divaricata 24 Harilik kirsipuu Prunus cerasus 25 Maguskirsipuu Prunus avinum 26 Harilik toomingas Prunus padus LIBLIKÕIELISED LEGUMINOSAE 27 Harilik robiinia Robinia pseudoacacia 28 Suur läätspuu Caragana arborescens 29 Väike läätspuu Caragana frutex PÄRNALISED TILIACEA 30 Harilik pärn Tilia cordata 31 Suurelehine pärn Tilia platyphylla 32 Läänepärn Tilia x vulgaris NÄSINIINELISED THYMELAEACEAE 33 Harilik näsiniin Daphne mezereum HÕBEPUULISED ELAEGNACEAE 34 Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides TSITRUSELISED RUTACEAE 35 Ammuri korgipuu Phellodendron amurense VATHRALISED ACERACEAE 36 Mägivaher Acer pseudoplatanus
divaricata 24 Harilik kirsipuu Prunus cerasus 25 Maguskirsipuu Prunus avinum 26 Harilik toomingas Prunus padus LIBLIKÕIELISED LEGUMINOSAE 27 Harilik robiinia Robinia pseudoacacia 28 Suur läätspuu Caragana arborescens 29 Väike läätspuu Caragana frutex PÄRNALISED TILIACEA 30 Harilik pärn Tilia cordata 31 Suurelehine pärn Tilia platyphylla 32 Läänepärn Tilia x vulgaris NÄSINIINELISED THYMELAEACEAE 33 Harilik näsiniin Daphne mezereum HÕBEPUULISED ELAEGNACEAE 34 Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides TSITRUSELISED RUTACEAE 35 Ammuri korgipuu Phellodendron amurense VATHRALISED ACERACEAE 36 Mägivaher Acer pseudoplatanus
26 27. Robinia pseudoacacia Harilik robiinia (valge akaatsia) 27 28. Caragana arborescens Suur läätspuu 28 29. Caracana frutex Väike läätspuu 29 30. Tilia platyphylla Harilik pärn 30 31. Tilia x vulgaris Suurelehine pärn 31 32. Tilia x vulgaris Läänepärn e. Hollandipän 32 33. Daphne mezereum Harilik näsiniin 33 34. Hippophae rhamnoides Harilik astelpaju 34 35. Phellodendron amurense Amuuri korgipuu 35 36. Acer pseudoplatanus Mägi vaher
Muld hoida ühtlaselt niiskena. Mitte üle kasta ega lasta mullala läbi kuivada Südajas suutera e bacopa Bacopa Südajas suutera e bacopa Bacopa Õitseb mai-september. Õied valged või lillad. Pinnakatte taim, ronitaim, ripptaim, rõdutaim. Jõudsa kasvu tõttu peab teda rikkalikult kastma ja väetama suvelilleväetisega. Mulda oleks soovitatav eelnevalt segada kastmisgeeli, mis hoiab mulla kauem niiskena. Suurelehine hortensia Hydrangea macrophylla Suurelehine hortensia Hydrangea macrophylla Kõrgus võib olla 1-1,5m Õied lillad, roosad, valged, sinised Õitseb juuni-september Poolavari või päikeseline kasvukoht Eesti kliimas talvel külaõrnad. Saab kasvatada, kas suvelillena või siis viia talveks talvituma jahedasse pimedasse ruumi, nii on igal kevadel taim üha suurem. Talvituvat taime kasta vähe, ainult niivõrd et muld läbi ei kuivaks. Tihedama
tormikindel. Kiirekasvuline. aeglustub. Eluiga Eluiga kuni 200 Kiirekasvuline. Eluiga kuni 50 kuni 200 aastat. aastat Eluiga kuni 200 aastat. aastat. saarvaher harilik vaher hõbevaher Ginnala vaher VÕRDLUSTABEL – PEREKOND PÄRN liigid harilik pärn ja suurelehine pärn harilik pärn suurelehine pärn Ladinakeelne nimetus Tilia cordata Tilia platyphyllos ja liigid peaaegu kogu Euroopa, Lääne-Siberi Lääne- ja Kesk-Euroopa lõunaosa, Väike-Aasia Kõrgus, m 30-35 m -40m
Efektitaimena, osasid sorte saab kujundada bonsaideks. Joonis 73. Harilik viirpuu (http://nagi.ee/photos/eigo/7238819) Joonis 74. Harilik viirpuu Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=133&art=175. 20.09.2013. Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/viirpuu2.htm. 20.09.2013. 3.5 Hortensia (Hydrangea) Konkreetne liik: suurelehine hortensia (Hydrangea macrophylla) (joon. 75, joon.76) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 100-150 cm, laius 100-150 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kerajas põõsas. Lehed: suured, teravsaagjad, helerohelised. Õied või õisikud: keskmised kuni suured sarikõisikud on valged, sinised, roosad või karmiinpunased. Õievärvus varieerub, võib olla sinine, lilla, roosa, valge või punane. Liigi eritunnused: õisdekoratiivne taim. Kasvukoha nõuded: viljakas, parasniiske muld
Astrantia major Suur tähtputk Astrantia major · Kõrgus 45-60 cm. · Õitseb juuni kuni august. Purpursed või punased õied. · Toitaineterikas niiske huumusmuld. · Väga pikk ja rikkalik õitsemine. Õied sobivad kuivatamiseks. · Ta on nõus kasvama üsna varjulises kohas. Piisava niiskuse korral on nad nõus kasvama ka lauspäikeses. Tänu oma niiskuselembusele sobivad nad ka kaldataimedeks. Suurelehine brunnera Brunnera macrophylla Suurelehine brunnera Brunnera macrophylla · Mõned sordid: 'Hadspen Cream' , 'Jack Frost`, 'Silver Wings`, 'Variegata' (laia valge servaga lehed). · Kõrgus 30 cm. · Õitseb mai-juuni. · Taevasinised "meelespeaõied". · Parasniiske tavaline aiamuld. · Poolvari kuni vari. · Põuakartlik! Tundlik kuivuse ja liigse päikese suhtes lehed muutuvad pruunilaiguliseks. Tähklavendel Lavandula angustifolia Tähklavendel Lavandula angustifolia
Hajusalt esineb ka teisi puuliike, näiteks suurimad rohelised ebatsuugad kasvavad koos ranniksekvoiadega (Sequoia sempervirens). Leviku ülempiiril esineb koos temaga ka Mertensi tsuuga (Tsuga mertensiana). Laialdane rohelise ebatsuuga raiumine on aidanud tal oma populatsioonide levikupiirkonda säilitada, kuid piirkondades, kus tema looduslik taastootmine pole nii edukas, suudavad ranniku-ebatsuugaga edukalt konkureerida ja kohati ka välja tõrjuda punane lepp (Almus rubra) ja suurelehine vaher (Acer macrophyllum). Sinihalli ebatsuuga metsad Sinihall ebatsuuga moodustab ulatuslikke puhaspuistuid Idaho lõunaosas, Utah põhjaosas ning Montana lääneosas. Suurematel kõrgustel või mägede põhjanõlvadel tõrjuvad sinihalli ebatsuuga segametsadest järk-järgult välja külmakindlamad puuliigid, kelleks on Mertensi tsuuga (Tsuga mertensiana), valgetüveline seedermänd (Pinus albicaulis), hall nulg (Abies concolor), Engelmanni kuusk (Picea engelmannii),
· https:// en.wikipedia.org/wiki/Phytophthora_ cinnamomi · https:// dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/han dle/10492/2238/Signe_Sabas_2015MA _LV_täistekst.pdf?sequence=1 · levib lisaks looduslikele ökosüsteemidele ka näiteks põllukultuuridel ja metsataimlates ning patogeeni peremeestaimede hulk on laiaulatuslik. · Peremeesstaimedeks võivad olla nii lehtpuud kui okaspuud, näitkes: hall lepp, sanglepp, harilik kastan, rododendron, harilik tamm, raagremmelgas, suurelehine vaher, harilik ebatsuuga ja hall nulg. · Haigustekitaja on probleemiks üle kogu maailma ja seda samuti Eestis, nimetatud liiki on viimastel aastatel leitud järjest enam kahjustamas perekond leppa (hall lepp ja sanglepp) ning seda eelkõige veekogude läheduses · Phytophthora liigid kahjustavad oma peremeestaimi ensüümide abil, millega mõjutatakse peremeestaimede keemilisi ja mehaanilisi vastupidavuse mehhanisme.
