Ühiskonna eksami õppimine . (0)

!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa.
RIIK
Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti.
Riigi põhitunnused:
1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi
2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud.
3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim.
Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne.
Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane.
VALITSEMISVORMID

Monarhia – võim on päritav

Absoluutne monarhia – kogu võim valitseja käes

Konstitutsiooniline monarhia – riigipea valitseb koos parlamendiga (Inglismaal, Kuningas on nn traditsioon nagu)

Vabariik – riigijuhid/juht valitakse
a) Parlamentaarne vabariik (demokraatia) - Parlamendil suur võim. Parlament valitakse rahva poolt, president mitte (parlamendi poolt). Eestis!
b) Presidentaalne vabariik (demokraatia) – suur võim presidendil. Nii president kui parlament valitakse rahva poolt. USAs.
Föderaalriik – riik, kus piirkondadel suur tegutsemisvabadus. Nt USAs osariigid .
Unitaarriik – tugeva keskvõimuga riik (juhitakse ühest kohast, tavaliselt pealinnast). Eesti!
Demokraatia – rahva võim
Demokraatia Diktatuur ( totalitarism )
1) Valitsemine käib seaduste järgi 1)Seadusi muudetakse suva järgi
2) Võim ei ole koondunud ühe inimese kätte 2) Võim ühe inimese käes
(Või mude LAHUSUS , tasakaalustatus)
3) Eraelu on vaba 3) Riik kontrollib kõike, ka eraelu
4) Jälgitakse inimõigusi 4) Rikutakse inimõigusi
5) Valimised toimuvad regulaarselt
6) Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 5)Tsensuur
7) Võim on avalik 6)Isikukultus
8) Arvestatakse vähemuse huve
Demokraatlike valimiste tunnused
1) kandidaate on ühele kohale mitu 7) Üks partei, teised keelatud
2) kõigil võrdne võimalus oma vaateid propageerida
3) kodanikul on õigus teha oma valik iseseisvalt, hoida seda saladuses
4) hääled loetakse ausalt , tulemused avalikustatakse
1)Otsene demokraatia – riigikorraldus, kus rahvas ise osaleb hääletamises (Vana-Kreeka)
2) Esindusdemokraatia – riigikord, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad (Eestis)
Referendum – rahvahääletus
Erakond – kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon , mille ülesanne on saada võimule. Parteid jaotatakse parem- ja vasakpoolseteks. Nende peamised ideed on kirjas tegevuskavas.
Majoritaarne valimissüsteem – igast valmisrindkonnast pääseb edasi vaid võitja (nt Pärnumaalt 1 inimene)
Proportsionaalne valimissüsteem – iga erakond saab vastavalt nii palju kohti parlamendis, kui talle hääli anti (Eetsis)
DEMOKRAATLIKUD INSTITUTSIOONID
VÕIMUDE LAHUSUS – Riiki ei valitse üks võimuorgan, vaid võim on jagatud kolmeks, kes teineteisest sõltuvad: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Need kontrollivad teineteise tegevust. EESTIS KA!
Võimu nimetus
Seadusandlik võim
Täidesaatev võim
Kohtuvõim
Võimuorgan
Riigikogu
Valitsus
Kohus ( Riigikohus )
Ülesanne
Seaduste väljatöötamine, muutmine, tühistamine, parandamine
Riigi igapäeva sise- ja välispoliitika elluviimine
Seisab hea selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduse kohaselt tagatud
NB! Neid kontrollitakse omakorda: (põhiseaduses ka kirjas)
Õiguskantsler – jälgib seadustest ja põhiseadusest kinnipidamist ( Teder )
Riigikontrolör ( riigikontroll ) – kontrollib riigi majandustegevust ( Oviir )
Kaitsepolitsei ( kapo ) – tagab riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist
Eesti on riigikorralt demokraatlik (parlamentaarne) vabariik. Eestis kõrgeima võimu kandja on rahvas.
Rahvas
valib iga 4 aasta tagant Riigikogusse oma esindajad
Riigikogu
Iga 5 aasta tagant valib Riigikogu üksi või koos omavalitsuse esindajatega presidendi
Pärast valimisi selgitavad erakonnad läbirääkimiste käigus välja, millised erakonnad moodustavad valitsusi
President määrab peaministri
President
Nimetab ministrid ametisse
Valitsus
Peaminister
Kui Riigikogu otsustab peaministrile volitused anda, moodustab peaminister ministritest valitsuse
1) Seadusandlik võim: Riigikogu (parlamendi). 101 inimest. Ülesanded: (põhiseaduses)
Esindada poliitikas mitmesuguseid inimgruppe ja vaateid; arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid
1) seaduste vastuvõtmine ja muutmine.
2) Kinnitab riigieelarve
3) Kirjutab alla välislepingutele
4)Kinnitab presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid
5) Kontrollib valitsuse tegevust
Riigikogu töö jaguneb kaheks istungjärguks: (jaan- jaanipäev ja sept-jõulud). Ülejäänud ajal on puhkus. Kui puhkuse ajal tullakse kokku, siis nim. seda erakorraliseks istungiks.
Riigikogu juhib juhatus: Riigikogu esimees (Varek) ja kaks aseesimeest.
Riigikogus on inimesed jaotatud komisjonidesse (nt maa-elu, riigikaitse , väliskomisjon jne), et töö oleks efektiivsem. Ühes komisjonis on erinevate erakondade esindajad (selle ala spetsialistid ).
Fraktsioon – Riigikogus olevad ühest erakonnast olevad inimesed. Nt Riigikogus keskerakonna inimesed).
Koalitsioon – erakonnad, kes on valitsuses (IRL ja Reformierakond ).
Opositsioon – ülejäänud erakonnad ehk erakonnad, kes ei ole valitsuses (Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond).
Hääletamine Riigikogus: avalik (va presidendi hääletus).
Suurem osa hääletusi toimub lihthäälteenamuse põhimõttel (kui kohalolevatest liikmetest on rohkem poolt kui vastu, siis on seadus vastu võetud). Tähtsamate seaduste vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust (vähemalt 51 poolthäält on vaja, olenemata, palju saadikuid kohal on).
Kvoorum - istungil osalejate arv, millest piisab , et istung oleks otsustusvõimeline.
Eelnõu – seaduse projekt, mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud.
2) Presidendi ülesanded: põhiseaduses
1) Esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises
2) Kuulutab välja Riigikogu valimised ja seadused (võib jätta välja kuulutamata seadused – veto )
3) Nimetab peaministrikandidaadi, nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed, diplomaadid
4) Teeb Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks, nimetab kohtunikud, Eesti Panga presidendi
5) On riigikaitse kõrgeim juht, kuulutab Eesti vastase rünnaku korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni
6) Annab välja riiklikke autasusid ja auastmeid
Rahvas ei saa ise presidenti valida Eestis.
Presidendiks saab kandideerida 40-aastane kohtulikult karistamata sünnilt Eesti Vabariigi kodanik. Presidendi valimine algab Riigikogust. Kandidaadi peab esitama vähemalt 21 Riigikogu liiget. Võiduks on vaja 68 poolthäält ehk 2/3 inimestest. Riigikogus toimub maksimaalselt 3 hääletusvooru. Kusjuures kolmandasse vooru pääsevad ainult 2 enim hääli saanud presidendikandidaati. Kui ka seal ei saavutata nõutud 68 häält, läheb presidendi valimine edasi valimiskogusse. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest pluss esindajad igast linna- või vallavolikogudest (kokku üle 300 inimese).
3) Täidesaatev võim – VALITSUSE ülesanded. Põhiseaduses.
1) Viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat (nt üleriigilised teed, side, muud üleriigilised asjad, välisriikidega suhtleb jne)
2) Koostab riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid
3) Juhib riiki seaduste ja riigieelarve alusel
4) Suunab ja kontrollib valitsusasutuste tegevust
5)Tagab kodanike turvalisuse ja riigi sisemise julgeoleku
6) Kogub makse, korraldab riigiettevõtete majandamist
7) Juhib riigi majandusarengut ja planeerib strateegiat
8) Arendab side- ja transpordivõrke
9) Korraldab meditsiini ja haridust
10) Maksab palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid
11) Kaitseb elu ja looduskeskkonda
12) Tagab inimväärse elatustaseme
13)Korraldab suhtlemist teiste riikidega
14) Tagab riigi välisjulgeoleku
Valitsuse eesotsas on peaminister (Ansip). Tema alluvusse kuuluvad ministrid (kuni 15 tk-i). Enamus ministrid juhivad ministeeriume.
Minister, kellel ei ole oma ministeeriumi, on portfellita minister. Tema on loodud ajutise probleemi lahendamiseks.
Ministeeriumit juhatabki minister, aga 2. kohal tähtsuselt on ministeeriumis kantsler, kes tegeleb ministeeriumi igapäevaasjadega.
Valitsuse moodustamine: Inimesed valivad Riigikoguliikmed. Seejärel teeb president valimistel võitnud erakonna liidrile ettepaneku moodustada valitsus. (Erakonnad alustavad läbirääkimisi ka omavahel, et saada kokku 51 häält Riigikogus, siis on enamus). See peaministrikandidaat tutvustab oma vaateid Riigikogu ees ja Riigikogu hääletab, kas tema poolt või vastu. Kui poolt, siis saab peaminister hakata valitsust moodustama. Kui vastu, teeb president uuele inimesele ettepaneku moodustada valitsus.
Kui avaldada umbusaldust peaministrile, siis läheb laiali kogu valitsus =valitsuskriis.
3)Maavalitsused
Maakond – riikliku halduse üksus ( võrdle linna ja vald on kohaliku halduse üksused)
Kohaliku omavalitsuse üksused on linn ja vald. Maavalitsus ei ole, see on riiklik!!!
Riik – maakond – vald, linn
Vabariigi Valitsus – Maavalitsus – Omavalitsused (linn ja vald).
Seega Maavalitsus on nende vahel infoedastaja ja nagu nn vahelüli, valitsuse võimupikendus maakonnas .
MAAKONNAD PÄHE koos keskusega!!!! ( kaardilt )
Maavalitsuse ülesanded: juht maavanem .
1)Korraldab ja koordineerib riiklikku haldust (nt mets Pärnumaal on riigi oma, aga maavalitsus hooldab seda, ka hooned jne)
2) Korraldab ühistransporti, tervishoidu , kultuuri ja haridust.
3) Planeerida regiooni arengut.
5) Kohalikud omavalitsused – Kohaliku omavalitsuse üksused on linn ja vald.
Volikogu ülesanded:

Esindab kodanike huve

Teeb kohalikku elu korraldavaid otsuseid

Kinnitab valla/linna eelarve

Kontrollib valla/linnavalitsuse tegevust

Valib vallavanema/ linnapea

Korraldab sotsiaalabi

Korraldab elamu- ja kommunaalteenuseid

Korraldab heakorda

Korraldab koolide, lasteaedade muuseumide ja rahvusraamatukogude ülalpidamist
Kohalik omavalitsus on nagu riigimudel:
Hääletab, annab määrusi välja - Vallavolikogu või linnavolikogu (nagu Riigikogu riigil)
Juhib igapäevategevust – vallavanem või linnapea (nagu peaminister riigil)
Viib läbi volikogu otsuseid ja otsustab igapäevaasju - vallavalitsus või linnavalitsus (nagu valitsus riigil).
Tsensus – valimisõiguse piirang vanuse tõttu.
Iga mitme a tagant valitakse Valida saab Kandideerida saab
KOV 4 18 (seal püsiv elanik ) 18 EK
RIIGIKOGU 4 18 EK 21 EK
EUROPARLAMENT 5 18 EK 21 EK
PRESIDENT 5 RIIGIKOGU VALIB 40a sünnilt EK
PÕHISEADUS, KODAKONDSUS
Õigusriik – riik, kus riigijuhtimine käib seaduste järgi.
Seadusi leiad Riigi Teatajast või e-riigist.
Seadused on vajalikud, sest need reguleerivad inimeste käitumist ühiskonnas ja aitavad säilitada korda. Seadusi nim. õigusnormideks. Kõige tähtsam seadus on põhiseadus ehk konstitutsioon . Seal on kirjas: riigivalitsemise eesmärgid; kodanike õigused, kohustused, vabadused; valimise struktuur. (mõtle, mis on raamatus kirjas, ära õpi pähe)
Põhiseadust on võimalik muuta (seda on raske teha, aga pole võimatu): (Põhiseaduse raamatus ka)

