Vana Kreeka filosoofia ja filosoofid (2)

Filosoofia

• Kaks suunda:
  

- Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest.
- Sofistid , kes tegelevad inimese küsimuseganing otsivad elutarkust

• Platon ühendab need suunad.
  

Platon esitab kolm põhilist küsimust Filosoofias: Mis on tõene, mis on hea, mis on ilus?
Uusajal esitab Immanuel Kant neli küsimust: Mida ma võin teada(metafüüsika)?
Mida ma pean tegema( moraal )?
Mida ma võin loota ( religioon )?
Mis on inimene( antropoloogia )?
Filosoofia definitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhta iseenese olemises. Filosoofia eesmärgiks on saavutada terviklik maailmapilt .
Filosoofia tegeleb kõigea, kuid erineval viisil.

• Gnoseoloogia/ Epistemioloogia ehk tunnetusteooria . Õpetus tunnetamisest ja selle piiridest, subjekti ja objekti suhtes.
  
• Mida me oleme suutelised teadma? Kuidas me teame, et me teame?
  
• Sekptitism
  
• Mõistus ja kogemus: ratsionalism ja empirism
  

• Metafüüsika tegeleb maailma tervikuga . S.o "esimene filosoofia"( Aristoteles ), siin kõneldakse oleva kui oleva esimestest põhjustest.
  
• Mis on tegelikkuse olemus?
  

- Ontoloogia ehk olemisõpetus.
- Vaimufilosoofia . Mis on vaim? Mis eristab inimteadvust arvutist?

• Mida tähendab väide "Jumal on olemas?"
  

Antropoloogia - õpetus inimesest.
Moraalifilosoofia - eetika ehk õpetus sellest, mis on hea.
Ajaloofilosoofia püüab haarata ajaloo olemust ja mõtet.
Poliitiline filosoofia on teadus sellest, kuidas ühiskonnad on korraldatud.
Õigusfilosoofia õiguse põhjendusega.
Teadusfilosoofia tegeleb loodusuurimise teoreetiliste küsimustega. Mis on teaduse olemus?
Keelefilosoofia tegeleb keele olemusega.
Filosoofia tööristad:
LOOGIKA ehk õige ja korrastatud mõtlemine
Arunetlemine: deduktiivne(lahkuvõtt) ja induktiivne(kokkupanek)
Eksijäreldused: Relativism, Toetumine autoriteedile, jne.
Thales
624 - 546 e.Kr.
Thalest loetakse antiikmaailma "seitsme targa" hulka.
Sai rikkaks veini ja oliividega spekuleerides, oli riigimees ja loodusuuria.
Ennustas ette 585 a. e.Kr. päikesevarjutuse.
Mõõtis püramiidi kõrguse varju järgi.
Tuleb välja, et filosoofia emamaa ei olnudki Kreeka keskpunkt. Kogu matemaatilise teadmise sai Egiptuses, kuna kreeklased olid uudishimulikud rahvana. Tõestas esimesena, et ringi diameeter jagab selle kaheks osaks.
Ütles, et kõige raskem kõigist asjadest on iseenda tundmine , aga kõige kergem on teistele nõu andmine. Siis küsis, mis on jumal? Vastas: See, kellel pole algust ega lõppu. Kuidas elada vooruslikult? Kui me kunagi ei tee seda, mida me teiste juures ei tohi.

• Thales küsib: Mis on kõigi asjade alge( Arhee )? - Vastus: VESI.
  
• Kõik on pärit veest ja suubub vette tagasi.
  
• Vee kui põhiaine tihenemise ja hõrenemisega sisaldub kõigi asjade päritolu.
  

Maailma saab seletada ilma jumalate poole pöördumata. Välismaailm on korrastatud kosmos .
Anaximandros
611 - 546 e.Kr
Oli Thalese õpilane, Thalese kaasaegne linnlane .

• Joonistas esimesena maailma kaardi
  
• Ilmselt babüloonlaste eeskujul.
  

Teda loetakse õhtumaise filosoofia tegelikuks rajajaks, sest kirjutas teose "Loodusest" - "Periphyseos", aastal 547 e.Kr.
Kõige alge peab olema mingi "maailma-aine" - APEIRON , mis asub väljaspool meie kogemusi.
Apeiron on see, mis jääb üle, kui konkreetne mateeria kõigist meeleliselt haaravatest omadustest lahti riietada.

• Ta kujutleb, et maa hõljub vabalt ruumis. See on olnud algul vedelas seisundis.
  
• Pikapeale on ta kuivanud ja toonud esile elusolendid , kusjuures algul elasid need vees ja siis tulid maale.
  
• Esimesed inimesed olid kalades , kuna inimene vajas pikaajalist hoolitsust.
  
• Sellises mõttekäigus on kaasaegse evolutsiooniõpetuse eelaimdust.
  

• Asjade kaduvuses peitub nende "meeleparandus".
  
• Nad peavad algusesse sellepärast tagasi pöörduma, kuna nad on oma piire ületanud.
  
• Asi elab vaid tervikus. Iga üksikeksistents on ebaõiglus.
  

Anaximenes

• Ta näeb ürgainena ÕHKU. Täpsemalt hingeõhku.
  
• See on kõike elustav maailmahing, millest kõik tekib ja milleks kõik taas muutub.
  

• Maa ujub nagu ketas õhumeres ja taevas on poolkera kujuline kristallvõl, mille küljes asuvad tähed nagu naelad.
  

Kokkuvõte: Kõik kolm mileetolast ühendab püüd seletada kogu oleva teket ürgainest - arheest lähtuvalt. Nad olid esimesed, kes tegid katse leida kõige ürgprintsiip. Müüt asendub siin looduse vaatluse ja lahtimõtestamisega.
Võtmesõnad: Eelsokraatikud(enne Sokratest elanud filosoofid , kes üritasid seletada kosmose tõelist olemust), Spekulatsioon(kujutlusvõime läbi oletuste tegemine tõelise olemuse kohta), Physis(kosmose alusprintsiibid, mis juhivad asjade tekkimist ja hävimist), Kosmos( universum , korrastatud).
Pythagoras
U. 570(582) - 4 0
Sündis amose saarel, tegeles matemaatika , astronoomia ja filosoofiaga . Pärast pikki rännuaastaid oriendis kujundas ta välja oma õpetuse. Rjab lõpuks Krotonis, Alam Itaalias oma usulise salaühingu. Enne seda oli lahkunud kodumaalt, kus ta sattus konflikti türann Polukratesega. Algaineks arv, mitte aine. Meelelise reaalsuse aluseks peab ta koo Empedoklesega tuld (tetraeeder), maad(kubus), õhku(oktaeeder) ja vett(ikosaeeder). Arvud, mis väljenduvad geomeetrilistes kujundites on maailma aluseks. Kui arv on maailma olemus, siis peab olema ka kõik matemaatiliselt väljendatav.
Igal arvul oli oma tähendus:

• 1 - jumalik printsiip
  
• 2 - naiselik arv
  
• 3 - mhelik arm
  
• 2 + 3 = 5 - abielu
  
• Iga põhiarv 1 kuni 10-ni omab erilist jõudu ja tähendust.
  
• Arv 10 sümboliseerib maailma harmooniat.
  

