Moraal mõiste | Sõnu seletav sõnastik

2

Moraalinormid on üheselt religioosse põhjendusega ja nende puhul väidetakse, et (a) need tulenevad jumala tahtest ning (b) nende rikkumine on tagatud religioosse sanktsiooniga (jumalakaristus, igavikuline hukatus jne). Õiglane on niisugune õiguse rakendamise otsus, mis on õige rahva poolt vaadatuna, aga ka riigi seisukohalt. S.t. selles peab väljenduma rahva õiglustunne.

Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt

2

Moraalinormid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega.

K.Joametsa õigusõpetuse 1. kt kordamisküsimused - õppematerjal

1

Moraalinormid – nim neid tavasid, mis reguleerivad valdkonda kuuluvat käitumist • Seadusteks – nimetatakse norme, mis reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemad sotsiaalse tegevuse valdkondade ja mis kehtivad võrdselt kõigi ühiskonna liikmete jaoks • Ühiskonna kehtivad normid on tuletatud kehtivatest arusaamadest hea ja halva , õige ja väära kohta neid arusaamu kutsutakse Väärtusteks.

Sotsioloogia ja sotsiaalantropoloogia

2

Moraalinormid - on sotsiaalse regulatsiooni mõjusaim alus, aga ka viis ja vorm suunamaks inimeste mõistlikku kooseksistentsi ja ühist tegevust. On eriti püsivad väärtushinnangud.

Õiguse entsüklopeedia eksam

2

Moraalinormid – eriti püsivad väärtushinnangud, mis mõjutavad inimese käitumist kogu elu, kujundades tema autonoomse kõlbelise teadvuse.

Õigusteadus

0

Moraalinormid on mitteformaalsed ja nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega ega seadustega. Igasugune eetika ja moraal on kokkulepe – kui sa rikud moraali, saad karistuseks häbi, tõrjutuse, südametunnistuse piinad, vms. Moraalinormide täitmine tagatakse sisemiste sanktsioonide (sisemised tundmused) + väliste sanktsioonidega (teiste reaktsioon, suhtumine). Moraalinormid on universaalsed (ei ole piiratud riigipiiri või mingi grupiga) või vähemalt pretendeerivad universaalsusele.

Mis on eetika?

0

Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtteid. Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu (aus-ebaaus, õiglane-ebaõiglane) Korporatiivsed normid on käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustus oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega.

Õigusõpetuse eksami konspekt

0

Moraal on kollektiivne, hea on see, mis on grupile hea. Väga olulisel kohal on perekond (perekond on traditsioonide hoidja ning peamised usulised pidustused on sünd ja abielu), loodusearmastus (loodus on püha, seetõttu on oluline olla kontaktis loodusega, sest nii on inimesed kontaktis jumalatega, on mitmeid pühapaiku – mäed, jõed, äike, tuul, kuu, allikad, kaljud, tähtsaim püha mägi on Fuji), füüsiline puhtus ja kamide-esivanemate vaimude kummardamine.

šintoism Jaapanis

0

Moraalne pool on kunstlik tunne, mis on sündinud ühiskonnas kehtivatest tavadest ja mille on ülima osavuse ja hoolega sisse pühitsenud naised, sest see aitab neil oma võimu kindlustada ning lubab domineerida sugupoolel, mis vastasel juhul peaks alluma. Kuivõrd armastus toetub teatud väärtuse või ilu mõisteile, mida metslane kaugeltki ei saanud tunda, ning võrdlustele, mida ta kindlasti ei suutnud sooritada, pidi see tunne tema puhul olema nullilähedane.

ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST

0

Moraalist on relatiivne? relatiivne? •Üksikisikute  KUID teiste ühiskondade väärtuste •Kõik •Kultuuride seas ei pruugi me leida tolerantsust! •Enamus •Rahvuste •Mingi osa •inimgruppide ©Lawrence M. Hinman http://ethics.acusd.edu/values/ 18 A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default!

Moraalirelativism

0

Moraaliküsimustele on pühendatud hulk traktaate: „Vihast“, „Elu lühiajalisuset“, „Hingerahust“, „Armulikkusest“ (Nerole, leebuse ja halastuse tähtsust rõhutab), „Õnnelikust elust“, „Heategudest“ (rikkusest: tark ei armasta rikkust, ent eelistab seda). S-i parim filosoofiaalane teos on kogumik kirju moraalist sõbrale Luciusele, siin vaated kõige täielikumalt esitatud.

Antiikkirjanduse konspekt

0

Moraaliseaduse - ning deklareerib nagu müstik, et kuigi moraaliseaduse (müstikutel „üks” vms) objektiivset reaalsust ei saa tõestada ei deduktsiooniga, ei teoreetilise, spekulatiivse ega empiirilise mõistuse pingutusega, on see seadus ometi kindel fakt, millest subjekt on a priori teadlik. Seda isegi siis, kui ei õnnestu leida ühtki seaduse täpse järgimise näidet.

Eksamimaterjal - filosoofia

0

Moraalitõed – kujutlus või reaalsus? Moraaliomadused näivad olemas olevat, ja kui nii, siis on olemas ka moraalitõed, ükskõik, kas keegi neid tunnistab ja kas me nad avastame või ei. Erinevate teooriate ühisteesiks on see, et universaalsed moraalitõed on olemas (Pojman 381-3). Ja nii on olemas ka objektiivsed juhtnöörid, mille alusel peaksime elama ja ühiskonda

Sissejuhatus eetikasse

0

Moraalne heakskiit – “soov mitte pälvida moraalset halvakspanu”. Moraalse heakskiidu teooria baseerub 4 komponendil: 1. tagajärgede suurus – kasude ja kahjude summa; 2. pahedest teadlik olemine – teo moraalsuse kindlus; 3. kaassüü suurus – isikliku sekkumise võimalus ja ulatus; 4. vastutuse ulatus – üksikisiku vabaduse suurus kui ta tegutseb immoraalselt.

Ärieetika

0

Moraal on seadusega tihedalt seotud nind mõned inimesed võrdsustavad need praktikad. Paljud seadused on kehtestatud selleks, et edendada heaolu, lahendada huvikonflitke ja aidata kaasa ühiskondlikule harmooniale, nii nagu seda teeb ka moraal. Samas eetika võib leida, et mõned seadused on ebamoraalsed, eitamata et need on seejuures kehtivad.

Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks

0

Moraalne kulumine – tehnika vananemine 2. füüsiline kulumine – katki (pole mõtet parandada) Kõige lihtsam kulumi arvutamise meetod on lineaarne meetod – kuust kuuse arvutatakse kulumit iga kuu võrdses summas; määratakse põhivara kasutusaeg ehk kasulik tööiga ning mitu aastat kasutatakse; kasutusajast sõltub kulumi arvutamise norm % aastas.

PÕHIVARADE ARVESTUS

0

Moraalne rahuldus on lääneriikides suurem kui sündmusest tulenev mõju terrorismivastasele võitlusele, sealhulgas kindlasti ka meile, kes me oleme selles aktsioonis juba aastaid osalised olnud. T.Hobbes on öelnud, et me kõik tahame saavutada oma eesmärke, milleks on näiteks toit, turvalisus, võim, peavari, rikkus ja lisaks veel teisedki ressursid.

Kas maailm on moraalne?

0

Moraal on ühiskondliku teadvuse vorm, sotsiaalne institutsioon, mille funktsiooniks on reguleerida inimeste käitumist kõigis ühiskondliku elu valdkondades Vana aja eetika üheks enesestmõistetavaks jooneks oli, et inimese moraalse tegevuse eesmärgiks oli olla õnnelik, milleks tuli järgida kehtivaid eetilisi ja moraalseid norme.

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

0

Moraal – (pr. morale, ld. moralis kombeline, kombe-), 1) kõlblus, käitumisnormid, mis määravad inimese suhtumise ühiskonnasse ja kaasinimestesse; 2) teatavast loost, juhtumusest v. valmist tuletatav kõlbeline õpetus; 3) mingi kollektiivi kõlbeline seisund (sõjaväe, kooli jne.) vaim, distsipliin (Võõrsõnade leksikon).

0

Moraal - kombelisus, Eetika- teoreetiline arutlus moraali üle., kolm võimalikku tasandit: kirjeldav(ajalooline või teaduslik vaatlus, mis seletab moraalsust ühes või teises kultuuris, ajastus), normatiivne(arutletakse, mis on õige või hea, kuidas tuleb käituda,sõnastatakse reeglid) metaeetiline.

Filosoofia

0

Moraal on ühiskondliku teadvuse vorme, põhimõtete, tavade ja normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist ning sotsiaalse terviku (inimkonna, uskkonna, rahva, hõimu, riigi, klassi, seisuse, ühingu, töökollektiivi, perekonna) piires ja määrab nende suhtumise teistesse inimrühmadesse.

Õiguse eksam

0

Moraalsus - abstraktsete printsiipide mõtlemine, need on kõigile -põhjendatud vajadusel võib seadust muuta 6.aste -individuaalsete printsiipide ja süüme - seadused peaksid põhinema universaalsetel eetilistel printsiipidel nt. teiste valikute aktsepteerimine, õigus elule, õigus haridusele jms

Arenguteooriad

0

Moraalitus – Claude Frallo ( kiriku õpetaja). „Hüljatud“ – kujutab ühiskonna kitsaskohti ja heidikuid: orbusid, langenud naisi, sunnitöölisi. Peategelane Jean Valjean, kes mõistetakse vangi 4 a leiva varastamise eest, veedab 19 a. sunnitööl, tänu piiskopi heateole aga muudab ennast.

Romantism

1

Moraal - usk:Eetika põhineb mõistusel ja inimkogemusel, religioon mingil jumalikul olendil.

Eetika kordamisküsimuste vastused

0

Moraalselt käitumine on mõistusepärane. Moraalsus pole individuaalne. Õiget tuleb teha, sest see on õige ja hea. Eriti kuulsaks saab ta oma kategoorilise imeratiiviga. Alati tuleks toimida neist reeglitest kinni pidada, mida võib enesega vastuollu minekuta universaliseerida.

Eetika kursus 10. klassile

0

Moraalinormid on eriliselt stabiilsed kõlbluspõhimõtted, mis reguleerivad inimeste käitumist vastavas aegruumis mingi sootsiumi (nt inimkond; rahvas; hõim; sotsiaalne kiht) piires, on väärtustatud selle sootsiumi poolt pidevalt toimiva süvamotivatsioonina.

Konspekt 2

0

Moraalsus on relatiivne. Väitis Loode-ranniku Kwakiutlite(Boase uurimus), Pueblo indiaanlaste (tema enda uurimus) ning Uus-Guinea Dobu kultuuride (Meadi ja Reo Fortune uurimus) põhjal, et nende väärtused on väga loogilised nende oma kultuuri süsteemis

Antropoloogia Teooria I eksam

0

Moraalinorm — eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, mis reguleerib inimeste käitumist vastavas aegruumis mingi sootsiumi (nt inimkond; rahvas; hõim; sotsiaalne kiht) piires, on väärtustatud selle sootsiumi poolt pidevalt toimiva süvamotivatsioonina.

Õiguse üldteooria

0

Moraal on heas mõttes nakastanud suurt ühiskonna osa.Millised on siis väärtused, kui ühiskonna suurema osa positsiooni – väärtusetu seade, inimeste vähemus, kes on tavapärase moraali vastu?Kordamas moraali enamuse kohaselt – muidugi mitte.

Moraal

1

Moraalifaktid on küll olemas, kuid nad pole naturaalsed.

Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks

1

Moraalireeglid on reeglid, millele ei tule teha erandeid.

Kanti eetika

0

Moraaliotsustusel on seega alati suund faktidele ja otsustus langetatakse aluste põhjal (kontekstis). Eetiline relativism Väidab, et pole mingeid absoluutseid või objektiivseid moraalistandardeid, mis oleks kõikidele inimestele kõikidel aegadel siduvad.

Eetika

0

Moraal on vajalik, et pääseda „loodusseisundist“. • Platoni „Riigis“ vastab Sokrates Glaukose loole Gygesest, et meile on kasulik olla moraalne, viidates hinge harmoonia ideele ja väites, et ebamoraalsus laostab inimese seestpoolt.

Eetika alused - kordamisküsimused

0

Moraalinormide toime on põhimõtteliselt universaalne ja hõlmab praktiliselt kõiki teovõimelisi inimesi. Moraalinormide autoriteet tugineb austuse alusele – võetakse omaks eeskätt kui sotsiaalne väärtus, mille pinnalt tekib sotsiaalne kohustus.

Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt

0

Moraaliprintsiibid – põhimõtted, millest lähtutakse. Juhtnöörideks üksikisikutele kui ka gruppidele, et oma tegevust korraldada ja hinnata. Nt. ausus, au. Islami kultuuris au väga oluline, olemas aumõrvad. Aumõrv

Eetika

1

Moraaliprintsiip on moraali keskseks elemendiks.

Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks

0

Moraaliprintsiipidel on 5 tingimust või tunnust, mis neid iseloomustavad. • Preskriptiivsus ehk ettekirjutis See tähendab, et moraaliprintsiipe väljendatakse käskivatena, näiteks „Ära tapa!“ või „Kuula sõna!“. Need pole palved.

Eetika kursus 10. klassile

0

Moraal on iga inimese lahutamatu osa. Suhtumine loodusesse oli suhtumine terviklikku, ühtsesse organismi, milles oli oma koht antud ka inimesele – filosoofile-vaatlejale, poeedile-kunstnikule, põllu- või käsitöölisel.

Mida võiks nimetada Eesti loodusfilosoofiaks

0

Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi).

Eetika loengute kokkuvõte

0

Moraalne surve on seotud tõekspidamistega, mis sunnivad oma partnerit petma. Näiteks pühendumine mõnele grupile võib avaldada survet nii, et selle grupi väärtuste ja heaolu nimel ollakse nõus oma partnerit petma.

Personali juhtimine ja organisatsiooni käitumine

0

Moraalinorm – kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub Neljas võim – massiteabe kujundlik nimetus demokraatlikus ühiskonnas, peegeldab informatsiooni suurt mõjujõudu poliitika teostamisel

Mõisted

0

Moraalidilemma on olukord, kus igal teol on kas halb tagajärg (tuleb valida kahe halva variandi vahel) või leiab aset kahe tunnustatud moraaliprintsiibi sisuline kokkupõrge (tuleb valida kahe hea variandi vahel).

Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte

0

Moraalinormide piirid on hägused. Õigusnormid on riigi poolt kehtestatud ja kaitstud käitumisreeglid, mis annavad ühiskondlikes suhetes osalejatele juriidilised õigused ja panevad neile juriidilised kohustused.

Õiguse sotsioloogia

0

Moraaliseadus on ülimuslik maiste seaduste ees. • Selle käsitluse mõju oli nii tugev, et moraalse kohustuse mõiste jäi püsima hoolimata “jumala kadumisest”. • Kohustuse mõiste on siiski tühi.

Eetika alused

0

Moraalireeglite kohaselt on paika pandud reeglid/nõuded. See on seotud meie igapäevaeluga. Ladina keelest pärinev sõna „moraal“ tähendab tava või kommet, mis on ajajooksul pälvinud ühiskondliku heakskiidu.

Moraal ja eetika

0

Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega, • tava - Tavad on igasuguse inimkoosluse osa, enamasti on need teadvustamata • õigusakt - Õigusakt on kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum.

Võim

0

Moraal on ühiskonna teadvuse üks vorm, mis kinnitab sotsiaalse tegelikkuse eetilisi omadusi, milleks on näiteks headus ja au. Moraal määrab inimese kohustused inimeste ja ühiskonna suhtes.

Õigus nähtusena

0

Moraalinormid – nad on inimeste ühiselu, inimeste käitumis reeglid, mis vastavad ühiskonna vaadetele, arusaamadele headusest ja kurjusest, õiglusest ja ebaõiglusest, aususest ja alatusest.

Eksamiküsimuste vastused

0

Moraal on privaatne. Relativism- pole olemas universaalset moraaliprintsiipi, kuid kõik printsiibid on õigustatud kultuurilise heakskiiduga- tunnistab moraali ühiskondliku heakskiitu.

Eetika

0

Moraal - põhimõtete, tavade ja normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist mingi sotsiaalse terviku(perekond, rahvas) piires ja määrab nende suhtumist teisteste inimrühmadesse

Õigus

0

Moraalne dilemma on olukord, kus mängus on inimlikud põhiväärtused ning vastu tuleb võtta mingi otsus. Niisugusteks üldinimlikeks väärtusteks on näiteks armastus, ühtsustunne ja õiglus.

Holokaust

0

Moraalne otsustamine – mõtlemine „õige” ja „vale” üle Kuigi nn õigete asjade tegemine pole lihtne paljudele inimestele, kujutab see ilmselt eriti rasket ülesannet kurjategijate jaoks.

õiguspsühholoogia

0

Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda.

Eetika alused

0

Moraalifilosoofia - teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused:

Eetika: �iget ja v��ra avastamas

0

Moraal on tihedalt seotud väärtustega, need loome me aga ise. Siin tekib aga küsimus tõsiseltvõetavusest. Niisama hästi kui loome moraalinõude, võime me sellest ka loobuda.

Sissejuhatus filosoofiasse: Seneca, Sartre

0

Moraalsus - inimõigused on moraalsed õigused, kehtivad moraalselt; norm kehtib moraalselt siis, kui see on igaühe suhtes, kes aktsepteerib ratsionaalselt põhjendust, õigustatav.

Riigiõigus konspekt

0

Moraalifilosoofia suurkujud on Aristoteles (384 – 322 eKr) ja I. Kant (1724 – 1804) Vanakreeka filosoofid seostasid küsimuse miks olla eetiline inimese (isiksuse) vaimse tervise ja harmooniaga.

Eetika konspekt

0

Moraal ehk kõlblus • väärtused • õiglus • õigusakt • diskrimineerimine • huvigrupp • pluralism • tolerantsus • nulltolerants • konsensus • kompromiss

Inimene ja Ühiskond (Eksamiks kordamine)

0

Moraalinormide kõrval on olemas nt. õigusnormid e. seadused, mis on otseselt seadusandja poolt kehtestatud ja mis tagatakse riiklike süsteemidega (kohus, vangla), et seadusi täidetaks.

Mis on eetika?

0

Moraalsed teod on tingitud puhtast kohusetundest. Teod võivad olla omavahel sarnased, aga vahe peitub motiivis, kas tegu on omakasupüüdmatu või orienteeritud tulevikuhüvedele.

Immanuel Kant

0

Moraalinormid on pigem kõlblus(väärtus)põhimõtted, põh. sub hinnangule ja isiklikule väärtusskaalale, mis mõjutab käitumisnorme, tava- ja õigusnorme jm mis ühiskonnas

Õiguse entsüklopeedia

0

Moraalne pool on see, mis iha juhib ja kinnistab selle eranditult ühele kindlale objektile või vähemalt muudab sellele eelistatud objektile suunatud iha kõige energilisemaks.

ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST

0

Moraali aluseks on objektiivne idee voorustest ja inimese hing on võimeline tunnetama seda sisemise uurimise ja püüdluse kaudu, lülitades välja teda segavad meelelised tajud.

Kõik eetikast

0

Moraaliprintsiipe on võimalik pidada  Siis peab otsustama inimene isiklikult, mis on paremateks, relativism aga ei lase erinevaid subjektivism – sisuliselt moraali puudumine.

Moraalirelativism

0

Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi variant, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest ja teistest allkatest.

Ärieetika kontrolltöö küsimused ja vastused

0

Moraalinormidest - „On ainult üks võim, millele ma võin alistuda – minu enda südamesttulev kuulekus, minu enda mõtlemise meelekindlus, minu enda südametunnistusedikaat.

Anarhia, mäss või vastastikune abi?

0

Moraalsed väärtused on julgus, usaldusväärsus, ausus, lojaalsus, tolerantsus • Lause on kas deskriptiivne (kirjeldab miskit, kuid ei anna moraalset hinnangut) või väärtustav.

Eetika

0

Moraalinormide toime on põhimõtteliselt universaalne ja hõlmab praktiliselt kõiki teovõimelisi inimesi. Iseasi, millisest konkreetsest moraalinormide kompleksist keegi lähtub.

Konspekt 2

0

Moraalne kohtustus on tingimusteta nõudmine meie käitumisele – see ei sunni meid tegema midagi võimaliku kasu pärast, see ütleb, et oeame seda tegema sest see on meie kohus

Filosoofia 12.klass konspekt

0

Moraal - üksikisiku või inimgrupi arusaam heast ja halvast ning nendega seotud vajadustest Uuritakse eetost- kõlbeliste põhimõtete, normide ja ideaalide tervik.

Eetika kui teadus

0

Moraaliks ehk kõlbluseks loetakse ühiskondliku teadvuse vorme, põhimõtteid, tavasid ja norme, mis reguleerivad inimeste käitumist mingi sotsiaalse koosluse piires.

Juhtimise alused

0

Moraal - nad olid eelkõige inimesed, liiati ühesuguse kultuurilise taustaga. Ometi − pärast seda venis sõda veel kolm ja pool aastat, tuues miljoneid ohvreid.

Kultuur ja rahvusriik

0

Moraalne imbetsill – 19.sajandil teadlaste ja reformaatorite hulgas levinud nimetus hälbekäitumisega isikute kohta, kelle mõistus ja intelligent olid muidu normaalsed.

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

0

Moraal – kirja pandud väljas poolt ; ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.

Eetika koodeks

0

Moraalinormid on seetõttu universaalsed, üldkehtivad ja peaks olema võimalik rakendada kõigile sõltumata inimste moraalist, rahvusest või kodakondsusest.

Eetika kursus 10. klassile

0

Moraal on olemas valmis kujul, kohustused, rollid, sotsiaalsed perspektiivid; inimene valib enda suhtes selle kogumiga, kuid ka see tõugatakse eemale.

Filosoofia spikker 1.

0

Moraal on justkui ravimiks säärasele loodusseisundile ja võimaldab omahuviga isikutel rahuldada oma vajadusi ja soove rahu ja koostöö seisundis.

Sissejuhatus eetikasse

0

Moraali aluseks on sümpaatia, mille kaudu kantakse ühe inimese tunded teisele üle. Riigiteooria. Inimene hoiab sellest, mille ta kord on saavutanud, kinni.

Filosoofia p?eriood

0

Moraal on tugevnenud substraat, täites kõik inimsuhete ruumid.Struktuuri väärikus, mida võib pidada üheks, ühtseks, sõbralikkuks, võimsaks.

Moraal

0

Moraali lugemine on demoraliseeriv. See külvab ärevust, tekitab vastumeelsust, takistab ausat eneseväljendust ja sünnitab teesklust (Bolton 2007: 40-41).

SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID

0

Moraal - inimese käitumist mingi sotsiaalse rühma piires ning suhtumist teistesse rühmadesse reguleeriv põhimõtete, tavade ja normide kogum.

Eetika konspekt

0

Moraalinormid on samas kõigi teiste sotsiaalsete normide hindamiskriteeriumiks selles, kas nad vastavad sootsiumis omaksvõetud kõlbluspõhimõtetele.

Riik ja Õigus täiskonspekt

0

Moraalne skeptitsism on vaatekoht, mille järgi pole üldse olemas kehtivaid moraaliprintsiipe 25. Võrdle deskriptiivset ja normatiivset eetilist relativismi.

Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks

0

Moraalihinnang on igaühe enda asi. Moraaliotsustus on nagu esteetiline otsustus (võrdle: ilu on vaataja silmas). Igaühe arvamus on võrdselt tähtis.

Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks

0

Moraal - ennekõike sotsiaalne institutsioon, mille kaudu reguleeritakse inimtegevuse kõiki vorme, nende hulgas ka riikide käitumise aspekte.

Sissejuhatus Rahvusvahelistesse suhetesse konspekt

0

Moraalselt õige on selline tegu, mis lähtub kohustustest (kohusest) Moraalselt ei ole õige selline tegu, mis lähtub tunnetest, ihadest, kalduvustest.

Eetika: õige või väär

0

Moraal - põhimõtete, tavade ja normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist ühiskonnas. subjektiivne õigus-isikule kuuluvad õigused.

Tsiviilõiguse üldosa

0

Moraalsed põhimõtted - lojaalne keisrile, empaatia põhimõtted, käitumistavadest ja traditsioonidest kinni pidamine, - see tagab ühiskonnas harmoonia.

Ahto Mülla - Filosoofia kogu aine konspekt

0

Moraali puhul on ratsionaalse väärtustamise lähtealuseks ja normsuse mõõduks inimene ise, tema eneseteadvus ning asend väärtusehierarhias.

Õiguse sotsioloogia

0

Moraali rikkumine on kultuuriüleselt problemaatiline teema, eriti arvestades, et mis kvalifitseerub moraalinormide rikkumisena on kultuuriti erinev.

Kultuuriti võrdlev psühholoogia, konspekt

0

Moraali subjektile on omane: • arenenud mina-teadvus, • käitumise ja väärtuste suhteline püsivus, • oma tegevuse tagajärgede teadvustamine,

Eetika konspekt

0

Moraaliõpetus - hedonism- mille järgi kõrgeim hüve on nauding ja hea on see, mis tekitab naudingut, kuid tuli jääda mõõdukuse raamidesse.

Filosoofia konspekt

0

Moraalifilosoofia – süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja –teooriaid.

Eetika alused

0

Moraaliobjektivismi järgi on Eetiline absolutist usub, et on olemas olemas muutumatud universaalsed moraaliprintsiibid, mida mitte kunagi ei tohi eirata.

Moraaliobjektivism

0

Moraaliotsustused on universaliseeritavad. 4. Universaliseeritavus annab võimaluse vaielda (mitte üksnes emotsioneerida) õige ja väära üle.

Sissejuhatus eetikasse

0

Moraal – moraalinormide kogum Moraalinorm kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub neljas

Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .

0

Moraal on käskude ja kohustuste süsteem (reeglideontoloogiline süsteem). Mõistus nõuab, et me iialgi ei valetaks ega varastaks.

Eetika: õige või väär

0

Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid.

Eetika alused

0

Moraalinormid on eriliselt stabiilsed kõlbluspõhimõtted, mis reguleerivad inimeste käitumist vastavas aegruumis mingi sootsiumi piires.

Õigusteadus

0

Moraalne toimimine on toimimine kohusetundest. See on meie kohustus Jumala ees. Religioon ja eetika on sõltumatud: Eetika ei vaja Jumala ideed.

Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks

0

Moraal - psühholoogiline asjaolu - demokraatia avaldab iseenesest inimesele positiivset mõju, motiveerib, soodustab iseseisvust.

Filosoofia kordamisküsimused

0

Moraalne arutlemine tähendab seda, kuidas me arutleme või otsustame, kas tegevus on õige või määr – see erineb moraalsest käitumisest.

Nimetu

0

Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna

Eetika

0

Moraal on kultuuri osa. Eetikas pole universaalset tõde Relativism seab kahtluse alla universaalsete normide olemasolu eetikas.

Eetika alused

0

Moraalinormid on tavaliselt kirjalikult formaliseerimata, on aga kogu ülejäänud sotsiaalsete normide süsteemile eetiliseks aluseks.

Õiguse entsüklopeedia I

0

Moraal on ühiskondliku teadvuse üks norm, mis määrab ära inimeste käitumise kohustused üksteise ja ka ühiskonna suhtes.

Õiguse alused - Põhjalik Konspekt

0

Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada

Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks

0

Moraaliomadustel on roll rahvamoraalis, täidavad teatud ülesandeid rahvamoraali seisukohalt • moraaliomadused on kirjeldavad omadused

Metaeetika. Fakt ja väärtus

0

Moraalne tüüp - eelistus ametlikult esitatud rolliootustele Kasulikkusele orienteeritud tüüp- minimiseerida nagatiivsed sanktsioonid

Grupiprotsesside konspekt

0

Moraalnormid on õigusaluse loomiseks ja kriteeriumiks. Moraalinormide arengut on mõjutanud religioonid ning regionaalsed kultuurid.

Õiguse entsüklopeedia

0

Moraal on kindlasti sellest, kuidas enne riides käidi ja mis juhtub, kui sa nii riides käib ehk mis haiguse sa endale saad.

Mida tahaksin oma vanavanematele õpetada?

0

Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle. Sõna moraal tuleb ladina keelest: mores tähistab kombeid.

Eetika alused

0

Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.

Inimene ja inimsuhted(põhimõisted)

0

Moraal - tavade ja reeglite kogum, mis reguleerib inimeste käitumist, seotud isiklike tõekspidamistega, nt kümme käsku.

MÕISTED

0

Moraal - konkreetne väärtuste ja normide kogum, mis võetakse omaks mingi kultuuriga seoses ja mis puutub praktilist elu.