Rahvahääletusega

kahe järjestikuse Riigikogu poolt (vähemalt 51 häält peab olema poolt)

Kiireloomulisena ühe Riigikogu poolt (poolthääli peab olema vähemalt 4/5)
Tähtsuse järjekorras: (kui pole vastavuses, tuleb muuta vähem tähtsat)
1) rahvusvahelised seadused
2) põhiseadus
3) seadus (Riigikogu)
4) määrus (vallavolikogu)
Inimõigused (põhiseaduses)
1) Õigus elule, vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, perekonnale, eraelule.
2) Õigus korrakohasele õigusemõistmisele.
3) Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest
4) Õigus rahvusele ja kodakondsusele
5) Usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, liikumisvabadus , koosolekute ja ühingutevabadus, hääleõigus
6)Õigus tööle ja puhkusele, teabele
7) Õigus inimväärsele elutasemele, sotsiaalsele kindlustatusele
8) Õigus tervise kaitsele ja arstiabile
Kodanikuõigused (põhiseaduses)
1)Õigus ja kohustus teenida kaitseväes
2) Õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu neile, kes tahavad riigikorda muuta
3) Õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis
4) Õigus töötada avaliku teenistujana riigi või omavalitsusasutuses
5) Õigus kuuluda erakonda
6) Õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel
7) Õigus osaleda rahvahääletusel
8) Õigus otsida Eesti Vabariigi diplomaatilises esinduses kaitset (nt kui oled välismaal)
KODAKONDSUS – inimese õiguslik seos riigiga (selle kaudu määratakse vastastikused õigused ja kohustused)
KODANIK – inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus.
Kodaniku tunnus on pass . Välismaalane peab siin elamiseks ja töötamiseks taotlema elamis - ja tööloa. (Kodakondsus- ja migratsiooniametist).
Kodakondsuse saamine:
1)Sünnilt – kui üks või mõlemad vanemad on Eesti kodanikud (vereõigus). (USAs on päikeseõigus – kui on USAs sündinud, siis on kodanik. Eestis seda pole.)
!!! 2)Naturalisatsiooni korras ( taotlus , valitsus otsustab, kas inimene saab kodakondsuse). Selleks tuleb: a) elada Eestis vähemalt 5 aastat
b) Peab olema vähemalt 15.a
c) Sooritama eesti keele tundmise eksami
d) Sooritama kodakondsuse ja põhiseaduse tundmise eksami
e) Oma seaduslikku püsivat sissetulekut
f) Avaldus tuleb kirjutada, kinnitada, et jääd ustavaks Eesti põhiseaduslikule korrale
3) Eriliste teenete eest
Kodakondsust võid taotleda ka siis, kui oled selle lapsena kaotanud.
Omandatud kodakondsus võidakse Eestis ära võtta, kui:
1)Oled pannud toime raske kuritöö, ohustanud Eesti julgeolekut
2)Lähed teise riigi sõjaväkke või luureteenistusse
3) Sul on topeltkodakondsus (Eesti ei tunnista seda)
4) Tahad ise loobuda
NB! Sünniga saadud kodakondsust ei saa ära võtta. Ühtki Eesti kodanikku ei saa Eesti riigist ära saata ja võid tulla igal ajal Eestisse elama.
KORRAKAITSE
Politsei – riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega.
Kaitsepolitsei (kapo) – riiklikku järelvalvet teostav valitsusasutus, mis tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse, organiseeritud kuritegevusega ja terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega ning vastuluurega. (kaitseb riiki teiste eest).
Prefektuur – politsei territoriaalne üksus, mida juhib prefekt . Nt Lääne-Eesti prefektuur Pärnus.
Konstaabel – väiksema piirkonna politseiametnik.
Korda tagavad ka naabrivalve , turvafirmad jne.
Politseiks saamise tingimused: (arvan, et pole vaja pähe õppida)
a) Eesti kodanik
b)19-aastane
c) keskharidus vähemalt
d) eesti keelt oskaja
e) ei tohi olla piiratud teovõimega
f) läbitud ajateenistuskohustus
g) ei tohi olla karistatud tahtliku kuritöö eest
h) ei tohi kuuluda erakonna juhtorganitesse
i) ei tohi osaleda streikides
RIIGIKAITSE
Riigikaitse kõrgeim just on Eesti Vabariigi President.
Kaitseväe otsene juht on kaitseväe juhataja.
Kaitsevägi jaguneb: maa- mere- ja õhuväeks.
Eestis on üldine sõjaväeteenistuse kohustus. Reservarmee .
Eesti meessoost kodanikud vanuses 18-27a peavad minema ajateenistusse 8-11 kuuks.
Kui sellest keelduda nt usulistel või kõlbelistel põhjustel, siis peab minema asendusteenistusse (nt päästetöödele) 16-24ks kuuks.
Kaitseväekohustus (st kui tuleb sõda) on tervetel Eesti meessoost kodanikel vanuses 16-60a.
Ka naine võib minna vabatahtlikult ajateenistusse.
Kaitsevägi – kohustuslik riigikaitsekskorraldatud relvastatud jõud, mis moodustatakse tegevteenistusse võetud kodanikest
Kaitseliit – vabatahtlikest koosnev sõjaväeliselt korraldatud, relvastatud riigikaitse organisatsioon
Riiki kaitsevad ka politsei, kaitsepolitsei, päästeamet, piirivalve jne.
KOHUS
Kohus on kolmeastmeline: (põhiseadusest)
1)Linna, maa ja halduskohtud
2)Ringkonnakohtud
3) Riigikohus (Tartus) (Kõige kõrgem)
Apellatsioon - edasikaebamine 1. Astme kohtust 2. Astme kohtusse
Kassatsioon - 2. Astme kohtuotsuse läbivaatamine 3. Astme kohtus
Ombudsman –usaldusmees, kellele võid kaevata riigiasutuste peale (õiguskantsler Eestis)
Kohtunik – korraldab kohtumõistmist. Valitakse eluks ajaks!
Kohtuasjad ehk kaasused jagunevad kaheks:

Kriminaalasjad –
Näiteks: arvutialased kuriteod, avaliku korra rikkumine vägivallaga, vargus ja röövimine, ebaseaduslik majandustegevus , altkäemaks.
Advokaat – kaitsealuse kaitsja. Prokurör – süüdistaja.

Tsiviilasjad
Näiteks: abielulahutus , üürniku ja omaniku vaidlus, poe ja kliendi vaidlus, kinnisvara ost ja müük, lapsendamine , vanemlike õiguste äravõtmine, üürilepingu lõpetamine, võlad .
Hageja – osapool, kes esitab kohtule avalduse asja uurimiseks. Kostja – tema peab vastama hageja pretensioonile .
Kriminaalasjades on staadiumid:

Kohtueelne staadium – uurimismaterjalide kogumine

Kodu ja isiku puutumatus (läbi otsida saab vaid kohtuorderiga)

Vahistatul on õigus teada, mille eest vahistati

Õigus nõuda kohtuniku juurde toimetamist

Õigus saada kompensatsiooni ebaseadusliku kinnipidamise eest

Kohtumenetluse staadium

õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi

süütuse presumptsioon – kedagi ei tohi süüdistada enne, kui ta ei ole kohtus süüdi mõistetud

õigus saada advokaat

mõlema poole ärakuulamine

Enesesüüdistuse vältimine (inimest ei tohi sundida tunnistama iseenese ja oma lähedaste vastu)
3) Kohtujärgne staadium
a) Ühe ja sama süüteo eest saab ainult korra süüdi mõista
MAJANDUS
Eesti rahanduse üle valvab valitsusest sõltumatu Eesti Pank .
Eelarve- eeldavate tulude ja kulude arvutlus eelolevaks perioodiks, tav aastaks. See peab olema tasakaalus.
Transiitkaubandus – kaup viidakse läbi riigi (nt Lätist läbi Eesti Venemaale)
Allhanketöö – suur firma tellib väikeselt firmalt teenust.
Deebetkaart – nagu pangakaart. Saab osta asju täpselt sellise summa eest, nagu sinna on peale laetud.
Krediitkaart – saab maksta vastavalt kokkuleppele pangaga ka natuke miinusesse , aga teatud ajaks peab olema raha tagasi makstud.
Maksumäärad:
1) Astmeline ehk progresseeruv tulumaks – mida kõrgem palk, seda suurema % oma palgast maksad tulumaksu (Norras – keskklassi palju).
2) Võrdeline ehk proportsionaalne tulumaks – kõik maksavad ühesuguse protsendi oma tulust (Eestis)
(Riigilõiv – teenustasu, mida tuleb maksta kodanikutehingute eest - nt pass, juhiluba , sünd, abiellumine, surm, korteriost).
Otsesed maksud :
a) Üksikisiku tulumaks (21%) – makstakse palgast riigile. Ettevõtte tulumaks on kaotatud.
b) Sotsiaalmaks (33%) – tööandja maksab vastavalt palgale. Läheb raha ainult pensionideks ja meditsiinile. (mõni ei loe otseste maksude alla)!!!
c) Maamaks – makstakse kohalikule omavalistusele
Kaudsed maksud:
a) Käibemaks (20%) – (poest ostes kaupu või teenuseid)
b) Aktsiisimaks – tubakale, alkoholile, kütusele, (hasartmaks kasiinos) – kehtestatud kaubale, millega kaasnevad negatiivsed mõjud, riik tahab, et tarbitaks vähem.
c) Tollimaks – riiki sisse- või väljaveetud kaupadelt
Tulumaksuvabamiinimum 144 €. Alampalk 320€.
