Arukask (Betula pendula Roth) Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meie metsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Arukask on mitmeaastane ühekojaline heitlehine lehtpuu. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad. Võrsed on paljad, punakaspruunid ja on kaetud vahatäpikestega, mis eristavad teda sookasest. Arukasel on kolmnurksed või rombjad, harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Heleroheliste lehtede pikkus on 47 ja laius 2,54,5 cm. Pikkvõrsetele kinnituvad arukase lehed vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Lehed on...
Ma olin siis umbes 12-aastane. See oli tore töö ja mulle meeldisid need istikud. Ma räägingi järgnevalt teile lühidalt arukasest, siis kus ta levib ja suuremad kasvukohad, ning milleks teda kasutatakse. Lõpuks on ka tabel kokkuvõtliku osaga. 4 Arukask (Betula pendula Roth., sünonüüm Betula verrucosa) on kase perekonnast. Metsa, kus arukask on arvukaim puuliik, nimetatakse kaasikuks. Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meiemetsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Arukask on mitmeaastane ühekojaline heitlehine lehtpuu. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad...
Arukask Arukask on meie tavaline lehtpuu. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Tänu tema ilusale välimusele on ta paljude eestlasete üks lemmikpuid. Arukask võib kasvada kuni 35 meetri kõrguseks ja kuni 150 aastaseks. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust tehakse vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Puidust võib toota ka sütt ja äädikat. Okstest tehakse...
Oma soojust lisab juurde õhukeste kaselehtede õrn kohin. Kask on valgusnõudlikumaid lehtpuuliike ja seetõttu ei suuda ta varjus kasvada. Puhtkaasikud saavutatakse hooldusraiega. Kaske võib nimetada ka linnapuuks. Taludes üsna hästi saastunud õhku, kasutatakse kaske haljastuses.. Eriti hinnatud on mitmed arukase teisendid, vormid ja sordid. Erilaadse puidu ja tüve järgi tuntakse maarja- ehk karjala kaske. Omapärase võra kujuga on pikkade ja rippuvate okstega arukask ehk leinakask, vihmavarju- kujulise võraga ning püramiidja võraga arukask. Huvitava välimusega on ka lõhisleheline ja punaseleheline arukask. Eesti arukaskede vanus võib ulatuda 150 aastani. Siiski küünib vanimate kaskede eluiga üle paarisaja aasta. Esikohal võiksid praeguste andmete järgi olla Põnda kask Saaremaal ja Mäletjärve kask Tartumaal. Nende kaskede vanust on hinnatud koguni 250-le aastale. Jämedaimaks kaseks on Siiruse kask Võrumaal, mille ümbermõõduks on 390cm...
(koos hoolitseda teiste emas lindude eest) munadega) • Konkurendid- kuna puukoristajaid on Eestis väga palju, siis linnud konkureerivad üksteisega. (Toidu suhtes) Ja samuti ka konkureerivad nt isas linnud emas linnu pärast. Arukask Abiootilised tegurid Biootilised tegurid Temperatuur- talub väga hästi nii Inimmõju- inimesed rajuvad puid maha ning arukaske saab kasutada väga sooja kui ka külma. On külmakindel paljudeks otstarveteks. Valgus- Väga valgusenõudlik, varjus Konkurents- puude väljalangevuse...
· Lehelaba kuju-ümar · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-lihtleht Must lepp Alnus glutinosa · Lehelaba kuju-äraspidimunajas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-tömp · Lehe serv-tipuosas kahelisaagjas, alusel terve · Lehelaba-lihtleht Arukask Betula pendula Roth. · Lehelaba kuju-rombjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-teritunud · Lehe serv-kahelisaagjas · Lehelaba-lihtleht Harilik näsiniin Daphne mezereum L. · Lehelaba kuju-mõlajas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-tömp · Lehe serv-terve · Lehelaba-lihtleht Harilik pukspuu Buxus sempervirens · Lehelaba kuju-ovaalne · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-tömp...
* Paakspuu Droog Koor (kogutakse varakevadel enne lehtimist). Põhitoime kõhtu lahtistav. Kergendab roojamist hemorroidide korral ja pärast kirurgilisi operatsioone Peamine kasutus kõhulahtistajana kanget või lahjat vesitõmmist. Ei tohi kasutada värskelt kogutud või äsjakuivanud koort, võib esile kutsuda gastriidinähud. Lasta seista umbes aasta või kuumutada tunnike 100 kraadi juures. * Arukask ja sookask Droog kasutatakse pungi ja lehti. Harva ka kasetõrva. Toime Lehtedel ja pungadel antibakteriaalne toime, uriini- ja higieritust soodustav, kuseteede põletike vastane. Lehtede toime on ohutu, pungad ärritavamad, võivad omada pikaldasel kasutamisel kõrvaltoimet. Tõrv on põletikuvastane. Mahl üldtugevdava toimega. Kasutamine seespidiselt lehtedest valmistatud vesitõmmisena. Pungade tõmmiseid kasutatakse halvasti paranevate ja põletikuliste haavade korral kompressina...
Saku Gümnaasium MODIFIKATSIOONILINE MUUTLIKKUS ARUKASE NÄITEL Uurimistöö Autor: Sten Kangilaski 11 B Saku 2011 Sissejuhatus Tee ma ,, Modifikatsiooniline muutlikkus arukase lehtede näitel" e es märgiks on uurida, kuidas muutub arukase lehelaba pikkus. Uuri misobjektiks on ühe arukase lehed ning antud kase lehtede pikkused. Taustinfo Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud. Oma soojust lisab juurde õhukeste kaselehtede õrn kohin. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetu...
Arukase üldiseloomustus LK.3 2. Õied ja paljunemine LK.4 3. Lehed. LK.4 4. Tüvi ja juurestik LK.5 5. Arukase vili LK.5 6. Levik ja kasvukohad LK.6 7. Koht ökosüsteemis LK.6 8. Kasutamine LK.7-8 9. Vaenlased LK.9 10. Karjala kask LK.9-10 11. Huvitavat LK.10 10. Kasutatud kirjandus LK.11 2 Arukask Arukask (Betula pendula Roth.) on lehtpuuliik kase perekonnast. Metsa, kus arukask on arvukaim puuliik, nimetatakse kaasikuks. Kaski on Eestis neli liiki. Soo- ja arukask on puud, vaeva- ja madalkask aga põõsakujulised kased.Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meie metsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu,...
·Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Inimtegevuse mõju · salumetsadele Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. · Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks. Taimestik Puurinne- valgepöök , arukask , harilik tamm, pärn, vaher, saar, jalakas , haab ja kuusk. Põõsarinne - paakspuu, mage sõstar,harilik sarapuu, kuslapuu, türnpuu, lodjapuu, toomingas, pihlakas ja viirpuu. Rohurinne :koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmsõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets- hariputk. Samblarindele : kähar salusammal,metsakäherikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. Arukask (Betula pendula)...
ÕITSEB VILJAD VARISEVA VILJAKND SEEMNEAA VALMIVAD D VUSE STA ALGUS H. MÄND Juuni algul Teise aasta Järgmisel 25-30 novembris kevadel H. Sügisel Kevadel Mai algus KADAKAS H. KUUSK Mai lõpp Oktoobri novembris 35-40 lõpp H. aprill juuni Iga aasta JALAKAS ARUKASK mai Valmib juuli 20-25 3 aasta tagant lõpus- augusti algul KÜNNAPU Aprilli-mai juuni Iga aasta U SOOKASK mai Augusti lõpp 2 aasta tagant SARAPUU Märtsis- Augu...