Kasvatusteadustete loengud ja grupitööd

0

Moraaliobjektivism - on olemas muutumatud universaalsed moraaliprintsiibid, mis on siduvad kõigi inimeste jaoks kõigis ühiskondades.

Eetika: �iget ja v��ra avastamas

0

Moraalirisk – tuleneb asümmeetrilisest infost, kindlustusfirma ei saa järgida, kuidas kindlustatu mõjutab p või L suurust.

Rahanduse konspekt

0

Moraalsed kaalutlused – kas sõda peetakse õiguslikult korrektselt? Moraalsetele aspektidele nii palju enam tähelepanu ei pööratud.

Euroopa ideede ajalugu

0

Moraali imperatiivid - Kant sõnastas üldised moraaliprintsiibid, ta nimetas need hüpoteetiliseks ning kategooriliseks imperatiiviks.

Filosoofia spikker 1.

0

Moraaliobjektivismi järgi on olemas muutumatud universaalsed moraaliprintsiibid, mis on siduvad kõigi inimeste jaoks kõigis üiskondades.

Sissejuhatus eetikasse

0

Moraaliprintsiipe on võimalik pidada paremateks, relativism aga ei lase erinevaid printsiipe ei paremateks ega halvemateks pidada.

Sissejuhatus eetikasse

0

Moraal on relatiivne mille austamist tuleb nõuda ka •Teisejärgulised arusaamad (suhteline) teistelt ühiskondadelt.

Moraalirelativism

0

Moraalne õigsus on määratletud ainuüksi selle kaudu, mis on hea minule, ükskõik, kas see on või pole hea kellelgi teisele.

Eetika

0

Moraal on kogemustevaba. Üksnes puhtale mõistusele toetudes oleme me võimelised teadma, mis on õige ja mis väär.

Filosoofia

0

Moraaliväited on tõesed või väärad; s.t nad on objektiivsed, oletuslikud väited tõeluse kohta, mida on võimalik teada.

Eetika loengute kokkuvõte

0

Moraalinormidel on universaalne ja siduvad kõigi inimeste jaoks objektiivne kehtivus, kuid näevad ka kõigis ühiskondades.

Moraaliobjektivism

0

Moraal on normide süsteem Normid on reeglid, mis ütlevad mida inimene peab tegema ja mida peab tegemata jätma.

Sissejuhatus eetikasse

0

Moraalinormid - reeglid on mitteformaalsed, mis erineb religiooninormidest, sest nende täitumist ei tagata riigi poolt.

Eetika kursus 10. klassile

0

Moraalinormid - mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted.

Õiguse alused mõisted

0

Moraal on käitumisnormid, mis määravad inimese suhtumis Eetika- on filosoofia haru, mis uurib moraalisuhteid.

Ühiskonnaelu tasandid ja valdkonnad; Õigus ja õiglus

0

Moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus (heaolu, nauding) Deontoloogiline eetika on kohuse eetika.

SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis

0

Moraal on aktsepteeritav ainult vastastikku, mille tõttu on ausameelsus fundamentaalne mõiste inimeste vahel.

John Rawls- õiglus kui ausameelsus

0

Moraal on suhteline, moraali otsused ei ole ajatud ja absoluutsed, vaid ajaloolised ja sotsiaalselt suhtelised.

Filosoofia talve arvestus

0

Moraalne väärtus on selle reeglites, motiivis: õige käitumine ei pea meid tegema õnnelikuks, vaid õnne vääriliseks.

Eetika konspekt

0

Moraalilugemine - kunstis-on-kole&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3244 http://www.eki.ee/ninniku/index2.php?f=r&t=258

Maarja Kangro - referaat

0

Moraalne toimimine on toimimine teiste huvides (altruism). Moraalinormide kohustuslikkust annab põhjendada inimloomusega.

Eetika

0

Moraalne on tegevus, mis põhjustab võimalikult suure huga naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele.

Kutse-eetika

0

Moraalile on inimestel kohustus järgida tseremooniaid ja rituaale (head kombed), kohustus käituda õiglaselt.

Konfutsianism

0

Moraal - Kasvatuse kaudu tekkinud inimese enda sisetunne, kuidas tohib käituda ja kuidas ei tohi käituda.

Õiguse teooria ja metodoloogia

0

Moraalifilosoofia - eetika ehk õpetus sellest, mis on hea. Ajaloofilosoofia püüab haarata ajaloo olemust ja mõtet.

Vana Kreeka filosoofia ja filosoofid

0

Moraaliteooriaid on erinevaid ning võib tekkida olukord, kus ei teagi milline teooria on antud hetkel kõige õigem.

Filosoofia küsimused - Tallinna Ülikool

0

Moraalne iseloom – et käituda eetiliselt, püüeldes sotsiaalse õigluse poole ning elada ja töötada kogukonnas.

Sissejuhatus eetikasse

0

Moraal – ( morales – kõlbeline – ladina k.) Moraal näitab kätte väärtused ; mõte väärtusest.

Eetika konspekt

0

Moraalihinnang on igaühe enda asi. Moraaliotsustus on nagu esteetiline otsustus (võrdle: ilu on vaataja silmas).

Eetika alused

0

Moraalne aritmeetika - Moraalse aritmeetika järgi millegi negatiivse andmine võrdub millegi positiivse äravõtmisega.

Eetika kontrolltöö, II variant

0

Moraal – kui suured kivid on paigas, siis liiv loksub sinna vahele ja jääb aega klaasikeseks õlleks.

Nimetu

0

Moraalifilosoofia on palju vaielnud selle üle, kas moraaliotsustel on tõeväärtus ja kas seda saab kindlaks teha.

Eetika alused - kordamisküsimused

0

Moraal - õpetlik järeldus Tuntumad valmi kirjutajad: Aisopos, Jean de la Fontaine, Ivan Krõlov, Jakob

Barokk ja klassitsism

0

Moraal on normide süsteem, mis osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikale.

Eetika alused

0

Moraali kujunemine on seotud isiksuse kujunemisega: inimene teadvustab oma kordumatust, oma võimalusi ja vastutust.

Eetika konspekt

0

Moraal - psühholoogiline asjaolu: Demokraatia innustab inimesi hoolikamalt oa seisukohtadele mõtlema.

Sissejuhatus filosoofiasse

0

Moraal tähendab aga käitumisnormide kogumit ehk arusaamad, milline käitumine on õige, milline vale.

Moraal ja eetika

0

Moraaliarutluse võimatus - Kui emotivism oleks paikapidav, siis peaksid eetika ja moraaliargumendid siis olema võimatud.

Eetika eksam

0

Moraalinorm – eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub.

Ühiskond - inimeste kooselu vorm

0

Moraalis - revolutsioon tõi kaasa paljude aadlike emigreerumise,aadlike elulaad ei olnud enam eeskujuks.

Prantsuse revolutsioon

0

Moraaliteooriale on ette heidetud, et see jätab emotsioonidele (kaastunne, sümpaatia, jne) ebaadekvaatse rolli.

Eetika eksam

0

Moraal - etikett:Etikett põhineb ühiskondlikul eksistentsi vormil ja stiilil, moraal selle olemusel.

Eetika kordamisküsimuste vastused

0

Moraal on religiooni sisu (juba valgustusaja mõte). PIERRE CHARRON (1541-1603): Montaine'i õpilane.

Filosoofia p?eriood

0

Moraali imperatiivid – Kant sõnastas üldised moraaliprintsiibid – hüpoteetilised, katekooriline imperatiiv.

Filosoofia eksami kordamisküsimused

0

Moraaliprintsiibid on üldiselt sellised, et kui peaaegu kõik neid järgivad, siis on peaaegu kõigil hea olla.

Eetika alused - kordamisküsimused

0

Moraalsed väärtused on olulised eesmärkide seadmisel, strateegiate loomisel ja igapäevaste otsuste tegemisel.

Äriplaani koostamise juhend

0

Moraal - moraalinormid on mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega.

Eetika alused

0

Moraaliomadused on seotud moraaliväliste omadustega kas kaasumise või mitmeti realiseeritavuse vms teel.

Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks

0

Moraalne vananemine – Vastuolu tekkimine ehitisele esitatavate muutunud nõuete ja seniste lahenduste vahel.

Ehitus alused - Renoveerimine

0

Moraalseks kohuseks on neile ohtudele reageerida ning osaleda aktiivselt Afganistani probleemide lahendamisel.

Eestlased Afganistani missioonidel

0

Moraal on kristlus. Antiikaega tuleb ära kasutada oma aja huvides. Esiplaanil vorm, mitte sisu.

Antiigipärand Euroopas

0

Moraalne dilemma – Teadvusel on võimalik veto toimingule peale panna, mis on aju poolt juba algatatud.

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

0

Moraal – ladina k. CICERO (106-43 eKr) lõi omadussõna MORAALNE (ld moralis – kõlbeline)

Eetika konspekt

0

Moraali aluseks on niisiis sümpaatia, mille kaudu • Kujutlused (ideas). – Need on muljete koopiad.

Keskaja filosoofia

0

Moraalirelativism – moraal on ühiskondlik kokkulepe (sellisel seisukohal on praegugi paljud inimesed.

Kuritöö ja Karistus, põhjalik analüüs.

0

Moraalne lähenemine – mõjutada inimesi rohkem maailma parandama, annetused, tolerantsus, keskkonnahoid.

TURUNDUSE KONSPEKT

0

Moraalipraktikate erinevus on seletatav samade väärtuste erineva tõlgendamisega ja erineva tähtsustamisega.

Eetika

0

Moraaliprobleemidele on teadlased osutanud mitmetele kloonimisega kaasnevatele väga tõsistele ohtudele.

Kloonimise poolt või vastu

0

Moraal – moraalinormide kogum, sisaldades üldtunnustatud põhimõtteid, käitumisnorme.

9. klassi ühiskonnaõpetuse mõisted

0

Moraal on selles, et Balti rahvad ei saa ajalooliselt kunagi tõeliselt iseseisvad olla.

AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED

0

Moraalikäsk on antud meile puhta mõistuse asjana, ta ei vaja kogemusel põhinevat kinnitust.

Filosoofia ajalugu

0

Moraalilugemine - Paljud inimesed armastavad enda pakutud lahendusi ümbritseda mingi aupaistega.

SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID

0

Moraaliseadus on püha ja ilma eranditeta, nt „räägi alati tõtt“ .. Kohustuste konflikt.

SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis

0

Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism).

Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks

0

Moraal – kombelisus o Tõde peitub inimeses eneses ja seega ei sõltu tõde teistest.

Sissjuhatus filosoofiasse

0

Moraaliotsustused on väärad. Mackie on antirealist – moraaliotsustustel ei ole tõeväärtust.

Metaeetika. Fakt ja väärtus

0

Moraaliväline väärtus – on küsitav, kas sellise väärtuse poole püüdlemine on õige või väär.

Eetika alused - kordamisküsimused

0

Moraal on Jumala seadus, mis tuleb kindlaks teha piinakirja lugemise ja kirjutamisega.

Vooruste eetika

0

Moraalilausungid on preskriptiivsed – nad annavad käitumisjuhise, kirjutavad ette, mida teha.

Eetika kordamisküsimuste vastused

0

Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum.

Moraal.

0

Moraal – Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud ->

Tsiviilõiguse üldosa

0

Moraaliotsus on siis, kui mängus moraalsed tunded: viha, nördimus, südametunnistusepiin,

Eetika

0

Moraaliotsustused on väited ja neile on rakendatavad tõeväärtuse, õigustamise jms mõisted.

Eetika eksam

0

Moraal on normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist kõigis eluvaldkondades.

Eetika konspekt

0

Moraalne - sest vahel on meie huvides ka selliseid asju, mis ei pruugi moraalsed olla.

Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks

0

Moraal – Moraalinormide kogum – ühiskonnas üldtunnustatud põhimõtete kogum.

Ühiskond, poliitika

0

Moraal - hunti asemel mõeldud mehi, kes mahejuttu ajavad väikestele tüdrukutele

Perrault, Vennad Grimmid, Andersen

0

Moraalilausungitel on tõeväärtus, sest on olemas EETILISED FAKTID, mis teevad nad tõeseks.

Eetika alused

0

Moraal - ühiskonnas käibel olevad normid, mille kaudu, inimene ennast määrab.

Eetika

0

Moraaliotsustused on üldistavad. Kõikidele kehtib samas olukorras ühesugune ettekirjutis.

Metaeetika. Fakt ja väärtus

0

Moraalirealism on teooria, mille kohaselt moraalilausungite sihiks on raporteerida fakte.

Eetika alused

0

Moraalne skeptitsism on vaatekoht, mille järgi pole üldse olemas kehtivaid moraaliprintsiipe.

Sissejuhatus eetikasse

0

Moraal - õigus:Mõned seadused võivad olla ebamoraalsed, kuid siiski kehtivad.

Eetika kordamisküsimuste vastused

0

Moraalinorm on eriliselt stabiilne kõlbuspõhimõte, millest inimene oma käitumises

HISKOND KUI INIMESTE OLEMASOLU VIIS .

0

Moraalselt vale on sel juhul, kui ta tegutseb paheliselt või arendab moraalseid pahesid.

Kutse-eetika

0

Moraal - üksikinimese või ühiskonna eetilised tõekspidamised ja tegutsemise

Religiooni õpetuse põhimõisted

0

Moraal - seostatakse usuliste ja paikkondlike väärtuste ja tõekspidamistega.

Sissejuhatus õigusesse 1. loengu mõisted

0

Moraal – kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub

Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .

0

Moraali ülesanne on jagada nii kiitust, laitust kui ka tunnustust, karistust ja süüd.

Eetika kursus 10. klassile

0

Moraalikasvatus on tänapäeval tuginenud konstruktiivsele õppimise kontseptsioonile.

Moraali ja eetika kasvatus spordis

0

Moraaliküsimustes on vaimulikel juhtidel kohustus, mitte vaid õigus, manitseda keisrit.

Õigusfilosoofia ajalugu

0

Moraal - käitumisnormid mis määravad inimese ühiskonda ja kaaseisukonda.

Ühiskond - aasta konspekt

0

Moraalil on eesmärk, s.t inimestel on eesmärke, mida moraal aitab ellu viia.

Eetika alused

0

Moraalirisk – ostjad soovivad tasakaalukogusest rohkem osta ja müüjad müüa.

Majandusteooria

0

Moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu.

John Stuart Mill

0

Moraal on tekkinud oma proto-vormides – erinevad tabu süsteemid, keelud.

Moraal

0

Moraalitunne on arenenud välja, sest inimestel on vaja teha teistega koostööd.

