Ühiskond - inimeste kooselu vorm (7)

1. ÜHISKOND – INIMESTE KOOSELU VORM
Süsteem – tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi e. väärtuse.
Majandus – valdkond , mille moodustavad tootmine ning kauplemine .
Erasektor( tulundussektor ) – moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted.
Poliitika – valdkond, mis tegeleb ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega; hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu- ja õigussuhetega; poliitikute ülesanded: 1) rakendada seadusi 2) Jagada ühiskonna varalisi ja varalisi ressursse 3) tasakaalustada huvisid.
Avalik sektor – riigi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga, riigi käsutuses olev raha ja vara.
Kodanikuühiskond – avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja – ühendused. Eesmärk: edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet.
Kultuur – mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused (rahvakunst, kirjandus, arhitektuur , kujutav kunst , tähtpäevad, pidustused, viisakusreeglid , muusika )
Moraal – üldtunnustatud põhimõtted
Õigus – seadustes kirja pandud põhimõtted
Eraelu – indiviidi isiklik elukorraldus (kodu, perekond, usukombed, sõpruskond, elukoht)
Suhtlemine e. kommunikatsioon – sotsiaalne protsess, mis seob ühiskonna tervikuks.
Vahetu kommunikatsioon – läbi käisid tavaliselt ühe paikkonna inimesed.
Teadete vahendatud levitamine – ajalehed, raadio, televiisor , internet ja e-post, mobiiltelefon.
Massikommunikatsioon – informatsiooni ühiskondlik korraldus, mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele ehk massiauditooriumile. Iseloomulikud tunnused: teadete kiire edastamine, avalikkus , kättesaadavus, lai ja eripalgeline tarbijaskond, info tarbijate passiivne osalus. Ülesanne : 1) harida rahvast 2) Informeerida inimesi riigis ja maailmas toimuvast.
Interaktiivne kommunikatsioon – suhtlemine arvuti vahendusel
Infopoliitika – riigi väljatöötatud poliitika, millega määratakse riigi osalus teabelevis, selle finantseerimise põhimõtted ning väärtused ja eesmärgid.
Avalik arvamus – seda uurides palutakse vastajail väljendada oma seisukohta parlamendi, valitsuse või presidendi tegevuse suhtes, hinnata hetkeolukorda mingis avaliku elu valdkonnas, valida lemmikuid poliitikutest
Sotsiaalne struktuur – Rahvastiku jaotamine teatud tunnuste alusel.
Rahvastiku iive – rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel.
Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel.
Integratsioon – ühtsus ühes riigis elavate rahvuste vahel(ühtekuuluvustunne, seaduste austamine)
Leibkond – ühise majapidamisega kooslus .
Ülalpeetav – laps ja pensionär, puudega tööealine inimene – see, kes ise palka ei saa.
Tööjõud – moodustavad tööealised ja –võimelised inimesed.
Sotsiaalne kihistus – peegeldab hierarhiat e. paremusjärjestust.
Pluralism – huvide mitmekesisus .
Pluralistlik ühiskond – ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid , omandivormid, kultuurid, sotsiaalsed grupid.
Identiteet – ühe riigi elanike vaimne ühtekuuluvus (ühine keel, ajalugu, kultuur, põhiväärtused)
Tolerantsus – sallivus inimeste eriarvamuste ning käitumis- ja suhtlemisviiside suhtes.
Nulltolerants – täisleppimatus.
Enamusotsustus – huvide demokraatliku arvestamise enimlevinud viis.
Kompromiss – otsus, mille puhul üks või mõlemad osapooled teevad kokkuleppe saavutamise nimel nõudmistel järeleandmisi.
Konsensus e. üksmeelne kokkulepe – otsus ei tekita üheski osapooles vastuväiteid.
Seaduste vajalikkus – 1) aidata inimesel kohaneda ühiskonnaga ja selles paremini toime tulla 2) reguleerida inimestevahelisi suhteid ning korraldada kooselu 3) aidata säilitada korda, stabiliseerides nii ühiskonda 4) Olla riigi tegutsemise aluseks.
Loodusseadus – eksisteerib inimeset ja ühiskonnakorraldusest sõltumata.
Õigusnormid – pannakse kirja ametlikult, spetsiaalset juriidilist väljendusvormi kasutades. (Õigusakt), neid on kahte tüüpi: 1) Õigusaktid, mis sisaldavad üldise iseloomuga käitumisreegleid, kannavad üldakti nimetust 2) õigusaktid , mis reguleerivad üksikuid juhtumeid, kannavad üksikakti nimetust.
Kirjutatud normid (tavad ja moraalinormid) – kujunevad välja aastakümnete ja –sadade jooksul, nende juured on rahva kultuuris ja kommetes.
Tava – ajalooliselt kujunenud käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist teatud olukorras.
Moraalinorm – eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub.
Õigusriik – toimib vaid siis, kui seadused on avalikud.
Riik – sisemiselt korrastatud avalik-õiguslik organisatsioon , mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Põhitunnused: rahvastik , territoorium , iseseisev avalik võim.
Riigi territoorium – maa-ala, mis allub riigi võimule.
Rahvastik – moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutuselt elavad inimesed.
Kodakondsus – rahvastiku poliitilise tõlgendamise alus. (kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta inimesed)
Avalik võim – eksisteerib riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt toestama võimu oma territooriumil.
Riigi valitsemisasutuste spetsiifilised jooned: 1) Riigivõimu otsus on kohustuslik kõikidele isikutele riigi territooriumil 2) Riigil on ainuõigus anda välja seaduseid ja kasutada mitteallujate suhtes sunnivahendeid 3) õigus koguda makse oma tegevuse finantseerimiseks
Demokraatliku riigi valitsemisülesanded: 1) Tagada iga inimese alu, vabaduse ja omandi kaitse, kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati 2) soodustada üldise heaolu ja õigluse edendamist 3) Osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid 4) kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste vaimus 5) esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises.