Arukask (Betula pendula Roth) Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meie metsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Arukask on mitmeaastane ühekojaline heitlehine lehtpuu. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad. Võrsed on paljad, punakaspruunid ja on kaetud vahatäpikestega, mis eristavad teda sookasest. Arukasel on kolmnurksed või rombjad, harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Heleroheliste lehtede pikkus on 47 ja laius 2,54,5 cm. Pikkvõrsetele kinnituvad arukase lehed vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Lehed on
muistendid ja laulud. Oma soojust lisab juurde õhukeste kaselehtede õrn kohin. Kask on valgusnõudlikumaid lehtpuuliike ja seetõttu ei suuda ta varjus kasvada. Puhtkaasikud saavutatakse hooldusraiega. Kaske võib nimetada ka linnapuuks. Taludes üsna hästi saastunud õhku, kasutatakse kaske haljastuses.. Eriti hinnatud on mitmed arukase teisendid, vormid ja sordid. Erilaadse puidu ja tüve järgi tuntakse maarja- ehk karjala kaske. Omapärase võra kujuga on pikkade ja rippuvate okstega arukask ehk leinakask, vihmavarju- kujulise võraga ning püramiidja võraga arukask. Huvitava välimusega on ka lõhisleheline ja punaseleheline arukask. Eesti arukaskede vanus võib ulatuda 150 aastani. Siiski küünib vanimate kaskede eluiga üle paarisaja aasta. Esikohal võiksid praeguste andmete järgi olla Põnda kask Saaremaal ja Mäletjärve kask Tartumaal. Nende kaskede vanust on hinnatud koguni 250-le aastale. Jämedaimaks kaseks on Siiruse kask Võrumaal, mille ümbermõõduks on 390cm
Arukask Arukask on meie tavaline lehtpuu. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Tänu tema ilusale välimusele on ta paljude eestlasete üks lemmikpuid. Arukask võib kasvada kuni 35 meetri kõrguseks ja kuni 150 aastaseks. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust tehakse vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Puidust võib toota ka sütt ja äädikat. Okstest tehakse
Ma valisin selle puu sellepärast, et ma ka ise olen kunagi istutanud ja kasvama pannud mitu arukaske. Ma olin siis umbes 12-aastane. See oli tore töö ja mulle meeldisid need istikud. Ma räägingi järgnevalt teile lühidalt arukasest, siis kus ta levib ja suuremad kasvukohad, ning milleks teda kasutatakse. Lõpuks on ka tabel kokkuvõtliku osaga. 4 Arukask (Betula pendula Roth., sünonüüm Betula verrucosa) on kase perekonnast. Metsa, kus arukask on arvukaim puuliik, nimetatakse kaasikuks. Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meiemetsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Arukask on mitmeaastane ühekojaline heitlehine lehtpuu. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad
peal võivad olla pesad. (koos hoolitseda teiste emas lindude eest) munadega) • Konkurendid- kuna puukoristajaid on Eestis väga palju, siis linnud konkureerivad üksteisega. (Toidu suhtes) Ja samuti ka konkureerivad nt isas linnud emas linnu pärast. Arukask Abiootilised tegurid Biootilised tegurid Temperatuur- talub väga hästi nii Inimmõju- inimesed rajuvad puid maha ning arukaske saab kasutada väga sooja kui ka külma. On külmakindel paljudeks otstarveteks. Valgus- Väga valgusenõudlik, varjus Konkurents- puude väljalangevuse
..........2 1. RAVIMTAIMED....................................................................................................3 1.1 Ravimtaimede kogumine.......................................................................................3 1.2 Ravimtaimede kuivatamine...................................................................................4 1.3 Ravimtaimede säilitamine......................................................................................5 2. ARUKASK..............................................................................................................6 ARUTELU..........................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................8 RAVIMTAIMED Ravimtaime keemiline koostis varieerub olenevalt kogutavast taimeosast, taimekasvu-ja
ÕITSEB VILJAD VARISEVA VILJAKND SEEMNEAA VALMIVAD D VUSE STA ALGUS H. MÄND Juuni algul Teise aasta Järgmisel 25-30 novembris kevadel H. Sügisel Kevadel Mai algus KADAKAS H. KUUSK Mai lõpp Oktoobri novembris 35-40 lõpp H. aprill juuni Iga aasta JALAKAS ARUKASK mai Valmib juuli 20-25 3 aasta tagant lõpus- augusti algul KÜNNAPU Aprilli-mai juuni Iga aasta U SOOKASK mai Augusti lõpp 2 aasta tagant SARAPUU Märtsis- Augu...
Arukask Referaat 2010 Sisukord: 1. Arukase üldiseloomustus LK.3 2. Õied ja paljunemine LK.4 3. Lehed. LK.4 4. Tüvi ja juurestik LK.5 5. Arukase vili LK.5 6. Levik ja kasvukohad LK.6 7. Koht ökosüsteemis LK.6 8. Kasutamine LK.7-8 9. Vaenlased LK.9 10. Karjala kask LK.9-10 11. Huvitavat LK.10 10. Kasutatud kirjandus LK.11 2 Arukask Arukask (Betula pendula Roth.) on lehtpuuliik kase perekonnast. Metsa, kus arukask on arvukaim puuliik, nimetatakse kaasikuks. Kaski on Eestis neli liiki. Soo- ja arukask on puud, vaeva- ja madalkask aga põõsakujulised kased.Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meie metsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu,
Kokkuvõte aru ja sookasest Kased uuenevad hästi looduslikult .Mõlemad kased paljunevad hästi seemneliselt , eriti arukask . Arukask õitseb Aprillis-mais . Viljad valmivad Juuli lõpus või augustis .Varisevad sügisel .Sookask õitseb Mais arukasest hiljem .viljad valmivad suve lõpul .Varisevad suvel .Vilja kandvus iga 2 aasta tagant .Seened on kerged ja väikesed ja nad lendavad kaugele .Paljunevad ka vegetatiivselt sookased on enamasti kännuvõsu tekkelised .Arukask kasvab parasniisketel viljakatel muldadel ega talu kõrget põhjavett .Sookask on levinud niisketel ja vähe viljakatel muldadel
Siirdesoo, Vilsandi rahvuspark ja salumets Annaabi.com Saiaspetspets Sisukord Siirdesoo Salumets Vilsandi rahvuspark Tänan tähelepanu eest Salumets Saiaspetspets Sisukord · Tingimused salumetsa elukoosluseks · Puud · Arukask · Rohurinde taimed · Imetajad · Linnud · Salumetsa taimede tolmlemine Tingimused salumetsa elukoosluses · Salumetsa muld · Puurinne · Põõsarinne · Puhmarinne · Rohurinne · Samblarinne Puud · Arukask -Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. · Hall lepp -Halli lepa käbidest tehtud tõmmis on heaks vahendiks kõhulahtisuse ·
KASK Eestikeelne nimetus: arukask Ladinakeelne nimetus: Betula pendula Muud nimetused: European birch, English birch, common birch (ingl. k.), Weissbirke, Sandbirke, Gemeine Birke (saksa k.), bouleau commun (prants. Sugukond: kaselised (Betulaceae) Liikide arv perekonnas: 35 liiki Areaal: Euraasia Puuliigi üldkirjeldus: arukask kuulub Eesti kolme kõige tavalisema puuliigi hulka. Arukask kasvab 20-25m kõrguseks. Oksteta silindrilise tüve kõrgus on kuni 15m, tüve läbimõõt on 0,3- 0,8m. Oksad vanematel puudel pikalt rippuvad. Noortel puudel koor valge, hiljem mustjas. Arukask on valgusnõudlik lehtpuu. Kasepuit on tugev ja elastne. Värvilt kreemikasvalge. Tekstuur on peen ja läikiv. Kasepuit on ilmastikule vähe vastupidav, samuti vastuvõtlik puiduseente ja putukate kahjustusele. Mehhaanilised omadused: puidu tihedus on 600-700 kg/m3 Puit on vastupidav löökkoormusele
................. 6 Eluiga........................................................................................................... 7 Hall Lepp......................................................................................................... 8 Kirjeldus....................................................................................................... 8 Levila ja kasvukoht....................................................................................... 8 Arukask........................................................................................................... 9 Kirjeldus....................................................................................................... 9 Paljunemine................................................................................................ 10 Levik ja kasvukohad................................................................................... 11 Harilik Tamm..........................
· Salumetsademullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. ·Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Inimtegevuse mõju · salumetsadele Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. · Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks. Taimestik Puurinne- valgepöök , arukask, harilik tamm, pärn, vaher, saar, jalakas , haab ja kuusk. Põõsarinne - paakspuu, mage sõstar,harilik sarapuu, kuslapuu, türnpuu, lodjapuu, toomingas, pihlakas ja viirpuu. Rohurinne :koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmsõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets- hariputk. Samblarindele : kähar salusammal,metsakäherikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. Arukask (Betula pendula)
4.Millistes kasvukohatüübid kultiveeritakse kevadel varem, millised hiljem? Miks? Kevadel kultiveeritakse kuivad ja kiiresti kuivavad kasvukohad esimesena sambliku ja pohla liivmuldadel ning leesikaloo ja kastikuloo paepealsetel ja rähkmuldadel. Kuivemas kohas on idanemine ja kasvamaminek kehvem. Niiskemaid kasvukohti saab hiljem kultiveerida. 5.Millised puuliigid kultiveeritakse kevadel varem ja millised hiljem? Miks? Puuliikidest esimestena kultiveeritakse lehised, arukask ja mänd. Need puuliigid on :valgusnõudlikud, varapuhkevad ja neid kultiveeritakse kuivadesse kasvukohtadesse. Hiljem kultiveeritakse kuuske, tamme, saart jne. Neid puuliike kultiveeritakse niiskematele kasvukohtadele, kui eelnimetatuid. 6.Millistel muldadel on otstarbekas metsa külvata ja millistel istutada? Viljakatel muldadel on mõtekas istutada ja kehvematel muldadel külvata. Viljakal mullal tekib meeletu rohukasv ja külvi tõusmed hukkuvad. 7. Kirjelda lapikülvi. Kasutatakse 2.-4
· Kask (arukask) Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike , mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust teha vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pääsikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. Põõsarinne: · Pihlakas Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks
Boniteet 3-4 Peapuuliik: mänd, kuusk, tamm Puhmarinne: pohl Rohurinne: angerpist, lamba-aruhein, punane-aruhein, sulg- aruluste, langus helmikas, mets kastik, verev kurereha, lillakas, lubikas, hobumadar, värv madar, maikelluke, kevadine seahernes, sinilill, mägi tarn, vesihaljas tarn, ussilakk, värv varjulill, võsaülane Samblarinne: metsakäharik, laanik, palusammal Laanemetsad Jk- jänesekapsa KKT Parasniisked, kahkjad mullad, happelised mullad.. Peapuuliik: kuusk ja arukask on võimalik kasvatada ka tammikuid. Alusmetsas iseloomulik laanemetsale on pihlaks. Boniteet 1a-1 Puhmarinne: mustikas, pohl Rohurinne: jänesekapsas, jänesesalat, metskastik, kuldvits, laanelill, leseleht, lillakas, metsmaasikas, karvane piiphein, sinilill, kolmissõnajalg, naistesõnajalg, ohtenesõnajalg, sõrm tarn, võsaülane Samblarinne: harili-ja lainjas kaksikhammas, metsakäharik, laanik, palusammal, turbasammal Sl-sinilille KKT Parasniisked pruun mullad või karbonaat mullad.
Laanemetsad Keskkonnatingimused laanemetsas: · Viljakas ja niiske muld. · Lubjavaene muld. · Tüüpiline puuliik on kuusk. · Alustaimestik on vaheldusrikas · Puud paiknevad tihedalt ning metsas on hämar · Temperatuurierinevused on öösel ja päeval väikesed. Laanemets Jänesekapsa-mustikakuusik Pikasilla lähistel. Foto A. Palo. Rinded · Puurinne: harilik kuusk, harilik mänd, arukask, harilik haab, harilik tamm · Põõsarinne: harilik sarapuu, harilik pihlakas, paju · Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold · Rohurinne: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, metsülane, kurereha Loomaliigid laanemetsas · Selgroogsed imetajad: Valgejänes Orav Pruunkaru Hunt Linnud Must kärbsenäpp Pöialpoiss Käbilind
Saku Gümnaasium MODIFIKATSIOONILINE MUUTLIKKUS ARUKASE NÄITEL Uurimistöö Autor: Sten Kangilaski 11 B Saku 2011 Sissejuhatus Tee ma ,, Modifikatsiooniline muutlikkus arukase lehtede näitel" e es märgiks on uurida, kuidas muutub arukase lehelaba pikkus. Uuri misobjektiks on ühe arukase lehed ning antud kase lehtede pikkused. Taustinfo Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud. Oma soojust lisab juurde õhukeste kaselehtede õrn kohin. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetu...
elupaika. Nojah, aga raba on ju ka soo - selle viimane arenguaste, pealegi kasutatakse murdeti neid sõnu sageli risti vastupidises tähenduses: kohanime - raba kannab tegelikult madalsoo, mingi raba nimes on aga - soo. Ja mis seal ikka arutada, on ju ammu teada, et madalsoodes kasvavad sookask ja madalkask, rabades enamasti vaevakask. Kui raba südames siiski asja hoolikamalt uurida, tuleb välja, et seal kasvavate üksikute igerike sookaskede hulgas leidub sageli ka mõni arukask. Ja need kaks liiki on siin aasta ringi väga hästi eristatavad: arukase viimaste aastate võrsed on tihedalt kaetud vahatäppidega ja katsumisel karedad; sookaskede võrsed seevastu on tavaliselt selgelt karvased. Metsas saab neid kahe kase parimaid eristamistunnuseid kasutada vaid noortel, kuni mõnemeetristel puudel või vesivõsudel. Suurte puude oksad hõõrduvad tuules üksteise vastu, kulutades maha karvad ja siludes laiali vahatäpid. Kuid rabas kasvab ka suuri arukaski
kontrastsed. 4 Kui suur on analüüsitud põllul enamlevinud mulla osatähtsus kogu Eesti maafondist ja haritavast maast (%) ning milline on selle mulla peamine levikuala Eestis? Gleistunud kahkjas leetunud muld on enam levinud Ida-, Kesk- ja Edela-Eestis. Anda põhjendatud soovitused antud põllumassiivi metsastamiseks. Antud mullatüübile (eelkõige gleistunud kahkjale leetunud mullale) on sobilik segapuistu. Puurindes domineeriks arukask, rohkesti esineks ka kuuske ja halli leppa, kohati segus saar ja jalakas. Vahel saab enamuspuuliigiks ka haab. Need mullad on parimad kõvalehtpuude kultiveerimiseks. Naadi kasuvukohatüüp, puistute boniteediga Ia-I. Istutamiseks sobiksid kuusk, arukask, hübriidhaab, maarjakask või tamm. Harilikul tammel on head omadused raske, kõva, tugev ja kulumiskindel puit. Ligikaudne boniteet 5
rühma. Muld laanemetsas Iseloomulikud on keskmise sügavusega ja sügavad leetunud mullad, sageli ka gleistunud. Viljakas muld on kujunenud savikatel moreenidel, liivsavimoreenidel. Valitsevad keskmised niiskustingimused. Lubjavaene Huumusrikas Kõduhorisont on õhuke, huumushorisont karbonaatsel lähtekivimul tuse. Aineringe on kiire. Puurinne Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme. Arukask Arukask Harilik tamm Harilik haab Kuusk Vajab viljakat mulda, kuid vähe valgust. Eestis levikult kolmandal kohal (I mänd, II kask). Puudub jäme sügavale tungiv peajuur. Võra tihe, okkad ja oksad paiknevad tihedalt Õitseb suve alguses. Esmaskäbid on nagu punased küünlad kuusepuul. Käbid valmivad ühe aastaga. Mis kuuske kahjustab? Juurepess see on seen, mille niidistik saab alguse kuuse vigastatud tüvel. Levib tüvest edasi juurtesse
Miks? Kõige varem kultiveeritakse varakult sulavate ja kiirestikuivavate muldadega alad- sambliku ja pohla kasvukohatüüp liivmuldadel ning leesikaloo- ka kastikulootüüp paepealsetel ja rähkmuldadel.Niiskema ja raskema mullaga kasvukohad jäävad kevadel hilisemale kultiveerimisele. 5.Millised puuliigid kultiveeritakse kevadel varem ja millised hiljem?Miks? Esimesena vajab kultiveerimist valgusnõudlike varapuhkevate kolmik:lehised, arukask ja mänd.Nemad on ka liigid, mida tuleb kultiveerida ruttu kuivavatesse kasvukohtadesse, eelkõige harilik mänd kõige kuivematesse ja kehvematesse kasvukohtadesse, edasi arukask. Hilisemalt kultiveeritavate puuliikide hulkka kuuluvad hiljem puhkevad harilik kuusk, ebatsuuga, tamm ja saar.Nendega kultiveeritavad alad sulavad ja tahenevad kevadel ka hiljem, sealsed mullad on ka niiskemad ja seega puudub hilisem põuaoht. 6.Mis on koridorkultuurid,kuhu tehakse?
DENDROLOOGIA PÕHIMÕISTED Käesoleva õppematerjali eesmärgiks on anda ülevaade põhilistest mõistetest, mida on vaja teda dendroloogilise kirjanduse kasutamisel ja puu ja põõsaliikide tundmaõppimisel. Dendroloogias puudub kahjuks terviklik õppematerjal ja seetõttu on vajalikud mõisted laiali erinevates raamatutes ja artiklites. Loodud õpiobjekti abil on võimalik mõisteid paremine käsitleda ja lihtsustada õpilaste iseseisvat õppimist. Dendroloogia on teadus puittaimedest, nende omadustest ja kasutamisvõimalustest.Tegemist on osaga süstemaatilisest botaanikast. Liikide kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu suunatud lehtedele, võrsetele ja pungadele, õite osatähtsus on palju väiksem kui süstemaatlises botaanikas. Põhjuseks on see, et paljud puuliigid hakkavad õitsema alles 30-40 aastaselt või veelgi hiljem ja mitmed liigid ei õitse mitte igal aastal. Dendroloogiat võib defineerida kui teadust, mis uurib ja käsitleb puu- ja põõ...
Viljakas ja niiske muld Lubjavaene muld Alustaimestik on vaheldusrikas Puud paiknevad tihedalt ning metsas on hämar Temperatuurierinevused on öösel ja päeval väikesed. Puurinne: harilik kuusk, harilik mänd, arukask, harilik haab, harilik tamm Põõsarinne: harilik sarapuu, harilik pihlakas, paju Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold Rohurinne: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, metsülane, kurereha Samblarinne: harilik palusammal, harilik laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal Selgroogsed imetajad: Valgejänes, orav, pruunkaru, hunt Must kärbsenäpp
Looniit Karl Eensaar Madis Anton Kaspar Konist sept. 2012 Sissejuhatus Looniit- loopealne, alvar ja aru. Lääne-, Loode- ja Põhja-Eestis. Aluskivimiks on lubjakivi Taimkate Kidur, kuid väga liigirikas Palju käpalisi, haruldasi õistaimi Samblad ja samblikud Kadakas, arukask, mänd jt. Loomastik Spetsiifilist loomastikku pole alvaritel välja kujunenud Kariloomad Haruldased putukad Närilised Vähe varjupaiku suurematele loomadele Linnud( kiivitaja, punajalg-tilder, kanepilind, kivitäks) Tekkimine peamiselt sekundaarse tekkega kujunenud kunagistest põldudest karjatamise tõttu vähesel määral on primaarseid loodusid, mis on kujunenud maakerke tagajärjel merest kerkinud maale
erilised kinnitusvahendid Tugedele toetuvad n roos, taralõng Ronijuurte abil kinnituvad n harilik luuderohi Väänduvate vartega taimed n lõhnav kuslapuu Leherootsude abil kinnituvad n elulõng Väänlate e köitraagude abil kinnituvad n viinapuu Puude rühmitamine kasvukõrguse alusel Ülikõrged puud- üle 50m n ranniksekvoia, hiidsekvoia Kõrged puud- 36...50m n harilik kuusk, euroopa lehis Keskmised kõrgusega puud- 26...35m n arukask, harilik tamm, serbia kuusk Madalad puud- 16...25m n harilik hobukastan, hall lepp, torkav kuusk Väga madalad puud- 6...15m n harilik kadakas, harilik pihlakas Puude rühmitamine eluea pikkuse alusel Väga pikaealised- vanus 500 ja enam aastat, n harilik tamm, suurelehine pärn Pikaealised- vanus 200...500 aastat, n harilik kuusk, harilik pärn Keskmise elueaga- vanus 100...200 aastat, n arukask, harilik hobukastan Lühiealised- vanus 50...100 aastat n,
Pruun turbasammal 2. Sookask 6. Lillakas turbasammal 3. Harilik jõhvikas 7. Harilik turbasammal 4. Punane turbasammal 8. Vaevakask 4. Nimeta 6 Eesti pärismaist puuliiki: 1. Harilik tamm 4. Harilik paakspuu 2. Harilik kuusk 5. Arukask 3. Harilik mänd 6. Sookask 5. Mille järgi otsustame, et seen on söödav? Välimuse peame tundma seeni! 6. Miks on oluline tunda, arvestades teie personaalset õpitavat eriala, mürgiseid taimi Eestis? Kuna minust võib saada bioloogiaõpetaja, siis on eluliselt oluline, et õpetaksin enda õpilasi õigesti mürgiseid taimi tundma. 7. Millised tingimused valitsevad loometsas (muld, niiskus)? Nimeta 4 tüüpilist taimeliiki.
suurem osa maakonnast on männikute all Hiiu maakonnas. Harilik kuusk (Picea abies) on igihaljas okaspuuliik kuuse perekonnast.Harilik kuusk on Eesti ainus looduslik kuuseliik ning leviku järgi kolmas puuliik metsades. Kuused katavad umbes 17,6 % Eesti metsamaadest. Arukask (Betula pendula Roth.) on lehtpuuliik kase perekonnast. Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meie metsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Taimed Pohl - on hõredate männimetsade taim. Tema marjade hea maitse üle ei vaidle ilmselt keegi. Kuid pohlamarjad ei ole lihtsalt hea maitsega, vaid ka heade omadustega. Pohlamarjades on inimese jaoks parim suhkrute ja hapete tasakaal. Peale selle leidub pohlades
Laanemets (MustlaNõmme Järvamaal) 5. rühm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Üldinfo Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest Eestis on laanemetsad levinud peamiselt Kagu Eestis, PõhjaEestis, Lõuna Eestis ning LoodeEesti Laanemets kuulub arumetsade sekka, mis moodustavad Eesti riigimetsadest umbes 60...70 % Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tinigmused koosluse tekkimiseks ja püsima jäämiseks Muld peab olema viljakas ja niiske Päikesevalgust vähe Temperatuuride erinevused päeval ja öösel on minimaalsed Laanemetsades valitsevad keskmised niiskustingimused...
Eesti Metsad Gregor Kutateladze Tallinna Tehnikagümnaasium 2016 Sisukord Sissejuhatus Sissejuhatus 1.1. Eesti Eestimetsadest metsadest 2.2. Männikud Männikud 3.3. Kuusikud Kuusikud 4.4. Kasemetsad Kasemetsadehkehkkaasikud kaasikud 5.5. Metsade Metsadetüübid tüübid 6. Kokkuvõte Kasutatud allikad Kasutatud allikad Sissejuhatus Metsa näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Ligi pool Eesti maismaast on mets (51 %). Eesti metsades kasvab ja elab üle 20 000 liigi elus organismi. 1.Eesti metsadest Kogu metsadest moodustuvad : männikud 32% kuusikud 16% kaasikud 32% segametsad 20% 2.Männikud Enamiku moodustavad männid. Eestis kasvab vaid harilik mänd. Harilik mänd on Eesti metsade levinuim puu. 1976. a. kaitseala Viljandis. 3. K...
Tüsedamatel 160-170 ts ha-1 Looduslikud rohumaad õhematel 5 ts ha-1 Tüsedamatel 11-12 ts ha-1 Boniteet Leostunud mulla puistu boniteet 60 hp, koreserikkamatel ja kergema lõimisega 40-45 hp. Koreserikka rähkmulla boniteet on õhematel muldadel umbes 25 hp, tüsedamatel umbes 50 hp sõltuvalt ka korese- ja huumussisaldusest. Kastikuloo kasvukohatüübi puistute boniteet on III- IV. Põllumassiivi metsastamine Koreserikka rähkmulla puurindesse tekib mänd, kuusk ja arukask. Põõsarinne tõenäoliselt sarapuust, kadakast, kuslapuust ja türnpuust. Kujunevad kastikuloo kasvukohatüübi puistud. Võib metsastada, kuid metsad tuuleõnad, kuivas karbonaatses keskkonnas haigestuvad kergesti. Sanitaar- ja hooldusraided on olulised, et vältida haigestumist ja putukate rüüstet. Leostunud ja leetjate muldadega alale tekivad metsastumise korral algul lehtpuud hiljem domineerivad kuusk, vähem mänd ja arukask. Alusmets hõre kuni keskmise tihedusega. Need
Salumetsad asuvad viljakal maal. Mullad on viljakamad kui mistahes teises metsatüübis. See loob soodsad tingimused eriti paljudele taimeliikidele. Mitmekesine taimestik loob omakorda tingimused liigirikka loomastiku jaoks. Suurem osa meie salumetsadest on kuuse-salumetsad. Rohkesti on metsi, kus enamuspuuliigiks on arukask, kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Salumetsa puud võivad moodustada isegi kaks puurinnet. Ülemises puurindes võivad olla näiteks kased, haavad, alumises kuused. Tavalisemad põõsad on sarapuu ja toomingas. Põõsarinne on väga liigirohke. Alustaimestusse kuuluvad sinilill, ülased, kopsurohi, kevadine seahernes, maikelluke. Niiskemates metsades on külluslikult sõnajalgu. · saluilmelised segametsad,
Laanemets Rinded Laanemetsas Puurinne Arukask (Betula pendula Roth) Harilik mänd (Pinus sylvestris L.) Harilik kuusk (Picea abies) Harilik tamm (Quercus robur L.) Harilik haab (Populus tremula L.) Põõsarinne Sarapuu Paju Pihlakas Puhmarinne Kanarbik
Juuretõmmist kasutatakse munasarjapõletiku ja kasvajate ravimiseks. Värskeid puruksmuljutud lehti tarvitatakse välispidiselt verejooksu peatamiseks, haavadele, mädakoldeile ja põletuskohtadele panemiseks, aga ka reumaatiliste valude puhul. Värske mahl on sõrme mädapõletiku, nahatuberkuloosi, kõrva- ja silmapõletiku mõjus ravivahend. Suurtes annustes tarvitamine võib põhjustada menstruatsiooni ära jäämist ja meestel impotentsust. Arukask Betula pendula Arukask on laialt levinud Euroopa metsavööndis. Kasvab puis- ja aruniitudel, segametsades, teeäärtel ja kuivemal pinnasel saludena- kaasikutena. Parkides ja majaõuedes kasvatatakse teda paljude aedvormidena. Arukask on kas puu või põõsas. See kaseliste sugukonda kuuluv puu võib kasvada kuni 25 m kõrguseks. Noorte arukaskede koor on pruun. Täiskasvanud arukase valge koor on kaetud mustade
SAUNAD JA NENDE AJALUGU Mp - 16 Monika Lepp Veroonika Viskov Väimela 2018 SAUNA TUTVUSTUS JA AJALUGU 70 - 100 kraadi Kuumad kivid Muistsete eestlaste pühapaik Pärineb kolmandast aastatuhandest Euroopasse jõudmine Kreeklastest meresõitjad Suhtlemise koht Terviseprobleemid Stressiteraapiavahend SAUNAKOMBED JA -TAVAD Sauna ehitamine Puhas pesu Saunalise õnn Soola viskamine Kuni esimese lumeni Hingedepäev SAUNA KASULIKKUS Põletab kaloreid Mõjutab südant Toob sügavama ja rahuliku une Puhkus ja suhtlus Lõdvestab lihaseid Puhastab mürkainetest Puhastab nahka Vabastab stressist Aitab migreeni puhul SAUNALISE TÄHTSAM TÖÖVAHEND. Kuuma niiske õhk Vihalöögid eemaldavad Masseeriv toime Kaseviht (arukask) Lõhnataimed (meliss, piparmünt jt) Kuumas vees leotamine Viha külmutamine ...
Paju · Pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude ja põõsaste perekond. · Pajusid on maailmas ligikaudu 400 liiki, nad kasvavad peamiselt põhjapoolkeral, eriti parasvöötmes. · Pajud võivad olla madalad põõsad või ka suured puud · Puuks kasvavate pajude nimetuseks on ka remmelgas. · Kasutatakse peamiselt ilupuuna ning ravimtaimena Kask · Kased on lehtpuud, neid on maailmas vähemalt 30 liiki, Eestis kasvab 4 pärismaist kaseliiki: arukask, sookask, madal kask, vaevakask · Kase õied on koondunud silindrikujulisteks õisikuteks: urbadeks. · Kasutatakse peamiselt söe , äädikhappe , tõrva, luudade, vihtade tootmiseks, ravimtaimena ning vineeri-, mööbli- ja suusatööstustes. Kasutatud allikad · http://bio.edu.ee · https://et.wikipedia.org/wiki/ · www.miksike.ee Tänan Kuulamast
Laelatu puisniit TÕNIS KLAASMÄGI R A N N O VAA R I K M Ä E SANDER KARRO GERT KALDMÄE Asub Virtsu lähedal Laelatul. Kasutusel on olnud juba sajandeid. Kõrgemad kohad vabanesid vee alt umbes 2000 aastat tagasi. Puisniidul asub nii Eesti kui ka Põhja-Euroopa kõige liigirikkam taimekooslus. Kaitse alla võeti see ala osaliselt 1939. aastal. Liigid Loomadest elavad niidul metskits, metssiga, metsnugis, mink, rebane, kährik ja põder. Nähtud on ka ilvest ja talvel hunti. 546 liiki soontaimi 107 liiki sammaltaimi, 14 neist kuuluvad helviksammalde hõimkonda 35 liiki maismaatigusid 60 liiki pesitsevaid linde 2/3 Eestis looduslikult kasvavatest käpalistest Puisniidul elab mitmeid suurliblikate(418), ämblike, kärsaklaste(84) ja jooksiklaste liike. Niidul puuduvad dominantliigid. 76 liiki ruutmeetri kohta Kasvutingimused Lubjarikkad mullad Asub õhukese pinnak...
