga. Lehe serv võib olla terve, laineline, peen- kuni jämesaagjas, jämesaagjas, tihti kahelisaagjas, peenogalt saagja servaga, ripsmeline, täkiline vm. Mõnel liigil võib lehelaba tipuosas serv olla saagjas,
..4 cm pikad, tiivad teravnurga all kokkukasvanud, kaetud näärmekarvadega, 1000 seemne kaal 50 gr., IX-X. Tore põua- ja külmakindel liik haljastuses. Talub varju ja pügamist. Noorelt aeglasekasvuline, hiljem kasvukiirus suureneb. Puidu erikaal 0,45...0,47 gr/cm³, valmistatakse muusikariistu, mööblit , taarat, väikevahendeid. Paljundatakse seemnetega, annab ka juurevõsu. Mõned sordid: 'Aureo-variegatum'; 'Cuspidata' ('Cuspidatum'); 'Nanum'; 'Rubrum'; 'Variegatum'; 21. Kuradipuu ja harilik luuderohi Mandzuuria araalia e. kuradipuu (Aralia elata (Miq.) Seem.) Meil kasvab tavaliselt 3-4 m kõrguse mitme tugeva tüvega põõsana, kodumaal Venemaa Kaug-Idas, Korea poolsaarel ja Kirde-Hiinas ka kuni 10 m kõrguse puuna. Tüvi(ed) tugevasti ogalised. 1830. Tunnused: Võrsed: suure säsiga, tugevad, kaetud tugevate ogadega. Lehed: okste tippudesse kinnituvad kolmetisulgjad, kuni 100 cm pikkused liitlehed,
Lihtsulgjad (ühelisulgjad) liitlehed jaotatakse omakorda kahte rühma: paaritusulgjad ja paarissulgjad. Paaritusulgjad liitlehed on näiteks harilikul saarel, mille ühisele rootsule kinnituvad vastakute paaridena lehekesed ja leherootsu tipus on üksik leheke. Paarissulgjate liitlehtede puhul on lehekesi paarisarv, nagu näiteks suurel läätspuul. Kahelisulgjal (liitsulgjal) liitlehel kinnituvad pearootsu sulgjatele külgharudele omakorda enamasti paaritusulgjad lehekesed (nt. kuradipuu). Lehelaba kirjeldatakse ka lehelaba alust, tippu, leheserva, roodumist, lõhestatust, karvasust jm iseloomustades. Lehelaba alus võib olla ümardunud (sookask), südajas (harilik pärn) vm. Lehetipp on tavaliselt teritunud, terav, tömp, ümardunud, põgaldunud vm kujuga. Lehe serv võib olla terve, laineline, peen- kuni jämesaagjas, jämesaagjas, tihti kahelisaagjas, peenogalt saagja servaga, ripsmeline, täkiline vm. Mõnel liigil võib lehelaba tipuosas serv olla saagjas,
annaabi.ee 