Mõtte mõttest

0

Moraaliloeng on õpilasele vastuvõetamatu, valmistõdede pakkumine annab vähe.

VÄÄRTUSKASVATUS EESTI ÜHISKONNAS

0

Moraalne – inimese arvamus kellegi kohta; neil, kes on selle ära teeninud

Riigiõigus konspekt

0

Moraalinorm – kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub.

Ühiskonna mõisted

0

Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi kohustuslikud, nad kehtivad universaalselt.

Eetika-Hea ja õige mõisted eetikas

0

Moraalireeglid on paratamatud, ratsionaalne toimija jõuab nendeni loogika abil.

Eetika alused

0

Moraalne mudel – nõustaja on eeskujulik isik, kes õpetab, kuidas peab elama.

Nõustamispsühholoogia konspekt

0

Moraalne toimimine on kõigile kasulik, kuigi see nõuab tegutsemist teiste huvides.

Eetika loengute kokkuvõte

0

Moraalseid seadusi on kolme liiki: Jumalik seadus, tsiviilseadus ja avalik arvamus.

Mõtte mõttest

0

Moraalsest on nende hulgas! Seks raha eest on seesmiselt moraalselt väär.

Eetika eksam

0

Moraalil on reeglid ning nende abil saame saavutada enda parema olemise.

Moraal ja eetika

0

Moraal - > liigitamissüsteem pole ette antud, teadlased loovad neid.

Folkloristika materjal

0

Moraal – ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks.

11. klassi kirjanduse eksam

0

Moraalne kahju – saate peksa, hakkade pimedust kartma ja siis saate nõuda.

Äriõigus ja pankrotimenetlus

0

Moraalne mudel - häire on moraalne puue, isik on vastutusvõimetu nagu laps.

Kliiniline psühholoogia

0

Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum.

Eetika alused - kordamisküsimused

0

Moraalne on see, mis aitab kaasa kommunistliku revulutsiooni võidule.

Kultuuriteooria

0

Moraalsed pidurid on minetanud igasuguse võime kontrollida inimese käitumist.

Alkoholism

0

Moraaliagent – huvid ja sõltuvad õigused ühishüve määramise osas.

Mõisteid filosoofiast

0

Moraalne toimimine on toimimine kohusetundest. See on meie kohustus jumala ees.

Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte

0

Moraalinihilism - moraal on illusioon ja fiktsioon, millest tuleb vabaneda.

Eetika

0

Moraal – Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline) -> INIMENE

Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt

0

Moraalses mõttes on mõistus olnud inimese allakäigu peamiseks põhjuseks.

Õigusfilosoofia ajalugu

0

Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne aspekt.

Eetika alused

0

Moraal – kõlbelisus- ja käitumisnormis , pole kirja pandud.

Ühiskonna eksami õppimine .

0

Moraal on selleks, et inimühiskonda aidata tõusta kõrgemale.

Stalinism

0

Moraalikriisi - nt Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine.

Renesanss

0

Moraal – moraalinormide kogum, üldtunnustatud põhimõtted.

Tasemetöö ühiskonnaõpetuses

0

Moraalipõhimõtted on suhtelised ja olenevad isiku kultuurist ja valikust.

Eetika loengute kokkuvõte

0

Moraalijutlus on alati kõge pikem ja kõge rangemalt jumalakartlik.

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

0

Moraalikriis – individualismi ja enneolematu ahnuse vallandumine.

Maailmakirjandus II eksamikonspekt

0

Moraaliseadus on mõistuse seadus, ratsionaalne olend kehastab seda.

Eetika alused

0

Moraali areng tähendab kõigi nende kolme komponendi arendamist.

Moraali ja eetika kasvatus spordis

0

Moraaliskeptitsism – objektiivseid moraalistandardeid ei ole olemas.

Eetika alused

0

Moraal - ühiskonna valdkond kõlblus ja käitumisnormid.

Ühiskonna mõisted

0

Moraalne toimimine on toimimine teiste kätumist juhib enesearmastus.

Egoism ja altruism

0

Moraalsus on saada häid tagajärgi sõltumata kavatsustest.

Eetika (10.klass)

0

Moraali lugemine - teise inimese õpetamine, mida ta peaks tegema.

Suhtlemistõkked

0

Moraalil on normatiivne, teguvust suunav ja juhtiv aspekt.

Eetika alused

0

Moraalitee – allegooriliste tegelastega õpetlik näidend.

Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)

0

Moraalsed ootused on ulatuslikud, kuid võimalused sageli piiratud.

Unistus paremast minevikust

0

Moraal – ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum.

Eetika alused

0

Moraal on kõik vastupidine, kui ta tegelikult paistab.

Sissejuhatus filosoofiasse

0

Moraalil on individuaalne iseloom, õigusel - sotsiaalne.

0

Moraalne headus on sõltuvuses enda allutamisest Jumala tahtele.

Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks

0

Moraaliprintsiip on põhimõte, millest lähtutakse ühiskonnas.

Eetika kursus 10. klassile

0

Moraaliprintsiip - Tegutsemisjuhis, kuidas ühiskonnas käituda.

Praktilise filosoofia konspekt

0

Moraaliseadused on kirjutatud inimlikku loomusesse jumala poot.

Eetika kursus 10. klassile

0

Moraal - inimene teeb kõike kümne kordselt tagasi.

Rebasteristimine

0

Moraaliprintsiibid on inimeste vajaduste ja huvide funktsioonid.

Eetika

0

Moraalitunne - see on inimlikkuse ja terve ühiskonna alus

Moraalitunne- see on inimlikkuse ja terve ühiskonna alus

0

Moraal - käitumisnormide ja põhimõtete süsteem.

9.klassi ühiskonnaõpetuse mõisted

0

Moraalieelne – 0-4,5 e.a. puudub reeglitest arusaamine;

Arengupsühholoogia Vastused

0

Moraal - ühiskonnas kehtivate normide järgmine.

Praktilise filosoofia konspekt

0

Moraalifilosoofia põhieesmärk on leida kommete filosoofia alusprintsiip.

Immanuel Kant- Saksa filosoof

0

Moraal - käitumisnorm.Mošee- islami pühakoda.

Ühiskonna 9 klassi I poolasta mõisted

0

Moraal – praktika näidates kätte VÄÄRTUSED

Eetika konspekt

0

Moraalifilosoofia ehk eetikaga praktilise filosoofia tuuma.

POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt

0

Moraalikriis – inimesed kastuasid seda kurjasti ära

Renesanssi kirjanikud(petrarca, dante)

0

Moraalne mõjuvõim on omane grupile, kellega juht töötab.

Kursusetöö \"Võim\"

0

Moraalne väärtus on ühenduses tema intellekti täiusega.

Kristjan Jaak Petersoni ilmavaade

0

Moraal on endale kehtestatud normide küsimus.

Arenguteooriad

0

Moraalne vastutus - seada esikohale ühiskonna vajadused.

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused

0

Moraal on hinnanguline Valetamine on pahe jm.

Eetika konspekt

0

Moraaliotsustus on justkui esteetiline maitseotsustus.

Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks

0

Moraal – üldtunnustatud põhimõtted

Ühiskond - inimeste kooselu vorm

0

Moraal on üheaegselt nii era kui ka avalik.

Õigusfilosoofia ajalugu

0

Moraal on vaatenurk tõsiasjade hindamiseks.