Ta kirjeldab gitarat ja leiab, et heli kõrgus sõltub keelte pikkusest. Ta väidab, et samasugune muusikaline harmoonia täidab kogu maailma. Päikese, kuu ja tähtede liikumine tekitab võimsaid toone s.o. "sfääride muusika ", mida me ei taju.
Püthagoras ei otsi maailma harmooniat mitte ürgaines, vaid ürgseaduses - nimet muutumatutes arvulistes suhetes.
Tema kosmogoonia leidis tugevad kriitikat ühe tema enda avastuse tõttu. Ta näitas, et ruudu diogonaali ja külgede suhe ei saa olla täisarv. Diagonaali mittevõrdelisuse probleem viis välja irratsionaalarvu avastamiseni.
Peale selle esindas ta veel idast pärit hingede rändu.
Püthagorase ühing võttis vastu ka naisi, iga liige pidi elama kasinalt ja tagasihoidlikult, ei tohtinud tappa ühtki looma, kui loom ei rünnanud. Igal õhtul pidid nad kontrollima oma südametunnistust ja olid kohustatud kuuldust vaikima.
Eleaadid
Xenophanes
Oli luuletaja ja laulja, ta kritiseeris julgelt antiik-kreeka religiooni, naeruvääristas inimlikke kujutlusi jumalaist(antropomorfseid). KÕIGI NÄHTUSTE MITMEKESIDUSE TAGA ON MUUTUMATU OLEMINE.
Parmenides
Xenophanese õpilane, aukartusega räägitakse tema vaimu sügavusest, on olemas vaid üks olemine ja mitte olemist ei saa olla. Liikumist ei ole maailmas olemas, liikumine on näilus.
Mitteolevat pole võimalik mõelda. Arvamus, et on olemas liikumine, eeldab kujutlust mitteolevast, sest kui mingi keha saab liikuda mingisse paika, peab seal olema tühi ruum aga kuna seda pole olemas, järelikult pole liikumist olemas. Ainult muutumatu liikumatu olemine.
MÕTLEMINE JA OLEMINE ON IDENTED.
Kõige kõrgem reaalsus on mõtlemine.
Parmenides võtab kasutusele SUBSTANTSI mõiste. Olemise blokk on tema jaoks kuuli kujuline. Kera on täiusliku olemise sümbol. Parmenidest nimetagake vahel ka loogika isaks. Parmenidesel kohtame esimest korda OLEMISE mõistet, mis omandab lääne filosoofia ajaloos keskse koha. Olemine on. Mitteolemine ei ole.
Zenon Eleast
Parmenidese õpilasena püüab ta õpetaja vaateid kaitsta arendades välja teravmeelseid mõttekäike, APOORIAID.
APOORIA (kr.k. - mitte tee, väljapääsmatus).
Apooria sisaldab alati kaks teineteisega vastuolus olevat lauset. Esimene konstanteerib meeleliselt haaratavat vaieldamatut fakti.
Esitab 45 apooriat, millest on meieni säilinud.
1. Võidujooks Achilleuse ja kilpkonnade vahel. ACHILLEUS EI JÕUA KILPKONNALE KUNAGI JÄRELE.
2. Lendav nool ei lenda.
Ta lendab näiliselt. Tegelikult on lõputu hulk seisakuid. Lend on näiline.
3. Kuhi : Üks nisutera ei ole kuhi j sa ei saa teha mittekuhjast kuhja , lisades sinna ühe ainsa tera . Kuid juhul kui sa alustad ühe ainsa teraga ja lisad sellele teise, ei ole sul kuhja; ja kui sa lisad veel ühe, ei ole sul kuhja, ja nii edasi...ad infinitium. Nii on võimatu lisada terade lisamisega kuhja.
Zenoni filosoofia teene ei seisne selles, et ta eitas liikumist vaid selles, et ta tõstatas küsimuse: kuidas on liikumine puhta mõtlemise seisukohalt haaratav. Ta sureb uhmris surnuks tambituna.
Herakleitos Efesosest
Sündis aristokraatlikus perekonnas, oli Ateena kuningate soost kuid loobus sellest tiitlist.
Oli üksildane, masside põlgaja ja demokraatia vastane. Oma mõttetööski otsib ta omi, seni veel läbimata teid. Kõrges vanaduses eraldus mägedesse, hakkas taimetoitlaseks ja elas erakuna.
Loodusest
Säilinud on 130 fragmenti, tegemist on aforismi taoliste katkenditega, mis sialdavad raskesti mõistetavat pildikeelt. Siit ka Herakleitose hüüdmini - "tume" - "hämar". Õpetus ei seisne tema arvates mitte teadmiste paljususes, vaid ühes mõttes, mis avaks kogu maailma saladuse.
ME EI SAA KAKS KORDA ÜHTE JA SAMASSE JÕKKE ASTUDA.
Kõik voolab, kuid voolamise enda seadus on muutumatu ja püsiv. See on logos - sõna. Ürgaineks on tuli. "Maailmaühtsust kõiges ei ole loonud keegi jumalatest ega inimestest, vaid maailm oli, on ja jääb igavesti elavaks tuleks, mis seaduspäraselt süttib ja seaduspäraselt kustub."
Niisiis maailmaprotsess on tsükliline. "Suure aasta" möödudes muutuvad kõik asjad uuesti tuleks.
Kosmost juhib välk. (vrdl. Zeusi nooled ja baalide välguvihud).
Suur seadus, millele vastavalt ürg-energiast tekib asjade mitmekesidus, on ühtsus vastandites.
Jumal on päev ja öö, talv ja suvi, sõda ja rahu, üleküllus ja nälg. Iga asi vajab oma eksisteerimiseks vastandit, nii nagu vibu kaar ja nöör on vastandid.
Võitlus on kõige isa.
Tunnetuse aluseks on Herakleitose arust meelelised haistingud, kuid "kõrvad ja silmad on halvad tunnistajad inimesele, kui neid kasutavad barbaarsed hinged ."
Loodu armastab end varjata. Selleks, et loodust tõeliselt tunnetada, on vaja arvamustelt, mis on nagu laste mäng jõuda tõeni, mis on kõigile ühene ja rajaneb mõistusel. Kõigil inimestel on võime iseennast tunnetada ja mõistlikult mõelda. Mõistus on tõe proovikivi.
Demokritos
Demokritose õpetaja Leukippos rajas ilmselt aatomite õpetuse ja andis esimese kausaalseaduse. Ta elas 5 saj. e.Kr., oli pärit traakiast Egeuse mere põhjarannikult. Tema õpetustest on säilinud vaid üks fragment . "Ükski asi ei teki plaanitult." Demokritos oli samat moodi traakiast, "Naerev Filosoof ".
Tema elust on väga vähe teada. Reisis Egiptusesse , Pärsiasse ja Indiasse päritud varandusega.
Kojujõudnuna elab ta oma kodulinnas tagasihoidlikult, keskendub õpingutele ja mõtisklemisele.
Kirjutab kõiges, millest õpib. "Tõeliselt on olemas ainult tühi ruum ja selles liikuvad aatomid ."
Kõik sünnib teatud eesmärgil. Küsimusele miks on alati kaks seletust, mehaaniline ja tehnoloogiline. On konservatiivne materialist, Anaxagorase maailmamõistus(nus) on asendunud iin paratamatusega(anake). Determinismiks nimetame sellist lähenemist. Demokritos eristab tumedat meelelist taju ja ehtsat mõistuslikku taju.
Sofistid
6. - 5.saj e.Kr.
Kujunenud õpetuste mitmekesidus ja vastuolulisus lõid eelduse järgnevaks arenguks. Mida enam süsteeme, seda enam võimalusi neid omavahel võrrelda. Seejuures kasvab usaldamatus inimese meelelise taju kui tunnetusvahendi vastu.
Pärast seda, kui kreeklastel oli olnud võimalik võidukalt kaitsta oma vabadust sõdades Pärsia vastu(500 - 499 e.Kr.).
Sellele vajadusele vastasid sofistid. Kreeka sõna "SOPHISTAI" tähendab " TARKUSE ÕPETAJA". Alul oli sellel sõnal ilma igasuguse kõrvalmaitseta vaid see tähendus.
Protagoras Abderast
Milleks inimene üldse püüab maailma ette kujutada? - Iseenda jaos. Ta kujutlused teenivad puhtal kujul ta erirahvusi. Siit ja Protagorase põhiline järeldus, kõige mõõdupuuks on üksnes inimene ise.
"Inimene on mõõduks küigile asjadele: eksisteerivatele, et nad eksisteerivad ja mitteeksisteerivatele, et nad ei eksisteeri."
Ei ole olemas mingit absoluutset tõde, vaid üksnes suhteline, mitteobjektiivne, subjektiivne tõde üksnes inimeste jaoks.
Protagoras kaldub arvama, et "mateeria on voolav" ja kõikide asjade peapõhjused(logosed) asuvad mateerias.
Niisis mitte jumalus ei ole esimene, mitte ka maailm, vaid üksnes inimene, kes iseennast ületab.
Eetiliseks järelduseks on see, et nõrk allub seadusele. Ta on rumal, teenib võõraid huve. Tugev ei lase end seadusest segada.
Mõisted "hea" ja "kuri" ei vasta loodusele vaid võõrale seadusele.
Georgias Leontinoist
Paneb aluse retoorilisele kunstproosale.
"MITTE MIDAGI EI OLE OLEMAS".
Sofistid suunasid filosoofia ajaloos esmakordselt pilgu looduselt inimesele.
Esimest korda muutsid nad mõtlemise enda mõtlemise aineks, alustades mõtlemise tingimuste, võimaluste ja piiride uurimist .
Nad allutasid ka eetilised väärtushinnangud müistuspärasele vaatlusele, avades seega võimaluse teaduslikult käsitleva eetika kujundamisele, mis lähtub teatud filosoofilisest süsteemist.
Naiskurjuse sümbol: Xantippe.
Sokrates ei kirjutanud midagi, Platon kirjutas ise.
Sokrates suri rõõmsa näoga, pesi end enne hukkamist ise.
Platon
8 aastat oli Sokratese õpilane. Pärast Sokratese surma võtab pettumuses ette pikki reise.
Reisib Lõuna-Itaaliasse, puutub kokku Pythagorlaste koolkonnaga.
387.a. e.Kr. rajab Ateenas Akadeemia. See asus Ateenast loode pool heeros Akademose pühamus.
Ta tegeleb siin oma õpilastega filosoofilise ja loodusteadusliku uurimisega. Siin valmib kõige mahukam teos RIIK(Politeia).
Akadeemia püsib ligi 1000 aastat, kuni keiser Justinanus selle 529.a. p.Kr. sulgeb. Platon suri 80 aastasena.
Ta on esimene kreeka filosoof, kellelt peaaegu kõik teosed on tervikuna säilinud. Looming koosneb peaaegu eranditult dialoogidest. 34 Platonile omistatud teosest peetakse 25 suure tõenäosusega ehtsaks. Pütaagoraselt võttis ta usu matemaatiliselt täpsesse mõtlemisse ja dualismi. Parmenideselt võttis ta veendumuse, et puhas mõtlemine on olemine. Sokrateselt sai ta dialoogilise meetodi.
Polyteia sisaldab kõiki Platoni filosoofia põhiseisukohti.
Tunnetus areneb läbi kolme staadiumi, mis vastavad hinge kolmele tasandile:
1. DOXA - Arvamas, kui paljas uks tuleneb otse meeltest.
2. DIANOIA - Ratsionaalne arusaamine
3. NOESIS - Otsene intuitsioon ideedest.
Platon pooldas hingederändamise õpetust: Jumal lõi hinged ja asustas nendega tähed. Igal tähel on üks hing, hingesi juurde ei looda. Hinged toituvad ideede vaatlusest. Ideedemaailmas näeb hing ideaalset ilu ja õiglust.
Hingega on nagu sõjavankriga, mille üks ratsu perutab ja kisub materiaalse maailma poole.
Tõeline maailm on ideede maailm.
"Kui ideede maailma vaadelda meheliku algena ja mateeriat naiseliku algena, siis meeleline maailm on nende laps." (Timaioses)
Demiurg("rahva heaks töötav") loob meelelise maailma, mille eeskujuks on ideed.
Ideede maailm asub taevavõlvi kohal ning seda saab vaid mõistusega näha.
Tunnetus on meeldetuletamine - anamnesis.
Meedetuletamiseks on oluline dialektika e. dialoogi kunst .
Hingel on kolm alget:
1. Mõistustlik - asub peas(tarkus)
2. Afektiivne - asub südames( mehisus )
3. Himustav - naba ja maksa piirkonnas(tasakaal)
Riigi õpetus:
1. Valitsejad filosoofid
2. Sõjamehed valvurid
3. Käsitöölised ja põllutöölised
ÕIGLUS = Iga hingealge täidab talle loomuomast ülesannet.
"Kõik on saav, miski pole olev." - Platoni idealismi tuum.
Aristoteles
Elas 384 - 322e.Kr
Aristoteles sündis Stageiras. Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase(Aleksander Suure vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles lapseeas.
367.a. sai tast Platoni õpilane 20 aastaks. Aristoteles tuli Ateena barbaarseks peetud põhjaalast. Platoni vanaks saades tekkis pingeid. Peale Platoni surma lahkus Aristoteles Platoni akadeemiast.
Peale Platoni surma(347a. e.Kr.) lahkus ta Akadeemiast. 342.a. e.Kr. võtab Makedoonia Filippus ta oma poja kasvatajaks, kelleks on 13.a. vana tulevane Aleksander Suur.
Teeb oma kooli 335.a. e.Kr. Kooli nimeks on Lykeion. Kool asus gümnaasiumis, mis paiknes Apollon Lykeiose templi läheduses. Siit tuleneb ka kooli nimetus.
Kooli ümbritses aed, kus olid teerajad jalutuskäikudeks. Õppetöö toimus jalutades, siit nimetus "peripateetikud"-s.o. Jalutajad. Aristotelese koolis ei valitsenud range distsipliin, nad sõid, vestlesid ja jalutasid koos õpetajaga. Õppetöö oli elav protsess. Prepiateetikud tegelesid rohkem bioloogia ja loodusteadusega. Aristotelesega ühinesid mitmed Makedooniast pärit õpilased. Ta ise ka ei salga oma sümpaatiat Aleksander Suure suhtes. Viimasel aastatel suhted Aleksandriga halvenevad. Aristoteles protestis vennapoja Kalistese hukkamise vastu, sest see oli keeldunud Aleksandrit jumalana kummardamast. /PROSKYNESE/
Pärast 323.a. e.Kr., peale Aleksandri surm, Makedoonia erakond kukutatakse. Aristotelesele esitatakse süüdistus jumalateotamises. Ülempreester Eurydemon esitab süüdistuse palvete ja ohverdamise õpetamises, mis polevat filosoofide asi.
Aristoteles põgeneb.
Varajased teosed on dialoogid , neist on säilinud ainult fragmente. Meistriaja teosed moodustavad nn. CORPUS ARISTOTELICUM'i. Kirjutiste arv ulatub sadadesse.
Teaduslikud tööd: "Füüsika", "Taevast", "Meterolooga", "Looduslugu", "Hingest", jne.
Esteetika alased tööd: " Retoorika ", " Poeetika "
Filosoofilised: "Metafüüsika", "Eetika", "Poliitika"
Pärast Aristotelese surma jäid tema tööd u. 200 aastaks kadunuks , kuid õnneks need hiljem leiti Kreetalt. U. 500 a. p.Kr. tõlkis Boethius Aristotelese tööd ladina keelde.
Kolm teaduste rühma:
Teoreetilised : filosoofia, matemaatika, füüsika.
Praktilised: eetika ja poliitika.