Näiteks: brutopalk on 1000€. Sellest tulumaksuvabamiinimum on 144 €. Ülejäänust 856 €-st võtab maha tulumaksu 21%-i. Kui selle protsendi maha lahutada 1000€-st (lahutatakse tegelikult ka töötuskindlustus ja kogumispension maha), siis jääb alles netopalk .
Lisaks sellele maksab tööandja veel ka 33% sotsiaalmaksu (333 €) riigile.
Tuludeklaratsioon – aasta jooksul saadud sissetulekute ametlik aruanne.
Turumajandus (nagu turg ) Plaani- ehk käsumajandus (nagu vene ajal)
1)Hinna määrab konkurents 1) Hinna määrab valitsus
2)Kaupade ja teenuste valik on lai 2) Kaupade ja teenuste valik on väike
3)Tarbimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest 3) Tar-võime oleneb sotsiaalsest positsioonist
4)Mitmesugused omandi- ja ettevõtlusvormid 4)Valdavalt riiklik omand
Tavamajandus – toodetakse ja tarbitakse kõik ise (vanasti põhiliselt)
Segamajandus – erasektor ja riiklik sektor koos. Nt nii riigi ETV, kui ka era TV3.
Turg – kindlate reeglite alusel toimiv tootmise ja kauplemise kord
Nõudjad – kõik, kes turult midagi ostavad (kokku turunõudlus)
Pakkujad – kauba tootjad/pakkujad
Hind – kauba omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist
Asenduskaup – ostad apelsini asemel õuna
Turutõrked – mingisugused turumajanduse puudused
Omahind – kulutused, mida tehakse kauba tootmiseks
Müügihind – hind, millega kaup müüakse (= turuhind ).
Turuhind – turg ise reguleerib hinna (nt konkurentsiga).
Riiklikult määratud hind – riik määrab hinna nt kaupadele, millest inimene loobuda ei saa.
Ostujõuline nõudlus – nõudmine, mis on rahaga tagatud
Turutasakaal – nõudmine ja pakkumine on tasakaalus
Mastaabisääst – mida rohkem toota, siis ühe asja tootmiseks läheb vähem raha. (nt kui toota 1000 paari jalanõusid, läheb ühele paarile vähem raha, kui tootes nt 100 paari, kuna masinad on juba ostetud ja transport on ühine).
Defitsiit – puudujääk
Inflatsioon – raha ostujõu langus (väärtuse langus)
Monopol – puudub konkurents, müüja kehtestab ise hinna. Nt kui oleks ainult üks kütusemüüja, siis saaks panna ükskõik, mis hinna.
Erahüvis – kaup või teenus, mida pakutakse konkreetse hinna eest, võib otsa lõppeda (nt sai).
!!! Ühishüvis – kaup või teenus, mida pakutakse turu vahenduseta, see on tarbijale tasuta. Asjad mida kasutavad inimesed ühiselt. Näiteks raadio, haiglad, kooliharidus , maanteed, pargis jalutamine, tänavavalgustus.
Netopalk – palk, mille saad kätte (maksud on maha võetud)
Brutopalk – palk, millest pole veel makse maha võetud.
Nominaalpalk – rahas väljendatud palgasumma.
Aktsia – väärtpaber
SKP – SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT – näitab kogu riigi rikkuse taset (kogu riigi rikkus jagatakse elanike arvuga)
1 € = 15,6466 krooni. Eestis hakkas euro kehtima 1.jaan 2011-st.
Riik sekkub majandusse kahel põhjusel:

