docstxt/128708563233392.txt
ÕUNAPUU Aed-õunapuu (Malus domestica) on suhteliselt madal, 512 meetri kõrgune viljapuuliik, mille vili on õun. Karl von Linné määras õunapuu perekonda Pyrus koos pirnipuuga ja hariliku küdooniaga. Philip Miller eraldas kõik kolm omaette perekonda. See jaotus sai kiiresti üldtunnustatuks ja on selline tänapäevani. Ajalugu ja põlvnemine Aed-õunapuud hakati kultiveerima umbes 20 000 aastat tagasi ja sellega võib ta olla esimene kodustatud taim. Aed-õunapuu looduslikuks eellaseks peetakse mägi-õunapuud (Malus sieversii), mis kasvab Lääne-Hiinas Xinjiangis ja Kesk-Aasias. Selles piirkonnas paikneb ka Almatõ linn, mille nimi tähendab 'õunapuu'. Vanemas pomoloogiaalases kirjanduses ongi mägi-õunapuud linna nõukogudeaegse nime Alma-Ata järgi nimetatud alma-ata õunapuuks. [1] Mägi-õunapuu on vastupidav mitmetele taimehaigustele ja teda kasutatakse tänapäevani aed-õunapuu haiguskindlamate sortide aret...
Aed-ploomipuu - Prunus domestica Alõtsa(haraline ploomipuu) - Prunus cerasifera Laukapuu - Prunus spinosa Maguskirsipuu - Cerasus avium Stepp-kirsipuu - Cerasus fruticosa Lõhnav kirsipuu - Cerasus mahaleb Hapukirsipuu - Cerasus vulgaris Aed-õunapuu - Malus domestica Mets-õunapuu - Malus sylvestris Aed-pirnipuu - Pyrus communis Harilik küdoonia - Cydonia oblonga Jaapani ebaküdoonia - Chaenomeles japonica Must aroonia - Aronia melanocarpa Harilik vaarikas - Rubus idaeus pampel - Rubus fruticosus Must sõstar Ribes nigrum Punane sõstar Ribes rubrum Karusmari - Grossularia Harilik astelpaju - Hippophae rhamnoides Harilik jõhvikas - Oxycoccus Mustikas - Vaccinium Viinapuu - Vitis Sinine kuslapuu Lonicera caerulea
Puuviljataimed minu aias Harjumaa Saku vald Saustinõmme küla Ristiku tee 18 Kadri Rännel 01.11.2012 Tähis KULTUUR Sort Alus Istutusaeg Märkused Liik/perekond ÕUNAPUUD 1-1 Malus domestica ´Liivi Kuldrenett´ 2011k Sügissort. Vili keskmise suurusega, ümmargune, enamasti kollane, maitse hapumagus. Valmib sept-okt, säilib kuni jaanuarini. 1-2 Malus domestica ´Liivi Sibulõun´ 2011k Talvesort
´Jöteborgi Valge´ ´Jöteborgi Valge´ poolvari Hapukirsipuu Prunus cerasus 3 2,5 Täisvalgus/ ´Shokoladnitsa´ ´Shokoladnitsa´ poolvari Pirnipuu Pyrus communis 7 4 Täisvalgus/ ´Moskovskaja ´Moskovskaja poolvari Õunapuu ´Auksis´ Malus domestica 6 5 Täisvalgus/ ´Auksis´ poolvari Õunapuu ´Majoru Malus domestica 6 5 Täisvalgus/ Saldais´ ´Majoru Saldais´ poolvari 3.1 Viljapuud ja põõsad Õunapuu ’Majoru Saldais’ (Malus domestica ’Majoru Saldais’) Kollakasroheline, punaste “põskedega”, magus ja mahlane vili. Valmib varasuvel. Hea
mädanikud, soolatüükad, külmetushaigused, peavalu. o Eedeni aia keelatud vili, Veenuse võrdkuju- armastuse sümbol. Skandinaavia jumalanna Idunn kuldsete õunte hoidja. Õun märklauana- Wilhelm Tell, Trooja sõda, Isaac Newton. o Seni vanimad kivistunud õunad on leitud Çatal Hüyükis Anatoolias, mis pärinevad aastast 6500 eKr. Red Sentinel Red Sentinel Professor August Vaga Malus Royal Beauty Malus baccata ehk Paradiisiõun Kontpuu o Kontpuu (Cornus) on kontpuulaadsete seltsi kontpuuliste sugukonda kuuluv taimeperekond. Liigid: Cornus sanguinea – verev kontpuu Cornus suecica – rootsi kukits Cornus mas – kirss-kontpuu Cornus alba – siberi kontpuu Cornus stolonifera – võsund-kontpuu o Puit on kõva nagu kont. o Odysseuse nooled. o Rooma linna Romulusel kontpuust oda. Cornus sanguinea – verev kontpuu o Eestis sagedamini Põhja- ja Lääne-Eestis, osaliselt ka
Tartu botaanikaaed Kaidi Suvi PS II, 1.kursus EMÜ Ajaloost: Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803 a., linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. Aia rajaja mälestuskivi asub bastioni ringvallil vanade pärnade all. Taimed: Välitaimed: Malus domestica Borkh ...
Similis, e (sarnane) simillimus, a, um !! Kui us-, a-, um-lõpuliste omadussõnade lõpule eelneb vokaal, moodustatakse võrdlusastmed liitvormiliselt määrsõnadega magis (rohkem) ja maxime (kõige rohkem). • Necessarius (vajalik) • Magis necessarius (vajalikum) • Maxime necessarius (kõige vajalikum) • Kuid... Antiquus (uus) – antiquior – antiquissimus, a, um Eritüvelised võrdlusastmed • Bonus, a, um (hea) melior, uis optimus, a, um • Malus, a, um (halb) peior, ius pessimus, a, um • Magnus, a, um (suur) maior, ius maximus, a, um • Parvus, a, um (väike) minor, minus minimus, a, um • Multus, a, um (palju) plures, a plurissimus, a, um • Vetus, veteris (vana) vetustior, ius veterrimus, a, um • Võrdlusvormide käänamine • KESKVÕRDE VORMID käänduvad nagu vastavast soost kolmanda käändkonna konsonanttüvelised nimisõnad • ÜLIVÕRDE VORMID käänduvad nagu
SÕSTRALISED GROSSULARIACEAE 4 Punane sõstar Ribes rubrum 5 Must sõstar Ribes nigrum 6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis 11 Aedõunapuu Malus domestica 12 Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Aronia melanocarpa var. grandifolia 15 Jaapani ebaküdoonia Chaenomeles japonica 16 Harilik viirpuu Crataegus rhipidophylla 17 Karvane viirpuu Crataegus submollis 18 Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa 19 Metskibuvits Rosa majalis
SÕSTRALISED GROSSULARIACEAE 4 Punane sõstar Ribes rubrum 5 Must sõstar Ribes nigrum 6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis 11 Aedõunapuu Malus domestica 12 Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Aronia melanocarpa var. grandifolia 15 Jaapani ebaküdoonia Chaenomeles japonica 16 Harilik viirpuu Crataegus rhipidophylla 17 Karvane viirpuu Crataegus submollis 18 Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa 19 Metskibuvits Rosa majalis
Mulla pH võib seejuures varieeruda üsna suures ulatuses (5,5–8,5), eelistatud on siiski kergelt happelised 4 mullad. Ta ei kasva hästi üleujutatavatel maastikel. Puu talub küllalt hästi talvekülma, kuid õisi võivad kahjustada kevadised hiliskülmad. Magus kirsipuu on valgusnõudlik ja küllaltki lühiealine puuliik, keda esineb sageli metsaservades ja -lagendikel. Aed-õunapuu Malus domestica Aed-õunapuu õitseb Eestis mais või juuni alguses. Õied on valged või roosakad. Õunapuu õisikuks on sarikõisik. Õunapuu õiel on õievars, viis tupplehte, viis kroonlehte, hulgaliselt tolmukaid ja üks viie suudmega emakas. Emaka alumine osa on sigimik (vilja alge), mida ümbritseb sigimikuga kokku kasvanud õiepõhi. Kui sigimik on viljastunud, sulguvad pärast kroonlehtede varisemist õunapuuõie tupplehed (neist tekib karikas) ning õiepõhjast
5 6. Ribes alpinum Mage sõstar 6 7. Physocarpus opulifolius Harilik-, või Lodjap-Põisenelas 7 8. Spirea chamaedryfolia Taraenelas 8 9. Contoneaster lucidus Läikiv tuhkpuu 9 10. Pyrus communis Harilik pirnipuu 10 11. Malus domestica Aedõunapuu 11 12. Sorbus aucuparia Harilik pihlakas 12 13. Sorbus intermedia Pooppuu 13 14. Aronia melanocarpa var. Grandifolia Must aroonia 14 15. Chaenomeles japonica Jaapani ebaküdoonia 15 16. Crataegus rhipidophylla Harilik viirpuu
33. gravis, e raske, karm; mõjukas 34. in+abl (kus?) sees, -s; peal, -l 35. in+acc (kuhu?) sisse, -sse; peale, -le 36. iuv, iv, itum, re aitama, abistama 37. labr, v, tum, re töötama 38. lacus, s m järv 39. levis, e kerge; tähtsusetu 40. liber, br m raamat 41. lberts, tis f vabadus 42. longus, a, um pikk 43. lx, lcis f valgus 44. magnus, a, um (comp. maior, maius; superl. maximus, a, um) suur; tähtis 45. malus, a, um (comp. peior, peius; superl. pessimus, a, um) halb, paha 46. manus, s f käsi; jõud 47. mitt, ms, missum, ere saatma 48. mns, montis m mägi (gen pl -ium) 49. ms, mris m tava, komme I KONTROLLTÖÖ MATERJALID 14.10. 50. multus, a, um palju, rohke (arvuline) 51. nrr, v, tum, re jutustama 52. nmen, minis n nimi, nimetus 53. not, v, tum, re ära v. üles märkima, tähele panema, meelde jätma 54
Põhja-Ameerika idaosa. · 12 · Tudenginurk sai jalgu puhata ja lapsepõlve meenutada meeldis! · Okaspuude osakond: 1) Fraseri nulg Abies fraseri 2) Pinaceae Piceae glanca Kanada kuusk. Kirde-Ameerika 3) Tsuga candensis Kanada tsuuga 4) Cuppressaceae Juniperus communis harilik kadakas 5) Pinaceae Abies koreana Korea nulg. Lõuna-Korea · Veekogu nurgas kasvavad: 1) Kevadine krookus Crocus vernus 2) Sweet refrain 3) Nezhnyl 4) Rosaceae Malus niedzwetzkyana verev õunapuu. Kultuurvorm · 16 · Veekogu juures väga jämeda tüvega puu on Eesti jämedaim harilik vaher Acer platanoides L. Tüve ümbermõõt on 424cm · Sillapoolse väljapääsu müüri juures kasvavad: - Clematis elulõng "Entel" - Clematis "Diana" - Clematis "Marmori" - Clematis "Roko-kolla" - Clematis "Tartu" - Clematis "Ekstra" - Clematis "Rüütel" - Clematis "Emajõgi"
Väärtused, ühiskondlikud tendentsid ja SP ·Eelarvamuste uuringud 1940d ·Konfor mis mi uuringud 1950d ·Agressiivsuse uuringud 1960d ·Sooliste erinevuste uuringud 1970d Väärtuste varjatud mõju ·Sotsiaalsed representatsioonid üldtunnustatud veendumused, väärtushinnangud ·"Terve m õistus" ja SP ·Presidendivali miste prognoosid (M. Leary, 1982) ·Hindsight viga ·Vanasõnad SP meetodid 1. Eksperiment Sõltumatu muutuja, s õltuv muutuja Eelised või malus doseerida, ühe muutuja m õju uuri mine Puudused ja ohud tule muste kasutamise piiratus ·Eksperi mentaatori m õjud prohvetlikud ennustused (Rosenthal & Frode, 1963) sildistamisteooria (Rosenthal & Jacobsen, 1968) ·Nõud miste iseloo m (Orne, 1962), ·Laboratoorne eksperi ment k õrge sees mine, madal väline ·valiidsus 75 % tule mustest on saadud eksperi mendi tule musena (Myers) 2. Vaatlus ·kaudne ·mitteosalusvaatlus ·osalusvaatlus
76. Mis on täielik peegeldus? Joonis, valem, seletus, rakendused. Suurendades langemisnurka , jõuame olukorrani, kus =900 ja edasisel langemisnurga suurendamisel kiir teise keskkonda ei levi. See on täielik peegeldus. Langemisnurk, mille juures murdumisnurk on 900 on antud keskkondade jaoks sisepeegeldumise piirnurk. Detailsemal uurimisel selgub, et valguslaine sukeldub teise keskkonda poole lainepikkuse ulatuses ja naaseb siis. See efekt on energeetiliselt 100%-se kasuteguriga. Kiudoptika, veekogu, kalade nägemine. Ka siin kehtib kiire pööratavus. 77. Mis on Fermat' printsiip? Optiline teepikkus kui järeldus Fermat' printsiibist. Fermat' printsiip. Fakt: Homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt ja mittehomogeenses keskkonnas kõverjooneliselt. Fermat' printsiip: valgus levib mööda sellist teed, mille läbimiseks kuluv aeg on minimaalne. ...
vagandid O fortuna! O Fortuna Oo saatus velut luna nagu kuu statu variabilis, olekult muutlik, semper crescis alati kasvad aut decrescis; või kahaned; vita detestabilis vastik elu nunc obdurat nüüd karastab et tunc curat ja teinekord hellitab ludo mentis aciem, mänguga vaimu teravust, egestatem vaesust potestatem rikkust dissolvit ut glaciem. sulatab nagu jää. Sors immanis Loterii, hiiglaslik et inanis, ja mõttetu, rota tu volubilis, sina meelevaldne ratas, status malus, halb seis, vana salus tühine õnn semper dissolubilis, alati kaduv, obumbrata on varjatud et velata ja peidetud michi quoque niteris; minule ka sära; nunc per ludum nüüd läbi mängude dorsum nudum oma palja selja fero tui sceleris. toon sulle peksule. Sors salutis Õnne ja et virtutis heaolu loterii michi nunc contraria, on mulle nüüd vastupidine, est affectus antakse et detectus ja võetakse semper in angaria. alati kitsikuses. Hac in hora Sellel tunnil sine mora ilma viivituseta
· Rheum tibeticum tiibeti rabarber · Vitis amurensis amuuri viinapuu · Achilllea asplenifolia tume raudrohi · Achillea millefolium harilik raudrohi · Physalis alkekengi harilik füüsalis · Phyllostachys aureosulcata triibuline lehistähikbambus · Lathyrus undulatus Boiss laineline seahernes · Lathyrus nusolia oras-seahernes · Lathyrus clymenum kahevärviline seahernes · Petroselinum crispum aedpetersell · Malus domestica Borkh - aed-õunapuu · Laurus nobilis harilik loorberipuu · Lathyrus vicia sepium aedhiire-hernes · Lathyrus pisum sativum söögihernes · Laurus azorica assoori looberipuu Põllumajanduslikudtaimed sees: · Cocos nucifera harilik kookospalm · Phoenix sylvestris mets-datlipalm · Phoenix roebelenii laose datlipalm · Brahea edulis söödav brahheapalm · Phoenix dactylifera harilik datlipalm
Tegus:dare-andma(1) audire-kuulma(4)+ACC contendere-ruttama(3) debere-pidama(2)+ACC dicere-ütlema(3) docere-õpetama(2) exspectare-ootama(1)+ACC habere-omama(2)+ACC iubere-käskima(2)+ACC legere-lugema(3) ludere-mängima(3)+ACC placere-meeldima(2) pugnare-võitlema(1) scire-teadma,tundma(4)+ACC scribere-kirjutama(3)+ACC spectare-vaatama(1)+ACC studere-õppima(2)+ACC venire-tulema(4) videre-nägema(2)+ACC habitare-elama meil on-habemus mulle meeldib-mihi placet Omadus:bonus-hea altus-kõrge,pikk magnus-suur malus-halb multus-palju novus-uus Küsis:ubi-kus quem-keda quid-mis,mida quis-kes quomodo-kuidas quot-mitu Nimisõnad: amica-sõbranna amicus-sõber annus-aasta aqua-vesi bellum-sõda canis-koer caput-pea discipulus-õpilane felis-kass filia-tütar filius-poeg flumen-fõgi frater-vend forum-väljak hodie-täna homo-inimene imperium-riik insula-saar liberi-lapsed licet-tohib,on lubatud lingua-keel mare-meri mater-ema miles-sõdur navis-laev non-ei nu...