Loomingulised ehk poieetilised: kunst , käsitööharud.
Teadused moodustavad hierarhia, mida teoreetilisem, seda kõrgem. Mida rakenduslikum, seda vähemväärtuslikum.
Arustotelest nimetatakse loogika isaks. "Aristotelese loogika" tuleneb sellest.
Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus( organon ).
Kategooriad: 1) substants , 2)kvaliteet, 3) relatsioon , 4) ajapunk, 5) koht, 6) habitus, jne.
Metafüüsika
Kõige väärstuslikum teadustes on "esimene filosoofia", mis uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjusi.
"metafüüsika" = Ta meta ta physika - See mis järgneb füüsikale
Igas protsessis on kolm momenti:
-Substants(ousia), mille suhtes protsess toimub
-Vorm(eidos, morfe ), mille poole protsess püüdleb.
-Steresis(röövimine)s.o. Vastassuunaline mõju.
Aristotelese metafüüsika kasvad välja bioloogiast . Iga asi on vormi ja mateeria kombinatsioon.
Mateeriat iseloomustab:
- Vormi puudumine(vormitu mateeria)
- Vormi omamine võimalikkusena
Harimatu inimene võib saada harituks, sest ta on haritud võimalikkuses.
Causa materialis, materiaalne põhjus Telliskivi
Causa formalis, formaalne põhjus Maja plaan
Causa efficiens, tegevuspõhjus Ehitaja
Causa finalis, sihtpõhjus Soov majja elama asuda
Mateeria on vormi võimalikkus(Dynameis), vorm aga on mateeria aktuaalsus( energeia ), see on lõpule viidud reaalsus.
Mateeria pidurdab, vorm ehitab üles. Loodus on mateeria vallutamine vormi poolt ehk elu võidukäik.
Nähtuste teke on võimalikkuse(potensiaalse) muutmumine tegelikkuseks(aktuaalseks).
Maailma valitsevad sihtpõhjused:
"Loodus ei tee midagi otstarbetult."
Iga nähtust juhib seestpoolt ENTELEHHIA. Jõud, mis suunab elle nähtuse talle omasele eesmärgile.
Füüsika
Võimalik on eristada nelja liikumist:
1. Suurenemine - vähenemine
2. Kvantitatiivne muutumine( muundumine )
3. Tekkimine - hävimine
4. Ruumiline ümberpaiknemine
Esimesed kolm taanduvad viimasele .
Ruumiline liikumine võib olla:
Ringjooneline , sirgjooneline või kombinatsioon. Sirgjooneline liikumine ei saa olla pidev, sest maailm on kerakujuline ja lõpliku raadiusega .
Kõigel on põhjus kuid ka juhuslikku on objektiivselt olemas. JUHUS ON MITME PÕHJUSE KOKKULANGEMINE. Juhuslikkus võib toimuda aga võib ka mitte toimuda.
Maailma tunnetamine on raske, sest selle olemus on asjade peidus. Meeleline tunnetus ei anna meile kogu tõde. Tõelise teadmise tunnuseks on üleüldisus ja paratamatus. Meelteandmed on teadmiste allikas ja loogika selle struktuur.
TÕEPÄRANE VÕIMALUS ON ALATI PAREM KUI VAEVALTUSUTAV VÕIMALIKKUS. Poeetika 1460a(märgistus).
Psühholoogia
Hin( psyche ) elustab ja reguleerib organismi, ta on organismi entelehhia. Hing on organismi eluprintsiip, ta on võimete ja protsesside summa.
Eetika
Kui Sokratest võib pidada eetika isaks, siis Aristotelest võib piadada eetika kui teaduse loojaks. Ülimaks hüveks inimesele on õnn(eudaimonia) - see on eesmärk, mille poole ta püüdleb. Tõeline õnn on saavutatav vaid voorusliku eluga. Suurim õnne allikas on sõprus. "Sõber on üks hing kahes kehas." - Eetika teenib ideaalseid inimsuhteid.