Kokkuvõte aru ja sookasest Kased uuenevad hästi looduslikult .Mõlemad kased paljunevad hästi seemneliselt , eriti arukask . Arukask õitseb Aprillis-mais . Viljad valmivad Juuli lõpus või augustis .Varisevad sügisel .Sookask õitseb Mais arukasest hiljem .viljad valmivad suve lõpul .Varisevad suvel .Vilja kandvus iga 2 aasta tagant .Seened on kerged ja väikesed ja nad lendavad kaugele .Paljunevad ka vegetatiivselt sookased on enamasti kännuvõsu tekkelised .Arukask kasvab parasniisketel viljakatel muldadel ega talu kõrget põhjavett .Sookask on levinud niisketel ja vähe viljakatel muldadel...
2 1. RAVIMTAIMED....................................................................................................3 1.1 Ravimtaimede kogumine.......................................................................................3 1.2 Ravimtaimede kuivatamine...................................................................................4 1.3 Ravimtaimede säilitamine......................................................................................5 2. ARUKASK ..............................................................................................................6 ARUTELU..........................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................8 RAVIMTAIMED Ravimtaime keemiline koostis varieerub olenevalt kogutavast taimeosast, taimekasvu-ja...
Eestis on neli erinevat kase liiki esindatud. Neist kõige rohkem on arukaskesid . Kased on meie metsade koosluses ja ökosüsteemis väga tähtsal kohal, sest üle 20 % meie metsades kasvavates puudest on just kask. Kaskedel on väga palju kasutusalasid, mis teevad kasest väärtusliku puu. Kaskedel on palju rahvapäraseid nimetusi, kuna kask on üks eestlase lemmik puudest. Eri liiki kaskede põhierinevused Eestis esindatud kaseliigid on arukask, sookask vaevakask ja madal kask. Esmapilgul on madal kask ja vaevakask suhteliselt sarnased kuna mõlemad liigid on üpris madalad(kuni 2,5 m) ja nende kasvukohtadeks on mõlemal juhul põhiliselt sood ja rabad. Neil saab hästi vahet teha tänu puu okste tihedusele. Madala kase oksad ja tüvi on suhtelselt peenikesed ja tihedad erinevalt vaevakasest. Tihedate okste pärast tehakse madalkasest saunavihtasid. Arukased ja sookased on kõrged puud. Nende pikkus võib ulatuda isegi 35 meetrini...
Salumetsad asuvad viljakal maal. Mullad on viljakamad kui mistahes teises metsatüübis. See loob soodsad tingimused eriti paljudele taimeliikidele. Mitmekesine taimestik loob omakorda tingimused liigirikka loomastiku jaoks. Suurem osa meie salumetsadest on kuuse-salumetsad. Rohkesti on metsi, kus enamuspuuliigiks on arukask , kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Salumetsa puud võivad moodustada isegi kaks puurinnet. Ülemises puurindes võivad olla näiteks kased, haavad, alumises kuused. Tavalisemad põõsad on sarapuu ja toomingas. Põõsarinne on väga liigirohke. Alustaimestusse kuuluvad sinilill, ülased, kopsurohi, kevadine seahernes, maikelluke. Niiskemates metsades on külluslikult sõnajalgu. · saluilmelised segametsad,...
zbi.ee/~tomkukk/taimkate/ Eesti Natura 2000 /dokumendid/muud dokumendid/...käsiraamat http://www.envir.ee/natura2000 http://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/n2000.pdf Eesti niidutüübid ja nende majandamine, Pärandkoosluste kaitse ühing http://www.pky.ee geobotaanika, taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. taimestik ehk floora - taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum teataval maa-alal, liikide loend (nt. arukask , paakspuu jne.) taimkate ehk vegetatsioon - mingi ala taimekoosluste jt. taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.) taimekooslus (fütotsönoos) - koos kasvavate taimede kogum. Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt. tunnuste järgi. Kasutatakse mitmesugustel organiseerituse tasemetel, taimekooslus on mets, palumets, kui ka männi - pohla - palusambla taimekooslus (assotsiatsioon)....
