Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eetika-Hea ja õige mõisted eetikas (4)

3 HALB
Punktid
Referaat
EETIKA
Hea ja õige mõisted eetikas
Filosoofia
EETIKA
Hea ja õige mõisted eetikas!
Eetika – filosoofiaharu, mis uurib praktilistesse arutluskäikudesse kätketud mõisteid, nagu hüve, kohus, kohutus , ratsionaalsus, vabadus, valik, voorus, õigus.
Aristoteles iseloomustas eetikat – kõik inimlik tegevus ja toimimine on kantud tahtest midagi head korda saata. Kuid see mida me heaks peame, ei kattu kaugeltki igakord ühe või teise teo või toimingu otsese eesmärgiga ega saagi seda – sest see, mida me heaks peame, peab õigupoolest haarama kogu meie tegevust kui niisugust, olema kõiki meie üksiktoiminguid ja nende eesmärke koordineerivaks üldiseks ning ühiseks eesmärgiks. Ja üks eetika põhilisemaid ülesandeid seisabki Aristotelese arvates selles, et ta peab hankima selgust tollesse meie elu tegelikkust ülimalt huvitavasse ning oluliselt puudutavasse probleemi. Seepärast koondub ka Aristotelese käsitletud eetika esmajoones tollesama põhiprobleemi ümber ja püüab eelkõige leida vastust küsimusele: mis on ning milles seisab niisugune kõikehaarav ning koordineeriv hea? Oma „Nikomachose eetikas” väidab Aristoteles, et säärase ülima headuse nimetuses on kõik ühisel arvamusel, niihästi lihtrahvas kui ka haritud, pidades seda lihtsalt õnnelikkuseks; õnnelikkuseks või õnneks peetakse aga seda, kui keegi elab hästi või end ka hästi tunneb. Õnnelikuks saab ainult oma isiklikke omadusi arendades. Ta kutsus neid omadusi voorusteks ja seletas neid kui kompromisse ehk “ kuldse kesktee” leidmist kahe halva äärmuse vahel. Vooruseetika ütleb, et tähtis pole mitte ainult teha õigeid asju, vaid ka omada õigeid dispositsioone, motiive ja emotsioone. Aristotelese järgi on voorused need iseloomuomadused, mis avalduvad seadumuslikus toimimises ja mida inimestel on hea omada( mis aitavad elada head elu). Hästi elades me omandame head kombed, need ongi voorused. Vooruslik elu koosneb järgnevatest määravatest kõlbelistest omadustest: julgus , mõõdukus, suurepärasus, uhkus, hea tuju, sõbralikkus, tõearmastus, teravmeelsus, häbitunne ja õiglus. Inimesed omandavad voorused teisi vaadeldes ja neid jäljendades.
Tegu on hea, kui see on mõistlik. Teo mõistlikkus tähendab siin “kuldset keskteed”. Küsimus "Mis on hea" võib tähendada ka küsimust selle kohta, kuidas "head" defineerida. Õigeid põhjendeid aga ei saa anda arvamusele, et see või teine asi on hea. "Hea on see, mida soovitakse" ning " nauding " ja " soovitav " ei ole ka sõna "hea" tõeline tähendus. Väidan, et "hea” on lihtne mõiste nagu "kollane”. Nagu pole võimalik selgitada, mis on "kollane", pole võimalik ka selgitada, mis on "hea". "Hea" on lihtne ja tal ei ole osi. Ta on üks definitsioonide loendamatutest elementaarsetest osadest, mis on ise defineerimatud. Hea inimene on see, kes teab ja teeb õigeid asju. Hoolimata arutlemisest selle üle, mis on õige ja hea, võib meie valikuks ikkagi osutuda mitte teha õigesti või hästi. Eesmärgiks on soosida tublilt elamist, nii et hea ja õige käitumine tuleneks inimese seest. Küsimused, millele eetika peab vastama, jagunevad põhiliselt kaheks: millised asjad on iseenesest head ja milliste muude asjade tagajärjed need asjad on. Asjal, millel on ühtedel asjaoludel head tagajärjed, võivad teistel asjaoludel olla halvad tagajärjed. Küsimus "Mis on hea" võib tähendada ka: "Mis laadi asjad on head?" Eetika peab näiteks uurima , kas on tõene, et nauding on hea. Nauding ja heaolutunne on kõige tähtsam asi meie elus. Naudingu tundmine kuulub hinge juurde ja igaühele pakub naudingut see, millesse ta on väidetavalt kiindunud . Näiteks kui iga asi, mida nimetatakse heaks, paistab olevat nauditav, siis võidakse kergesti teha järeldus, et proportsioon "Nauding on hüve" ei väida seost kahe eri mõiste vahel, vaid selles on juttu ainult naudingust.
Mis on kõlbeliselt õige, see sõltub kultuurist, millesse antud isik kuulub Inimesed peaksid toimima selle järgi, kuidas enamus õigeks peab .Tähtis on teha õiget asja ning seda õigel põhjusel. Mis on kõlbeliselt õige, see tuleneb igast inimesest endast. Kui ma püüan otsustada, mida on õige teha, siis heidan selleks vaimusilmas pilgu oma eeldatava teo mitmesugustele alternatiivsetele tagajärgedele. Õige on teha seda, mis on hea igaühele. Sõna "õige" kasutatakse tavaliselt tegude kohta, mis viivad heade asjade saavutamiseni. Toiming on moraalselt õige/hea, kui tema tagajärjel suureneb üldine kasu (õnne hulk) ja moraalselt vale, kui selle tagajärjel väheneb üldine kasu (õnn). Kui keegi püüab teha head tegu, kuid see kukub halvasti välja, siis see inimene ikkagi väärib moraalset usaldust tänu oma heale kavatsusele. Tähtsad pole mitte teo tagajärjed vaid hea tahe .
Õige ja ebaõige tähendused:
Õigeks või ebaõigeks hinnatakse tegusid erinevates
tähendustes:
– viisakus (nt: õige on nii, et vanemale pakutakse istet)
arukus (nt: õige on tapeedi panemist alustada akna juurest)
moraal (nt: õige on usaldust mitte kuritarvitada)
– seadus, eeskiri (nt: õige on nii, et juht annab teed jalakäijale)
– tava (nt: sünnipäev on õige aeg kingituse tegemiseks)
sobivus (nt: leidis endale õige elukaaslase)
  • etalonile vastavus (nt: see on üks õige eesti mees)

Tegu on moraalselt õige siis ja ainult siis, kui ta toob kaasa suurema kasu igaühele, keda tegu puudutab, kui mingi võimalik teine tegu selles olukorras. Tegu on õige siis, kui ta järgib reeglit, mille järgimine toob võimalikult suuremat kasu kõigile, keda antud tegu puudutab. Lihtsam on järgida reeglit, kui kaaluda iga tegu eraldi. Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi kohustuslikud, nad kehtivad universaalselt.
Eetika eripära ei ole mitte see, et ta uurib väiteid inimeste käitumise kohta, vaid see, et ta uurib väiteid asjade omaduse kohta, mida tähistab termin "hea", ja vastupidist omadust, mida tähistab termin "halb".
Kasutatud kirjandus:
internet : http://www.neti.ee/cgi-bin/cache?query=hea+(eetika) &alates=40&url=http%3A%2F%2Fdok.konguta.ee%2Fabi-infomaterjal%2Feetika%2Fhtml%2Freadings%2F8_19_6.html
http://www.neti.ee/cgi-bin/cache?query=hea+(eetika) &alates=40&url=http%3A%2F%2Fdok.konguta.ee%2Fabi-infomaterjal%2Feetika%2Fhtml%2Freadings%2F8_19_6.html
http://www.ut.ee/flfi/Sutrop/02_003/Eetika.html
Aristoteles; Nikomachose eetika
Elmar Salumaa „Antiikfilosoofia ajalugu”
Eetika-Hea ja õige mõisted eetikas #1 Eetika-Hea ja õige mõisted eetikas #2 Eetika-Hea ja õige mõisted eetikas #3 Eetika-Hea ja õige mõisted eetikas #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 89 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor luckymonca Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks
20
docx

Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks

Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas

Eetika alused
Eetika alused - kordamisküsimused
11
doc

Eetika alused - kordamisküsimused

FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil

Eetika alused
Eetika alused kordamisküsimused 2011
22
doc

Eetika alused kordamisküsimused 2011

FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil

Filosoofia
Eetika alused
25
odt

Eetika alused

EETIKA ALUSED Mis on eetika? Näited eetikaküsimustest: Kas meil on absoluutseid kohustusi? Milliseid? Kas hea ja halb, õige ja väär sõltuvad teo tagajärgedest? Mis on hea elu? Mis iseloomustab head inimest? Moraalifilosoofia Moraal ­ ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia ­ süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja ­teooriaid. Eetika ­ teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika ­ kr k)

Eetika alused
Eetika-iget ja vra avastamas
7
docx

Eetika: �iget ja v��ra avastamas

Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras

Sissejuhatus eetikasse
Sissejuhatus eetikasse
81
docx

Sissejuhatus eetikasse

EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ­ ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks?

Eetika
Eetika-õige või väär
14
odt

Eetika: õige või väär

ei tohi? Miks ei tohi? Mille alusel väidetakse, et täiskasvanud inimene peab arvestama oma tegude tagajärgedega ja nende eest vastutama? Kas teise inimese tapmine on alati halb ja õigustamatu? Enesetapp, abort, eutanaasia, surmanuhtlus. Kuidas ratsionaalselt põhjendada, et need tegevused on moraalselt lubamatud või vastupidi - lubatud? Kas krokodillinahast saabaste kandmine on moraalselt väär? Eetikasse puutuvaid küsimusi Mis mõttes üldse on kellegi tegu õige või väär (halb või hea)? Mis ja miks on lubatud ja mis ei ole? Mida see tähendab, kui me ütleme, et nii ja nii peab käituma või ei tohi käituda? Kas moraalsus on ainult eelarvamuse asi või saame anda oma moraalsetele seisukohtadele ka häid põhjendusi? Kuidas me peaksime elama? Filosoofia haru, mis sedalaadi küsimustega tegeleb on eetika ehk moraalifilosoofia. Eetika harud: 1. Praktiline eetika (rakenduseetika) 2. Normatiivne eetika (normid) 3. Metaeetika 1

Eetika
Eetika alused
16
doc

Eetika alused

2) Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) 3) Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga) 4) Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile ( jumal, diktaator) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. EETIKA Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Ta on filosoofia haru, mis uurib moraali ­ õpetus moraalist. Sõna eetika tuleb kreeka keelest ethos- tähistab kommet, harjumust ja e`thos- tähendab iseloomu omadust. Keskseks küsimuseks on kuidas peaks elama? Sokratese arvates on elamist väärt vaid selline elu, mis on mõtestatud. Oma elu ja tegemiste üle järelemõtlemine aitab meil saada paremaks ja elada paremat elu.

Filosoofia




Kommentaarid (4)

kivi999 profiilipilt
kivi999: Pole tõesti referaat, aga kui õpetaja nõuab ainult 2 lehekylge siis ajab asja ilust ära:)
12:38 03-02-2012
tipsuuu profiilipilt
tipsuuu: mitte just referaat, aga..
20:17 29-04-2009
maritstroo profiilipilt
maritstroo: ei ole just parim
06:09 23-04-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun