Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Ühiskonna eksami õppimine . (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa.
RIIK
Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti.
Riigi põhitunnused:
1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi
2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud.
3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim.
Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne.
Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane.
VALITSEMISVORMID
  • Monarhiavõim on päritav
  • Absoluutne monarhia – kogu võim valitseja käes
  • Konstitutsiooniline monarhia – riigipea valitseb koos parlamendiga (Inglismaal, Kuningas on nn traditsioon nagu)
  • Vabariik – riigijuhid/juht valitakse
    a) Parlamentaarne vabariik (demokraatia) - Parlamendil suur võim. Parlament valitakse rahva poolt, president mitte (parlamendi poolt). Eestis!
    b) Presidentaalne vabariik (demokraatia) – suur võim presidendil. Nii president kui parlament valitakse rahva poolt. USAs.
    Föderaalriik – riik, kus piirkondadel suur tegutsemisvabadus. Nt USAs osariigid .
    Unitaarriik – tugeva keskvõimuga riik (juhitakse ühest kohast, tavaliselt pealinnast). Eesti!
    Demokraatia – rahva võim
    Demokraatia Diktatuur ( totalitarism )
    1) Valitsemine käib seaduste järgi 1)Seadusi muudetakse suva järgi
    2) Võim ei ole koondunud ühe inimese kätte 2) Võim ühe inimese käes
    (Või mude LAHUSUS , tasakaalustatus)
    3) Eraelu on vaba 3) Riik kontrollib kõike, ka eraelu
    4) Jälgitakse inimõigusi 4) Rikutakse inimõigusi
    5) Valimised toimuvad regulaarselt
    6) Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 5)Tsensuur
    7) Võim on avalik 6)Isikukultus
    8) Arvestatakse vähemuse huve
    Demokraatlike valimiste tunnused
    1) kandidaate on ühele kohale mitu 7) Üks partei, teised keelatud
    2) kõigil võrdne võimalus oma vaateid propageerida
    3) kodanikul on õigus teha oma valik iseseisvalt, hoida seda saladuses
    4) hääled loetakse ausalt , tulemused avalikustatakse
    1)Otsene demokraatia – riigikorraldus, kus rahvas ise osaleb hääletamises (Vana-Kreeka)
    2) Esindusdemokraatiariigikord, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad (Eestis)
    Referendumrahvahääletus
    Erakond – kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon , mille ülesanne on saada võimule. Parteid jaotatakse parem- ja vasakpoolseteks. Nende peamised ideed on kirjas tegevuskavas.
    Majoritaarne valimissüsteem – igast valmisrindkonnast pääseb edasi vaid võitja (nt Pärnumaalt 1 inimene)
    Proportsionaalne valimissüsteem – iga erakond saab vastavalt nii palju kohti parlamendis, kui talle hääli anti (Eetsis)
    DEMOKRAATLIKUD INSTITUTSIOONID
    VÕIMUDE LAHUSUS – Riiki ei valitse üks võimuorgan, vaid võim on jagatud kolmeks, kes teineteisest sõltuvad: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Need kontrollivad teineteise tegevust. EESTIS KA!
    Võimu nimetus
    Seadusandlik võim
    Täidesaatev võim
    Kohtuvõim
    Võimuorgan
    Riigikogu
    Valitsus
    Kohus ( Riigikohus )
    Ülesanne
    Seaduste väljatöötamine, muutmine, tühistamine, parandamine
    Riigi igapäeva sise- ja välispoliitika elluviimine
    Seisab hea selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduse kohaselt tagatud
    NB! Neid kontrollitakse omakorda: (põhiseaduses ka kirjas)
    Õiguskantsler – jälgib seadustest ja põhiseadusest kinnipidamist ( Teder )
    Riigikontrolör ( riigikontroll ) – kontrollib riigi majandustegevust ( Oviir )
    Kaitsepolitsei ( kapo ) – tagab riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist
    Eesti on riigikorralt demokraatlik (parlamentaarne) vabariik. Eestis kõrgeima võimu kandja on rahvas.
    Rahvas
    valib iga 4 aasta tagant Riigikogusse oma esindajad
    Riigikogu
    Iga 5 aasta tagant valib Riigikogu üksi või koos omavalitsuse esindajatega presidendi
    Pärast valimisi selgitavad erakonnad läbirääkimiste käigus välja, millised erakonnad moodustavad valitsusi
    President määrab peaministri
    President
    Nimetab ministrid ametisse
    Valitsus
    Peaminister
    Kui Riigikogu otsustab peaministrile volitused anda, moodustab peaminister ministritest valitsuse
    1) Seadusandlik võim: Riigikogu (parlamendi). 101 inimest. Ülesanded: (põhiseaduses)
    Esindada poliitikas mitmesuguseid inimgruppe ja vaateid; arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid
    1) seaduste vastuvõtmine ja muutmine.
    2) Kinnitab riigieelarve
    3) Kirjutab alla välislepingutele
    4)Kinnitab presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid
    5) Kontrollib valitsuse tegevust
    Riigikogu töö jaguneb kaheks istungjärguks: (jaan- jaanipäev ja sept-jõulud). Ülejäänud ajal on puhkus. Kui puhkuse ajal tullakse kokku, siis nim. seda erakorraliseks istungiks.
    Riigikogu juhib juhatus: Riigikogu esimees (Varek) ja kaks aseesimeest.
    Riigikogus on inimesed jaotatud komisjonidesse (nt maa-elu, riigikaitse , väliskomisjon jne), et töö oleks efektiivsem. Ühes komisjonis on erinevate erakondade esindajad (selle ala spetsialistid ).
    Fraktsioon – Riigikogus olevad ühest erakonnast olevad inimesed. Nt Riigikogus keskerakonna inimesed).
    Koalitsioon – erakonnad, kes on valitsuses (IRL ja Reformierakond ).
    Opositsioon – ülejäänud erakonnad ehk erakonnad, kes ei ole valitsuses (Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond).
    Hääletamine Riigikogus: avalik (va presidendi hääletus).
    Suurem osa hääletusi toimub lihthäälteenamuse põhimõttel (kui kohalolevatest liikmetest on rohkem poolt kui vastu, siis on seadus vastu võetud). Tähtsamate seaduste vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust (vähemalt 51 poolthäält on vaja, olenemata, palju saadikuid kohal on).
    Kvoorum - istungil
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ühiskonna eksami õppimine- #1 Ühiskonna eksami õppimine- #2 Ühiskonna eksami õppimine- #3 Ühiskonna eksami õppimine- #4 Ühiskonna eksami õppimine- #5 Ühiskonna eksami õppimine- #6 Ühiskonna eksami õppimine- #7 Ühiskonna eksami õppimine- #8 Ühiskonna eksami õppimine- #9 Ühiskonna eksami õppimine- #10 Ühiskonna eksami õppimine- #11 Ühiskonna eksami õppimine- #12 Ühiskonna eksami õppimine- #13 Ühiskonna eksami õppimine- #14 Ühiskonna eksami õppimine- #15 Ühiskonna eksami õppimine- #16
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor bikaaaa Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    17
    doc
    Ühiskonna kokkuvõte eksamiks
    62
    doc
    Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
    33
    doc
    Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses-
    37
    docx
    Ühiskonna valitsemine
    40
    docx
    Ühiskonna riigieksami materjal
    62
    docx
    Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
    54
    doc
    Kodanikuõpetuse kursus
    23
    pdf
    Ühiskonna valitsemine





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun