............................................................................ 34 Harilik pihlakas................................................................................................................34 Taxus baccota ........................................................................................................................... 35 Jugapuu ............................................................................................................................35 Thuja......................................................................................................................................... 36 Elupuu ..............................................................................................................................36 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................ 37
Perekond elupuu aedvormid. Harilik elupuu ‘Bodmeri' Thuja occidentalis Pakseneva võrse ja okkaga vorm ● 10 aastaselt 2-2,5 m kõrge, 1,5- 2 m lai. Lõppkõrgus kuni 5 m. Huvitava pakseneva võrse ja okkaga vorm. Eelistab päikeseselist kuni poolvarjulist kasvukohta parasniisketel muldadel. Ei talu hästi pikaajalist põuda ja kiratseb kuivadel muldadel. Kuivas kasvukohas saab enam kevadpäikese põletusi. Talub hästi linnatingimusi ja pügamist.
Seemnesoomused paksud, tihedalt ligihoiduvad, kaetud ruskete karva. Perekond hiibapuu (Thujopsis) 23) Thujopsis dolabrata harlik hiibapuu *Võrset katavad soomusetaolised lehed, pealt tumerohalised, all valged õhulõhe laigud.*Käbi(1,2-1,8) võrsel püstiselt, piklikult kerajas, pruun. Seemnesoomused puitunud, tipp nõrgalt tagasipöördunud. Apofüüs kaksikpüramiidjas, terava tipuga. Perekond elupuu (Thuja) Ühekojalised, lehed okkataolised või soomusjad. 24) Thuja occidentalis harlik elupuu *Võrset katavad soomusetaolised lehed, pealt tumerohelised, alt kollakas-või helerohelised. Õhulõhe laike pole näha. Soomuste peal õlinäärmed. *Käbi (~1), ovaalne, 6-8 soomusega, soomuse tipul madal väljalõige. 25) Thuja plicata hiigelelupuu *Võrsed nõtked ja pikad, jämedad. Võrset katavad soomusetaolised lehed. Soomuse peal piklik õlinääre. Allküljel valkjad õhulõhe laigud. *Käbid väikesed, tipus teravik
Toored marjad põhjustavad seedeelundkonna põletikku, kuid tänu nende mõrususele on surmavat doosi üsna ebatõenäoline manustada. Mittesöödav Cornus sanguinea(verev kontpuu) Mõrud marjad arvatakse sageli olevat mürgised, kuid see ei ole päris õige. Kuigi mitte mürgised, võivad siiski tekitada halva enesetunde kui tarbida, kuna nad pole söödavad. Lehed võivad põhjustada nahaärritusi tundlikele inimestele. Vaieldamatult mürgine Thuja koraensis(korea elupuu), Thuja occidentalis(harilik elupuu), Thuja plicata(hiigelelupuu) Elupuu eeterlikud õlid sisaldavad mürgist alkaloidi - tujooni. Mürgised on kõik taime osad. Mürgituse tunnused: okste söömisele järgnevad iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, peavalu, krambid, verine kõhulahtisus, südame-, neeru- ja maksatalituse häired, pupillide laienemine, võib tõusta palavik ning esineda nägemishäireid. Raskematel juhtudel võib mürgitus lõppeda surmaga.
Dendroloogia Okaspuude vastamine Paljasseemnetaimed - Gymnospermae Pinaceae - männilised · esimese aasta pikkvõrse (pungast, viimane aasta) · kõigil kuuskedel kühmuline vars · okkad lamedad, ühe või kahetahuline · kõikidel kuuskedel tuleb okas lahti koos näsaga, kui võrse on kuivanud, murdub okas ära · võrse tipus on alati pungad (kuuskedel pole vaigused, nulgudel on pungad vaigused) · mida rohkem õhulõhesid, seda heledam okas Picea abies - harilik kuusk · võrse piklik, kühmuline, roostepruun ja karvane · võrse tipus on alati pungad (pole vaigused) · okkad kahel poole kammitult, valguse käes olevad okkad püstisemad · okkad 4-tahulised, õhulõhesid vähe · okkad rohelised · kuuse käbide soomused võivad olla erinevad, kuid tavaliselt rombjad · võivad olla ka ümarad või väljavenitatud tipuosaga (terav) · võivad olla ka osaliselt v...
võrse 1 2 Võrsed Piklikmunajad, võrse ligi hoiduvad, peaaegu võrsega ühte värvi Vesipaju Salix triandra Süstjad, teritunud tipuga lihtlehed Näärmeline saagjas leheserv Vesipaju Salix triandra Vesipaju Salix triandra Sobib väga hästi erinevate punutiste tegemiseks Hekitaimed Harilik elupuu Thuja occidentalis AREAAL Põhja-Ameerika idaosas, Suure Järvistu ümbruses SUURUS 15-25 m, tüve läbimõõt kuni 0,9 m. VÕRA Noorena kitsaskoonusjas ja tihe, hiljem ebakorrapäraselt silinderjas või munajas. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev, koorekiud sageli spiraalselt ümber tüve. OKKAD Soomusjad
seemnesoomused ja seemnealgmed (seemned), millised moodustavad enamuse valminud käbist. Kattesoomuste areng pärast viljastamist rohkemal või vähemal määral peatub ja tavaliselt pole käbidel kattesoomused nähtavad. Vaid mõnedel okaspuuliikidel ulatuvad kattesoomused seemnesoomuste tagant välja ja on olulisteks abitunnusteks liigi määramisel. Seemned valmivad õitsemisaasta sügiseks (Chamaecyparis, Pseudotsuga, Thuja, Picea, Larix, Tsuga, Abies sp.) või valmivad 2. ja isegi 3. aastal (Pinus, Juniperus, Cupressus, Cedrus sp.) ja on kas puitunud või nahkja seemnekestaga. Seemned on kas tiivutud (Juniperus, Pinus sp.), ühepoolse lennutiivaga (Abies, Picea, Pinus, Pseudotsuga, Larix, Tsuga sp. jt.) või kahe kitsa tiivaga (Chamaecyparis, Cupressus, Thuja, Sequoiadendron, Sequoia sp. jt.). Valminult asuvad käbid puudel; a) püstiselt ja lagunevad nii, et puule jääb vaid käbiroots (Abies,
AE14-42-M1 Talis Talv HARILIK ELUPUU Kirjalik töö Juhendaja: Urmas Roht Tallinn 2015 Sisukord Tunnused 3 Kasvutingimused 4 Kahjurid 4 Kasutus 4 Paljundamine 5 Sordid 5 Kasutatud kirjandus 7 Harilik elupuu Thuja occidentalis Harilik elupuu pärineb igihaljaste okaspuude ja -põõsaste perekond küpressiliste sugukonnast. Pärineb Ameerikast ja levikuala ulatub USA ja Kanada idaosa rannikualadest läände, kuni Minnesotani välja. Esineb peamiselt soostunud aladel, olles mullastiku suhtes üsna leplik. Harilik elupuu oli esimeseks võõrpuuliigiks, mis toodi 1530. aastate lõpul Ameerikast Euroopasse. Tunnused: Kõrgus 15 kuni 20 meetrit. Perekonda kuuluvad liigid on igihaljad
a) Männilised Pinaceae: 1) Perek. nulg - Abies 2) Perek. ebatsuuga - Pseudotsuga 3) Perek. kuusk - Picea 4) Perek. mänd - Pinus 5) Perek. lehis - Larix 6) Perek. tsuuga - Tsuga NB! Männiliste sugukonda kuulub ka perek. seeder, mis aga Eestis ei kasva ning mida ei tohi segi ajada mändide perekonda kuuluva seedermänniga! b) Küpressilised Cupressaceae 1) Perek. kadakas - Juniperus 2) Perek. elupuu - Thuja 3) Perek. ebaküpress - Chamaecyparis 4) Perek. hiibapuu - Thujopsis 5) Perek. mikrobioota - Microbiota c) Jugapuulised Taxaceae 1) Perek. jugapuu - Taxus Eesti looduslikus flooras on esindatud 3 okaspuude sugukonda: männilised 2 liigiga (harilik kuusk ja harilik mänd), küpressilised i liigiga (harilik kadakas) ning jugapuulised 1 liigiga (harilik jugapuu). Seega esineb meil looduses vaid 4 okaspuuliiki, kuid võõrpuuliikidena kasutatakse haljastuses ometi sadu erinevaid taksoneid
Koor on noortel õhuke ja Emas- ja isaskäbid peaaegu sile, vanadel rohkete kitsaste asuvad erinevatel lõhedega. Võrsed on soomusjate lehtedega võrsetel, esimesed kaetud, hargnevad rohkesti. Võrsete tippu ei rohkem ladvaosas, Elupuud on Perekond elupuu Thuja moodustu nähtavaid pungi, seal on soomuste viimased võra alaosas. ühekojalised. St käbid vahel kasvukuhik, kust algab võrsete kasv ja Emastel viljuvad vaid on ühesoolised. tekivad käbid. Lehed on esimesel paaril aastal keskosas olevad okkataolised ja lineaalsed, hiljem soomusjad. seemned, äärmised on
Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed) Pseudotsuga menziesii harilik ebats...
Harilik ebatsuuga Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnastebatsuuga pere. Eurooplastest avastas liigi esimesena soti kirurg ja loodusteadlane Archibald Menzies (17541842)[3], kes leidis harilikud ebatsuugad Vancouveri saarelt 1792. aastal. Tema järgi on liigile antud ladinakeelne nimi. 1825. aastal kirjeldas liiki põhjalikult soti botaanik David Douglas (17991834), kelle järgi on antud puule ingliskeelne nimi Douglas-fir. Tema kogutud seemned jõudsid Suurbritanniasse 1827. Aastal Harilikul ebatsuugal (Pseudotsuga menziesii) eristatakse kahte aktsepteeritud teisendit: roheline ebatsuuga ehk ranniku-ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. menziesii) kasvab Vaikse ookeani rannikupiirkonnas, Kanada Briti Columbiast põhjas kuni California osariigini lõunas[6]; sinihall ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. glauca) (Beissn.) Franco kasvab Kanada Alberta...
Kasutatakse haljastuses. 15. Küpressiliste sugukond (Cupressaceae) ja hiibapuu (Thujopsis dolabrata) Cupressaceae - sugukonda kuulub 20 perekonda u 130 liigiga, nad on kahe- või ühekojalised püstiste või laiuva võraga rikkalikult harunenud igihaljad puud ja põõsad. Lehed vastakuti ja paariti või kolmekaupa männastes. Valminud (liit)emaskäbid puitunud, nahkjate või lihakate soomustega. Perekonna kadakas (Juniperus) käbisoomused lihakad (marjataolised) ega avane. Perekondi Thuja, Thujopsis, Chamaecyparis, Juniperus. Thujopsis dolabrata - Pärit Jaapani mägedest (400-2000 m ü.m.p.), kus kasvab niisketes ja jahedates orgudes ning on seal oluline metsapuu. Eelistab niiskemaid muldi ning suure õhuniiskusega kasvukohti. Tahab poolvarju, ei sobi kasvama avapäikesega kasvukohtadele, eelistab merelist niisket kliimat. Eesti suuremaid hiibapuid asub pr. Laine Lepa aias Tallinnas. See on ilusa laikoonilise kujuga puu, kelle kõrgus ulatub kaugelt üle inimese väljasirutatud
Käbid võrsetel püstised, pruunid, kerajad, 1,5 cm pikad. Kasutatakse haljastuses alusrinde põõsana. 16. Perekond elupuu Lehed soomusjad, emas- ja isasõisikud võrsete tipus. Käbid väikesed, ovaalsed. Igihaljad, ühekojalised puud ja põõsad. 6 liiki (harilik, hiigelelupuu). Levinud Ida- Aasias ja Põhja-Ameerikas. Kasutatakse ehituspuiduks, mööblivalmistamiseks, paadiehituses. Haljastuses, ka hekina. 17. Harilik elupuu ja hiigelelupuu Harilik elupuu: Thuja occidentalis Pärit Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 15-20m. Eelistab niiskemat mulda. Talub varju, äärmustemperatuure, kärpimist ning gaase ja tahma. Okkad soomusekujulised, rohelised, keskel õlinääre. Emas- ja isasõisikud piklikud, rohekaskollased. Käbid ovaalsed, 1cm, soomustega. Puit helepruunikas, kerge, pehme, rabe, hästi töödeldav. Vaigukanalid puuduvad. Puitu kasutatakse postide, vaiade, paatide valmistamiseks. Levinud haljastuses, hekid.