RONITAIMED e. LIAANID Ronitaimi vajatakse a) dekoratiivsel eesmärgil (eksponeeritakse mõnd ilusat taime või tema läbi ka objekti, millele ronitaim on paigutatud) b) funktsionaalsel eesmärgil (varjatakse, kaetakse või eraldatakse midagi) Ronitaimede abil saavutatavat haljastust nimetatakse vertikaalhaljastuseks. Haljastuses, sh. vertikaalhaljastuses on põhimõtteks, et inetute või laokil objektide või pindade varjamiseks ei ole õige kasutada silmatorkavaid taimi, kuna efekt, mis saavutatakse, on vastupidine soovitule. Seega sobivad rikkalikult õitsvad suursugused taimed pergolate kujundamiseks või ideaalsele (aga ka stiilsele!) taustale ning rohkelt ühetaolist rohelist massi andvad taimed robustsemate pindade katmiseks. Ühtlasi tuleb jälgida taustpindade ja vertikaalhaljstuse vahelist proportsiooni ning taimede visuaalse mõju sobivust ning kooskõla haljastatava objektiga. Nii näiteks ei ole heaks proportsiooniks 50% taimi : 50% sein...
viinapuu Puude rühmitamine kasvukõrguse alusel Ülikõrged puud- üle 50m n ranniksekvoia, hiidsekvoia Kõrged puud- 36...50m n harilik kuusk, euroopa lehis Keskmised kõrgusega puud- 26...35m n arukask, harilik tamm, serbia kuusk Madalad puud- 16...25m n harilik hobukastan, hall lepp, torkav kuusk Väga madalad puud- 6...15m n harilik kadakas, harilik pihlakas Puude rühmitamine eluea pikkuse alusel Väga pikaealised- vanus 500 ja enam aastat, n harilik tamm, suurelehine pärn Pikaealised- vanus 200...500 aastat, n harilik kuusk, harilik pärn Keskmise elueaga- vanus 100...200 aastat, n arukask, harilik hobukastan Lühiealised- vanus 50...100 aastat n, keerdmänd, harilik pihlakas Põõsaste rühmitamine eluea pikkuse alusel Pikaealised- 50 aastat ja vanemad, n mägimänd, viirpuud Keskmise elueaga- 25...50 aastat, n punane leeder, harilik sarapuu Lühiealised- kuni 25 aastat, n enelad, deutsiad Talvekahjustused
karvased 8-12 lehekest · Suur läätspuu · Caragana arborescens Sõrmjas Koosneb 4 lehest Äraspidi munajad · Väike läätspuu · Caragana frutex Saagja servaga Südaja alusega Sinakashall Roodude nurkades roostepruunid karvatutid Väiksemad lehed · Harilik pärn · Tilia cordata Rood kaetud hallide karvadega Roots karvane Südajas leht · Suurelehine pärn · Tilia platyphylla Õhem võrreldes hariliku ja suurelehise pärnaga Alt kahvaturoheline Lehe allküljel on roodude juures hallikad karvad · Läänepärn · Tilia x vulgaris Talbjas Pikalt lehe rootsule laskuv Õhuke Terve servaga Paljad Tömpterava tipuga · Harilik näsiniin · Daphne mezereum Lineaarsüstjas Kaetud hõbedaste soomuskarvadega
- leht paarissulgjas liitleht - ovaalsed või elliptilised (tillukesed lehed, väiksemad kui väiksed, piklikud ühtlaselt lehekesed kaheli, väga kergelt äraspidine) * Caragana frutex - väike läätspuu - lehed sõrmjad liitlehed ja neid on neli! - äraspidise kujuga * Tilia cordata - harilik pärn - südaja kujuga - leht paljas - lehe roodude all nurkade karvatutid (tumeroheline, lai, peal peenikas hallikad täid, alt südajas, siseroodu pealt näha, suht suur) *Tilia platyphyllos - suurelehine pärn - lehed karvased just roodude kohal, eriti all küljed ja roots (väga lai, kortsune, saagjas) * Tilia x vulgaris läänepärn - lehed südajad, ühemad - alt kahvatu rohelised - rood sisse vajutatud - karvatutid helepruunid või hallikad (suured, ebaühtlased, mustad täpid, pealt pole siserootsu näha!) * Daphne mezereum - harilik näsiniin - lehed õhukesed - talbja kujuga
Põõsastest kasvab lossipargis sarapuu, harilik sirel ja harilik ebajasmiin, suur läätspuu ja tähk- toompihlakas, tiikide kaldail metsistunult pihlenelas. Varemeid ja lossiseina katab kohati harilik metsviinapuu. Metsiku humala väädid põimuvad tiikide lõunakaldal puude- põõsaste ümber. Omapärased on suured sahhalini kirburohu ( Polygonum sachalinense) puhmad. Peahoonest lõunas asuva tiigi läheduses kasvab suur mandzuuria pähklipuu ( Juglans mandshurica), samas ka üks suurelehine pärn ( Tilia platyphyllos). Herbert Raap'i mälestusmärk lossipargis Sangaste lossipark. Ilus ja ühtlasi romantiline koht nt, pulmade korraldamiseks Teine park- metsapark- on avar looduslik ilupuistu tiikide taga kõrguval ligi 2 km. pikkusel ja 0,5 km. laiusel põhja- lõunasuunalisel vallseljakul. Metsapargi kujundamist alustati 1880.a , täiendati hiljem pidevalt, kusjuures jälgiti vabakujunduslikku stiili.
Taime välislaadi kirjeldus: kerajas Lehed: Suured, rohelised lehed Õied või õisikud: Sinised, roosad, sinivalged, lillad, punakasroosad, valged Õitsemine: juuni-september Liigi eritunnused: muld tuleb niiske hoida. Külmakartlik Kasvukoha nõuded: poolvarjus või päikseline, muld nõrgalt happeline ja viljakas Kasutamine haljastuses: Eesti kliimas pigem toataim - suvel võib õue viia. Saab kasutada suvelillena ja talvel talvituma viia. Soolotaim Joonis 76. Suurelehine hortensia (http://www.hortes.ee/static/product_pictures/601_org.jpg) 80 Joonis 77. Suurelehine hortensia 81 Põisenelas (Physocarpus) Konkreetne liik: lodjap-põisenelas (Physocarpus opulifolius) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 2,5 3 m Taime välislaadi kirjeldus: püstine ümar põõsas Lehed: Suured 3-hõlmised lihtlehed, rohelised Õied või õisikud: valged punaka varjundiga. Kukkurvili paljas, punakas
Lehed on paarissulgjad, kuni 13 cm pikad, lehekesi 8...12, need on ovaalsed või elliptilised, alt nõrgalt karvased. Caragana frutex – väike läätspuu Leht koosneb neljast sõrmjast lehekesest, mis on äraspidimunajad, paljad, 1,5...4 cm pikad. Tilia cordata – harilik pärn Lehed on alt sinakashallid (päikese käes) kuni kahvaturohelised (varjus), pruunid karvatutid lehe allkülje alumise osa roodude nurkades, mujalt paljad, 6...7 cm pkad. Tilia platyphyllos – suurelehine pärn Lehed on alt alati kahvaturohelised, kõikidel roodudel hallid karvad, eriti allküljel. Leheroots on karvane. Leht on 6...15 cm pikk. Tilia × vulgaris – läänepärn Lehed on alt kahvaturohelised, alumiste roodude nurkades hallikaspruunid karvatutid, pealküljel rood sissevajutatud. Lehed on 6...10 cm pikad. Daphne mezereum – harilik näsiniin Lehed on talbjad, (tömbi tipuga), õhukesed, terveservased, paljad, lühirootsulised, kuni 10 cm pikad ja 1...2 cm laiad.
6 pärinevad 19.sajandi algusest.“ „Vabakujuline dendropark on üsna võsastunud. Selle lõunaosas on maastik avatum, pargiaasad vahelduvad väiksemate puu ja põõsagruppidega.“ (Keskkonnaamet 2015) Kokku kasvab pargi ja dendropargi ala kokku 118 taksonit puid ja põõsaid, võõrliike on 91 (andmed pärinevad aastast 2006). (Keskkonnaamet 2015) Mõisapargi peamised peapuuliigid on suurelehine pärn, vaher, tamm, saar. Okaspuid ja põõsaid on mõisa pargis vähe Dendropargis on liigirikas, kuid sammuti okaspuid on säilinud vähe. Peapuuliigid on dendropargis harilik ja läänepärn kuid ka vaher. Haruldased puuliigid dendropargis on korgijalakas, keerdmänni teisend, hõbehaab, punane tamm jt. Naturaliseerunud on sahhalini kirburohi ehk sahhalini pargitatar. (Keskkonnaamet 2015) Peale taimede esineb Raadi mõisa hoonetes ka kaitsealuseid loomaliike. Raadi mõisa
Fifth level Südajas aktiniidia ACTINIDIA kolomikta Kõrgus u 6m Click to edit Master text styles Kahekojaline Second level Third level Väänduvatega Fourth level Õitseb juunis(juulis) Fifth level Mari august-sept Päikseline ja varjuline Suurelehine tobiväät ARISTOLOCHIA macrophylla Click to edit Master text styles8m Second level Õitseb juuni Third level Päikselisel Fourth level Fifth level poolvarjuas Parasniiskel huumusrikkal pinnal Ümaralehine tselaster CELASTRUS orbiculia Va. kuivadele muldadele , muud kuni 12m
· Rohked väikesed õied asuvad hästiharunenud ja suhteliselt jäikadel vartel, mis sügisel kuivades säilitavad oma kuju ja tuule käes veeredes külvavadseemneid laiale alale. · Näiteks lamedalehine ogaputk. 2. Välistunnused, mis viitavad niiskuslembusele ja vahel ka varjutaluvusele · LEHED on suhteliselt õhukesed ja suured. · JUURED on maapinnalähedased, pigem narmasjuurestik. Sageli on taolised taimed looduses metsataimed· Näiteks priimulad, suur tähtputk, kevad - nabaseemik, suurelehine brunnera, siberi valdsteinia, mitmed sõnajalad. Metsataimed · on kohanenud kasvamiseks varjulistes metsades ja põõsastikes huumusrikkal ning niiskel mullal. · Lehed on suhteliselt õhukesed ja suured. Tüüpilised metsataimed on ka paljud kõrgekasvulised sõnajalad (50 cm ja enam) Üldreegleid taimede valgusnõudlikkuse kohta: · Enamik värviliste (valge- ja kollasekirjud, kollased, punased) lehtedega sordid vajavad rohkem valgust kui roheliste lehtedega taimed V rühm
Harilik vaher (Acer platanoides); Saarvaher (Acer negundo); Kasutatakse muusika- ja spordiriistade, Mägivaher (Acer mööbli, puitnõude, vineeri parketi pseudoplatanus); valmistamiseks. Mahl suhkrurikas. Ginnala vaher (Acer Pargipuu. ginnala); Tatari vaher (Acer tataricum); Harilik pärn (Tilia Kasutatakse tuletikkude, puust nõude, cordata); Suurelehine mänguasjade, joonistus- ja meditsiinilise pärn (Tilia platyphyllos), söe valmistamiseks. On varjutaluvad, Läikeleihine pärn (Tilia vigastamise või kärpimise järel tekib x euchlora); Läänepärn uinupungadest uusi võrseid. (Tilit x vulgaris); Kiirekasvulised, pikaealised,
Eestisse sissetoodud. Kõrgus 20-35m. Lehed munajad, elliptilised, näärmeliselt saagjad või kahelisaagjad, alt hõredalt karvased, 6-15cm pikad. Leheroots 2-5cm, 2 nääret. Õied suured, valged, kobaras. Õitseb kevadel. Vili punane või kollane, mahlane, magus, kuni 2cm. Puit pruun, pehme, kerge, hästi poleeritav. Puitu kasutatakse tisleri- ja treimistöödeks. Vilju toiduainetööstuses. Kasutatakse haljastuses. 58. Harilik ja suurelehine pärn Harilik pärn: Tilia cordata Levinud Euroopas, Aasias. Eestis hajusalt. Kõrgus 30m. Vähenõudlik, talub varju, kärpimist ja linnatingimusi. Lehed rohelised, südaja alusega, alt sinakashallid, all pruunidkarvatutid roodude nurkades. 6-7cm. Õied kollased, lõhnavad, õitseb suve lõpus, juulis-augustis. Viljad tiivalehekesega seemned. Kasutatakse haljastuses. Puitu tisleritöödel ja saematerjaliks ning mööbliks.
Euroopast, Krimmist, Balkanimaadelt. Tüve koor pruunikas, sile, võrsed paljad, kaetus kirmega. Lehed munajad, terava tipuga, 6-15 cm pikad, 6-8 cm laiad, leherootsul kaks suurt nääret. Puhkedes lehed punakad. Õied suured, kuni 3,5 cm läbimõõdus, viietised, valged, hõredates kännastes. Vili punane või kollane, magus, kerajas kuni 2 cm läbimõõdus. Kasvab üsna tihti vanades mõisaparkides ja linnade haljasaladel. 53. Harilik ja suurelehine pärn Harilik pärn (Tilia cordata Mill.) Kodumaise puuliigina kasvab ta meil kuni 35 m kõrguse ja kuni 1-2 m tüveläbi-mõõduga pikaealise (300-400 a) puuna, kasvades segametsades tavaliselt II rinde puuna. Areaal ulatub idas Krasnojarski kraini Venemaal, läänes Lääne-Euroopa ja Vahemeremaadeni. Eesti suurim puu kasvab Jõgevamaal, Elistvere mõisapargis kõrgusega 35,5 m ja suurima diameetriga puu Saaremaal, Mustjala vallas d1,3= 216 cm (Relve, 2000)
Valgusenõudlikud. Kohalikud liigid suhteliselt külmakindlad, sissetoodutest osa külmakartlikud. Kasutamine haljastuses:. Efektitaimena, osasid sorte saab kujundada bonsaideks. Asteldega liigid on head läbipääsmatu heki rajamiseks, taluvad hästi kärpimist. Mõnda liiki kasutatakse pirni- või õunapuu pookealusena Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/viirpuu2.htm http://pilt.delfi.ee/picture/6393927/ 3.5 Hortensia (Hydrangea) Konkreetne liik: suurelehine hortensia (Hydrangea macrophylla) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 100-150 cm, laius 100-150 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kerajas põõsas. Lehed: Lehed on suured (kuni 15 cm), tipust teravnedes ja helerohelised. Õied või õisikud: keskmised kuni suured sarikõisikud on valged, sinised, roosad või karmiinpunased. Õievärvus varieerub, võib olla sinine, lilla, roosa, valge või punane. Liigi eritunnused: õisdekoratiivne taim. Kasvukoha nõuded: viljakas, parasniiske muld
15 cm pikkustes rippuvates kobarates, tugevalt lõhnavad, õitseb juunis. Luuvili hernetera suurune, must, viljaliha söödav, kootava (parkiva) toimega. Liik on kahjuks üsna vastuvõtlik haigustele ja kahjuritele, kahjustub tihti võrgendikoi poolt. Annab rikkalikult kännu- ja juurevõsu. Haljastuses omab tähtsust kui dekoratiivne õitseja, muul ajal üsna silmapaistmatu. Parandab mulla omadusi, armastab parasniiskeid kasvukohti. Sordid: 'Colorata'; 'Plena'; 'Watereri' 53. Harilik ja suurelehine pärn Harilik pärn (Tilia cordata Mill.) Kodumaise puuliigina kasvab ta meil kuni 35 m kõrguse ja kuni 1-2 m tüveläbi-mõõduga pikaealise (300-400 a) puuna, kasvades segametsades tavaliselt II rinde puuna. Areaal ulatub idas Krasnojarski kraini Venemaal, läänes Lääne-Euroopa ja Vahemeremaadeni. Eesti suurim puu kasvab Jõgevamaal, Elistvere mõisapargis kõrgusega 35,5 m ja suurima diameetriga puu Saaremaal, Mustjala vallas d1,3= 216 cm (Relve, 2000)
..15 cm pikad ja kuni 6 cm laiad. Leheroots on 2...5 cm pikk, vähemalt 2 suure näärmega lehelaba lähedal. · Õied suured, kuni 3,5 cm läbimõõdus, viietised, valged, hõredates kännastes. Vili punane või kollane, mahlane, magus, kerajas, läbimõõt kuni 2 cm. · Puit on punakaspruuni lülipuiduga ja valkjasroosa maltspuiduga, pehme, kerge, hästi poleeritav, kasutatakse tisleri- ja treimistöödeks. 58. Harilik (Tilia cordata) ja suurelehine pärn (Tilia platyphyllos) Tilia cordata - Euroopa, Aasia. Eesti hajusalt. Kõrgus alla 30 m. Euroopa ühe varjutaluvaima lehtpuuna on pärn meie metsades püsinud peamiselt alusmetsa põõsana, kuid paremail kasvukohtadel, huumusrikastel värsketel muldadel kasvab sama kiiresti kui kuusk või isegi pisut kiiremini ja saab teise rinde puuks. · Lehed on alt sinakashallid (päikese käes) kuni kahvaturohelised (varjus), pruunid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