Majanduslikul põhjusel – suurendab konkurentsi, arendab ettevõtlust, tasakaalustab nõudmist ja pakkumist

Sotsiaalsel põhjusel – leevendab tööpuudust, aitab nõrgematel toime tulla, hoolitseb keskkonna puhtuse ja targa tarbimise eest
Majandusse sekkub riik vaid poliitiliste vahenditega: annab välja seadusi, määrusi, jagab lubasid (nt tööload); tõstab makse, hinnapoliitikaga.
TÖÖTURG
Tööturg – koht, kus kohtuvad tööandja ja töövõtja.
Nad sõlmivad töölepingu, kus on kirjas: töösisu, töö- ja puhkeaja pikkus, palga suurus ja selle maksmise tingimused.
Tööandja kohustused:
a) palka maksta
b) puhkust anda
c) tagada soe töökoht
d) pidama kinni tööohutusnõuetest
e) hoolitsema töövahendite eest
f) arvestama töötasult maksud
Tööandja õigused:

Võib töötajat karistada , vallandada, saata sundpuhkusele või vallandada
Probleemid lahendab töövaidluskomisjon.
Tööpuudus – töötajaid on rohkem kui töökohti
Tööjõupuudus – töökohti on rohkem kui tööjõulisi inimesi
Kui oled töötuks jäänud, peaksid pöörduma tööhõiveametisse (töötuskassasse) ja seal end töötuks registreerima. Siis on sul järgmised õigused:

Saada töötu abiraha

Osaleda koolitustel

Taotleda raha oma firma asutamiseks

Saada ravikindlustus
ÜHISKONNAELU
Ühiskonnaelu valdkonnad: poliitika, majandus, kodanikuühiskond, kultuur, eraelu, õigus, moraal .
Ühiskonnaelu sektorid :
I sektor – Avalik sektor – poliitika, riigiasutused (Eesti Kaitseväe peastaap, Maksu- ja tolliamet )
II sektor - Erasektor – majandus (AS ,OÜ)
III sektor - Mittetulundussektor – ühiskonna osa, mille eesmärgiks ei ole kasu saamine ega võimu teostamine = kodanikuühiskond (Eesti Lasterikaste Perede Liit, MTÜ, SA)
KODANIKUÜHISKOND
(-nagu demokraatlik, õigus sõnavabadusele, protestida jne, aga see peab vastama seadustele )
Kodanikuühiskond – Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone, mille eesmärk on tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Toetub kodanikualgatusele.
Kodanikuühendus – kodanike poolt algatatud vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks on lahendada teatud ühiskonna probleeme. Näiteks: korteriühistud, spordiseltsid, ametiühingud (tööliste huve kaitseb – tööseisakute ja streikidega), õpilasorganisatsioonid,
Jagunevad:

