Võim (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Ajaloo ühiskona mõisted

-Vähemustega arvestamine -Relvajõud tsiviilkontrolli all Demokraatia vormid -Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud -Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused Osalus- ja elitaardemokraatia -Osalus *Rahva kaasamine poliitikasse *Interneti kasvav roll -Elitaardemokraatia *Eliidi võim rahva nõusolekul Demokratiseerumise lained -I 1826-1922 -II 1945-1956 -III 1974-1995 Siirdeühiskond -Demokraatia kindlustamine -Vabad valimised -Reformide aeg -Populismi oht -Majanduskriis Riik -Ühiskonna poliitiline korraldus -Tunnused (territoorium, rahvas, suveräänne võim, võime astuda rahvusvahelistesse suhetesse) Riigikorralduse vormid -Unitaarriik ehk ühte riik (Eesti) -Föderaalriik ehk föderatsioon (USA, Venemaa) Presidentalism

Ajalugu

20

doc

Ühiskonna kursus

Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkod Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg, oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda Rahumeelne Muutuvad võimu- ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks Võim Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on teatud laadi inimsuhe. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfääre, olemasolevaid ressursse, et need saaksid otstarbekalt ja sihipäraselt kasutada. · Võim on DOMINEERIMINE · Võim on ühiskonnas EBAVÕRDSELT JAOTUNUD · Võimu ressursid on: Ainelised- omand, kapital Vaimsed- kogemused, teadmised Võimu tunnused ja teostamise meetodid: · Eristatakse kahte tüüpi meetodeid: Autoriteet- inviidi võime panna teisi inimesi tegema seda , mida ta muidu ei teeks.

Ühiskonnaõpetus

10

docx

Erakonnad, valimised, demokraatia, diktatuur, riik, põhiseadus

rohkem valijad tüdivad. 8) Erakondade ees seisvad probleemid kaasaja demokraatlikus ühiskonnas.  Side ühiskonna ja oma traditsioonilise valijarühmaga nõrgeneb.  Inimeste valimiseelistused on kõikuvad – järjest enam sõltub see juhuslikest teguritest ja meedia mõjust.  Usaldus erakondade vastu madal – erakonda kuulumine pole enam populaarne  9) Demokraatia mõiste, põhitunnused, jagunemine. Demokraatial on tänapäeval 2 põhitähendust:  Rahva võim (ka rahva valitsus)  Riik, kus võimul on rahvas Demokraatia põhitunnused:  Põhiseaduslik valitsus – valitsus ja parlament on ametisse asunud seaduse alusel (mitte vägivalla ega riigipöördega)  Kehtivad inimõigused – sõna-, trüki-, südametunnistuse jne vabadused kehtivad päriselt (mitte ainult paberil)  Kõigi võrdsus seaduse ees – nt seaduserikkumise eest kõigil sama karistus. Demokraatia jagunemine:

Poliitika

14

docx

Ühiskonna kordamisküsimused: demokraatlik ühiskond

Kordamisküsimused 2 DEMOKRAATLIK ÜHISKOND  Monarhia – veresuguluse alusel päritav, ainuisikulise võimuga riik. Jaguneb kaheks: 1)Piiramatu monarhia- diktatuurriik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale 2)Piiratud monarhia- demokraatlik riik. Monarh jagab võimu koos parlamendiga  Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik  Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa  Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises  Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate

Ühiskonnaõpetus

9

doc

Ühiskonna valitsemine

ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.

Ühiskonnaõpetus

18

docx

Demokraatia ja Eesti valitsemiskord

(saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on eluaegse, päriliku võimuga riigipea) Parlamentaarne (konstitutsiooniline) monarhia – riigid, kus monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames. (nt: Taani, Holland, Belgia) Absoluutne monarhia – riigivorm, kus kogu võim kuulub piiramatult päriliku võimuga monarhile. (nt: Svaasimaa, Saudi Araabia, Katar, Omaan) Diktatuur:(õigusvastane valitsemissüsteem, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta) Autoritaarne diktatuur – teatud valdkonnad on riigivõimu totaalse kontrolli alt vabad. Ideoloogia tavaliselt puudub. (nt: Azerbaidžaan, Usbekistan, Türkmenistan) Totalitaarne diktatuur - ühiskond on täielikult riigivõimu kontrolli all

Ajalugu

10

docx

Ühiskond ja selle ülesehitus

paremini Väiksematel parteidel suurem võimalus pääseda parlamenti Puudused: Keerukus Proportsionaalne valimissüsteem on nt: Eestis Soomes Rootsis Hollandis Hübriidsed valimissüsteemid segu RIIGIVÕIM Riik on organiseeritud inimeste kogu, kes elavad kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õiguse võimuga. Riigi tunnused: rahvas territoorium avalik suveräänne võim Suveräänsus ehk iseseisvus on riigi võime toimida ilma väliste kitsendusteta. Maismaa kõrval kuuluvad riigi territooriumi hulka veealad, mis jäävad riigi piiridesse, samuti õhuruum ja maapõu. Territooriumi osaks võivad olla ka eemal asuvad, teiste riikide ala vahele jäävad territooriumid ehk enklaavid. Uued riigid Euroopas Kosovo (eraldus Serbiast 2008.a ), Abhaasia ja Osseetia. VABARIIK .

Ühiskond

14

docx

Ühiskonna kontrolltöö

poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides. Esindusdemokraatia – valitsemisvorm, milles kodanikud teostavad võimu enda poolt valitud esindajate kaudu. Referendium e. rahvahääletus – rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu. Absoluutne monarhia – Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia - riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega Vabariik – riik, kus rahvas valib riigipea (presidendi). Õigusriik – riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui ka valitsejad. Autoritaarne diktatuur – isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi.

Ühiskond

Meedia

Kommentaarid (0)