Võim (0)

Võim – Võim eksisteerib kõikjal ja on jaotunud ebavõrdselt. Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine.
Võimu tunnused – Alati domineerib mingi grupp nõrgemat või alamat gruppi. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Ainelised: (omand ja kapital)ning vaimsed: teadmised ja kogemused. ja teostamise meetodid – Autoriteetne võim, kus on tähtis traditsioonide mõju, liidrite karismaatilisus ning mõistuslik kaalutlus . Sunduslik võim, kus rahvast püütakse mõjutada hirmu, vägivalla ja karistusega.
Riigi klassikalised tunnused – Kindel territoorium , kus peavad elama inimesed – rahvas, peab kehtima suveräänne võim ning riigi võime astuda rahvusvahelistesse suhetesse. Riik ise on ühiskonna poliitiline korraldus.
Riigivõimule ainuomased tunnused ja ülesanded – Seaduste kehtestamine, maksude kogumine, õigus kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks, võimu poolt tehtud otsused on kõigile kohustuslikud, riigi igapäeva elu korraldamine, üks keskpunkt ning selge võimuhierarhia

Riigivõimu iseloom: demokraatia ja diktatuur (autoritaarne ja totalitaarne) -
Demokraatia – õigusriik, kõrgemat võimu kannab rahvas, kehtib üldine inim- ja kodanikuõiguste
austamine.
Diktatuur autoritaarse viisiga – Toimub üksikisiku või grupi ebademokraatlik valitsemine, enamasti on ajutise iseloomuga ning piirangud ei ole täielikud.
Diktatuur totalitaarse viisiga – Kindel hirmuvalitsus, totaalne kontroll kõige ja kõigi üle, agressiivne valitsemisviis.

Riigikorralduse ( unitaarriik ja föderatsioon) ja riigivalitsemise vormid – Unitaarriik ehk ühtne riik (tugeva keskvõimuga) ning föderaalriik ehk föderatsioon (igal osariigil oma võimuorgan).
Vabariik: parlamentarism – (Eesti, Saksamaa ja SB) Parlamendi ülimuslikkus, riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid. Valitsus moodustub valimistulemuste põhjal ning tihe seos on seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel,
presidentalism – (Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk- Aasia ) President on nii riigipea kui valitsusjuht. Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. Valitsusel on pikk eluiga, vastastikune tegevuse pärssimine,
poolpresidentalism – (Prantsusmaa, Venemaa, Leedu) Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii riigipea kui peaminister . Peab rohkem arvestama parlamendi tahtega.
monarhia : konstitutsiooniline – (Rootsi, Norra, Taani, Benelux, Lichtenstein , Hispaania ) ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord , kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. Põhiseaduslik monarhia võib olla (aga ei ole alati) demokraatlik ja absoluutne – Monarh on ainuvalitseja ning võim on päritav.

USA valitsemissüsteem ja presidendi valimine -

Ideoloogia - korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi.
Poliitilised ideoloogiad: (Poliitiline ideoloogia annab hinnagu kehtivale ühiskonnakorrale ning esitab oma väärtushinnagutest lähtuva ühiskonnakäsitluse) :
PAREMPOOLSED :
Liberalism - indiviidi vabadus. Üksikisiku huvid on võrreldes kollektiivi või riigihuvidega alati esiplaanil . Tähtsal kohal ka inimõigused ja vastastikune sallivus. Madal maksukoormus , vabaturumajandus, iga inimene vastutab ise oma sotsiaalse turvalisuse eest,
sotsiaalabi on suunatud just väga raskes seisus olevatele inimestele.
Konservatism – Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Areng peab olema stabiilne ning reforme tuleb ellu viia järk-järgult. Kollektiiv on tähtsam kui indiviid. Sotsiaalse eristuse säilitamine, majanduses ei toetata riigi liigset sekkumist, sotsiaal heaolu peavad tagama perekond ja suguvõsa, riik peaks pigem tegelema füüsilise turvalisuse tagamisega , suur rõhk
on pandud kohtusüsteemi ja sisejulgeolekuasutuste arendamisele.
VASAKPOOLSED :
Sotsiaaldemokraatia - Tähtsustatakse võrdsust kõigi ühiskonnaliikmete vahel. Ühiskond peab tagama igale inimesele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi , omandada elukutse ja leida tööd.
Segamajandus – erasektori kõrval eksisteerib mõjukas riiklik sektor , riik peab kontrollima elutähtsaid majandusharusid, riik sekkub majandusse, astmeline tulumaks, sotsiaalteenused tasuta.
Erakonnad , survegrupid ja sotsiaalsed liikumised.
Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel.
Survegrupp ehk surverühm on legaalselt tegutsev ühendus, katusorganisatsioon, liikumine või võrgustik, mis püüab oma huve (era- või avalikke huve) läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel.
Sotsiaalsed liikumised – Piiritlemata liikmeskond ja umbmäärane ülesehitus. Aktiivsus sõltub kui suured on tekkinud probleemid.
Erakond püüab säilitada oma eesmärke valimiste tulemusel võimule pääsedes ja valituses olles neid elluviies. Survegrupp taotleb aga valitsuse või poliitikute mõjutamist väljaspoolt, ilma ise võimul olemata.
Normid ühiskonnas:

• moraal -on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega,
  
• tava - Tavad on igasuguse inimkoosluse osa, enamasti on need teadvustamata
  
• õigusakt - Õigusakt on kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum.
  

Õigus – Kirjapandud seadused, mille on välja andnud pädev riigivõimuorgan.
Õigusnormide hierarhia Eestis – Rahvusvahelised lepingud – Põhiseadus; konstitutsioonilised seadused – seadused; määrused, korraldused , otsused - üksikaktid
Õigusriik - Õigusriik on ettekujutus sellest, et riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega, mille on loonud legitiimne menetlus.
Õigusriigi tunnused –

• riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument
  
• ühiskondlike probleemide lahendamine seadusandlusest lähtuvalt
  
• seaduste universaalne kehtivus
  
• võimude lahusus
  
• arvamusvabadus
  
• kodanikuõiguste tagamine
  
• eraomandi kaitse riigi omavoli eest
  
  

Põhiseadus ja selle funktsioon demokraatlikus riigis.
Põhiseadus ehk konstitustsioon määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted, riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ja õigusloome põhialused.
Seadusloome Eesti Vabariigis
seaduseelnõu väljatöötamine – seaduse aögatamine – riigikogu juhatus – riigikogu komisjon – esimene lugemine täissaalis – teine lugemine – kolmas lugemine ja lõpphääletus – president allkirjastab seaduse
o Absoluutne veto – parlamendis vastuvõetud seaduse lõplik tagasilükkamine riigipea poolt
o Suspensiivne veto – seaduse tagastamine parlamendile uueks arutamiseks, seega seaduse
jõustumise edasilükkamine

Eesti Vabariigi põhiseadused
1920.a põhiseadus (Asutav Kogu) –

• 20, ühekojaline riigikogu 100 liiget, võimude lahusus, puudus riigipea, rahvaalgatus
  

1933.a põhiseadus (rahvahääletus) –

• 20, ühekojalises riigikogus 50 liiget, Riigivanem(5a), riigivanemal dekreediõigus
  

1938.a põhiseadus (Rahvuskogu) –

• 22, kahekojaline (riigivolikogu 80 ja riiginõukogu 40), president (5a), kaotati rahvaalgatus
  

1992.a põhiseadus (rahvahääletus) –

• 18, riigikogu 101 liiget, president (5a), varasemate probleemide likvideerimine
  

Demokraatia – riigikord, kus kõrgemaks otsustus organiks on rahvas.
Demokraatia vormid:

• esindus - inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutamata ning otsuseid langetamata .
  
• otse- rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendi valimiste ajal.
  
• Osalusdemokraatia - demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi.
  

Tänapäevase demokraatia tunnused

Kehtib võimude lahususe põhimõte

Rahva iseseisvus

Mitme partei süsteem

Riigivõim kuulub rahvale

Mitu ideoloogiat

Vaba ajakirjandus

Juhikultus puudub

Võim on rahvale lähedal

Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu

Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus
Üleminek demokraatiale (siirdeperiood)
Arengu etapp, mille käigus asendatakse diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted demokraatlikega
Demokraatia kindlustumine
vabad valimised
reformide aeg
populismi oht
majanduskriis
Demokraatia nõrgad kohad
harimatu massi võimuletulek
enamuse türannia
riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu
demagoogide võimalused
vabade valimiste tunnused
valimiste funktsioon
Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine , kodanike nõudmiste vahendamine , rahva usalduse indikaator, kodanike harimine, esindab rahva huve
mis mõjutab valijat?
klassikuuluvus, massimeedia, peretraditsioonid , isiklik kogemus, valimiskampaania
riigi ülesanded valimiste läbiviimisel
seadusandlus , erakondade kulude kontrollimine, valimisõiguslike kodanike üle arve pidamine, valimiskomisjoni töö reguleerimine, kandidaatide taustakontroll, dokumentatsiooni ettevalmistamine, rahastamine, tulemuste kindlakstegemine
valimisaktiivsus
näitab kui aktiivselt osaleb rahvas valimisprotsessis. hääletajad : kõik x100%
valimissüsteemid:

• majoritaarne – (SBR,USA) ühemandaadilised valimisringkonnad, võidab vaid üks, lihthäälteenamus(presidendil 50%+1). + selgus & lihtsus - eelised suurparteidel, häälte kadu
  
• proportsionaalne – (Eesti, Läti, Leedu) mitmemandaadilised valimisringkonnad, kandidaadid jagunevad võrdselt häältega, kandidaadid erakondade nimekirjas(avatud ja suletud nimekirjad) +võrdsus -keeruline, erakondade suur mõju
  

eesti näide

• mitmemandaadilised ringkonnad, riigikogus(12), europarlamendis(1) ja KOVis niipalju kui on KOVe. 5% valimiskünnis. Mandaate vastavalt valijate arvule (isikumandaat, ringkonnamandaat , kompensatsioonimandaat)
  

Vabade valimiste tunnused- iga legaalselt tegutsev kodanik, partei või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi. Riiklik valimiskomisjon kontrollib dokumente, Saadiku kohale on konkurents. Hääletajaid ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada, valimispäeval on keelatud propaganda .
Valimiste funktsioon. Määravad parlamendi koosseisu. Kodanikud saavad esitada oma nõudmisi. Näitavad, kui suur on kehtiva korra populaarsust. Valimised harivad kodanikke poliitiliselt.
Mis mõjutab valijat? Valimiseelne kampaania.
Valimissüsteemid: majoritaarne- võimul üks partei, esmatähtis on efektiivsus, tihedam kontakt esindaja ja valimisringkonna vahel, valija mõistab hääle tähtsust proportsionaalne -demokraatias levinud, valijate hääled peegeldavad valitava kogu kohtade jagamis, esindatud on vähemused
Eesti näide-koalitsioone moodustavad 2-3 parteid, , aga väikese poolthäälte arvu saanud erakond võiks mõjutada parlamendi tööd suurel määral. Keerukas häälte lugemine.