Kasvatusteadustete loengud ja grupitööd

0

Moraal – KONKREETSEID KÕLBELISI NÄHTUSI.

Eetika konspekt

0

Moraalil on hinnanguline iseloom (hea - halb).

0

Moraalinorm – inimese hingeline tõekspidamine.

ÜHISKONNAÕPETUS

0

Moraalne on vaid teadlik kat imper jälgimine.

Filosoofia eksami kordamisküsimuste vastused

0

Moraalne õigsus tähendab olla Jumala poolt tahetud.

Eetika kordamisküsimuste vastused

0

Moraal on seega sotsiaalse kontrolli vorm.

Ajalugu ühiskond filosoofia

0

Moraali aluseks on kaastunne. Kogu elu on kannatus.

Filosoofia p?eriood

0

Moraali subjektil on kindel arusaam heast ja kurjast.

Eetika konspekt

0

Moraalialased väited on ettekirjutavad ehk normatiivsed.

Meediaeetika

0

Moraaliprintsiibid on vajaduse ja huvide funktsioonid.

Sissejuhatus eetikasse

0

Moraalitee - Õpetlik, allegooriline näidend.

Keskaja kirjandus

0

Moraal on inimeste loodud, mitte looduse.

Eetika

0

Moraalprintsiibid on nt. ausus, au (aumõrvad islami

Mis on eetika?

0

Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga.

Inimene ja inimsuhted(põhimõisted)

0

Moraal – sõprus ja voorus lahutamatud

Euroopa ideede ajalugu

0

Moraalinorm – stabiilne kõlbluspõhimõte.

Ühiskond, milleks inimene seda vajab?

0

Moraal on tihedalt seotud ka seadusega.

Eetika alused

0

Moraalikohustustel on imperatiivne (käskiv) jõud.

Eetika: �iget ja v��ra avastamas

0

Moraaliotsustused on universaalsed ettekirjutised.

Eetika alused

0

Moraalipõhimõtted on suhtelised,  Lapsetapmine.

Moraalirelativism

0

Moraalistandardid on segased ja muutuvad pidevalt.

Kuritegevus Eestis

0

Moraalne kahju - eelkõige füüsilised isikud.

EV õiguskaitsesüsteem

0

Moraali probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe.

Kunsti ajalugu

0

Moraaliseadused on selle väljendused inimeses.

Eetika kursus 10. klassile

0

Moraalitust – õukonnast välja tõrjuda.

Feodaal-absolutislik Prantsusmaa 17. sajandi II poolel ja 18. sajandil

0

Moraal tähendab meie enda vastutust.

Eetika: �iget ja v��ra avastamas

0

Moraaliprintsiibid on praktilised tegevusjuhised.

Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks

0

Moraal on arusaam, eetika on teadus.

Eetika loengute kokkuvõte

0

Moraal on üleüldine, universaalne.

Eetika konspekt

0

Moraalist on võimalik mööda hiilida.

Inimese siseheitlus hea ja kurja vahel

0

Moraal on ühiste arusaamade kogum.

Eetika kursus 10. klassile

0

Moraal on budistliku tee aluspõhi.

\\\"Budismi ja hinduismi sarnasused ja erinevused\\\"

0

Moraal on vanem igast religioonist.

Filosoofia ajalugu ja põhimõisted

0

Moraalne vastutus on kirjas eetikakoodeksites.

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused

0

Moraal on indiviidi karjainstinkt.

Friedrich Nitzsche, Saksa Filosoof 1844-1900

0

Moraali aluseks on pigem inimeseks olemine.

Õigusfilosoofia ajalugu

0

Moraalne toimimine on toimimine kohusetundest.

Sissejuhatus eetikasse

0

Moraalsele juhtimisele ehk valitseja moraalsusele.

Idamaade filosoofia (konfutsianism)

0

Moraalsete komponentidega – väärtusjurisprudents.

Õiguse filosoofia loengukonspekt

0

Moraal – Ei ole seotud riigiga.

Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid.

0

Moraalsed tunded on olulisemad mõistusest.

Õigusfilosoofia ajalugu

0

Moraal on omamoodi universaalne.

Moraal

0

Moraal on kogemustevaba. Üksnes

Eksamimaterjal - filosoofia

0

Moraalne väärsus – Jumala tahte vastane.

Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks

0

Moraal – moraalinormide kogum

Mõisted

0

Moraal on seadustega hõlmatud.

Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt

0

Moraalsed õigused – kehtivad moraalselt.

Riigiõigus

0

Moraal - moraalinormide kogum.

Ühiskonna eksami kordamine

0

Moraalid on afektide märgikeel.

Filosoofia p?eriood

0

Moraalimaski taga on mure kasumi pärast.

Eesti kirjanduse ajalugu I

0

Moraalne kord on looduse poolt antud.

Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks

-1

Moraalne laostumine – selle sümboliks sai ,,pühamees’’ Grigori Rasputin, kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka keisri ustavae toetajate seas.

11. klassi ajaloo üleminekueksam

-2

Moraalinorm – eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Kui tava järgitakse reeglina ühistegevuses, kollektiivselt, siis moraalinormist juhindumine puudutab inimese isiklikku hingelist tõekspidamist. Nende kujunemist on tugevalt mõjutanud maailmausundid. (nt kümme käsku, õpik lk 27)

Kordamine eksamiks.

-1

Moraalinormid on eranditeta. 29. Mis on eetiline subjektivism ? subjektivism ehk subjektiivne eetiline relativism.

Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks

-1

Moraal on see, mis hoiab ühiskonda koos, korraldab meie suhteid, annab võimaluse õnneks ja heaks eluks.

Eetika alused

-1

Moraalinormid on sellised normid, mis on sotsiaalse korra säilimise seisukohast ühiskonnale tähtsamad.

Loengud "Sissejuhatus sotsioloogiasse"

-1

Moraalinormideks nimetatakse neid tavasid, mis reguleerivad „peab“ valdkonda kuuluvaid käitumisi.

Õiguse sotsioloogia

-1

Moraalinormid on mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega.

Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks

-1

Moraalinormid on tavad, mis reguleerivad „peab“ valdkonda kuuluvat käitumist.

Uuringud

-1

Moraalinormid on sotsiaalse korra säilimise seisukohast ühiskonnale tähtsamad.

Sissejuhatus sotsioloogiasse

-3

Moraalinormide seast on samuti selekteerunud teatud üldiste positiivsete väärtuste püsikogum, mida tänapäeval tuntakse rahvusvaheliselt üldtunnustatud üldhumanistlike printsiipidena, väärtustena (nt õiglus; õilsus; egaliteet; vägivalla eitamine; inimarmastus). Üldinimlik moraal avaldub konkreetsetes vormides: nt kristlik moraal, töömoraal, ärimoraal jt. Moraali probleemid on lahutamatult seotud eetika probleemidega (juhime tähelepanu mõistele juristi kutseeetika).

Konspekt 2

-1

Moraalinormid on universaalsed, ei ole piiratud riigipiiride ega religiooniga.

Eetika alused

-1

Moraalinormid on tugevalt seotud, nendest on välja arenenud õigusnormid.

Õiguse alused

-1

Moraalinormid on mitteformaalsed, ega tagata riiklike institutsioonidega.

Eetika

-1

Moraalinormid on alati käitumiskohustus, millel ei ole alternatiivi.