Enamik inimesi ilmselt ei tea, et võililleliike on Eestis üle saja. Annab rohkelt õietolmu. Üle +20C ilmadega eritab ta küllalt nektarit. Võilille õitsemise ajal on õhtuti mesitarude ümber aromaatne mee lõhn mis kandub kümnete meetrite kaugusele. Võilille mesi on kollane, aromaatne ja kristalliseerudes peene kristalliga. Kristalliseerub kärgedes üsna kiiresti ja ei sobi mesilastele talvesöödaks. Mee produktiivsus on kuni 50 kg/ha kohta. 1.9 Aedõunapuu ladinakeelne nimetus: Malus domestica. Õitsemise aeg: 15. mai - 5. juuni. Meeproduktiivsus: kuni 30 kg/ha. Õunapuu on tähtsaim viljapuu liik. Õitseb mai keskelt kuni juunini. Meeproduktiivsus ca 15-30 kg/ha. Õunapuu mesi on helekollane ja aromaatne. Õietolm on määrdunudkollane. 1.10 Harilik Tamm ladinakeelne nimetus: Quercus robur. Õitsemise aeg: 20. mai - 5. juuni Meeproduktiivsus: kuni 10 kg/ha. Tamm on üle eesti levinud parkide puu. Õitseb mai lõpus juuni alguses enne lehtimist
2. Loodusluule Juhan Liivi elu ei olnud kerge, ometigi on eesti kirjandus saanud temalt hindamatu kultuuripäran-di luuletuste ja juttude näol. Ühte tema luulezanrit loodusluulet tahan siinkohal ka põhjaliku-malt käsitleda. Miks just loodusluulet? Nimelt seetõttu, et olen isegi kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning Juhan Liivi loodusluule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda äääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu või-malus viibida maalilises koduümbruses. Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasu-gustesse. Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti kipuvad sattuma luulesse, kui kirjanik ei suuda loodusele piisavalt lähedal viibida. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvas-tas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Juhan Li...
Kuuldes, et päästetud poisike on Lehola Le mbitu poeg, r õõ mustasid röövlid, sest lootsid saada prisket lunaraha. Jõudes Rootsi randa läksid kõik röövlid röövretkele, jättes poisi koos valvuriga laeva. Nüüd oli poisil ainuke v õi malus põgeneda. Sa mal hetkel j õudsid röövlid koos saagiga tagasi. Lisaks riidekangastele, tinapeekritele ja muule väärtuslikule oli neil kaasas ka Tingsrydi maavürsti Olopi poeg Sigurdi pisike tütar. Meelisel oli tüdrukust kahju ja p õgenedes võttis ta tüdruku kaasa, kuigi tüdruk ei jõudnud kiiresti joosta ja se etõttu oleks nad äärepealt kätte saadud
Iluõunapuud (malus) Haljastuses koguvad populaarsust iluõunapuud. Sageli küsivad inimesed, kas nende viljad ka süüa kõlbavad. Kõlbavad küll, aga on väiksemad, kõvemad ja hapumad kui aedõunapuu sortidel. Seevastu õitsevad iluõunapuud enamasti igal aastal ennastunustavalt, õied on imetlusväärselt kaunid, ja kollased või punased viljad püsivad söögiõuntest kauem, vahel uue aasta või kevadeni välja. 'Van Eseltine' puhkedes on õienupud nagu fuksial, rasked ja rippuvad, poolenisti täidetud. Puu ei kasva väga suureks ning on meie talvede suhtes leplik. Iluõunapuu seast on valida ka rippuva võraga nn leinaõunapuu sorte, nt 'Red Jade'. Suureks ja laiavõraliseks kasvab ida-mariõunapuu. Alles hiljuti sai eestikeelse nimetuse meil haruldane japani õunapuu. Kes aga paradiisiõunapuud tahab istutada, peab taimeärist küsima sorti 'Dolgo'. Üleni tumepurpurpunase lehestiku ja tumepunaste õitega on iluõunapuu 'Royalty'. Loodusele o...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Xxxx xxxxxx Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD PÜSILILLED .................................................................................................................................. 5 Kortsleht (alchemilla) ................................................................................................................. 5 Jaapani või hubei ülane (Anemone) ............................................................................................ 8 Metspipar (Asarum) .................................................................................................................. 10 Aster (Aster) .............................................................................................................................. 12 Astilbe (Astilbe) ...........................
7) Physocarpus opulifolius harilik põisenelas (sarnane lodjapuuga!) Lehe alus kergelt südajas. Karvad lehelaba allküljel roodudel. Suurus varieeruv. 8) Spiraea chamaedryfolia taraenelas Lehed munajad/piklikmunajad. Serv kahelisaagjas. Paljas. Sügisel kollased. 9) Pyrus communis harlik pirinipuu Lehed ovaalsed. Tipp lühike ja teritunud. Serv terve/madalalt peensaagjas. Paljas. Roots pikk. Külgrood peenikesed, moodustavad võrgustiku. 10) Malus domestica aedõunapuu Lehed varieeruvad erinevatel sortidel. Elliptilised. Karvased alt, noortel puudel ka pealt karvane. Serv saagjas. Roots lühike ja karvane. 11) Sorbus aucuparia harilik pihlakas Lehed paaritusulgjad (11-15). Alt terved, ääred peensaagjad. Alt karvased. Sügises kolletunud. 12) Sorbus intermedia pooppuu Lihtlehed, munajas ovaalsed, madalate hõlmadega. Alt viltjalt karvased. 13) Aronia melanocarpa var. Grandifolia must aroonia
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut ÕPIMAPP Ilutaimede kasutamine Tartu 2014 SISUKORD 1.1 Kortsleht (Alchemilla).......................................................................................................3 1.2 Ülane (Anemone)..............................................................................................................4 1.3 Metspipar (Asarum)..........................................................................................................5 6 1.4 Aster (Aster)......................................................................................................................6 1.5 Astilbe(Astilbe).................................................................................................................8 1.6 Bergeenia (Bergenia).................................................
madalate karvadega, pealt tumeroheline, lühike karvane roots · Läikiv tuhkpuu · Cotoneaster lucidus Ovaalne, teritunud tipp lehe serv terve või madalalt saagja servaga Külgrood väga peened ja tihedad Pikk roots · Harilik pirnipuu · Pyrus communis Kitsas elliptiline kuni laielliptiline, karvane (eriti alt küljelt), serv täkilissaagjas · Aedõunapuu · Malus domestica Borkh. Lehed on 5...7 paari lehekestega paaritusulgjad liitlehed. Lehekesed on saagja või kahelisaagja servaga ja terveservase alusega, allküljelt hallikad ning karvased. · Harilik pihlakas · Sorbus aucuparia Lihtleht Madalate hõlmadega 6-9 Pealt tumerohelised, alt hallikad, viltjalt karvased, lehelaba laikiiljas või ümardunud · Pooppuu · Sorbus intermedia Laielliptiline või
TALLNNA ÜLIKOOL Referaat Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks Tarmo Vaarmets KUTTB-1kõ 2013 2 1. Sisukord 1. Sisukord.........................................................................................................................2 2. Eessõna.........................................................................................................................3 2.1. Eesti pärismaised puud.................................................................................................3 2.2. Eesti pärismaised põõsad..............................................................................................3 3. Eesti pärismaiste puuliikide nimestik............................................................................4 3.1. Eesti ...
Füüsika konspekt 1. Skalaarid- suurused, mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest (aeg, mass. Inertsmoment). Kahe vektori skalaarkorrutiseks nimetatakse skalaari, mis n võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga cos korrutisega. 2. vektor- suurusi, mida iseloomustavad arvväärtus ( moodul) ja suund.(kiirus, jõud, moment). Kahe vektori vektorkorrutis on vektor, mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nende vahelise nurga sin korrutisega; siht on risti tasandiga, milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. 3. Ühtlane sirgjooneline liikumine- keha liigub ühtlasel kiirusel ,liikumisel jääb iga kehaga jäigalt ühendatud sirge paralleeseks iseendaga. V=const V= s/t =const 4. Ühtlaselt ja mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine- V=ds/dt; a=dv/dt 5. Ühtlane ringliikumine- keha punktide liikumistrajek...