MTÜ (Eesti Lasterikaste Perede Liit)

SA (Pärnu Vabahariduskeskus)

seltsingud ( mitteametlik , neid ei registreerita kuskil)
Survegrupp – organisatsioon, mis on loodud, et avaldada survet poliitikutele, et mingi asi saaks otsustatud nii, nagu nemad seda soovivad. Nt: EL-i vastane survegrupp.
Ühiskondlik liikumine - massilise osalusega vabatahtlik üritus, mille eesmärgiks on olulise probleemi lahendamine. Nt. Balti kett, naisõiguslaste liikumine, roheliste liikumine.
MÕISTED
Moraal – kõlbelisus- ja käitumisnormis , pole kirja pandud. Ise aga tead, et „pole ilus“ midagi teha.
Eetika – käitumisnormide kogum (moraale palju)
Tava - komme
Õigus – seaduste kogum
Õiglus – aus; tuleb sõnast õiglane
Varanduslik kihistumine – alam-, kesk- ja kõrgklass.
Leibkond – ühise majapidamise alla kuuluvad inimesed
Pluralism – lubatud on erinevad vaated, ideoloogiad
Identiteet – riigi elanike vaimne ühtekuuluvustunne.
Tolerantsus - salivus (eriarvamuste suhtes)
Kultuur – mitmete inimpõlvede poolt loodud materiaalsete ja vaimsete väärtuste kogum
Kompromiss – kokulepe, mis saavutatakse , kui mõlemad pooled annavad järgi.
Konsensus – üksmeelne kokkulepe. Mõlemad pooled saavad seda, mida nad tahavad.
Intergratsioon – lõiming. Rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähendamine ühtsete väärtuste eesmärgil. (nt oli vene ja eesti laste integratsioonilaager, et nad hakkaks sõbrunema.
TARBIJAKAITSE
Riigi Tarbijakaitseamet
Eesmärk tutvustada kõigile inimestele rahvusvahelise tarbija põhiõigusi ja kohustusi.
Nt kui ostad halva pasteedi, pead selle kõigepealt viima poodi tagasi. Kui seal saadetakse sind tagasi, siis pöördud Tarbijakaitseametisse. Kui see aidata ei saa, siis pöördud kohtusse.
Kaebusel peab olema kirjas ostmise kuupäev (tšekk), rikke või puuduse ilmnemise kuupäev, rikke või puuduse kirjeldus, ostja ettepanek (kas tahab raha tagasi või vahetada muu asja vastu).
Tootel peab olema peal detailne eestikeelne tekst.
Toote eest vastutab müüja mitte tootja.
Parim enne – pärast seda kuupäeva võib toodet müüa odavamalt.
Kõlblik kuni – pärast seda kuupäeva ei tohi enam müüa.
Tarbijahinnaindeks näitab elukallidust.
RAHVUSVAHELISED INSTITUTSIOONID
Rahvusvahelised institutsioonid, mille liige Eesti on:
ÜRO – julgeolek, kaasarääkimine maailmas toimuvates protsessides, inimõigused jne.
NATO – julgeoleku tagamine jne
Euroopa Liit – majanduse ja kaubanduse alane koostöö ja abi, tööjõu vaba liikumine, viisavabadus, EL toetusrahad, õppimisvõimaluste avardumine jne.
Euroopa Nõukogu – Inimõiguste kaitse jm
Euroopa Liidus on järgnevad asutused:
Euroopa Ülemnõukogu (tähtsaim, seal on riikide peaministrid või presidendid ) = nagu meie president
Euroopa Parlament annavad välja seadusi= seadusandlik võim (nagu meie Riigikogu)
Ministrite Nõukogu
Euroopa Komisjon täidesaatev võim, teeb eelarve eelnõu jne = nagu meie valitsus
Euroopa Kohus = kohtuvõim = nagu meie Riigikohus
TÄHTPÄEVAD
Iseseisvuspäev – 24. veebr
Taasiseseisvuspäev – 20. aug
Euroopa päev – 9. Nov
Kodanikupäev – 26. Nov