šintoism Jaapanis (0)

Jaapan
Religioosses mõttes on Jaapan unikaalne . Pole teist maad maailmas, kus oleks selline usundite sümbioos ja läbipõimumine. Sellel fenomenil on pikk ja keeruline ajalugu, peamine osa shintōl ja budismil, see­juu­res budism oma mahajaana kohalikus variandis , mis käsitleb Buddhat jumalusena (jumalustamine). Eri aegadel on mõju avaldanud ka tei­sed usundid: taoism, kristlus ( katoliiklik variant) ja konfutsismi filosoofia. Praegu on kõik koos, lisaks pal­ju uususundeid. Enamus jaapanlasi on nii šintoistid kui budistid . Piltlikult: jaapanlane sünnib shin­to­is­tina ja sureb budistina. Jaapani originaalne usund on shintō, mis on looduslik animistlik.. Teadlased pole üksmeelel, kas alg­selt oli shintō looduse kummardamine või ka esivanemate kultus , mis võis ka hiljem lisanduda.
[ http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapani_usundid )=]
Šintoism on usk, mida ei saa ära õppida, mille tunnistajaks ei saa ärgata ja mida ei saa kaotada: kui oled jaapanlane, sünnid šintoistina.
Jean- Pierre Chabrol “Kuulus tugitool ”
[ Šintoism (www.annaabi.com) ]
Shinto (jumalate tee) e. shintoism on Jaapani ajalooline rahvusreligioon. Shinto ei oma kaanoneid ega fikseeritud dogmasid vaid põhineb mütoloogial. Teda iseloomustab loodusjõudude, mägede, jõgede, loomade jt. austamine ja kummardamine. Shinto jumalikustab kogu looduse. Vana uskumuse järgi kõik elab ja kasvab, isegi väike kivi arvatakse kasvavat kord suureks kaljuks. Põllumajanduse arenedes hakati mitmesuguste rituaalidega jumalaid mõjutama, tekkisid nn. matsuri’d -–pidustused, kus lauldi, tantsiti, palvetati, kevadel paluti head viljasaaki, sügisel tänati saagi eest.
Shinto kõige tähtsam jumal on päikese jumalanna Amaterasu . Kokku arvatakse olevat üle 80000 jumala – kami , kes on abstraktsed, nähtamatud, nad võivad olla kõikjal. Kuna mütoloogia järgi on Jaapani keisrid Amaterasu otsesed järeltulijad, siis elavad jumalad edasi kõigis jaapanlastes ja tegutsevad nende käe läbi. Shinto on Jaapani natsionalismi aluseks, mis tõstab jaapanlased kõrgemale teistest rahvustest.
Budism jõudis Jaapanisse 6.–8. sajandil. Buddhat pidasid jaapanlased lihtsalt veel üheks kamiks, budistid pidasid kamisid budade ja bodhisatvade ilminguteks. Tänapäeval viivad enamiku pulmadest läbi šintoistlikud preestrid , enamiku matustest budistlikud preestrid. Šintoism sai koos budismiga hiljem Jaapani ametlikuks religiooniks ja jäi selleks kuni 1946. aastani, mil keiser Hirohito oli sunnitud raadios tunnistama, et ta on siiski tavaline inimene. Jaapani rahvusreligioon on saanud mõjutusi ka konfutsianistlikust eetikast.
Šintoismil puuduvad pühakirjad (on vaid rahvusajaloo ürikud) ja usuline seadustik. Šintoismil puudub teoloogia , küll aga on moraaliõpetus, mis järgib suures osas konfutsianismi. Moraal on kollektiivne, hea on see, mis on grupile hea. Väga olulisel kohal on perekond (perekond on traditsioonide hoidja ning peamised usulised pidustused on sünd ja abielu), loodusearmastus (loodus on püha, seetõttu on oluline olla kontaktis loodusega, sest nii on inimesed kontaktis jumalatega , on mitmeid pühapaiku – mäed, jõed, äike, tuul, kuu, allikad, kaljud, tähtsaim püha mägi on Fuji), füüsiline puhtus ja kamide-esivanemate vaimude kummardamine. Need on šintoismi neli alustala. Iga pühamu on teatud kindlale kamile, kes vastab usklike palvetele. Loomad on jumalate sõnumitoojad. 84% jaapanlastest järgib kahte religiooni: šintoismi ja budismi.
Kui budism rõhutab hauatagust elu ja taassündide ahela lõppemist, siis šintoism rõhutab maist elu ja õnne leidmist maa peal. Kuigi budism ja šintoism saavad maailmast erinevalt aru, ei näe enamik jaapanlasi mingit vajadust nende lepitamiseks ning praktiseerivad mõlemat. On tavaline, et inimesed praktiseerivad eluajal šintoismi, kuid nad maetakse budistlikult. Nende erinevaid arusaamu hauatagusest elust peetakse teineteist täiendavaks ja sageli pärinevad ühe usundi rituaalid teise omast.
Pärast sõda tekkis arvukalt uususundeid, millest paljud põhinesid šintoismil, kuid jaapanlaste religioossus tervikuna on võib-olla kahanenud. Pärast sõda on šintoism hakanud vähem rõhku panema mütoloogiale ja keiserlikule perekonnale . Selle asemel püüavad pühamud aidata tavalistel inimestel tagada endale paremat õnne, hoides häid suhteid oma esivanemate ja teiste kamidega. Šintoistlik mõttelaad on endiselt tähtis osa jaapani meelelaadist
Šintoismi alaliigid :

• Košitsu šintoism, keisrikoja šintoism. Keiser oli konstitutsiooni kohaselt riigi ja rahva ühtsuse sümbol ning viis seetõttu läbi ka vastavaid rituaale, näiteks tõi igal aastal esimestest viljadest ohvri jumalatele.
  
• Pühakoja šintoism, jinja šintoism. See moodustas suurima grupi ning kuni Teise maailmasõjani oli see tihedalt seotud keisrikultusega. Sellesse kuulub praegu umbes 80 000 pühakoda.
  
• Kyoha šintoismi kuulub 19. sajandi algul loodud 13 sekti, kellel igaühel on omad uskumused. Igaüks neist sektidest keskendub rohkem oma jumalusele ja nad on seetõttu peaaegu monoteistlikud.
  
• Rahvašintoism ehk minzoku šintoism on levinud peamiselt maapiirkondade lihtrahva seas.
  

Tänu shinto kasvatatud sügavale austusele loodus vastu on Jaapanis sündinud sellised kunstiliigid nagu ikebana , jaapani aed ja bonsai . Arhitektuuri iseloomustab kaetud ruumi ja looduse harmoonia , ühtesulamine.
Shinto üks rituaale on pesemine – o-arai. Jaapanlase tunnetuse järgi on räpasus ja kurjus samased , siit tuleneb selle rahvuse puhtusearmastus. Jaapanlase ilu mõiste sisaldab alati ka puhtust.
Jaapani looduslikud tingimused on rasked – maavärinad, vulkaanipursked , orkaanid. Kui õnnetused tabavad sind üks kord, teine kord, kolmas kord – siis tuleb tahtmine naerda! Siit tuleneb jaapanlaste optimistlik loomus. Kõik tuleb täna ära teha, iga päev tuleb elada, nagu oleks see viimane, sellest nende töökus. Jaapanlased vaatavad elule tänutundega, nagu väärtuslikule kingitusele, mis varem või hiljem kuulub tagastamisele.
Pea kõik šintoismi järgijad on jaapanlased, usk antakse edasi põlvest põlve. 1937. aastal asutati Soka Gakkai – väärtusi loov kasvatusselts, milles on praegu umbes 10 miljonit liiget. SG õpetuse kohaselt on kannatuste peapõhjuseks väärusundid, õige õpetuse abil võib inimene vabaneda karma seadusest ning jõuda lõpliku rahuni. Soka Gakkai on ka ühiskondlikult tegelev, peetakse üleval näiteks lasteaedu ja vanadekodusid. Sotsiaalse heaolu kasvu taotletakse poliitilise tegevusega . 1964 aastal registreeriti juba varem tegevust alustanud Komeito Partei ning aastal 1970 eraldati see ametlikult Soka Gakkaist. Partei ja Soka Gakkai püüavad tegelikult koos saavutada budistlikku demokraatiat, mis eitaks nii kapitalismi kui sotsialismi. Komeito on pidevalt suurendanud oma toetajate hulka ja pürgib Jaapani juhtivaks parteiks. Kui shintoism oli Jaapani riigiusund, peeti teisi usundeid , nagu budismierinevaid voole riikliku kontrolli all ja kristlasi kiusati taga. Pärast riigiusundistaatuse minetamist tõmbus shintoism enam tagaplaanile, kuid ta on ikka veel nähtav eriti religioossete rituaalide täitmises.
[ http://wiki.zzz.ee/index.php/Shinto ]
Šintoismi mõju jaapani kultuurile on raske ülehinnata. Kuigi praegu on peaaegu võimatu lahutada šintoismi mõju budismi mõjust, on selge, et loodusega üksolemise vaimul, mis on aluseks šintoismile, põhinevad sellised tüüpiliselt jaapanlikud kunstialad nagu jaapani lilleseade (ikebana) ning traditsiooniline jaapani arhitektuur ja aiakunst.
Selge seos šintoismiga on sumomaadlusel: maadlusareeni puhastamine soola puistamisega ja paljud teised tseremooniad, mis tuleb enne jõukatsumise algust läbi viia, on selgelt šintoistlikku päritolu. Jaapanlaste rõhupanekut õigetele tervitustele võib vaadelda jätkuna vanadele šintoistlikule usule kotodama'desse (maailmale maagiliselt mõjuvatesse sõnadesse). Paljud jaapani kombed, nagu puust söögipulkade kasutamine ja jalatsite eemaldamine enne majja sisenemist, pärinevad šintoismist. Ka mitmed teised jaapani usundid, sealhulgas tenrikyo, on šintoismist pärit või sellest mõjutatud.
Peaaegu kõiki pidustusi korraldavad Jaapanis kohalikud šintoistlikud pühamud ning need pidustused on kõigile avatud. Kuigi võib öelda, et tegemist on religioossete pidustustega, ei pea enamik jaapanlasi neid religioosseteks, sest nendes osalemine ei eelda mingeid kindlaid uskumusi.
Enne söömist ütlevad jaapanlased (kuigi mitte kõik) "itadakimasu" 'võtan alandlikult vastu', et näidata üles tänulikkust toidu valmistajale ja kõikidele elusatele asjadele, mis on söögi valmistamisel elu kaotanud. Kui seda ei tehta , võidakse selles näha märki uhkusest ja hoolimatusest teiste suhtes. Sellist hoiakut pannakse pahaks, sest usutakse, et see põhjustab kõikidele probleeme. Need, kes ei võta arvesse teiste inimeste ja kamide tundeid, toovad enesele hukatust. Sellise hoiaku kõige hullem väljendus on kellegi elu võtmine oma kasuks või lõbuks. Nendel, kes on tapetud , ilma et oleks üles näidatud tänulikkust nende ohvri eest, tekib urami ('vimm') ning nendest saavad aragami'd, võimsad ja kurjad kamid , kes maksavad kätte. Samasugust rõhupanemist koostööle võib kogu jaapani kultuuris täheldada tänapäevalgi. Nii ei tehta Jaapani firmades ühtki otsust, enne kui kõigi osaliste vahel on jõutud (kas või pinnapealse ) konsensuseni.
[ http://nyingmapa-buddhism.no-ip.org/index.php?option=com_mtree&task=viewlink&link_id=179&Itemid=2 ]
Pühamu on ehitatud jumalate elupaigaks ning inimeste ja jumalate kohtumiskohaks. Seepärast asuvad need tihtipeale üksildastes paikades mäeveerul või metsas. Suurtes linnades ümbritsevad pühamuid kaunid varjulised aiad. Neis kasvavaid puid peetakse pühaks ja nende okstele riputatakse kas omavalmistatud võitempliõuelt ostetud paberiribad, millele on kirjutatud palved. Looduse austamine. Looduse kummardamine on shintos üldine, sest looduses võib kogeda jumalate ligiolekut. Pärast II maailmasõda jäid shinto templid ilma riigi majandusabist ja nendeseisund võrdsustus teiste usundite omaga . Pühamute tegevust finantseeritakse poolehoidjate vabatahtlike annetuste ja ohverduste kaudu. Peale otsese kultuse osaletakse mõningal määral ka sotsiaalhoolduses ja ühiskondlikus tegevuses (nt. peetakse ülal lasteaedu). Preestri amet ei ole enam päritav. Suurem osa preestritest peab oma ametit mingi muu põhitöö kõrvalt. Shinto preestrid võivad olla abielus ning naispreestrite arv on viimastel aastatel kasvanud. Preestrite peaülesaane on tseremooniate toimetamine kodudes ja pühamutes ning sellega jumalate õnnistuse toomine inimeste ellu. Shinto kodus. Koduse jumalateenistusega seostub kesksena jumalate riiul, millele on asetatud väikese mõõduline shinto pühamu. Peale selle on riiulil jumalikkuse võrdkuju peegel , püha puu oks ning pühaduse sümbol köis. Jumalakujusid ei kasutata, sest shinto jumala käsitlus on panteistlik, st. jumalus on kõikjal.
Samurai oli Jaapani sõdalasest aristokraat . Samuraid olid sõdurid ja riigiametnikud , kes kandsid mõõka ka rahuajal. Samuraide eetika aluseks oli konfutsianism ja seda nimetati busido`ks, relvastatud meeste teeks . Au sees oli enesevalitsus , julgus ja askeetlik eluviis. Keiser oli valitseja vaid nime poolest ja kuni XIX sajandikeskpaigani elasidki keisrid eemaletõmbunult oma paleedes. XIX sajandi algul taaselustuv rahvusidee ja shintoism rõhutasid keisri jumalikku päritolu. Valitsev sõdurite klass kukutati ja võimu haaras Mutsuhito, kes keisrina võttis nimeks Meiji (1867- 1912). Tema poolt läbi viidud ühiskondlike uuenduste aluseks olid shintoistlikud ja konfutsianistlikud perekondliku riigi ideed. Samale teooriale rajati ka uus ja tõhus kasvatussüsteem, mis likvideerus alles pärast kaotust II maailmasõjas. Järgmised keisrid said päranduseks rahva jumaldava austuse. Keisri pildi kummardamine muudeti kõikjal kohustuslikuks . Areng pärast II maailmasõda. Keisrishinto ja riigishinto koos konfutsianistliku eetikaga moodustasid käesoleva sajandi alguses selle ideoloogilise jõu, mis toitis jaapanlaste sõjakust.
Uusaastapäeval 1946 pidas keiser Hirohito raadiokõne, milles ta ütles, et on tavalineinimene. Samas kõnes eitas ta Jaapani rahva ülimuslikkust võrreldes teiste rahvastega. Uus seadusandlus kehtestati USA okupatsioonivõimude järelvalve all ja see jõustus 1947 aastal. Selle tagajärjel varisesid kokku nii konfutsianistlikud ühiskonna ideaalid kui ka shintoistlik keisri- ja riigikultus. Ühtlasi lõppes enam kui tuhandeaastane ajajärk, mille jooksul valitsejad olid alistanud usundid võimulolijate huvide teenistusse. Vastutasuks olid religioonid saanud majanduslikku tuge ja riiklikku kaitset. Põhiseaduse § 20 ütleb: “ Usuvabadus on tagatud kõigile. Ükski usuline organisatsioon ei oma riigi suhtes eriseisundit ega või omandada mingit poliitilist mõjuvõimu. Riik ja selle organid hoiduvad usulise kasvatuse andmisest või muust religioossest tegevusest.” § 89 ütleb: “Ühiskonna vara või muud omandit pole lubatud määrata ühegi usulise asutuse või organisatsiooni heaks, selle kasutada või selle ülalpidamiseks.” [ http://nyingmapa-buddhism.no-ip.org/index
Kasutatud kirjandus:

• http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapani_usundid )=
  
• Šintoism (www.annaabi.com)
  
• http://wiki.zzz.ee/index.php/Shinto
  
• http://nyingmapa-buddhism.no-ip.org/index.php
  
• [ http://nyingmapa-buddhism.no-ip.org/index.php?option=com_mtree&task=viewlink&link_id=179&Itemid=2 ]