Viljadest ja käbidest saadud õli kasutatakse meditsiinis. JUGAPUU Taxus Mullastik- lubjarikas ja viljakas Niiskus- vähe valgust Valgus- täisvarjus ja poolvarjus Haljastusväärtus- Puu võra- mosaiikne Okkad- kinnituvad spiraalselt, pealt okkad tumeroh, alt heledad Käbid- kahekojalised. Jugapuudel eriti har jugapuul sisaldavad kõik taimeosad (va arillus) mürgist alkaloidi taksiini, eriti leidub seda kuivanud ja närbunud okstes. ELUPUU Thuja Mullastik- Viljakas, hea drenaaiga, niiske aga võib ka kuiv muld olla võivad kasvada ka soodes Niiskus- Valgus- Poolvarju, päiksepaistet Haljastusväärtus- Hinnatud, dekoratiivsemad täisvalguses Puu võra- oksad meenutavad lamedaid lehvikuid Okkad- vastakuti, lineaalsed, lehed okkataolised Käbid- isasskäbid asuvad võra alaosas, emaskäbid ülaosas. Soomused vastakult, paarides HIIBAPUU Thujopsis dolobrata Mullastik- viljakat niisket mulda Niiskus- Valgus- talub varju, poolvarju
PUITTAIMEDE PALJUNDAMINE 1. Paljundusviisid ja paljundusviisi valiku kriteeriumid Võimalikeks paljundusviisideks on 1) seemneline paljundamine 2) vegetatiivne paljundamine emataime jagamine võrsikutega paljundamine pistikutega paljundamine paljundamine pookimisega 3) mikropaljundus Oma olemuselt on vegetatiivne paljundamine olemasoleva taime osadele ühel või teisel viisil juurte „tekitamine“. Seetõttu kujutab taime vegetatiivselt paljundatud järglaskond endast ühte ja sedasama taime. Ühe ja sama taime vegetatiivselt paljundatud järglaskonda nimetatakse klooniks. Kui võimalik, siis tuleks eelistada seemnelist paljundamist, kuna seemneliselt paljundatud taime juurekava on tugevam seemneliselt on võimalik taimi üldjuhul paljundada väga massiliselt seemneliselt paljundatud taim on „geneetiliselt noor“, kuna ta kannab mõlema vanema geene, mis kombineeruvad alati veidi erineval moel; sel...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu
Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu.....................
Elaeagnus Buxus commutata Pinus mugo sempervirens Physocarpus Läikiv hõbepuu Mägimänd harilik pukspuu opulifolius Lodjap- Magnolia Taxus Caragana põisenelas Magnoolia Jugapuu arborescens suur läätspuu Potentilla Malus Thuja fruticosa Iluõunapuu Elupuu Cornus alba põõsasmaran Siberi kontpuu Prunus cerasus Rhus typhina Harilik kirsipuu Cotoneaster Äädikapuu scandinavicus Prunus harilik tuhkpuu Sorbaria domestica Harilik sorbifolia H
Kordamisküsimused 1. Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküli...
Kordamisküsimused 1.Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2.Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3.Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. ...
LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD Elaeagnus commutata Läikiv Picea abies Harilik Buxus sempervirens Harilik hõbepuu kuusk pukspuu Lonicera Kuslapuu Pinus mugo Caragana arborescens Suur Malus Iluõunapuu Mägimänd läätspuu Prunus cerasus Harilik Taxus Jugapuu Cornus alba Siberi kontpuu kirsipuu Thuja Elupuu Cotoneaster scandinavicus Prunus domestica Harilik Harilik tuhkpuu ploomipuu Deutzia gracilis Kaunis deutsia Padus avium Harilik Deutzia scabra Kare deutsia toomingas Forsythia x intermedia Sorbus aucuparia Harilik Värdforsüütia pihlakas Hydrangea arborescens
Harilik elupuu talub hästi kärpimist ning liiki on palju kasutatud pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks. Parim aeg heki pügamiseks on augusti algul, siis jõuavad haavandid veel sügise jooksul kinni kasvada. Hiljaks jäädes põhjustavad liigsed haavad puule ülearust veekadu ning taimed võivad jääda veevaegusse. Harilikku elupuud on kerge paljundada nii seemnetega kui vegetatiivselt. Hiigel-elupuu ( Thuja plicáta Donn ex D. Don.) Plicata erakordne, silmapaistev. Kodumaal võib saavutada kõrguse kuni 60 m ja tüveläbimõõdu kuni 2...3 m. Võra noortel puudel koonusjas, , vanemas eas võib muutuda veidi laiuvaks. Tüve koor noortel puudel sile ja punakas, vanematel puudel pikirõmeline ja hallikaspruun. Tsoon V. 1853. Areaal: Hiigel-elupuu kodumaaks on Põhja-Ameerika, kasvades rannikualadel ja jõeorgudes alates Alaska lõunaosast kuni California põhjaosani
) Mill.) Balsamea lõhnav. Palsamnulg kasvab kuni 25 m kõrguse ja umbes 0,5 m tüvediameetriga ja noorelt hallika, sileda ning rohkete vaigumahutitega tüvekoorega laikoonusja korrapärase võraga puuna. Tsoon III. 1698. Areaal: Palsamnulu kodumaaks on Kanada ja Ameerika Ühendriikide kirdeosa, põhjas areaal üle 60 põhjalaiuse, idas Atlandi ookeani ja selle saarteni, läänes Kaljumäestikuni. Kasvab kuni metsa ülempiirini (2500 m), moodustades segapuistuid Thuja occidentalis'e, Larix laricin'a, Picea mariana, Betula papyrifera jt. puuliikidega. Hübridiseerub Fraseri n. vt. värdnulg; Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: noored helepruunid, beezide karvadega, vanemad võrsed helehallid, kaetud tumepruunide karvadega. Pungad: piklikümarad, pruunid, tugevalt vaigused. Okkad: 1,5...3,0 cm pikad, 1,5...2,0 mm laiad, valgusokastel okka pealküljel umbes 1,5 cm ulatuses õhulõheread, varjuokastel okka pealküljel õhulõheread puuduvad
______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ ,,Puit ja puitmaterjalid" Eesmärgid Puit on kõige tuntum tarbe- ja ehitusmaterjal, tema omadused on olnud muutumatud aastatuhandete jooksul. Seoses tööstuse kiire arenguga on puitmaterjalide tootmine ja kasutamine 20. sajandi teisel poolel saavutanud kõrge tehnilise taseme. Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud materjalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Seepärast peab puitu hästi tundma õppima, teda ratsionaalselt tootma ning kasutama. Käesolev õppematerjal sisaldab olulist inform...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