Nedrema puisniit Üldiselt Puisniit on regulaarselt niidetava rohukamaraga hõre looduslik puistu. Eestis on puisniidud rohkem levinud Lääne-Eestis ja saartel. Inimesed kasutavad peamiselt heina tegemiseks ja loomade karjatamiseks. Tuntumad niidud on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit. Puisniidu oluliseks omaduseks on suur liigirikkus. Puisniidu kooslused Taimed- valge tolmpea , kaunis kuldking , erinevad sõrmkäpaliigid , laialehine neiuvaip , harilik käoraamat , tõmmu käpp, mets-õunapuu , tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist, härghein Loomad- kasetriibik, leethiir, juttselg hiir, kärp, nirk, metskits, kährik, halljänes, rebane, põder, arusisalik, rästik, nastik, vaskuss, kärnkonn Putukad- mosaiikliblikas, sõõrsilmik, vareskaera-aasasilmik, eremiitpõrnikas Limused- vasakkeermene pisitigu, luha pisitigu Linnustik...
rahvaste metshaldjapärimust. Pärimuse juures on väga palju erinevaid nüansse ja tõlgendusi, millega nõustuda või mitte. Täpselt sama raske on leida vastust küsimusele miks on läänemeresoome rahvastel just selline pärimus ning miks on vaja metsa eksimist seletada metshaldjate tegevusega. Sellegipoolest on tegu ääretult huvitava valdkonnaga, millega soovin kindlasti põhjalikumalt tutvuda. 5 Kristi Salve. 6 Madis Arukask. Eksimine vadja ja setu rahvakultuuris ning folkloorse etteantuse osa selles. Sator. Artikleid usundi- ja kombeloost 2 2003. Arvutivõrgus: http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator2/Eksimine.html Kasutatud kirjandus 1. Aino Laagus. Metshaldjauskumus uurimisobjektina. Sator. Artikleid usundi- ja kombeloost 6 2007. Arvutivõrgus: http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator6/5ainolaagus.pdf 2. Kristi Salve
Oma käänulisest, üksikust ning lühikesest eluteest hoolimata suutis Peterson väga palju saavutada. Rohkem, kui enamik kirjanike. Võib vaid unistada, mida oleks ta veel teha suutnud, kui talle oleks eluaega rohkem antud olnud. Tema hariduse ja eestluse väärtustamine on eeskujuks meile kõigile. Anna-Liisu Arukask 11.A
Eesti metsad • Okasmetsad – põhja pool – kuusikud, männikud • Lehtmetsad – lõuna pool – kaasikud, lepikud • Segametsad – okaspuud ja lehtpuud • Loodusmetsad – looduslikud • Majandusmetsad – istutatud, hooldatud. • Põlismets – inimtegevusest oluliselt ürgmets Eestile on omased ka hiiemetsad Metsloomad Eesti metsades http://lemmik.postimees.ee/3307831/eesti-metsad-kubisevad-looma Metsarinded Puurinne - Harilik mänd, arukask Põõsarinne – sarapuu, magesõstar Puhmarinne – kanarbik, pohl Rohurinne – jänesekapsas, sinilill, kilpjalg Sambla ja samblikurinne –
Klass- päriskaheidulehelised Selts- Sugukond- araalialised Perekond- luuderohi Liik- harilik luuderohi (Hedera helix L) Rahvuspärased nimed: jooksvarohi, ehvei, eefeu, aknavääne Kasutusala: Mõnedel andmetel on teda keedetud õlles luuhaiguste ravimiseks. Taime mahl on olnud tõhus vahend täide vastu, kuid ka mürgine, nahka väga tugevasti ärritav. 3) Riik- taimed Hõimkond- katteseemnetaimed Klass- kaheidulehelised Selts- pöögilaadsed Sugukond- kaselised Perekond- kask Liik- arukask (Betula pendula) Rahvuspärased nimed: arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik Kasutusala: Koort kasutatakse naha parkimisel. Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas. Haljastuses kasutatakse lisaks harilikule mitmeid dekoratiivseid vorme. Okstest tehakse luudasid ja saunavihtu. Tohust tehakse määrdeõlisid. On ravimtaim: pungi on kasutatud sapi-, uriini- ja higierituse soodustamiseks, liigesevalude, krampide, maohäirete ja kopsutuberkuloosi korral, lehti uriinierituse
Euraasia polaarrebane, kanarbik, kukemari põhjaosas lumekakk, polaarhunt vaevakask Okasmets Parasvööde Parasvöötme Leetmullad Pruunkaru, hunt, põder, Mänd, kuusk, lehis, jahedam osa kobras, soobel, saarmas arukask, nulg, pohl, mustikas, samblikud Sega- ja Parasvööde Parasvöötme Pruunmullad Metssiga, punahirv, Tamm, vaher, lehtmets soojemad ja metsnugis, pesukaru, sarapuu, nulg, lepp,
PALUMET S EMÜ 2014 ÜLDISELOOMUSTUS Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud Nimetus tuleneb paluka e. pohla nimest Levinud parasniisketel liivastel lubjavaesetel muldadel Levinud peamiselt Kagu ja LõunaEestis Ideaalsed metsad matkamiseks ja loodusturismiks TAIME D Puurinne: harilik mänd, harilik kuusk, arukask Põõsarinne: peaaegu et puudub. Võivad kasvada harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, kanarbik Rohurinne: kidur ja liigivaene. Harilik jänesekapsas, palu härghein, leseleht, kilpjalg, mitmed kõrrelised Samblarinne: pidev ja tihe. Harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. LOOMA D Ilves Kodukakk Pruunkaru Valgejänes Kaelushiir Rebane Siil Käbilind
Õuetund kevade teemal Õpetaja jagab õpilased 4-liikmelisteks rühmadeks ja annab igale rühmale ka termomeetri. Õpetaja näitab ette, kuidas seda ka kasutatakse. Töölehe täitmist alustatakse klassis, vahepealsed ülesanded tehakse kooli ümbruses ja tund lõpetatakse klassis. Enne õue minemist vaadatakse terve tööleht üle, kas kõik on arusaadav. Tunni lõpus kogunetakse klassi, kus õpetaja näitab talle saadetud pilte seinal. Arutletakse, kas määramised on läinud õigesti. Vaja minevad vahendid: Tööleht, kirjutusvahendid, värvilised pliiatsid, nutiseadmed (telefon või tahvelarvuti). Klass: 4. Eesmärgid: Õpilane... tuletab meelde kevadega seonduvat õpib kasutama termomeetrit arendab informatsiooni leidmise oskust Internetist arendab vaatluse läbiviimis oskuseid arendab sotsiaalseid oskuseid ...
toiduobjektiks on talle Toitub segatoidulised, kelle menüüs valgejänes. Tiinus kestab 60- pisinärilistest, moodustavad valdava osa 75 päeva. Pojad sünnivad väiksematest taimed ja raiped.Tiinus vältab aprillis või mais. lindudest. tavaliselt 7-9 kuud. Harilik kuusk Puurinne Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Arukask Harilik mänd Harilik kadakas Põõsarinne Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne Harilik pihlakas on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Harilik vaarikas Pohl Puhmarinne Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast,
Laululindude seas on tavalised metsvint ja lehelinnu liigid. Kevadöödel võib sageli kuulda salumetsas ööbikut. Suuremate metsloomadest on salumetsas tavalisemaid metssiga, samuti põder, metskits, valgejänes, mäger. Imetajatest elutseb salumetsas eriti ohtralt hiiri ja karihiiri, kes on loomtoidulised. 5 Puud ja põõsad: Suurem osa meie salumetsadest on kuusesegametsad. Rohkesti on metsi, kus enampuuliigiks on arukask, kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Põnev salumets on laialehine mets. Siin kasvavad viljakatel lubjarikastel muldadel lopsakad saared, pärnad, tammed. Nende seas ka kuuski ja kaski. Põõsastest on levinum sarapuu, kuslapuu, näsiniin jt. Ühel hektaril, võib kasvada kuni 10 erinevat puuliiki. Puurinne on liigirikas. Põõsarinne on samuti liigirikas. Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, sealhulgas põõsastest mage sõstar
Palumets 1. Millistest liikidest antud kooslus koosneb? a. Taimed a.i. Puurinne a.i.1. Harilik mänd a.i.2. Harilik kuusk a.i.3. Arukask a.ii. Põõsarinne a.ii.1. Harilik kadakas a.ii.2. Harilik vaarikas a.ii.3. Harilik pihlakas a.iii. Puhmarinne a.iii.1. Pohl a.iii.2. Harilik mustikas a.iii.3. Kanarbik a.iv. Rohurinne a.iv.1. Harilik jänesekapsas a.iv.2. Palu-härghein
Soojanõudlikkuse ja külmakindluse üle saab otsustada ka liikide geograafilise leviku järgi. Soojanõudlikkuse ja külmakindluse järgi võib meil enamtuntud puuliigid jaotada järgmistesse rühmadesse: I - vähese soojanõudlikkusega, täiesti külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -50 kraadi ja isegi madalamale (harilik mänd, harilik kadakas, soo- ja arukask, hall lepp, harilik kuusk, harilik haab, siberi nulg). II - keskmise soojanõudlikkusega, e. külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -35 kraadi: har. pihlakas, har. toomingas, must lepp, har. tamm, har. pärn, har. vaher, har. saar, har. jalakas ja künnapuu, sarapuu, har. elupuu. III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -25 kraadi: har
· Lehe tipp-teritunud · Lehe serv-hambuline · Lehelaba-lihtleht Harilik haab Populus tremula L. · Lehelaba kuju-ümar · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-lihtleht Must lepp Alnus glutinosa · Lehelaba kuju-äraspidimunajas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-tömp · Lehe serv-tipuosas kahelisaagjas, alusel terve · Lehelaba-lihtleht Arukask Betula pendula Roth. · Lehelaba kuju-rombjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-teritunud · Lehe serv-kahelisaagjas · Lehelaba-lihtleht Harilik näsiniin Daphne mezereum L. · Lehelaba kuju-mõlajas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-tömp · Lehe serv-terve · Lehelaba-lihtleht Harilik pukspuu Buxus sempervirens · Lehelaba kuju-ovaalne · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-tömp
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