35 %. Metsas neeldunud valgus jaguneb omakorda kaheks osaks: ¤ neeldub võrades ¤ tungib võradest läbi. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök). Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju taluvad (sanglepp, hall lepp, toomingas) Puud võib valgusnõudlikkust arvestades reastada järgmiselt: 1. lehis 7. hall lepp 13. kuusk 2. arukask 8. sanglepp 14. pöök 3. mänd 9. jalakalised 15. nulg 4. haab 10. vaher 16. jugapuu 5. tamm 11. pärn 6. saar 12. valgepöök Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel on arvestatud järgmisi välistunnuseid: 1. V õ r a d e t i h e d u s. Mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu. Austria füsioloog I...
· Puuliikidest on õhu puhastajatena keemilisest saastatusest paremad · harilik tamm · Engelmanni kuusk · hobukastan · siberi lehis · harilik mänd 8 Fütontsiidide eritamise poolest jagunevad puu- ja põõsaliigid järgmiselt: I. grupp kõige rohkem fütontsiide eritavad: harilik tamm, harilik vaher II. grupp rohkesti fütontsiide eritavad: arukask , sookask, harilik mänd, harilik kuusk, haab, sarapuu, toomingas, harilik kadakas III. grupp keskmiselt fütontsiide eritavad: siberi lehis, harilik saar, harilik pärn, sanglepp, hall lepp, siberi seedermänd, harilik pihlakas, suur läätspuu, harilik sirel, tatari kuslapuu 9 IV. grupp vähesel määral fütontsiide eritavad: harilik jalakas, harilik kikkapuu V...
DENDROLOOGIA PÕHIMÕISTED Käesoleva õppematerjali eesmärgiks on anda ülevaade põhilistest mõistetest, mida on vaja teda dendroloogilise kirjanduse kasutamisel ja puu ja põõsaliikide tundmaõppimisel. Dendroloogias puudub kahjuks terviklik õppematerjal ja seetõttu on vajalikud mõisted laiali erinevates raamatutes ja artiklites. Loodud õpiobjekti abil on võimalik mõisteid paremine käsitleda ja lihtsustada õpilaste iseseisvat õppimist. Dendroloogia on teadus puittaimedest, nende omadustest ja kasutamisvõimalustest.Tegemist on osaga süstemaatilisest botaanikast. Liikide kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu suunatud lehtedele, võrsetele ja pungadele, õite osatähtsus on palju väiksem kui süstemaatlises botaanikas. Põhjuseks on see, et paljud puuliigid hakkavad õitsema alles 30-40 aastaselt või veelgi hiljem ja mitmed liigid ei õitse mitte igal aastal. Dendroloogiat võib defineerida kui teadust, mis uurib ja käsitleb puu- ja põõ...
Teadlased arvavad, et inimene tegi esimesed leivapätsid tammetõrujahust, tänapäeval tehakse tammetõrudest ravitoimega kohvi. Ravimina on laialt levinud ka noorte tammede koor. Tamme puit on väga hinnatud tema tugevuse pärast. Puudest leidub salumetsades veel harilik pärn, valgepöök, harilik vaher, harilik jalakas, arukask , harilik haab ja harilik kuusk. Põõsarinne on samuti liigirikas. Näiteks sarapuu on rohkesti harunev heitlehine ühekojaline kõrge põõsas. Kõrgus 5 kuni 8 m. Üheseemneline pähkel, mis on ümbritsetud kattesoomustest moodustunud kellukesetaolise narmastunud servaga lüdiga. Kujult on vili piklik või ümmargune. Juurestik on sarapuul hästi arenenud nii sügavuti kui laiuti. Eelistab värsket viljakat huumuse- ja lubjarikast mulda. Liigniiskes ei kasva. Üldiselt külmakindel, kuid...