Juhan Liiv Sissejuhatus Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb-naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk peaksime tedagi omamoodi hulluks, veidi nõdrameelseks oma piiritus isamaa- ja loodusarmastu...
algatatud turundust Personaalne müük Reaalajas interaktiivne Kliendi ootuste suhtlus müügiesindaja ja väljaselgitamine ja sobiva kliendi vahel, kõige veenvam pakkumise väljaselgitamine, vahend või malus vastata küsimustele ja vastuväidetele Sisemine turundus Turundusprogrammi müük Informeerida töötajaid, oma töötajatele, kelle toetus motiveerida, “müüa” on vajalik kampaaniat Sotsiaalmeedia Kahepoolne Suhete arendamine,
higi-ne). gitava asja väiksust või armastusväärsust (pojakesekesekene). Peale sõnaliigi liigitatakse tuletusliiteid ka selle järgi, kuidas nad Selline sama tuletussufiksi teoreetiliselt piiramatu kordamisvõi- muudavad alussõna (tuletusaluse) tähendust: malus on vähemalt Euroopa keelte hulgas ainulaadne. 1. Liited, mille abil moodustatakse uusi, alussõnast täiesti eri- Rikkalikud Tuletusele lähedane, kuid siiski erinev nähtus on helijäl- nevaid mõisteid
- (tume)roheline või kuldne - leht paljas või all küljel heledad karvad (suht tuhm) * Cotoneaster lucidus - Läikiv tuhkpuu - tumeroheline (hiljem punakas) - alt heledam ja karvane - lehe kuju eliptiliselt munajas - ühtlaselt teravnev tipp - lühike roots (võivad olla punakad ääred, kuivades läige kadunud) * Pyrus communis - harilik pirnipuu - lehed ovaalsed, servast peen saagjad või teravad - läikivad (ilusad ümarad lehed, tipust ühtlaselt teravnev, tumeroheline) * Malus domestica aedõunapuu - leht üsnagi varieeruv - lehed laimunajad - lehed karvased! (alt tihedalt) (suured lehed, tuhm helerohelised, beezid ääred, nahkjas, ümarik) * Sorbus aucuparia - harilik pihlakas - leht paaritu sulgjas liitleht (10-15) - saagja või kahelisaagja servaga - pealt rohelised, alt hallikas rohelised ja karvased - punased viljad * Sorbus intermedia - pooppuu - hõlmine liitleht - munajas ovaalne - madalad hõlmad
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. PÜSILILLED 1.1 Kortsleht (Alchemilla) Konkreetne liik: punaraag-kortsleht (Alchemilla erythropoda) (joon. 1, joon.2) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-15 cm, läbimõõt 30-40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiutav pinda kattev madal puhmas. Lehed: hõlmised, siidjad. Värvuselt hallikas- kuni sinakasrohelised, lehevarred punakad. Õied või õisikud: värvuselt kollakas-rohelised. Õitsemise aeg on mai-juuli. Liigi eritunnused: vastupidav ja vähenõudlik. Vihma- ja kastepiisad kogunevad lehe keskele. Kasvukoha nõuded: poolvari või päike, parasniiske kasvukoht. Sobib hästi ka kuivemapoolse lahjema mullastikuga pindade katmiseks. Kasutamine haljastuses: pinnakatteks, kiviktaimlates, alpiaedades, madalate hekkidena (peenardes ääristaimena), kivimüüritistel. Joonis 1. Puna...
..................................................9 3.2 Istutamine...................................................................................................................................9 3.3 hooldus.....................................................................................................................................10 3.4 Paljundamine............................................................................................................................10 4. Malus - perekond Iluõunapuu.........................................................................................................10 5. Padus avium - perekond Toomingas...............................................................................................12 5.1 Kirjeldus...................................................................................................................................12 5.2 Kahjurid........................................................................
Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed) Pseudotsuga menziesii harilik ebats...
Lathyrus nusolia – oras-seahernes Phyllostachys viridiglaucescens – Lathyrus clymenum – kahevärviline rohekas seahernes sinine lehistähkbambu Petroselinum crispum – aedpetersell Rheum tibeticum – tiibeti rabarber Malus domestica Borkh - aed-õunapuu Vitis amurensis – amuuri viinapuu Laurus nobilis – harilik loorberipuu Achilllea asplenifolia – tume raudrohi Lathyrus vicia sepium – aedhiire-hernes Achillea millefolium – harilik raudrohi Lathyrus pisum sativum – söögihernes Physalis alkekengi – harilik füüsalis
Juhan Liiv ja loodusluule Sissejuhatus Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb- naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk peaksime tedagi omamoodi hulluks, veidi nõdrameelseks oma piiritus isamaa- ja loodusarmastuses, i...
Berberis vulgaris – harilik kukerpuu Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, peenogalise servaga (hamba tipp on nõeljas), alt hallikad, 3...6 cm pikad ja 1,5...3 cm laiad. Leheroots on lühike. Berberis thunbergii – Thunbergi kukerpuu Lehed on äraspidimunajad või mõlajad, terveservased, ovaalse või ümmarguse tipuga, 1...3 (4) cm pikad, alt hallikasrohelised. Philadelphus coronarius – harilik ebajasmiin Lehed on munajad või (lai)elliptilised, jämesaagja servaga, allküljel roodude nurkades (või ka roodudel) karvad, mujalt paljad, (4) 5...10 cm pikad ja 2...5 cm laiad. Ribes rubrum – punane sõstar Lehed 3...5-hõlmalised, ebaühtlase saagja servaga, paljad või alt karvased, kuni 6 (5...8) cm pikad, kuni 7 cm laiad. Ribes nigrum – must sõstar Lehed 3(...5)-hõlmalised, ebaühtlaselt jämesaagja servaga, alt väikeste kollaste näärmetäppidega, leheroots näärmetäppidega, kuni 8 (5...7) cm pikad, kuni 10 (5...10) cm laiad. Ribes alpinum – mage sõ...
1. Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaengul on järgmised omadused. 1. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne 2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: elektrilaengute algebraline summa jääv. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 2. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 1 on suhteline dielektriline läbitavus. Vaakumis =1 3. Elektrivälja tugevus, valem, ühik, suund. Jõujoon. Superpositsioonipri...
2) Actio communi dividundo – juhusliku varaühisuse jagamise hagi 3) Tutela – eestkostesuhe 4) Condictiones – alusetu rikastumise hagid Deliktist tulenevad obligatsioonid: Ius civile järgi: 1. Furtum – vargus 2. Damnum iniuria datum – võõra vara õigusvastane rikkumine või hävitamine (lex Aquilia’ga kahju heastamine) 3. Iniuria – õigusvastased teod (kehavigastused, solvamised jms) Ius honorarium’i järgi: 1. Dolus malus – pettus 2. Metus – ähvardus 3. Vis – vägivald 4. Fraus creditorum – kahju tekitamine kreeditorile 5. Actiones noxales – kahju tekitajaks on võimualune isik 6. Rapina – röövimine Nagu deliktist tulenevad obligatsioonid: 1. Iudex qui ligem suam facit – kohtunik mõistab kohut valesti või hooletult 2. Actio de effusis vel deiectis – hagi, millegi väljaviskamise või valamise eest 3. Vastutus välja asetatu või riputatu eest 4
1. Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaengul on järgmised omadused. 1. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne 2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: elektrilaengute algebraline summa jääv. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 2. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 1 on suhteline dielektriline läbitavus. Vaakumis =1 3. Elektrivälja tugevus, valem, ühik, suund. Jõujoon. Superpositsioonipri...
PIRNIPUU Pyrus Mullastik- Et viljad saaksid kasvada vajavad huumusrikast sügavapõhjalist savikat mulda Niiskus- Valgus- vajavad valgust Haljastusväärtus- mõned liigid on dekoratiivsed, mõned mõeldud viljade kasvatamiseks Puu võra- püramiidjas Lehed- teravaservalised või saagjad, hõlmised Õied- valged, suured, kahelisugulised, kännastes, viietised Viljad- õunvili sisaldab suhrkruid, vett, happeid. Viljalihas on oalju kivisrakke ÕUNAPUU Malus Mullastik- savikat Niiskus- Valgus- suhteliselt valgusnõudlik Haljastusväärtus- tähtis kultuuritaim, kuid oluline ka ilutaimena Puu võra- Lehed- munajad Õied- kahelisugulised, viietised, valged või punased , kobaras Viljad- 5 pesaline, õunvili ümar Õunapuu dekoratiivsed sordid- paberil olemas PIHLAKAS Sorbus Mullastik- vähenõudlikud Niiskus- Valgus- täisvalgus ja poolvari Haljastusväärtus- Paljudel liikidel ja sortidel on haljastuslik tähtsus Puu võra-
Kodutöö koosneb 25 küsimusest, millest valikuliselt 7 tuleb kontrolltöösse. 1. Sissejuhatus. 2. Elektromagnetkiirguse klassikaline teooria. 2.1 Elektromagnetlainete olemus. 2.2 Elektromagnetlainete tekitamine. 2.3 Vaguse intensiivsuse (kiiritustiheduse) ja elektrivälja amplituudi vaheline seos 2.4 Lineaarselt polariseerutud valgus 2.5 Elliptiliselt polariseerutud valgus 2.6 Loomulik valgus 2.7 Rakendus: Polarisaator 2.8 Malus seadus 2.9 Rakendus: faasinihkeplaadid 2.10 Polariseeritud valguse analüüs 2.11 Elektromagnetlainete skaala 2.12 Kiirguse spekter ja selle mõõtmine 3. Valguse murdumine ja kulgemine. Optiline teepikkus. Optiline käiguvahe. Interferents. Rakendused. 3.1 Valguse levimise mehhanism optiliselt homogeenses keskkonnas 3.2 .Valguse murdumine (Snelli seadus) 3.3 Fermat printsiip. Valguse kulgemisteekonna arvutamine (Ray-tracing). 3
12 lgtus, m saadik male (comp. peius; superl. pessim) halvasti; legi, nis f leegion; sõjavägi liiga (palju v vähe) leg, lg, lctum, ere noppima, korjama, ml, mlu, , mlle eelistama koguma; (välja) valima; lugema malum, n pahe; õnnetus, häda; viga lnis, e mahe, leebe; aeglane malus, a, um (comp. peior, peius; superl. levis, e kerge; tühine; ebakindel pessimus, a, um) halb, paha; kuri lev, v, tum, re kergendama, vähendama, mand, v, tum, re ülesandeks tegema, vabastama; kergitama, tõstma; abistama, usaldama toetama mne 1. n indecl. hommik; 2. adv. hommikul, lx, lgis f seadus vara
Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada looduskeskkonda Saare golfiväljakute piirkonnas, et õppida tundma põhjalikumalt erinevaid liike ja nende iseärasusi. 1. Taimeriik lk 3 Tutvustan seal kasvavaid: - puu- ja põõsaliike (10 liiki); - rohttaimi (10 liiki); - samblaid (3 liiki); ...
LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA Merike Ristikivi [email protected] Kohustuslik :M.Ristikivi ,,Ladina keel juristidele" Tallinn:Juura,2003,2006 või 2009 22.10 kontrolltöö Ladina keele ajalooline ülevaade Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (Latini) Ladina keel lingua Latina 753 eKr Rooma rajamine, asutas Romulus (7 valitsejat/kuningat) 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp 510 eKr hakati valima konsuleid Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs (lihtrahvas). Lisandus veel üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr 6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-150 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine e. Eelklassikalise adina keele aeg 240-81 eKr -Livius Andronicus , Plautus ja Terentius,...
Hendrik Relve ,,Puude juurde" kokkuvõte 1) Haab (Populus temula) Haavametsad on Eestis kaasikute ja lepikute järel kolmandal kohal. (4%) lehtmetsade pindalast. Kõige rohkem on Eesti ida- ja kaguosas. Paljuneb seemnetest ning juurevõsudest. Seemned valmivad juunis (1 puu võib aastas lendu lasta kümneid miljoneid seemneid) Seemned juhtuvad harva idanema. Levib juurevõsude asemel edukamalt- võsusid levib kõikjale puu ümber 25 meetri ulatuses. Noorte haavade oksad harunevad vähe ja on punsunud. Esimestel aastatel sirgub haava latv igal aastal tavaliselt tervelt meetri jagu.(kiirekasvuliseim puu Eesti metsades). Haava eluiga on alla 100 aasta. Suured haavad on enamasti juba seest mädad, seda põhjustavad paljud seeneliigid. Haavakoor on teistest puukoortest toitvam. Halli tooniga haavad nakatuvad seenhaigustesse kergemini, kui roheka koorega haavad(elujõulisemad tänu klorofülli rohkusele). Haavalehed väris...
PUITTAIMEDE PALJUNDAMINE 1. Paljundusviisid ja paljundusviisi valiku kriteeriumid Võimalikeks paljundusviisideks on 1) seemneline paljundamine 2) vegetatiivne paljundamine emataime jagamine võrsikutega paljundamine pistikutega paljundamine paljundamine pookimisega 3) mikropaljundus Oma olemuselt on vegetatiivne paljundamine olemasoleva taime osadele ühel või teisel viisil juurte „tekitamine“. Seetõttu kujutab taime vegetatiivselt paljundatud järglaskond endast ühte ja sedasama taime. Ühe ja sama taime vegetatiivselt paljundatud järglaskonda nimetatakse klooniks. Kui võimalik, siis tuleks eelistada seemnelist paljundamist, kuna seemneliselt paljundatud taime juurekava on tugevam seemneliselt on võimalik taimi üldjuhul paljundada väga massiliselt seemneliselt paljundatud taim on „geneetiliselt noor“, kuna ta kannab mõlema vanema geene, mis kombineeruvad alati veidi erineval moel; sel...
Klassivõitlus on arengu alus. Klassivastandlikkus kandub üle ka ühiskonna kõikidele teistele sfääridele. Kõik ühiskonnas eksisteeriv ideed, institutsioonid, kultuuriväärtused, veendumused on "tagasiviidav" majanduslikule baasile. Ühiskonna kõiki probleeme saab seletada ja lahendada ainult klassiprintsiipi järgides. Marx'i teooria oli suhetest lähtuv stratifikatsiooni eooria(omandisuhted, tootmissuhted, jaotussuhted). See pole ainus või malus stratifitseerimiseks. Näiteks Indias võib lähtuda kastidest, religioonist, rahvusest, klassidest . Kui tavaliselt mõeldakse stratifikatsiooni all klasse, siis igas ühiskonnas oma eripärad. Marx'i ajalookäsitlus oli allutatud ühiskonna arengu viimase etapi kommunismi tõestuseks. Tema teooria alusel hakati ühiskonda ümber tegema (k ommunismi ehitama), mis oli suurim eksperiment inimkonna ajaloos. Tänaseks on selge, et Marxi sk eem ei peegelda tegelikku ajalugu. See on 1850-60